KINNITATUD Direktori käskkirjaga nr 1-1/40, 18.11.2015 Nõukogu otsus 4/2.1, 17.11.2015 RAKVERE AMETIKOOL 4.taseme kutseõppe õppekava Krohvija MOODULITE RAKENDUSKAVA SIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppija ÕPPEVORM Mittestatsionaarne õpe MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP) ÕPETAJAD 1. 1. Kuivkrohvplaatide 9 EKAP Jaan Viktor paigaldamine NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Puuduvad MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt kuivkrohvplaate, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal. ÕPIVÄLJUNDID 1.1. omab ülevaadet kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest; HINDAMISKRITEERIUMID 1. eristab näidiste alusel kuivkrohvplaate ja võrdleb neid lähtudes kasutusotstarbest ehitustöödel; 2. võrdleb kuivkrohvplaatide paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale nende kasutusvõimaluste ja omaduste alusel; 1.2. kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid kuivkrohvplaatide paigaldamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest; 1.3. ehitab juhendamisel seinakarkassi ja paigaldab nõuetekohaselt kuivkrohvplaadid, lähtudes tööülesandest; 1. selgitab välja kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamiseks vajaliku info lähtudes etteantud tööülesandest (mõõtmed, asukoht, paigaldamise meetod) ja planeerib tööaja; 2. valib sobivad materjalid (kuivkrohvplaadid, karkassimaterjalid, kinnitusvahendid) arvestades nende omadusi, kasutusotstarvet ja tootjapoolseid paigaldusjuhiseid; 3. arvutab kuivkrohvplaatide paigaldamiseks vajalike materjalide koguse juhindudes tootjapoolsetest paigaldusja kasutusjuhenditest, kasutab pindala ja protsentarvutuse eeskirju; 4. valib kuivkrohvplaatide paigaldamiseks sobilikud töövahendid, veendudes enne töö alustamist töövahendite korrasolekus ja ohutuses; 5. korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse; 6. hindab visuaalvaatlusel teel aluspinna seisukorda ja vastavust kuivkrohvplaatidega kaetavatele aluspindadele ja karkassile esitatavatele nõuetele. 1. valmistab ette lähtuvalt tööülesandest karkassi paigaldamiseks aluspinna, arvestades aluspinna seisukorda ja karkassile esitatavad nõuded; 2. rihib ja loodib juhendamisel pinnad kuivkrohvplaatide
1.4. rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal 1.5. järgib kuivkrohvplaatide paigaldamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid 1.6. analüüsib juhendamisel oma tegevust kuivkrohvplaatide paigaldamisel. ÕPPEMEETODID HINDAMINE HINDAMISMEETODID 1. Teoreetiliste teadmiste kontroll. Etteantud praktilise töö planeerimisülesanne. Sisaldab põhjendatud kuivkrohvi-, viimistlus- ja abimaterjalide valikut, nende koguste ning tööaja kulu arvutust lähtudes energiatõhusa ehitamise põhimõtetest paigaldamiseks segupatjadel või karkassil kasutades asjakohaseid töövahendeid; 3. ehitab puit- või metallkarkassi lihtsamad konstruktsioonid (näit aknapaled, sirged pinnad) lähtudes etteantud paigaldusjuhisest ja tööülesandest ja kvaliteedinõuetest; 4. paigaldab lähtuvalt paigaldusmeetodist seinakarkassile kuivkrohvplaadid järgides etteantud kvaliteedinõudeid ja tootjapoolseid paigaldusjuhiseid; 5. pahteldab ja armeerib vuugid, pahteldab kruvipead ja parandab löögiaugud juhindudes etteantud kvaliteedinõuetest; 6. korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava. 1. tutvub tööülesannetega ja -korraldusega; 2. rakendab õppes omandatud teadmisi ja oskusi konkreetsete tööülesannete täitmisel, mis on vastavuses õpiväljunditega, kasutades töö- ja isikukaitsevahendeid ning rakendades ohutuid töövõtteid; 3. rakendab meeskonnatöö kogemusi; 4. täidab nõuetekohaselt praktikapäevikut (siseveebis) kogu praktika perioodi vältel; 5. koostab aruande, kus kirjeldab tehtud tegevusi ning analüüsib saadud kogemusi; 6. esitab praktikaaruande (siseveebis). 1. kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab kuivkrohvplaatide paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; 2. arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber. 1. analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut kuivkrohvplaatide paigaldamisel; 2. koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid. Teoreetiliste teadmiste kontroll, loeng, praktiline töö, rühmatöö, demonstreerimine MITTEERISTAV A/MA A Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul. HINDAMISKRITEERIUMID A/MA Hinne A/MA A kui õpilane valib ja leiab etteantud ülesande täitmiseks vajaminevaid kuivkrohvkonstruktsiooni põhi- ja abimaterjalie kasutades infotehnoloogilisi vahendeid. Arvutab nende vajaliku koguse ja tööaja kulu jälgides energiatõhusa ehituse põhimõtteid
Hinnatakse moodul 1 ÕV 1.1; 1.2. 2. Praktiline harjutustöö: kuivkrohv seina- ja laekonstruktsiooni ehitamine. Sisaldab sise- ja välisnurga elemente. Hinnatakse moodul 1. ÕV 1.2 ; 1.3 3. Praktiline harjutustöö: aknaorva vooderdamine kuivkrohvplaatidega Hinnatakse moodul 1 ÕV 1.2; 1.3 4. Praktiline harjutustöö: vuukide armeerimine ja pahteldamine Hinnatakse moodul 1 ÕV 1.2 ; 1.3 7. Hinne A/MA A kui õpilane sooritab harjutustöö vastavalt etteanud kvaliteedinõuetele. Korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse; 8. Hinne A/MA A kui õpilane sooritab töö vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele. Korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse; 9. Hinne A/MA A kui õpilane sooritab töö vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele. Korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse; 5. Praktika 10. Hinne A/MA A kui õpilane sooritab töö vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele. Korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse. 6. Praktiline töö. Proovitöö - kuivkrohvkonstruktsiooni ehitamine. Sisaldab sise- ja välisnurga elemente, aknaorva vooderdamist kuivkrohvplaatidega, viimistlemist ja kvaliteedi kontrolli,. Hinnatakse moodul 1 ÕV 1.2 ; 1.3 1. Juhtumi analüüs,vestlus: ohutusnõuded ja isikukaitsevahendid kuivkrohvkonstruktsioonid e ehitamisel; Hinnatakse moodul 1 ÕV 1.4 2. Iseseisev töö: eneseanalüüs ja kirjalik aruanne; Hinnatakse moodul 1 ÕV 1.5 11. Hinne A/MA A kui õpilane sooritab töö vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele. Korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse. A / MA Arvestatud, kui õpilane on osa võtnud ja kaasa arutlenud vestlusel, mille teemadeks on töö ja isikukaitse vahendite kasutamine, ergonoomilised ja ohutud töövõtted kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamisel. A / MA Arvestatud, kui õpilane: Koostab kirjaliku kokkuvõtte ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid; Kokkuvõte sisaldab: Eneseanalüüsi, Korrektseid mõisteid,
