LISA TTK nõukogu 26.03.2014 otsusele nr 1-15/27 Tallinna Tehnikakõrgkooli eelarve täitmise ja majandusaasta aruande kinnitamine MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2013 31.12.2013 Aruandekohustuslase nimetus: Tallinna Tehnikakõrgkool Aadress: Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn Telefon: 666 4500 Faks: 666 4510 E-post: tktk@tktk.ee Kodulehekülg internetis: www.tktk.ee Majandusaasta aruanne koosneb aastaaruandest ja raamatupidamise aruandest. Dokument koosneb 33 leheküljest.
SISUKORD Rektori eessõna... 3 1. LIIKMESKOND... 5 1.1. Üliõpilased... 5 1.1.1. Üliõpilaste mobiilsus... 6 1.2. Töötajad... 7 1.2.1. Töötajate koosseis... 7 1.2.2. Töötajate enesearendamine... 8 2. ÕPPETÖÖ... 10 2.1. Vastuvõtt... 10 2.2. Õppetöös edasijõudmine... 11 2.3. Õppetöö korraldus... 12 2.3.1. Õppeprotsessi e-tugi... 13 2.4. Õppetegevust toetavad programmid... 14 2.5. Kokkuvõte ja hinnang tegevuskava täitmisele õppetöö osas... 14 3. TEADUS-, ARENDUS- JA LOOMETÖÖ... 16 3.1. Teadmussiire... 16 3.1.1. Patendindus... 17 3.1.2. Üliõpilaste osalemine TAL konkurssidel... 17 3.2. Publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis... 17 3.3. Raamatukogu... 17 3.4. Kokkuvõte ja hinnangu andmine tegevuskava täitmisele TAL-tegevuse osas... 18 4. ÜHISKONNA TEENIMINE... 19 4.1. Avatud kõrgkool... 19 4.2. Kommunikatsioon ja koostöö... 20 4.3. Kokkuvõte ja hinnangu andmine tegevuskava täitmisele ühiskonna teenimise osas 21 5. TARISTU ARENDAMINE JA KASUTAMISE ANALÜÜS... 22 5.1. Renoveerimis-, ehitus- ja projekteerimistööd... 22 5.2. Laboratooriumiseadmete ja inventari soetamine... 22 5.3. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustööd... 23 6. ORGANISATSIOONI JUHTIMINE JA ARENDAMINE... 24 6.1. Üldjuhtimine... 24 6.2. Finantsjuhtimine... 24 6.2.1. Töötasud... 26 6.3. Kvaliteedijuhtimine... 27 6.3.1. Tagasisideküsitlused ja ainemonitooringud... 28 6.4. Kokkuvõte ja hinnangu andmine tegevuskava täitmisele organisatsiooni juhtimise osas... 28 6.4.1. TTK põhitegevused 2014. aastal (tegevuskava sisend)... 28 RAAMATUPIDAMISE ARUANNE... 31 2
Rektori eessõna Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) jaoks oli 2013. aasta ühelt poolt sisekaemuslik, teisalt muudatuste läbiviimise aasta. Valmistudes 2014. aasta sügisel toimuvaks institutsionaalseks akrediteerimiseks, oli vajalik analüüsida ja avastada meie organisatsiooni tõhusamaks toimimiseks ning edasiseks arenguks parendusvaldkonnad. Pidades silmas muutuste juhtimist, siis peamised muudatused seisnesid 2013. aastal käivitunud kõrgharidusreformi rakendamises, TTK sisemiste regulatsioonide nüüdisajastamises ja tugiteenuste tsentraliseerimise ettevalmistamises. Harjumuspärane riiklik koolitustellimus asendus tegevustoetusega ja riigieelarveväliseid üliõpilasi enam vastu ei võetud. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) kinnitas minimaalseks vastuvõtuarvuks 600 ülipilast, vastavalt TTK nõukogu otsusele pidasime mõistlikuks võtta vastu minimaalselt 645 üliõpilast, sest eelmiste aastate kogemus on näidanud, et osa sissesaanutest lahkub mõne kuu möödudes. Vaatamata üldisele noorte eagrupi vähenemisele, täitsime vastuvõtu kõikides õppekavades. Alates 2013. aastast on kõik meie õppekavad tähtajatu õpetamisõigusega. Lisaks taseme- ja täiendusõppele on meie põhitegevuseks teadus-, arendus- ja loometegevuse edendamine (TAL). Koostöös teiste rakenduskõrgkoolidega alustasime TAL-tegevuste selgema eesmärgistamise ja hindamise korrastamist ning TAL-tegevuste edendamise meetmete väljatöötamist. Kõrgkoolile püstitatud eesmärkide täitmisel on oluline suurendada TTK tuntust ühiskonnas. Selleks moodustasime kõrgkoolis kommunikatsiooni- ja turundusosakonna, võtsime kasutusele kõrgkooli uue logo Võimaluste värava ja töötasime välja kõrgkooli kodulehekülje uue kavandi. Hea koolipere! Tänan kõiki 2013. aasta kordaminekutele kaasaaitamise eest, ilma motiveeritud liikmeskonnata pole võimalik täita meie missiooni ja visiooni. Missioon: toetada Eesti ühiskonna jätkusuutlikku arengut rakenduskõrghariduse ja teadmussiirde kaudu tehnikavaldkonnas, peamiselt inseneriõppes. Visioon: Tallinna Tehnikakõrgkool on ühiskonnas hinnatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud tehnikavaldkonna rakenduskõrgkool, mis pakub peamiselt inseneriharidust. Põhiväärtused: loovus leidlikkus, võime luua uut; innovatiivsus uuenduste teostamine, julgus, avatus, paindlikkus; ettevõtlikkus algatuslikkus, sihiteadlikkus, vastutusevõtmine, elluviimine. Kõrgkooli põhinäitajad Kõrgkoolis oli 31.12.2013. a seisuga 203 töötajat (vrd 2012. a 198), nendest: 121 korralist õppejõudu, 8 akadeemilise struktuuriüksuse juhti ning 74 tugi- ja akadeemilise tugipersonali töötajat. Külalisõppejõude oli 65. Tugistruktuuriüksuste ja akadeemiliste ametikohtade suhe oli 0,6 (vrd 2012. a 0,6) ning üliõpilaste ja akadeemiliste ametikohtade suhe 21,9 (vrd 2012. a 26,4). Töötajate keskmine vanus oli 47,4 (vrd 2012. a 47,6). Üliõpilaste arv seisuga 10.11.2013 oli 2825 (vrd 10.11.2012. a 2941). 2013. aastal lõpetas TTK 343 üliõpilast (vrd 2012. a 322). Lõpetajate küsitluse järgi ei töötanud 20.12.2013. a seisuga 15 samal aastal kõrgkooli lõpetanut (5% lõpetajate koguarvust, vrd 2012. a 2%). 3
Õpinguid jätkas 65 lõpetanut, mis moodustab 21% lõpetanute koguarvust (vrd 2012. a 21%). Eelarve kogumaht 2013. aastal oli 7 565 876 (vrd 2012. a 8 131 952), sh riigieelarve osa 6 305 467 eurot (vrd 2012. a 6 135 666). 4
1. LIIKMESKOND 1.1. Üliõpilased Seisuga 10.11.2013 õppis TTKs 2825 üliõpilast, nendest: - päevaõppes 1656, - kaugõppes 1160, - eksternõppes 9. Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas õppis 284, ehitusteaduskonnas 914, mehaanikateaduskonnas 482, rõiva- ja tekstiiliteaduskonnas 318 ja transporditeaduskonnas 812 üliõpilast (joonis 1.1.). Üliõpilaste jagunemine õppekavati on toodud tabelis 1.1. Üliõpilaste koguarv (2012. a 2941) langes põhiliselt seoses sellega, et vastuvõtuarv langes eelmiste aastate 750 780-lt 660-le. 29% 10% arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond ehitusteaduskond 11% 17% 33% mehaanikateaduskond rõiva- ja tekstiiliteaduskond transporditeaduskond Joonis 1.1. Üliõpilaste jagunemine teaduskonniti. Tabel 1.1. Üliõpilaste jagunemine õppekavati arhitektuuri ja keskkonnatehnika rakendusarhitektuur 152 teaduskond tehnoökoloogia 132 ehitusteaduskond hoonete ehitus 531 rakendusgeodeesia 97 teedeehitus 301 mehaanikateaduskond tehnomaterjalid ja turundus 151 masinaehitus 276 elektritehnika 55 rõiva- ja tekstiiliteaduskond rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia 179 rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus 139 transporditeaduskond autotehnika 435 raudteetehnika 86 transport ja logistika 291 5
