EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 6 (24) Juuni 2010 LEHES Tervitus! Alur Õunpuu... lk1 Kuidas ennast alandada Greg Hinnant... lk 2 Kas kardad proovida? Jentezen Franklin... lk 2 Julgustus... Lawrence J. Crabb, jr. ja Dan B. Allender... lk3 Märtrite Hääl... lk5 Alur Õunpuu, pastor MILLELE ME MÕTLEME? Tere armas sõber! Jagan mõningad mõtted, mille üle viimasel ajal mõtisklenud olen. Kas nõustud nendega või ei, jääb sinu otsustada. Elame ajas ja ruumis, kus meid ümbritsev kujundab suuresti meie mõttemaailma. Nii on olnud see läbi aegade, et mõtted on paljuski seotud sellega mida näeme ja kuuleme. Ja see kuidas oma elu elame on sageli pilt meie mõtlemisest. Kas ei ole nii, et tihti mõtleme sellele, mis meil puudub ja harva sellele, mis meil on? Sageli näeme ainult seda, mida meil ei ole ja pühendame ennast selle saavutamisele. Ja ei märkagi, et ajades taga puuduvat võime kaotada need kallid aarded ja väärtused, mis meie elus juba olemas on! Peatu siin hetkeks ja mõtle selle üle. Näiteks, kui mõelda tänasele olukorrale, siis ei ole see mitte sugugi kerge. Paljud perekonnad on pidanud olukordade lahendamiseks langetama raskeid otsuseid. Mitmed isad ja emad on pidanud tööd otsima väljaspool Eestit ja see on kaasa toonud perede lagunemise ning sellest on väga kahju, sest on ju perekond üks ühiskonna alustalasid. Mida siis teha, kui muud lahendust ei ole ja nii ongi, et paljudel tulebki see teekond ette võtta. Kas see on kerge? Arvan, et mitte. Kuid siiski on ka nendes olukordades võimalik, et perekond jääb püsima. Olles eemal perekonnast kontrolli oma mõttemaailma, sest keegi teine inimestest peale sinu seda teha ei saa. Piibel õpetab meile uuendama oma mõttemaailma võtmaks aluseks Jumala Sõna. Ära unusta palvetamast ja lugemast Piiblit ükskõik kus riigis sa ka ei viibiks! Suvi on kätte jõudmas ja oled ehk plaaninud kuhugi reisida, väga hea. Väike soovitus sinule kontrolli oma mõtteid ja motiive! Heebrea kirja autor räägib meile meelelaadist (Heebrea 13:5-6) ja ütleb, et see olgu rahaahnuseta, olge rahul sellega, mis teil on. Sest tema on ütelnud: Ma ei hülga sind ega jäta sind maha! Nii võime siis julgesti ütelda: Issand on minu abimees, ei ma karda! Kui palju mõtled rahast ja kui palju perekonna loomisest, hoidmisest ning väärtusest - kummale mõtled rohkem? Milline on see osa mida saad anda oma perele ilma, et peaksid kulutama ühtegi krooni? Nende küsimustega lõpetan ja soovin koos sinuga, armas sõber leida neile vastused oma elus. Tervitades, Alur Usuline tagakius maailma maades Veljo Puujalg... lk 7 Luteri pastori tervendusteenistus jõuab üle maailma Andrienne S. Gaines... lk 7 Ülistusteenistus 18. juuni 19.00 EVANGEELNE TEENISTUS 27.06. kell 18.00 kõneleb Peeter Ränk
2 Kristlik elu Greg Hinnant Otsustavalt, järjekindlalt ja kirglikult, nii Vanas kui Uues Testamendis, kutsub Piibel meid üles alandlikkusele. 5.Moosese 8.peatükis ütles Mooses Iisraeli rahvale kolm korda, et Jumal pani neid kõrbes proovile selge eesmärgiga neid alandada: Issand, su Jumal, laskis sind käia need nelikümmend aastat kõrbes, et sind alandada... Tema alandas sind... et sind alandada (5Ms 8:2-3, 16). Inspireerituna lisas apostel Paulus, et nende läbikatsumine kirjutati üles meile näiteks praeguse aja jaoks: Aga kõik see sai neile osaks näite pärast ning on kirjutatud hoiatuseks meile (1Kor 10:11). Oma kirjas julgustab Jaakobus seega kristlasi kõikjal: Alanduge Issanda ette! (Jk 4:10). Peetrus käsib samamoodi oma üldises kirjas: Alanduge siis Jumala võimsa käe alla (1Pt 5:6). Nendes ja paljudes sarnastes kirjakohtades, annab Jumal väga selgelt mõista fakti, mida ei saa salata ega ignoreerida: Oma loomulikus (langenud) olekus, oleme kõik uhked olendid arvame endast liiga palju, mitte piisavalt palju Jumalast ning liiga madalalt teistest inimestest. Seetõttu isegi peale seda, kui oleme Jumala armust lunastatud, tuleb meid alandada. Kuidas ennast alandada Selletõttu püüab Lunastaja vabastada oma lunastatuid meie ülepaisutatud enesehinnangust ning tuua meid alandlikkusesse kainesse enese tajumisse, lugupidavasse arusaamisesse teistest ja täis aukartust ning ülistust Jumala ees. See muutus meeltes on hädavajalik, kui tahame elada ja töötada Jumala lähedal kogu igaviku, sest ta on korduvalt kuulutanud, kuidas ta vihkab uhkust. Õpetussõnades on uhkus (ülbus e.k.) esimesel kohal enim vihatud pattude nimekirjas: Neid kuut asja vihkab Issand, jah, seitse on tema hingele jäledad: ülbed silmad... (Õp 6:16-17). Jesaja ja Hesekieli kirjad toovad esile, et uhkus oli saatana (Lutsiferi) esmane patt ning põhjustas tema igavese väljaheitmise paradiisist enne inimese loomist (vt Js 12:14-15; Hs 28:4-19). Kui Jumal hülgas Lutsiferi oma ligiolust tema uhkuse tõttu, siis ei võta ta ka inimesi vastu oma ligiollu, kes on ikka veel uhked. Jaakobus ütleb, et Jumal ei võta suurelisi vastu vaid seisab neile vastu (vt Jk 4:6). Peetrus nõustub sellega sõna-sõnalt (vt 1Pt 5:5). Ning justkui purustades isegi nõrgimad lootused veeta igavik Jumala ligiolus, kui sa pole uhkusest meelt parandanud, kuulutab Taavet, et mitte ainult tema, vaid veelgi enam Jumal ei salli neid (vt Ps 101:5). Mis on Jumala põhi sõnum siin? Kui sa iial tunned ja oled ligi Jumalale, kes vihkab uhkust, siis tuleb meid alandada. Ilmselt, kui see oleks meie loomulik omadus olla alandlikud isegi uuestisündinud kristlastena, siis Jumala Sõna ei kutsuks meid nii korduvalt üles alandama iseendid. Ning siis poleks Jeesus pidanud ka hoiatama oma kõige lähedasemaid jüngreid, et nad end alandaksid (vt Mt 18:3). Kuigi alandusest on kergem rääkida kui seda teha, ei ole see võimatu. Kui see oleks võimatu, siis võiksime Jumalat süüdistada ülekohtus, sest oma vaimu poolt juhitud kirjutajate kaudu, käsib ta meid selgelt seda teha, kasutades käskivat kõnepruuki: (Te peate) alanduma Issanda ees (Jk 4:10). Nii nagu iga teise vaimuliku probleemiga, annab Piibel meile selged ja kättesaadavad lahendused. Siin on mõned piibellikud viisid, kuidas ennast alandada: Sõnakuulelikkus Jumala tahtele Jeesus alandas ennast sõnakuulelikkuse kaudu (Fl 2:8). Kaine mõtlemine ära arva endast liiga palju (vt Rm 12:3). Madalaima paiga aktsepteerimine sa saad ülendatud (vt Lk 14:10-11). Võta vastu Jumala korralekutsumine treenimine ja korrigeeriv distsipliin (vt Hb 12:6). Alistu vaimulikele juhtidele nemad annavad aru Jumala ees (vt Hb 13:7). Nelikaare / Juuni 2010 / nr 6 Olge alistuvad üksteise suhtes kuulake ja teenige ühteteist (vt 1Pt 5:5). Heida kõik oma mured Issandale täielikult sõltuv Jumalast (vt 1Pt 5:7). Võta vastu abi Jumalalt ja inimestelt (vt Lk 8:1-3). Tunnista süüd ja vigu Andke andeks, ma eksisin! (vt Mt 5:23-24). Anna tänu iga