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, SH. ISESEISEV TÖÖ 9 EKAP / 234 tundi Täiendamist vajavad oskusi, Vastavus RAK Kirjalike tööde juhend nõuetele; Kokkuvõttev hinne kujuneb A (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on hinnatud hindega A (arvestatud) Mooduli õppemaht 234 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 26 tundi; praktiline töö 86 tundi; iseseisev töö 36 tundi; praktika ettevõttes 86 tundi 1. Materjalid ja töövahendid. 30 tundi + 6 tundi iseseisev töö 1.1. Kuivkrohvplaadid, nende liigitus, otstarve ja omadused 1.2. Nõuded kuivkrohvplaatide ladustamisele 1.3. Karkassid, profiilid, kinnitused ja eritooted 1.4. Konstruktsioonide isolatsioonmaterjalid 1.5. Kuivkrohvplaatide paigaldamise töö- ja abivahendid, nende hooldamine Iseseisev töö 6 tundi- kuivkrohvitöödel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine kasutades IT vahendeid ja vormistades eriala terminoloogiat kasutades korrektses eesti keeles 2. Kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogia. 154 tundi + iseseisev töö 16 tundi 2.1. Oma töökoha korraldamine 2.2. Materjali ettevalmistamine 2.3. Tasandiline ja ruumiline märkimine 2.4. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kuivkrohvplaatide paigaldamisel 2.5. Materjali kulu arvutus 2.6. Kuivkrohvplaadist seinad ja vaheseinad, nende ehitamine 2.7. Kuivkrohvplaadist laed ja nende paigaldamise tehnoloogia 2.7.1. Kuivkrohvplaatidega seinte tasandamise (viimistlemise) moodused (karkassiga ja ilma) 2.8. Kuivkrohvplaadist põrandad, nõuded põrandate paigaldamisele; põrandate soojustus. 2.9. Kuivkrohvplaatide paigalduse kvaliteedi kontroll 2.10. Kuivkrohvkonstruktsioonide isolatsioonitööd: 2.10.1. Hüdroisolatsiooni valmistamine, 2.10.2. Soojusisolatsioonitööd, 2.10.3. Nõuded heliisolatsioonile. 2.10.3.1.Isolatsioonikihtide paigaldamine läbiviikude kohal. Iseseisev töö 16 tundi proovitöö teostamine. 3. Kuivkrohvplaatide remontimine. 12 tundi + 10 tundi iseseisev töö 3.1. Kuivkrohvkonstruktsioonide vigastuste parandamine
(löögijäljed, kruvipead, augud jms). 3.1.1. Remontplaatide paigaldamine vanadele kipsplaadiga kaetud pindadele. Iseseisev töö 10 tundi- kuivkrohvkonstruktsiooni hälvete tuvastamine ja remontimine. 4. Analüüs 2 tundi + iseseisev töö 4 tundi 4.1. Analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte. 4.2. Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid. 4.2.1. Eneseanalüüs, 4.2.2. Väljendusoskus, 4.2.3. Täiendamist vajavad oskused, 4.2.4. Vastavus RAK Kirjalike tööde juhend nõuetele 1.1. Iseseisev töö 4 tundi Eneseanalüüsi koostamine, tulemuste esitlemine, võrdlemine ja vormistamine infotehnoloogiliste vahendite abil korrektses eesti keeles vastavalt RAK Kirjalike tööde vormistamise juhend nõuetele. ÕPPEMATERJALID Ehitusinfo. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik 2008 (26.12.2008) (T1); http://www.tigi-knauf.ru/catalog/knauf-term/shtykat/shtoukaturkiknauf/ www.gyproc.ee ; www.knauf.ee; www.norgips.lv/ee/index.php Andres Meisterson, Kuressaare Ametikooli juhtõpetaja Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP) ÕPETAJA 2. Krohvimistööd 18 EKAP Rein Rästas NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS MOODULI EESMÄRK ÕPIVÄLJUNDID 2.1. Omab ülevaadet krohvimisel kasutatavatest materjalidest, töövahenditest ja kvaliteedinõuetest puuduvad õpetusega taotletakse, et õpilane krohvib kvaliteedinõuetele vastavalt ehitiste sise- ja välispindu ning teeb juhendamisel krohviparandustöid (sh seina- ja karniisidetailide taastamine), järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õpingutel omandatut praktikal. hindamiskriteeriumid 1. võrdleb erinevaid krohvitüüpe, lähtudes krohvi koostisest ja füüsikalis-keemilistest omadustest; 2. iseloomustab aluspindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid, arvestades nende nakke- ja kandevõimet ning füüsikaliskeemilisi omadusi; 3. tunneb näidismaterjali põhjal ära nurga-, avaliite- ja deformatsioonivuugi profiili ning iseloomustab neid, lähtudes otstarbest. 2.2. kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest 2.3. krohvib etteantud kvaliteedinõuetele vastavalt ehitise sise- ja välispinna ning teeb krohviparandustöid, lähtudes etteantud tööülesandest 1. selgitab etteantud tööülesande põhjal välja krohvitööde teostamiseks vajaliku informatsiooni ja planeerib tööaja; 2. hindab juhendamisel olemasolevate pindade seisundit ning mõõdab krohvitava pinna suuruse ja tasasuse kasutades nõuetekohaselt mõõtevahendeid ja loodi 3. arvutab juhendamisel tööks vajalike materjalide koguse, juhindudes krohvimismaterjalide kasutamistingimustest ja kulunormist ning kasutades pindala- ja mahuarvutuse meetodeid; 4. koostab juhendamisel infotehnoloogilisi vahendeid kasutades isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, töövahendite ja-võtete valiku, materjalikulu ning tööaja arvutamise tulemustest; 5. korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha, paigaldab töölava arvestades teiste töövõtjatega ja järgides tööohutusnõudeid; 6. valib materjalid ja töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnoloogiakaardil esitatust. 1. ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu; 2. katab kinni mittekrohvitavad pinnad kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja võtteid; 3. valmistab tööks ette erinevad krohvisegud ja materjalid juhindudes tööplaanist ja tehnoloogilisest protsessist; 4. valmistab ette krohvitavad pinnad, juhindudes aluspinna seisukorrast ja krohvimismaterjalide ja pindade omadustest ja