Täiskoormusega õppijate arv oli 2482 (87,9%), osakoormusega õppijate arv 317 (11,2%). Õppekoormus oli määramata 26 õppijal (0,9%). 530 üliõpilast olid vanuses 30 aastat ja enam. Üle 30-aastaste üliõpilaste suhteliselt suur osakaal (18,8% kogu üliõpilaskonnast) tuleneb võimalusest valida mitmetel õppekavadel õppevormiks kaugõpe ja nii ühitada õpingud tööga. 1.1.1. Üliõpilaste mobiilsus 2013. aastal käis Erasmus-programmi toel väliskõrgkoolides ja -ettevõtetes 38 TTK üliõpilast: neist õppimas 22 ja praktikal 16. Populaarsemad sihtkohad olid Saksamaa (10 üliõpilast), Norra (8) ja Portugal (5). TTKs õppis 2013. aastal 32 väliskülalisüliõpilast: 13 Türgist, 8 Saksamaalt, 3 Leedust, 2 Soomest, 2 Belgiast ning Lätist, Ungarist, Tšehhist ja Poolast igast riigist 1 tudeng. Võrreldes eelmise aruandeaastaga on kasvanud sissetulevate väliskülalisüliõpilaste arv 11 võrra (joonis 1.4.). Lühiajalises mobiilsuses, s.o välisriikides läbi viidud intensiivprojektides ja õppekäikudes osales 106 TTK üliõpilast. TTK võõrustas intensiivprojektide kaudu 26, lisaks keeleõppe- ja õppevisiitide käigus 87 väliskülalisüliõpilast. Jätkusid intensiivprojektid arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas, ehitusteaduskonnas, rõiva- ja tekstiiliteaduskonnas ning transporditeaduskonnas. Uuena alustas kõiki erialasid liitev intensiivprojekt Creativity and Innovation, mis viis tudengid ja õppejõud Iirimaale. Lisaks välisriikides läbi viidud intensiivprojektidest osa võtnud üliõpilastele osales rahvusvahelises koostöös veel 63 TTK üliõpilast TTKs toimunud keeleõppe- ja koostööprojektide kaudu. Esimest korda korraldati logistikaeriala üliõpilastele 24-tunnine logistikaülesande lahendamise projekt, kus Eesti ja Soome tudengid lahendasid meeskonnatööna ettevõtete poolt antud probleeme. Üliõpilaste pikaajaline väljaminev mobiilsus on tõusutrendis. Erasmuse üliõpilasvahetuse, lühiajalise mobiilsuse ja TTKs toimunud rahvusvahelistumise kaudu osales rahvusvahelises koostöös 5,9% TTK üliõpilastest (vrd 2012. a 4,8%). 50 46 40 39 38 32 30 20 18 21 Väljaminev Sissetulev 10 0 2011 2012 2013 Joonis 1.4. Erasmuse pikaajaline mobiilsus kolme viimase aasta lõikes. 6
1.2. Töötajad Töötajaskonna osas võrreldes eelmise aastaga märkimisväärseid muutusi ei toimunud. Seisuga 31.12.2013. a oli kõrgkoolis 203 põhikohaga töötajat (vrd 2012. a 198), sh: - korralisi õppejõude 121; - akadeemiliste struktuuriüksuste juhte 8; - tugipersonali ja akadeemilise tugipersonali töötajaid 74. Külalisõppejõude oli 65. Üliõpilaste ja akadeemiliste ametikohtade suhe kõrgkoolis oli 21,9 (vrd 2012. a 26,4). Töötajate keskmine vanus oli 47,4 (vrd 2012. a 47,6). Personali koosseisus oli mehi 107 ja naisi 96 (vrd 2012. a 105 ja 93). Värbamistegevus oli edukam tugipersonali osas, kus keskmine konkurss oli 17,5 inimest ametikohale (vrd 2012. a 40,5 ja 2011. a 10,5). Akadeemilise personali leidmine oli keerulisem just erialaõppejõudude osas. Üldine konkurss akadeemilistele ametikohtadele oli 2,4 inimest ametikohale (vrd 2012. a 2,4 ja 2011. a 3,1). Üldine tööjõu voolavus oli 10,6% (vrd 2012. a 12% ja 2011. a 12,1%), mis võrdluses riigiasutuste keskmise tööjõu voolavusega aastatel 2008 2012 (9 16%) on üsna hea näitaja. Keskmine koolituspäevade arv 2013. aastal ühe kõrgkooli töötaja kohta oli 2,53. 2013. aasta olulisemad tegevused personalijuhtimise valdkonnas Õppejõudude järelkasvu kindlustamiseks töötati seniste põhimõtete alusel välja stipendiumi maksmise kord magistri- ja doktoriõppes õppivate õppejõudude toetamiseks. Korrastati TTK töökorralduse reeglid. Täiendati akadeemilise personali ametijuhendid. Täiendati õppejõudude atesteerimise korda, kusjuures atesteerimisel kasutatav õppejõu aruanne järgib koormuslehe struktuuri. Käivitus koolituste ja koolituslähetuste registreerimine ja haldamine DHSis. 1.2.1. Töötajate koosseis Personali arvnäitajad 2011 2012 2013 akadeemilise personali koguarv 219 209 210 sh akadeemiliste struktuuriüksuste juhid 8 8 8 sh korralisi õppejõude 130 126 121 sh täistööajaga korralisi õppejõude 67 70 60 sh osalise tööajaga korralisi õppejõude 63 56 61 sh külalisõppejõudude arv 66 60 65 sh akadeemiliste struktuuriüksuste tugipersonal 15 15 16 õppejõudude ametikohad taandatud täistööaja 103,5 102,2 103,2 arvestusse tugistruktuuri töötajaid õppejõudude kohta (täistööajaarvestuses) sh korralised õppejõud 92,7 89,9 91,5 sh külalisõppejõud 10,8 12,3 11,7 korraliste välisõppejõudude arv - - - tugipersonali töötajate koguarv 58 (ameti- 57 (ameti- 58 (ameti- kohti 56,5) kohti 56,5) kohti 57) 0,55 0,55 0,55 7
tugistruktuuri töötajaid akadeemilise personali kohta 0,44 0,45 0,45 Korraliste õppejõudude vanuseline jaotus kuni 30-aastased 29 27 24 31 40-aastased 17 17 20 41 50-aastased ja vanemad 27 27 25 51 60-aastased 25 23 23 61-aastased ja vanemad 32 32 29 Personali keskmine vanus tugipersonali keskmine vanus 49,5 48,9 47,4 korraliste õppejõudude keskmine vanus 47,3 49,3 47,4 Korraliste õppejõudude kvalifikatsioonide jaotus doktorikraadiga 15 14 13 magistrikraadiga või võrdsustatud magistrikraadiga 95 93 93 kõrgharidusega/rakenduskõrgharidusega 20 19 15 Akadeemilise personali enesetäiendus (31.12.2013) erialaste täienduskoolituste arv, sh Primuse ja e- õppe koolitused 114 100 89 * erialastel täienduskoolitustel osalemiste arv 191 180 131 * Tugipersonali enesetäiendus (31.12.2013) koolituste arv, sh Primuse täienduskoolitused 64 61 72 * koolitustel osalemiste arv 28 30 99 * Koolitustel osalejate osakaal, % töötajaskonnast ** 2013 akadeemilise personali kohta 44 tugipersonali kohta 43 Lähetustes osalejate osakaal, % töötajaskonnast ** akadeemilise personali kohta 61 tugipersonali kohta 27 Personali koolituspäevade arv töötaja kohta aastas 2,53 * Alates 01.01.2013. a toimub koolituste haldamine DHSis, varem peeti arvestust struktuuriüksustes. ** Vastava statistika kogumist alustati 2013. aastal 1.2.2. Töötajate enesearendamine 2013. aastal alustati koolituste ja koolituslähetuste haldamist DHSis. See võimaldab kõrgkooli töötajate enesetäiendamist senisest paremini planeerida ja analüüsida. Erinevatel koolitustel osales 2013. aastal 44% akadeemilisest personalist ja 43% tugipersonalist. Lähetuses viibis 2013. aastal 61% akadeemilisest personalist ja 27% tugipersonalist. 8
