EP10695279-0001 Projekteerimine 25.03.2003 Töö Nr:P-237/16 Töö nimetus:lao- ja väiketootmishoone Objekti asukoht:tehnika tn 13, Tartu linn Tellija:Bengel Invest OÜ Reg.nr: 11297262 Juriidiline aadress: Tehnika tn. 5, Tartu Projekti staadium:põhiprojekt KONSTRUKTSIOONID Projekteerija:Tanel Sõrmus Konstruktor:Priit Tagel : Inseneribüroo Tandem F.Tuglase 19, Tartu, 51014 Registrikood: 10695279 TARTU info@ibtandem.ee Telefon 372 7407050 www.ibtandem.ee Faks 372 7 407 556 GSM 372 5289250
SELETUSKIRI SELETUSKIRJA SISUKORD KONSTRUKTSIOONID 1. Üldandmed 2 2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile 3 3. Hoone konstruktsioonide lühiiseloomustus 5 4. Maa-alused konstruktsioonid 6 5. Maapealsed konstruktsioonid 8 6. Paigalvalatavad betoonkonstruktsioonid 13 7. Betoonvamistooted 17 8. Teraskonstruktsioonid 18 10. Kivikonstruktsioonid 22 1. ÜLDANDMED 1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖDE PIIRITLUS Käesolev projekt käsitleb lao-ja väiketootmishoone, asukohaga Tehnika 13, Tartu linn, konstruktiivset lahendust. Projektdokumentatsioon on koostatud põhiprojekti projekti staadiumis vastavalt Eesti standardile EVS 811:2012 Hoone projekt. Töö on vormistatud pakkumiste koostamisteks ja lähteülesandeks tööprojekti koostamisel. Käesolevas seletuskirjas on kajastatud vajalikud peatükid ja alajaotised, mis lähtuvad koostatava projekti sisust 1.1.2 ALUSDOKUMENDID 1.1.2.1 LÄHTEANDMED Konstruktiivne osa on koostatud, projekti autor arh. Vadim Tsentropovi arhitektuur-ehitusliku projekti alusel 2/22
1.1.2.2. EHITUSUURINGUD Ehitusgeoloogilised tingimused Ehitusgeoloogilised uurimitööd, tehtud REIB OÜ poolt, töö nr. GE-1960, dets 2015 1.1.2.3. NORMDOKUMENDID Projekteerimise normid ja standardid Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-1: 1 1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. EVS-EN 1991-1- 1:2002/AC:2009 Osa 1-3: 1 Üldkoormused. Lumekoormus EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 Osa 1-4: 1 Üldkoormused. Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 2: : Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: 1 1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine jekteerimine. Osa 1-1: 1 1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. EVS-EN 1993-1-3:2006+NA:2008 Osa 1-2: 1 Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus. Eesti standardi rahvuslik lisa EVS-EN 1993-1- 2/NA:2007 Osa 1-3: 1 Üldreeglid ja lisareeglid külmvormitud profiilidele ja profiilplekile. EVS-EN 1993-1- 3:2006+NA:2008 Osa 1-8: 1 Liidete projekteerimine EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006/AC:2012 TarindiRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid. MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd Ehitiste tuleohutus Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a. määrus nr. 315 Ehitisele ja selle osale esitavad tuleohutusnõuded 2. TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONILE 2.1 PROJEKTEERITUD KASUTUSIGA Hoone kavandatav eluiga, vastavalt EVS-EN 1990:2002 jaotis 2.3 Ehituse kasutusiga 50 aastat 2.2. TAGAJÄRGEDE JA TÖÖKINDLUSKLASS 3/22
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on hoone konstruktsioonid määratletud tagajärgede klassiks CC2 C C2 (keskmised tagajärjed inimelukaotuse suhtes või majanduslikud, sotsiaalsed või keskkonna kahjud on arvestatavad; elu- või büroohooned, ühiskondlikud hooned) Töökindlusklassiks RC2 2.3. TEOSTUSKLASS JA JÄRELVALVE TASE Ehitusklass EXC2, Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on projekteerimise järelevalvetase DSL2 ehk tegemist on tavalise järelvalvega. Ehitusaegne järelevalvetase IL2, tavaline järelvalve. Kontrollivad isikud ei ole projektiga seotud 2.4. KOORMUSED 2.4.1. KASUSKOORMUSED, TEHNOLOOGILISED JA SEADMETE KOORMUSED q k kn/m 2 Q k kn Lao- ja tootmispinnad horisontaalkoormus katused grupp H 22,3 0,5 kn/m 0,75 24,0 1,5 siseruumi lagi 0,75 1,5 Omakaalud - vastavalt konstruktsioonidele Katuslae omakaaluks on arvestatud 0,6 kn/m 2, millele lisandub tehnoseadmete koormus 0,4 kn/m 2 Koormused tehnoloogilistelt seadmetelt arvestatakse tegelike valitavate seadmete järgi. Põhiprojekti joonistel võetakse arvesse seadmete kaalud. Täiendavad kontrollarvutused tööprojekti koostamisel 2.4.2. LUMEKOORMUS maapinna lumekoormuse normisuurus s k = 1,5 kn/m 2 katuse kujutegur tasasel katusel μ 0,8 kujutegurid katuseastme juures μ...2,5 2.4.3. TUULEKOORMUS 4/22