2.4. rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuval praktikal 2.5. järgib krohvimistöödel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid 2.6. analüüsib juhendamisel oma tegevust ehitiste sise- ja välispindade krohvimisel ja krohviparandustöödel ÕPPEMEETODID HINDAMINE HINDAMISMEETODID 1. Teoreetiliste teadmiste kontroll: juhtumianalüüs probleemsituatsiooni lahendamisega (kirjalik töö ). vastastikusest sobivusest; 5. krohvib lähtuvalt tööülesandest ja etteantud kvaliteedinõuetest ehitise sise- või välispinna, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid 6. teeb juhendamisel tööülesandest lähtuvalt masinkrohvimist, järgides etteantud kvaliteedinõudeid 7. hindab juhendamisel visuaalselt taastatavate pindade ja seina või karniisidetailide seisundit 8. valib juhendamisel ehisdetailide parandamiseks õige tehnoloogia, materjalid ja töövahendid 9. valmistab ette parandatavate ehisdetailide pinnad, arvestades aluspinna seisukorda ning kasutatavate materjalide ja aluspinna vastastikust sobivust 10. taastab juhendamisel vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele ehisdetailide algse kuju, juhindudes etteantud projektist või eskiisist 11. korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast 1. tutvub krohvija tööülesannetega, töökorraldusega; 2. rakendab õppes omandatud teadmisi ja oskusi konkreetsete tööülesannete täitmisel, mis on vastavuses õpiväljunditega, kasutades töö- ja isikukaitsevahendeid, rakendades ohutuid töövõtteid; 3. omandab meeskonnatöö kogemusi; 4. täidab nõuetekohaselt praktikapäevikut (siseveebis) kogu praktika perioodi vältel; 5. koostab aruande kus kirjeldab tehtud tegevusi ning analüüsib saadud kogemusi; esitab praktikaaruande (siseveebis). 1. kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab krohvitööde teostamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; 2. järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber. 1. analüüsib koos juhendajaga toimetulekut krohvimisel ja krohvipindade, sh ehisdetailide taastamisel; 2. koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid. Loeng, praktiline töö, meeskonnatöö, juhtumianalüüs, arutelu. (MITTEERISTAV) A/MA A Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul HINDEKRITEERIUMID Hinne A/MA A kui õpilane kirjeldab kasutades krohvimistööde terminoloogiat ja põhimõisteid, mitut võimalikku probleemi tekkimise põhjust ning pakub välja erinevaid
Hinnatakse mooduli 2. ÕV 2.1.; 2.2. 2. Teoreetiliste teadmiste kontroll: Arvutusülesanne (tööde mahu ja vajaminevate materjalide koguste arvutused ). Hinnatakse mooduli 2 ÕV 2.2 mooduseid probleemi kõrvaldamiseks. Hinne A/MA A kui õpilane valib ja leiab etteantud ülesande täitmiseks vajaminevad krohvimise põhi- ja abimaterjalid kasutades infotehnoloogilisi vahendeid. Arvutab nende vajaliku koguse ja tööaja kulu jälgides energiatõhusa ehituse põhimõtteid 3. Harjutustöö: Aluspindade mõõdistamine ja ettevalmistamine krohvimiseks. Hinnatakse mooduli 2 ÕV 2.2; 2.5 4. Harjutustöö: Seinte käsitsi krohvimine. Hinnatakse mooduli 2 ÕV 2.2-2.5 5. Harjutustöö: Seinte masinkrohvimine. Hinnatakse mooduli 2 ÕV 2.2-2.5 6. Harjutustöö: Ehisdetailide parandamine: Sisaldab ehisdetailide seisukorra hindamist, parandatavate pindade ettevalmistamist ja ehisdetalilde taastamist. Hinnatakse mooduli 2 ÕV 2.2-2.5 7. Proovitöö: Vertikaalse tasapinna krohvimine käsitsi lubikrohviseguga koos ehisdetailide parandamisega. Hinnatakse mooduli 2 ÕV 2.2 2.5 3. Iseseisev töö. Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne. Hinnatakse mooduli 2 ÕV 2.6 Hinne A/MA A kui õpilane teostab etteantud praktilise töö juhendamisel vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele, sh korrektne aluspindade mõõdistamine ja ettevalmistus. Hinne A/MA A kui õpilane teostab etteantud praktilise töö iseseisvalt vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele Hinne A/MA A kui õpilane teostab etteantud praktilise töö juhendamisel vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele. Hinne A/MA A kui õpilane teostab etteantud praktilise töö iseseisvalt vastavalt kvaliteedinõuetele, vajab juhendamist parandatavate ehisdetailide seisukorra hindamisel. Hinne A/MA A kui õpilane teostab etteantud praktilise töö iseseisvalt vastavalt kvaliteedinõuetele, vajab juhendamist aluspinna ja parandatavate ehisdetailide seisukorra hindamisel Hinne A / MA A, kui õpilane koostab kirjaliku kokkuvõtte ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid; Kokkuvõte sisaldab: Eneseanalüüsi, Korrektseid mõisteid, Täiendamist vajavad oskusi, Vastavus RAK Kirjalike tööde juhend nõuetele;
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE TEEMAD, ALATEEMAD, ISESEISEV TÖÖ 18 EKAP / 468 TUNDI Kokkuvõttev hinne kujuneb A (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on hinnatud hindega A (arvestatud) Mooduli õppemaht 468 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 52 tundi praktiline töö 164 tundi iseseisev töö 88 tundi praktika ettevõttes 164 tundi 2. Sissejuhatus krohvimistöödesse 30 tundi + iseseisev töö 20 tundi 2.1. Krohvimistööde mõiste ja krohvimise otstarve 2.2. Ehisdetailid krohvimistöödel 2.3. Krohvide liigid, krohvimörtide omadused 2.4. Krohvimise aluspindadele esitatavad nõuded 2.5. Mineraalsed ja sünteetilised pinnakattematerjalid 2.6. Krohvisüsteemide lisatarvikud 2.7. Krohvimistöödel kasutatavad seadmed ning tööriistad ja vahendid 2.8. Tööriistade ja vahendite ning krohvimise seadmete hooldamine ja korrashoid 2.9. Krohvimistöödel kasutatavad isikukaitsevahendid ja töötervishoid ning tööohutus krohvimistöödel, töökoha korraldamine 2.10. Inventaarsete tellingute ja töölavade paigaldamise nõuded 2.11. Krohvisüsteemide paigaldamise nõuded, kvaliteedinõuded krohvimistöödel 2.12. Krohvimistööde mahu ja materjalikulu arvestamine Iseseisev töö: materjalide omaduste kirjeldamine tuginedes infoallikatele ja kasutades IT vahendeid ning vormistades eriala terminoloogiat kasutades korrektse eesti keeles. 3. Krohvimistööde tehnoloogia 386 tundi + iseseisev töö 56 tundi 3.1. Töökoha korraldamine 3.2. Aluspindade ettevalmistamine krohvimistöödeks 3.3. Mittekrohvitavate pindade kaitsmine 3.4. Pindade puhastamine ja loodimine 3.5. Krohvimistööde tehnoloogiline järjekord 3.6. Krohvimajakate ja juhtlaudade paigaldamine 3.7. Ehisdetailide krohvimine 3.8. Tööohutus tellingute ja töölavade paigaldamisel ning tööriistade ja seadmetega töötamisel 3.9. Krohvimörtide valmistamine 3.10. Mördi pealekandmise viisid (käsitsi krohvimine, masinkrohvimine) 3.11. Krohvikihi tasandamine 3.12. Raabitsvõrkude paigaldamine 3.13. Nurkade ja avakülgede krohvimine 3.14. Ümarpindade krohvimine