õnnistuse eest kujunda seda harjumust igapäevaselt (vt 1Ts 5:18). Oota kannatlikult uhkus väheneb ja tasadus kasvab (vt 4Ms 12:3). Aktsepteeri alandamisi neid tuleb kuidas me reageerime? (vt Mt 5:38-39) Need alandumise viisid ei ole aegunud ega teoreetilised. Need on tõestatud, kuldsed Piibli meetodid. Me võime kindlalt uskuda, et kui me neid praktiseerime, siis need vabastavad meid uhkuse stressirohkest ikkest ning Issand rajab meid tervislikku piibellikku alandlikkusesse. Me mõtleme Jumalast ülistava meelega, teistest kõrgelt ning kainelt iseendast. Kohandatud Greg Hinnant i raamatust Gold Tried in the Fire (Tules läbikatsutud kuld), copyright 2008, välja antud Creation House kirjastuse poolt Ilmus SpiritLed Woman listis 24.mail 2010 Tõlkis Tiina Usin Jentezen Franklin Kuulsin kord mehest, kes ei osanud rääkida inglise keelt. Ta kartis ka proovida, sest ei tahtnud eksida. Nii ta siis otsis endale inglise keele õpetaja ning palus tal õpetada, kuidas restoranis einet tellida täiuslikus inglise keeles. Õpetaja õpetas talle kuidas öelda neli sõna: hamburger, french fries (friikartulid) ja Coke. Peale seda läks mees iga päev restorani, et tellida hamburgerit, friikartuleid ja Coca Colat. Peagi Kas kardad proovida? tüdis ta ära iga päev üht ja sama söömast. Nii ta palus siis inglise keele õpetajal talle öelda, kuidas midagi muud söögiks tellida. Õpetaja õpetas teda ütlema: munad, röstsai ja mahl. Mees läks siis õnnelikult restorani, et mune, röstsaia ja mahla tellida. Aga kui kelner küsis Kuidas teie munad peaks olema valmistatud? vaatas mees talle tühja pilguga otsa. Siis küsis kelner: Millist röstsaia te soovite? Kas te soovite apelsini või õnamahla? Mees vaatas mõne hetke abitult kelnerit ja ütles siis: Hamburger, friikartulid ja Coca Cola! Paljud inimesed elavad hamburger, friikartulid ja Coca Cola elu, sest nad ei ole nõus tegama midagi ebatäiuslikult või proovima midagi uut. Nad ei astu oma hirmudele vastu ega riski läbikukkumisega. Nende vastus riski võtmisele on pigem karta kui kahetseda. Kuid kartuses ei saa sa olla Jumalale meelepärane ning sa ei saa elus olla edukas ilma riske võtmata. Kui sa kardad nii tohutult läbi kukkuda, et sa ei proovi, siis ei saa sa olla Jumalale meelepärane. Ma pigem püüaksin midagi Jumalale teha ja selles läbi kukkuda, kui mitte midagi teha. See viib viljatusse ja kasutusse su elu eesmärgis. Üks turist oli sõitmas läbi kauni põllumaa, kui nägi üht vana põllumeest oma maja veranda kiiktoolis istumas. Turist peatus, et mehega juttu rääkida. Lähenedes maamehele, nägi ta selle pulstunud habet ning õlekõrt, mida ta näris. Selle talu taga oli 30 hektarit kasutamata maad.
Nelikaare / Juuni 2010 / nr 6 3 Kristlik elu Turist küsis põllumehelt: Kas see on teie maatükk? Jap, vastas too. Noh, ja mis te sellega tegema hakkate? Kas plaanite puuvilla kasvatama hakata? Eip! Ma kardan, et röövikud hävitavad selle ära. Kuidas oleks teraviljaga? Ei! Rohutirtsud söövad vilja ära, vastas põllumees, närides ikka veel õlekõrt. Noh, aga kas on midagi muud, mida te saaksite selle maaga teha? Näiteks veiseid kasvatada? Ma kardan, et loomaliha hind läheb odavaks. Aga mida te siis plaanite oma 30 hektari põllumaaga teha? Mitte midagi. Ma olen ettevaatlik ja ei tee mitte midagi. Oled sa kunagi tundnud nõnda? Tahad olla ettevaatlik ja ei tee mitte midagi? Paljud inimesed teevad seda oma potentsiaaliga. Kui sa valid elust turvaliselt läbi minna, saab sinu edukuse potentsiaalist viljatu tühermaa. Kui kartus valitseb sinu elu, siis sa ei julge elus välja astuda, et täita oma saatust Jumalas. Kuid Piibel ütleb, et ilma usuta on võimatu olla Jumalale meelepärane (vt Hb 11:6). Parem on riskida läbikukkumisega, tehes seda, mida Jumal tahab et sa teeks, kui mitte midagi teha. Me kõik oleme kogenud kartust, mis püüab meid panna tagasi tõmbuma ja elama turvaliselt. Kuid inimesed, kes võidavad kartuse, on need, kes jõuavad elus kusagile. Sa pead otsustama kuulutada oma elu eesmärgid välja kartusele vaatamata. Kui Jumal on palunud mul teha midagi, mis tundub minu jaoks võimatu, pean ma endale kuulutama kolme asja. Ma julgustan sind neid asju kuulutama ka oma olukorra üle. Nendest on saanud minu hirmuga võitlejad. 1. Jeesus on minuga ning temal on kõik vägi. 2. Jumal on alati sügavamal pole vahet kui madalale asi langeb Jumal on seal 3. Jumal on andnud igaühele usumõõdu minul on usku selle jaoks. See pole Jumala tahe, et sinu elu valitseks hirm ükskõik, missugune. Võti selleks, et elada usu läbi maailmas, mida juhib hirm, on alistada oma elu Kristusele kui Isandale. Kui sa astud selle esimese sammu, et elada kartusest vabana, siis sa avastada, et paljudel su suurimatel kartustel pole tegelikult mingit alust. Sa õpid elama imelises turvapaigas, millega Jumal sind varustab. Kohandatud Jentezen Franklini raamatust Fear Fighters, mis on välja antud Charisma House kirjastuse poolt 2009.aastal Ilmus SpiritLed Woman listis 3.mai 2010 Tõlkinud Tiina Usin JÄRJEJUTT Lawrence J. Crabb, jr. ja Dan B. Allender Printsiip nr.3: ole kõnes mahe ÕS 15:1, 4; 26:21 Kõlksuvaid sõnu ajendab miski muu kui armastus. Õhk on sellisest lärmist paks. Palju sõnu räägitakse selleks, et demonstreerida kompetentsust või edu. Samuti selleks, et teisi kontrollida või oma mainet tõsta. Mäletan kuidas ma kord ühe perekonna omavahelist jutuajamist kuulasin. See meenutas pigem võrkpallimatshi kui head suhtlusringi. Jututeemaks oli reisimine ja iga osavõtja rääkis suure mõnuga oma muljetest. Millegipärast hakkasin ma lugema, mitu korda jututeemat siia- sinna põrgatati, enne kui keegi teiselt tema loo kohta lisaküsimusi küsis. Kahekümne kuue peal ma loobusin loendamisest. Nende sõnad olid nagu laksud palli pihta. Selle vastu ei tundnud keegi huvi, mida teine räägib. Lahked sõnad näitavad üles osavõtlikkust ja hoolivust. Isekad sõnad karjuvad tähelepanu keskpunktis olemise järele. Need pigem katkestavad vestlust kui sillutavad sellele teed. Olgu öeldud, et mahedaid sõnu ei pea rääkima pehmelt. Pigemini on need sõnad, mis on heasoovlikkusega vürtsitatud. Mahedad sõnad sarnanevad karjasekepi pehme, kindla puudutusega, millega ta lambaid kõige ohutumat rada mööda juhib. Mahedad sõnad võivad meid veenda, et pole Julgustus hoolimise võti mingit vajadust kaitsekihte üll hoida. Seeläbi vabastavad need meid väljendama muresid, mis meid häirivad või rõõmu, mis meid täidab. Maheduse määr sõltub vähem häälekõlast ja enam motivatsioonist. Hiljuti olime koos sõpradega, keda me polnud mitmeid kuid näinud. Nädalapikkuse laevareisi ajal rääkisime meie Kristuses kasvamise teemal. Me naersime. Me olime tõsised ja me nautisime üksteise seltskonda. Nädala lõpul mõistsin ma, et see aeg oli mu vaimu