Lisaks kõrgkooli eelarvevahenditele kasutati mitmete programmide ja projektide vahendeid koolituste ja lähetuste osas kogusummas 32 647 eurot. Programmi Primus kaudu läbisid kõrgkooli õppejõud ja tugistruktuuri töötajad Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koolituskeskustes kokku 75 koolituskorda (kõrgkoolipedagoogika, e-õpe ja nõustamine). Töötajate väljaminev mobiilsus programmide Erasmus, NordPlus, DoRa, Spinno ning SA Archimedes kaudu koosnes 2013. aastal õpetamisest partnerkoolides, intensiivprojektide juhendamistest, tugipersonali koolitustest partnerkoolides, konverentsi- ning arendusprojektide lähetustest. Programmide ja projektide toetatud mobiilsuses osales 41 õppejõudu ja 16 administratiivtöötajat (tabel 1.2.). Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud välisõppejõudude osakaal. 2013. aastal käis TTKs 56 välisõppejõudu ja -koolitajat, neist Erasmus-programmi raames 33. Tabel 1.2. Personali rahvusvaheline väljaminev mobiilsus programmide ja projektide lõikes 2011 (akadeemiline/tugipersonal) 2012 (akad./tugi) 2013 (akad./tugi) ERASMUS 10/9 12/7 10/10 DoRa 8/- 6/- 6/- IP-projektid 13/- 13/- 19/- Arendusprojektid 4/9 14/6 6/6 Kokku 35/18 45/13 41/16 9
2. ÕPPETÖÖ 2.1. Vastuvõtt 2013. aastal käivitunud kõrgharidusreform tõi mitmeid muudatusi. Riiklik koolitustellimus (RKT) asendus tegevustoetusega, mis mõjutas ka vastuvõtuarve. HTM määras TTK-le riigifinantseeritavate õppekohtade miinimumiks 600, TTK nõukogu kinnitas teaduskondade nõukogude otsuste alusel minimaalseks vastuvõtuarvuks 645 üliõpilast. Vaatamata üldisele kõrgharidusasutustesse kandideerivate noorte arvu vähenemisele ühelt poolt ja üle-eestilisele tehnika, tootmise ja ehituse ning teeninduse valdkonna õppekohtade arvu suurenemisele kõrghariduse I astmes teiselt poolt, on huvi õppimisvõimaluste vastu TTKs jäänud stabiilseks. 2013/2014. õppeaastal toimus vastuvõtt 13 õppekavale, 7 õppekaval oli lisaks statsionaarõppele võimalus alustada õpinguid kaugõppes. 1. septembril asus õppima 660 esmakursuslast, neist 438 päeva- ja 222 kaugõppes. Lisavastuvõtt toimus päevaõppes tehnoökoloogia ja rakendusgeodeesia ning kaugõppes rõivaja tekstiiliala ressursikorralduse ning raudteetehnika õppekavadel (tabel 2.1.). Võrreldes eelnevate aastatega muutus oluliselt õppekohtade jaotus finantseerimise lõikes. Varasema RKT alusel loodud 455 õppekoha ning ca 300 tasulise õppekoha asemel pakkus TTK 660 tasuta õppekohta. Gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilaste teavitamiseks ja suunamiseks korraldati koolisiseseid infopäevi, lahtiste uste päev, teemapäevi, viidi läbi tudengivarju programm jms. TTK osales kõikidel maakondlikel haridusmessidel ja avaldas mitmeid kooli tutvustavaid materjale. Päeva- ja kaugõppe vastuvõtutingimused ühtlustati ning esimest korda oli kehtestatud kõigile õppekavadele vastuvõtulävend. Õppekohtade täitmine toimus nii lävendi (lõputunnistuse keskmine hinne vähemalt 3,4) kui ka kinnitatud õppekohtade arvule tugineva paremusjärjestuse alusel. Rakendusarhitektuuri õppekavale kandideerijatele toimusid joonistamise ja kompositsioonikatsed ning kolmel õppekaval erialasobivustestid (rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia, rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus ning transport ja logistika). Vastuvõtul olid suurima konkursiga õppekavad transport ja logistika (päeva- ja kaugõpe) ning masinaehitus (kaugõpe). Tabel 2.1. Sisseastumine õppekavati 2013. aastal (seisuga 01.09.2013) Õppekava Planeeritud õppekohtade arv Keskharidus Kutsekeskharidus Lisakonkursiga täidetud õppekohtade arv Asus õppima Rakendusarhitektuur 35 32 6-35 Tehnoökoloogia 35 27 4 10 31 Hoonete ehitus 100 70 41-106 Rakendusgeodeesia 25 15 5 14 20 Teedeehitus 60 46 22-64 Elektritehnika 30 19 12 4 30 Masinaehitus 60 42 28-65 Tehnomaterjalid ja turundus 30 26 3-29 10
Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia 50 41 9-50 Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus 40 34 8 12 37 Autotehnika 90 64 38-96 Raudteetehnika 25 16 14 13 27 Transport ja logistika 65 56 17-70 Üldarv 645 488 207 53 660 Üldkeskhariduse alusel alustas õpinguid 453 noort. Gümnaasiumite lõpetanuid oli proportsionaalselt kõige rohkem Tallinnast, Harjumaalt, Hiiumaalt, Saaremaalt ja Raplamaalt. Gümnaasiumitest oli enim esindatud Jakob Westholmi Gümnaasium (13 üliõpilast), Kärdla Ühisgümnaasium (12 üliõpilast), Tallinna Tehnikagümnaasium (11 üliõpilast) ja Rakvere Reaalgümnaasium (10 üliõpilast). Kutsekeskharidusega läbis konkursi ja asus õppima 207 üliõpilast, neist 35 olid varem omandanud ka üldkeskhariduse. Kutseõppeasutustest, kust TTK-sse tuli õppima enam lõpetajaid, tuleks nimetada Tallinna Tööstushariduskeskust (27 üliõpilast), Tallinna Ehituskooli (20), Tartu Kutsehariduskeskust (19), Järvamaa Kutsehariduskeskust (15), Tallinna Transpordikooli (15) ja Tallinna Polütehnikumi (14). 2013. aasta vastuvõtu kaudu asus TTK-sse õppima 199 juba kõrgharidust omavat või lõpetamata kõrgharidusega üliõpilast. Nendest 82 olid varem õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuse- või bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekaval, 107 üliõpilast olid õppinud bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppes, neist 50 TTK-s. Sisseastumise infosüsteemi (SAIS) andmete põhjal kinnitas 2013/2014. õppeaastal oma õppekoha Eesti kõrgkoolides 9291 kandidaati, TTK-s alustas õpinguid neist 660 (7,1% kõigist esmakursuslastest, vrd 2012. a 6,1%). 2.2. Õppetöös edasijõudmine 2013. aastal lõpetas TTK 343 õppekava täies mahus läbinud üliõpilast (tabel 2.2.). Tabel 2.2. Riikliku koolitustellimuse täitmine õppekavati Õppekava RKT Lõpetajate arv % Rakendusarhitektuur 25 25 100 Tehnoökoloogia 25 13 52 Hoonete ehitus 80 48 60 Rakendusgeodeesia 15 14 98 Teedeehitus 45 48 105 * Tehnomaterjalid ja turundus 20 40 200 * Masinaehitus 45 28 62 Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia 40 27 68 Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus 25 9 36 Autotehnika 65 50 77 Raudteetehnika 15 8 53 11
