2017_8.indd

Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Vallavanema aastapäevakõne. Lk 3 ja 4 Meie tublid inimesed ja nende väärt teod. Lk 5-8 Noorkotkad said teadmisi enesekaitsest. Lk 9 Häirekeskus tunnustas Kurepesa lasteaiarühma. Lk 7 Soola kasutamisest rahvapärimuses Lk 7 Nr 8 (1210) 1. märts 2017 Hind 0,35 eurot Eesti sünnipäev Märjamaa vallas möödus pidulikult Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eelõhtul 23. veebruaril tänas Märjamaa vald Märjamaa rahvamajas pidulikul õhtul oma tublisid inimesi. Volikogu esimees ja vallavanem tervitasid tulijaid saaliukse ees, kus puhkpilliorkester juba mängis meeleolumuusikat. Aktusel laulis naiskoor Paula, tantsis äsja oma 20. aastapäeva pidanud segarühm Laaberjalg ja esinesid muusikakooli õpilased. Rapla maavanem Tõnis Blank tänas kutse eest viibida tähtpäeva eel Eesti veel suurima territooriumiga vallas. Maavanem märkis, et 2016. aastal tähistasid paljud vallad oma 25. aastapäeva, kuid pidid kohe hakkama ka ühinemisläbirääkimisi pidama. Ta avaldas veendumust, et ühinenud Märjamaa vald saab oma eluga väga hästi hakkama. Kõnega esines Märjamaa vallavanem Villu Karu. See on avaldatud lk 3 ja 4. Järgnes koosviibimise kõige pidulikum osa: üle anti kaks Maarjaristi hõberisti, kaks teeneteplaati ja 54 valla tänukirja. Maarjaristi II klassi hõberistiga tunnustati Eero Plamust märkimisväärse panuse eest Märjamaa valla arengusse. Ta oli pikaaegne Märjamaa alevi- ja vallavanem ning enne seda oli aastaid Valgu kooli direktor. Plamus, kes ei ela enam siinkandis, tänas, et tema tegemisi on märgatud. Maarjaristi II klassi hõberistiga tunnustati korvpallitreener Kalle Kollinit, kelle aastatepikkune treeneritöö on toonud tuntust Märjamaa vallale ja tema korvpallipoistele. Märjamaa valla teeneteplaadi sai osaühing Pajaka Puit piirkonna oluline tööandja, Varbola piirkonna haridus- ja kultuuriasutuste hea koostööpartner, Varbola Puu ja Varbola linnuse arengu toetaja. Märjamaa valla teeneteplaadi sai Päästeameti Lääne päästekeskuse Raplamaa päästepiirkonna Märjamaa päästekomando, mille liikmed on valla elanike turvatunde tagajad, aktiivsed kaasalööjad valla suurüritustel ja muudes ettevõtmistes. Pärast aktust paluti kõik koosviibijad Ly galeriisse torti sööma ja juttu puhuma, kuni tantsuks mänginud ansambel Onud end laval valmis seadis. 24. veebruaril pandi tavakohaselt pärjad Märjamaal kirikuvärava juurde. Järgnes kodulookonverents, mille esimene pool oli seotud sõjateemaga ja teine pool kohalike kultuuriasutuste aastapäevadega. Ajaloolane Toomas Hiio teemaks oli küll Märjamaa lahing 1941. aastal, kuid ta andis teemale laiema vaate ja kõneles vägede liikumisest Eestis sel ajal üldisemalt. Koduloolane Jaanus Kiili rääkis eestisakslastest Vabadussõjas. Koduloolane Toomas Tiits meenutas Haimre kooli ajalugu. Haimre rahvamaja juhataja Eha Kaljusaar andis pildi- ja inforikka ülevaate Haimre rahvamaja 80 aastast. Sillaotsa Talumuuseumi juhataja Kalju Idvand tutvustas 35aastase muuseumi arendusplaane. Lähiajal lisandub suurem veovahendite kuur, et eksponaate paremini mahutada, aga maha Maarjaristi II klassi hõberisti pälvisid Eero Plamus (vasakul) ja Kalle Kollin. Valla teeneteplaadi võtab vastu OÜ Pajaka Puit omanik Rain Elfenbein ja Märjamaa päästekomando pealik Einar Klaos. Fotod: Riho Vjatkin pole maetud ka taluhäärberi ehitamise mõtet. Idvand lõpetas kelmikalt, et üks musi ehk valla eelarvest saadav suurem toetus arenguplaanide elluviimiseks võiks muuseumi tulevikku saata. 25. veebruaril tähistas oma maja 80. aastapäeva Haimre rahvamaja. Kuna avapidu toimus 1937. aastal just vabariigi aastapäeval, peeti nüüd samas võtmes stiilipidu. Rahvamaja fuajeed kaunistasid rahvusvärvides krepp-paberist lindid ja seinal oli Pätsu pilt. Selle all purk, kuhu tulijaid said panna oma kingiraha. Selle eest ostetakse helitehnikat. Järg lk 2

2 Märjamaa Nädalaleht Haimre rahvamaja lugu 3 Algus 8.02 Kahjuks ei loe ma kuskilt välja, mis aastal kaotati lava eest orkestriava. Mäletan hästi, et vaatasin lapsena üle kaarja ääre alla, kus seisis ka klaver. Ava ise ulatus poolenisti lava alla. See oli nagu Estonia teatris. Mingil ajal lava eesehitis kadus ja saalipõrand ulatus lavani. Räägiti, et põhjavesi tuli sisse ja uhket orkestriauku ei saanud kasutada. 1938. a Lääne Elu kirjutab loo Haimre saab moodsa rahvamaja, mille alapealkirjaks Noored töötavad rahvamaja ehitamisel tasuta. Rahvamajja olid ehitatud sisse tualettruumid, mis tolle aja kohta oli uudne. Taludel olid ju välikäimlad ja tean 1970. aastatel rahvamaju, kus käimla oli õues. 1967. a tegi kolhoosi ehitusbrigaad A. Andressoo juhendamisel rahvamajas sanitaarremondi. 1979. a parandati katust. Rahvamaja riietehoidu ümbritses vanasti madal kaarjas sein, mis remondi käigus ehitati kõrgemaks, lisades väikese seinaosa tahapoole, meeste WC ette. See seina osa toetas laetalasid, mis katkise katuse tõttu olid muutunud ohtlikuks. Kui plekklaed moodi tulid, olid kolhoosi ehitusmehed rahvamaja saali laegi uuendanud. Selleks, et valged plekkpaanid otstest kõveraks ei tõmbuks, oli pandud silikaatkive. Eriti ohtlik ehitusviis kivid olid iga hetk alla kukkumas. Tänaseks on saalil taastatud 1937. aastaga sarnane lagi. Remondi käigus olid saali seinad kaetud saepuruplaadiga ja värvitud pruuniks, sama materjaliga oli kaetud ka saali põrand. Kui rahvas tantsis, siis värvitud põrandalt kerkinud tolm kattis riided kuni põlvedeni pruunika kihiga, mida andis maha kloppida. Meie kultuurikroonikas on eelmise sajandi kohta kirjas ainult rahvamaja sisuline tegevus, sellel sajandil olen jäädvustanud kirjas ja pildis kõik, mis puudutab rahvamaja tegevust. Kuigi käesolev kirjutis ei puuduta rahvamaja sisulist tööd, tahan siiski ära tuua meie kandi koduloolase Meinhard Uustalu ühe kokkuvõtte. Eelneva 20 aasta jooksul on kultuuritööd tihedalt seostatud kolhoosi eluga. Muu hulgas rohkesti on tulnud koos teha näitlikku agitatsiooni. Paljude aastate jooksul on tulnud tegeleda sellega raamatukogu juhatajal Salme Kingissepal. Nii mõnigi kord valmistati plakateid, autahvleid, seina- ja välklehti kollektiivselt. Suur tähtsus on olnud rahvamaja-raamatukogu töös ülevaatustel ja sotsialistlikel kohustustel. 1949 1962 toimusid igal aastal ülevaatused, mis nõudsid isetegevuslastelt rohkesti aega ja energiat. Veelgi mitmekülgsemat kultuuritöö arendamist eeldasid sotskohustused. Meie kultuuriasutused võtsid vastu sotsialistlikud kohustused massilise kultuuritöö ja kultuuriasutuste materiaalse baasi parandamiseks. Rohkesti on olnud juttu rahvamaja ruumide mugavamaks muutmisest. Ära teha on aga vähe saadud. Hoone on vana ja talvel on raskusi isegi selle soojaks kütmisega. Rajooni poolt lubatud rekonstrueerimine on aastast-aastasse edasi lükatud. Rahvamaja ümbruse korrastamine on olnud oma töötajate ülesanne; 1957. aastast on selleks korraldatud ka rida hoogtööpäevi. 