värskendanud. Räägitud sõnad panid mind mõtisklema oma suhete üle Issandaga, Tema armastuse üle minu vastu ja Tema teenistuse kõrge kutse üle. Meie vestlused olid täis vastastikust armastust ja huvi. Sõnad olid mahedad. Mahedate sõnade tulemusena kaitsekihid pehmenevad ja võimaldavad meil ausalt enda peale vaadata ja Kristust kõrgelt hinnata. Seega lülitub julgustaja isegi pealiskausesse vestlusse mahedalt rääkimise vajadust silmas pidades olles teadlik kontekstist ja isikust. Ta tahab oma sõnadega kaitsekihid lammutada, tehes seda lahke ja kaasakiskuva suhtlemise kaudu. Iga kristlane oskab mahedalt rääkida. Rohkem kristlasi peaks selle oma eesmärgiks võtma. Julgustajaks saamisel on ilmselt kõige suuremaks takistuseks universaalne ja loomulik iha enda rahuldatuse saavutamise järele. Isegi kõige pühakusarnasem mees või naine langeb vahel enesekeskse eluviisi rööbastesse tagasi. Selleks, et rääkida aeglaselt, tundlikult ja mahedalt on vaja tõeliselt vaeva näha. VASTUSED, MIS PÄRSIVAD JULGUSTAMIST Kui me pöörame tähelepanu julgustavaid sõnu iseloomustavale kolmele lihtsale omadusele, siis võib siinkohal olla abiks, kui täpselt ära näidata need vähesed sõnalised harjumused, mis neid põhimõtteid rikuvad. Meie loomulikuks reaktsiooniks olukordades on tihti rääkida kiiresti, tundetult ja järsult. Vaatame mõningaid tüüpilisi käitumismalle, mis julgustamist häirivad. 1. Kaitsvad või seletavad sõnad Kujutlegem kuidas mees hilja töölt koju tuleb ja leiab oma perekonna televiisori külge liimituna. Ta naine katkestab korraks jõllitamise ja nähvab: Tulid just õigel ajal! Söök on juba külmaks läinud. Mehe vastus võib olla juhitud mõnest järgnevast mõttest: 1) Kaitsta end iga hinna eest; 2) Parim rünnak on hea kaitse, või 3) Kõige valjem sõna jääb peale. Ta seletab, et boss andis talle viimasel minutil sületäie tööd, auto ei läinud käima ja silla peal oli liiklusõnnetus. Ja igas telefonikabiinis, millest ma mööda sõitsin oli juba keegi sees ja kui ma ka oleks kinni pidanud, et sulle helistada- siis ma oleksin veelgi rohkem hilja peale jäänud. Milleks seletada? Mehe eesmärgiks on oma käitumist paremas valguses näidata ja vältida vihase naise kimbutusi. 2. Vabandused Teine sagedane vastus, mis antakse inimesele, kes su juurde kurtma tuleb on vabandused. George, sa oleksid võinud mulle enne helistada, et sa poodi lähed. Vabandust, kallis. Kiired vabandused lõikavad jutuajamise läbi ja sulustavad võimaluse probleemi väljendamiseks ja mõistmiseks. 3. Ründamine/lõikavad märkused Huumor on praegusel ajal tihti sarkastiline, mõnitav ja kriitiline. Populaarsete koomikute satiir ja häbematu huumor on paljude kristlaste vestlusstiilile oma jälje jätnud. Üks mees, keda ma nõustasin, pillas ühel õhtul uksest sisse jalutades oma naisele järgneva märkuse: No nii, mida siis meie meisterkokkade pealik tänaseks kokku küpsetanud on?... Ilma naljata, sa tegid selle ise? Kas imed ei lõpegi kunagi või? Kogudusesisesed grupid võivad muutuda võistlevateks kildkondadeks, kes üksteise võidu lõikavaid märkusi teineteise pihta lendu lasevad. Tervist, kuidas sotsiaalabis seis on?, ütleb keegi sõbrale, kes just töökoha kaotas. Või Kuidas dieet edeneb? Oled veidi rasva maha ka saanud või?, ütleb keegi teine ülekaalulisele
4 Kristlik elu Nelikaare / Juuni 2010 / nr 6 kirikuliikmele. Õel aasimine teeb haiget. 4. Parandamine Teine julgustamispõhimõtete rikkumine seisneb selles, kui püüda kellelegi selgeks teha, et ta tegelikult ei tunne seda, mida ta väidab end tundvat. Mehe märkus: Ma olen kogu julguse kaotanud. Ma ei tea kuidas ma asjadega toime tulen. Selle peale vastab naine: Kallis sa ei tunne end midagi nii halvasti, küll kõik saab korda. Kui mees julgustamatuna minema tormab, imestab naine, miks ta sõnadest abi ei olnud. Ta ei mõista seda, et tunded peavad saama kõigepealt aksepteeritud. Mõtted ja käitumine, mis emotsioonidega kaasas käivad võivad hiljem nõuda parandamist. Sageli on see nii. Kuid emotsioone tuleb vastu võtta sellistena nagu nad on. 5. Kiire nõuanne Kui keegi teiega oma probleemi jagab, tahab ta kõigepealt, et teda mõistetaks ja alles siis kuulata lahendusi. Paljud mehed on imestanud selle üle, miks nende naised kasuliku nõuande peale pahameelega täitusid või end lööduna tundsid. Ma tahtsin sind lihtsalt aidata. Tihti me anname nõu ilma esmalt probleemi olemusse süvenemata. Kui mu naine valmistus oma esimeseks avalikuks ettekandeks naistegrupi ees, oli ta ärevusest rammetu. Mina soovitasin abivalmilt tal lühike kondikava paberile panna. Siis pakkusin ma välja mõned sobivad kirjakohad ja suudlesin teda soojalt põsele. Ta ei rahunenud maha. Tegelikult läks ta veel rohkem pingesse. Nüüd tundis ta muret selle üle, et ma võin teda närvilisuse pärast kritiseerima hakata. Kiire nõuanne lasi tõelisest probleemist mööda. Nõuanne (isegi mõistlik nõuanne) võib tunduda negatiivsena. Kui sõber soovitab, et me peale tundidepikkust autoga ekslemist peatuksime bensiinijaamas, et suunda küsida, kannustab see meid harva armastusele ja headele tegudele. Sõnum, mida meie selle soovituse tagant kuuleme on järgnev: Kuule kõlupea, otsi nüüd keegi, kes meid sellest jamast välja aitaks! Need viis vastalist strateegiat on vaid mõned paljudest viisidest, millega saab hüljata inimese, kes meiega oma tundeid jagab. Me peame olema valvel kõige suhtes, mis rikub aeglase, tundliku ja maheda kõne printsiipe. Järgnevas peatükis vaatame lähemalt konkreetseid sõnalisi tehnikaid, mis võivad tavalisse jutuajamisse sügavalt julgustavaid hetki tuua. KOKKUVÕTE Saamaks julgustajaks peame kõigepealt määratlema oma manipuleerivad kaitsekihid ja otsustama taodelda teenimistöö eesmärki. Teiseks peame end vaos hoidma, et olla aeglane rääkima ja et olla tundlik selle inimese vajaduste ja probleemide suhtes, kellega me räägime. Me peame ka rääkima mahedalt eesmärgiga hajutada hirmu. Seejärel peame vältima inimestele sel viisil vastamist, mis annab edasi nende poolt jagatava hülgamist. Me ei tohiks kaitsta, vabandada, rünnata, parandada või kiiret nõu anda. 13 JULGUSTAMISE TEH- NIKAD, II OSA Pole lihtne mõista, mida tähendab pakkuda rikkalikku, tähendusrikast julgustust. Mu tuttav, kes ühel meie julgustamisalastest seminaridest osales, märkis: Ma arvasin, et julgustamise saab kolme lihtsa astmena kiiresti ära õppida. Kuid mõne vormeli selgeksõppimise asemel oled sa pannud mind esitama raskeid küsimusi selle kohta, mis teistes inimestes toimub ja veel raskemaid küsimusi, mis minus toimub. Mu sõber mõistis asja tuuma. Julgustus nagu me seda mõistame on rohkem kui vaid uue oskustekogumi omandamine. See on läbikatsutud südame vili ja kujutab endast kaastundlikku, läbinägevat tundlikkust teiste vajaduste suhtes. Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil (MT 12:34). Alandlikust ja armastavast südmest tulevad julgustavad sõnad. Oma petlikkuse suhtes tuimad ja taltsutamata ja uhked südamed - neist ei tule kunagi sügavalt julgustavaid sõnu, kuigi need võivad olla ladusad ja sündsad. Kuid julgustamine on rohkem kui hoiak. See siiski hõlmab teatud oskusi. Kuna sõnad on esmane kommunikatsioonivorm, siis peame kasutama sõnu, mis meie südame kavatsusi hästi edasi annaksid. See peatükk fokuseerub mõnedele sõnalistele strateegiatele, mis õigest südamest lähtuvatena on julgustavad. Vaatame paari lihtsat olukorda, kus ühes ma sain julgust juurde ja teises ma kaotasin seda. Kui sa vestluse käiku jälgid, siis küsi endalt, mis oli nendes olukordades julgustavat või julgust röövivat. Mina ja mu naine olime üle aasta oma purjespordipuhkust planeerinud ja selle järele õhanud. Mõningaid hüvesid ohverdades ja oma penne kokku kraapides saime endale lubada nädala Florida lääneranniku purjespordikoolis. Nädal aega puhast rõõmu - rõõmuküllast aega üheskoos, põnevaid vee-elamusi ja heameelt Jumala õnnistuste üle - see oli meie pika ootamise autasu. Kui nädal läbi sai, läksime oma põhjamaiselt talvisesse koju tagasi. Kiire ümberkolimine troopilisest paradiisist lumistele tänavatele oli meile tõeliseks kultuurišokiks. Ma olin piisavalt täiskasvanud et paradiisi kaotamine ilma mossitamata ja masendusse langemata vastu võtta. Aga ma tundsin sügavat vastumeelsust kui ma end palitusse ja kinnastesse mässituna tööle tagasi vedasin. Üleskutse olla ikka rõõmus või võidelda head võitlust ei oleks mind sel hetkel põrmugi liigutanud. Ma olin kergelt tujust ära. Kuulake nüüd kahte jutuajamist, mis veidi peale mu koju tagasi pöördumist aset leidsid: Fred: Paistab et oled veidi päikest saanud. Dan: Becky ja mina olime nädal aega Floridas. Ilm oli suurepärane. Me läksime nädalaks purjetama. Fred: Nojaa, rikas-ilus elu! Paistab et teil läheb paremini kui enamikul meist. Kahju et päevitus on juba maha kulunud. (Fredi naer oli ilmselgelt sarkastiline.) Dan: Ma tean, kuid asi oli seda väärt et siit lihtsalt minema saada, end lõdvaks lasta ja olla koos naisega. Siiski on raske tagasi rutiini sukelduda... Fred: Rutiin! Lõpuks ometi said asjale pihta! Hea küll, vaatame parem millal me saame maha istuda ja selle projekti kallal tööd alustada, mis... Enne jutuajamist olin ma veidike heitunud. Peale seda olin ma parajalt heitunud - mul oli vähem lusti oma kohustuste juurde tagasi pöörduda. Elu ebameeldivad küljed mõjutasid mind rohkem. Miks? Fred on mu sõber. Ta ei ole tavaliselt mu suhtes pahatahtlik. Ka ei paistnud ta meie vestluse ajal kuidagi eriliselt kättemaksuhimuline või vihane olevat. Kuid ta sõnad röövisid julgust. Fred oli omaenda maailma mässitud. Teda ei huvitanud mis mõju ta sõnadel mulle on. Ta oli minu vastu tundetu. Ta ei tunnustanud mu emotsioone, vaid peksis need läbi. Selle asemel, et väljendada mõistmist, pani ta minu pikatoimelisust halvaks. Ta ei suutnud mulle lootust anda, et aidata mul edasi minna. Selle asemel tuletas ta mulle kohustusi meelde. Kuulake teist vestlust: Jane: Tere Dan! Vaata kui tore päevitus! Millal sa tagasi jõudsid? Dan: Kahe päeva eest. Jane: Kuidas oli - kas oli tore? Dan: See oli suurepärane! Midagi sellist meil Becky`ga lõõgastumiseks vaja oligi. Kuigi raske on jälle sisse elada. Peale kolmekümnekraadiseid päevi on alla nullise temperatuuriga raske harjuda. Jane: Kindel see! Tõenäoliselt on isegi raske uskuda et te seal üldse käisite. Kuidas Becky`l reaalmaailma sisseelamine läheb? Dan: Paremini kui minul ma arvan. Tema päevaplaan on siin tihe, kuid veidi paindlikum kui minul. Ma tunnen milline kontrast selle vahel on, kui sul nädal aega midagi teha pole ja siis pead elu jälle ajagraafiku järgi seadma. Jane: Kuulud siis jälle töörügajate hulka. Dan: Ma pole selle üle uhke, kuid nii see on. Jane: Kool ja töö nõuavad sult päris palju aega, kas pole? Dan: Becky`l ja minul oli nii palju aega, et lihtsalt häirimatult koos olla - ja siin ma olen õnnelik, kui meil üldse teineteise jaoks aega on. Ma kardan, et teistele asjadele tähelepanu pühendamine võib kahjustada seda omavahelist lähedust, mis meil on. Jane: Nii et sind ei häiri ainult see, et pole sooja ilma ja võimalust purjetada. Dan: Ma arvan küll. Võibolla aitas reis mul mõista seda, et mu prioriteedid on paigast ära. Ja nüüd ma kardan, et need lähevad jälle sassi. Kontrast esimese ja teise vestluse vahel on dramaatiline, kuid mitte liialdatud. Nii need täpselt aset leidsid. Jane püüdis mind mõista. Ta pidas teiste muresid enda omadest tähtsamateks. Ta vaatas pigem minu kui enda vajaduste peale. Tema julgustavad sõnad õhutasid mind hinnangut
Nelikaare / Juuni 2010 / nr 6 5 Kristlik elu / Märtrite Hääl andma, milles mu raskused tegelikult seisavad. Koos oma tõelise probleemi parema mõistmisega, mis heitis valgust mu ees seisvale väljakutsele, tajusin ma uuendatud pühendumist, et oma elu joones hoida. Jane oli mind õhutanud armastusele ja headele tegudele. Kuidas Jane seda tegi? Eeldades tema motiivide õigsust (ta rääkis armastusega minu hirmule); mida ta tegi sellist, mis mind julgustas? Selle küsimuse vastus peitub kahes kontseptsioonis, mis on antud peatüki fookuseks. Inimesed kes julgustavad 1) panevad tähele oma mittesõnalisi sõnumeid ja 2) nad arendavad oma oskusi nelja sõnalise tehnika valdamisel. MITTESÕNALISED SÕNUMID Oled sa kunagi vestelnud inimesega, kes siis kui sa räägid, oma pilguga seina puurib? Mida arvata inimesest, kes laual pabereid sirvib, kui sa oma südant puistad? Või kellestki, kes nokib oma sõrmeküüsi või keerutab oma sõrmust sõrmes, kui sa talle oma lapse haigusest räägid? Selline mittesõnaline käitumine annab edasi selget sõnumit: Ma ei ole sellest eriti huvitatud, mida sa räägid. Tee palun kähku ja lõpeta. Jane ja minu vahelise vestluse kirjapandud versioon ei suuda muidugi edasi anda tema mittesõnalisi sõnumeid. Kuid ma märkasin, et ta pidas ennast üleval viisil, mis peegeldas huvi minu vastu. Viis lihtsat nõuannet peaksid selle adekvaatselt kokku võtma, mida Jane mittesõnaliselt edasi andis ja mida teised inimesed saavad teha, et ilma sõnadeta julgustada. 1.Vaata teisele inimesele otse näkku. Jane seisis otse mulle näkku vaadates. Kellegi poole küljega seismine ütleb: Sa pole mu tähelepanu keskpunktis. 2.Hoia käsi - jalgu vabalt. Tugevasti ristatud käed ja jalad annavad edasi püüdu säilitada distantsi ja takistavad läheduse arenemist. Mäletan oma nõustamispraktikast ühte vihast naist, kelle käed olid algul ta kõhu peal pingsalt lukus. Aga kui ta oma meest aksepteerima õppis, lebasid ta käed vabalt tooli käetugedel. 