3.15. Krohvide koostise uuringute tegemise põhimõtted 3.16. Kontrolltoimingute teostamine 3.17. Krohvipindade remontimine Iseseisev töö: proovitöö teostamine kooli õppetöökojas 4. Iseseisev töö 12 tundi 4.1. Eneseanalüüs (tegevuste tulemuslikkuse ning ratsionaalse ressursside ja aja kasutamise hindamine) 4.2. Eneseanalüüsi koostamine, tulemuste esitlemine, võrdlemine ja vormistamine infotehnoloogiliste vahendite abil korrektses eesti keeles vastavalt RAK Kirjalike tööde vormistamise juhend nõuetele. ÕPPEMATERJALID Krohvitööd. J. Sammul, A. Eller. Tallinn 2001 Lubimört 1 Tallinn 2003 Krohvimistööd ehitaja raamatukogu 2002 Remondi käsiraamat ehitaja raamatukogu 2006 Ehitusmaterjalide käsiraamat ehitaja raamatukogu 2005
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI ÕPETAJAD MAHT (EKAP) 3 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 18 EKAP Jaan Viktor NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS MOODULI EESMÄRK ÕPIVÄLJUNDID 3.1. omab ülevaadet soojusisolatsiooni liitsüsteemidest, nende paigaldamisel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest 3.2. kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest 3.3. paigaldab erinevaid soojusisolatsiooni liitsüsteeme ja fassaadi- ning parapeti plekkdetaile lähtudes etteantud tööülesandest ja kvaliteedinõuetest. Puuduvad õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt soojusisolatsiooni liitsüsteemi, parapette ja fassaadipindade plekkdetaile, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õpingutel omandatut praktikal. HINDAMISKRITEERIUMID 1. selgitab mõistet soojusisolatsiooni liitsüsteem ja analüüsib selle mõju ehitise energiatõhususele, kasutades erinevaid eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; 2. iseloomustab tööülesandest lähtuvalt soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamisel kasutatavaid materjale, arvestades nende omadusi (soojajuhtivus, tulepüsivus, veeauru läbilaskmisvõime) ning aluspinna nakke- ja kandevõimet; 3. eristab näidiste põhjal ja võrdleb erinevaid soojusisolatsiooni liitsüsteemi paigaldamisel kasutatavaid tüübleid, lähtudes nende kasutustingimustest ja paigaldusnormidest 4. iseloomustab etteantud joonise alusel erinevaid katus-sein, sein-sokkel, sokkel-pinnas, avatäidete- sein standardseid sõlmlahendusi. 1. selgitab etteantud tööülesande põhjal välja soojusisolatsiooni liitsüsteemi paigaldamiseks vajaliku informatsiooni (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid, paigaldamise meetod jms) ja planeerib tööaja; 2. korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja valib sobivad töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest; 3. hindab juhendamisel soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade seisundit ja loodsust, kasutades sobivaid töövahendeid ja võtteid; 4. koostab juhendamisel isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest. 1. ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu; 2. katab SILSiga mittekaetavad pinnad, kaitstes neid järgnevate tööde käigus tekkida võivate kahjustuste eest, kasutab asjakohaseid kattematerjale töövahendeid ja võtteid;
3.4 Rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuval praktikal 3. valmistab juhendamisel ette soojusisolatsiooni liitsüsteemiga kaetavad pinnad (parandab aluspinna deformatsioonivuugid, eemaldab lahtised või piisava nakketa viimistluskihid ning täidab sobiva krohviseguga suuremad ebatasasused ja krundib aluspinna); 4. paigaldab sokli- või juhtsiini, majakad ning soojusisolatsiooniplaadid juhindudes etteantud tööülesandest, kvaliteedinõuetest ja materjalide paigaldusjuhendist; 5. paigaldab lisatarvikud (liiteprofiilid, vuugiprofiilid, nurgaprofiilid, vuugilindid, tüüblid) juhindudes kvaliteedinõuetest, projektist ja/või materjalide paigaldusjuhendist või objekti omapärast; 6. armeerib kogu soojusisoleeritud pinna, järgides kvaliteedinõudeid ja materjalide paigaldusjuhendit; 7. krundib pinnad viimistluskrohvi nakke tagamiseks, kasutades sobivat krunti ja kruntimismeetodit; 8. valmistab ja kannab pinnale viimistluskrohvi või paigaldab viimistlusplaadid, juhindudes tootja paigaldusjuhisest tagamaks viimistletava pinna ühtlase tasapinnalise välisilme; 9. selgitab juhendamisel parapeti ja fassaadipinna plekkdetailide vajaduse ja paigaldusnõuded, lähtudes projektist; 10. töötleb juhendamisel ettevalmistatud plekkdetaile (akna-, parapetiplekid) objektil, juhindudes tööjoonisest ja materjali omadustest ning tegelikust olukorrast kohapeal ja kasutab sobivaid töövahendeid ja -võtteid; 11. valmistab ette aluspinna plekkdetailide paigaldamiseks, juhindudes tööülesandest; 12. paigaldab, kinnitab ja tihendab juhendamisel lihtsamad plekkdetailid (nt akna-, parapetiplekid) vastavalt etteantud projektlahendusele ja paigaldusjuhisele (plekkdetailide kalded, ülekatted, ülespöörded, veenina pikkused); 13. katab vastpaigaldatud plekkdetailid kaitsmaks neid järgnevatel töödel tekkida võivate kahjustuste eest, kasutades asjakohaseid kattematerjale ja töövõtteid; 14. korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhenditest ning üldtunnustatud heast tavast. 1. tutvub tööülesannetega ja -korraldusega; 2. rakendab õppes omandatud teadmisi ja oskusi konkreetsete tööülesannete täitmisel, mis on vastavuses õpiväljunditega, kasutades töö- ja isikukaitsevahendeid ning rakendades ohutuid töövõtteid; 3. rakendab meeskonnatöö kogemusi; 4. täidab nõuetekohaselt praktikapäevikut (siseveebis) kogu praktika perioodi vältel; 5. koostab aruande kus kirjeldab tehtud tegevusi ning