Transport ja logistika 25 33 132 * Kokku 455 343 75 * Riikliku koolitustellimuse täitmise protsent ületab teedeehituse ning transport ja logistika õppekaval 100% seetõttu, et vastuvõtt toimus varem ka riigieelarvevälistele õppekohtadele. Tehnomaterjalide ja turunduse õppekaval on kahel viimasel aastal olnud RKT vaid päevaõppe rühma osas, kuid 2013. a lõpetasid kõrgkooli lisaks ka need, kes asusid omal ajal õppima kaugõppe õppevormis. 15. novembri seisuga oli TTK-s 100% edasijõudmisega üliõpilasi 866, edasijõudmine 90 99% oli 555 üliõpilasel. Ajavahemikus 15.11.2012 15.11.2013 katkestas TTK-s õpingud 495 üliõpilast, neist esmakursuslasi 192 (tabelid 2.3. ja 2.4.). Tabel 2.3. Õpingute katkestamine õppevaldkonniti Õppevaldkond Katkestanud üliõpilaste arv / Üliõpilasi õppevaldkonna Väljalangevus (%) neist esmakursuslasi õppekavadel Tehnika, tootmine ja ehitus 424/170 2316 18,3 Teenindus 71/22 509 13,9 Kokku 495/192 2825 17,5 Tabel 2.4. Õpingute katkestamine õppekavade lõikes Katkestanud Õppekava üliõpilaste arv Üliõpilasi õppekaval Väljalangevus (%) Tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkond: rakendusarhitektuur 17 152 11,2 tehnoökoloogia 15 132 11,4 hoonete ehitus 134 531 25,2 rakendusgeodeesia 22 82 26,8 teedeehitus 50 301 16,6 tehnomaterjalid ja turundus 29 151 19,2 masinaehitus 58 276 21,0 rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia 27 179 15,1 rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus 23 139 16,5 autotehnika 57 435 13,1 Teeninduse õppevaldkond: raudteetehnika 13 86 15,1 transport ja logistika 43 291 14,8 2.3. Õppetöö korraldus Ehituse ja arhitektuuri õppekavagrupi õppekavad läbisid edukalt Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) kordushindamise. Seega on TTKle omistatud kõikidel registreeritud õppekavadel tähtajatu õpetamise ja riiklikult tunnustatud diplomite väljastamise õigus. 12
Lähtuvalt EKKA nõukogu soovitusest esitas TTK ettepaneku registreerida tehnoökoloogia õppekava ümber tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagruppi, mis HTM-i kõrghariduse osakonna koodikomisjoni poolt ka aktsepteeriti. Seega on 2013. aastast TTKs esindatud kolm õppekavagruppi: arhitektuur ja ehitus (õppekavad hoonete ehitus, teedeehitus, rakendusgeodeesia, rakendusarhitektuur); tehnika, tootmine ja tehnoloogia (õppekavad masinaehitus, tehnomaterjalid ja turundus, elektritehnika, rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia, rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus, autotehnika, tehnoökoloogia); transporditeenused (õppekavad transport ja logistika ning raudteetehnika). TTK esitas HTMile kordushindamiseks ja magistriõppes õpetamisõiguse saamiseks tarneahela juhtimise õppekava. EKKA rahvusvaheline hindamiskomisjon hindas õppekava ja kõrgkooli üldised ressursid õppekava protsessi läbiviimiseks nõuetele vastavaks, kuid õppejõudude kvalifikatsiooni osaliselt vastavaks ja EKKA nõukogu otsusega TTKle magistriõppes õpetamise õigust ei antud. Aruandeaastal andis SA Kutsekoda TTKle õiguse omistada hoonete ehituse ja teedeehituse õppekava täies mahus läbinutele esmataseme kutse. 2.3.1. Õppeprotsessi e-tugi TTK kasutab e-õppe keskkonnana oma serveris asuvat Moodle i õpikeskkonda. 2013. aasta lõpu seisuga oli TTK Moodle is ligi 3000 aktiivset kasutajat ja ligi 374 aktiivset e-kursust. BeSt programmi toel valmis 8 e-kursust kogumahuga 21 EAP ning 16 õpiobjekti. Saavutused e-õppes: ehitusteaduskonna dotsendi Aivars Alti e-kursusele Ehituse organiseerimine ja projekt omistati kvaliteedimärk ja see valiti ka Eesti e-kutsekooli konsortsiumi 2013. aasta e-kursuseks; kevadel valiti kolmandat korda TTKs aasta parim õpiobjekt, tiitli võitis mehaanikateaduskonna lektori Tavo Kangru õpiobjekt Tööpingi TL-1 seadistus tööks. Võeti kasutusele repositoorium Eprints kooli lõputööde, õpikute ja muude elektroonsete õppematerjalide hoidmiseks, säilitamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks. Detsembris viisid haridustehnoloogid koos struktuuriüksuste e-õppe tugiisikutega läbi analüüsi, mis vaatles, millises mahus on TTK õppekavades õppematerjalid internetis avaldatud. Analüüsi aluseks võeti 2010. aasta õppekavad, mille üliõpilased olid analüüsi läbiviimise ajaks jõudnud neljandale kursusele. Analüüsi põhjal oli 64%-l õppekava ainetest juurdepääs õppeaine materjalidele internetis, mis tähendab, et elektroonsete õppematerjalide maht suurenes aastaga 5% võrra. Kõige paremini on õppematerjalidega internetis varustatud rõiva- ja tekstiiliala ressursikorralduse (91%) ning hoonete ehituse õppekava (90%). Kvaliteetse e-kursuse koostamise juhendile vastavate e-kursuste osakaal õppekavades tõusis eelmise aasta 9% tasemelt 10%-le. 13
100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2011 2012 2013 Joonis 2.1. Veebipõhiste õppematerjalide osakaal õppekavade lõikes. 2.4. Õppetegevust toetavad programmid Programmi Primus eesmärk on õppe kvaliteedi ja kõrgkoolilõpetajate tööalase konkurentsivõime tõstmise toetamine. Programmi 2013. aasta eelarve TTK-s oli 46 958 eurot. Olulisimateks programmi Primus poolt toetatud sündmusteks tuleb pidada 31. augustil korraldatud kaugõppe esmakursuslaste eelõppe päeva (182 osalejat), 6. novembril toimunud TTK visiooniseminari (141 osalejat) ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) koostööuuringu Teekaart 2020 läbiviimist. Õppejõud ja tugistruktuuri töötajad läbisid Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koolituskeskustes kokku 75 koolituskorda (kõrgkoolipedagoogika, e-õpe ja nõustamine). Programm toetas mentorõppejõudude M. Täksi, R. Rootsi ja R. Pruunsilla tegevust. 2013. aastal õppis TTK-s 20 üliõpilast Euroopa Sotsiaalfondi programmi TULE toel, aruandeaastal lõpetas neist õpingud 5. 2.5. Kokkuvõte ja hinnang tegevuskava täitmisele õppetöö osas Vastavalt kavandatule läbisid hoonete ehituse, teedeehituse, rakendusgeodeesia ning rakendusarhitektuuri õppekava edukalt kordushindamise ning TTK-le omistati arhitektuuri ja ehituse õppekavagrupis tähtajatu õpetamisõigus. 14
Õppeinfosüsteemi (ÕIS) arendustena valmisid õppetöös edasijõudmise analüüsimise moodul, mis rakendati esimest korda 2012/2013. õppeaasta kevadsemestri õpitulemuste analüüsimisel. Samuti loodi tehnilised võimalused õppejõudude aruannete sisestamiseks ÕIS-i töökoormuste kavandamise moodulis. Alustati lõputööde arhiveerimisega ÕISis, kavandatud ühenduse loomine TTK repositooriumiga lükkus tehnilistel põhjustel 2014. aastasse. Seoses kõrgharidusreformi rakendumisega muudeti vastavaid õppetegevuse korralduse õigusakte ning 2013/2014. õppeaasta vastuvõtt korraldati uute põhimõtete alusel. Rakendati meetmeid õpingute katkestamise vähendamiseks: õppekavade optimeerimine, killustatuse vähendamine, semestrikoormuste ühtlustamine, õppekavade vertikaalse ja horisontaalse sidususe parendamine ning motiveerituma ning paremate eelteadmistega sisseastujate immatrikuleerimine. Ehitusvaldkonnas hoonete ehituse ja teedeehituse õppekava täies mahus läbinutele alustati esmataseme kutse väljastamist. Kokkuvõttes võib hinnata lõppenud aasta õppetegevuse korraldamist tulemuslikuks. 2014. aasta põhisuunad on: õppekavagruppide kvaliteedihindamiseks valmistumine; rahvusvahelistumise arendamine ingliskeelsete õppeainete ja välislektorite kaasamise kaudu; õppekavade e-toe parendamine; õpingute katkestamise vähendamine (sh rakenduskõrgkoolides õpingute katkestanute uuringus osalemine juhtpartnerina); õppekavade spetsialiseerumiste vajalikkuse ja võimalikkuse selgitamine. 15