1944/45 eraldati endise Kõrtsu talu põllust 1 ha rahvamajale. Sellele pidi tulema spordiväljak. Kuna aga pind oli kallakuga ja seda läbis kõrgepinge liin, siis spordiväljakuks ei olnud sobiv. Siis otsustati rajada park. 1957. a ümbritseti pool väljakust kuusehekiga. Istutasid õpilased koos õpetaja Evald Urvastega. Puudepõõsaste istutamine jätkus ka järgnevatel aastatel. Suuremaid hoogtööpäevi toimus 1965. a. Sel korral istutati üle 500 istiku. Suleti üle väljaku tekkinud autotee ning rajati see Kangru-rahvamaja vahe- 1. märts 2017 Haimre rahvamaja 1999. aasta kevadel renoveerimistööde alguses. teed mööda. Paljud varem istutatud põõsatest-puudest on küll kuivanud; 1965. aastal istutatust enamus läksid kasvama. Meinard Uustalu töötas mitmel korral rahvamaja juhatajana. 1957. a hakkas Meinard tegema kohalikke saateid raadio-translatsioonivõrgu kaudu. Seda kasutati ka otseseks kultuuritööks. Peale majandi uudiste edastati nende saadete raames soovikontserte ja agitbrigaadi esinemisi. Suure populaarsuse võitsid Sepa-Juku (Joh. Blumberg) satiirilised laulud. Laud aparatuuriga asus algaastatel rahvamaja teisel korrusel asuvas raamatukogu toas, seal on see praegugi. Kui kellelgi oleks Haimre rahvamajale ära anda ka saadete kuulamiseks mõeldud nn krapp, oleks väga tore. Krapid, kujult kandilised või ümarad, paiknesid tol ajal seina peal. Haimre rahvamaja juhataja Eha Kaljusaar Järgneb Algus lk 1 Haimre rahvamaja juhataja Eha Kaljusaar ütles, et 1937. aasta avapeol oli koguni 295 osalejat. Haimre rahvamaja tantsuõhtutel käib nüüd umbes poolteistsada inimest. Peoõhtu avas näitering etendusega Ohver. Järgnenud kontserdil astusid üles teisedki kollektiivid naisansamblid Aovalgus ja Viisitarid, naiste tantsurühm Labajalg ja Triobänd. Vaid viieliikmeline X-bänd ei hakanud oma pillidega lavale minema, sest tantsuks oli seekord tellitud teine bänd. Kõik esitatud laulud-tantsud olid seotud 30-ndate aastatega. Mitmedki sellele õhtule tulnud olid end riietanud tollase moe kohaselt. Just nii, nagu korraldaja soov oli. Vallavanem andis rahvamajale üle valla tänukirja, juhataja omakorda tunnustas kõigi ringide juhendajaid. 26. veebruaril korraldas Varbola rahvamaja Ajalootunni, mis oli pühendatud Eesti 99. sünnipäevale. See oli jätk 2015. aasta samalaadsele üritusele. Seekord sirviti raamatut Eesti Vabariik 90, vaadati ajalukku, tantsiti, loeti luuletusi ja lauldi. Päeva võttis kokku riigikogu liige Artur Talvik. Osalesid ka Märjamaa vallavolikogu esimees ja vallavanem. Kontserdi stsenaariumi pani kokku rahvamaja juhataja Piret Linnamägi. Reet Saar

1. märts 2017 3 Märjamaa Nädalaleht Vallavanema kõne 23. veebruaril 2017 Homme saab meie riik 99-aastaseks. On jäänud aasta maagilise sajani. Aprillist alates, peaaegu kolm järgnevat aastat on riiklikult kuulutatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva peoks. Tähistagem seda sünnipäeva siis väärikalt! Märjamaa vald alustab suurt pidu suurte muutustega. Aasta tagasi siin teie ees esinedes puudutasin oma kõnes haldusreformi teemat. Pärast 15. oktoobril toimuvaid kohalike omavalitsuse volikogude valimisi saab Märjamaa vald Vigala valla võrra suuremaks. Lisaks on Raikküla vallavolikogu pöördunud Märjamaa omavalitsuse poole ettepanekuga kolme Raikküla valda kuuluva küla Kõrvetaguse, Pühatu ja Riidaku üle andmiseks Märjamaa valla koosseisu. Ettepanek on nimetatud külade elanike enamuse tahe ning kaardile vaadates ka üsna loogiline. Peamine põhjendus ajalooline side. Uus Märjamaa vald oma ca 1170 km 2 territooriumiga on suurem Hiiumaast, elanikke saab vallas olema ümmarguselt 7800. Kvantitatiivsetest muutustest on kerge rääkida, need on hästi arusaadavad ja lihtsalt hoomatavad. Keerulisem on sisu ehk kvaliteediga. Ehkki ühinemisleping on alla kirjutatud, jätkuvad ametnike ja poliitikute omavahelised arutelud ja nõupidamised käesoleval aastal sama hooga edasi. On tuhat küsimust ja probleemi, mis tuleb omavahel selgeks rääkida ja kokku leppida, kuidas tegelikult uues vallas asjad korraldatakse. Kokku on lepitud, et Vigala jätkab vähemalt neljal järgneval aastal osavallana. On kuldne reegel, et muuta tuleks nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Piiride seadmisel ja otsuste vastuvõtmisel on tegelikult võtmeküsimuseks inimestevaheline usaldus. Usaldus loob pingevabama õhustiku ja aitab keskenduda põhiküsimustele. Tundub lihtne, aga samas nõuab see paljudelt eneseületamist. Usaldamatusest tingitud murekohtadega tegeletakse paljudes kohtades ka haldusreformi raames. Õnneks oleme meie siin sellele suutnud vastu panna ja loodetavasti ei teki ka edaspidi kahe valla kokku kasvamisel probleeme, mis tingitud kasuahnusest, kadedusest, võhiklikkusest jt inimlikest nõrkustest. Kuna valimistest oli juba juttu, siis on kohane märkida, et sügisel on vali-miskastide juurde kutsutud ka vähemalt 16aastased isikud. Põhikooli lõpuklassi ja gümnaasiumi nooremate klasside õpilasetele on võrdväärselt vanematega antud õigus kaasa rääkida kohaliku elu korraldamisel. Tegelikult on Märjamaa vald juba esimese sammu noorte inimeste kaasamisel teinud. Nimetatud noortel oli õigus avaldada oma arvamust valdade ühinemise rahvaküsitlusel ja valla kaasava eelarve objektide hääletamisel. Vallavolikogu valimised on märksa keerukam protsess, mis nõuab rohkem eelteadmisi ja loomulikult ka tahet. Seda viimast tuleb noortes kasvatada harivate tundide, kohtumiste ja loengute abil. Õpetajatel on siinkohal võtmeroll, kuidas teema noorte teadvusse viia ja see huvitavaks teha. Olen veendunud, et demokraatia toimimine on meie riigi alustalasid ja meie kõigi kohus on selle eest seista. Mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud ei tohiks lasta end kaasa vedada mõtteviisist minust ei sõltu midagi ja suhtuda valimistesse ükskõikselt. Valimistel mitteosalemisega näidatakse ükskõiksust kohaliku elu vastu kuni vallavalitsus muutub mingi isikliku probleemi kaudu vajalikuks. Mida üks aktiivne kodanikualgatus ja hääletamine võib tähendada, näitas hiljutine kaasava eelarve objektide üle hääletamine. Valla läänepoolseim küla Teenuse, suutis oma mõisa remondi kasuks hääletama kutsuda rohkem inimesi, kui külas elab. Ütle veel, et kellegi hääl ei loe! Käesoleval aastal remonditaksegi kaasava eelarve rahaga Teenuse mõisa. Kui eesmärk on inimestele selge ja arusaadav, siis näidatakse üles ka kodanikuaktiivsust. Algne kartus, et Märjamaa alev tänu oma keskuse eelisele n-ö preemiaraha endale näppab, osutus asjatuks. Ka Valgu kant oli oma objektide eest rohkem väljas kui keskuse inimesed. Kaudselt võiks järeldada, et keskus oma teenuste ja võimaluste rohkusega on valmis saamas ja inimeste tähelepanu on väiksemate projektidega raske haarata. Olen isegi korduvalt toonitanud keskuse rolli omavalitsuses, ja valla arengukava kohaselt on põhitähelepanu endiselt keskusel, mis loob mulje, et keskuse arendamisega tegeletakse, olenemata elanike tähelepanust sellele teemale. Sel juhul kibeleb huultel küsimus: kas tegu on komplimendiga omavalitsuse senisele tegevussuunale? Kuigi napilt üheksa kuud on veel valimisteni aega, võiks siiski teha esialgseid kokkuvõtteid viimasest valitsemisperioodist. Viimase kolme aastaga on vallavalitsuse põhitegevuse tulud-kulud suurenenud rohkem kui miljoni euro võrra. Investeeritud on selle aja jooksul üle 2,2 mlj euro, millest üle poole moodustab kaasfinantseering erinevatest toetusprogrammidest. Vallavanemana ütlen, et majanduslikust vaatest liiguvad asjad vallas üldiselt positiivses suunas. Detailsemalt alustan meie tulevikust lastest. Neli aastat tagasi oli mureküsimuseks lasteaiakohtade puudus. See on saanud lahenduse tänu lastehoiu tegevuse toetamisele kohaliku omavalitsuse poolt. Alates möödunud sügisest on

