Tallinna lahe keskkonnaseisundi parandamise teostatavusuuringu eskiisprojekti koostamine Aruanne Töö tellija: Töö teostaja: Keskkonnaministeerium Tall

Tallinna lahe keskkonnaseisundi parandamise teostatavusuuringu eskiisprojekti koostamine Aruanne Töö tellija: Töö teostaja: Keskkonnaministeerium Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituut Uuringu koostamist rahastas Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus Tallinn 2015

2/63 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1.1 ARUANDE KOOSTAMISEL ARVESTATUD VAREMKOOSTATUD TÖÖD.. 4 2 PIIRKONNA ISELOOMUSTUS... 7 2.1 ALUSPÕHI JA RELJEEF... 7 2.2 PINNAKATE... 9 2.3 PÕHJAVEE KAITSTUS... 11 2.4 ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD... 12 2.4.1 Üleujutuste liigid ja esinemistõenäosus... 12 2.5 SADEMED JA TUULED... 15 2.6 UURITAVA PIIRKONNA MAAOMANDIVORM JA SIHTOTSTARVE... 18 3 PIIRKONNA ASUSTATUS JA AVALIK HUVI SEOSES RANNALA KASUTAMISEGA NING TRANSPORDI ARENGUKAVADEGA... 19 3.1 PROJEKTIALA DETAILPLANEERINGUD... 21 3.2 PROJEKTIALA EHITUSPROJEKTID... 23 3.3 PROJEKTIALA KAITSEALAD JA KITSENDUSED... 25 4 KESKONNASEISUND, REOSTUSKOORMUS JA SELLE JAGUNEMINE.. 26 4.1 VEEKVALITEET... 27 4.2 REOSTUSKOORMUS... 31 5 PROJEKTI PIIRKONNA MAAOMAND... 35 5.1 KOHUSTUSED JA PIIRANGUD EHITISTE KAVANDAMISEL... 36 6 NAABERRIIKIDE JA LINNADE KOGEMUSED SADEMEVETE, RANNAALA JA RANNIKUMERE KORRASTAMISEL... 38 6.1 SADEMEVEE KÄITLUS... 38 6.2 RANNIKUALA KORRASTAMINE... 39 7 TALLINNA LAHTE SUUBUVATE SADEMEVEE TORUSTIKE SEISUND. 40 8 LAHENDUSVARIANDID... 41 8.1 IMMUTAMINE... 41 8.2 VETIKAMATTIDE EEMALDAMINE... 42 8.2.1 Vetikamattide eemaldamise hinnanguline maksumus... 43 8.3 OLEMASOLEVATE SADEMEVEELASKMETE MERRE PIKENDAMINE... 49 8.4 SADEMEVEE JUHTIMINE REOVEEPUHASTILE... 49 8.5 LÄHTEÜLESANDES ANTUD ALTERNATIIVSETE LAHENDUSVARIANTIDE KOKKUVÕTE... 50 8.6 VALITUD LAHENDUSVARIANTIDE VÕRDLUS... 52 8.7 EELISTATUD LAHENDUSVARIANT 1... 53

3/63 8.7.1 Ülemiste ülevoolu- ja Kadrioru kollektorid... 53 8.7.2 Lauluväljaku kollektorid... 55 8.7.3 Saare tee kollektor... 57 9 KOKKUVÕTE... 59 KASUTATUD MATERJALID JA VIITED... 62

4/63 SISSEJUHATUS Keskkonnaministeeriumi veeosakonna poolt tellitud töö nr 4-1.1/14/290 Tallinna lahe keskkonnaseisundi parandamise teostatavusuuringu eskiisprojekti koostamiseks eesmärgiks on Tallinna lahe keskkonnaseisundi parandamiseks võimalike lahenduste esitamine, sobivaima lahenduse leidmine ja selle teostatavuse eskiisprojekti koostamine. Aruanne valmis koostöös ekspertide töörühmaga: Karin Pachel projektijuht, aruande koostaja (TTÜ Keskkonnatehnika instituut, veetehnika õppetool) Malle Ütt - VK insener (Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts, AS K-Projekt) Andres Piirsalu VK insener (Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts, OÜ Entec Eesti) Konsultandina oli kaasatud AS Tallinna Vesi spetsialist Margus Koor Aruande koostamisel on kasutatud graafilise alusmaterjalina Tallinna linna 1:2000 aluskaarte, Tallinna planeeringute registri kaardikihtide WMS teenust, Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse andmeid 2015. aasta alguse seisuga. Olemasolevate kollektorite andmed on saadud AS Tallinna Vesi GIS süsteemist. Vastavalt lähteülesandele täiendavaid uuringuid ei tehtud, töö aluseks koondati olemasolevad antud teemaga seotud uuringute tulemused. 1.1 ARUANDE KOOSTAMISEL ARVESTATUD VAREMKOOSTATUD TÖÖD Vastavalt lähteülesandele on toetutud TTÜ Meresüsteemide instituudi (MSI) uuringule Reostuse tekkepõhjuste ja edasikandemehhanismide uuring Kadrioru-Maarjamäe rannikumeres ja Tallinna Linnavolikogu määrus 19. juunist 2012 nr 18 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030. Uuringu all on Russalka Maarjamäe Saare tee vahelisel alal paiknevad sademevee Russalka, Kadrioru, Lauluväljaku ja Saare tee veelaskmed (joonised 1 ja 2). Sademevee veelaskmete valgalade iseloomustus on tabelis 1.

5/63 Joonis 1. Tallinna sademeveekanalisatsioon ja sademevee veelaskmed Joonis 2. Uuritavad sademevee veelaskmed

6/63 Tabel 1. Sademevee valgalade kirjeldus Veelask Pindala, ha Saare tee 156 Lauluväljak 961 Russalka 734 Kadriorg 25,6 Valgala kirjeldus Pirita keskosa ja Pirita-Kose sademe- ja drenaaživesi, lahkvoolne kanalisatsioon, Pirita-Kosel osaliselt kraavides. Varsaallika oja. Kaks sademevee pumplat Lasnamäe kõvakattega pindadelt, mille osakaal valgalas ulatub ca 40 protsendini, kujunev sademevesi juhitakse otse sademeveetorustikku Mõigu poldritiigi kaudu Mõigu, Peetriküla, Kuldala, Rootsi küla piirkonna sademevesi, lennujaam, Tartu mnt klindipealne osa, osaliselt Laagna tee ja osa Suur-Sõjamäe piirkonnast. Ülemiste järve liigvesi Ülemiste liiklussõlme sademevesi. Osa vana Lasnamäe asumist. Kadrioru pargi äravool kaskaadide ja kanalite süsteemi kaudu TTÜ MSI uuringud kinnitavad, et suurimaks probleemiks Läänemeres sh. Tallinna lahes on eutrofeerumine ehk liigtoitelisus. Sellega kaasnevad keskkonnamõjud mõjutavad nii ranna-ala rekreatiivset kui majanduslikku kasutust, kui ka visuaalset esteetilisust. Liigtoitelisuse tõttu esineb sesoonne makrovetikate vohamine. Kui vetikamatt substraadilt lahti rebitakse, uhutakse see randa, kus lagunemisprotsesside käigus tekib nii ebameeldiv lõhn kui ka ebameeldiv vaatepilt. [1] MSI töö eesmärk oli hinnata sademevee veelaskmete Russalka, Lasnamäe, Saare tee, Merivälja ning Pirita jõe ja Mähe oja mõju rannalähedasele toiteainete koormusele Tallinna lahe kaguranniku alal (Vanasadamast Meriväljani) ning soovitada meetmed selle mõju vähendamiseks. Järeldused TTÜ MSI uuringust, millest lähtub käesolev töö: 1. Vetikate vohamise üheks põhjuseks on sademevee veelaskmetest ja Pirita jõest tulev toiteainete rikas vesi. Vetikamatid on kohati küllaltki paksud ja tekivad veelaskude juurde. Nad ei ole eriti ulatuslikud, vaid mõnisada ruutmeetrit ja nad ei ole kuigi tugevalt merepõhja külge kinnitunud ning viiakse sealt lainetega edasi piki randa. Kaaluda võib ka vetikamattide mehaanilist eemaldamist vahetult veelaskude ümbrusest ja Saare nurgast. 2. Toiteainete vood sõltuvad oluliselt sademetest kontsentratsioonid sademevees jäävad sademetega samaks (fosfaadid) või kasvavad oluliselt (nitraadid). 3. Mudelarvutuste kohaselt paraneks Pirita-Russalka lõigu olukord oluliselt, kui seal olevad väljalasud sulgeda või juhtida sügavamale merre. Meres, kaugusel kuhu sademevesi juhitaks (~1 km rannast), olulist lisakoormust ei tekiks. 4. Optimaalseks lahenduseks on Lasnamäe ja Ülemiste veelaskude ühendamine ja pumpamine sügavamale merre eelduslikult peaks see olema oluliselt odavam, kui suhteliselt puhta (Ülemiste järveveele sarnase) vee täiendav puhastamine.

7/63 5. Saare väljalasu (väga väikese vooluhulgaga) võiks suunata reovee kanalisatsiooni või Pirita jõkke, sõltuvalt sellest kumb variant odavam on. 2 PIIRKONNA ISELOOMUSTUS 2.1 ALUSPÕHI JA RELJEEF Tallinna kristalsetest tard- ja moondekivimeist aluskord asub pealiskorra settekivimite all 130-150 m sügavusel allpool merepinda. Aluskorral lasub pealiskord, mis koosneb Vendi, Kambriumi ja Ordoviitsiumi settekivimitest ja pinnakattest, mille moodustavad Kvaternaari ladestu purdsetted. Aluspõhja settekivimite läbilõikes vahelduvad vett juhtivad liivakivid ja karbonaatsed kivimid (lubjakivi ja dolomiit) vettpidavate savi, mergli, savika lubjakivi ning monoliitse lubjakivi kihtidega. [2] Settekivimeist on vanimad vendi ajastul tekkinud liivakivid, aleuroliidid ja savid. Vendi kompleksil lasuvaist kambiumi kivimeist on vanim nn sinisavi, paksus kuni 75 m, ulatub Kadrioru ja Pirita rannas maapinna lähedale. Ordoviitsiumi vanima settekompleksi moodustab Eestis pakerordi lade, mille alumine osa koosneb oobolusliivakivist ja ülemine argiliidist. Selle lademe paljandeid on Tallinnas paekalda jalamil (Kadrioru Hundikuristikus). Pakerordi lademest kõrgemal asetsev latorpi lade koosneb glaukoniitliivakivist, mis kohati paljandub 1-2 m paksuse kihina paekaldal. Paekalda ülaosas paljanduvad ordoviitsiumi ajastu lubjakivid. Paekalda kõige ülemises osas on Tallinnas Lasnamäe lade. Tallinna asendi määravad Soome lahe nõgu ja Põhja-Eesti lavamaa. Rannikumadaliku ja lavamaa piiri tähistab Põhja-Eesti paekallas ehk klint, mida liigestavad jõeorud. Lasnamäe klindiplatoo hõlmab u 6 km klindist Tallinnas Tartu maantee ja Pirita klindioru vahemikus. 40 52 m üle mere pinna tasemel olevat paeplatood ääristav klindiastang eendub kuni 2 km loodesse. Lasnamäe klindiplatood ääristab põhjakaarest u 10 km ulatuses 20-30 m Ehitise lühikirjeldus kõrgune osaliselt mattunud või lamendunud Kambriumi Ordoviitsiumi astang. Lauluväljaku lähistel lõikub paeplatoosse Hundikuristiku oja. Põhja-Eesti rannikumadaliku laius Tallinnas on mõni kilomeeter, kuid uuringu piirkonnas Maarjamäe kohal ulatub paekallas mereni. Piirkonna aluspõhi ja reljeef on joonistel 3 ja 4.