6.5. järgib soojusisolatsiooni liitsüsteemi ja plekkdetailide paigaldamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töö- ja keskkonnaohutusnõudeid 3.6. analüüsib juhendamisel oma tegevust soojusisolatsiooni liitsüsteemide ja plekkdetailide paigaldamisel ÕPPEMEETODID HINDAMINE HINDAMISMEETODID 1. Juhtumianalüüs probleemsituatsiooni lahendamisega (kirjalik töö) Hinnatakse mooduli 3 ÕV 3.1 analüüsib saadud kogemusi; 6. esitab praktikaaruande (siseveebis). 1. sooritab sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi, arvestades kutsetöö spetsiifikat ; 2. arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber; 3. rakendab materjalide paigaldamisel ja töövahendite kasutamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; 4. kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid; 1. analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut soojusisolatsiooni liitsüsteemi ja plekkdetailide paigaldamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte; 2. koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid; Teoreetiliste teadmiste kontroll, loeng, seminar, praktiline töö, demonstratsioon MITTEERISTAV A/MA A kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul HINDEKRITEERIUMID Hinne A/MA A kui - õpilane kirjeldab kasutades teemakohast terminoloogiat ja põhimõisteid võimalikku probleemi tekkimise põhjusi ning pakub välja kõrvaldamiseks. mooduse probleemi 2. Teoreetiliste teadmiste kontroll. Arvutusülesanne etteantud joonise järgi SILS-i materjalide koguse ja tööaja leidmine lähtudes energiatõhusa ehitamise põhimõtetest Hinne A/MA A kui õpilane valib ja leiab etteantud ülesande täitmiseks vajaminevad SILS-i põhi- ja abimaterjalid kasutades infotehnoloogilisi vahendeid. Arvutab nende vajaliku koguse ja tööaja kulu jälgides energiatõhusa ehituse põhimõtteid Hinnatakse mooduli 3 ÕV 3.1 3. Harjutustöö : Aluspinna ettevalmistamine Hinnatakse mooduli 3 ÕV 3.2 Hinne A/MA A kui õpilane teostab etteantud praktilise töö iseseisvalt ja vastavalt paigaldusjuhendile ning kvaliteedinõuetele kuid vajab juhendamist SILS-ga kaetavate pindade seisundi hindamisel. 4. Harjutustöö: Soojustusmaterjalide paigaldamine Hinnatakse Hinne A/MA A kui õpilane teostab etteantud praktilise töö iseseisvalt ja vastavalt paigaldusjuhendile ning kvaliteedinõuetele
mooduli 3 ÕV 3.3 ; 3.4 5. Harjutustöö: Soojustusmaterjalide armeerimine ja viimistlemine Hinnatakse mooduli 3 ÕV 3.3; 3.4. 6. Harjutustöö: Plekkdetailide töötlemine ja paigaldamine Hinnatakse mooduli 3. ÕV 3.3; 3.4 7. Proovitöö: SILS-i paigaldus koos aluspinna ettevalmistuse, plekkdetailide paigalduse ja viimistlusega Hinnatakse mooduli 3 ÕV 3.2 3.4 8. Iseseisev töö. Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne Hinnatakse mooduli 3 ÕV 3.5 KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh iseseisev töö 18 EKAP / 468 TUNDI Hinne A/MA A kui õpilane teostab etteantud praktilise töö iseseisvalt ja vastavalt paigaldusjuhendile ning kvaliteedinõuetele Hinne A/MA A kui õpilane teostab etteantud praktilise töö iseseisvalt ja vastavalt paigaldusjuhendile ning kvaliteedinõuetele Hinne A/MA A kui õpilane teostab etteantud praktilise töö iseseisvalt ja vastavalt paigaldusjuhendile ning kvaliteedinõuetele kuid vajab juhendamist SILS-ga kaetavate pindade seisundi hindamisel. Hinne A / MA A, kui õpilane koostab kirjaliku kokkuvõtte ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid; Kokkuvõte sisaldab: Eneseanalüüsi, Korrektseid mõisteid, Täiendamist vajavad oskusi, Vastavus RAK Kirjalike tööde juhend nõuetele; Kokkuvõttev hinne kujuneb A (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on hinnatud hindega A (arvestatud) Mooduli õppemaht 468 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 52 tundi praktiline töö 164 tundi iseseisev töö 88 tundi praktika ettevõttes 164 tundi 1. Soojusisolatsiooni liitsüsteemi paigaldamine 260 tundi + iseseisev töö 40 tundi 1.1. SILS- i komponendid, liigitus ja funktsioon 1.2. Kasutusvaldkond ja planeerimine 1.3. Aluspinna hindamine ja ettevalmistamine 1.4. Tööohutus, töökoha ettevalmistamine 1.5. SILS i abiprofiilide paigaldamine 1.5.1. Akende katmine 1.5.2. Abiprofiilide kinnitamine 1.5.3. Klaaskiudvõrgud ja erinevate armeerimissegude koostis. 1.6. Soojustusmaterjalide ( mineraalvill, lamellvill, EPS )
kinnitamine 1.6.1. Kinnitusmeetodid (liimimine ja rippkinnitus ) 1.7. SILS- iga kaetud pindade viimistlemine: 1.7.1. Kruntimine 1.7.2. Krohvimine, 1.7.3. Värvimine. 1.7.4. Teised viimistlusmaterjalid 1.8. Konstruktsioonisõlmede lahendused 1.8.1. Tüüplahendused 1.8.2. Tähtsamate reeglite kordamine nõuetele mittevastavalt teostatud ühenduste näidete põhjal Iseseisev töö 40 tundi- Teostada proovitöö kavandades oma tegevust ja rakendades õpitut. 2. Plekkdetailide paigaldamine 156 tundi + iseseisev töö 36 tundi 2.1. Oma töökoha korraldamine. 2.2. Materjalide valik ja tööks ettevalmistamine. 2.3. Tasandiline ja ruumiline märkimine. 2.4. Pleki ehk õhukese lehtmetalli lõikamisvahendid (plekikäärid, vibrokäärid, giljotiin), nende kasutamine ja hooldamine. 2.5. Pleki painutamine/kantimine kantpingil. 2.5.1. Liite tegemine. 2.5.2. Isolatsiooni katteplekid (aknaplekid, parapetiplekid jne ) 2.6. Neetimistööd 2.7. Õiged ja ohutud töövõtted. Iseseisev töö 36 tundi- Teostada proovitöö kavandades oma tegevust ja rakendades õpitut. ÕPPEMATERJALID 3. Analüüs : iseseisev töö 12 tundi 3.1. Eneseanalüüs (tegevuste tulemuslikkuse ning ratsionaalse ressursside ja aja kasutamise hindamine) 3.2. Eneseanalüüsi koostamine, tulemuste esitlemine, võrdlemine ja vormistamine infotehnoloogiliste vahendite abil korrektses eesti keeles vastavalt RAK Kirjalike tööde vormistamise juhend nõuetele. www.sakret.ee õppematerjalid veebikeskkonnas (www.kaitaidnik.weebly.com)