3.Nõjatu ettepoole Suuna end teise poole. Keha või pea kerge kallutus annab edasi tähelepanelikku huvi. 4.Silmkontakt Silmkontaktis peaks vältima nii halastamatut otsajõllitamist kui ka vaatamist igale poole mujale kui teisele silma. Mõned uurijad osutavad, et silmkontakti pikkus on suhete intiimsuse küllalt hea mõõdupuu. Hea rusikareegel on siinjuures, et kõneleja võib ebamugava silmkontakti katkestada. Kuulaja peaks hoidma küllalt püsivat silmkontakti. 5.Lõdvestu Kuigi lõdvestumisest on kergem rääkida kui seda teha ja loomulikult ei saa ennast selleks sundida, vajavad julgustajad ennast rääkides lõdvaks lasta. Ole loomulik ja tunne end mugavalt. Ära istu nii nagu su usueeskujud istuvad. Viis, kuidas saab oma mittesõnalist stiili edasi arendada on küsida tagasisidet sõpradelt. Enamik meist ei ole sellest teadlikud, mida me rääkides teeme. Me võime paluda oma abikaasal või lähedasel sõbral meid eelpoolmainitud printsiipide valgusel hinnata. Me võime paluda, et nad otsekoheselt ütleksid, millised harjumused neid häirivad või pahandavad. NELI SÕNALIST OSKUST Julgustajad peaksid olema teadlikud neljast oskusest või tehnikast, mis ei asenda häid motiive, kuid võivad aidata neid korralikult väljendada. 1.Tagasipeegeldamine Inimesed kipuvad asju unustama. Mõnikord me unustame asju, mida me tahtsime meeles pidada ( Kuhu mu autovõtmed jäid? ). Teinekord me unustame ära selle, mida me ei tahtnud meeles pidada ( Ma ei tea, mis ta mulle ütles. ).Teine variant kujutab endast valivat tähelepanematust, soovi mingi ebameeldiv asi unustada. Enamik meist märkab kergesti puudusi teiste juures kuid vaatab mööda omaenda puudustest. Inimesed raiskavad suure hulga nõustamisaega (kui nõustajad seda võimaldavad), et koos kõigi vihaste detailidega ette kanda, mida nende abikaasad on korda saatnud. Teiste ärritunud käitumise meenutamisel töötab nende mälu küllalt hästi. Väga tihti aga esineb mälulünki probleemses olukorras enda osa Iraan: Usklikud mõisteti õigeks Kiitus Jumalale. Neliteist kuud peale arreteerimist oma kristliku usu ja tegevuse eest, mõisteti Maryam Rostampour ja Marzieh Amirizadeh 22. mail Iraani kohtuvõimu poolt nüüd kõigist süüdistustest õigeks. Iraanis valitsus hoiatas Maryami ja Marzieh i, et igasugune kristlik tegevus Iraanis toob nende jaoks kaasa tõsised tagajärjed. Laupäeval, 22.mail 2010, lahkusid naised Iraanist ning saabusid turvaliselt teise riiki. Sam ja Lin Yeghnazar, kes on Elam Ministries asutajad ning Maryami ja Marzieh i vaimulikud vanemad, kohtusid nendega lennuväljal. Lin Yeghnazar räägib: See oli väga emotsionaalne, kui me nendega kohtusime. Nüüd me tahame näha neid puhkamas ja taastumas. Maryam ja Marzieh tahavad tänada kristlasi, kes on nende eest palvetanud. Marzieh ütleb: Me oleme väga tänulikud igaühele, kes palvetasid. Mul ei ole kahtlustki, et Jumal kuulis oma rahva palveid. Maryam lisas: Ma usun, et meie arreteerimine, vangistus ja sellele järgnev vabanemine olid Jumala ajastuses ja plaanis ning see kõik oli tema auks. Kuid inimeste palved julgustasid ja kandsid meid sellest katsumusest läbi. Elam Ministries ütleb: Mõlemad noored naised on näidanud ebatavalist julgust ja kartmatust öelda islami kohtunikule, et nad iial ei salga oma usku Kristusesse. Kui Sam Yeghnazar rääkis naistele, et nende eeskuju oli julgustanud lugematul hulgal inimesi kõikjal maailmas, vastasid nad kiiresti: Me oleme haprad inimesed paljude nõrkustega. Au ja tunnustus läheb Jumalale, kes on meid hoidnud ja kasutanud, kuigi me ei tea, miks ta on meid valinud. Kogu au läheb temale. Maryam ja Marzieh arreteeriti 2009.aasta märtsis nende kristliku usu pärast ning neid survestati korduvalt, et nad ütleksid lahti ja salgaksid Jeesust Kristust. Nad käisid korduvatel ülekuulamistel, viibisid nädalaid üksikvangistuses ning talusid ebatervislikke vangla tingimusi. Mõlemad jäid tõsiselt haigeks oma vangistuse ajal ning ei saanud vajalikku ravi, mis kasvatas nende kannatusi veelgi. Vanemkohutnikud ja ametnikud samuti hirmutasid neid. Vaatamata sellele, jäid nad ustavaks Jeesusele Kristusele ning ei salanud teda. Peale tingimisi vanglast vabastamist 2009.aasta novembris, on neil olnud väga pingelised kuus kuud, oodates oma kohtuprotsessi isalmi kohtus, kus oleks võidud nad uuesti vanglasse mõista. Me oleme näinud Issandat imesid tegemas korduvalt. Ta hoidid meid ja andis meile soosingu vanglas, ning kandis meid läbi ka väga raskest viimase kohtuprotsessi ootuse ajast, rääkis Marzieh. Maryam ja Marzieh on elanud läbi palju viimase 14 kuu jooksul. Ka eelolevad päevad ei ole kindlad. Kuid nad on kindlameelsed, et tahavad teenida Issandat ja Iraani kogudust. Loodame lõpuks jagada osa sellest, millest Issanda lasi meil läbi minna, et tuua esile Iraani koguduse vajadused ja võimalused, kuid praegu me võtame aega, et palvetada ja otsida Issanda tahet, ütles Maryam. Sam Yeghnazar ütles: Maryami, Marzieh i ja kogu Elami meeskonna nimel, tahaksin ma tänada kõiki usklikke üle maailma, kes on ustavalt teinud eestpalvet Maryami, Marzieh i ja Iraani koguduse eest. Somaalia: Kristlane tapetud 4.mail tapsid Islami äärmusliku rühmituse al-shabaab liikmed ühe põrandaaluse koguduse juhi Xarardheere s, Mudugi regioonis, Somaalias, teatasid Compass Direct uudised. Äärmuslased, kes võitlesid rivaalitseva mässuliste grupiga piirkonna üle kontrolli saavutamiseks, otsisid maja-maja järel läbi, et leida vaenlasi, kui jõudsid 57-aastase Yusuf Ali Nur i koju, kes on kooliõpetaja ja põrandaaluse koguduse juht. Nad kahtlustasid, et Ysuf on kristlane, seepärast nad tulistasid teda mitmeid kordi, tappes ta. Yusuf ist jäi maha naine ja kolm last vanuses 7, 9 ja 11. Al-Shabaab, mis on ühenduses al-qaeda ga, on kuulu järgi tõotanud vabaneda Somaalias kristlusest. Viimastel kuudel on tapetud mitmed somaali kristlased selle grupi poolt. Märtrite Hääl julgustab sind palvetama, et Yusufi lähedased võiks kogeda Jumala lakkamatut armastust. Palveta, et Yusufi pärand julgustaks teisi usklikke kõndima vankumatult usuteel. Isegi keset suurt vastuseisu. Tõlkis Tiina Usin