8/63 Joonis 3. Aluspõhi Joonis 4. Tallinna reljeef [3]

9/63 2.2 PINNAKATE Aluspõhja katvad kobedad setted on kuhjunud Kvaternaari ajastul. Pinnakate on põhiline muldade lähtekivim ja ehitusalus peaaegu kogu Tallinnas, välja arvatud paepealsed alad Toompeal ja Lasnamäel. Pinnakate mõjutab veerežiimi ning pinnase- ja põhjavee keemilist koostist. [3] Litoriinamere (mlvlt) ja Limneamere (mlvlm) setted on oma litoloogiliselt koostiselt lähedased, esinevad ranna-, nõlva-, laguuni- ja madalmere setetena (joonis 5). Joonis 5. Stratigraafiline indeks Valdava osa Tallinna pinnakattest moodustavad peene- ja eriteraline liiv, kruus ja aleuroliit paksusega 3-4 m lubjakiviplatool, 5-10 m klindieelsel madalikul ja kuni 25 m mattunud orgudes (joonised 5, 6 ja 7). Veetase jääb paari meetri sügavusele pinnasest, sademed imbuvad kvaternaari veekihti, mis on reostuse eest kaitseta. Lasnamäe pinnase moodustab pinnakatteta aluspõhja avamusala (lubjakivi, dolomiit, mergel). Osaliselt moodustavad õhukese pinnakatte kvaternaarisetted, paksusega 1-10 m (joonised 5, 6 ja 7). Selles piirkonnas võtab pinnas sademevett vastu samuti hästi, kuid sademetest toitub ka veekiht ja see on reostuse eest kaitsmata. [4]

10/63 Joonis 6. Pinnakatte paksus Joonis 7. Litoloogia

11/63 Tallinn asub klindiesisel paiknevate kiviste leetunud ja leede-liivmuldade valdkonna ning Põhja-Eesti rähk-, glei- ja soomuldade valdkonna piirimail. Lasnamäe klindilavale on iseloomulikud paepealsed, vähem rähksed rendsiinad ning gleistunud ja glei-rendsiinad. Kadriorus paekalda nõlval on rusukalde rendsiinasid [4]. Mullastik on inimtegevuse mõjul tugevasti muutunud ja ka reostunud, seda eriti teede äärsetel aladel, mis on seotud eeskätt talvise libedatõrjega. Tallinna looduslikud pinnavormid on teede ja elamuehitusega ümber kujundatud või mattunud kultuurkihi alla, mis on keskmiselt 1-8 meetri piires. Pirital, Lasnamäel ja Kadriorus tavaliselt alla 0,5 meetri [5]. 2.3 PÕHJAVEE KAITSTUS Põhjavee kaitstuse kaardil antakse hinnang maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele võimaliku haju- või punktreostuse levimise kiiruse (läbi vaadeldavat veekihti katva setendi) ja võimalikkuse kohta. Joonis 8. Põhjavee kaitstus Tallinnas on kaitsmata Lasnamäe paepealne (alvar, moreen, karst) ja osa Kesklinnast, kus aluspõhjakivimid avanevad vahetult maapinnale või on kaetud moreeniga, mille paksus on alla 2 m (filtratsioonikoefitsient 0,01-0,5 m/d), mis on kõrge reostusohuga ala. Lasnamäe kaitsmata põhjaveega alaga külgneb nõrgalt kaitstud ala Pirital ja Kesklinnas. Uuritava piirkonna sademevee veelaskmete piirkonnas on põhjavesi kaitstud.

12/63 Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavee loodusliku kaitstuse kaart ja klassifikatsiooni alused Tallinnas Kesklinna, Põhja- Tallinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosade kohta on toodud joonisel 8 ja tabelis 2. Tabel 2. Põhjavee kaitstuse kaardi klassifikatsioon Lähtuvalt reostuse võimalikkusest, peab Tallinnas sademevee immutamiseks sobivad alad määrama nii, et arvestataks põhjaveekihtide kaitstusega. Tallinn asub suuresti kaitstud põhjaveega alal, mistõttu sademevee immutamine on hea lahendus, kuid samas tuleb teha lisauuring, mis hõlmab Tallinna põhjaveetaset ja säilitamist. Uuring peab valgalapõhiselt esile tooma need piirkonnad, kus sademevee immutamine kohapeal on esmane lahendus. Sademevee immutamise tulemusena ei tohi põhjavee kvaliteet halveneda. [4] 2.4 ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD Vastavalt veeseaduse 33 1 on üleujutus harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutuseks ei peeta kanalisatsioonisüsteemidest põhjustatud üleujutust. Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud aruande Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang 2011 järgselt kuulub projektipiirkond üleujutusohuga seotud oluliste riskipiirkondade alla: loetelu punkt 17-Tallinna linn, Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinna ja Pirita linnaosa.[6] 2.4.1 Üleujutuste liigid ja esinemistõenäosus Vastavalt 2009. aasta 11. juunil koostatud Euroopa liidud üleujutuste töögrupi seisukohale ja Veeseaduse 33 1 punkt 1 võib Eesti loodustingimustes võimalikena välja tuua järgmised üleujutuste liigid [6]: 1. äkktulvad kiired üleujutused, mis juhtuvad väiksemate jõgede ja ojade veetaseme tõusust. Põhjustatud äkilisest tugevast tormisest vihmasajust. Üleujutuse maksimum saavutatakse tundidega;

13/63 2. sujuvalt kujunevad üleujutused põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või lumesula tõttu üleajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest; 3. tiheasustusaladel sademeveeüleujutus põhjustatud veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolavast vihmaveest või lumesulaveest, mis on tavaliselt koostoimes tõrgetega sademeveekanalisatsioonis; 4. vihmaveest või lumesulaveest põhjustatud üleujutus väljaspool tiheasustusalasid alad, mille reljeef ei võimalda tekkiva vee kiiret äravoolamist, mistõttu jääb see pikemaks ajaks paigale; 5. põhjavee üleujutused põhjustatud maapinnale jõudvast põhjaveest; 6. vooluveekogu sängi täitumisest põhjustatud üleujutused põhjustatudvooluveekogu sängi mõõtmete vähenemisest erinevatel põhjustel. Näiteks jääkogunemisel mingisse punkti; 7. järvede üleujutused põhjustatud näiteks tuulesuunast; 8. rannikumere üleujutus põhjustatud meretaseme tõusust; 9. avariidest põhjustatud üleujutused - üleujutust tõkestavate rajatiste purunemisest põhjustatud üleujutused. Paisude purunemisest põhjustatudüleujutused 10. teised inimtekkelised üleujutused; 11. teised looduslikud üleujutused. Merega piirnevatel aladel võib probleeme tekitada äärmuslike paduvihmade sageduse kasv. Selliste vihmade võimaliku mõju olulise leevendamise aluseks on korrektselt rajatud sademeveesüsteem. Sellisel juhul võib eeldada, et üleujutused on leebemad. Üleujutusohuga seotud olulisemaks riskipiirkonnaks on tiheasustusalad, kuna nendes piirkondades võib korraga üleujutuse mõju alla sattuda suur hulk inimesi. Ebasoodsad tingimused Läänemerel nagu tuulekiirus ja -suund, üldine veetase ja kõrged lained koosmõjus võivad tõsta meretaset lühiajaliselt 1-2 meetri võrra ning üle ujutada vähemal või suuremal määral alasid Kakumäe, Pelgulinna, Kopli, Paljassaare, Kesklinna ja Pirita piirkonnas. Russalka, Kadrioru ja Saare tee sademevee veelaskmed asuvad kahe, Kesklinna ja Pirita üleujutusohuga alal. Lauluväljaku sademevee veelase ei jää veetasemetõusust tingitud üleujutusalale. Joonistel 9-11 on toodud projektiala üleujutusalade esinemistõenäosus 10, 50, 100 1000 aasta jooksul.

14/63 Joonis 9. Üleujutuse esinemistõenäosus Russalka piirkonnas Joonis 10. Üleujutuse esinemistõenäosus Saare tee piirkonnas

15/63 Joonis 11. Üleujutuse esinemistõenäosus Saare tee piirkonnas 2.5 SADEMED JA TUULED Eesti Maaülikooli 2012. aasta töö Kliimamuutuse mõju veeökosüsteemidele ning põhjaveele Eestis ja sellest tulenevad veeseireprogrammi võimalikud arengusuunad toob välja üldise suundumusena, et kevadised klimaatilised aastaajad on hakanud saabuma varem ja sügisesed hiljem, mille tagajärjel on soe poolaasta pikenenud ja talv lühemaks jäänud. Uuritud ajavahemikul 1966 kuni 2010 on näha kevadtalve, kevade, suve ja hilissügise pikenemine ja talve lühenemine. [7] Eestis on sademete aastasumma aegreale iseloomulik 25-30 aastane korduvus, sademeterohkete ja sademetevaeste perioodide vaheldumine. Sademetes on täheldatav aasta sademete summa pidev suurenemine alates vaatlusperioodi algusest 19. sajandi teisest poolest. Kõige enam on sademete hulk kasvanud talvel. Perioodil 1966-2010 esines statistiliselt oluline tõusev suundumus jaanuari, juuni ja paljudes jaamades ka veebruari sademete aegridades. Sademete vähenemist oli sellel perioodil märgata aprillis ja septembris. Rannikul on sademete maksimum nihkunud sügisesse, kõige väiksem on sademete hulk veebruaris, märtsis ja aprillis. [7] Tallinnas registreeriti sademeid Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmetel ajavahemikul 1992 kuni 2014 keskmiselt 687 mm/a. Ajavahemikul 1966-2008, kõige usaldusväärsemate andmetega perioodil, oli aastakeskmiseks sademete summaks 679 mm. 2004 ja 2012. aastal oli sademeid palju rohkem, 900 mm piirimail. Sademete hulga poolest erinevad aastad üksteisest tunduvalt: 1923. aastal oli sademeid 813 mm, kuid 1900. aastal ainult 363 mm. Ajavahemikul 1992-2014 oli kõige vähem sademeid 2006. aastal, alla 500 mm (joonis 12).

16/63 Joonis 12. Tallinn-Harku aeroloogiajaama sademete summa Sademete aastasisene jaotumine on muutlik. Lühemat või pikemat kuiva ilma on enamasti kevadel ja suve algul. Kõige rohkem sajab juulis ja augustis, keskmiselt 79-80 mm. Kõige väiksem on sajuhulk veebruaris ja märtsis, 32-33 mm, mõnel aastal isegi ainult 2 mm (märtsis 1964). 2014. aastal esines enim sademeid juunis, augustis ja detsembris (joonis 13). Joonis 13. Tallinn-Harku aeroloogiajaama keskmine kuude sademete summa Tallinna kliimale on iseloomulikud merelised jooned, mille aluseks on eelkõige vee ning maismaa erinev kiirgusbilanss. Harku meteoroloogiajaama andmetel puhuvad Tallinnas kõige sagedamini edela-, lõuna- ja läänetuul, väiksema sagedusega kirde- ja idatuul (joonis 14). Talvel puhuvad valdavalt lõuna- ja kagutuuled perioodilisusega 15,9 14,6%, suvel aga põhja või kirdetuuled perioodilisusega 14,6 9,9%.

17/63 Kõige kuumem kuu on juuli, selle keskmine temperatuur on 16,6 C, kuid mõnel aastal on kõige soojem august või juuni. Tallinna temperatuuri absoluutne maksimum on olnud 34,3 C (30.7.1994). Suvel on üle 25 C sooja kõige sagedamini lõuna- ja kagutuule puhul. Edela- ja läänetuulte osakaal talvel (XII-II) on statistiliselt oluliselt suurenenud ning kagu- ja idatuule osatähtsus vähenenud. [7] Joonis 14. Valdavad tuuled aastate 1981 2005 jaanuari tuuleroos Tallinn-Harku jaama andmeil (vasakul) ja TTÜ MSI uuringu andmete alusel koostatud graafik tuule näitajatest (paremal) TTÜ MSI mõõtis tuule suunda uuringu ajal esimesel tugeval haisuperioodil, ajavahemikul 22. juunist kuni 27. juunini 2012. aastal. Tuul oli sel nädalal ja ka kogu perioodil maist augustini üsna muutlik (joonis 14, paremal ja joonis 15). Seejuures oli sademeid 23. juunist alates 26.4, 10.7, 5.8 ja 5 mm päevas. [1] Joonis 15. Valdavad tuule mai-august 2012 Tallinna lahes [1] Läänemere seisundit mõjutab klimaatilistest teguritest kõige enam tuul ja temperatuuri muutused. Tuulest sõltub veevahetus Taani väinades, veetase ja hoovused Eesti rannikumeres ning süvaveekerge. Temperatuuri tõus soojal poolaastal suurendab veesamba termilise kihistuse stabiilsust, mis soodustab tsüanobakterite ulatuslike õitsengute teket. [7] TTÜ MSI uuring näitab, et ainelevik 10 m tuulega sõltub valdavalt tuule suunast. Pirita- Russalka lõigu jaoks on halvim variant põhjatuul, mis toob Pirita jõe veed randa. Samuti jõuab idatuulega osa Pirita jõe veest Saare tee ja Lauluväljaku alla. Lõuna- ja läänetuulega viiakse Pirita jõe vesi piki Pirita randa kuni Meriväljani. Idatuulega suundub enamus Pirita jõest tulevast veest avalahele. [1]

18/63 2.6 UURITAVA PIIRKONNA MAAOMANDIVORM JA SIHTOTSTARVE Uuritavate Russalka, Kadrioru ja Lauluväljaku sademevee veelaskmete piirkonnas on maa munitsipaalomandis (joonis 15). Saare tee piirkonnas ei ole veel maaomand veel määratletud. Joonis 16. Maa omandivorm (väljavõte Maa-ameti maakatastrist) Russalka, Kadrioru ja Lauluväljaku piirkonnas on maa sihtotstarbeks transpordimaa ja üldkasutatav maa (joonis 17).