3. TEADUS-, ARENDUS- JA LOOMETÖÖ 3.1. Teadmussiire Teadmussiirde eesmärk on lahendada ettevõtete praktilisi probleeme kõrgkooli õppejõudude ja üliõpilaste abiga. Edukas teadmussiire on kasulik nii kõrgkoolile kui ka ettevõtlusele ja selle tulemuseks on olnud õppetöö ja TAL-tegevuse integreerimine. 2013. aasta arvudes: 242 lepingut, sh 69 lepingut maksumusega üle 100 euro ja 9 innovatsiooniosakut (vrd 2012. a suuremahulisi lepinguid 98 ja innovatsiooniosakuid 19); rahaline käive 134 293 eurot (vrd 2012. a 317 200, 2011. a 221 590). Suure lepingulise mahu taga on jätkuvalt oluline roll ehitusteaduskonna teedeehituslaboril, mille suurimad koostööpartnerid on Maanteeamet ning Keskkonna Investeeringute Keskus. Lepingute mahud teaduskondade lõikes on toodud joonisel 3.1. 11 256 Arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskond 14 888 3 314 Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Transporditeaduskond 72 165 32 670 Mehaanikateaduskond Ehitusteaduskond Joonis 3.1. Lepinguliste tööde rahalised mahud struktuuriüksuste lõikes (EUR). Rõiva- ja tekstiiliteaduskonnal on olnud edukas koostöö Päästeameti ja erinevate kaitsetööstuse valdkonna ettevõtetega. Selle tulemusena on teaduskonna lepinguliste tööde maht võrreldes 2012. aastaga mitmekordistunud. Stabiilset lepinguliste tööde mahu kasvu näitas mehaanikateaduskond, kes tänu uutele CNC-pinkidele laiendas veelgi oma võimekust, pakkudes ettevõtetele teenust erinevate prototüüpdetailide väljatöötamisel. Vastavalt TAL-tegevusega seotud lepinguliste tööde konkursi statuudile tunnustati parimaid lepinguliste tööde tegijaid: 1. koht RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend, Riigimetsa Majandamise Keskus, ehitusteaduskond, autor Sven Sillamäe (vastutav spetsialist); 2. koht Tõukekelkude transpordiraam, OÜ Matkajuht, mehaanikateaduskond, autor Karl-Erik Seegel; 16
3. koht lepingud erinevate tekstiilkangaste testimiseks, teostaja rõiva- ja tekstiiliteaduskond. 3.1.1. Patendindus Tööstusomandi kaitse vallas andis kõrgkool sisse ühe kasuliku mudeli taotluse Teekonstruktsiooni katsestend (autorid Sven Sillamäe ja prof Priit Willbach). 3.1.2. Üliõpilaste osalemine TAL konkurssidel 2013. aasta kevadel toimus üliõpilaste teaduslik-tehnilise ühingu HEUREKA parimate uurimis- ja teadustööde konkurss. Esitleti kaheksat uurimistööd kümnelt üliõpilaselt. Esikoha pälvis masinaehituse IV kursuse üliõpilase Taavi Tammeveski töö Kahetaktilise mootori edasiarendus ülikerglennumasinatel kasutamiseks, juhendaja Tavo Kangru. Konkursi parimate tööde autorid koos juhendajatega külastasid septembris Leedu kõrgkooli Vilniaus Kolegija / University of Applied Sciences. Ehitusteaduskonna võistkond koosseisus Ragnar Luigand, Tanel Oberg ja Marten Merila võitis Kadrina keskkoolis traditsioonilise arvutijoonestamise võistluse CADrina 2013. TTK ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ühisprojektina toimunud Inseneride Moeshow l saavutasid TTK rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia esimese, teise ja kolmanda kursuse tudengid kolmikvõidu. Esikoha pälvisid tööga Scelus Sceleris Kätlin Tauts, Laura Oolma, ja Getter Küttis. Lisaks osaleti edukalt kahe kollektsiooniga Riias noorte moekunstnike konkursil Habitus Baltija 2013. TTK ja TTÜ ühismeeskond Formula Student Team Tallinn võitis USA-s Michiganis rahvusvahelisel tootearendusvõistlusel Formula SAE üldarvestuses teise koha ning teine koht saavutati ka Kanadas toimunud Formula North võistlustel. Soomes Baltic Openil võideti esikoht. Rakendusarhitektuuri eriala üliõpilased osalesid sügisel Tallinna Arhitektuuri Biennaalil. 3.2. Publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis Aruandeaastal toimus oluline andmete korrastamine Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS), aasta lõpuks oli süsteemis registreeritud 593 kõrgkooli publikatsiooni (vrd 2012. a 368) (tabel 3.1.). Tabel 3.1. Publikatsioonide jagunemine ETISe klassifikaatorite järgi 1.1 1.2 1.3 2.1 2.2 2.3 3.1 3.2 3.3 3.4 3.5 4.1 4.2 5.1 5.2 6.1 6.2 6.3 6.4 6.5 6.6 6.7 kokku 7 47 16 0 26 7 9 51 5 26 17 0 4 0 21 0 49 135 2 0 127 44 593 3.3. Raamatukogu Aruandeaasta üheks olulisemaks tegevuseks oli Urrami infosüsteemist Millenniumisse konverteeritud andmete töötlus ja üle 9000 bibliokirje all olevate eksemplaride 17
kokkutõstmine, lugejakontode ning märksõnade korrastamine. Teaduskondades alustati perioodika inventuuridega. Esimest korda viidi raamatukogus läbi lugejate rahuloluküsitlus, kus sooviti saada tagasisidet raamatukogu teenuste, teeninduskultuuri, perioodika kättesaadavuse, andmebaaside kasutamise jm kohta. Küsitlusele vastas 334 raamatukogu lugejat, sh üliõpilasi 293 (88%) ja TTK töötajaid 41 (12%). Lugejateeninduse kvaliteediga oli väga rahul 63% ja pigem rahul 27% vastanutest. Erialakirjanduse (raamatute) kättesaadavusega olid küsitlusele vastajad suuremas osas, 41% pigem rahul. Probleemkohtadena toodi välja, et raamat oli ainult kohalkasutuseks või raamat ei olnud raamatukogus kättesaadav (välja laenutatud, puudus raamatukogust jm). Aruandeaastal lisandus Millenniumile ka perioodikamoodul. Raamatukogu võttis kasutusele uudiskirjanduse blogi, mille jaotus on teaduskondade/valdkondade põhine, võimaldades märksõna- ja sisuotsingut. Raamatukogu fondi lisandus 1148 eksemplari, millest 259 saadi annetuste kaudu. Raamatukogu fondi moodustas aasta lõpuks 36 986 eksemplari (v.a perioodika). Võõrkeelsete veebiajakirjade kasutamise aktiivsus suurenes võrreldes 2012. aastaga üle 50%. 