6 Kristlik elu Nelikaare / Juuni 2010 / nr 6 meenutamisel. Sellele lihtsalt ei pöörata tähelepanu. On loomulik mitte tähele panna seda, mida meie valesti teeme ja jääda teadmatusse omaenda tõeliste tunnete ja motiivide osas. Julgustaja peab vahel olema kui peegel, peegeldades rääkijale tagasi, mida too tõeliselt tunneb, teeb ja taotleb. Ainult äratuntud probleemiga on võimalik tegelda. Tagasipeegeldamine toob nähtavale probleemid, mis vajavad tähelepanu, kuid mida meie selektiivne mälusüsteem (ilustatud nimi osale meie patuloomusest) kaldub ignoreerima. Kaks näidet illustreerivad, kuidas peegeldamine näitab rääkijale seda käesolevat reaalsust, mida ta arvestamata jätta püüab. John: Sue ei jõua kunagi oma asjadega õigeks ajaks valmis. Me pole selle tõttu aastaid kirikusse ega kuhugi mujale õigeks ajaks jõudnud. Bill: Sa pead teda ikka hoolega silmas küll. Tundub, et ta harjumused ajavad sind närvi. Pange tähele, fookus nihkub Sue hilinemiselt Johni närvilisusele. Nihe on põhimõttelise tähtsusega. John ei saa sinna otseselt midagi parata, et ta naine nii pikatoimeline on, kuid oma suhtumist saab ta muuta. Julgustus on tagasipeegeldamise kaudu toonud tähelepanu keskpunkti seiga, milles on vaja rohkem armastust ja häid tegusid. Bob: Kool on üks igavene pikk rühmamine. Tervelt kolm aastat veel ja ma lõpetan. Tundub igavikuna, aga mis pärast seda saab? Joan. Paistab, et sa kahtled kas kõigel sellel raskel tööl on mõtet. Jällegi, fookus nihkub ära tüütult koolitöölt (muudetamatu reaalsus) küsimusele asja eesmärgi kohta. Sellele saab palve ja nõustamise läbi vastuse anda. Tagasipeegeldamine teeb just seda, millele see sõna vihjab: see peegeldab rääkijale tagasi tõelise probleemi, mis tähelepanu nõuab. 2. Täpsustamine Efektiivsele suhtlemisele on tõenäoliselt kõige suuremaks takistuseks meie kalduvus arvata, et me teame, mida teine inimene öelda tahab, kui me tegelikult ei tea. Keel on nagu mitmetahuline juveel: just nagu kalliskivi valguse käes pöörates muutuvad selle värvitoonid, nii ka ilmuvad nähtavale uued tähendusvarjundid, kui me kellegi sõnu teise nurga alt vaatleme. Täpsustamisoskust on vaja selleks, et kindlaks teha, kas me oleme teise inimese sõnu piisava arvu nurkade alt uurinud, et saada hea pilt sellest, mida ta silmas pidas. Tegelik tehnika siinjuures on piinlikult lihtne ja väga vähe kasutatud. Tarvis on ainult rääkijalt küsida, mida ta silmas pidas. Või siis korrata talle tagasi, mida sa arvad, et ta silmas pidas ja küsida, kas ma sain õigesti aru. Mõte on selles: ära eelda, et aru said, kontrolli. Tony: See tuludeklaratsioon on üks suur segadus. See ajab mind hulluks. Sally: Milles asi kallis? Sally selgitab Tony sõnumit. Seda tehes soodustab ta vestluse arenemist. Kui Sally oleks tahtnud edaspidiseks vestluseks ukse kinni virutada, oleks ta võinud oma selgitava küsimuse asendada sellise kommentaariga nagu: Sa oled seda kuni aprillikuuni edasi lükanud. Oleks pidanud juba varem sellega tegelema. Või öelnud midagi leebemat nagu: Ma olen kindel, et sa saad sellega hakkama. Täpsustamine julgustab inimest täpsemalt määratlema, mis ta sees toimub. Seesmised asjad loevad. Kui probleem on kord selgelt mõistetav, siis on ka sellele kergem rohtu leida. Pidagem meeles, et julgustuse lõplik eesmärk on inimesi nende osaduses Kristusega edasi viia. Probleemi täpsustamine muudab selle piibellikule lahendusele vastuvõtlikumaks. 3.Läbiuurimine Tagasipeegeldamine ja täpsustamine avavad jutuvestmisel uksi, kuid mõnikord need, keda me julgustada tahame, tõmbuvad viisakalt meie avatud ukselt tagasi. Teinekord tulevad nad uksest sisse, jagades meiega veidi rohkem seda, mida nad tunnevad või mõtlevad. Kui keegi on nõus selle üle, mis temas toimub, rohkem mõtteid vahetama, saab julgustaja vaikselt võimalusest kinni haarata ja neid valdkondi, mis piibellikku tähelepanu nõuavad, detailsemalt läbi uurida. Läbiuurimist viivad edasi mitte niivõrd ei-jah vastusega küsimused, kuivõrd küsimused, mis on avatud lõpuga. Näiteks on päring: Räägi mulle, mida sa tundsid kui see juhtus, sondeerivam kui küsimus: Olid vist päris vihane? Tuleme tagasi varasem näite juurde: John: Sue ei jõua kunagi oma asjadega õigeks ajaks valmis. Me pole selle tõttu aastaid kirikussse ega kuhugi mujale õigeks ajaks jõudnud. Bill: Sa pead teda ikka hoolega silmas küll. Tundub et ta harjumused ajavad sind tõeliselt närvi. (Tagasipeegeldamine). John: Jah, nii see tõesti on. Vahel ma saan tõsiselt vihaseks. Bill: Kuidas sa talle näitad, et sa vihane oled? Mida sa teed? (Täpsustamine). John: Oh, ma ei löö teda kunagi, kui sa seda mõtled. Ma lihtsalt pean suu kinni ja mingi aja tagant prahvatan kõik välja. Bill: Mis siis juhtub, kui sa endasse tõmbud või ta peale karjud? Ma ei usu hästi, et ta aru saab, mis sul viga on? (Läbiuurimine). Nüüd Bill sondeerib. Ta kutsub Johni üles endale rohkem sellest aru andma, mis mõju ta käitumine Sue`le avaldab. John tuli Billi avatud uksest sisse ja rääkis talle, kuidas ta oma viha käsitleb. Üksikasjalikumaks aruteluks on kõik ettevalmistused tehtud. Nüüd saab rääkida Johni motiividest ja käitumisest. See võib viia patutundmiseni, meeleparanduseni ja abisaamiseni. Läbiuurimine on julgustamisprotsessi keskne osa. Paljud kritlased tänapäeval on kaotanud võime vaimulikuks eneseanalüüsiks. Miks me seda teeme mida me teeme ja mida me tegelikult teeme- need peaksid olema iga kristlase põletavad küsimused. Vastutustundetu käitumise taga olevaid valesid motiive saab korrigeerida vaid neid päevavalgele tuues. Läbiuurimine kujutab endast püüdu toetada varjatud probleemide paljastamist, mis vaimulikku kasvu takistavad. 4.Lähedus Selleks ajaks - peale tagasipeegeldamist, täpsustamist ja läbiuurimist võib vestlus olla muutunud ebamugavaks. Inimene, keda me julgustada püüame, võib end tunda alasti olevat ja häbeneda - ja nagu Aadam otsida lähimat peidupaika. Ka julgustajad ise võivad end kohmetult tunda, kui asjad väga isiklikuks lähevad. Mõlemad osapooled võivad vaikival kokkuleppel mugavamasse kaugusse tõmbuda ja kaitsekihid tagasi panna: Ah, muide kas sa eilset pallimängu juhtusid nägema? või Nojah, ma arvan, et elu ongi võitlus. Tore oleks juba taevas olla. Mina olen valmis. Kui keegi on vastanud su tagasipeegeldamisele; kui ta oli valmis selgitama, mida ta ikkagi silmas pidas; kui ta lasi sul valulist olukorda veidi sügavamalt sondeerida, siis on aeg areneva lähedusega selgesõnaliselt tegelda. Rikkaliku julgustamise võimalust ei tohiks mööda lasta. Ole julge. Sõnasta toimuv. John, me räägime praegu päris isiklikest asjadest. Mis sa oled esile toonud, tundub mulle küllalt tähtsana, et see läbi mõelda. Mul ei ole valmisvastuste hunnikut, mida sulle pähe kallata. Aga ma olen valmis neid probleeme veel arutama, mis teil Sue`ga on. Ma tõesti ei taha su isiklikku ellu trügida, kuid mulle meeldib sinuga asju läbi arutada. Lävimine on nüüd jõudnud läbi kaitsekihtide südameni. Armastav ja tähelepanelik kuulamine, ettevaatlikult pakutud nõuanne, kannatlik aksepteerimine ja kindel kuid õrn noomimine - need kõik on julgustajale kättesaadavad, kui ta armastusega teise inimese hirmule räägib. Abistamisprotsessi järgmine staadium kätkeb endas põhiprobleemide kindlakstegemist ja piibellike lahendite pakkumist. See nõuab julgustamisest enamaid oskusi. Järgnev peatükk keskendub sügavamatele nõustamistasanditele, mille puhul on tegemist probleemidega, mis vajavad rohkem kui julgustust. KOKKUVÕTE Mittesõnalised sõnumid peavad järjekindlalt ja selgelt väljendama osalemist. Mittesõnalisi positiivseid sõnumeid saadetakse järgnevalt: vaata otse näkku käed-jalad vabalt nõjatu ettepoole silmkontakt lõdvestu Sõnalised tehnikad peaksid avama uksi sügavamatele kuulamistasanditele kuni inimese tõelised mõtted ja motiivid on kriitikata suhte kontekstis selgelt nähtavale toodud. See defineerib julgustamise olemuse: paljastamine ilma hülgamiseta. Sellel alal on vaja vallata nelja tähtsat tehnikat: tagasipeegeldamine, täpsustamine, läbiuurimine ja lähedus. Järgneb Tõlkinud Aare Luup