19/63 Joonis 17. Maa sihtotstarve (väljavõte Maa-ameti maakatastrist) 3 PIIRKONNA ASUSTATUS JA AVALIK HUVI SEOSES RANNALA KASUTAMISEGA NING TRANSPORDI ARENGUKAVADEGA Projektialasse jääb Tallinna Linnavolikogu otsusega 20.12.2001. a nr 410 (vt otsused) algatatud üldplaneering Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering. Üldplaneering valmis AS Entec (OÜ Entec Eesti), Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (SAPA) ja teiste Tallinna Linnavalitsuse ametite, Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse ja Kesklinna Linnaosavalitsuse esindajate vahelises koostöös. Planeeringu illustratsioon asub internetis järgmisel kodulehel: http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/

20/63 PÕHJAVÄIL Joonis 18. Projektialas paiknev planeeringu esimene kvartal - Kadrioru pargi lahustükk Üldplaneeringuga käsitletava rannaala idaosas paikneb Kadrioru pargi lahustükk, mis kuulub Tallinna linna rohevõrgustiku tuumalade hulka (joonis 18). Kadrioru pargis paikneb muinsuskaitse kunstimälestiste nimekirjas olev Amandus Adamsoni 1902. a loodud Russalka mälestussammas. Pirita tee ja Narva mnt ristmikult saab alguse kogu Tallinna kesklinna rannaala läbiv Põhjaväil, vahetult mere äärde jääb rannapromenaad. Üldplaneering kehtestati 9. detsembril 2004. aastal. Tallinna volikogu otsusega nr 184, 16.06.2005 on algatatud teemaplaneering Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed, millesse on haaratud ka projektipiirkond. [8] Tallinna üldplaneering näeb projektipiirkonnas ette kavandada järgmise transpordirajatise : - Põhjaväila terviklik väljaehitamine lõigul Russalka - Toompuiestee koos Russalka ristmikuga (joonis 18-1) Eelnimetatud teemaplaneeringuga seotult on koostatud mitmeid transpordiarenduse alaseid uuringuid ja aruandeid. Projektipiirkonda jääv Põhjaväila koridor, millega antud töö raames peab arvestama, on jäänud samaks. Põhjaväila kohta on koostatud erinevaid ehituslikke lahendusi, lõpptulemuseni hetkel pole jõutud.

21/63 Joonis 18-1. Kavandatav põhjaväila teekoridor projektipiirkonnas. 3.1 PROJEKTIALA DETAILPLANEERINGUD Aruandes on esitatud projektiala kehtivaid detailplaneeringud, Tallinna linna planeeringute registri andmetel on Russalka-Lauluväljaku piirkonnas kaks kehtivat ja üks menetlemisel olev planeering (joonis 19) ning Saare tee piirkonnas üks kehtiv ja üks menetlemisel olev detailplaneering (joonis 20). 1. Kehtiv detailplaneering DP016990 narva mnt 67 kinnistu detailplaneering. Maaüksus 78401:115:0161 2. Kehtiv detailplaneering DP001680, Transpordimaa 100 %. Maaüksus 78401:115:0011 3. Menetletav detailplaneering DP017520, transpordimaa 100%. Maaüksus 8401:115:0103

22/63 Joonis 19. Projektiala detailplaneeringud Russalka ja Lauluväljaku piirkonnas (Tallinna planeeringute register 12.03.2015)

23/63 4. Kehtestatud, alates 10.01.2014 algatatud muudatus, taasmenetletav detailplaneering DP011480, erinev maakasutus, vahetus naabruses maaüksused 78401:101:0244-78401:101:0245-101:0249-101:0245-101:0251-101:0252-101:0253 jt 5. Kehtiv detailplaneering DP012470, üldmaa 100 %. Maaüksus 78402:201:0015 Joonis 20. Projektiala detailplaneeringud Saare tee piirkonnas (Tallinna planeeringute register 12.03.2015) 3.2 PROJEKTIALA EHITUSPROJEKTID Projektiala kinnitatud ehitusprojektid, Tallinna linna planeeringute registri andmetel on Russalka-Lauluväljaku piirkonnas üks kehtiva ehitusloaga ehitusprojekt (vt joonis 21 ) ning Saare tee piirkonnas üks kehtiva ehitusloaga ehitusprojekt (vt joonis 22). 1. Kinnitatud ehitusprojekt, Üldkasutatav maa (Üm) 100%; Maaüksus 78401:115:0002 Narva mnt 69 2. Kinnitatud ehitusprojekt, Elamumaa (E1) 90%; Ärimaa (Ä) 100% Maaüksus 78401:101:0249

24/63 Joonis 21. Projektiala ehitusprojektid Russalka ja Lauluväljaku piirkonnas (Tallinna planeeringute register 12.03.2015) Joonis 22. Projektiala ehitusprojektid Saare tee piirkonnas (Tallinna planeeringute register 12.03.2015)

25/63 3.3 PROJEKTIALA KAITSEALAD JA KITSENDUSED Joonistel 23 ja 24 on esitatud projektialaga piirnevad kaitsealad ja nendest tulenevad kitsendused Joonis 23. Kaitsealad ja kitsendused Russalka ja Lauluväljaku piirkonnas (Tallinna planeeringute register 12.03.2015)

26/63 Joonis 24. Kaitsealad ja kitsendused Saare tee piirkonnas (Tallinna planeeringute register 12.03.2015) 4 KESKONNASEISUND, REOSTUSKOORMUS JA SELLE JAGUNEMINE HELCOM-i soovitus 23/5, veereostuse vähendamine asulate sademeveekanalisatsiooni nõuetelevastavaks korraldamise teel, ütleb, et vältida sademevee kvaliteedi halvenemist, tuleks rakendada vajalikke meetmeid juba reostusallika juures (nt tänavate kuivpuhastamine ja bensiinis plii sisalduse vähendamine). Sõltuvalt sademevee reostatuse iseloomust, tuleks võtta vajalikke meetmeid, et minimeerida ühis- ja lahkvoolsesse kanalisatsiooni sattuva sademevee kogust (nt kohalike infiltratsioonisüsteemide abil, kui geoloogilised tingimused seda lubavad). Saastatud sademevett tugevalt reostatud tööstusterritooriumitelt (laadimis- ja laoplatsid) tuleks puhastada eraldi; abinõud võivad põhineda kohalikel uuringutel ja iga üksikjuhtumit tuleks käsitleda eraldi. Kui lahkvoolse kanalisatsiooni sademevesi kogutakse tiheda liiklusega aladelt või piirkonnast kus sademevee esimene kogus on tugevalt reostatud, siis tuleb see juhtida äravoolu ühtlustatavatesse mahutitesse. Võimaluse korral tuleks see vesi puhastada eraldi sademevee või asula reoveepuhastil.

27/63 Ühisvoolse kanalisatsiooni korral ei tohiks ülevoole lubada rohkem kui l0 korda aastas või siis ei tohiks heitvee kogus ületada l0% kanalisatsiooni vooluhulgast. Seda võib saavutada kanalisatsioonivõrgu sobiva planeerimisega ja vooluhulka ühtlustavate mahutite rajamisega eesmärgiga sademevee esimese enamreostunud osa suunamine eraldi puhastusele. Et vähendada ülevoolude reostuskoormust, tuleks ühisvoolsete kanalisatsioonivõrkude ühisvoolsed väljalaskmed varustada asjakohaste puhastusseadmetega. Eelpool nimetatud sätteid soovitatakse rakendada ainult uute ja renoveeritud kanalisatsioonivõrkude kohta (ehitatud pärast 0 1.01.1998). Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele (VVm) nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed tohib sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu veekogusse ja pinnasesse juhtida sademevett, mille reostusnäitajad ei ületa reostusnäitajate piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000 9999 ie, välja arvatud hõljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. Vastavad piirväärtused on tabelis 3. Kui sademevee reostusnäitajad ei vasta nimetatud reostusnäitajate ning muude reostusnäitajate poolest kehtestatud piirväärtustele, käsitletakse sademevett saastatud sademeveena, mis vajab enne suublasse juhtimist puhastamist. 4.1 VEEKVALITEET AS Tallinna Vesi on jälginud Lauluväljaku, Russalka ja Saare tee sademeveelaskmeid alates 1996. aastast, mõõtes sademevee vooluhulki ja võttes proove 12-13 korda aastas ning analüüsides neid oma akrediteeritud veelaboris. Pikas aegreas on üksikuid väga kõrgeid väärtuseid, kuid nende aegridade keskmised on madalad, vastavad väärtused ei ületa VVm nr 99 sätestatud piirväärtuseid (tabel 3). Määruse nõuetele vastavuse kontrollimisele eelnenud aasta jooksul võetud proovide arvust nõudeid mitterahuldavate proovide arv ei ole ületanud lubatut. Toitainete osas on märgata suundumust langusele [9]. Hõljuvaine keskmine sisaldus on vahemikus 14,4 kuni 27 mg/l, orgaanilise aine näitaja BHT7 on alla 10 mg/l Lauluväljaku, Russalka ja Saare tee sademeveelaskmetes, Kadrioru väljavoolus on kahe aasta keskmine 13,8 mg/l. Üldlämmastiku sisaldus varieerub vahemikus 0,25-6 mgn/l. Üldfosfori sisaldus on 0,08 ja 0,64 mgp/l vahel. Nafta on üsna madal võrreldes lubatud piirväärtusega 5 mg/l, vahemikus 0,07 kuni 1,1 mg/l. Vesinikeksponent ph on üle 7, kõrgeim keskmine väärtus on Kadrioru väljavoolus, 8,3 mg/l. Keskmised reoainete sisaldused on tabelis 3. Tabel 3. Näitajate keskmine kontsentratsioon ajavahemikul 1996 2014 (algandmed AS Tallinna Vesi) ja lubatud piirväärtused Piirväärtus** Lauluväljak Russalka Saare tee Kadriorg* ph 6-9 7,86 8,0 7,8 8,3 Hõljuvained, mg/l 40 14,4 15,6 18,5 27,0 BHT7, mgo/l 15*** 3,6 5,1 8,7 13,8 ÜldN, mgn/l 45 4,7 2,7 6,0 0,25 ÜldP, mgp/l 1 0,27 0,11 0,64 0,08 naftasaadused 5 0,93 0,99 1,1 0,07 *2012 2014; **VVm nr 99, ***BHT5

28/63 Orgaanilise aine näitaja BHT osas on tegelik keskmine väärtus veel madalam, kuna piirväärtus VVm nr 99 on antud BHT5 kohta. OÜ Keskkonnauuringute Keskus (KUK) seiras Tallinna sademevett Tallinna Keskkonnaameti tellimusel ajavahemikul 1989 kuni 2011. Oma 2011. aasta aruandes on KUK esitanud aegridade andmetöötluse tulemused. Väljavõte Lauluväljaku, Russalka ja Saare tee sademeveelaskmete keskmistest sisaldustest on tabelis 4. Tulemused on sarnased AS Tallinna Vesi omaseire tulemustega, näitajate keskmised väärtused sel ajavahemikul ei ületa VVm nr 99 seatud piirväärtuseid. Tabel 4. Reostusnäitajate keskmised sisaldused ajavahemikul 1989 2011. [10] Näitaja Russalka Lauluväljak Saare tee 1990-1992 1993-1999 2000-2011 1991 1992-1999 2000-2011 1989-1992 1993-1999 2000-2011 ph 7,88 7,62 7,78 7,18 7,62 7,72 7,66 7,55 7,64 Hõljuvained, mg/l 27 13 18 18 13 17 26 22 17 BHT7, mgo/l 15 6 6,3 9 6,6 4,6 13,1 5,1 5,2 ÜldN, mgn/l 9 5,59 7,92 5,36 4,52 5,04 4,63 3,89 4,54 ÜldP, mgp/l 0,246 0,207 0,163 0,62 0,31 0,294 0,55 0,69 0,54 naftasaadused 0,187 0,08 0,087 0,096-0,016 0,16 0,072 0,022 Ajavahemikul 2012 kuni 2014 tegi Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituut (TTÜ KTI) koostöös AS Tallinna Vesi (TV) veelaboriga Tallinna Keskkonnameti tellimusel Tallinnas sademevee seiret kuus korda aastas kuues kohas: Mustoja suudmes, Russalka, Ülemiste, Lauluväljaku, Saare tee ja Rocca al Mare sademevee veelaskmetes. Töö raames tehti välimõõtmisi, võeti proove hüdrokeemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate määramiseks, mõõdeti vooluhulki ja arvutati reostuskoormused. [11] Käesolevas töös kasutatud Kadrioru sademeveelaskme seireandmed saadud AS Tallinna Vesi, omaseire sagedusega 12 korda aastas. Naftasaaduseid TTÜ KTI ja TV tööga haaratud piirkonnas olevate Lauluväljaku, Russalka ja Saare tee sademeveelaskmetes ei määratud. Hõljuvaine väärtused ületasid VVm nr 99-ga lubatut mõnel korral. Toitainete keskmised sisaldused ajavahemikul 2012-2014 jäid samuti allapoole kehtestatud piirväärtuseid. Lämmastiku osas oli üks ületamine Saare tee sademeveelaskmes, vastav väärtus 56,1 mgn/l. Samas proovis olid kõrgemad ka teised näitajad, nt üldfosfori sisaldus ulatus kuni 6 mgp/l. [11] Toitainete, üldlämmastiku ja üldfosfori suurimad, vähimad, keskmised väärtused ja protsentiilid on joonistel 25 ja 26.

mg P /l mg N/l 29/63 14 12 20,7 56,1 10 8 6 4 2 0 Kadriorg Saare tee Lauluväljak Russalka 0,9 Max Average Min 0,1 Median Joonis 25. Üldlämmastiku sisaldus ajavahemikul 2012-2014 Toitainete sisaldus on suuresti kõikuv, esineb väga kõrgeid üksikväärtusi, mis tõstab keskväärtust ja erisust mediaani ja keskväärtuse vahel. Üldjuhul on toitainete osas väärtused madalamad Kadrioru ja Russalka sademeveelaskmetes võrreldes Lauluväljaku ja Saare tee sademeveelaskmetega. 1,2 6,0 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 Kadriorg Saare tee Lauluväljak Russalka 0,9 Max Average Min 0,1 Median Joonis 26. Üldfosfori sisaldus ajavahemikul 2012 2014 Sademevee mikrobioloogilised näitajad olid väga kõrged kõikides mõõtekohtades. Kõrgeim Escherichia coli arvukuse väärtus, üle 6 miljoni PMÜ/ 100 ml, registreeriti 2014. aastal juulikuus Saare tee sademeveelaskmes. Lauluväljaku veelaskmes olid samuti kõrged sisaldused võrreldes Russalka sademevee vastavate näitajatega. 2014.a eristuvad selgelt nii Lauluväljaku kui Saare tee kõrgemad näitajad. Mikrobioloogilised näitajad on joonistel 27 ja 28.