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP) Nõuded mooduli alustamiseks Mooduli eesmärk ÕPIVÄLJUNDID 4.1. mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis 4.2. mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist 4.3. mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas 4. Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Puuduvad ÕPETAJAD 6 EKAP Ave Rosental, Aviva Gubaidulina Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. HINDAMISKRITEERIUMID 1. analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi; 2. seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega; 3. leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektroonilistest allikatest tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta; 4. leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektroonilistest allikatest praktika- ja töökohtade kohta; 5. koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus; 6. valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul; 7. koostab juhendamisel endale sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani. 1. kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi lähtudes ressursside piiratusest; 2. selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust; 3. koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve; 4. loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse; 5. täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni; 6. leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta; 7. kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi e-riik; 1. kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid; 2. tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda; 3. kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele; 4. kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani;
4.4. mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel 4.5. käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil 5. loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi lähtudes riiklikust strateegiast; 1. loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja kirjeldab riskianalüüsi olemust; 2. tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks; 3. tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega; 4. kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas; 5. leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel; 6. leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta; 7. võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi; 8. loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente; 9. arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist; 10. kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis; 11. koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja sh allkirjastab digitaalselt; 12. kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega. 1. kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist; 2. kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava; 3. selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid; 4. kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid; 5. kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel; 6. loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid; 7. lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindussituatsioone. Loeng, rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, õpimapp ÕPPEMEETODID HINDAMINE (MITTEERISTAV ) Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID Õpimapp A/MA hindamiskriteeriumite alusel Hinnatakse õpimapis nõuetekohaselt täidetud õpiülesandeid/
koostatud õpiülesannete lahendamine ( arvestuslikud tööd: õpimapp, mis sisaldab kandideerimisdokumente, eneseanalüüsi, karjääriplaani, erialase ettevalmistuse töölehte, ülevaadet maakonna ettevõtetest ja töövestlusel osalemise tagasisidet) ÕV 4.1. Struktureeritud kirjalik töö (test) majanduse- ja ettevõtlusmõistete tundmises ; analüüs - ajalehe (majandus)artiklist aru saamine ja seosed teooriaga ; praktiline ülesanneväljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamine ja maksuarvestus ÕV 4.2. Analüüs - ettevõtlusvormide võrdlus ; probleemi lahendamine ettevõtlusprobleemi lahendamine ; lihtsustatud äriplaani koostamine ÕV4.3. - struktureeritud kirjalik töö (test) tööõiguse põhiterminoloogias, töösuhte regulatsiooni ja peamiste nõuete, samuti töötajate õiguste ja kohustuste tundmises jne; - probleemi lahendamine - lihtsamate kaasuste lahendamine, seaduse kasutamine ; - praktilised ülesanded - töölepingu koostamisele suunatud ülesanded ÕV 4.4 1.Eneseanalüüs oma suhtlemisoskuste kohta: verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlusvahendite kasutamine, suhtlemine telefoni ja interneti teel, suhete loomine ja hoidmine, dokumentatsiooni. A/MA Hinnatakse A Arvestatud kui õpilane sooritab kõik hindamisülesanded. A/MA Hinnatakse A - Arvestatud kui õpilane sooritab kõik hindamisülesanded. A/MA Hinnatakse A Arvestatud kui õpilane sooritab kõik hindamisülesanded A/MA Hinnatakse A Arvestatud kui õpilane sooritab kõik hindamisülesanded
meeskonnatöö, konfliktide lahendamine - kirjeldada oma suhtlemist ja tuua välja tugevused ja nõrkused. ÕV4.5 2.Kultuurilised erinevused suhtlemisel ( erinev sugu, rahvus, majanduslik olukord) - meeskonnatöö KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh. iseseisev töö 6 EKAP / 156 TUNDI Kokkuvõttev hinne kujuneb Arvestatud ( A )kui kõik õpiväljundid on hinnatud hindega A ( arvestatud ) Mooduli õppemaht 156 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 44 tundi iseseisev töö 112 tundi (õpilane koostab õpimapi, mis sisaldab kõiki kirjalikke iseseisvaid töid ) 1. Karjääri planeerimine - 4 tundi + iseseisev töö 10 tundi 1.1. Minapilt. Isiksuseomadused. Väärtused. Huvid. Vajadused. Võimed. Hoiakud. Minapilt 1.2. Minu kool. Kooliga tutvumine. Kooli ajalugu, traditsioonid, väärtused. Õppetöökorraldus. Ehitusosakonnaga tutvumine. Kursusejuhataja roll. Kooli kodulehekülg. Õppegrupi tundmaõppimine läbi meeskonnatöö harjutuste. 1.3. Õpioskused. Õpistiilid. Õpiharjumused. Õppimise edutegurid. Iseseisev töö. Kirjalike tööde vormistamine (lõimitult rakendustarkvaraga). Õpimotivatsiooni hoidmine. 1.4. Töömaailma tundmaõppimine. Õppekäik kooli poolt tunnustatud praktikabaas- ettevõttesse. Tööandja ootused krohvitööde valdkonna töötajale. Töö iseloom. Töökeskkond. 1.5. Kompetentsid. Kutsete süsteem. Tootja sertifikaadid. Töömotivatsioon. 1.6. Praktika roll eriala omandamisel Praktika osa õppekavas. Praktikakorraldus, praktikadokumentatsioon Iseseisev töö: Kooli õppekorralduse dokumentiga tutvumine kooli koduleheküljel, sh informatsiooni sorteemine. 2. Terviseõpetus - 14 tundi + iseseisev töö 10 tundi 2.1. Tervisekomponendid. Füüsiline-, vaimne ja sotsiaalne tervis. 2.2. Stress. Stressi mõju inimese organismile. Stressi vältimise ja stressiga toimetuleku võimalused. 2.3. Uni ja selle tähtsus. Une tähtsus tervisesäilitamise seisukohalt. Unehäired. 2.4. Tervislik toitumine. Mikroelemendid, vitamiinid ja tervis. Erinevate toitainete väärtarvitamisega (liialdamine/puudus) kaasnevad terviseprobleemid. 2.5. Lisa- ja saasteained toidus. 2.6. Energiajoogid ja nende mõju tervisele. 2.7. Alkoholi mõju tervisele. Alkoholi tarbimine. Alkoholi mõju tervisele. Alkoholism