Tuulekoormus II maastikutüüp Välispinnale mõjuv tuulerõhu baasväärtus q p (z e ) - 0,59 kn/m 2 2.4.4. MUUD KOORMUSED Laokoormus vastavalt tehnoloogilisele kirjeldusele, 22,3 kn/m 2 2.5. KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TOLERANTSI- JA KVALITEEDIKLASSID Vaiatööde tolerantsid vastavalt MaaRYL/Nõuded töödele osa 14 Betoontarindite tolerantside määramisel juhinduda EVS-ENV 13670-1:2010 ja EVS-EN 13369:2006 Betoonkonstruktsioonide ehitamine, ehitustolerantsid 1. klass Teraselementide tolerantside määramisel juhinduda Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1: Kandeelementide vastavushindamine EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011 Tolerantsid vastavalt lisa D TERASELEMENTIDE VALMISTUSTOLERANTSID Talad ja sidemed : -- pikkus ± 2 mm, max ± 5 mm -- tala või sideme toe raskuskeskme erinevus teoreetilisest ± 5 mm MONTAAŹI TOLERANTSID Talade kõrvalekalle teoreetilisest sirgjoonest 10 mm. Montaažitäpsus posti või toe suhtes ± 5 mm. Montaažitäpsus kõrguse suunas ± 10mm; aga nii, et kahe kõrvuti oleva toote kõrguste vahe oleks < 10mm. Kivikonstruktsioonide ehitamise tolerantsid vastavalt EVS-EN 1996-2:2006 tabelile 3.1. 3. HOONE KANDESKELETT 3.1. KANDEELEMENDID Hoone koosneb 1-korruselisest kerghallist, mõõtmetega 39x74,6 m, kõrgusega 4,5 m katusesõrestiku alla. Hoone konstruktiivne skeem on 2-avaline. Katusekandjad on pikkusega 19,3 m, toetudes hoone keskel 14,9 m pikkusele vahekandjale. Karkassipostid on ca 6,4 m pikkused, sammuga 7,45 m, nelikanttoru 200x200x6 ja kaetakse tulekaitsevärviga Teraspostid kinnitatakse põranda all jäigalt, km -0.40 Hoone on projekteeritud vaivundamendile. 5/22
3.2. HOONE ÜLDJÄIKUS Ü Karkassi jäikus ristisuunas tagatakse jäikusseintega telgedel 9. ja 19.ndal ning terassidemetega hoone otsaseintes. Jäikusseinte vahele jäävate postide jäikus tagatakse membraanina arvestatud katuse profiilplekiga. Hoone pikijäikus tagatakse hoone välistelgedel paiknevate pikisidemete ja diagonaalidega. Karkassi jäikus tagatakse membraanina töötava katuseplekiga, mis on vastavalt dimensioneeritud. Tuule summaarne koormus võetakse otsa- ja pikiseintes paiknevate diagonaalsidemetega. 4. MAA-ALUSED ALUSED KONSTRUKTSIOONID 4.1. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED, PINNASE OMADUSED Uuritud ala paikneb Aardla-Raadi suunalisel mattunud vagumusel, Emajõe lammil, mille tasapinda on täitmise teel tõstetud. Pinnakatte ülemise osa moodustavad täitepinnas ning lammisetetele tüüpilised mudaja ja turvas, milles esineb järvelubja vahekihte. Turba all lamab õhuke savimölli kiht ning mölli sisaldav keskliiv ning jääliustikune saviliivmoreen. Üldgeoloogilistel andmetel lamab Kesk-Devoni dolokivi ca 70-80 m sügavusel maapinnast. Ehitusgeoloogilised tingimused hoone rajamiseks on keerulised Kaevetöid mõjutavad geoloogilise lõike ülaosas levivad täide ning turvas ning suhteliselt kõrge veetase, mis asus maapinnast 0,7...1,35 m sügavusel. Arvestades eelnevat, tuleb hoone ning selle põrand ehitada vaidele. Vaiade süvitamine keskliiva kihti (kiht 5) on äärmiselt keeruline liivakihi paksuse kõikumise tõttu. Liivakivi paksus muutub uuringute andmetel 0,85...2,4 m ulatuses. Platside ning maa-aluste trasside puhul on soovitav kasutada geotekstiile, mis aitavad ühtlustada kokkusurutavast turbast tingitud ebaühlasi vajumeid. Kaevikute seinad tuleb toestada. 4.2. PINNASEVESI Suhteliselt kõrge veetase, mis asus maapinnast 0,7...1,35 m sügavusel 4.3. VUNDAMENT JA PÕRAND PINNASEL Hoone ja põrand rajatakse rammvaiadele. Välimiste karkassipostide alla rammitakse 2 vaia, sisemiste postide alla 4 ja otsaseinte postide alla 1 vai. Karkassi vaiad tuleks süvistada kas 8 m (välimised karkassipostid) või 12 m sügavusele (sismised postid). Mõlemal sügavusel ulatuvad vaiad saviliivmoreeni (kiht nr. 6), mis algab maapinnast 7...7,5 m sügavusel. Koormused jagunevad 4 gruppi 6/22
1. Välimised karkassipostid (RV2) N max 150 kn ja tõmme -4 kn 2. Sisemised karkassipostid (RV1) N max 225 kn 3. Otsapostid (RV3 ja RV4) N max 100 kn ja tõmme -10 kn 4. Põranda vaiad N max 320 kn Vastavalt koormusele on valitud karkassivaiade ristlõikeks 30 x30 cm, mille arvutuslikuks kandevõimeks on 12 m vaia korral 250 kn. Põrandavaiade samm on valitud ca 3x3 m, mis teeb koormuse vaiale 300 kn. Sellisel juhul tuleks kasutada vaia ristlõikega 35x35 cm, 12 m vaia arvutuslik kandevõime 320 kn. Üksikvaia reaalse saavutatava kandevõime kontrollimiseks on ette nähtud proovivaiade süvistamine, proovivaiade asukohad näidatakse tööprojektis. Vaiade kande-võimed arvutatakse staatilise proovikoormamise tulemuste alusel. Et realiseeruks vaiade külgpindade tegelik kandevõime, tuleb proovikoormamine teostada mitte varem kui 2 nädala möödumisel vaiade süvistamisest. Enne vaiatööde alustamist on vajalik teha proovirammimine ja koormuskatse. Katsevaiade asukoha valikul tuleb arvestada, et hoone ulatuses ei paikne kihid ühtlaselt, mille tõttu kohati annavad vaiad paremaid kandevõime tulemusi. Rostvärgid valatakse kohtbetoonist mark C25/30, keskkonnaklass XC2 Rostvärkidele toetuvad 3-kihilised soklipaneelid, väliskihi keskkonnaklassiga XC4+XF4 Pinnasega kokkupuutuvatele soklipaneelide küljele paigaladatakse hüdroisolatsioon Hoonele on projekteeritud vaivundamendile toetuv armeeritud põrandaplaat, paksusega 250 mm, betoon C25/30. põranda tasasus klass A, kulumiskindlus klass 2 pragudekindlus II 4.5. TREPID JA PANDUSED 4.6. SOKLIKONSTRUKTSIOONID, SAHTID JA SÜVENDID Kolmekihilised soklipaneelid toetuvad rostvärkidele Teraspostide külge kinnitatakse soojustatud 3-kihiline monteeritav sokkel, paksusega 320 mm (betoonist väliskoor 80 mm, soojustus 120 mm ja betoonist sisekiht 120 mm). Soklipaneelid toetuvad vundamenditaldmikele ja kinnitatakse tarilappidega, vuuk betoneeritakse. Pinnasega kokkupuutuvatele soklipaneelide küljele paigaldatakse hüdroisolatsioon. Soklipaneelid välised betoonpinnad keskkonnaklass XC4+XF4 Soklipaneelid koosnevad kolmest kihist 7/22