30/63 Joonis 27. Escherichia coli arvukuse väärtus [11] Kui võrrelda mikrobiooogiliste analüüside tulemusi VVm nr 74 Nõuded suplusveele ja rannale tuleb tõdeda, et nii Escherichia coli kui soole enterokokkide piirväärtus oli valdavalt ületatud. Vaid Russalka sademevee sügis-talvised analüüsitulemused 2012.a ja paaril korral 2014. aastal vastasid määruse ühe proovi hindamiseks seatud piirväärtustele Escherichia coli osas 1000 pmü/100 ml kui soole enterokokkide osas 100 pmü/100 ml. Joonis 28. Enterokokid

31/63 Salmonella leidus 21.augustil võetud Saare tee ja Lauluväljaku proovis 2012. aastal ja 2013. aastal leiti salmonella juulikuus Lauluväljaku veelaskmest võetud proovist. 2014.aasta proovides salmonellat ei leitud.[11] Arvestades praegust olukorda, kus Russalka piirkonna ranna-ala kasutatakse puhkealana ja mitteametliku supluskohana, tuleb tõdeda, et rannikumere vesi ei ole inimesele ohutu. 4.2 REOSTUSKOORMUS Sademevee mõju hindamiseks võeti Tallinna Keskkonnameti poolt tellitud töö lähteülesande kohaselt proove ja teostati vooluhulga mõõtmisi perioodil 2012-2014 kaheksateistkümnel korral, igal aastal kuus korda kuues sademeveelaskmes. Helsingi Komisjoni Pollution Load Compilation (PLC-Water) juhend pakub koormuste arvutamiseks kolme viisi: 1. Aastaste koormuste arvutusmeetod, mille aluseks on kuukeskmised äravoolumahud ja kuukeskmised kontsentratsioonid; 2. Igapäevased vooluhulgad ja igapäevased kontsentratsioonid - meetodit võib kasutada igapäevaste vooluhulkade ja vähemalt kord kuus võetud keemiliste näitajate olemasolul, interpoleerides; 3. Reostuskoormuste arvutused vooluhulga suhtes kaalutud keskmise toiteelementide kontsentratsiooni kaudu. Tallinna Keskkonnameti poolt tellitud töö raames oli ette nähtud iga aasta kohta 6 mõõtmist kuues seirepunktis kolme aasta jooksul, erinevates ilmastikutingimustest, kuid arvestades aastate vahelist ja aastasisest sademete suurt varieeruvust (joonised 12 ja 13), tuleb tõdeda, et mõõtmiste arv merre kantava reostuskoormuse korrektseks arvutamiseks on ilmselgelt ebapiisav. Tallinna Keskkonnameti tellitud töös arvutati proovivõtupäeva ööpäevane reostuskoormus ja keskväärtuse meetodil ööpäeva keskmine koormus, mis oli aluseks aastakoormuste määramisel. Analüüsitulemuste põhjal arvutatud ööpäevaste reostuskoormuste analüüs näitas, et suuremad reostuskoormused ilmnesid Russalka, Ülemiste, kohati Lauluväljaku sademevee veelaskmetes ja seda just märtsis, aprillis suurvee ning sademete ajal ja septembris, oktoobris, kohati novembris, mil proovivõtule eelnes sademetega periood. [11] Käesoleva töö raames lisati analüüsimiseks Kadrioru reostuskoormused ja äravool AS Tallinna Vesi 2013 ja 2014. aasta veekasutuse aruannetest. AS Tallinna Vesi kasutab sademeveelaskmete aastaste vooluhulkade arvutamiseks valemit, mis võtab arvesse kanaliseeritava pindala S, sademete hulka P, aurumist b ja äravoolu koefitsienti a (näitab pinna kaetust): Q=S*a*(P-b) Selle arvutuse puhul jääb välja Ülemiste järve liigvesi. Ajavahemiku 2012-2014 reostuskoormused on esitatud tabelites 5, 6 ja 7.

32/63 Tabel 5. Reostuskoormus 2012 (Tallinna Keskkonnaameti tellitud seire) [11] 2012 Saare tee Lauluväljak Russalka Sademed Tallinn-Harku aeroloogiajaamas 936,2 mm Äravool, tuhat m 3 /a 1113,1 3967,0 11831,0 Hõljuvaine, t/a 18,2 19,8 276,1 BHT7, t/a 5,3 11,6 74,1 ÜldN, t/a 3,9 20,8 50,3 ÜldP, t/a 0,49 1,07 1,22 Suurimad hõljuvaine reostuskoormused esinesid 2012. aastal. Orgaanilise aine näitaja BHT ja lämmastiku koormus oli suurim Russalka sademeveelaskmes igal aastal, üldjuhul kevadel suurvee ajal. Samuti fosfori koormus, kuigi kontsentratsioonid on madalamad võrreldes teiste sademeveelaskmetega. Russalka äravool on kordades suurem kui teistel sademeveelaskmetel, seda kõigil kolmel aastal (tabelid 5-7). Kõige suurem äravool ja reostuskoormus oli 2012. aastal, kui oli ka kõige rohkem sademeid. Tabel 6. Reostuskoormus 2013 (Tallinna Keskkonnaameti tellitud seire) [11] 2013 Saare tee Lauluväljak Russalka Kadriorg* Sademed Tallinn-Harku 586,5 mm aeroloogiajaamas Äravool, tuhat m 3 /a 178,2 1951,0 7029,4 59,8 Hõljuvaine, t/a 1,8 48,5 92,6 0,77 BHT7, t/a 0,4 8,5 33,5 0,072 ÜldN, t/a 0,5 8,2 13,5 0,084 ÜldP, t/a 0,05 0,57 0,71 0,002 *AS Tallinna Vesi veekasutuse aasta-aruanne Tabel 7. Reostuskoormus 2014 (Tallinna Keskkonnaameti tellitud seire) [11] 2014 Saare tee Lauluväljak Russalka Kadriorg* Sademed Tallinn-Harku 576 mm aeroloogiajaamas Äravool, tuhat m 3 /a 210,8 1470,1 4848,7 58,4 Hõljuvaine, t/a 6,1 19,8 50,1 0,70 BHT7, t/a 4,1 5,1 21,1 0,082 ÜldN, t/a 2,4 6,9 9,1 0,90 ÜldP, t/a 0,25 0,38 0,55 0,003 *AS Tallinna Vesi veekasutuse aasta-aruanne Kokku juhiti ajavahemikul 2012 2014 Russalka, Kadrioru, Lauluväljaku ja Saare tee sademevee veelaskmete kaudu merre u 590 tonni hõljuvaineid, u 160 tonni orgaanilisi aineid, 110 tonni lämmastikku ja 5 tonni fosforit. Kõrgeim oli nii äravool kui reostuskoormus 2012. aastal. 2014. aasta äravool ja koormus moodustas umbes pool 2012. aasta väärtustest. Sademeid oli kolmel aastal kokku u 2000 mm ja koguäravool 32,7 miljonit m 3. Andmed aastate, sademete ja äravoolu ning koormusnäitajate kaupa on esitatud joonistel 29 ja 30.

33/63 Joonis 29. Sademed, äravool, hõljuvaine ja orgaanilise aine koormus Russalka Saare tee alal Joonis 30. Sademed, äravool, lämmastiku ja fosfori koormus Russalka Saare tee piirkonnas Võrreldes AS Tallinna Vesi (TV) veekasutuse (VK) aasta-aruannetes esitatud äravoolu ja koormusandmeid Tallinna Keskkonnaameti tellitud uuringu tulemustega (tabel 8) on näha erisusi, mis tulenevad erinevast ja vähesest seiresagedusest ning äravoolu ja koormuse arvutusmetoodikast. Tabelist 8 selgub, et seniste hinnangute alusel Russalka (Ülemiste) sademevee koguhulgast moodustab looduslik Ülemiste järve liigvesi valdava osa. Samal ajal on reostuskoormus kõrgeim.

34/63 Tabelis 8 on võrdluseks koondatud andmed äravoolu ja reostuskoormuse kohta 2014. aastal. Tabel 8. Äravool ja reostuskoormus 2014. aastal 2014 Saare tee Lauluväljak Russalka Kadriorg* Sademed Tallinn- Harku jaamas TTÜ KTI ja TV TV VK aruanne TTÜ KTI ja TV 576 mm TV VK aruanne TTÜ KTI ja TV TV VK aruanne TV VK aruanne Äravool, tuhat m 3 /a 210,8 100,5 1470,1 1297,8 4848,7 487,5 58,4 Hõljuvaine, t/a 6,1 1,45 19,8 38,54 50,1 7,26 0,7 BHT7, t/a 4,1 0,24 5,1 5,45 21,1 2,34 0,082 ÜldN, t/a 2,4 0,32 6,9 6,36 9,1 0,88 0,9 ÜldP, t/a 0,25 0,029 0,38 0,506 0,55 0,059 0,003 Samuti mõjutab tulemusi sademejaamade arv ja paiknemine. Tõese äravoolu saamiseks peaks olema sademeveelaskme valgalal vähemalt kaks sademete mõõtejaama. Riigi püsiseirejaam, Tallinn-Harku aeroloogiajaam asub Tallinna piiril, 33 m merepinnast kõrgemal ja ei pruugi madalamaid ja kaugemaid piirkondi adekvaatselt iseloomustada. Alates 2013. aastast on AS Tallinna Vesi paigaldanud oma teeninduspiirkonnas 9 sademete mõõtjat, mille tulemused aasta kõige vihmasemal kuul augustis on esitatud joonisel 31. Joonis 31. Sademed 2014. aasta augustis, AS Tallinna Vesi sademejaamade ja Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmetel Uurides seni tehtud seire põhjal saadud tulemusi tuleb nentida, et erinevate saasteainete kontsentratsioonid varieeruvad suurtes piirides olenevalt sademetest ja tippvooluhulkadest,

35/63 mistõttu Tallinna Keskkonnaameti poolt tellitud seire viimaste aastate proovivõtusagedus (6 korda aastas), aga ka AS Tallinna Vesi proovivõtusagedus (12 korda aastas) ei kajasta piisavalt reostuskoormust ja sademevee tegelikku mõju keskkonnale. Vajalik oleks arendada nii sademeveelaskmete äravoolu kui proovivõtu pidevat automaatset jälgimissüsteemi, mis võimaldaks mõõta vooluhulka ja ainesisaldust erinevatel hüdroloogilistel režiimidel. Tagada tuleks veetaseme pidev mõõtmine ja keskmistatud proovide võtmine. 5 PROJEKTI PIIRKONNA MAAOMAND Projekti piirkonna maaomand, katastriüksuste piirid, servituutide vajadus, naaberkinnistute kasutamise võimalused ja tingimused, hoonestusõiguse küsimused merealal. Joonistel 29 ja 30 on esitatud Maa-ameti kaardiserveri andmete põhjal maakatastrisse kantud maaomandid, maaomandi koondandmed on toodud tabelis 8. Tabel 8. Maaomandi andmed projektipiirkonnas Jrk Tunnus Lähiaadress Sihtotstarve Omanik 1 78401:115:0139 Reidi tee T6 Transpordimaa 100% Tallinna linn 2 78401:115:0144 Pirita tee 1 Üldkasutatav maa 100% Tallinna linn 3 78401:115:0002 Narva mnt 69 Üldkasutatav maa 100% Tallinna linn 4 78401:115:0143 Narva mnt 69a Üldkasutatav maa 100% Tallinna linn 5 78401:115:0103 Pirita tee T1 Transpordimaa 100% Tallinna linn 6 78401:115:0011 Narva maantee T18 Transpordimaa 100% Tallinna linn 7 EHAK kood 0596 Pirita LO Riik 8 AT030812013 Pirita LO Riigi reservmaa piiriettepanek Riik