4 Märjamaa Nädalaleht 1. märts 2017 vallas kehtestatud nn ranitsatoetus, ehk ühekordne toetus esimesse klassi minevatele lastele. Kõigi lasteaedade mänguväljakud on tänaseks uuendatud ja alates sügisest peaks lahenema ka logopeedilise teenuse osutamise probleem koolieelsetes lasteasutustes. Alevisse on rajatud üldkasutatav mänguväljak. Remonditud on nii lasteaedu kui koole, vajalikud remondikavad on käivitatud veel nelja kooli või lasteaia hoone juures. Uus noortekeskuse maja on lisanud uusi võimalusi noortele oma vaba aja sisustamiseks. Koos maja valmimisega on alustanud näiteks robootikaring, kodutütarde tegevus Naiskodukaitse eestvedamisel, aga projektide raames tegeletakse ka tööturult ja õpingutest kõrvale jäänud noortega. Kogu piirkonna huve teenima hakkava gümnaasiumi spordihoone ehituse ettevalmistus käib. Eraldi peatuks gümnaasiumil, mida pean meie keskuse südameks. Arvan, et gümnaasiumi käekäik puudutab väga paljusid vallaelanikke, mida ilmekalt tõestas viimati gümnaasiumi 70. sünnipäeva tähistamine. Siin tulen tagasi sõna usaldus juurde. Aegajalt kuulen erinevat kriitikat gümnaasiumi aadressil inimestelt, kelle tööülesannetest ja tegevusest sõltub gümnaasiumi käekäik otseselt. Ütlen SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK 12. aprillil kella 10.00-st MÄRJAMAA RAHVAMAJAS Silmade kontroll maksab 15 eurot. Prillitellijale on kontroll 8 INFO ja registreerimine tel 482 0075, 5656 4614 nii: ükski asutus pole nii valmis, et selle tegevust ei saaks paremaks muuta. Märjamaa gümnaasium peab hakkama saama kogu Eesti haridussüsteemi nõrkade kohtadega, olgu selleks teatud aineõpetajate ebapiisav pealekasv, eripedagoogide ja tugiisikute defitsiit või näiteks turumajanduslikest aspektidest tulenev koolide konkurents. Kui vaatame statistikat, siis tekib küsimus, kas me liialt ei võimenda üksikuid murekohti kogu kooli õpitasemega võrreldes? Kui vaadata gümnaasiumist kõrgkoolidesse õppima läinute õpilaste arvu ja näiteks õpetajate vastavust kvalifikatsioonile, siis on see Märjamaa gümnaasiumis kindlalt üle Eesti keskmise. 2016. aasta riigieksami tulemuste põhjal saab väita, et Märjamaa gümnaasiumis on kõrgeim eesti keele õpetamise tase kogu vabariigis. Gümnaasiumi juhtkond ja hoolekogu on järjepidevalt arutanud ka vajakajäämisi. Võin öelda, et kohaliku omavalitsuse abiga oleks võimalik tõsta kooli võimekust ja seda on ka tehtud, nagu näiteks tugispetsialistide palkamine. Aktiivselt liigutakse kaasaegsete õppemeetodite rakendamise suunas. Ei ole ületamatuid takistusi, kui probleemide lahendamiseks on tahe olemas. Märjamaa gümnaasium on senini olnud õppeprotsessides suhteliselt konservatiivse joone järgija, aga ka see meetod on aidanud üle pooltel abiturientidel oma haridusteed kõrgkoolis jätkata tulemus tuleb ikka töö ja vaevaga. Hea käsitöörahvas! Jälle uued tegemised ootavad teid 9. ja 16. märtsil. Teeme vanapaberist (ajalehest) punutisi. 9.03 kell 17.30 meisterdame ajalehest nn vitsad, millega hiljem 16.03 punuda. Vaja on nr 2 või 2,5 kudumisvardad. Osalustasu 5 eurot. Registreeru 56157757 või ewebur@gmail.com. Eve ja Tiina Hoo on sisse saanud kaugküttevõrgu laiendamine Märjamaal. On koostatud uus energiamajanduse arengukava aastani 2024, mis näeb ette peaasjalikult taastuvenergiaallikatele ülemineku. Enamik vedelküttel töötavaid katlaid on juba välja vahetatud tahkekütte või kaugkütte vastu. Paar aastat tagasi valminud Jaama tänava katlamajast on soojus jõudnud ka keskalevisse ning valmimas on plaan edasi liikuda Orgita külla. Omavalitsus on selles projektis olnud tegus partner soojatootmisettevõttele. Oleme suutnud Märjamaa alevis kõik tänavad viia mustkatte alla ja alustanud valla kruusateede süsteemsema remondiga. Valla kruusateede remonti peab omavalitsus just maapiirkondades prioriteetseimaks küsimuseks. Mustkatte alla viidi lõigud Orgita-Päädeva ja Piiri-Mullamaa teel ning Kasti asulas, Teenuse asula tee ja Valgu kooli ringtee ning parkla. Surnuaiast kirikuni on rajatud kergliiklustee ja Varbola küla kergliiklusteele lisati mustkate. Sauna tänavale rajati kõnnitee. Muusika- ja kunstikoolile ehitati parkla, Haimre puiestee otsas olev parkla sai samuti mustkatte. Tänavu alustatakse Lemmiku Sõtke kergliiklustee rajamisega. Ka on Keskkonna Investeeringute Keskusele esitatud eeltaotlus kaasrahastamiseks kogu valda hõlmava tänavavalgustuse uuendamise projektile. Uue ilme on saanud Märjamaa saun. Järjepidevalt on vald rahaliselt toetanud hajaasustusprogrammi, mis abiks külades elavatele inimestele veevarustuse ja kanalisatsiooni ning juurdepääsuteede rajamisel. Üheks suuremaks lisaväärtust loovaks projektiks on osutunud Märjamaale digikino rajamine. Mitte ainult sellest küljest, et digikino on kinokülastajate arvu hüppeliselt suurendanud, vaid see on loonud Märjamaale perekeskse ajaviitevormi, mida aktiivselt kasutatakse kombineerituna ujula ja alevi toitlustuskohtadega. Kaasaegne spordimaja laiendaks tänapäevaseid sportlikke vabaaja veetmisvõimalusi veelgi. Arvan, et taoliste võimaluste loomise kaudu suudame Märjamaad atraktiivsemaks muuta kaugemalgi kui ainult oma valla rahvale. Meie kaugem eesmärk on anda uus esteetiline ilme ka alevi keskväljakule, millega Märjamaa võiks haarata väärilise koha Eesti väikelinnade seas. See oli lühike ülevaade viimase kolme ja poole aasta tegemistest, mis seotud investeerimise ja elukeskkonna muutustega. Märgin ära vallavalitsuse allasutuste suure panuse meie elukeskkonna paremaks muutmisel, tänu nende tublile tööle puutub suur osa valla elanikest kokku omavalitsuse töövaldkondadega ja tänu neile kujuneb ka tihtipeale arvamus omavalitsuse võimekusest üldisemalt. Oleme endiselt pildil oma kultuuriüritustega, tublide külavanemate, ringijuhtide, lihtsalt eestvedajate ja aktivistidega. Meiega on täna saalis Harri Koiduste, kellele Vabariigi President annetas elutöö eest Valgetähe V klassi teenetetähe. Palju õnne, härra Koiduste! Seda, et meil Märjamaal on praegu meeskonna jagu 15-aastaseid Euroopa tasemel noorkorvpallureid, on midagi niisugust, millest vist alles aastate pärast õieti aru saame, kui tähtis on, et kokku saaksid korraga kompetents, tahtmine, aitamine, andekus. Võib-olla just need poisid aitavad kunagi Eesti korvpalli uuele tõusule. Märjamaa vallas on inimesi, keda eeskujuks seada ja kelle järgi joonduda. Lugupeetud saalisviibijad, selle positiivse tooniga lõpetan oma tänase ettekande. Kutsun teid kõiki homsele vabariigi aastapäeva tähistamisele Vabadussõja mälestusmärgi juurde ja kodulookonverentsile rahvamajja. Mõelgem oma väikesele riigile ja heisakem oma kodudel lipud. Elagu Eesti Vabariik!