Betoonist väliskoor 80 mm Soojustus, paksusega 120 mm Betoonist sisekiht, paksusega 120 mm Soklipaneeli ülemine km on +1.00 4.8. VÄLIMISED HÜDRO- VÕI NIISKUSISOLATSIOONID Vahetult ehitist ümbritsev maapind krundil või ehitusplatsil kujundatakse vett ehitisest eemale juhtivaks. Maapinna sobiv miinimumkalle kolme meetri kauguseni soklist on 1:20 (kõrguste vahe vähemalt 150 mm). Ehitise läheduses eemaldatakse vesi sadeveekanalisatsiooniga. Pinnasega kokkupuutuvatele soklipaneelide küljele paigaladatakse hüdroisolatsioon 5. MAAPEALSED KONSTRUKTSIOONID 5.1. KANDVAD JA JÄIGASTAVAD KONSTRUKTSIOONID Teraskarkass Hoone kandekonstruktsiooni moodustavad 6,4 m pikkused teraspostid, ristlõikeha 200x200 ja neile toetuvad 19,3 m sõrestikud. Karkass on sammuga 7,45 m, hoone keskel 14,9 m. Postide vahel on pikisidemed ja diagonaalid. Sõrestiku üks ots toetub vahekandjale, pikkusega 14,9 m Teraskonstruktsioonide projekteerimise aluseks on võetud Eesti projekteerimisstandardid. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: 1 1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. EVS-EN 1993-1-3:2006+NA:2008 Korrosioonikaitse hoone sees vastavalt keskkonnaklassile C2M Kandvad vertikaalsed ja horisontaalsed teraskonstruktsioonid kaetakse tulekaitsevööbaga R30. Karkassipostid on ristlõigetega 200x200 mm. Postid kinnitatakse vundamendi külge jäigalt, vundamenti valatud ankrupoltidega Katusesõrestikud F1 avaga 19,3 m on projekteeritud kahepoolse kaldega, harja kõrgusega 1900 mm, ülemise vöö kalle 2,4º. Sõrestiku materjalina on ette nähtud S355, mille normväärtuse ülemine voolupiir on 355 N/mm² ja tõmbetugevus on 510 N/mm². Sõrestiku alumise vöö otsad tuleb omavahel ühendada sidemega ja kinnitada nurgapostide külge. Sidemeks sobib terastross Ø8, ümarteras jne. Kinnitusviisi valib teraskonstruktsioonide tootja koos paigaldajaga. Katusekandjad kaetakse tulekaitsevärviga EI30 min 5.2. PÕHILISED PIIRDEKONSTRUKTSIOONID 8/22
Laohoone välisseinad on horisontaalselt karkassile kinnitatud sändwichpaneelidest, paksusega 100 ja 120 mm. Avatäited vastavalt arhitektuursele lahendusele Maksimaalselt lubatavad soojajuhtivused hoone piiretele (sisetemperatuuril +16 ºC) Välisseinad 0,19 ja 0,23 W/m 2 K Otsaseinad U 0,23 W/m 2 *K Pikiseinad U 0,19 W/m 2 *K Katuslagi 0,12 W/m 2 K Aknad, katuseaknad ja suitsuluugid U<1,4 W/ m 2 *K Vitriin U 1,0 W/m 2 *K Tõstandväravad U 1,2 W/m 2 *K Põrand pinnasel (kuni 6m kauguseni välisseinast) 0,17 W/m 2 K 5.3. SISE- JA VÄLISTREPID Hoones trepid puuduvad 5.4. RÕDUKONSTRUKTSIOONID, VARIKATUSED Varikatused on teraskarkassil, mis kinnitatakse postide külge. Kanttorust varikatuse raam kinnitatakse läbi sändwich paneeli teraslehtedega, välimine külg kinnitatakse karkassi külge riputitega. 5.5. MITTEKANDVAD SEINAKONSTRUKTSIOONID Hoone jaotatakse vertikaalsete kergpaneelidega, paksus 80 mm, väiksemateks ruumideks. Paneelide ja lae vahele jäetakse deformatsioonivuuk, mis täidetakse mineraalvillaga. Paneelid kinnitatakse kahelt poolt katteplekiga Niiskete ruumide eraldamiseks kasutatakse vajadusel kiviseina (90 ja 140 mm betoonkivi, kergplokk jne 5.6. KATUSEKONSTRUKTSIOONID ÜLDIST Hoonele on projekteeritud lamekatus kasutuseaga 50 aastat. Laohoone katuslaed ehitatakse profiilplekile, alumisele villakihile moodustatakse aurutõke ja soojustatakse vahtpolüstürooliga. Kalded antakse fermi kaldega Õhutuse väljaviimiseks on katusele alarõhutuulutid mitte vähem kui 1 tk. 100-150 m 2 kohta 9/22
Büroo-osa katuslagi ehitatakse õõnespaneelile. Kalded antakse soojustusega KATUSETARINDITE TEHNILISED ANDMED ÜLDIST Katuse ehitamisel tuleb lähtuda tervikust, mis koosnevad toimivatest tarindiosadest: Kandetarind Aurutõke Soojustus Tuulutusvahe Hüdroisolatsiooni alus Hüdroisolatsioon Veeärastus Läbiviigud Katusega liituvad tarindid Katuse projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse ET INFOkeskuse poolt välja antud "Toimivad katused" 2014 Isolatsioonimaterjalid ja nende paksused on markeeritud konstruktsioonitüüpidel. Soojustuseks kasutada vastavatele katusetüüpidele sobivaid mineraalvillasid. Kasutatavad isolatsioonimaterjalid peavad olema esmaklassilised, peavad olema kehtivate VTT sertifikaatide nimekirjas, tuleb kasutada VTT sertifikaati omava ühe pere toodetest süsteemi; plaadid, konstruktsioonielemendid ja rullid vigastamata ning sirgete servadega. Paigaldamise ajal tuleb soojustust kaitsta mehaaniliste vigastuste ja kahjulike ilmastikumõjude eest. Erilist tähelepanu tuleb pöörata soojustuse kaitsmisele märgumise eest. KESKKONNATINGIMUSED Büroo-osa niiskuseklass 2, kütmata laohoonel klass 3 MATERJALID AURUTÕKE Aurutõkke materjalid peavad vastama Euroopa tootestandadi nõuetele. Bituumen aurutõke EVS-EN 13970, plastaurutõke EVS-EN 13984. Teipimisel kasutada tootejuhendis nimetatud materjali ja paigaldusjuhiseid. Aurutõkke kasutusliigitus tabel 3 10/22