Nelikaare / Juuni 2010 / nr 6 7 Kristlik elu Veljo Puujalg Oma 2010 aasta alguses koostatud rapordis on tagakiustaud kristlaste eest seisev organisatsion Open Doors märkinud Põhja-Korea punase värviga, mis tähendab tugevaid tagakiusamisi. Iraan, Saudi Araabia, Somaalia, Malediivi saared, Afganistaan, Jeemen, Mauritaania, Laos ja Usbekistan (kokku 9 riiki) on märgitud oranzi värviga, mis tähendab rõhumist. 18 riiki (s.h. Hiina, Pakistan, Iraak, Egiptus, Lüübia ja India) on märgitud kollase värviga, mis tähistab tõsiseid piiranguid kristlaste suhtes. Rohelisega e. mõningaste usuliste piirangutega on märgitud 21 riiki, s.h. Ühendatud Araabia Emiraadid, Türgi, Kuuba, Jordaania, Süüria, Valgevene, Palestiina. Tumesinine Keenia, eelkõige oma kirde osaga, liigitub nn. mõningaste probleemide alla. Kui vaadatata nelja esimest värvispektrit kaardil, siis on selgelt näha kuidas kristluse vaenulikus püüab otsekui 50 riigist koosneva vööna tõmbuda ümber maailma kinni. See ulatub Põhja-Koreast ja Hiinast alates üle Lähis-Ida ja Aafrika põhjaosa minnes kuni Kuubani. Põhiliselt kiusatakse kristlasi taga nende usu pärast nendes maades, mis põhinevad kultuslikele riigirežiimidele (isikukultus, sotsalism, islam). Niisiis, 2009. aasta kurikuulsat Usuline tagakius maailma maades edetabelit juhivad: 1. Põhja-Korea Põhja-Korea on maailma üks kõige raskemaid kohti kristlastele. Kristluses nähakse kui mässu riigi sotsialistlike prinsiipide ja Kim Jong ili kultuse vastu. Peidus olevaid kristlasi otsitakse üles, arreteeritakse, piinatakse ja vahel isegi tapetakse. Sellest hoolimata riskivad paljud oma usku Kristusesse jagada ja kogudused kasvaad riigis on umbes 400 000 kristlast. 2. Iraan 2009. aastal areteeriti vähemalt 85 kristlast. Paljusid neist koheldi vanglas ebainimlikult. Enamik neist küll hiljem vabastati aga nad viibivad jätkuvalt järelvalve all. Paljud kohtuistungid venivad lõppmatult. Sellise rõhumise tõttu viibivad paljud kristlased hirmu ja surve all. Seoses suureneva hulga kristlusesse pöörduvate moslemitega on osasid kirikuid riigi poolt lihtsalt suletud, osasid kirikuid jälgitakse aga aktiivselt salapolitsei poolt. Kristlased on teada andnud nende vastu teostatud füüsilistest rünnakutest, tagakiusust ja diskrimineerimistest. 3. Saudi Araabia Usuvabadust ei eksisteeri selles islamliusulises kuningriigis. Kõik riigi kodanikud peavad kinni pidama islami usust ja sellest ärataganemist karistakse surmaga. Kõik usutalitused, välja arvatud moslemite oma, on avalikult keelatud. Sellest keelust üleastujad riskeerivad saada vangistatud, küüditatud või piinatud. Ühiskonnas valitseb tava, et moslemiusulise perekonna au puhastamiseks tuleb kristlusesse pöördunud pereliige tappa. 2009. aastal oli välismaine pastor sunnitud riigist lahkuma seoses surmaähvardustega Saudi religioonipolitsei Mutaweeni poolt. 4. Somaalia Aastal 2009 muutus kristlaste olukord riigis veelgi raskemaks. Kuna riik on olnud 1991. aastast korralikult toimiva keskvõimuta, võtsid islamistlikud mässulised oma kontrolli alla enamiku põhjapoolsetest aladest riigis. Siia jäänud väheseid kristlasi kiusatakse enneolematu julmusega taga. 2009. aastal tapeti isalmistlike rühmituste poolt 11 kristlast, paljud rööviti, areteeriti või haavati füüsiliselt. Mõned kristlased praktiseerivad oma usku salaja, mõned on olnud sunnitud põgenema naabermaadesse. 5. Malediivia saarestik Riigiusk on islam ja ka kodanikud peavad olema moslemid. Kristlaste tagakiusamine on süstemaatiline, riik peab ennast isalmi usu kaitsjaks. Kirikud ja kristlik kirjandus on on keelatud. Enamus kristlasi on sunnitud praktiseerma oma usku eraviisiliselt ja suure saladuskatte all. Välismaalastest kristlased, kelle kohvrist leiti kristlikku kirjandust, saadeti riigist välja. Malediivid on kõige vähem evangeliseeritud maa maailmas. 6. Afganistaan Olla kristlane Afganistaanis on äärmiselt raske peamiselt seetõttu, et riigi põhiseadus põhineb islamlikel prinsiipidel. Kuna isalm on ka Afganistaani riigiusk, peavad ka riigi seadused sellega kooskõlas olema. Möödunud aastal muutus kristlaste olukord veelgi karmimaks seoses Talibani mõjuvõimu laienemisega. Taliban on hirmutanud paljusid välisabi töölisi ja kohalikke kristlasi. Need kes julgevad oma kristlikku usku avalikult tunnistada, satuvad kogu oma perega hirmutamise ja vägivalla alla. Mõningatel juhtudel vigastakse füüiliselt kristlasi või lihtsalt röövitakse nad. Kristlased kohtavad diskrimineerimist ka koolides ja tööl. Teadaolevalt õnneks ei esinenud 2009. aastal (vastupidiselt 2008. aastale) usulisel põhjusel sooritatud tapmisi. Hoolimatta riigi jämedast brutaalsusest kristlaste vastu on kristus Afganistaanis siiski kasvamas. Luteri pastori tervendusteenistus jõuab üle maailma Andrienne S. Gaines Üks luteri pastor on kutsumas kristlasi üles nõudma tagasi nelipühi väge. St Paul Westport koguduse pastor, Paul Teske, Westportist, Connecticuti osariigist, sai Püha Vaimuga ristitud 1994. aastal ning reisib täna maailmas ringi õpetades Jumala tervendavast väest. Ta ütleb, et on näinud kümneid inimesi tervenemas, kaasa arvatud üks noor ema, kellel oli diagnoositud vähk, üks noor teismeline tüdruk, kes oli langenud sügavasse depressiooni ning üks luteri pastor, kellel olid kroonilised seljavalud. Ma lihtsalt usun Jumala väesse, ütles Teske. Üks minu käsi on trooni peal ja teine on inimeste peal ning Jumal lihtsalt liigub. Konservatiivse Luteri Kiriku Missouri Sinodi poolt ordineerituna, ei otsinud Teske vaimuga ristimist, kui üks baptistist sõber tema eest palvetas. Kuid sõites autoga koju, hakkas ta keeltes rääkima ning nägi peagi koguduse liikmeid Jumala väe all maha langemas, kui ta nende eest palvetas. Hiljem sõbrunes ta evangelist Harald Bredeseniga, kes õpetas talle karismaatiliste andide kohta. Sellest alates on Teske koos oma abikaasaga reisinud Islandile, Norrasse ja Hiinasse, et anda edasi seda, mida Jumal temale on andnud. Kuigi Teske on palvetanud sadade inimeste eest, võib kõige dramaatilisem tervenemine, mida ta on tunnistanud, olla tema enda oma. Olles rääkimas ühele