1. märts 2017 5 Märjamaa Nädalaleht Meie tublid inimesed ja nende väärt teod Märjamaa vallavolikogu esimees Urmas Kristal ja vallavanem Villu Karu andsid üle tänukirjad Märjamaa valla poolt tunnustatud inimestele. AILE JAIR on loonud Facebooki lehe Märjamaa turg. Ailel on viis last. Suure pere toimetulek eeldab tarka tarbimist ja ökonoomset eluviisi. Märjamaalaste FB turg on leidnud toetust taaskasutust, ökoloogilist mõtlemist ning loodushoidu pooldavate märjamaalaste hulgas. See leht koondab positiivse tegutsemise kaudu Märjamaa kogukonda ja toetab suhtlemist. Veebilehel on 1204 liiget. ANTS RIISMAA. Selle aasta oktoobris saab 25 aastat, kui Valgu koolis on töötanud Märjamaa mees. Viimased 5 aastat on ta olnud sealse põhikooli direktor. Amet ei ole kuidagi mõjutanud tema suhtumist ja hoolt kogu Valgu mõisakompleksi osas. See on alati korras ja pakub silmailu. Tagasihoidliku loomuse taga peitub paras annus näitlejaannet, mida mees kohalikus näiteringis edukalt teostab. Ta suhtub alati kõigesse südame ja vastutustundega. ANU MATSOO on vaikne naine, kes ajab oma talus oma rida. Ta on Voore Tallide perenaine, kasvatab hobuseid ja sõidutab huvilisi. On kodukoha patrioot ning aktiivne turismiedendaja. Ta on üks neist, kes vahetas linnaelu maaelu vastu ja tuli Märjamaa valda elama. Anu on ka Raplamaa Ettevõtlike Naiste Ühenduse liige. BRUNO BORN on Valgu põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja. Tema südameasjaks on Valgu kooli erivajadustega õpilased, kellega on osaletud eriolümpial ja muudel võistlustel ning saadud seal auhinnalisi kohti. Tänu Bruno Borni pühendunud tegevusele laste suunamisel ja õpetamisel tunnistati Valgu kool eelmisel õppeaastal parimaks sportlikuks põhikooliks Rapla maakonnas. ELIISE VÕIGEMAST JA Tänukirja sai õpilasleiutaja Eliise Võigemast. RIIN VOOLAID on õpilasleiutajad. Eelmise aasta õpilasleiutajate riiklikul konkursil sai II preemia Märjamaa gümnaasiumi III klassi õpilane Eliise Võigemast. Ta pakkus välja idee lindude peletajast, kelle silmades on kaamerad ja käes on voolik. Kui ablas lind tuleb maasikaid näppama, annab andur veepritsile märku ja lindu ehmatatakse külma veega. Ühtlasi saavad kastetud ka maasikad. V IX klassi kategoorias sai III preemia Märjamaa gümnaasiumi V klassi õpilane Riin Voolaid. Riin mõtles välja kahepoolse ümmarguse tooli nimega Sõbra iste, mis võib olla näiteks jalgpalli või lepatriinu moodi. Tooli saab lukust või krõpsust lahti tõmmata ja kahekesi peale istuda. Kokkupandult saab sellel istuda üks inimene. Märjamaa õpilasi õhutas ideid välja mõtlema õpetaja Eve Burmeister. GUNO PEETSALU. Tänu temale on meie valla eakatel ja puudega inimestel võimalus tellida sõiduteenust, mida Guno Peetsalu pakub oma põhitegevuse kõrvalt. Tema sõidukid on kohandatud vastavalt liikumis- ja nägemishäiretega inimese vajadustele. Need on sõitjale mugavad ja turvalised. Guno Peetsalu tunneb hästi oma kliente, on nendega alati sõbralik, paindlik, arvestav ja lahendusi pakkuv. HANNES ALTROV töötab Märjamaa muusika- ja kunstikooli klarneti- ja saksofoniõpetajana. Ta innustab õpilasi olema järjekindlad oma huvialade valikul ja nendega tegelemisel. Suurepärane on tema oskus juba esimesel õppeaastal panna oma õpilased musitseerima keerulise hääletekitamisega pillil nagu seda on klarnet. Eriline koht õpetaja Hannese pedagoogilises pagasis on ansamblimängul. Selle tegevuse kaudu suunab ta noori muusikuid tunnetama ja kuulama partnereid. HARRI KOIDUSTE on maadelnud üle 1000 matši ning tulnud Eesti meistriks. Jäneda tehnikumi II kursusel alustas Harri treeneritööd. 1974. aastal kutsuti teda Märjamaale juhendama noormaadlejaid. Mõned aastad hiljem hakkas tema käe all harjutama Harri kõige kaugemale jõudnud õpilane Valeri Nikitin, kes on osalenud kolmedel olümpiamängudel ja saanud oma parima tulemusena 4. koha Sidneys. Vabariigi presidendi otsusega anti tänavu Harri Koidustele Valgetähe V klassi teenetemärk. HEINO RESIK on Teenuse külavanem aastast 2004. Eelmisel aastal oli Teenuse küla Raplamaa Külade Liidu kuue tublima küla nominendi hulgas. 2015. a valiti Märjamaa valla kaunimaks külaks. Heino on ka MTÜ Teenuse Külade Ühingu esimees. On aktiivne fotograaf ja talletab kilde tänapäeva külaelust. Huvitudes Anu Matsoo Guno Peetsalu Hannes Altrov Fotod: Riho Vjatkin pärandkultuurist uurib ta piirkonna ajalugu ning on kogunud hulga materjali meie piirkonna endistest aegadest.

6 Märjamaa Nädalaleht 1. märts 2017 HILJA PRISKE on töötanud Märjamaa Haiglas väga pikka aega. Hakkaja naine omandas haiglatöö kõrvalt ka meditsiiniõe oskused. Viimased 16 aastat on Hilja töötanud kiirabis. Ta on kiire ja väga hea käega, mis on kiirabis töötades oluline iseloomuomadus. Hilja on sõbralik, abivalmis ja kohusetundlik. IVAR LÕKOV on staažikas doonor. Koos oma vennaga ehitas ta mängud, mida lapsed saavad jaanituledel ja muudel üritustel tasuta mängida. Pea igal aastal korraldab ta ümbruskonna lastele kingitustega aastalõpupeo ja teeb seda kõike oma isiklikust sissetulekust, olles ise invaliidsuspensionär. Nõu ja jõuga võtab Ivar aktiivselt osa vabatahtlike pritsumeeste seltsielust ja osaleb kodukandi ürituste korraldamisel. KAIRE ARNOVER liitus 2014. aastal Naiskodukaitsega ja on sellest hetkest peale aktiivne, eeskujulik ja innukas liige. Kaire oli üks neist, kes elustasid Märjamaa kodutütarde rühma ja on algusest peale tegutsenud rühmavanema abina. Oma aja panustamisel noortetöösse ei küsi Kaire: Miks? või Mida ma selle eest saan? Ta lihtsalt tahab midagi oma kogukonna noorte jaoks ära teha. Talle meeldivad väljakutsed ja noortetööga kaasas käiv pidev eneseareng. Kaire on kodanik, kes teeb rohkem, kui temalt oodatakse. KAJA KIRS asus tööle Ants Lauteri nimelise Märjamaa Keskkooli pearaamatupidajana 25 aastat tagasi, olles eelnevalt töötanud haridusvaldkonnas juba 22 aastat. Kolme valla ühinemisest alates töötab Kaja Märjamaa vallavalitsuses raamatupidajana. Suure teadmistepagasi ja põhjalikkusega on ta andnud olulise panuse koolide ja valla raamatupidamise arengusse. Kaja on töökollektiivis hea abiline kõigile, kes tema oskustest ja teadmistest soovivad osa saada. KAJA MÕNJAM Hallid argihommikud muutuvad kohe rõõmsamaks, kui Märjamaa gümnaasiumi koolimajja sisenejaid võtab vastu koolitädi Kaja Mõnjami reibas ja heatujuline tere! Kaja on juba 20 aastat seisnud hea selle eest, et koolimaja oleks puhas ja korras. Kõiki töid teeb koolitädi Kaja lausa lennult. Kiiresti ja toimekalt pühib ta puhtaks põrandad ja justkui muuseas aitab algkoolijuntsul üles leida lootusetult kaduma läinud kinda või mütsi. Kaja on sõbralik ja lahke meelega kolleeg, kes abivalmilt lööb kaasa kooli ettevõtmistes, elades kaasa kogu koolipere rõõmudele ja muredele. KALJU IDVAND Kes ei teaks Sillaotsa Talumuuseumit meie valla oma väikest asutust. Ajaloo ja koduloolise pärimuse talletamisel tehakse oma tubli tööga silmad ette nii mõnelegi endast suuremale. Viimased kuus aastat on muuseumi juhtinud Kalju Idvand. Tema vedamisel ei jää talletatud pärimus ainult muuseumi, vaid see jõuab näituste, konverentside ja ettevõtmiste kaudu palju kaugemale s.t inimestele lähemale. Kalju juhtimisel on muuseumi tulevikupilt saanud uue uhke kuue. KRISTI ALGMA on tõeline maa sool ning kogukonna elu ja tegevuste eestvedaja. Käsitööringi on ta juhendanud juba üheksa aastat. Kristi viib läbi erinevaid õpitubasid. Ta on ka tubli projektikirjutaja. Kristi on andnud olulise panuse selleks, et Teenuse Naiste Ühenduse tegemisi ja visadust märgataks ka väljaspool küla. Kohaliku Omaalgatuse Programm esitas ühenduse Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile hea eduloo näitena Raplamaalt. KULLA AAVIK on Märjamaa gümnaasiumi muusikaõpetaja, kes juhendab laste- ja mudilaskoori, neidudeansamblit, õpetajate ansamblit ja soliste. Õpetaja Aavik on koolipidude ja aktuste muusikaline kujundaja. Ka meeleoluka ja kiitust pälvinud kooli juubeliaktuse kava oli õpetaja Kulla kokku pandud. Tema õpilased on edukalt osalenud maakonna ja vabariigi muusikaolümpiaadidel. Oma laululaste jaoks on ta kuldaväärt õpetaja, kellel leidub alati üks suhkrutükk, mis muudab koolielu magusaks. LEA LAURITS Märjamaa valla rahandusasjad on olnud läbi pikkade aastate alati korras. Ühelgi kontrollil ega revisjonil pole kunagi olnud olulisi märkusi. Seda kõike tänu tublidele rahandusosakonna töötajatele, keda juhib Lea Laurits. 