Läbiviikude tihendamiseks tuleks kasutada tootja soovitatud valmistihendeid. Profiilplekile paigaldatava aurutõkke alla tuleb panna jäik ehitusplaat või jäik katusevilla plaat min 20 mm. SOOJUSTUS Mineraalvill peab vastama standardile EN 13162 EPS-plaadid vastavalt standardile EN 13163. EPS plaatidest soojustuse korral peab selle peal olema mineraalvilla plaat, vahetult polüstüreenplaadile katusekatet paigaldada ei tohi. HÜDROISOLATSIOONIMATERJALID Tooteklassi nõuetele vastav modifitseeritud bituumenrullmaterjal (kummibituumenrullmaterjal) EVS-EN EN 13707:2013 Painduvad hüdroisolatsioonimaterjalid. Sarrustatud bituumenmaterjalid katuse hüdroisolatsiooniks. Määratlused ja omadused. Katuse kalde järgi (1:40) tuleb valida materjalid, mis vastavad kasutusklassile VE40. Sobivad kas ühekihiline tooteklassi TL1 kuuluvad materjalid või kahekihiline TL2+TL3. Tooteklassile esitatavad nõuded on toodud tabelis 8. BITUUMENMATERJALI PAIGALDAMINE JA KINNITAMINE Rullmaterjal paigaldatatakse alati selliselt, et moodustusk täiesti homogeenne hüdroisolatsioon. Katuse toimivuse seisukohalt on oluline, et kõik sõlmed, läbiviigud, ülespöörded tehtaks hoolikalt juhiste järgi. Soojustusplaatidest alusele kinnitatakse rullmaterjal mehhaaniliselt, ulatused kandetarindisse. Rullmaterjali ülespööre kinnitatakse ülaservast mehhaaniliselt püstpinna külge (150..500 mm) Katusekatte kinnitid jaotatakse kolme kasutusklassi Katuse hüdroisolatsioonitöödel järgitakse RIL 107-2012 Ehituste hüdroisolatsioonijuhendid ja juhendis RT 85-10851 esitatud töömeetodeid. Kasutatavad hüdroisolatsiooni materjalid on esitatud konstruktsioonitüüpidel ja peavad olema kehtivate VTT sertifikaatide nimekirjas. Tuleb kasutada VTT sertifikaati omava ühe pere toodetest süsteemi. Kasutatavad materjalid peavad olema märgistatud, millede alusel nende dokumentidele vastavus on kergelt tõendatav töö ajal või see informatsioon on muidu piisavalt selgelt edastatav ehitusjärelevalvele. Isolatsioonid peavad moodustama ühtlase ja katkematu isolatsioonipinna, alusele antakse projekteeritud kalle, alus lihvitakse tasaseks ja puhastatakse enne isoleerimistöö sooritamist, sise- ja välisnurgad ümardatakse u.35 mm raadiusega. Isolatsioon peab ulatuma üle kaitstava ehitiseosa nii laiale avale, et vesi ei pääseks kaudset teed pidi tarinditesse. Isolatsiooni ja seda läbivate ehitusosade, seadmete, torude jne. liitekohtade ja läbiviigusõlmede tihedus peab vastama ümbritseva isolatsiooni tihedusele. Alus peab olema kõva ja sile ning lohud sellel nii väikesed, et isolatsioon ei vigastuks ega vee äravool poleks takistatud. Alusel ei lubata ning ka koormuse 11/22
mõjul ei tohi sinna tekkida hambaid, mis on suuremad kui 3 mm, või teravaservalised. Üle 3mm hammustus tasandatakse kaldega 1:5. Kinnitite arv orienteeruvalt 2-6tk/m 2, kinniteid ei tohi ülepingutada lohkude tekkimise oht. Vihmaveelehtrite kohal tehakse hüdroisolatsioon vastavalt eriosade projektis antud lehtri paigaldusele ja lehtri konstruktsioonile. Hüdroisolatsioonid tõstetakse isoleeritava taseme servadel 300 mm ümbritseva taseme ülimast kõrgusnäitajast kõrgemale või joonisel näidatud kõrguseni, ülespöörded kinnitatakse ülaservast. LÄBIVIIGUD Läbiviigudetailide eeldatav kasutusiga peaks olema sama pikk kui katusekattel. Katusekattel kasutatakse ümmagusi läbiviike, mis ühendatakse tööstuslikult toodetud läbiviigutihenditega. Kasutatakse EPDM-kummi, pingutusvõru peab olema roostevabast või happekindlast terasest. ALARÕHUTUULUTI Alarõhutuuluti ühendatatakse hüdroisolatsiooniga jäiga ääriku abil. Toru miinimumkõrgus on 300 mm. Alarõhutuulutid valmistatakse plastist või happekindlast terasest. PARAPET Veeisolatsiooni ülespöörded tehakse kõrgusele vähemalt 300mm katuse pinnast. Parapeti kaitseplekk peab väljastpoolt ulatuma vähemalt 70 mm tuultuspilu alaservast allapoole KATUSELEHTER Katuselehter paigaldatakse valgala kõige madalamasse kohta Katuselehtri lähedusse (0,5 m või 1 m) ei tohi paigutada teisi läbiviike Soojustusplaatidest alusel soovitatakse kasutada paigaldusaluseks ankurdatud vineerplaati Katuselehtri äärik liidetakse kattepaanide vahele, pannes ääriku peale lisaks tüki rullmaterjali (ca 900x900 mm) Katusekate peab pidama vett ja katusekalded peavad kindlustama vihmavee äravoolu katusekaevudesse ja sealt torudega alla. KATUSETÖÖD Katusetööde hulka kuulub muu hulgas ka kallete tegemine, räästaste ja tuulutuse ehitamine, katuserennide paigaldamine, torude ja muude läbiviikude hermetiseerimine, aurutõkke paigaldamine ning katuse soojustamine ja katusekatte tegemine. Räästa- ja muude vajalike plekkide paigaldus kuulub töömahu hulka. Profiilplekist katuse korral tuleb parapeti servaaladele, valgusakende servaaladele, kaevude ja läbiviikude ümber paigaldada tugevdusplekid L100x100mm paksusega t=1mm. Puu- ja vineeritöödel parapetisõlmedes kasutatakse immutatud puitu ja niiskuskindlat vineeri. Parapeti plekk on kuumtsingitud ja PVF2 kattega, paksusega vähemalt 0,8mm, värvitoonid ja konkreetne kuju tuleb kooskõlastada arhitektidega. Katteplekkide ülekate on vähemalt 100 mm, 12/22