36/63 Joonis 31. Maaomand Russalka ja Lauluväljaku piirkonnas (Maa-ameti kaardiserver http://xgis.maaamet.ee/xgis/) Joonis 32. Maaomand Saare tee piirkonnas (Maa-ameti kaardiserver http://xgis.maaamet.ee/xgis/) 5.1 KOHUSTUSED JA PIIRANGUD EHITISTE KAVANDAMISEL Sademeveelaskmete rekonstrueerimisel ja uute rajatiste kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata kohustustele ja piirangutele, mis on sätestatud erinevates seadustes, aga ka kehtestatud planeeringutega või muude asjakohaste dokumentidega. Nimetatud kohustuste ja piirangute rakendatavust täpsustatakse rekonstrueerimisprojekti järgmises etapis. Järgneva etapi koostamisel tuleb võimalusel vältida selliseid rajatiste asukohavalikuid, mis toovad endaga kaasa ulatuslikke ehitustegevusi aladel, kus ehitustegevusele on esitatud piirangud. Allpoolviidatud seadustest kaotab oma kehtivuse Ehitusseadus 30.06.2015 ning alates 01.07.2015 jõustub Ehitusseadustik. Viidatud Veeseaduse ning Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsioonid kaotavad oma kehtivuse 30.06.2015 Merelasutorustiku näol on tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. Vastavalt Ehitusseadusele, 19 (3 6 ), avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks koostab ja väljastab projekteerimistingimused Tehnilise Järelevalve Amet. Projekteerimistingimused väljastatakse isikule, kellel on veeseaduse 22 5 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba.[rt I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]. Vastavalt Veeseadusele 22 6 (1) esitatakse hoonestusloa taotlus hoonestusloa menetlejale, kelleks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

37/63 Ehitusseadustiku 105 (2) kohaselt ei ole kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused nõutavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning 106 kohaselt esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile ehitamiseks ehitusteatis ja hoonestusluba. Vastavalt ehitusseadustikule 107 (2), on pädev asutus avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa andmiseks Tehnilise Järelevalve Amet. Vastavalt looduskaitseseadusele 31 (2), kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine. Looduskaitseseaduse 38 (1) 3) kohaselt on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal linnas 50 meetrit. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja rajatisele. Ehituskeeluvöönd ei laiene olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Vastavalt muinsuskaitseseadusele 25 (7) on muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS), 3, hinnatakse keskkonnamõju, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Vastavalt KeHJS seadusele, 7, on tegevusloaks muuhulgas: 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kiirgustegevusluba või hoonestusluba; [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] Vastavalt määrusele, Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1 [RT I, 08.05.2012, 11 - jõust. 11.05.2012], tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang a) vee erikasutuse valdkonda kuuluva tegevuse korral: - veejuhtme, mille kaudu ärajuhitava vee keskmine vooluhulk on 10 miljonit kuni 100 miljonit kuupmeetrit aastas, rajamine; b) Infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva järgmise tegevuse korral: - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla-, ülikooli-, vangla- ning muude samalaadsete projektide arendamine.

38/63 6 NAABERRIIKIDE JA LINNADE KOGEMUSED SADEMEVETE, RANNAALA JA RANNIKUMERE KORRASTAMISEL 6.1 SADEMEVEE KÄITLUS Võrreldes varasemate aegadega on trendid sademevee ärajuhtimisel palju muutunud. Klassikalisele sademevee kogumisele, kus see juhiti madalamatesse kohtadesse ja sealt otse sademevee- või ühiskanalisatsiooni, on tänapäeval enam hakatud tähelepanu pöörama kanalisatsiooni juhitava sademeveekoormuse vähendamisele. Selleks püütakse kõvakattega pindadelt kogutavad sademeveed ära juhtida looduslikke teid pidi ja keskendutakse sademevete hajutamisele ja immutamisele. Ärajuhtimiseks kasutatakse avatud kanaleid ja kraave, vajadusel suurema akumulatsiooni tekitamiseks, et tasandada tipuvooluhulki, rajatakse maastikul veesilmasid-tiike ning sobilikes kohtades see immutatakse. Sellega vähendatakse oluliselt hüdraulilist koormust kanalisatsioonile, säilitades lokaalselt piirkonna põhjaveevaru. Peamised põhimõtted sademevee majandamise korraldamisel on järgmised: - sademevete äravoolu moodustumise vältimine; - sademeveehulga vähendamine ehk käitlus ja kasutamine selle tekkimiskohas; - sademevee ärajuhtimine moel, et oleks tagatud imbumine pinnasesse ja aeglane äravool; - sademevee ärajuhtimine märgaladele või avatud aladele, kus toimuks sademevee - akumuleerimine ja imbumine; - sademevee ärajuhtimine suublasse. Näiteks Rootsis ja Kesk-Euroopa riikides on sademeveemajandamisel pikad traditsioonid. Neis riikides on koostatud üleriigilised vastavad kavad, milles on kesksel kohal looduskesksed lahendused. Sademevett on hakatud pidama väärtuslikuks linnaplaneerimise ressursiks ja märkimisväärseks esteetiliseks elemendiks. Sademevee käitlemise põhimõtteks on kohapealne käitlemine.[12] Saksamaa seadusandluses on määratletud, et ehitamisega ei või alandada põhjaveetaset, ega tekitada äravooluga tulvasid alamjooksul (üleujutusi). Eesmärgiks on seatud sademevee immutamine sellisel määral nagu see imbuks ka looduslikul kujul. Lisaks eeldatakse Saksamaal uute looduslike elupaikade loomist ehitustegevusest johtuvate looduskahjustuste korvamiseks. Nende kohustuste täitmine on praktikas tähendanud erinevate immutus- ja akumulatsioonirajatiste (näiteks märgalad) kasutamist. Samuti on viimaste aastate tulvavetest põhjustatud katastroofid sundinud rakendama meetmeid, et oleks tagatud sademevee immutamine ja akumuleerimine. [12] Vastavalt Helsingi linna sademeveestrateegiale, on seatud järgmised eesmärgid ja tegevused esmatähtsuse alusel[13] : I Sademeveed puhastatakse ja kasutatakse tekkimise kohas Olenevalt hüdrogeoloogilistest ja muudest tingimustest sademeveed immutatakse nende tekkimise kohas. Kui immutada ei ole võimalik, siis aeglustatakse äravoolu või pikendatakse kokkuvooluaega enne ärajuhtimist.

39/63 II Sademeveed juhitakse tekkekohast ära nii, et oleks tagatud aeglane äravool Kui sademevett ei ole võimalik immutada, ega akumuleerida kohapeal, siis juhitakse sademeveed kinnistutelt/üldkasutatavatelt aladelt ära nii, et oleks tagatud aeglane äravool maastikus kraavidesse, süvenditesse ja nõgudesse, kus toimub imbumine maasse läbi taimestiku ning aurumine. III Sademeveed juhitakse sademeveekanalisatsioonis aeglustus- ja akumulatsioonirajatistesse enne suublasse (veekogusse) juhtimist Juhul kui sademevett ei saa immutada ega juhtida ära aeglasel moel maastikus, juhitakse sademeveed eraldi lahkvoolsesse kanalisatsiooni. Enne suublasse juhtimist toimub siiski vete akumuleerimine ja äravoolu aeglustamine vastavates rajatistes. Kui sademeveed juhitakse kinnistutelt või avalikus kasutuses olevatelt aladelt otse merre või jõkke, siis rakendatakse äravoolu aeglustamist ainult sel juhul kui sademevee kvaliteet on halb. IV Sademeveed juhitakse sademeveekanalisatsiooni kaudu otse suublasse (veekogusse) Kui sademevett ei saa immutada ega akumuleerida kinnistutel või ühiskondlikus kasutuses olevatel aladel enne suublasse juhtimist, siis juhitakse sademevesi torustiku kaudu otse suublasse. V Sademeveed juhitakse ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastile Kui sademevett ei saa immutada ega akumuleerida ning ka lahkvoolne ärajuhtimine ei ole võimalik, siis juhitakse sademeveed ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastile. 6.2 RANNIKUALA KORRASTAMINE Vetikate füüsilist eemaldamist veest on kasutatud niitvetikate puhul. Tegemist on väga töömahuka tegevusega ja teadaolevalt on seda kasutatud tiikide korrastamisel. Ulatuslike veepindade puhastamiseks ei ole antud meetod siiski sobilik. Selle meetodiga on võimalik eemaldada koos vetikatega ka taimetoitained, takistades sedaviisi kasvutsüklit. Töövahenditena niitvetikate eemaldamisel on kasutatud võrke, rehasid ja ka käsitsi sikutamist. [14] Vetikate veepinnalt koorimist on edukalt katsetatud näiteks Austraalias. Sinivetikate õitsemise lõpufaasis tekivad veepinnale moodustised, mida on võimalik kokku riisuda. Selleks on kasutatud merereostuse likvideerimise tehnikat. Sageli kasutatakse selle meetodi juures ka koagulanti või flokulanti. Antud meetodi miinuseks on see, et seda ei ole võimalik efektiivselt kasutada enne vetikate õitsemisperioodi lõpufaasi, kui õitsemisaja kahjulikud aspektid on realiseerunud. Antud meetodit saab kasutada vajaliku varustuse olemasolul. [15] Rootsis on Trelleborg i kohalik omavalitsus rakendanud vetikate mehaanilist eemaldamist liivarannaga madalast rannikuveest 2008-2009 aastal.[16] Nende kogemuste põhjal on veest korjatav vetikamass 0,7 0,9 tonni/m 3. Rannalt kogutud kuivmass 0,3-0,4 tonni/m 3. Kasutatud tehnika on sarnane põllumajanduses kasutatavatele heinateomasinatele (kaarutaja). Kogemuste põhjal on sel viisil vetikate korjamise jõudlus 300 kg märga vetikamassi minutis. Masina

40/63 ( side-rake ) kaal on 150 kg ja hind 12 000 SEK. Masin on sobilik väikeste pindadel ja madalas vees kasutamiseks, randades, kus vetikaid on vähe, ca 1-2 m veepiirist meres. Praktikas on kasutatud ka analoogset suuremat mehhanismi, millele on lisatud ekskavaatori käpp. Selle seadme hinnaks on 15 000 20 000 SEK-i. Seade sobib kasutamiseks ka kivise ranna korral. Suurematel kombainilaadsetel mehhanismidel, nn kombainlõikuritel, on ka konveier vetikamassi laadimiseks traktori järelkärule. Hind 100 000 SEK-i. Jõudlus 500 kg märga vetikamassi minutis. [16] Itaalias uuriti 2012. aastal madalat, eutrofeerunud ja kesise veevahetusega lahte, eesmärgiga hinnata vetikamattide mehaanilise töötlemise tõhusust. Ühe eksperimendi ajal liikusid spetsiaalsed koristuskombainid korduvalt läbi uuringualade, kus vee keskmine sügavus oli keskmiselt 1 m. Katse kestis u 40 päeva, iga 48-72 tunni tagant viibisid alused uuringualal 2 tundi, kündes (lõhustades) oma liikumisega üles 3-5 cm sügavuselt veekogu põhja pehmet pealmist settekihti. Vetikamassi ära ei korjatud. Teises eksperimendis toimus ka vetikamattide kõrvaldamine, kuid juba suurematel aladel. Mõlemad uuringualasid võrreldi nn häirimata aladega. Tulemused olid järgmised: koristuskombaini liikumine uuritaval alal koos vetikate mehaanilise lahti rebimisega (ilma vetikamassi eemaldamiseta) mõjub soodsalt vetikamattide hävinemisele ja nende lagunemisele setetes; vetikamattide loomulik vähenemine sõltub vetikamattide paksusest kujunenud keskkonnas; vetikamassi eemaldamine ei ole peamine põhjus vetikamattide vähenemisel, mõjub tegelikult vetikate lahti rebimine veekogu põhjast. [17] 7 TALLINNA LAHTE SUUBUVATE SADEMEVEE TORUSTIKE SEISUND Lasnamäe piirkonna sademevee ja reovee ühiskanalisatsiooni süsteemid tuginevad 70datel ja 80datel projekteeritud ja ehitatud lahkvoolsetel tunnelkollektoritel. Osaliselt on kasutatud ka vaheseinaga eraldatud ühe kollektorit (ca 1,9 km) kuid reeglina jooksevad kollektorid eraldi. Reoveekanalisatsiooni eelvooludeks on piki Laagna teed ja J. Smuuli teed kulgev Ø2450 mm kollektor (Idakollektor), mis ühineb Pirita teel oleva kollektoriga ja suubub mereäärsesse tunnelkollektorisse nr 1. Pidevalt toimub kollektorite seire ja kõik ilmnenud puudused ja avariid likvideeritakse võimalikult kiirelt. Vastavalt Lasnamäe elamualade üldplaneeringule on arvutuslik vooluhulk Lasnamäe elamurajoonide reoveele ca 20 000 m3/d. Idakollektor koos šahtidega on algselt projekteeritud ja ka välja ehitatud küll lahkvoolsetena, kuid arvestades võimalusega šahtides paiknevate ülevoolude kaudu juhtida eriolukordades reovesi piisava lahjendusega sademevee kollektori poolele ja sealtkaudu Tallinna lahte. Selle tulemusel püüti vältida kesklinna, eelkõige Tuukri/Ahtri tn piirkonna üleujutust ja ühtlustada Paljassaare reoveepuhastusjaama jõudvat reoveekogust. Lasnamäe tööstusaladel on ühisvoolne kanalisatsioon. Tööstusrajoonis on Ø2450 mm ühisvoolne kollektor, mis saab alguse Betooni tänavalt ja ühineb J. Smuuli tänaval Idakollektori ja ülevooluga sademeveekollektoriga. Vastavalt Tallinna ÜVK arenguplaanile muudetakse Lasnamäe tööstusalad tulevikus järk-järgult vastavalt Tallinna Linna eelarvelistele vahendite olemasolule lahkvoolseks. Selle hindamiseks on aastal 2005 koostatud Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemlahendused ja hinnatud keskkonnamõjusid.