25 aastat tagasi tollasesse Märjamaa alevivalitsusse tööle tulles näitas ta kohe, et on õige inimene õigel kohal. Lea on algatusvõimeline ja ajaga sammu pidav spetsialist. Vallavalitsuse liikmena räägib ta aktiivselt kaasa ja teeb omapoolseid ettepanekuid paljudes teisteski valdkondades. Viimased algatused, nagu kaasav eelarve ja digiarvete süsteemi juurutamine on Lealt tulnud ettepanekud. LIIS JANSEN Märjamaa kunstikooli õpilase Liis Janseni maal My Bird ( Minu lind ) pälvis 2016. aastal Jaapanis toimunud kunstikonkursil pronks auhinna. Liis sai samasuguse tunnustuse Jaapanist ka aasta varem oma maali Countryside ( Maakoht ) eest. 23ndale World Children`s Picture Contest konkursile esitati 26 288 tööd 77 riigist ja regioonist. Ainult 120 kunstitööd tunnistati kuld-, hõbe- või pronksauhinna vääriliseks. LJUDMILLA TAMP on alates Tartu meditsiinikooli lõpetamisest aastal 1979 töötanud Märjamaa tervishoiuasutustes valla elanike hüvanguks. Enne, kui ta Märjamaa perearstikeskusesse tööle asus, jõudis ta töötada velskrina Velise velsker-ämmaemandapunktis, velsker-laborandina Märjamaa haiglas, kiirabivelskrina, õena Mõisamaa hooldekodus ja Kernu erihooldekodus. Ljudmilla on Rapla maakonna aasta õppija 2010. Ljudmilla on olnud mentoriks kõigile perearstikeskuse õdedele juhendajaks mitmetele tulevastele õdedele-ämmaemandatele. MARGE VISKA, Märjamaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja on valla sotsiaaltööd juhtinud vastutustundlikult. Marge peab oluliseks Kaja Mõnjam Ivar Lõkov Viive Säkk ja Varje Hansen inimlikkust, headust ja abivajajate heaolu. Ta teeb oma tööd pühendumusega. Juhina oskab ta professionaalselt vastu võtta

1. märts 2017 7 Märjamaa Nädalaleht Jalgpallurid Kaupo Kantsik, Kalev Kungla, Ravel Toome ja Janar Soomre jõudsid oma võistkonnaga Eesti II liigasse. Marika Kotka Silvi Hillep Fotod: Riho Vjatkin seisukohti ja langetada vajadusel otsuseid kohe. Ta peab oluliseks meeskonnatööd ja toetab alati oma osakonna töötajaid. Marge Viska on oma töös empaatiline, inimesele lähedal ja usaldusväärne. MARGUT KÜNNAP töötab pereõena Märjamaa Arstid OÜ perearstikeskuses ja üldõena Märjamaa Haigla hooldusravi osakonnas. Margut Künnap on väga hea suhtlemisoskusega, ta juhendab, nõustab ja õpetab patsiente ning nende lähedasi professionaalselt ning rõõmsameelselt. Koostöös erinevate esmatasandi spetsialistidega on Margut alati usaldusväärne ja paindlik koostööpartner. Margut on inimene, kellele on omane järjepidevalt ennetada, parandada, säilitada ja taastada Märjamaa valla inimeste tervist. MARJE LAEV Viimased 25 aastat raamatukogus on Marje Laev taktitundeliselt ning järjekindlalt kujundanud Märjamaa raamatukogufondi kogu. Ta on koostanud nii elektroonilist kui ka sellele eelnevat koduloo kaartkartoteeki, seisnud hea vanaraamatufondi ning koduloolise materjali kogumise, säilitamise ja süstematiseerimise eest. Tänu vanemraamatukoguhoidja Marje Laeva asjatundlikkusele on Märjamaa raamatukogul maakonna üks kõige paremini komplekteeritud teatmekogusid. Kolleegidele on ta väärt nõuandja nii raamatukogunduslikes kui ka keelelistes küsimustes. MARJE LAUBE Valides vallavalitsuse üldnumbri, kuulete teiselt poolt vastust: Märjamaa vallavalitsus. Enamasti on see Marje rahulik ja tasakaalukas ning viisakas hääletoon. 25 aastat on Marje seda olulist ametikohta eeskujulikult täitnud. Kogu valla kirjavahetus on Marje hallata. Tema asjad on alati korras. Väga tihti saavad vallavalitsusse pöördunud inimesed just temalt esmast nõu, ja ikka tasakaalukalt, rahulikult ja viisakalt nii nagu ühele ametnikule kohane. MARKO ALEKSEJEV on mees, kes loodusega sina peal ja püüab seda tunnetust edasi anda täiskasvanutele ja lastele. Ta on Preeriakoja pealik. Just seal Varbola metsade vahel asub tema Indiaanikoda. Ta on aktiivne turismiedendaja ja Varbola linnuse hoidja. Marko on ka Varbola aedkooli hoolekogus. Tal on peres kaks last ja ta on tulihingeline kooli ja lasteaia säilitamisele kaasa aitaja. Ja veel: on uhke tunne, et meie küla mees on olümpial käinud ja et tema käes on kõrgushüppe sisevõistluste rekord 2.27 ja seda pole keegi ületada suutnud! PAUL HELLISTE on töötanud vanemmaakorraldajana Märjamaa vallavalitsuses alates aastast 1992. Pauli juriidilise, majandusliku ja tehnilise iseloomuga töö on loonud Märjamaa vallas võimaluse reguleerida maasuhteid ning kasutada ja majandada maad otstarbekamalt. Paul on oma töös alati järginud kutseeetikat ning on olnud lahenduste otsimisel erapooletu. Suurt suhtlemiskoormust talub ta hästi, on oma ülesannete täitmisel iseseisev, võimekas kokkulepete sõlmija ja läbirääkija. Paul on hea otsustus- ja vastutusvõimega. PIA ROOSILEHT Iseseisva statsionaarse õendusabi osakonna õde Pia Roosileht töötab Märjamaa haiglas alates aastast 1967. Ta on väga asjatundlik ja usaldusväärne õde, kesaktiivse ja järjepideva täiendkoolitusega on omandanud suurepärased erialateadmised. Pia on erakordselt sõbralik ja vastutulelik; aktiivne tegutseja, kelle silmapaistvad isikuomadused innustavad kogu kollektiivi. Patsientidest hooliv, hoolduspersonali suhtes nõudlik ja autoriteetne õde. REET KUUSK on Märjamaa raamatukogunduses töötanud pea kakskümmend aastat. Sellest kümme esimest on ta hea seisnud laste lugemisharjumuste kujundamise eest nii gümnaasiumis kui ka lastekogus. Tema erudeeritus ja süsteemne mõtlemine on muutnud kogude sisud lugejatele hästi kättesaadavaks ja loogiliseks. Lugejate teenindajana on ta hindamatuks abiliseks mistahes teemavaldkonnas vajalike raamatute ja artiklite leidmisel. Tema jaoks on see lihtne tänu heale arvutioskusele. REET RAUDSEPP tähistas elmise aasta oktoobris kahekümnendat tööaastat lasteaias Pillerpall. Õpetaja Reet on alati valmis kaasa minema uute ideede ja projektidega. Õpetaja Reet on töökas, loov ning oma töös lastega järjekindel. Ta oskab lastele hästi edasi anda teadmisi erinevatest valdkondadest ning tekitada neis õpi- ja tegutsemishuvi. Reet on õpetaja, kelle nõuandeid, ideid ja mõtteid kolleegid alati hindavad. REET REIMANN Paljudel Märjamaa valla elanikel on kodus mõni neljajalgne sõber. Kui nendega on mingi mure või mõni neist kiiret abi vajab, on Reet alati valmis aitama, olenemata kellaajast või nädalapäevast. Nii mõnegi haige looma on arst ravi jätkamiseks koju kaasa viinud. Reet on heatahtlik, siiras ning abivalmis. Ta teeb oma tööd südamega. Selle aasta augustis täitub tal 25. tööaasta. SILVI HILLEP töötab kiirabivelskrina. 43 aastat tagasi suunati ta tööle Märjamaale ja sellele kohale on ta truuks jäänud. Kiirabivelskri amet on pingeline, toob endaga kaasa muretsemist ja nõuab kiireid otsuseid. Oma eriala armastav Silvi saab selle kõigega hakkama. Ta on hea suhtleja, oskab nõu anda ja leida õige sõna. Silvi on kohusetruu, sõbralik, südamlikult humoorikas ja alati abivalmis. TEENUSE NAISTE ÜHEN- DUS Sel aastal täitub 25 aastat