3.4. Kokkuvõte ja hinnangu andmine tegevuskava täitmisele TAL-tegevuse osas 2013. a võib lugeda edukaks: täiendati järjepidevalt ETISe andmebaasi ja tegevus jätkub 2014. aastal; uuendati mitmed TAL-tegevuse õigusaktid; tehnosiirdekeskuse eestvedamisel toimunud visiooniseminar leidis laia vastukaja nii meedias kui ka ettevõtjate seas ja andis võimaluse kõrgkooli ja ettevõtete vahelise koostöö tihendamiseks; koostati esimene üliõpilaste parimate lõputööde kogumik TTK üliõpilaste toimetised; sihtasutus Archimedes tunnustas TTKd kõrgkoolide kategoorias rahvusvahelistumises väljapaistvate tulemuste eest Koostöö Kuldõunaga. ehitusteaduskonna eestvedamisel esitati aruanne ehitus- ja arhitektuurivaldkonna sihtevalveerimiseks, mille tulemused selguvad 2014. aastal; raamatukogu lõpetas Millenniumisse konverteeritud andmete töötluse, korrastati bibliokirjete all olevad eksemplarid, lugejakontod ning märksõnad. 2014. aasta põhisuunad on: üliõpilasesinduse tegevuse sidumine HEUREKAga; TAL arengusuundade koostamine aastani 2015; TTK TAL-tegevuse fookusvaldkondade määratlemine; õigusaktide uuendamine: TSK kvaliteedijuhendi läbivaatamine, TAL lepinguliste tööde läbiviimise tingimuste ja korra uuendamine, HEUREKA põhikirja (põhimääruse) muutmine koostöös üliõpilasesindusega; RKRNi TAL-töörühmas osalemine ja ühtsete arusaamade formuleerimine rakenduskõrgkoolide TAL-tegevuses; koostööprojektide algatamine teiste rakenduskõrgkoolidega; üliõpilaste aktiivsem kaasamine TAL-tegevustesse (kursuseprojektid, lõputööd esinemine konverentsidel publikatsioonid); uurimistööd toetava õppeaine (nt teadustöö alused) sisseviimine õppekavadesse. 18
4. ÜHISKONNA TEENIMINE 4.1. Avatud kõrgkool Avatud kõrgkooli eesmärgiks on pakkuda koostöös akadeemiliste struktuuriüksustega elukestva õppe põhimõtetele tuginevat täiendusõpet, osutada ühiskonnale vajalikke õppe- ja arendustegevusel põhinevaid teenuseid ning säilitada senine tugev positsioon täiendus- ja ümberõppe valdkonnas. Täienduskoolitus Täienduskoolitusvajadus selgitatakse välja koostöös võtmepartneritega, kelleks on ameti- ja kutseliidud, ettevõtted, omavalitsused ja haridusasutused. Eriti tihe koostöö oli 2013. aastal Eesti Logistika ja Ekspedeerijate Assotsiatsiooni, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni, Eesti Raudtee ja Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga. Kõrgkool on Eesti Töötukassa koolituspartner. 2013. aastal osales töötu koolituskaardiga täiendus- ja ümberõppe koolitustel 69 inimest (vrd 2012. a 59 inimest). 2013. aastal korraldati 64 täienduskoolituskursust, kus osales 1226 õppijat. Tabel 4.1. Koolitustel osalemine ja tulude laekumine teaduskondade-keskuste lõikes 2011 2012 2013 Struktuuriüksus Õppijate arv Käive (eurodes) Õppijate arv Käive (eurodes) Õppijate arv Käive * (eurodes) Transporditeaduskond 770 229 731 633 182 316 713 236 839 Ehitusteaduskond 151 28 040 204 38 584 235 43 281 Mehaanikateaduskond 44 4150 54 25 670 42 15 555 Arhitektuuri ja 22 4090 34 3071 7 1525 keskkonnatehnika teaduskond Rõiva- ja 29 9706 125 19 444 144 7237 tekstiiliteaduskond Reaalainete keskus 19 3280 12 2520 43 12 578 Humanitaarainete 42 180 keskus Kokku 1035 269 291 1062 271 605 1226 317 195 * 2013. a käive esitatud tekkepõhiselt. Ettevõtetelt laekus aasta jooksul 21 koolitustellimust, millest täideti 18. On juurutatud duaalsed koostöövormid, kus osa koolitusest toimub TTK-s, osa ettevõttes (7 koolitust). Avatud õppe kaudu oli võimalik õppida tasemeõppekavade aineid eesmärgiga omandada erialaseid lisateadmisi, ümber kvalifitseeruda, kombineerida õppimist erinevates õppeasutustes ja jätkata katkenud õpinguid. Õppijate arv ja sooritatud EAP maht on oluliselt kasvanud. Tabel 4.2. Avatud õppes õppijate arv Aasta 2011 2012 2013 Õppijaid 8 13 25 EAP maht 81 159 207 19
Koolitused programmide ja projektide toel Ehituse valdkonnas viidi läbi ehitusfüüsika renoveerimisalane intensiivkursus 13 osalejale mahus 20 akadeemilist tundi. Ehitusteaduskond korraldas koostöös Eesti Timmitud Ehituse tugirühmaga seminari Ehitusinfo modelleerimine tellijale/omanikule. Logistika ja tarneahela juhtimise õppekavaarenduse projekti raames viidi läbi neli koolitust, kus kokku osales 100 inimest. Rõiva- ja tekstiiliteaduskond korraldas kaubanduserialade kutseõpetajate võrgustiku seminari ning Nordplusi programmi raames rõivatööstuse säästva arengu ingliskeelse koolituse Vilniuses. 4.2. Kommunikatsioon ja koostöö Kõrgkoolile püstitatud eesmärkide täitmises, sh vastuvõtu jätkusuutlikkuse tagamine ja tihe koostöö ettevõtetega, on oluline osa kõrgkooli brändi kinnistumisel ühiskonnas. Nende ülesannete edukaks täitmiseks moodustati kõrgkoolis kommunikatsiooni- ja turundusosakond ning kasutusele võeti uus logo Võimaluste värav. Vastuvõtu jätkusuutlikkuse tagamiseks on kõrgkool panustanud potentsiaalsete kandidaatide nõustamisele messidel ja infopäevadel, osaletud on erinevates õpikodades. Alustatud on koostööd ka regionaalsete karjäärinõustajatega. Rakenduskõrgkoolide vahelise koostöö tulemusena ilmus vastuvõtuperioodi eel Postimehe vahel rakenduskõrgkoolide erileht, milles tutvustati rakenduskõrgkoole edulugude kaudu. Jätkas ilmumist TTK ajaleht Noor Insener. TTK töötajad esinesid mitmetes tele- ja raadiosaadetes oma valdkonna ekspertidena ja avaldasid läbi aasta populaarteaduslikke kirjutusi ajakirjas Inseneeria. Teaduskondade korraldatud erialased seminarid on leidnud erialaspetsialistide ja partnerettevõtete seas tunnustuse ja muutunud järjepidevateks: projektijuhipäev, teedekonverents, liiklusohutuse päev jne. Lisaks toimus sügisel visiooniseminar Rakenduskõrgkoolide T&A hetkeseis ja tulevik, mis leidis laia vastukaja nii meedias kui ka ettevõtjate seas. Tehnomaterjalide ja turunduse 2. kursuse üliõpilased korraldasid lektor Anneli Kaldoja juhendamisel viiendat korda traditsioonilise heategevusliku jõuluhommiku, millega koguti annetusi Käo põhikooli toetuseks. Kehakultuurikeskuse eestvedamisel osaleti nii riiklikel kui rahvusvahelistel sporditurniiridel. TTK saalijalgpalli koondvõistkond saavutas Eesti üliõpilaste meistrivõitlustel esikoha ja osaleti Eesti esindajana Euroopa ülikoolide meistrivõistlustel Hispaanias, kus saavutati 13. koht. TTK korvpalli koondvõistkond saavutas 53. rahvusvahelisel Traditsioonilisel Kevadturniiril esikoha. Kõrgkooli jõulukaardi konkursi võitis paberkandjal esitatud töödest rakendusarhitektuuri õppekava üliõpilase Ahti Sepsivarti kavand, parim e-kaart oli transpordi ja logistika kaugõppe üliõpilase Ahto Aaspere kavand. Eesti Panga korraldatud Raimond Valgre muusikale pühendatud hõbedast meenemüntide kujunduskonkursil pälvis teise koha rakendusarhitektuuri õppekava üliõpilase Liis Dvorjanski kavand "Mõju". 20