41/63 Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud kaitsevad kanalisatsioonivõrku ja puhastusseadmeid liigse hüdraulilise koormuse eest ja linnatänavaid üleujutuste eest. Ülevoolude eesmärgiks on puhastusseadmete optimaalse jõudluse tagamisel minimaalne keskkonnareostus. Vabariigi Valitsuse määruse nr 99, 29.11 2012, Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed 5 lõige (6) järgi tohib ühisvoolsest kanalisatsioonist sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu suublasse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud peavad olema projekteeritud nii, et need hakkavad tööle vaid siis, kui suublasse juhitavas heitvees sisaldub üks osa reovett ja vähemalt neli osa sademevett. Reovee ja sademevee vooluhulkade suhtarv määratakse ehitusprojektiga arvutuslikult. 5 lõige (7) kohaselt ei kohaldata lisas 1 (Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed) esitatud nõudeid ülevoolude kaudu suublasse juhitava sademevee ja reovee segu suhtes. Arvestades keskkonnakaitseliste nõuete karmistumisega, on pidevalt suurenenud surve mitte kasutada ülevoolusid (nt Idakollektor) ja maksimaalselt juhtida ühisvoolset kanalisatsioonivett Paljassaare reoveepuhastisse. Tunnelkollektoritele tehakse AS Tallinna Vesi poolt regulaarset ülevaatust. Kõik reovee avariilasud on tänaseks suletud ja Idakollektori šahtides paiknevad ülevoolud on reguleeritud maksimaalsele tasemele. Seoses sellega on oluliselt suurendatud Tuukri/Ahtri tn piirkonna üleujutuste ohtu, mida viimastel aastatel on korduvalt esinenud. Oma panuse üleujutustele annab jätkuvalt ühisvoolne Suur-Sõjamäe piirkond. 8 LAHENDUSVARIANDID 8.1 IMMUTAMINE Sademevee immutamine peaks olema esimene ja eelistatud meede peale sademevee tekkimise ennetamist (sademevee kasutamine). Immutamine on kõige tõhusam viis sademevee koguse vähendamiseks. Immutamiseks peavad olema sobilikud hüdrogeoloogilised tingimused. Immutusalasid tuleks rajada võimalikult hajutatult, et valgala kasvuga ei kasvaks arvutuslikud vooluhulgad liiga suurteks, mis võivad põhjustada probleeme nii maakasutuse kui ka keskkonnakaitse seisukohalt [18]. Täisehitatud piirkondades (nt. Lasnamäe, tööstusalad) kogutakse sademeveed reeglina kokku sademeveekaevude kaudu ja juhitakse sademevee- või ka ühiskanalisatsiooni. Taoliselt väljaehitatud piirkondade korral on sademevee kokkuvooluaja pikendamine tiikide, basseinide jne näol ja immutamise kasutamisega suhteliselt piiratud. Sademevee koormuse vähendamiseks tuleb rakendada esimese abinõuna kanalisatsiooni juhitava vooluhulga vähendamist. Kanalisatsiooni juhitava sademevee hulga vähendamiseks rakendatakse, kohtades kus võimalik, sademevee ärajuhtimist kõvakattega aladelt looduslähedase avatud süsteemiga (kraavid) immutamist võimaldavasse pinnasesse. Avatud kraavid võimaldavad ka sademevee tippvooluhulkade tasandamist. Immutamist võib pidada esimeseks oluliseks abinõuks, kuna sellega on võimalik oluliselt vähendada sademevee koormust kanalisatsioonisüsteemile. Immutamisele peab eelnema ummistuste vältimiseks eelpuhastus hõljumi eraldamiseks. Vastavalt VVm nr 99, 29.11.2012, peab sademevesi juhtimisel pinnasesse vastama järgmistele nõuetele:

42/63 - Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu veekogusse juhtida sademevett, mille reostusnäitajad ei ületa määruse lisas 1 sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000 9999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. - Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. - Juhul kui sademevee reostusnäitajad ei vasta eelpool nimetatud reostusnäitajate ning muude reostusnäitajate poolest kehtestatud piirväärtustele, käsitletakse sademevett saastatud sademeveena, mis vajab enne suublasse juhtimist puhastamist. - Heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Arvestades asjaoluga, et sademevee reostusaste sõltub selle kogumisalast, siis tuleb lokaalse puhastamise vajadust ja võimalusi hinnata piirkonniti. Reostunud sademeveed pärinevad näiteks tööstuspiirkondadest ja liiklussõlmedest. Elupiirkondade hoonete katustelt ärajuhitavad veed on seevastu olulisemalt puhtamad. Siiski ei ole üldiselt Lasnamäe piirkond sademevee suuremamahuliseks immutamiseks sobilik (vt ptk 2.3). Lasnamäe paepealne on (alvar, moreen) põhjavee pindmise kihi poolest väga reostustundlik ala [4]. Üks sademevee äravoolu korraldamisega seotud põhiküsimusi on sademevee kogumine ja ärajuhtimine sellisel moel, et see ei reostuks ja et oleks võimalik sademevee käitlemine (äravool loodusesse) lokaalselt. Seetõttu tuleb hinnata sademevete käitlemisvõimalusi väiksemate üksuste kaupa. Edaspidistes planeeringutes ja uute asustusalade kavandamisel tuleb kaaluda võimalusi sademevee lokaalseks immutamiseks väikestes mahtudes (puhtad katuselt kogutavad sademeveed näiteks). Piirkondades, kus on väljakujunenud infrastruktuur ning immutusvõimalused piiratud, on kõige sobivamaks meetmeks kombineeritud süsteem. See tähendab, et tuleb lähtuda olemasolevast sademeveesüsteemist ning edaspidi kaaluda lokaalseid lahendusi eesmärgiga vähendada tekkivaid sademeveehulkasid ning sellega koormust olemasolevale süsteemile. 8.2 VETIKAMATTIDE EEMALDAMINE Vetikamattide eemaldamine ei ole väga levinud meetod probleemi lahendamiseks. Siiski on seda erinevates kohtades proovitud ja saadud ka positiivseid tulemusi. Tegemist on ressursimahuka ettevõtmisega ja sobib üldjuhul väikese pindalaga veekogude korrastamisel. Probleemiks on ka sobiv ajastus, kuna pinnalt vetikamattide efektiivne eemaldamine on võimalik vetikate õitsemisperioodi lõpufaasis. Selleks ajaks on aga õitsemisest johtuvad kahjulikud aspektid realiseerunud. Tallinna lahe seisundist järeldasid TTÜ MI teadlased, et vetikate vohamise üheks põhjuseks on sademevee väljalaskudest ja ka Pirita jõest tulev toitaineterikas vesi; väljalaskude juurde tekivad mõnesaja meetri ulatuses "vetikamatid", mis kanduvad lainetega randa ja rannalähedasse madalasse vette; toiteainete vood sõltuvad oluliselt sademetest; vesi on rannas hästi segunenud, toiteainete kontsentratsioonid ühtlustuvad väljalasust eemaldudes kiirelt avamere tasemeni ning põhjasetetest ei avastatud jääkreostust, mis võiks põhjustada vetikate vohamist või haisu.

43/63 TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste uuringu kohaselt satub Russalka Saare tee piirkonna sademeveekollektoritest merre aegajalt toitaineid kogustes, mis võivad soodustada/kiirendada niitjate makrovetikate, eelkõige Cladophora glomerata ja Ulva intestinalis ning pruunvetika Pilayella littoralis massilist vohamist madalas rannavees. Niitjad rohevetikad on soodsas olukorras võimelised taastootma oma biomassi 7-14 päevaga. [19] Suvekuudel Russalka-Pirita-Merivälja rannaaladel leviva ebameeldiva lõhna üheks põhjustajaks on suure tõenäosusega madalasse vette ja rannale akumuleerunud valdavalt niitjatest makrovetikatest moodustunud vetikamassi anaeroobne lagunemine, mille tulemusel tekib mädamunalõhnaga divesiniksulfiid (H2S). Rannale kuhjunud vetikamass võib olla sinna kantud hoovuste ja tuulte poolt ka teistest Tallinna lahe piirkondadest (näiteks sügavamal merepõhjale akumuleerunud erinevas vanuseja lagunemisastmes olevad vetikamatid võivad hoovuste või tormidega kanduda rannaalale). Muu maailma praktika kohaselt on välja töötatud erinevaid mehhaanilisi meetodeid (s.h. vetikakombainid ) nii veepinnal vabalt triivivate, madalasse vette akumuleerunud kui rannale kuhjunud makrovetikate kogumiseks ja eemaldamiseks kui ka nende edasiseks kasutamiseks (näit. väetistena, biokütusena). Seega vältimaks eriti soojadel suvekuudel (juuni, juuli, august) Tallinna lahe rannapiirkondades leviva ebameeldiva lõhna tekkimist on soovitav rannale uhutud ja rannalähedasse vette akumuleerunud lahtine vetikamass võimalikult kiiresti eemaldada. Vältida tuleks kindlasti kuhjade moodustamist veepiiri lähedusse, eriti madala veeseisu korral, et kogutud vetikamass ei satuks veetaseme tõustes või lainetusega uuesti merre tagasi. Samas ei ole kindlasti võimalik pidevalt kogu rannale kuhjunud või madalasse vette akumuleerunud vetikamassi täielikult eemaldada kulukas ja töömahukas (sõltuvalt Tallinna lahe rannaalade iseloomust: kividega aladel ei ole ilmselt võimalik kasutada mehhaanilisi abivahendeid) ning seega ka ebameeldiva lõhna tekkimise probleemi lahendada.[19] 8.2.1 Vetikamattide eemaldamise hinnanguline maksumus Vetikamatid, kohati küllaltki paksud, tekivad väljalaskude juurde, nad ei ole eriti ulatuslikud - vaid mõnisada ruutmeetrit. Väljalaskude juures koguneb neid massilisemalt ning eriti Ülemiste väljalasu vahetus läheduses (sügavusel ~ 0,5 m), kus merepõhi on kruusane on neil võimalus kinnituda ka merepõhjale ning seetõttu kujuneb seal põhja paks vetikamatt, mis siis tormiga ka kaldale uhutakse. Halvem on olukord Saare väljalasu juures, kuhu, koguneb kogu rannaala toodang. Samuti uhutakse vetikad tänu laevalainete ja tuulehoovuste koosmõjule piki kogu randa Lasnamäe väljalasust kuni Pirita muulini. [1] Põhiline vetikate produktsioon toimub just rannikuala Vana-Sadama poolses otsas (Ülemiste ja Lasnamäe väljalasud), s.t., et igasuguste vee liikumist takistavate rajatiste ehitamine merre, tekitab uue kontsentreerumisala, nagu seda on tekitanud ka olemasolev Pirita sadama kaid ja muulid. Pigem võib kaaluda vetikate kokku kogumist seal kus nad põhiliselt tekivad (Ülemiste ja Lasnamäe väljalasud) või kuhu nad kogunevad (Saare nurk) need alad on sileda, põhiliselt liivapõhjaga, suuri kive esineb vaid Saare nurgas, kuid mitte väga tihedalt.[1] Kuna teave vetikamattide levikuala suuruse kohta on selgelt piiritlemata, siis uuriti töös eri aastate Maa-ameti ortofotosid. Vana-Sadama piirist kuni Pirita muulini on rannajoone pikkus ca 4 km. Võimalikke vetikamatte võib täheldada 2013. a ortofotode põhjal piki randa keskmise ulatusega ca 20-30 m, nii rannal, kui vette ulatuval alal, Lauluväljaku sademeveelaskme juures ca 60 m ulatuseni meres. Sealt edasi Pirita poole vetikatega kaetud ala suureneb, ulatudes Saare