8 Märjamaa Nädalaleht 1. märts 2017 Teenuse Naiste Ühenduse asutamisest. Pärast kultuurimaja kaotamist on ühendus olnud kohapealsete kultuuriürituste eestvedaja. Mõisas avati jõusaal, ühendus on tähistanud kooli aastapäeva, olnud külapäevade algataja, korraldanud jaanipäevi, vastlapäevi, heakorrapäevi. Käeoleval aastal toimub kümnendat korda perepäev. Küla 650ndal aastapäeval paigaldati mõisa juurde pink kunstnik Friedrich Ludwig von Maydellile. VILMA TERVE on Valgu raamatukogu töötaja, kelle kohusetundlik ja täpne töö on eeskujuks teistele. Olles ääretult abivalmis, saavad külaelanikud abi nii toiminguteks internetis kui head nõu vajaliku ja sobiva kirjanduse laenutamisel. Vaatamata kõrgele eale on Vilma väga tegus. Ta on hea näide elukestvast õppest. Vastutulelik ja hea koostööpartner Valgu põhikoolile. VARJE HANSEN VIIVE SÄKK Varbola lasteaed algkoolis on kaks tublit koristajatädi: Varje Hansen on töötanud majas 15 aastat ja Viive Säkk 10 aastat. Kahe pikaajalise töötaja kohusetundlikkus ja koostöövalmidus väärivad tunnustamist. Varbola lasteaed-algkool pani need kaks toimekat naist luuletuse sisse. Töökad meil majas on Varje ja Viive, / nemad oma töös ei 25. veebruari õhtul said märjamaalased meeldiva üllatuse osalisteks, kui Märjamaa rahvamajas pakkusid külakosti naabrid Vigalast Vigala meeskvintett, Vigala meeskoor, solistid, sõnalised vahepalad. Kui Vigala meeskvintett on juba ammu kuulus, siis Vigala meeskoor oli vähemalt siinkirjutajale tõeline üllatus. Esimest korda seda reklaami nähes arvasin, et palju neid musikaalseid mehi seal väikeses Vigala vallas ikka on, et kohe meeskoor... Arvasin, et tunneta piire. / Juba hulga aastaid koos / töötavad nad täies hoos. / Liigutavad hoogsalt lappi, / rõõmsalt tõttavad ka appi. / Korra ja puhtuse majja meil loovad / lastelgi sära silmisse toovad. / Nad toimekad, tublid ning abivalmis, / seepärast ongi selles salmis. / Meil tänusõnad on edasi kanda, / ja vallavanem võiks need üle anda. Eelmise aasta tulemuste põhjal tunnustati järgmisi sportlasi. MARII-HELEEN RAIDMETS Eesti meistrivõistlustelt kuldmedal ratsutamise koolisõidus noorteklassis ja kuldmedal Soome meistrivõistlustelt. SANDER ROOSILEHT Eesti meistrivõistluste I koht kreeka-rooma maadluses kuni 15aastastele õpilastele ja Eesti meistrivõistluste I koht sumos U14 klassis. MARKUS UDUSALU Eesti meistrivõistluste I koht klassikalises jõutõstmises noorteklassis. U14 BC Raplamaa korvpallimeeskonnas Euroopa Noorte Liiga superfinaali võitjad JOONAS RIISMAA JOHANNES KIRSIPUU RANDO KRISTAL ANDRES PETJÄRV ELVIS TOOMISTU MARTEN POHLA Samad noormehed tulid U14 BC Raplamaa korvpallimeeskonnaga Eesti noorte U14 meistrivõistlustel võitjaks. Vigala mehed on tasemel reklaamiks hea küll, panevad kvintetile mõned mehed juurde ja ongi meeskoor... Jah, kui Rapla maakonnas peaaegu enam meeskoore ei ole, siis nüüd on Vigalas, kohe päriselt, nii visuaalselt kui ka hääleliselt ehtne meeskoor. Eriti erksalt kostsid I tenor ja bassi mõnusalt põrisev madal hääl. Klassikaliselt on läbi aegade meeskooride kontserdid olnud sellised monotoonsed meeskoorilaulude esitused, vahelduseks ehk on solisti esinemist vahele pakutud. Nüüd Vallavanem Villu Karu ja volikogu esimees Urmas Kristal annavad valla tänukirjad üle korvpallipoistele. Vasakult: Elvis Toomistu, Johannes Kirsipuu, Rando Kristal, Andres Petjärv ja Marten Pohla. Foto: Riho Vjatkin JOONAS SOOMRE Tallinna FC Flora I meeskonnas Eesti meistrivõistlustel noormeeste U17 eliitliigas I koht MARIKA KOTKA Eesti veteranide N55 meistrivõistluste I koht lauatennises ja lauatennise segapaarismängus. Eesti veteranide meistrivõistlustelt kergejõustikus I koht kaugushüppes. HEINO MAISTE Eesti meistrivõistluste I koht jõutõstmises. MIHKEL LAURITS Eesti meistrivõistlustel I koht jõutõstmises, lamades surumises ja klassikalises jõutõstmises. I koht veteranide Euroopa meistrivõistlustel lamades surumises, kükkimises ja jõutõmbes ning Euroopa veteranide meister jõutõstmises punktide kogusummas. MATI TIIDRE Eesti veteranide meistrivõistlustel kergejõustikus I koht kõrgushüppes ja teivashüppes ning sisekergejõustikus I koht teivashüppes. KAUPO KANTSIK RAVEL TOOME KALEV KUNGLA JANAR SOOMRE Raplamaa Jalgpalliklubi kooseisus saavutati võit kolmandas liigas, mis tõi kaasa tõusu II liigasse. paistab, et elu on edasi arenenud, nii ka seekord. Tundus, et Vigala meeskoori kontserdiks on isegi lavastaja kätt kasutatud see lavaline liikumine, kasutades küünalde ja valguse vaheldumist, solistide esinemised, hulgaliselt sõnalisi vahepalasid jne. Kõik see tekitas tervikliku üldmulje. Ütlesin meie Mihkel Sirelile, et vaata, Vigala mehed hakkavad sulle konkurentsi pakkuma. Mihkel vastu, et mis seal konkurentsist on juba mööda läinud ja jääb vaid loota, et ehk Vigala mehed päästavad Märjamaa meeste au. Kui arvestada, et Märjamaa vald hakkab Vigala vallaga kohe-kohe ühinema, siis peab ütlema, et Vigala vallal on nende meeskoori näol kaasas väga tubli kaasavara. Ja kui siit edasi mõelda ühendvalla esimesele ühispeole Eesti Vabariigi suurel juubelil siis hakkavad ühispeo kontserdi kontuuridki juba välja paistma (Vigala rahva toel). Edu Vigala laulurahvale! Udo Knaps

1. märts 2017 9 Märjamaa Nädalaleht Noorkotkad said teadmisi enesekaitsest Vabariigi aastapäeva eel kogunesid Märjamaa noorkotkaste vanema rühma poisid oma tavapärasele koondusele, kuhu seekord tuli esinema mereväe tuukrigruppi kuuluv vanemmaat Marco Saar. Ta on kaitseliitlane alates 2001. aastast, Kaitseliidu Harju malevas noorteinstruktor ja Saku 35-liikmelise noorkotkaste ja kodutütarde rühmaülema abi. Vanemmaat Saar tutvustas slaidikavas põgusalt tuukrigrupi tööd. Üks nende viimaseid töid oli Saaremaal Karujärve põhjast sõjaaegset lõhkematerjali välja tuua. Kaasas oli ka miinituukri varustus, millega vee alla minnakse. Kohtumise põhiteema oli seotud vägivalla ja enesekaitsega. Räägiti rünnakute psühholoogilistest aspekti- Jaanuarikuu keskpaigas vapustasid maakonna elanikke mitmed vargused. Mitmest majapidamisest viidi ühel ööl tööriistu, elektroonikat ning muud, mida kurjategijatel on hiljem lihtne rahaks teha. Varastati esemeid, millele oli vähese vaevaga võimalik ligi saada, näiteks garaaži aknast paistvad tööriistad ja lukustamata hoonest väärtuslikumad esemed. Paraku annavad just sellised negatiivsed sündmused tõuke inimestele oma vara paremaks kaitsmiseks ja teadlikkuse tõusuks. Peale vargusi laekus politseile mitmeid teateid kahtlastest kalamüüjatest ning kirjeldusi nende sõidukitest. Kahjuks kustutab aeg peagi valusad mälestused ja ettevaatlikkus ununeb. Nii ununeb jälle uks ja aken lukustamata, sest ohtu justkui enam ei ole. Uinunud valvsuse äratab taas see, kui ise või mõni lähedastest varaste ohvriks langeb. Ma ei väsi kordamast, et oma vara luku taga hoides Marco Saar näitas Märjamaa noorkotkastele mõnesid enesekaitsevõtteid. Foto: Reet Saar Koostöös loome turvalisust ning väärtuslikumat kõrvalistele inimestele varjatumalt hoides muudame oma majapidamise vargale oluliselt vähem köitvaks. Investeerides lukkudesse ja turvaseadmetesse, muudame vargal ligipääsu varale keerulisemaks. Kindlasti ei saa midagi muuta täielikult vargakindlaks, kuid on võimalusi, kuidas olukorda parandada. Näiteks teha sihikindlalt koostööd kogukonna turvalisuse nimel ja sellesse panustada. Politsei saab siin anda piirkonna elanikele nõu ja sekkuda, kui olukord on muutunud