ülekattekohad tihendatakse tihenduslindi ning ilmastikukindla, vettpidava ja elastse vuugimastiksiga. Auruisolatsiooniks on polüetüleenkile paksusega 0,2 mm kui joonistel pole näidatud teisiti, minimaalne ülekate 200 mm, vuugid teibitud. 6. PAIGALVALATAVAD BETOONKONSTRUKTSIOONID Seletuskirjas käsitletakse järgmisi tarindeid: Rostvärgid Põrandad pinnasel ÜLDIST Betoon- ja raudbetoontarindite projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki projekti üldosas esitatud, kasutatud ja viidatud normdokumente, määrusi, käesolevat ehituskirjeldust koos graafilise materjaliga ja head ehitustava. Kõik ilmastiku käes olevad konstruktsioonid peavad vastama ilmastikukindluse nõuetele (keskkonna klass XC4, XF3) (täiteaine tera läbimõõt <16mm). Konstruktsioonid sisetingimustes : XC2; KK3, kui joonisel pole märgitud teisiti. Lisapoore tekitava aine tugevust vähendava mõjuga tuleb arvestada tsemendihulga määramisel ja vee hulk tuleb hoida nii väike kui võimalik. Betooni valmistamisel kasutada üldiselt portlandtsementi. Kasutatav tsement peab olema sertifitseeritud. Kui joonistel ei ole märgitud teisiti, tuleb järgida tööseletuses toodud nõudeid. Betoonimassi vesitsementsuhe tuleb hoida võimalikult madal W 0.55, vajadusel tuleb kasutada plastifikaatorit. Betooni plastsus ja tihendamismeetod tuleb valida nii, et betooni tihedus ja kvaliteedi nõuded oleksid täidetud kogu mahus ühtlaselt ning betoon oleks võimalikult vähe mahus kahanev. KESKKONNATINGIMUSED Betooni keskkonnaklassidele vastavad betooni nõuded vastavalt standardile siseruumid XC1 (madal ohuniiskus) vundamendid, rostvärgid XC2 (veega kaua kontaktis olevad betoonpinnad) soklite väliskihid XC4+XF1 (vihma ja külma eest kaitsmata vertikaalsed betoonpinnad) välistrepid, pandused XC4+XD3+XF3 (vihma ja kulma eest kaitsmata rõhtsad betoonpinnad) XC4+XD3+XF4 (sama, pinnad mis on avatud jäitevastaste ainete mõjule) Konstruktsioonide külmakindlusklaasid vastavalt standardi EVS 814:2003 nõuetele: Välisseinte välispinnad KK1 Pandus KK4 13/22
TOLERANTSID Tolerantsinõuded vastavalt standardile EVS-ENV 13670-1:2010, 2. järelvalve klass ja 1. tolerantsiklass. BETOONIPINNAD Betoonpindade klasse väljendatakse mitmest osast koosneva pinnakoodiga. Osad tulenevad sellest, milliseid pinnategureid klassifitseeritakse. Käeolevas projektis kasutatakse järgnevaid pinna liike Vormipind/raketisepind MUO, näit MUO-C mittenähtavaks jääv vormi pind, näit vundament Terashõõrdepind THI, näit THI-A hea kvaliteediga sokli sisepind Pinnad jagatakse nelja klassi: AA, A, B ja C. Klasside nõuded on esitatud MUO ja MUK klassifitseerimistabelis. Kõige madalama C klassi nõuet kasutatakse varjatuks jäävatele pindadele. TÖÖVUUGID Vajalike töö- ja temperatuurivuukide asukoht tuleb tööde teostajal konstruktsioonide projekteerija ja arhitektiga kooskõlastada enne konkreetse töö sooritamist, kui vuugid ei ole näidatud tööjoonistel. Töövuuki paigaldatakse projekteerija poolt ette nähtud lisasarrus. Kareda töövuugi karedus peab olema 2...5mm. Horisontaalse töövuugi korral võib pinna karestamiseks harjata betooni pinda enne betoonimassi tardumist ja vertikaalse töövuugi korral kasutada vastavat töövuugivõrku. Tööd jätkates peab vuuk olema puhas ja erilist tähelepanu peab pöörama betooni tihendamisele. Töövuugi betoneerimist võib jätkata, kui raketise eemaldamine ei kahjusta töövuuki. Eemaldatavate töövuugimoodustajate puhul võib betoneerimist jätkata alles siis, kui töövuugi pind talub raketise eemaldamist purunemata. Sissebetoneeritavate vuugimoodustajate puhul see nõue ei kehti. Betoneerimist loetakse pidevaks, kui valu vaheaeg ei ületa 1,5 tundi. Kui planeeritud valude vahe on pikem, siis tuleb kasutada betooni kivistumist aeglustavaid lisandeid või teha töövuuk. Veetihedates töövuukides näha ette töövuugilint. MATERJALID BETOON Kasutatav betoonisegu peab vastama standardi EVS-EN EN 206-1 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus Betoonide liigitus ja nõuded betoonile EVS-EN EN 206-1:2014 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus 14/22
Külmakindla betooni hindamise aluseks on EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Betooni koostise määrab betooni tarnija tuleńevalt kavandatud tugevus-, keskkonna-, pinnaviimistluse- ja külmakindluse klassist. Kontroll betooni ja valmistarindi omaduste üle peab vastama BÜ2-2006 (Eesti Betooniühing) esitaud nõuetele Paigaldatud betoonisegu tuleb hoida vee lisandumise, kuivamise ja läbikülmumise eest Kontroll betooni omaduste üle peab vastama kehtivatele standardi nõuetele. Betooni peen- ja jämetäitematerjalid peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega mineraalmaterjalid. Täitematerjalide fraktsioonide suhe peab tagama betooni omadustele esitatavate nõuete täitmise. Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas mehaanilistest lisanditest ning selle ph>4,0. Vesi ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvasid või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi moodustumist või halvendavad betooni kvaliteeti. Betoonkonstruktsioonide lahtirakestamist võib valdavalt alustada, kui betoon on saavutanud 70% projektsest tugevusest (eritingimused on märgitud tööjoonistele). Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, järelhoolduse kestvus täpsustatakse sõltuvalt keskonna tingimustest ja betooni kivinemise kiirusest. Märga hooldust võib kasutada vaid eeldusel, et hooldus tagatakse kogu pinna ulatuses, pidevalt ja ilma katkestuteta kogu hooldeaja vältel. Niisutamiseks kasutatava vee temperatuur peab olema sama, mis tarduval betoonil. Betoonivalu järelhooldus, kastmine ja soojendus sooritatakse betoneerimisnormide poolt määratud viisil. Järelhooldusega tuleb tagada betooni niiskuse ja temperatuuri püsimine piisavana projekteeritud betooni omaduste saavutamiseks. SARRUS Sarrusteras EVS-EN EN 10080:2006 Betooni sarrusteras. Keevitatav sarrusteras. Üldsätted Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab paigalpüsimise betoonimistööde ajal. Kõikidel konstruktsioonijoonistel on esitatud sarruse välimised painutusmõõdud. Sarrusevarraste painutusraadiused vastavad külmaltpainutamise nõetele, kuumaltpainutamine on lubatav ehitusjärelvalve ja projekteerija loal. Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonistele ja vastavad tähistatud keskkonna ja betooni tugevusklassile Kõik sissevalatud teraselemendid, mis pole vajaliku betoonkaitsekihiga kaetud, läbivad soojustust või on seinapaneelide väliskihis, peavad olema kuumtsingitud või roostevaba terasest (näit. AISI304, B600KA2 vms) Kõik sissebetoneeritavad terasosad tuleb eelnevalt puhastada rasvast, õlist, roostest jms 15/22
Kasutatav teras peab vastama üldistele teraskonstruktsioonidele esitatavatele nõuetele Kõik betoonpinnast väljaulatuvad terasosad peavad olema eelnevalt puhastatud ja värvitud Sarruse fikseerimine tuleb teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus oleks tagatud. TARIDETAILID Sissebetoonitavad puitosad peavad olema valmistatud sügavimmutatud puidust Ankrupoldid Posti jala järelvalu Kasutatav betoon ja survevalu peavad vastama standardile EN 13670 jaotisele 5.8 7. BETOONVALMISTOOTED Tehases valmistatavatele raudbetoontoodetele koostatakse tootejoonised, mis ei kuulu käeoleva projekti koosseisu. Tootejooniste koostaja teeb lõplikud tehasejoonised koos kinnitusdetailidega, lähtudes koostataud joonistest ja seletuskirjast. teeb vajalikud kontrollarvutused lähtuvalt hoone projektis esitatud koormustest ja nõuetest koostab täpsustatud montaaziskeemid ja toodete loetelud kõikidele toodetele teeb elemendiprojekteerimisest tulenevad täiendavad detailijoonised ja muudab vajadusel montaazisõlmi korrigeerib ja täiendab vajadusel ankrute, tüüblite, taridetailide jm paigaldusjooniseid liituvate konstruktsioonide jaoks Betoonpinnad Betoonipinnad, m is jäävad näha, peavad olema kvaliteediga, mis vastab BÜ4 kohaselt klass A kvaliteeditasemele vastavalt bü4 2010, betoon ja raudbetoon. betooni pinnad vundamendid MUO-C soklipaneelid MUO-B soklipaneeli sisepind THI-A sillused, raudbetoontalad MUO-A SOKLIPANEELID Betoonist väliskoor 80 mm Soojustus, paksusega 120 mm 16/22
Betoonist sisekiht, paksusega 120 mm Nähtavale jäävad servad faasitakse 10x10 mm Väliskoorele mõjuvad keskkonnatingimused XC4+XF1, betooni tugevusklass C30/37, vesitsementtegur WC < 0,50%, tsemendisisaldus >300 kg/m3, kasutada tuleb külmakindlaid materjale Väliskoor sarrustatakse võrguga 5/150 Bp-I või Ø6 A500HW Paneeli sise- ja väliskoort ühendavad diagonaalsidemed valmistatakse roostevaba terasest. Paneelid soojustatakse soojusisolatsiooplaatidega, näit. EPS 120 Perimeeter Sokli viimistlemisel lähtuda arhitektuursetest joonistest Soklipaneelide montaaz Soklipaneelid paigaldatakse ühtlaselt toepinna alla laotatud peenbetoonist C25/30 sängituspinnale. Soklipaneelid kinnitatakse postide külge tarilappidega. Välisvuukide tihendamine välisseinte vuukide tihendamiseks kasutatakse elastset ilmastikukindlat mastiksit (näit. Sikafleks -15 LM), koos poorse lindiga. Paneelide vuugid vastavalt RT 82-10527 Kivimaterjalidest paneelfassaadide vuugid juhistele. Vuugi laius 20 mm. Vuugisegude kvaliteet vastavalt RT 28-10528 Elastsed vuugisegud Paneeli väliskoorte vaheliste vuukide sisepinnad puhastatakse (vajaduse korral laiendatakse) ja kuivatatakse. 8. TERASKONSTRUKTSIOONID ÜLDIST Ehitustoodete määruse nr 305/2011 (CPR) kohaselt peavad kõik valmistatud teraskonstruktsioonid olema tähistatud CE-märgistusega alates 1. juulist 2014 kui toote kohta on harmoneeritud Euroopa standard. Metallkonstruktsioonide tootjatel tuleb järgida toodete projekteerimisel, vastavushindamisel ning tootmisel standardis EN 1090 sätestatud nõudeid. Tootja peab teraskonstruktsioonide valmistamiseks teostusklassiga EXC2 omama tootmisohje (Factory Production Control) sertifikaati vastavalt standardile EVS-EN EN 1090-2:2008+ 2:2008+A1:2011 A1:2011. MATERJALID Metallkonstruktsioonid tehakse valtsprofiilterastest, õõnesprofiilidest, lehtterasest ja profiilplekist. Materjali koostis, mõõdud ja tolerantsid peavad vastama standardi EVS-EN 1090-2:2008 tabel 2 ja 3 toodud tootestandardite nõuetele. 17/22