44/63 tee piirkonnas ca 500-600 meetrini rannast, kus merel sügavust ca 5 meetrit. Kokku esineb vetikamatte hinnanguliselt ca 1 km 2 alal, millest valdav osa on vees. Üsna sarnane on olukord olnud ka eelnevatel aastatel. Väljavõte Maa-ameti ortofotodest ajavahemikul 2000 kuni 2013 on joonistel 1-5. Pildistamise aeg on olnud aprill mai, mis iseloomustab just ränivetikate massilise arenemise perioodi. Suve-sügisperioodi kohta sellised andmed puuduvad. Vetikamattidega kaetud ala vahetult Russalka ja Kadrioru sademeveelaskme ümbruses on hinnanguliselt 2013. a ortofotode alusel ca 1000 m 2, Lauluväljaku sademeveelaskme juures ca 3000 m 2 ja Saare tee veelaskmel ca 300 m 2. Ülejäänud osa on Saare tee ja Pirita muuli vahelisel alal sügavamal meres. Veetaimede koristus peaks toimuma tavaliselt hiliskevadel, suvel ja varasügisel, kui veetaimed on lähedal vee pinnale. Olenevalt veetaimede liigist, tihedusest ja kogumisseadmete mahutavusest on võimalik eemaldada ja koguda USA Washingtoni osariigi Ökoloogia osakonna (Washington State Department of Ecology) andmetel tüüpmasinate puhul veetaimi 0,5-1,5 aakrilt tunnis ehk ca 2000-6000 m 2 tunnis. [20] Veetaimede eemaldamise maksumuse arvutamisel võeti aluseks Washingtoni osariigi ja Rootsis Trelleborg-i kohaliku omavalitsuse andmed veetaimede ja vetikate koristamisel. Vastavate mehhanismide maksumus USA-s on vahemikus 35 000 110 000 US dollarit ehk 33 000-105 000 eurot [20]. Trelleborg-i omavalitsuse uuringu kohaselt oli väikeste masinate maksumus 2008-2009. aastatel tunduvalt väiksem, olles vahemikus 12 000-100 000 rootsi krooni ehk 1300-11 000 eurot [16]. Ühe aakri koristamise hind on 250 US dollarit ehk 235 eurot avaliku sektori ettevõtte puhul, eraettevõtetel vahemikus 500 800 US dollarit ehk 470-760 eurot. Niidukaar on 1,8 kuni 3 m. [20] Mehhanismi juhi töö hindamise aluseks võeti ekskavaatorijuhi keskmine tunnihind Eestis, mis on hetkel netotasuna vahemikus 7 kuni 11 eurot. Küttekulu võib ulatuda 16 liitrini tunnis ehk ca 18 eurot ja hoolduskulud 3 eurot tunnis. Olenevalt masina tüübist kulub erinevate kiiruste puhul 1 km 2 suuruse ala vetikamattide koristamiseks aega järgmiselt: 2000 m 2 /h - 500 tundi ehk ca 63 tööpäeva 4000 m 2 /h - 250 tundi ehk 31 tööpäeva 6000 m 2 /h - 167 tundi ehk 21 tööpäeva Valdavalt kasutatakse neid nimetatud mehhanisme siseveekogudel, kus on rahulik veepeegel. Tallinna lahes on laevalainetus üheks mõjuriks, mida tuleb arvesse võtta sobilike mehhanismide valikul ja hankimisel. Tabelis 1 on arvestatud vajadusega kasutada mõlemat tüüpi mehhanisme. Samuti kallimate mehhanismidega, kuna eeldatavalt ei ole mere keskkonnas meie tingimustes odavamad siseveekogudel kasutatavad mehhanismid sobilikud. Vaja on võimsamaid mehhanisme, toimetamaks mere tingimustes, arvestades, et vetikamattide eemaldamine toimuks võimalikult kiiresti, lühikese aja jooksul enne vetikate õitsemist. Maksumuse arvutamisel võeti töö ajaks 167 tundi.

45/63 Tabel 1. Vetikamattide eemaldamise maksumus 1 km 2 suuruselt rannikualalt Tööjõu kulu tööandjale, EUR Küte, EUR 7200* 3000 Mehhanismi maksumus, EUR Investeering (ost) Hoolduskulud Trelleborg-i mehhanism (rannal ja madalas, sügavusega 1-2 m, vees) 11 000 USA mehhanism (töötab sügaval, 5-10 m vees) 105 000 Kokku maksumus, EUR 115 000 500 125 700 Washingtoni teenuse hinnaga, kogu teenus, EUR avalik sektor: 59 500 eraettevõtlus: 119 000-190 000 * arvestatud on 3 spetsialistiga USA ja Rootsi näite varal Lisandub kogutud vetikamassi transpordi maksumus, mis oleneb kogumisviisist, (kas rannal, madalas vees või sügaval vees) ja kaldale toimetamine ning edasi käitluskohta. Vetikamassi, olenevalt koostisest on mujal maailmas proovitud kasutada väetisena, toormena paberitööstuses, biogaasi tootmises ning kompostina avalikes parkides ja haljasaladel. Antud juhul on otstarbekas transportida vetikamass Jõelähtme prügilasse ja seal komposteerida. Hetkel ei ole võimalik prognoosida vetikamassi kogust ja hinnata transpordi kogumaksumust.

46/63 Joonis1. Vana-Sadama ja Russalka rannikuala, ortofotod (alustades ülevalt vasakult paremale) 2000, 2002, 2008, 2011, 2013

47/63 Joonis2. Russalka Lauluväljaku ranna-ala Joonis3. Lauluväljaku ranna-ala Saare tee suunas

48/63 Joonis 4. Lauluväljaku ja Saare tee vaheline ranna-ala Joonis 5. Saare tee ja Pirita muuli vaheline ranna-ala Kõige kiirem viis teemaga tegelda on ilmselt katsetada vetikamattide koristamisega. Täpne hind selle teenuse osas selguks vastaval hankel. Üheks võimaluseks oleks välja kuulutada avalik hange vetikamattide ühekordseks koristamiseks Vana-Sadama ja Pirita muuli vahelisel rannikualal. Nimetatud hanke alusel tehtud töö põhjal selgub vetikamassi ulatus ja kaal ning koristamise sagedus ning ka sobivad mehhanismid. Samuti saab otsustada andud meetodi rakendatavusest vetikamattide eemaldamisel ja haisuprobleemi lahendamisel. Juhul kui

49/63 vetikamattide eemaldamine annab soovitud tulemuse võiks kaaluda teenuse sisseostmise asemel mehhanismide soetamist. 8.3 OLEMASOLEVATE SADEMEVEELASKMETE MERRE PIKENDAMINE TTÜ MI teadlased koostasid uuringu käigus mudeli, mille abil analüüsisid praegust olukorda ning selle parandamise võimalusi. Üheks parendamisettepanekuks oli eeldus, et Russalka- Lauluväljaku sademevee väljalasud on juhitud süvamerelasu kaudu 1,1 kilomeetri kaugusele 15 meetri sügavusse merre. Käesoleva töö raames arutasid konsultandid olemasolevate sademeveelaskmete (Russalka, Lauluväljaku ja Saare tee) pikendamise võimalusi arvestades maakasutust, majanduslikkust ja tehnilist otstarbekust. Russalka ja Lauluväljaku väljalaskude juures kaaluti kahte võimalust: 1. Variant 1 Igale väljalasule rajada omaette ülepumpla ja ca 1km pikkune süvamerrelase. Russalka juures olevad Ülemiste ülevoolukollektori veelase ja Kadrioru veelase juhtida kokku ühte ülepumplasse. Veelaskmete dimensioonid peavad arvestama vähemalt mõõdetud vooluhulkade maksimaalsete kogustega. Ülepumplatele peab säilitama avariiveelasud merre, avarii ei tohi ohustada kollektorite valgaladel üleujutusi. Ülepumplad peavad olema garanteeritud elektritoitega. 2. Variant 2 Russalka sademeveelaskmete juhtimine Lauluväljaku ülepumplasse Russalka piirkonnast Ülemiste ülevoolukollektor ja Kadrioru kollektor juhtida kokku Lauluväljaku kollektoritega, rajada ühine suur ülepumpla ja ühine merrelase. Arvestades olemasoleva maapinna kõrgusarvudega, võimalikku maakasutust ning olemasolevate tehnovõrkude paiknemist, ei ole võimalik neid kollektoreid isevoolselt juhtida Lauluväljaku planeeritavasse pumplasse. Sademevee juhtimiseks Russalka piirkonnast Lauluväljaku pumplasse peab kasutama vahepumplat, mis muudab variandi 2 tehniliselt keerukaks ja suurendab üleujutuste ning avarii riski. Ülepumplatele peab säilitama avariiveelasud merre, avarii ei tohi põhjustada kollektorite valgaladel üleujutusi. Ülepumplad peavad olema garanteeritud elektritoitega. Saare tee sademeveelaskmele otsustati samuti pakkuda varianti rajada ülepumpla ja ca 1km pikkune merrelase. TTÜ MI poolne ettepanek juhtida sademevesi kas pumpamisega puhastusele Paljassaarde või teise võimalusena Pirita jõkke ei pidanud konsultandid majanduslikult ega keskkonda arvestades mõistlikuks. Pirita jõest tuleb Tallinna lahte toitaineterikas pinnavesi, mis hoovuste, lainete ja tormidega kantakse probleemsele rannaalale. 8.4 SADEMEVEE JUHTIMINE REOVEEPUHASTILE TTÜ MI uuringu üheks järeldusettepanekuks oli ka väljalaskude likvideerimine, suunates kogu sademevee puhastusele Paljassaarde. Arvestades linnapiirkonda, kus planeeritavad kollektorid peaksid kulgema, samuti Tallinna reoveepuhasti jõudlust, ei ole see variant majanduslikult otstarbekas.

50/63 Rajada tuleb kilomeetreid suuremõõdulisi süvakollektoreid, lisaks peab puhasti jõudlust suurendama. Kogu puhastusjaama töö läheb keerulisemaks tänu suurenenud ebaühtlasele vooluhulgale lahjendatud vee koostisele. Kogu Lasnamäe piirkonna sademevee ja reovee ühiskanalisatsiooni lahkvoolsena Paljassaare reoveepuhastisse juhtimine nõuaks olemasoleva tunnelkollektorite võrgu ja reoveepuhasti läbilaskevõime olulist suurendamist, mille maksumust ei ole võimalik ilma täiendava uuringuta hinnata. Arvestades, et nii Lasnamäe piirkond kui kesklinn on tänaseks sisuliselt täis ehitatud, on keeruline vaba maa leidmine vajalike rajatiste paigutamiseks (täiendavad kollektorid koos šahtidega). 8.5 LÄHTEÜLESANDES ANTUD ALTERNATIIVSETE LAHENDUSVARIANTIDE KOKKUVÕTE I. Sademevesi tuleb käidelda ja sellest vabaneda selle tekkekohas, näiteks immutada pinnassesse Immutamiseks peavad olema sobilikud hüdrogeoloogilised tingimused. Vastavalt VVm nr 99, 29.11.2012, peab heit- ja sademevee immutussügavus olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. See tingimus ei ole täidetud suurel osal Tallinnas. Samuti on valdav osa uuritavate sademeveelaskmete valgaladest kaitsmata põhjaveega õhukese pinnasekihiga piirkonnas. Lasnamäe piirkond ei ole sademevee suuremamahuliseks immutamiseks sobilik. Sademevee immutamine on tõhus viis sademevee koguse vähendamiseks, kuid aastatega väljakujunenud, täisehitatud piirkondades (nt. Lasnamäe, tööstusalad), kus kogutakse sademeveed reeglina kokku sademeveekaevude kaudu ja juhitakse sademevee- või ka ühiskanalisatsiooni, on sademevee immutamise kasutamine suhteliselt piiratud. Sellistes tundlikes, väljakujunenud infrastruktuuriga ning piiratud immutusvõimalusega piirkondades, tuleb lähtuda olemasolevast sademeveesüsteemist. Edaspidistes planeeringutes ja uute asustusalade kavandamisel tuleb kaaluda võimalusi sademevee lokaalseks immutamiseks väikestes mahtudes (puhtad katuselt kogutavad sademeveed näiteks). Immutusalasid tuleks rajada võimalikult hajutatult, et valgala kasvuga ei kasvaks arvutuslikud vooluhulgad liiga suurteks, põhjustades probleeme nii maakasutuse kui ka keskkonnakaitse seisukohalt. Erilahenduste realiseerimine on kinnistu omanikule majanduslikult koormav. Lisaks ei ole hetkel sademevee suunamine ühiskanalisatsiooni maksustatud, mis oleks ühtlasi motivaatoriks rohkem kulutama ning kasutama ja käitlema sademevett omal kinnistul. II. Sademevesi juhitakse tekkekohast kaugemale, kui seda pinnasesse immutada ei saa, selleks kasutatakse vee liikumist aeglustavaid rajatisi tiigid, kanalid, ojad, settebasseinid jms Olemasolev asustuse lahendus ja ka juba kehtestatud detailplaneeringud ei ole jätnud ruumi keskkonnasõbralikele sademevee aeglusrajatistele - tiigid, kanalid, ojad, settebasseinid. Nendest rajatistest tuleb sademevesi lõpuks ikkagi juhtida Tallinna lahte. Et muuta kujunenud olukorda peab tegema muudatused piirkonna üldplaneeringusse.