ohtlikuks. Turvalisuse loomisel ja hoidmisel on lisaks politseile hädavajalik ka koostöö piirkonna elanike endi vahel. Parim võimalus selleks on naabrivalve sektori loomine, mis seob kogukonna liikmeid ja tõhustab omavahelist koostööd. Hoolivas kogukonnas märgatakse võõrast või läbisõitjat, kes oma kohalolekuga tekitab kohe palju küsimusi. Sellele järgneb kiire kõne naabrile, dest. Külaline näitas slaididelt ohuolukordi ja selgitas käitumismustreid. Võimaliku ründe märke peab oskama lugeda. Ära võta tülitaja suhtes ründavat asendit, hoidke käsi pingevabalt, ära unusta hingamist, kõlasid õpetussõnad. küsimaks kellega tegu. Selline tegutsemine aitab olukorda kindlasti rohkem selgust tuua ja kui ilmneb, et tegemist ongi arvatavalt varastega, tuleks helistada politseisse. Kui kahtlastele tegevustele ja inimestele oma elukohas tähelepanu ei pöörata, võib täna langeda varguse ohvriks naaber ja juba homme meie ise. Kurjategija näeb, et selle piirkonnas on lihtne tegutseda, sest see ei ärata kahtlust, ja ta tuleb tagasi. Turvalisus algab väikestest, aga olulistest asjadest. Töökorras tänavavalgustus, hooldatud koduhoovid ja hooned on esmaseks visiitkaardiks, mis annavad signaali, et selles kogukonnas hoolitakse ning pannakse ümbritsevat tähele. Kogukonnas, kus jagub tähelepanu heakorrale, on tavaliselt rohkem tähelepanu pööratud ka vara kaitsmisele. Piirkonnapolitseinik Jaan Sildoja Enesekaitseks saab kasutada käepäraseid vahendeid. Viska kasvõi pabertaskurätik ründajale näkku, ja saad paar sekundit lisaaega olukorrale reageerimiseks. Paarides prooviti läbi mõningaid tõrjevõtteid. Aga loomulikult andis see vaid asjast aimu. Harjutusi tuleb teha tuhandeid kordi, et need jääksid lihasmällu ja oskaksid neid vajaduse korral automaatselt kasutada, ütles Saar. Noorkotkaste Märjamaa rühma koondused on kaks korda kuus. Rühmapealiku kohustes on Kaitseliidu Rapla maleva noorteinstruktor Leho Rohtla, kohapeal toimetavad poistega rühmapealiku abi Merle Niinemets ja Eneli Lõhmus. Reet Saar Sipa hariduselu 170. aasta tähistamine 27.05.2017 algusega kell 12.00 Sipa mõisa saalis Sipa perepäeva tähistamine 27.05 algusega kell 13.00 Sipa mõisa mänguväljakul Vigade parandus 22.02 Märjamaa Nädalalehes lk 4 olid ära toodud Jaapanis kunstikonkurssidel tunnustust pälvinud Märjamaa kunstikooli õpilaste nimed. Loetelust oli välja jäänud Liis Janseni teine saavutus. Ta sai pronksauhinna aastal 2015 ja 2016. Aastate jooksul on Jaapanist tulnud kunstiõpilastele tunnustust seitse korda. Samas numbris lk 7 olid Märjamaa gümnaasiumi IIc klassi õpilaste kirjutised unistuste Eestimaast. Ühe loo autoriks oli ekslikult märgitud Rasmus Laatspera. Õige on Ragne Laatspera.

10 Märjamaa Nädalaleht K 1.03 kl 17.00; 21.00 RAHUVALVAJAD VENEMAA ulme, thriller, seiklusfantaasia 1.30 (MS 12) K 1.03 kl 19.00 SUUR HIINA MÜÜR 3D USA action, seiklus, fantaasia 1.43 (MS 12) N 2.03 kl 15.30 BALERIIN USA kogupere joonisfilm 1.29 EESTI keeles N 2.03 kl 17.10; 19.00; 21.00 SANGARID EESTI TASKAFILM komöödia 1.32 (K 12) R 3.03 kl 17.00; 21.00 KOERA ELU MÕTE USA draama, komöödia 1.40 (MS 6) R 3.03 kl 19.00 RAHUVALVAJAD VENEMAA ulme, thriller, seiklusfantaasia 1.40 (MS 12) P 5.03 kl 15.00 BALERIIN USA kogupere-joonisfilm 1.29 EESTI keeles P 5.03 kl 16.45; 19.00 LÕVI USA seiklusdraama 1.58 (MS 12) P 5.03 kl 21.15 KUUVALGUS USA draama 1.51 (K 12) E 6.03 kl 17.00; 19.00 KOERA ELU MÕTE USA draama, komöödia 1.40 (MS 6) E 6.03 kl 21.00 LÕVI USA draama 1.58 (MS 12) T 7.03 kl 17.00; 19.00 KUUVALGUS 1. märts 2017 Häirekeskus tunnustas Kurepesa rühma Häirekeskus kutsus kõiki lasteaedasid, koole, noortekeskusi ja peresid 6. 12. veebruarini kujundama lumest või lumele numbrit 112. Üleskutse eesmärgiks oli kinnistada lastes ja noortes teadmist, et nii Eestis kui kogu Euroopas on kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks loodud ühtne telefoninumber 112. Ka Sipa-Laukna lasteaia Kurepesa rühma lapsed võtsid üleskutsest kinni. Et meie mänguväljakul kasvavad kõrvuti suured mõisapargi pärnad, tekkis kohe mõte kasutada neid meie numbrite meisterdamisel. Ühise töö tulemusel ilmusid puudele ligi 1,5 m kõrgused numbrid. Töö käigus sai lastega rääkida ka hädaabinumbri vajalikkusest ja selle kasutamisest. Suur oli rõõm ja üllatus, kui 1810. aasta ankeedivastustest saame andmeid Põhja-Eesti perede soolatarvitamise kohta. Neljaliikmeline pere tarvitas aastas 1 1/3 1 2/3 vakka soola, rannaäärsetes kihelkondades nähtavasti rohkem, Lüganusel näiteks kuni 3 vakka. (Tallinna vakk on u 42 liitrit). Tsaariaja lõpuni varustasid saarlased ja randlased end soolaga sagedastel salakaubaretkedel Soome ja Rootsi, kus sool oli palju odavam kui meil. Soola peeti kaitsevahendiks kõigi hädade vastu. Nagu leivaga nii oli ka soolaga seotud mitmeid rangeid keelde Häirekeskus hindas Kurepesa lasteaiarühma suure 112 kujutise Raplamaa parimaks. tööde hindamisel tunnistas Häirekeskus meie kujundatud numbri Rapla maakonna lasteaedade hulgas parimaks. Oluliseks peeti kaugele nähtavust. Kokku saadeti konkursile üle tuhande töö, mis teeb tulemuse eriti väärtuslikuks! Sirje Viljastu Soola kasutamisest ja tähtsusest rahvapärimuses ja käitumisreegleid selle tarvitamisel. Soola nagu leibagi ei tohtinud maha pillata, seda kästi hoida taskus nõidumise kaitseks. Kui soolanõu ümber aeti, oli oodata surmasõnumit. Jõuluõhtul peideti jõululeiva alla lauale iga pereliikme nimel näputäis soola. Kelle sool hommikuks ära sulas, seda ähvardas surm. Soola puistati jõuluõhtul teerajale, kaevu ja anti loomadele, seda viidi anniks ohvrikividele, kui sinna mindi tervist paluma. Ka pulmaleivasse vajutati lohke ja sinna pandi soola. Kui noorpaar kirikust koju jõudis, tõsteti noorik vankrilt ja kanti tuppa laua taha istuma. Nooriku ette asetati leib ja taldrik soolaga. Sellest leivast ja soolast jagas noorik natuke igale külalisele. Soolaga leiba ulatati esimeseks toiduks nurganaisele. Soolaga herneid ja ube söödi surnuvalvamisel. Kasutatud kirjandus: Moora, Aliise Eesti talurahva vanem toit. Ilmamaa, 2007. Sillaotsa muuseumi pedagoog Liivi Miil T 7.03 kl 21.00 LÕVI K 8.03 kl 16.40; 21.10 LOGAN USA action, seiklus 2.17 ( K 12 ) K 8.03 kl 19.10 KOERA ELU MÕTE USA draama, komöödia 1.40 (MS 6) HINNAD Koolieelik 1.50 Õpilane, üliõpilane, pensionär 3 Täispilet 4 3D passiivprillid 1 MÄRJAMAA VALLAVALITSUS korraldab avaliku suulise enampakkumise Märjamaa vallale kuuluvate kinnistute ja eestkostetavale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks. Sõeru kinnistu Võeva külas Raua tn 10 kinnistu Märjamaa alevis Korteriomand Orgita keskus 38 20 Enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasuda Märjamaa Vallavalitsuse kontole EE411010802004561005 SEB pangas. Enampakkumine toimub reedel, 3. märtsil 2017. a Märjamaa alevis Tehnika 11, Märjamaa Vallavalitsuse maja I korrusel tuba 6 järgmistelt: Sõeru kinnistu Võeva külas kell 10:00, Raua tn 10 kinnistu Märjamaa alevis, kell 10:15 ja korteriomand Orgita keskus 38 20, kell 10:30. Enampakkumisel osalemiseks esitada avaldus Märjamaa Vallavalitsuse kantseleisse kabinet 21, aadressil Tehnika 11 Märjamaa alev 78304 Rapla maakond või digitaalselt allkirjastatud e-post: marjamaa@marjamaa.ee, hiljemalt neljapäeval, 2. märtsil 2017. a kell 16:00. Informatsioon enampakkumise kohta: õigusnõunik Evi Rooda, telefon 489 8850 või 5305 6895; e-post evi.rooda@marjamaa.ee. Enampakkumisel olevate kinnistute ja korteriomandiga on võimalik tutvuda kohapeal: majandusosakonna juhataja Margus Vaher telefon 5622 0009 või 489 8859, e-post: margus.vaher@marjamaa.ee.