ärimeeste grupile 2004. aastal, kaotas Teske tundlikkuse oma jalgades ning ta viidi kiiresti haiglasse. Arstid ütlesid, et tal oli olnud infarkt. Kuigi ta oli mõlemast jalast halvatud, koges Teske Jumalat ütlemas, et ta saab 21 päeva jooksul terveks. Just nii nagu ta ütles, hakkas Teske kõndima ajal, mil ta osales ühel Benny Hinni krusaadil. Teske ütleb, et tervendusteenistus on selleks, et tuua inimesi Kristuse juurde. Kui inimesed saavad terveks, näitab see risti väge, rääkis ta. Ja inimesed tahavad seda Jeesust, kes tervendab. Kuigi ta näeb selles veidi irooniat, on Canada ühe piirkonna Nelipühi koguduste superintendent, rev Kenneth A. Solbrekken, kutsunud Teske õpetama tema pastoritele tervendusteenistusest. Üks asi, millega me nelipühilastena ja/või karismaatikutena peame maadlema, on see, et me võime tervenemist mõista küll paberil, kuid me ei pruugi seda praktiseerida, ütles ta. Teske ei väida, et tal on kõik vastused, ütles Solbrekken, kuid ta ei too vabandusi Jumala Sõna ees. Ta usub, et seda tuleb usaldada ja selle põhjal tegutseda. Connecticutist pärit psühhoanalüütik, Paige Stetson, ütles et ta pidi 2007.aastal minema operatsioonile, kuna mingi silma võrkkesta haigus oli jätnud ta paremast silmast pimedaks. Kuid ta koges Püha Vaimu ütlemas, et ta saab terveks. Mõned nädalad hiljem, Teske palvetas tema eest ühes presbüteriaani kirikus. Kahe päeva jooksul tema silmanägemine taastus. Täna on Stetson nii oma kui ka Teske koguduse palvemeeskonnas ning palvetab ka oma patsientidega, kui nad seda tahavad. Ta ütleb, et see kogemus kasvatas nii tema kui ka teiste usku, kes tema eest palvetasid. Minu usk võttis ebatavalise hüppe edasi uskuda imesid ka teistele inimestele, rääkis ta. Kui Jumal võis teha seda minule, siis võib ta teha ükskõik mida, ükskõik kellele. Charisma Ajakiri, november 2009 väljaanne Tõlkis Tiina Usin
8 Koguduse info / Reklaam / Kuulutused TÄHTPÄEVAD Teenige Issandat tüdimatu innuga ja vaimult tulisena! Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves! Ro 12:11-12 Juuni 05. 06. Ülle Toombu 05. 06. Nurme Samoilov 05. 06. Marek Ljahov 07. 06. Diana Tiirats 07. 06. Evi Metsamäe 09. 06. Kristel Arge 10. 06. Marika Enson 15. 06. Ulvi Viik 22. 06. Milvi Niit 29. 06. Külli Liiv Rohket Jumala õnnistust! SÜNDMUSED NELIKAARE KIRIKU TEGEVUS 06. JUUNI, pühapäev Ühine jumalateenistus Linnakogudusega. Kõneleb Alur Õunpuu 13. JUUNI, pühapäev Kõneleb Aivar Arge. Issanda surma mälestamine 18. JUUNI, reede Ülistusteenistus, algus kell 19.00 Koosolekud toimuvad Kaare tn. 6, I korruse saalis 20. JUUNI, pühapäev Kõnelevad Kalle Usin, Kalmer Koppel Jumalateenistus igal pühapäeval algus kell 11.00 Pühapäevakool jätkab tegevust oktoobris Osadusõhtu igal teisipäeval algus kell 19.00 Osadusgrupp igal kolmapäeval algus kell 19.00 Palvehommik igal kolmapäeval algus kell 10.00 (koos Issanda surma mälestamisega) Vendade osadus igal reedel algus kell 18.00 Palveõhtu igal reedel algus kell 19.00 Noortekas igal laupäeval algus kell 19.00 Pastori kõnetunnid toimuvad eelneval kokkuleppel. Alur Õunpuu 533 16153, alur.ounpuu@gmail.com 27. JUUNI, pühapäev Kõneleb Tõnu Usin (peale hommikust teenistust läheme linna peale kutsuma inimesi õhtusele evangeelsele teenistusele, mis algab kell 18.00 ja kus kuulutajaks PEETER RÄNK) 27. JUUNI, pühapäev Evangeelne teenistus kell 18.00. Kõneleb Peeter Ränk Pühapäevakool jätkab tegevust oktoobris. Iga kuu teisel pühapäeval Issanda surma mälestamine Iga kuu kolmandal pühapäeval misjoniohver Igal pühapäeval avatud kohvik, müügil vaimulik kirjandus ja avatud raamatukogu. Koguduse koduleht: www.nelikaare.ee EKNK Orissaare Kogudus Kuivastu mnt 14, Orissaare Pühapäev Jumalateenistus kell 11 Esmaspäev Palveosadus kell 19 Teisipäev Naisteosadus kell 19 (Rita Lauge kodus) Neljapäev Osadus kell 19 Koguduse juhatus Pastor: Alur Õunpuu. Juhatuse esimees: Tõnu Usin. Juhatuse liiked: Vello Usin, Kalmer Koppel, Aivar Arge, Ain Vares Ülistus: Aivar Arge, Kalmer Koppel, Virge Siirak, Karin Reisko Lastetöö: Angela Koppel, Marvi Õunpuu, Sirli Kallas, Aave Aagver, Kristel Arge Noortetöö: Tiina Usin, Liis Usin Nelikaare teenistused Pildiraadios pühap.15.00 www.pereraadio.com või igal ajal koguduse kodulehel www.nelikaare.ee LASTEKESKUS Sinu toetus on väga oodatud, annetada saad: MTÜ Kaks Kala a/a 221044984819 meie telefonid: Kai 5373 6152 Kati 509 7878 Nelikaare / Juuni 2010 / nr 6 MITMESUGUST Lapsevanema rõõmud Ema pahandab Karliga: Sa pidid ju jälgima, millal piim üle hakkab keema! Ma tegingi seda, see juhtus täpselt kell 12:20! Väikesel tüdrukul oli äsja lõppenud esimene koolipäev. Ma ainult raiskan oma aega seal, ütles ta emale. Ma ei oska lugeda, ma ei oska kirjutada ja nüüd nad ei luba mind rääkida ka! Noor poiss sai äsja autojuhiload kätte ja palus isalt auto võtmeid. Poeg, vastas isa. Ma luban sul autoga sõita siis, kui su hinded on paranenud, sa hakkad iga päev Piiblit lugema ja lased oma juuksed lühemaks lõigata. Mõnda aega läks mööda ja poeg kordas oma palvet, lisades: Isa, ma saan nüüd paremaid hindeid ja ma loen Piiblit iga päev! Tõepoolest, nii see on, vastas isa. Aga sa ei ole oma juukseid veel lõiganud. Ah, isa! Simsonil olid pikad juuksed ja samuti Moosesel. Tegelikult olid Jeesusel ka pikad juuksed! Jah, poeg, ja nad käisid igal pool jala! Teismeline tütar oli rääkinud telefoniga umbes pool tundi ja asetas siis toru hargile. Vau! imestas isa. See oli küll lühike kõne. Tavaliselt sa räägid kaks tundi. Mis juhtus? Vale ühendus, selgitas tütar. Ülikooli õpilane kirjutas kirja koju: Kallid ema ja isa! Ma tunnen end väga pahasti, et pean jälle kirjutama ja raha küsima. Mul on häbi ja kahju. Pean küsima veel üht tuhandet, kuid iga rakk mu kehas mässab selle vastu. Ma anun põlvili, et mulle andestaksite. Teie poeg, Karl P.S. Tundsin end nii kohutavalt, et jooksin kirjakandjale järele, kes selle kirja tänavanurgalolevast postkastist välja võttis. Tahtsin oma kirja tagasi võtta ja see ära põletada. Palusin Jumalat, et saaksin selle kirja tagasi, aga jäin hiljaks. Paar päeva hiljem sai ta kirja oma isalt: Kallis poeg, head uudised sulle! Sinu palvele vastati! Su kiri ei jõudnud kunagi kohale! Tõlkis Tiina Usin Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kuressaare Koguduse kuukiri Toimetus: Helle Piisk, Kalmer Koppel, Tiina Usin, Veljo Puujalg, Ain Vares Info: tel. 507 0563, 520 3537 e-mail: ajakiri@nelikaare.ee Trükk, küljendus: Väljaandmist toetab: Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kuressaare Kogudus, Kaare tn. 6, Kuressaare, tel. +372 454 9479, 5331 6153 e-mail: info@nelikaare.ee www.nelikaare.ee a/a 221011046162 Hansapank Koguduse sekretär: Helle Piisk Tel. 507 0563, e-post: helle.leib@tt.ee