Terastega peab kaasnema materjali tõendav sertifikaat. Terasest, mille materjal on ebaselge tuleb tema mehaaniliste omaduste määramiseks katsetada töövõtja kulul. Katsetamise otstarbekuse määrab ehitusjärelevalve esindaja. Kõik keevitusmaterjalid peavad vastama standardi EN 13479 ja EVS-EN EN 1090-2:2008 tabelis 5 antud asjakohaste tootestandardite nõuetele. Kinnitusvahendid. Ühenduselementide, kinnitite ja tihendusseibide korrosioonikindluspeab olema vastav ühendatavate elementide puhul spetsifitseerituga. Konstruktiivsed eelpingestamata poldikomplektid peavad vastama standardile EN 15048-1. TERASKONSTRUKTSIOONIDE VALMISTAMINE Teraskonstruktsioonide valmistamisel tuleb lähtuda standarditest EVS VS-EN 1090-1:2009+A1:2011 1:2009+A1:2011 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1: Kandeelementide vastavushindamine ja EVS-EN EN 1090-2:2008+A1:2011 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele. Ehitamisklass EXC2 Ettevalmistusklass P1 Geomeetrilised tolerantsid vastavalt standardi EN 1090-2 jaotisele 11.1 põhitolerantsid, valmiskonstruktsiooni mehhaanilise kandevõime ja stabiilsuse kriteeriumidele rakenduvad tolerantsid. Põhitolerantsid peavad vastama standardi EN 1090-2 jaotise D.1. nõuetele. Spetsifitseeritud väärtuseks on lubatud hälbed. Kui tegelik hälve ületab lubatud väärtuse, tuleb lähtuda standardi 12. peatüki kohaselt. funktsionaaltolerantsid, teiste kriteeriumide nagu elementide kokkusobivus või välimus. Funtsionaaltolerantsid peavad vastama standardi EN 1090-2 jaotise D.2. lubatud hälbe 2. tolerantsiklassi nõuetele. Konstruktsiooni kokkumonteerimisel tuleb tagada, et liidetavate elementide asend ja konstruktsiooni lõplikud mõõdud jääksid lubatud tolerantside piiridesse Elemendid ja nende osad peavad olema markeeritud vastavalt projekti spetsifikatsioonile KEEVITUS Terase tootja ettevõtte keevitustööde kvaliteedisüsteem vastama EVS-EN ISO 3834-2. Tootjal peavad olema keevitusprotseduurid atesteeritud (WPQR). Teraskonstruktsioonide valmistajal (ettevõttel) peab olema keevitustoodete valmistamisel kogu valmistusaja kestel valmistaja käsutuses vastava pädevusega keevitustööde koordinaator, kellel on asjakohane pädevus ja kontrollitavate keevitustööde alane kogemus järelvalve läbiviimiseks standardis EN ISO 14731 spetsifitseeritud viisil. 18/22
Keeviste tegemiseks tuleb kasutada ühendatavatele teraskonstruktsioonidele vastavaid elektroode. Elektroodid peavad vastama kehtivatele normidele ja nõuetele ning vastama põhimaterjali tugevusele. Keevisõmblused teostatakse elektrikaarkeevitusega kas automaat, poolautomaat või käsitsi meetodil. Elektroodis kasutatava materjali voolavuspiir peab ületama keevitatava materjali piiri vähemalt 5% võrra. Keevisõmbluse kõrgus a (õmbluse ristlõikesse joonistatud suurim kolmnurga kõrgus) on joonistel. Kui keevisõmbluste pikkust ei ole näidatud tuleb keevisõmblus teostada kogu liite perimeetri või pikkuse ulatuses. Montaažikeevisõmbluste teostamise tööpaik peab olema kaitstud tuule ja niiskuse eest. Keevisõmblusi ei tohi teha nii madalal temperatuuril, et keevisõmbluse kvaliteet saaks kahjustatud. Töödeldava elemendi ja ümbritseva õhu temperatuur tuleb hoida üle -5º C. Vajadusel kasutada pindade (materjali) ettesoojendamist. Sellisel juhul peab järgima terasetootja juhiseid ja ettekirjutusi. Keevisõmblused peavad vastama EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006/AC:2012 nõuetele. Keevisõmblustele teha visuaalne vaatlus. Kasutatavad mittepurustavad meetodid (NTD) tuleb valida standardi EN 12062 kohaselt. NTD ulatus vastavalt EVS 1090-2:2008 tabel 24 järgi. Kõik keevitustööd peavad vastama standardile EVS-EN ISO 5817. KORROSIOONIKAITSE Metallkarkassi puhastamine, pinna ettevalmistamine ja värvimine vastavalt standardi kohaselt. EVS-EN EN ISO 12944-5:2007 esitatud korrosioonitõrje värvikattesüsteemiga, tabel A Keskkonna saasteklassid korrosioonikaitse seisukohalt on järgmised: -siseruumides C2/M -välisõhus C3/M Teraselementide pinna ettevalmistus ja värvimine vastavalt standardile Värvimistööde korraldamine ja järelevalve EVS-EN EN ISO 12944-7:2000 7:2000. Tereaselemendid puhastatakse Pinnatüübid ja pinna ettevalmistamine EVS-EN EN ISO 12944-4:1999 lisa A puhastusastmele Sa2 ½ ja värvitakse vastavalt standardile MONTAAŽ Montaaź toimub vastavalt tööjoonistele. Montaaž tuleb teostada nii, et karkassi ei jääks montaažist tingitud lisapingeid. Töömeetodid ei tohi halvendada kasutatavate materjalide või valmis ehitusosade omadusi või kvaliteeti. Elementide montaaźil tuleb tagada nende paigaldamisaegne stabiilsus. Postid ja talad kinnitatakse betoonkonstruktsioonis olevate ankrute või taridetailide külge. 19/22