1. märts 2017 11 Märjamaa Nädalaleht Haimre rahvamajas 5. märtsil kell 14 VASTLATRALL Suures saalis batuut Väikeses saalis multifilmid Sööme vastlakukleid Pääse 2 eurot 11. märtsil kell 18 KOHTUMISÕHTU SIPA JA LAUKNA TAIDLEJATEGA Kavas vastuvõtjate ja külaliste ühine kontsert. Tantsuks mängib Haimre rahvamaja Triobänd. VALGU KÜLAKESKUSE II korruse proovisaalis NÄITUS VANAEMA PESUSAHTLIST Pesuesemed pätsuajast nõukani Anne Ummalase erakogust 1. 10. märtsini Avame 1. märtsil kell 15.00 Näitus avatud E,T,N,R kl 9.00 17.00 K kl 15.00 19.00 Võimalus teha annetus tulevaste näituste korralduseks Info: 5302 1959 www.marjamaarahvamaja.ee Märjamaa Valla Rahvamajas MÄRTSIS 8. 03 kell 19.00 kontsert Laval ainult mehed 9. 03 Vaskpuhkpilli õpilaste konkurss 10. 03 kell 12.00 Vene keele festival 10. 03 kell 18.00 Outmo:d 13. 03 kell 19.00 Rakvere teatri etendus Sinatraga kuu peale, pääse 12.-/ 14.- 14. 03 kell 15.30 16.30 Promed balsami müük Näitused Märjamaa raamatukogu lastekogus * Aliise Matsalu keraamikanäitus * Märjamaa gümnaasiumi 8. ja 9. klasside poiste meisterdatud tööd Laevad * Tööriistade ja kaubikute rent * Akende müük ja paigaldus, mõõtmine * Kasutatud kodumasinate müük. Järelmaksu võimalus www.dracula.ee Pärnu mnt 68, tel 5566 9903 Avatud E L 16.03 kell 19.00 Eesti Kontsert esitleb: Mikk Langeproon (akordion) ja Jakob Peäske (fagott), pääse 6.-, muusikakooli õpilastele 3.- 23.03 Doonoripäev 24.03 kell 19.00 Kevadkontsert-tantsuõhtu 27.03 kell 10.00, 11.30 ja 13.00 haridusprogramm lastele Punamütsike ja 7 pöialpoissi 30. 03 kell 19.00 Tõnis Niinemetsa monoetendus Homme on täna pääse 14.-/16.- Ly galeriis loodusfotode näitus Animalia Info ja broneerimine tel 482 0075, 5656 4614 Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga) ja kasvavat metsa (raieõigust) Tel 528 4932 Riho Alavee info@timberston.ee - Toores lehtpuu, al 28 (soodushind 25 km kaugusel Varbolast); - 30-45 cm toores lehtpuu, al 30 ; - metsakuiv okaspuu, al 35. Laotud puude tarne 10 ja 15 rm autoga, transport hinnas. Tel: 502 4895 Su kodu on nüüd seal, kus Linnutee, see helendav rada, see tähine kee... ARVO VAINULA 23.09.1951 27.02.2012 Mälestame 5. surma-aastapäeval kallist isa, vanaisa, elukaaslast, äia vaikses leinas Heia, Anghel, Reelika peredega ja Eike EELK Märjamaa Maarja kogudus Kolmapäev, 1. märts Tuhkapäev paastuaja algus 17.00 Pihiaeg (kogudusemaja) 18.00 Missa (kogudusemaja) 19.00 Ristitee palvus (kogudusemaja) Neljapäev, 2. märts 7.30 Missa (kogudusemaja) Reede, 3. märts 7.30 Missa (kogudusemaja) Pühapäev, 5. märts Paastuaja 1. pühapäev 11.00 Missa (kogudusemaja) 11.00 Pühapäevakool (kogudusemaja) Esmaspäev, 6. märts 18.00 Palvetund (kogudusemaja) EEKBL Märjamaa vabakogudus Jumalateenistus pühapäeviti kell 15 Pargi tn 19 EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus 5.03 kl 11.00 missa kogudusemajas, järgneb koguduse nõukogu koosolek EELK Vigala Maarja kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11 NÜÜD matuseabi täisteenus 24 H Kirstuvedu Transport krematooriumisse Tammepuidust kirstu rent Urnide kättetoimetamine Guno Peetsalu 5660 1548

12 Märjamaa Nädalaleht 1. märts 2017 Hella Kuurmann 92 5.03 Märjamaa alev Almire-Sylvia Viisma 86 27.02 Märjamaa alev Maimu Andreller 81 27.02 Jõeääre küla Helga Pipar 85 1.03 Paeküla Elmar Verbak 83 1.03 Märjamaa alev Talvi Soon 80 3.03 Märjamaa alev Kalle Pärn 80 5.03 Loodna küla Tiiu Nüüd 78 3.03 Märjamaa alev Kaljo Tiigisoon 75 27.02 Märjamaa alev Jaan Eintalu 75 1.03 Võeva küla Ülo Viesemann 75 4.03 Märjamaa alev Urmas Pedosk 65 29.02 Sipa küla Eike Kaup 65 1.03 Märjamaa alev Pubis Vana Bussikas 3. märtsil kell 22 ansambel Respekt Pilet 5 eurot Pakkuda tööd alates 3. aprillist Märjamaa vanametallis vastuvõtjaoperaatorile Töö sobib ka tegusale pensionärile. Tööaeg E R 9.00 17.00 Kasuks tuleb arvutioskus vähemalt algtasemel. Sooviavaldus saata: allan@taeblaauto.ee MÜÜK Puitbrikett 960 kg, alus 149. Puidugraanul 990 kg, alus 185. Rohkem infot kodulehelt balticpellet.ee, või tel 5891 5954. Hinnad sisaldavad kojuvedu Raplamaal. Müüa halupuid (toores lepp). Pikkus vastavalt soovile. Transport hinna sees. Tel 503 5569 Lõhutud küttepuud. 5190 6548 Küttepuud konteineris. 5645 0325 Lõhutud küttepuud. 5357 7992 Lõhutud küttepuud. 5340 6163 Kuivad puud. Tel 5684 2621 Müüa soodsalt Nurmetoa kinnistu Paekülas (remonti vajav elamu, puurkaev, elekter, 2 ha maad). Infot saab tel 5805 7116 OST OÜ Triovara Halduse ostab metsamaad, kasvava metsa raieõigust ja põllumaad. Võib pakkuda ka läbi raiutud maid. Ostame ka erinevaid palke ja paberipuid, samas müüa erinevaid 3 m küttepuid. Tel 507 2231 OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 5045 215, 5145 215, info@est-land.ee Pubi Vana Bussikas vajab baari klienditeenindajat Info 5038876 OÜ C-G Berg Metal pakub tööd keevitajale ja treialile. Väljaõpe kohapeal. Kontakt: 482 1785, 53479425 Ostan garaaži alevis. 5684 2621 Ostan garaaži Märjamaal. Tel 5691 2103 TEENUSED Viljapuude ja hekkide hoolduslõikus. Neeme tel 554 7270 Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel 5352 9476, e-mail: mehitus@gmail.com Kõik ehitustööd! Siseviimistlus ja välistööd, saunad, vannitoad, katused jne. Ka muu, mis ehitusse puutub, küll koos lahenduse leiame. Marko, tel 5399 2362 KAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727, hind 1,09 /min, vaata ka: ennustus.ee Veo- ja kolimisteenused (luuktõstukiga). Tel 5688 1227 Kivi- ja moodulkorstnate ehitus-, parandus- ja plekitööd. Korstnamütsid ja ääreplekid. Tel 554 8699 Katuse-fassaadi ja üldehitustööd. Tel 5672 3204 Paigaldan projekti kohaselt kaugloetavaid veemõõtjaid. Õhtuti tel 5345 0989 Ohtlike puude langetamine. Tel 5663 2968 ÜÜRILE VÕTTA Meesterahvas soovib üürile võtta 1-3toalist korterit Märjamaal või Orgital. Tel 5300 9109 Ettevõte otsib C-kategooria autojuhti Eesti-Rootsi-Oslo suunal. Kontakt 5030550 KORVTÕSTUKI TEENUS Tel 526 6518 * Käsitöö, kingitused * Õmblus- ja käsitöötarvikud * Kangad * Tellimustööd * Riiete parandus T-R 10-17, lõuna 12-13 Pärnu mnt 67, II korrus Tel 523 4210 www.lapibutiik.ee EDU KAUPLUSES igal teisipäeval kliendikaardiga kõik kaubad 10% odavamad Kliendkaardiga kõik kaubad igapäevaselt 2 5% soodsamalt. Kodutehnika remont. Aiatehnika remont. Sõiduautode remont ja hooldus Jaama 5B. Märjamaa alev. Raplamaa. E-R 9-18 Tel: 5807 2620 MÄRJAMAA NÄDALALEHT www.marjamaa.ee Trükiarv 930 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842 Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, reet.saar@marjamaa.ee