Kõrgkoolis toimunud tunnustatud arvamusliidrite (Indrek Neivelt, David Vseviov, prof. Mihkel Naams jt) avalikel loengutel osales 334 üliõpilast ja töötajat. Kodanikuühiskonna valupunktidele juhtis tähelepanu kõrgkoolis linastunud film Okupeeri oma müür, millele järgnes arutelu filmi loojatega. 4.3. Kokkuvõte ja hinnangu andmine tegevuskava täitmisele ühiskonna teenimise osas Koolituste arv on stabiilne ja käive kasvava trendiga. Täienduskoolitust pakutakse kõikides õppekava valdkondades. Pikemaajalisem eesmärk on pakkuda täienduskoolitust kõikidel õppekavadel. Aruandeaastal korraldati ümber teadus-, arendus- ja loomenõukogu tegevus ning uuendati projektitaotluste ja lepinguliste tööde menetlemise kord. Paranes kõrgkoolisisene info liikumine, loodi toimiv eelinfo kogumise süsteem ning info edastamine kõrgkooli tegevustest avalikkusele oli pidev ja proaktiivne. 2014. aasta põhisuunad on: kommunikatsiooni- ja turundusosakonna arengusuundade koostamine aastateks 2014 2015. vilistlaste aktiivsem kaasamine kõrgkooli tegevustesse; senisest aktiivsem sotsiaalmeedia ja teiste elektrooniliste kanalite võimaluste kasutamine jõudmaks tulevaste üliõpilaste ja muu laiema avalikkuseni; meedias toimuva analüüsimine ning selle pinnalt järelduste tegemine meediaga tehtava töö parandamiseks, arendamiseks ja koordineerimiseks; huviringide töö korraldamine kas kõrgkoolis või regioonides kohapeal noorte seas tehnikahuvi äratamiseks ja hoidmiseks. 21
5. TARISTU ARENDAMINE JA KASUTAMISE ANALÜÜS Kõrgkooli õppekeskkonda iseloomustab kompaktsus: auditooriumid ja õppelaborid on koondatud erinevatesse korpustesse ning laboriressursid on kuluefektiivsusest lähtuvalt ristkasutatavad eri õppekavadel õppe läbiviimiseks. Kõrgkooli spetsiifikast tulenevalt moodustavad laborid kogu õppetaristu pinnast suure osa, ca 20%. Ehitustööde ja ruumide planeerimisel on eesmärgiks seatud laborite ja õppetöö ruumide osakaalu suurendamine üldpinna arvelt. Taristu kulud on viimastel aastatel olnud stabiilsed (tabel 5.1.), kulude suurenemist on mõjutanud üldine kommunaalteenuste hinnatõus ja elektritarbimise kasv seoses peahoone A-korpuse ventilatsioonisüsteemi kasutuselevõtuga. Teisalt on vähenenud rendikulud seoses Siidisaba 7 õppelaborite väljaehitamisega. Tabel 5.1. Kõrgkooli taristu kulude ülevaade Aasta Üldpind Taristu kulud Kulu/m 2 2011 15 641 485 071 31 2012 15 641 478 986 31 2013 16 387 538 799 33 5.1. Renoveerimis-, ehitus- ja projekteerimistööd 2013. aasta olulisimaks ehitustööks oli aadressil Siidisaba 7 rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppelaborite, spordisaali ja abiruumide valmimine. Rekonstrueerimistöö võimaldas teaduskonna õppelaborite jaoks renditud ruumidest loobuda ja alustada sügissemestril õppetööd uutes ruumides. Aadressil Pärnu maantee 61 asunud õppelabor anti üle Riigi Kinnisvara ASile, sest hoone edasisel kasutamisel puudus perspektiiv tulenevalt kinnistu uuest detailplaneeringust ja kehtestatud investeeringupiirangust. Kõrgkooli peahoones jätkati ventilatsioonisüsteemi ehitamist ning kolmandikku hoonesse paigaldati ventilatsioonitorud. Terviklik ja kogu hoonet hõlmav ventilatsioonisüsteem on plaanis töövalmis seada 2014. aastal. A-korpuse katusetööd teostati planeeritust suuremas mahus kogu perimeetri ulatuses ja see võimaldab järgmistel aastatel alustada hoone katusekarniiside renoveerimisega. 2013. aasta suuremad ehitustööd (maksumused esitatud koos käibemaksuga): A-korpuse ventilatsioonisüsteemi II etapi ehitustööd, maksumus 178 631 eurot; Siidisaba 7 rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppelaborite ja abiruumide väljaehitamine, maksumus 358 968 eurot; A-korpuse katusetööd, maksumus 104 129 eurot. 5.2. Laboratooriumiseadmete ja inventari soetamine Laboratooriumiseadmete osas keskenduti olemasolevate laboriseadmete efektiivsele kasutamisele nii õppetöös kui ka teadus-arendustegevuses. Uusi laboriseadmeid ja olulisemat õppeinventari soetati 136 110 euro eest, sealhulgas: 22
elektritehnika õppekava laborisse soetati mööbel ja jätkati elektritehnika õppelabori seadmestamist, kokku summas 64 373 eurot; Siidisaba 7 rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppelabori ühe osana avati materjalide testimise labor, mille mööbli kogumaksumus oli 9702 eurot; mehaanikateaduskonna laboritesse hangiti seadmeid 42 600 euro eest. Laboriseadmete ja mööbli soetamisel kasutati lisaks riigieelarve vahenditele riigieelarveväliseid vahendeid, nt autotehnika õppelabori stendi puhul. 5.3. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustööd Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamisel arvestati riist- ja tarkvara amortiseerumisest tulenevaid vajadusi ja uuendati tavapäraselt kõrgkooli arvutiparki: liisiti üks arvutiklass ja sülearvutid töötajatele. Arvutite hankimiseks osaleti Registrite ja Infosüsteemide Keskuse korraldatud ühishangetes. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eelarve on olnud stabiilne (joonis 5.1.). 250000 200000 150000 194334 182201 158951 100000 50000 81248 66666 75402 IKT kulud sh liisingud 0 2011 2012 2013 Joonis 5.1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (sh liisingud) kulude ülevaade (eurodes). Terve aasta kestnud arendusprojektina töötati välja kõrgkooli uuel visuaalsel identiteedil baseeruv kodulehekülg, mis koondab mitmed varasemad veebiressursid. Korrastati ja uuendati dokumendihaldussüsteemi parema platvormi loomiseks tugiteenuste tsentraliseerimisele, lisaks alustati digiarhiivi loomist. Kõrgkooli põhiprotsesside haldamiseks panustatakse jätkuvalt koostöö ja konsortsiumlepingutega hallatavate infosüsteemi kasutamisele ja arendamisele: õppeinfosüsteem ÕIS, sisseastujate infosüsteem SAIS. ÕISi arendamisel keskenduti haridusreformist tulenevate muudatuste sisseviimisele ja olemasoleva informatsiooni analüüsimisvõimaluste loomisele: loodi õppeedukuse päringu moodul, mis võimaldab koostada üliõpilaste õppeedukuse andmete väljavõtteid; töötati välja VÕTA mooduli arendus, s.o VÕTA taotluse esitamise võimalus koolivälisele taotlejale (immatrikuleerimise eelse taotluse esitamine). Valmistati ette ÕISi ja e-õppe keskkonna ühendamine ning õppejõudude koormuslehepõhine aruandluse moodul, mille rakendamine toimub 2014. aastal. 23