51/63 III. Sademevesi juhitakse tekkekohast sademevee kanalisatsiooni kaudu kaugemal asuvatesse vee liikumist aeglustavatesse süsteemidesse, vajadusel immutades seda pinnasesse, puhastades ning seejärel juhtides looduslikku veekogusse (Tallinna laht või Pirita jõgi) Piirkonnas on järgmised veekogud: Lasnamäe tehisjärv Pae järv, Hundikuristiku oja, Varsaallika oja, Pirita jõgi, Tooma tehisjärv ja Tallinna laht. Eesvooludena tulevad kõne alla Lasnamäe Pae tehisjärv, Pirita jõgi ja Tallinna laht. Teised nimetatud veekogud jäävad valgalast kõrvale. Ojade äravool on väike ja suudmed juhitud torusse. Pirita jõgi asub valgala ülemises osas ja saab olla eesvooluks ainult väikesele valgala osale. Menetlemises olevate planeeringutega on seda rakendatud, nt Väo liiklussõlm. Uusarenduste juures Pae järve piirkonnas on Pae järv kasutusel sademevee suublana. Suurema koguse sademevee järve juhtimiseks on vaja uurida põhjalikult veerežiimi, aga samuti veekvaliteeti ja selle isepuhastusvõimet, et välistada võimalikud haisuprobleemid. Saare tee sademeveelaskme valgalal kujuneva sademevee juhtimine niigi juba kõrge toiteinete koormusega Pirita jõkke ei ole topograafiat ja keskkonda arvestades mõistlik lahendus. Pirita jõest tuleb Tallinna lahte toitainerikas pinnavesi, mis hoovuste, lainete ja tormidega kantakse ikkagi probleemsele rannaalale. Pirita jõgi on alamjooksul oluline puhkeala ja kuulub lõheliste elupaikade nimistusse. IV. Sademevesi juhitakse tekkekohast sademevee kanalisatsiooni kaudu otse looduslikku veekogusse (Tallinna laht) Lähtudes Eesti õigusaktidest ja HELCOM-i soovitustest (vt lk 25-26) ning seni tehtud sademevee seire tulemustest võib Russalka (Ülemiste) ja Kadrioru valgalade sademevee, mille viibeaega on pikendatud Mõigu poldris ja Kadrioru tiikides, kaskaadides ning ka Lasnamäe ja Saare tee valgaladelt kujunevat sademevee juhtida sügavale merre ilma täiendava puhastuseta (vt tabel, meede 1 ja 2). V. Sademevesi juhitakse ühisvoolse kanalisatsiooni (reovesi ja sademevesi segamini) kaudu reoveepuhastisse (Paljassaare) See on kõige kulukam variant. Tuleb arvestada, et olemasolevad kollektorid, mis suunduvad reoveepuhastisse ei suuda vastu võtta täiendavat veehulka, mis tulevad olemasolevatest sademeveekollektoritest. Lähiminevikust on teada kriitilisi olukordi kollektorite kokkuvoolu sõlmedes (Ahtri Tuukri sõlm), kus kanalisatsioonisüsteemi ülekoormatuse tõttu tuleb reostunud vesi tänavale. Sademevee juhtimiseks reoveepuhastisse Paljassaares on vaja rajada uued kollektorid. Lisaks on vaja suurendada oluliselt reoveepuhasti jõudlust ja muuta puhastamise tehnoloogiat. Reoveepuhasti laiendamist piirab vaba maa olemasolu. Sademevee juhtimine täismahus reoveepuhastisse ei ole levinud praktika mujal maailmas.

52/63 8.6 VALITUD LAHENDUSVARIANTIDE VÕRDLUS Alternatiivsete lahenduste võrdlus on koondatud tabelis 9. Tabel 9 Lahendusvariandid Sademevee käitlemise meede Tehniline lahendus Vastutav ametkond Hinnangulised investeeringute ja hoolduskulude maksumused 1. Kolm süvalasku, kolm pumplat jne 2. Kaks süvalasku kolm pumplat KOV KOV Investeering, torud 3x1 000 000 eurot. Investeering, pumplad 3x 1 200 000 eurot (1km D1200 puurimine mikrotunneli meetodil mere põhja ca 1 000 000 eurot, Pealisehitiseta, uputatud pumpadega pumpla maksumus ca 1 200 000 eurot) Hoolduskulud ca 3x85000 eurot aastas Investeering, torud 3x1 200 000 eurot Investeering, pumplad 2x 1 200 000 eurot Hoolduskulud ca 3x85000 eurot aastas 3. Vetikamattide koristamine 4. Suunata sademevesi Russalka-Ülemiste, Kadrioru, Lasnamäe ja Saare tee valgaladelt ühisvoolselt Paljassaare reoveepuhastusjaama (RPJ) KOV KOV Tallinna lahega sarnases keskkonnas võrreldavad andmed puuduvad. Esialgse hinnangu järgi kujuneb 1 km 2 suurusega ala koristamiseks ca 125 000 eurot Maksumuste prognoosimiseks on vajalik täiendav uurimine selgitamaks välja RPJ vastuvõtuvõime suurendamise ja uute tunnelkollektorite/pumplate ehitamise võimalikkust üldse Lahendusvariantide võrdlustabelis on toodud hinnangulised investeerimiskulude ja hoolduskulude maksumused sademevee käitlemise erinevate variantide korral. Hindade kujundamisel on kasutatud analoogsete Tallinna linna tingimustes teostatud ehitustööde ja võrguettevõtte hoolduskulude keskmisi ühikhindasid. Arvestama peab, et hinnad ei näita ehituste tegelikke maksumusi, eesmärgiks on saada hinnangulised hinnad.

53/63 Pumpla rajamise hind sisaldab sulgseadmete komplekti, pumpasid (min 3X), mõõteriistad, pumplasisest torustikku, automaatikat, RB konstruktsioone, hoolduseks vajalikke seadmeid jms. Arvestatud ei ole rajatisi garanteeritud elektritoite tagamiseks. 8.7 EELISTATUD LAHENDUSVARIANT 1 Konsultantide eelistuseks on lahendusvariant 1, kus olemasolevate merrelaskmete juhtimiseks ca 1km kaugusele merre on kasutatud kolme ülepumplat ja kolme survetoruslikuliini (vt joonis 31). Esimese lahendusvariandi korral on võimalik ehitada rajatised etapiti, olenevalt rahalistest võimalustest. Joonis 33.Kavandatavad merrelasu rajatised. 8.7.1 Ülemiste ülevoolu- ja Kadrioru kollektorid Käesoleval ajal suubuvad olemasolevad Ülemiste järve ülevoolukollektor ja Kadrioru kollektor Tallinna lahte isevoolselt, toru põhja kõrgusarvud 0,02 abs.m ja 0,07 abs.m.

54/63 Ülemiste ülevoolukollektori rajamisaastaks on 1978, kasutatud on betoontoru DN1000. Kadrioru kollektor DN1000 rajati koos Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimisega 2010-2011 aastal, torumaterjaliks on CC-GRP (HOBAS). Kahe merrelasu ühendamiseks ja sademevee juhtimiseks ühe kilomeetri kaugusele merre on vaja kasutada ülepumpamist (Russalka ülepumpla). Kavandatava pumpla võimalikuks asukohaks on (vt joonis 32) maa-ala Tallinna linnale kuuluval kinnistul 78401:115:0143 kahe olemasoleva kollektori vahel, perspektiivse Põhjaväila teekoridori kõrval. Ala suuruseks peab minimaalselt olema 25x20 m. Rajatisele on vaja hooldustöödeks juurde pääseda rasketehnikaga. Pumpla avarii olukorraks on vaja tagada/säilitada isevoolne merrelase. Joonis 34. Kavandatava Russalka ülepumpla asukoht Pumpla konstruktiivsetele osadele esitavad nõuded kohalik omavalitsus, pumpla operaator jt asjakohased ametkonnad. Konstruktiivne lahendus antakse ehitusprojektiga. Pumpla tööparameetrid: Kavandatav vooluhulk on ca Q=2300 l/sek Arvutuslik tõstekõrgus erinevate merrelaskme asukoha variantide korral:

55/63 H = 15 m Survetorustik: Di = Ø1200 mm Survetorustiku pikkus: L = 1000 m Tabel 10 Pumpla PMR-1 Suubla Keskmine vooluhulk (m³/sek) Max vooluhulk (m³/sek) Pumpla võimsus Qp (l/sek) Pumba tõstekõrgus (m) Survetoru DN (mm) Survetoru pikkus (m) Kiirus torus (m/s) Tallinna laht 2,3 3,5 3*1240 13-15 1200 1000 1,5 Pumpla minimaalsed mõõtmed: H = 7 m P x L= 14,5 x 8 m 8.7.2 Lauluväljaku kollektorid Käesoleval ajal suubuvad olemasolevad Lauluväljaku kolm kollektorit Tallinna lahte isevoolselt. Kollektorite rajamisaastaks on 1977, kasutatud on betoontorusid 2xDN1400 ja 1xDN1500, torude põhja kõrgusarvud on -1.40 abs.m. Torud ulatuvad merre ca 40m pikkuselt ja on kindlustatud betoonist kaitserajatisega. Kolme merrelaskme ühendamiseks ja sademevee juhtimiseks ühe kilomeetri kaugusele merre on vaja kasutada ülepumpamist (Lauluväljaku ülepumpla).

56/63 Joonis 35. Kavandatava Lauluväljaku ülepumpla asukoht Kavandatava pumpla võimalikuks asukohaks (vt joonis 33) on maa-ala Tallinna linnale kuuluval kinnistul 78401:115:0103 haljasalal, perspektiivse Põhjaväila teerajatiste kõrval. Ala suuruseks peab minimaalselt olema 25x20 m. Rajatisele on vaja hooldustöödeks juurde pääseda rasketehnikaga. Pumpla avarii olukorraks on vaja tagada/säilitada isevoolne merrelase. Pumpla tööparameetrid: Kavandatav vooluhulk on ca Q=3500 l/sek Arvutuslik tõstekõrgus korral: H = 15 m Survetorustik: Di = Ø1500 mm Survetorustiku pikkus: L = 1000 m

57/63 Tabel 11 Pumpla PMR-2 Suubla Keskmine vooluhulk (m³/sek) Max vooluhulk (m³/sek) Pumpla võimsus Qp (l/sek) Pumba tõstekõrgus (m) Survetoru DN (mm) Survetoru pikkus (m) Kiirus torus (m/s) Tallinna laht 3,5 4,5 3*1240 13-15 2*1200 1000 1,5 Pumpla minimaalsed mõõtmed: H = 7 m P x L= 14,5 x 8 m 8.7.3 Saare tee kollektor Käesoleval ajal suubub olemasolev Saare tee kollektor Tallinna lahte isevoolselt. Kollektori rajamisaastaks on 1978, kasutatud on betoontorusid DN1200, väljalasu toru põhja kõrgusarv on 0.22 abs.m. Olemasoleva merelasu juhtimiseks ühe kilomeetri kaugusele merre on vaja kasutada ülepumpamist (Saare tee ülepumpla). Kavandatava pumpla võimalikuks asukohaks (vt joonis 34) on haljasalal paiknev, Pirita linnaosale kuuluv, hetkel munitsipaliseerimata transpordimaa-ala. Ala suuruseks peab minimaalselt olema 25x20 m. Rajatisele on vaja hooldustöödeks juurde pääseda rasketehnikaga. Pumpla avarii olukorraks on vaja tagada/säilitada isevoolne merrelase.

58/63 Joonis 36. Kavandatava Saare tee ülepumpla asukoht Pumpla tööparameetrid: Kavandatav vooluhulk on ca Q = 1500 l/sek Arvutuslik tõstekõrgus korral: H = 15 m Survetorustik: Di = Ø1000mm Survetorustiku pikkus : L=1000m