Metallkonstruktsioonid ühendatakse omavahel vastavalt joonistele kas polt- või keevisliidetega. Keevisliited montaaźil teostatakse vastavalt eelpool toodud nõuetele. Keevitada tuleb vihma ja lume eest kaitstuna. Liitekohad peavad olema kuivad, neis ei tohi olla roostet, õli jne. Keevitusel kahjustunud pinnaviimistlus eemaldatakse ja keevituskohad viimistletakse uuesti vastavalt eespool toodud kirjeldusele. Tolerantsid peavad jääma EVS-EN 1090-2:2008 jaotises 11.2.3 toodud piiridesse. Pärast paigaldamist peituvad teraskonstruktsioonid, milliste lõplikku värvitöötlust värvitööettevõtja ei saa teha, peavad saama korrosioonitõrje vedelvärvitöötlusena enne peitumist. Montaaźikeevituste jäljed ja värvikahjustused lihvitakse puhtaks ja kaetakse koheselt kruntvärviga. Detailide ehitusele toomisel peab kruntvärviga töötlemine olema sooritatud. Paigaldustöös kahjustunud koht tuleb puhastada puhastusastmeni SA 2½ ja selle koha põhja- ja pinnavärvitöötlus tuleb sooritada uuesti kui joonistel pole näidatud teisiti. Kõik antud mõõtmed on teoreetilised temperatuuril +20 C. Valmistamisel tuleb arvetsada keevisteks vajalikke tolerantse ja keevitamisest põhjustatud deformatsioone. Samuti tuleb arvestada konkreetsete ehitustingimustega. Metallkonstruktsioonide kinnitused üksteisega ja piirnevate ehitusosadega määratakse detailselt ehitusjoonistel. Paigaldades ei tohi detailidele rakendada jõudu selliselt, et see toob kaasa deformatsioone või kahjulikke koormusi konstruktsioonidele. Pärast paigaldamist peituvad teraskonstruktsioonid, milliste lõplikku värvitöötlust värvitööettevõtja ei saa teha, peavad saama korrosioonitõrje vedelvärvitöötlusena enne peitumist. POLTLIITED Nihkejõuga koormatud poldid on projekteeritud A-klassi liitena. Kasutatakse polte klassiga 8.8., eelpingestamine ei ole vajalik ja liituvate osade kontaktpindadele ei esitata nõudeid. Poldikomplektid peavad vastama standardile EN 15048-1 Eelpingestamata poltide pingestamine vastavalt standardi EVS-EN 1090-2:2008 p. 8.3 Iga poldikomplekt peab saavutama vähemalt käepingsuse kohase pingestuse. Mutter peab komplekti kuuluval poldil vabalt pöörduma. Mutrid tuleb paigaldada nii, et markeeringu märgistus oleks pärast paigaldamist nähtav. Seibid. Üldjuhul pannakse poldi pöörduvale poolele 1 tasandseib. Võib kasutada EN ISO 7089...7094 vastavaid seibe. Lattteraste ühelõikelistes ülekatteliidetes, kus on ainult üks poldirida, tuleks nii poldi pea kui mutri alla panna seib. Kiilseibid viidatakse joonisel. 20/22
Poltühendused peavad olema valmistatud nii, et avade mõõtmed ja muud mõõdud vastaksid projekteeritutele ja õigete tolerantsidega, et ei peaks ühendamisel kasutama jõudu. Lõigatud ja keevitatud pind tuleb puhastada, eemaldada krassid, pritsmed, nind katta värviga. Kõik liited tuleb teostada vastavalt standardis EVS-EN EN 1993-1-8:2005+NA:2006/AC:2012 esitatud nõuetele. Poldikomplekt, mis koosneb poldist, mutrist ja ühest seibist, peab vastama standardile EN 15048-1, pinnakate vastavalt keskkonnaklassile, tugevusklass 8.8 Kasutatavad kinnitusvahendid kuuluvad järgmistesse keskkonnaklassidesse vastavalt standarditele ISO 9223 ja ISO 12944-2 Siseruumides C2 (lao- ja tootmisruumid) väliskeskkonnas C3 Teraskonstruktsioonides kasutatavate poltide nimiläbimõõt peab olema vähemalt 12 mm. Liidetavad elemendid tuleb kokku panna nii, et nad saavutaksid tiheda kontakti. Iga poldikomplekt peab saavutama vähemalt käejõupingsuse kohase pingsuse. Termin käejõupingsus tähendab poldikomplekti pingsust, mis saavutatakse pingutamisel normaalsuuruse ja varre pikenduseta mutrivõtit. TULEKINDLUS Teraselementide tulekindluse kontrollimisel lähtuda standardist EVS-EN 1993-1-2:2006 + NA 2007 (Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus). Keskkonna temperatuuri leidmisel kasutada ISO 834 kohast standardtulekahju (nn tselluloosi tüüpi tulekahju) mudelit. Välistarindite põlemisel kasutada nn välis-tulekahju temperatuuri-ajagraafikut. Kandvad teraskonstruktsioonid tuleb katta tulekaitsevõõbaga tulepüsivusklassi R30 saavutamiseks. Tulekaitsematerjal peab püsima konstruktsiooni küljes kogu nõutava tulepüsivusaja kestel. Värvikihi paksused arvutatakse konkreetsele värvile vastavalt avariikoormustele ja terase kriitilisele temperatuurile. 10. KIVIKONSTRUKTSIOONID Columbia kivist seinad paiknevad büroo-osas Nõuded kivikonstruktsioonidele vastavalt standardile EVS-EN 1996-2:2006 (EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 KIVIKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMINE. Osa 2: projekteerimise alused, materjalide valik ja tööde tegemine) KESKKONNAKLASSID MX1 kuiv keskkond MX2 niiske ja märg keskkond 21/22
Põrandast ülevalpool, siseruumis Vundament MX2.1 Materjalid Nõuded müürikividele vastavalt standardile en 771 Betoonkividele EN 771-3 Mördid EN 998-2 Kivid ja mördi võib valida tabelite B.1 B.2 alusel vastavalt keskkonnaklassile Mördi tähised: P mört kasutamiseks tavalises keskkonnas M keskmise mõjuga keskkonnas S kasutamiseks karmi mõjuga keskkonnas Siseruumides võib kasutada kõiki segusid Klassi MX2 laotud müüris M või S Sidemed ja armeerimine Korrosioonikindlus lisas C Sidemetele C.1, vastavalt EN 845-1 Sillustele C.2, vastavalt EN 845-2 Silluste vuugiarmatuur C.3, vastavalt EN 845-3 Armatuurteras vastavalt soovitustele EN 1996-1-1:2005 P.4.3.3 Müüritise konstrueerimine vastavalt standardile EN 1996-2 Kivikonstruktsioonide ehitamise tolerantsid vastavalt EVS-EN 1996-2:2006 tabelile 3.1. Deformatsioonivuukide vahekaugus 18-20 m Vuugiarmatuuri olemasolul vastavalt standardile EN-845-3 Projekteerija 52 89250 18.02.2016 22/22