6. ORGANISATSIOONI JUHTIMINE JA ARENDAMINE 6.1. Üldjuhtimine Kõrgkoolile püstitatud eesmärkide täitmises ja turuosa suurendamisel on oluline tutvustada kõrgkooli brändi ühiskonnas. Peamised sihtgrupid on sisseastujad, täienduskoolituses osalejad ja ettevõtted, institutsioonid tehnosiirde osas. Nende ülesannete edukaks täitmiseks moodustati kõrgkoolis kommunikatsiooni- ja turundusosakond ning võeti kasutusele kõrgkooli uus logo Võimaluste värav. Organisatsiooni seesmised muudatused johtusid raamatupidamise tsentraliseerimisest, seoses sellega likvideeriti raamatupidamise üksus ja moodustati finantsosakond. Tulenevalt nii struktuuriüksuste muudatustest kui ka kõrgkooli õigusaktide põhjalikust ajakohastamisest kahel viimasel aastal (sh kõrgkoolis kehtestatavate õigusaktide uue mudeli loomine) vaadati 2013. aastal läbi ka asjaajamise korraldus ja töötati välja uus asjaajamiseeskiri. Täiendati ja korrastati ka dokumendihaldussüsteemi Webdesktop (DHS) ning DHSi juurde loodi digiarhiiv. Aktiivne koostöö jätkus erinevate eriala- ja kutseliitudega, lisaks astus kõrgkool Eesti Inseneride Liidu liikmeks. Kõrgkooli nõunike kogu liikmeskonda arvati Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing. Rahvusvahelises koostöös jätkus osalemine üle-euroopalistes võrgustikes EURASHE (European Association of Institution in Higher Education), UASNET (Universities of Applied Sciences Network) ning ENAS (European Network of Academic Sports Services). 2013. aastal osaleti 12 rahvusvahelises projektis. Euroopa Komisjoni rahastatud üleeuroopalise arendusprojekti HAPHE (Harmonising Approaches to Professional Higher Education in Europe) raames viidi 18 Euroopa riigis läbi võtmeisikute küsitlused, intervjuud ja uuringud, et leida Euroopas ühine arusaam rakenduskõrghariduse rollis. 6.2. Finantsjuhtimine Kõrgkooli tasandil toimub eelarve planeerimine ja täitmise jälgimine koos erinevate riskistsenaariumide analüüsiga. Struktuuriüksuste juhtidele esitatakse iga kuu aruanne eelarve täitmise kohta struktuuriüksuse lõikes, finants- ja haldusdirektor teeb eelarve täitmisest periooditi ülevaateid rektoraadis. 2013. aastal valmistuti finantsjuhtimises tsentraliseeritud raamatupidamisele ja personaliarvestusele üleminekuks, sh kirjeldati ja viimistleti protsessid earvekeskuse teenuse kasutusele võtmiseks, analüüsiti raamatupidamisprogrammis Pmen olevaid arvestusobjekte ning loodi uued arvestusobjektid majandustarkvara SAP võimalusi ning kõrgkooli finantsanalüüsis vajalikku detailsusastet arvestades. TTK kogueelarve koos õppetoetuste maksmise ja õppelaenude kustutamisega oli 7 565 876 eurot, millest riigieelarvevälised (REV) vahendid moodustasid 9% ja projektide vahendid 7% (tabel 6.1). Tabel 6.1. Kõrgkooli eelarve moodustumine (eurot) RE-vahendid 6 305 467 REV-vahendid 670 470 Investeeringud struktuurifondide toetustest 45 650 24
Projektid 544 289 Kogueelarve 7 565 876 Tabel 6.2. Kõrgkooli eelarveliste vahendite kasutamine 2011 2012 2013 Kulud riigieelarvelistest vahenditest 5 616 813 6 135 666 6 305 467 Kulud riigieelarvelistest vahenditest (ilma õppetoetuste ja õppelaenudeta) 4 998 498 5 506 650 5 745 430 sh Õppetoetused ja õppelaenude kustutamine 618 315 629 016 560 037 Personalikulud 3 318 700 3 378 121 3 673 667 Õppe- ja majandamiskulud 1 491 317 1 694 816 1 481 459 sh lähetused ja koolitused 21 883 54 846 50 406 sh kommunaal- ja infrateenused 318 485 378 566 400 594 sh info- ja kommunikatsioonitehnika 194 334 193 535 158 951 Investeeringud 188 481 433 713 590 304 sh põhivara soetamine 118 425 139 255 59 850 sh renoveerimine 70 056 294 458 530 454 Üle viidud järgmisse eelarveaastasse 155 374 137 263 174 249 sh investeeringud 98 754 12 437 102 133 Kulud struktuurifondide toetustest (ERF projektid) 1 169 799 435 868 45 650 Kulud eelarvevälistest vahenditest 1 119 943 1 020 718 670 470 sh Personalikulud 604 949 452 126 358 418 Õppe- ja majandamiskulud 354 919 447 190 276 516 sh õppekulud 163 743 372 378 218 021 sh lähetused ja koolitused 52 735 40 465 Investeeringud 74 598 105 056 Üliõpilaselamu 160 075 46 804 44 870 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -114 390 Üle viidud uude eelarveaastasse 377 953 438 038 523 979 Kulud välisabi vahenditest (ESF ja kodumaised projektid) 739 510 539 700 544 289 Rahvusvahelised projektid 531 664 216 400 298 990 Riigisisesed projektid 207 847 323 300 245 299 RE- ja REV vahendid kokku 6 736 756 7 156 384 6 975 937 RE-, REV, projektide vahendid (ERF ja ESF) 8 649 568 8 131 952 7 565 876 2013. aastasse üle viidud rahalised vahendid kokku 533 327 575 301 698 228 25
6.2.1. Töötasud Töötasude maksmine on tasakaalustatud akadeemilise struktuuri koormuste koostamise ja teadus-arendustegevuse planeerimise kaudu ning toimub RE-, REV- ja projektide vahenditest. Töötasudeks (sh maksud) planeeriti 2013. aastal riigieelarvelistest vahenditest 3 708 615 eurot, tegelikult kasutati 3 673 667 eurot. Riigieelarvevälistest vahenditest maksti töötasudeks 358 418 eurot ja projektide vahenditest 170 867 eurot. REV-vahenditest maksti töötasu täiendavate tööülesannete eest, nagu teadmusteenuste pakkumine, täienduskoolituste läbiviimine, arendusprojektides osalemine jne. Projektide töötasusid maksti erinevate projektide vahenditest, nt Tule, Best, Primus, Tehnosiire, Haphe. Töötasu maksmise allikad (joonis 6.1) erinesid teaduskondade ja keskuste lõikes õppetöö spetsiifikast, teadmusteenuste ja arendusprojektide osakaalust lähtuvalt (nt ehitusteaduskonnas suurem osakaal teadmusteenustel, transporditeaduskonnas täienduskoolitustel). Keskmiselt moodustab põhikohaga töötajate RE-töötasu 88% kogu töötasust ning REV- ja projektide töötasu 12%. 2013. aastal vaadati üle töötasustamise põhimõtted, sh kehtestati uued palgaastmete miinimum-töötasumäärad, mis kindlustavad algajale õppejõule lektorina vähemalt 1000 euro suuruse töötasu. Teadus-arendustegevuse osakaal põhikohaga töötava õppejõu koormuses on keskmiselt 14% (struktuuriüksuste lõikes vahemikus 8 21%). Riigieelarvelisest töötasudest maksti teadusarendustegevuse eest kokku ca 332 000 eurot, millele lisandusid REV-töötasud arendusprojektides osalemise ja teadmusteenuste pakkumise eest. Õppejõudude järelkasvu kindlustamiseks toetab kõrgkool korraliste (alustavate) õppejõudude tasemeõppes õppimist. 2013. aastal maksti 16-le doktori- või magistritasemel õppivale õppejõule stipendiumi summas 32 912 eurot. 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 7% 93% 22% 78% 9% 91% 26% 74% 10% 5% 7% 0% 7% 90% 95% 93% 100% 93% REV- ja projektide töötasude osakaal kogu töötasust RE-töötasude osakaal kogu töötasust Joonis 6.1. REV- ja projektide töötasude suhe kogu töötasusse struktuuriüksuste lõikes. 26