2.8. Tubakatoodete mõju tervisele. Suitsetamise kahjulikkus. Suitsetamisest loobumine. 2.9. Suguhaigused ja nende vältimise võimalused. Iseseisev töö: isikliku nädala kaardistamine (ajaplaneerimine, toitumine, alkoholi ja tubaka- toode tarbimine) 3. Tööohutus ja töö tervishoid 8 tundi + iseseisev töö 10 tundi 3.1. Tööohutus. Tööohutust reguleerivad õigusaktid. 3.2. Tööohutuse alane instrueerimine. 3.3. Ohud. Füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhosotsiaalsed ja füsioloogilised ohutegurid ja meetmeid nende vähendamiseks. 3.4. Tuleoht. 3.5. Tööõnnetus. Töötaja õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega. Tööõnnetuse registreerimine. 3.6. Esmaabi. Esmaabi terviserikete korral. Õnnetused. Esmaabi õnnetuse korral. 3.7. Töökorraldus. Tööaja korraldus. Ergonoomiline töökoht. Ohud betoneerija tervisele. Tervise säilitamine töösituatsioonis. Iseseisev töö: kaardistada erialase tööga tulenevad riskid ja nende vältimise võimalused. 4. Tööseadusandluse alused 10 tundi 4.1. Tööseadusandlus. Tööseadusandlust reguleerivad õigusaktid 4.2. Tüüpsituatsioonide kirjeldamine. Tööle kandideerimine. Tööle kandideerimiseprotsess. Tööle kandideerimiseks vajalikud dokumendid. 4.3. Töövahenduskeskkonnad. Avalikud konkursid. 4.4. Tööintervjuu. Tööle kandideerija õigused ja kohustused. 4.5. Tööleping. Tööle vormistamise protseduur ja selleks vajalikud dokumendid. Tööleping, töövõtu- leping, käsundusleping. Katseaeg. 4.6. Töötaja õigused ja kohustused. Puhkus. Töötaja õigused ja kohustused 4.7. Asutuse sisekord ja kirjutamata reeglid. Puhkuse pikkus, puhkuse aeg, puhkust puudutavad dokumendid. Puhkusetasu. 4.8. Töötasu. Läbirääkimised tööandjaga. Bruto ja neto töötasu. 4.9. Eesti maksusüsteem. Töötaja ja tööandja maksud ja nende suurused. 5. Ettevõtlusprojekt - 8 tundi + 50 tundi iseseisev töö 5.1. Ettevõtlusvormid. Erinevad ettevõtlusvormid, nende erinevused. Õpilasfirma, start up. 5.2. Meeskonnatööna ettevõtlusidee püstitamine. Ideede esitlemine. Äriplaan. Lihtsustatud äriplaani koostamine, kaitsmine. Õpilasfirma või start- up käivitamine ja käigus hoidmine. 5.3. Aruandlus ettevõtlusprojekti teostamise kohta Iseseisev töö: aruandluse koostamine ja õigeaegne esitamine.
Eneseanalüüs meeskonnatööna loodud firma toimimise kohta. 6. Karjääri planeerimine - 10 tundi + 22 tundi iseseisev töö 6.1. Tööturg. Tööturu olukord maakonnas, Eestis ja Euroopa Liidus. Ehitusvaldkonna (betoneerijate) arengutrendid ja tööjõu vajadus. 6.2. Edasise karjääritee planeerimine. Lühike ja pikk karjääritee. Karjäärivõimalused ehitusvaldkonnas. Minu tugevused ja nõrkused, valmisolek tööle- asumiseks betoneerijana. 6.3. Koolitusvõimalused. Formaalõppe süsteem. 6.4. Kõrghariduse omandamise võimalused Eestis. Informaalne õpe. 6.5. Täiendusõppe süsteem. 6.6. Töötamine mitmekultuurilises keskkonnas. Kultuuride erinevused. Erinevad töökultuurid. Läbi- rääkimised erinevate kultuuridega inimeste vahel. Inglise keeles rollimängud (lõimitud). Tööle kandideerimine. Dokumentide vormistamine tööle kandideerimiseks inglisekeelses keskkonnas. 6.7. Tööintervjuu. Iseseisev töö: tulevase karjääri kirjeldamine, vormistada tööle kandideerimiseks vajalikud dokumendid, lähtudes eneseanalüüsist, sh hinnangust oskustele, teadmistele ja kogemusele. ÕPPEMATERJALID Õpetajate poolt koostatud materjalid. Ettevõtlusõppe materjalid. Veebipõhised materjalid. MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI ÕPETAJAD MAHT (EKAP) 5. Ehitusjoonestamine 6 EKAP Urmas Asi NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Puuduvad MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija lahendab graafiliselt ehituskonstruktsioonide ehitamise ruumigeomeetrilisi ülesandeid lähtudes tehnilistele joonistele esitatud nõuetest. Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust. ÕPIVÄLJUNDID 5.1. omab ülevaadet tehniliste jooniste koostamise, vormistamise nõuetest ning ehitusprojektis sisalduvate joonisega esitatud graafilise teabe erinevatest (sh infotehnoloogilistest) HINDAMISKRITEERIUMID 1. võrdleb näidete alusel joonistuse ja tehnilise joonise erinevusi, toob näiteid erinevatest tehnilistest joonistest; 2. toob näiteid joonestamise rakendusvaldkondade kohta ning selgitab joonestamisalaste teadmiste ja oskuste vajalikkust õpitaval erialal; 3. toob näiteid jooniste erinevatest (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest; 4. defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted: ehitise eskiis, tehnoloogiline projekt,
esitusvõimalustest eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised ja selgitab nende omavahelisi seoseid. 5.2. visandab erinevate ehituskonstruktsioonid e sõlmede eskiise arvestades etteantud mõõtkava 1. iseloomustab eskiisi ja tööjoonise erinevusi lähtudes nende otstarbest ja selgitab nende kasutamise põhimõtteid, väljendub eesti keelele kohasel viisil, järgides kirjakeele norme; 2. visandab iseseisvalt geomeetriliste kehade ruumilisi kujutisi lähtuvalt tööülesandest; 3. mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani järgides etteantud mõõtkava; 4. joonestab etteantud ehituskonstruktsiooni elemendi kolmvaate järgides mõõtkava; 5. mõõtmestab joonisel kujutatud sõlmed, lõiked ning vaated etteantud nõuete kohaselt; 6. vormistab joonised korrektselt etteantud nõuete kohaselt arvestades ehituslikel joonistel kasutatavaid kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, mõõtmete täpsusnõuded, lõigete ja sõlmede 5.3. selgitab tööjooniselt, hoone põhiplaanilt ja ehituskonstruktsiooni lõigetelt välja tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed 5.4. analüüsib enda tegevust ehituskonstruktsioonide nõuetekohasel visandamisel ja etteantud jooniste lugemisel tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused jms). 1. tunneb ära ja nimetab ehitusprojekti osad: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad; 2. selgitab välja hoone põhiplaanilt konstruktsioonielemendi asukoha lähtudes etteantud tööülesandest; 3. selgitab välja tööjooniselt konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse lähtudes etteantud tööülesandest; 4. nimetab etteantud tööjoonisel esitatud lõigete alusel ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid materjale. 5. analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut ehitusjoonistelt tööülesande täitmiseks vajalike lähteandmete väljaselgitamisel ning ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiiside visandamisel; 6. koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid; ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö, probleemi lahendamine, harjutusülesanded HINDAMINE (MITTEERISTAV ) Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID 1. Praktiline ülesanne A / MA ( Normkiri (A4); 1) Hinnatakse kirja vastavust standardinõuetele. hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.1. 2. Praktiline ülesanne (töölehed 2 x A3) hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.1., 5.2. 3. Praktiline ülesanne ( Klots I ) A / MA Hinnatakse etteantud ülesannete lahendi õigsust. A / MA Hinnatakse vaadete vastavust projektsiooni nõuetele,
hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.1., 5.2. 4. Praktiline ülesanne ( Klots II ) hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.1., 5.2. 5. Praktiline ülesanne ( Vaated ) hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.1., 5.2., 5.3. 6. Praktiline ülesanne ( Kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püstprisma ) hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.1., 5.2., 5.3. 7. Praktiline ülesanne ( Kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püramiid ) hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.1., 5.2., 5.3. 8. Praktiline ülesanne ( Lõiked ) hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.1.; 5.3. 9. Praktiline ülesanne ( Võll ristlõiked ) hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.1.; 5.2.; 5.3. 10. Praktiline ülesanne ( Alus (Äärik) hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.1.; 5.2.; 5.3. 11. Praktiline ülesanne ( Poltliited ) hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.1.; 5.3. 12. Praktiline ülesanne ( Laagripukk ) hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.1.; 5.3. 13. Praktiline ülesanne ( Väikemaja ) hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.1.; 5.3. 14. Praktiline ülesanne ( Ruumi eskiis-plaani koostamine ) hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.1.; 5.2.; 5.3. 15. Kirjalik kokkuvõte. Iseseisev töö mõõdistamise õigsust, kasutatud joonte liikide õigsust. A / MA Hinnatakse kujutiste õigsust, kasutatud joonte liikide õigsust. A / MA Hinnatakse vaadete ja kujutiste õigsust. A /MA Hinnatakse vaadete ja kujutiste õigsust. A / MA Hinnatakse vaadete ja kujutiste õigsust. A / MA Hinnatakse lõike kujutamise õigsust/ vastavust etteantud ülesandele. A / MA Hinnatakse ristlõigete kujunemise ja vormistamise õigsust. A / MA Hinnatakse eskiisi vastavust näidismudelile, eskiisi mõõdistamist, esiisi alusel tööjoonise koostamist. A / MA Hinnatakse keerme parameetrite arvutuste õigsust, graafilise töö vastavust nõuetele. A / MA Hinnatakse joonise ja tükitabeli vastavust kehtivatele nõuetele. A / MA Hinnatakse vastavust (tingmärgid, joonte tüübid, mõõtmestamise reeglistik, mõõtkavad jne ) nõuetele. A / MA Hinnatakse ruumi eskiisi koostamise õigsust, ruumi mõõdistamise õigsust (mõõtahelate koostamine). A / MA Kokkuvõtte vastab RAK Kirjalike tööde vormistamise juhend
hinnatakse mooduli 5. ÕV 5.4. KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD. sh iseseisev töö 6 EKAP / 156 tundi nõuetele ning on esitatud korrektses eesti keeles. Kõik hindekriteeriumid on läbitud hindele: arvestatud (A ) Mooduli õppemaht 156 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 10 tundi praktiline töö 104 tundi iseseisev töö 42 tundi 1. Üldjoonestamine, ehitusjoonestamise alused 38 tundi + iseseisev töö 10 tundi 1.1. joonestamine kui õppeaine seosed teiste õppeainetega; 1.1.1. lühiülevaade joonestamise ajaloost; 1.1.2. joonestusvahendid ja joonestusvahendite valikukriteeriumid; 1.1.3. käsi- ja masinjoonestamise võrdlus (eelised, puudused, arengusuunad); 1.2. joonis põhimõisted, klassifikatsioon; 1.2.1. joonistele esitatavad üldnõuded (formaadid, kasutatavad joontetüübid (liigiti ja kasutusvaldkonniti), nõuded raamjoonele ja raamjoone elemendid, tsentreerimismärgid, eritüübilised kirjanurgad ja nende kasutamine, kirjanurkade täitmise reeglistik, graafilised dokumendid ja tekstdokumendid), tükitabelid (spetsifikatsioonid), 1.2.2. teemakohased harjutusülesanded (joonte tüübid töölehe 2xA4); 1.2.3. harjutusülesanne Joonise lugemine I etteantud alusjoonise põhjal joonise lugemine joonteliikide ja kasutusvaldkonna järgi (tööleht A4); 1.2.4. praktiline töö nr. 1 Põhiformaadi ettevalmistamine (A4 raamjoon, kirjanurk, tsentreerimismärgid); 1.3. normkiri üldnõuded, normkirja parameetrid; 1.3.1. harjutusülesanne Kirjanurk (reeglitekohane kirjanurga täitmine vastavalt näidisele tööleht A4), 1.4. mõõtkava põhimõiste, klassifikatsioon, erimõõtkavade kasutusvaldkonnad, 1.4.1. teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA4); 1.5. geomeetrilised konstruktsioonid, 1.5.1. valikuliselt 22 geomeetrilist konstruktsiooni (sirglõigu poolitamine, nurga poolitamine, antud sirgele ristsirge konstrueerimine läbi etteantud punkti, võrdhaarse kolmnurga konstrueerimine, kolmnurga sise(ümber)ringjooone konstrueerimine, korrapäraste kõõlhulknurkade konstrueerimine (kolm-, viis-, kuus- ja kaheksanurk), silindri kaksvaate ja külgpinnalaotuse konstrueerimine, koonuse kaksvaate ja täispinnalaotuse konstrueerimine, sirglõigu jaotamine n-võrdseks osaks, täisnurga jaotamine kolmeks võrdseks osaks, sujuvühendid, ellipsi konstrueerimine, ovaalide konstrueerimine) 1.6. mõõtmestamine mõõtmestamiselemendid (põhimõisted), masinaehituslike jooniste mõõtmestamise põhireeglistik,