Reklaami Nõukoja protokoll 17.04.2014 6-7/14-00104-001 Teemad: I. Õige sünnipäev Let s Play perekeskuses II. III. IV. Tele2 reklaam Too tagasi Nõudepesutablettide reklaam Hasartmängu korraldaja (kaubamärgi) reklaam V. Maxima Parim hind Eestis reklaam VI. EMT Esimese online välimeediakampaania reklaam VII. Perlago Ilumaailma reklaam Osalejad: Eesti Reklaamiagentuuride Liit -Liis Ostov Kaupmeeste Liit Meediaagentuuride esindaja Eesti Ringhäälingute Liit Eesti Ringhäälingute Liit Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu Margus Kingisepp Tartu Ülikool Tarbijakaitseametist osalesid: Katrin Malm, Tiina Ojakallas, Anne Reinkort, Andres Sooniste
I. Õige sünnipäev Let s Play perekeskuses Tarbijakaitseametile laekus kaebus, mille kohaselt avalikustatakse televisioonis reklaamiseadusega vastuolus olevat Let s Play perekeskuse reklaami. Kaebuse kohaselt reklaamitakse laste sünnipäevapidusid sõnastuses, mis võib lastes tekitada alaväärsustunnet. Väidetavalt ütleb laps reklaamis umbes järgmist: Tulge ma näitan, milline on õige sünnipäevapidu. Kaebuse esitaja leiab, et reklaam riivab nende laste tundeid, kelle vanematel ei ole võimalust või soovi korraldada õiget sünnipäevapidu. Reklaamis toimub dialoog kahe laps-reporteri vahel teemal laste sünnipäevade korraldamine. Lause Lähme vaatame, milline peab üks õige sünnipäev välja nägema juhatab sisse videoülevaate Let s Play mängukeskuse peo-võimalustest: suupisted, dekoratsioonid, muinasjutu/filmitegelased, õnnelikud lapsed, muusika ja tants. RekS 8 lg 4 p 1 ja p 2 kohaselt ei tohi reklaam, mille sihtgrupi moodustavad peamiselt lapsed, luua muljet, et mõne kauba omandamine või teenuse kasutamine muudab lapse teistest paremaks või et selle puudumisel on vastupidine mõju ega tekitada lapses alaväärsustunnet. Palume hinnangut: Kas reklaam on määratletav lastele suunatud reklaamina (reklaamina, mille sihtgrupi moodustavad peamiselt lapsed)? Kui tegemist on lastele suunatud reklaamiga, siis: Kas reklaam võib luua mulje, et sünnipäeva pidamine Let s Play perekeskuses muudab lapse teistest paremaks või lapsed, kelle sünnipäeva ei peeta Let s Play perekeskuses, on teistest halvemad? Kas reklaam võib tekitada lapses alaväärsustunnet? Reklaaminõukogu seisukoht: jah, tegemist on lastele suunatud reklaamiga. Sellest reklaamist võib jääda selline mulje, et sünnipäeva pidamine Let s Play perekeskuses muudab lapse teistest paremaks. Reklaam võib tekitada lapses alaväärsustunnet. II. Tele2 reklaam Too tagasi Reklaam Youtube s: http://www.youtube.com/watch?v=svroztj249w Reklaam veebilehel:
Tele2 reklaami Too tagasi kohta on laekunud kaebus, milles leitakse, et Tele2 reklaam "kui ei sobi, too tagasi" on naiste suhtes solvav. Reklaam on internetis http://www.tele2.ee/ ja ka Tallinna linnatänavatel. Saan aru, et rõhutakse huumorile. Aga oma abikaasa hülgamine lausega "ei sobinud" ei ole minu arvates naljakas, vaid õhutab naiste alandamist ning oma pere süüdimatut hülgamist. Kui antud reklaami fotol oleks tegu mehe "tagasi toomisega" siis ilmselt tekitaks see palju pahameelt. Leian, et ka naised ei pea sellist alandavat vihjet aktsepteerima. Ülejäänud reklaammaterjalid ja kirjalik selgitus saadetakse Tele2 poolt istungi toimumise ajaks. RekS 3 lg 4 p 18 kohaselt ei tohi reklaam eirata soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistes, alavääristada üht sugu ega kujutada üht sugupoolt domineeriva või allutatuna Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS) 3 lg 1 p 1 tähenduses on sooline võrdõiguslikkus naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. SoVS 3 lg 1 p 2 sätestab, et naiste ja meeste võrdne kohtlemine on otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise puudumine. SoVS 3 lg 1 p 3 kohaselt leiab otsene sooline diskrimineerimine aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras. Otsene sooline diskrimineerimine on ka isiku ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega, samuti sooline ja seksuaalne ahistamine ning ahistamise tõrjumisest või ahistamisele alistumisest põhjustatud ebasoodsam kohtlemine. SoVS 3 lg 1 p 4 kohaselt leiab kaudne sooline diskrimineerimine aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium, tava või tegevus seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil, taval või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Palume hinnangut: Kas reklaamis eiratakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistes? Kas reklaamis alavääristatakse naissugu? Kas reklaamis kujutatakse üht sugupoolt domineeriva või allutatuna? Reklaaminõukogu seisukoht: reklaamis ei eirata soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistes ning ei alavääristata naissugu. Reklaamis on tasakaal, seega ei kujutata üht sugupoolt domineerivana või allutatuna.
III. Nõudepesutablettide reklaam Tarbijakaitseametile esitas kaebuse Henkel Latvia SIA, kes teavitades reklaamiseaduse ja tarbijakaitseseaduse rikkumisest Finish Power&Pure nõudepesutablettide telereklaamis ning muul teel levitatavates reklaammaterjalides. Telereklaami hetkel ei näidata. "Reckitt Benckiser (Latvia)" SIA Eesti filiaal ei ole selgitusnõudele tähtaegselt vastanud, seega reklaami tellija arvamus puudub, sh puudub põhjendus/tõendusmaterjal alltoodud reklaamväidete kasutamise kohta:
uued Finish Power&Pure kapslid sisaldavad vähem kemikaale. VÄHEM KEMIKAALE* *võrreldes eelmise koostisega jm sarnasesisulised väited. Kas oled kindel, et su laps joob täiesti puhtast klaasist? Nüüd võid olla rahulik, sest uued Finish Power&Pure kapslid sisaldavad vähem kemikaale. Kahjulike ja ülitundlikkust tekitavate ainete kogust on vähendatud või on need ained täielikult eemaldatud ; muudetud on pesuaine koostist (eemaldati TTA hõbedakaitse), vähendatud on tugevatoimeliste koostisosade hulka (eemaldati fosfonaat Quantum), vähendatud on värvainete ja allergeenide kogust (vähem sinist värvi ja proteaasi ensüümi), kasutatud on uut lõhnaainet (allergiaohu vähenemine) ; Tänu aktiivse hapniku toimele eemaldavad need isegi kõige hullema mustuse, jättes nõud läikima. ; Võimsam puhta hapniku toime ja muudetud ensüümisüsteem võimaldavad saavutada optimaalse tulemuse ; uues koostises on võrreldes senise Finish iga kuni kaks korda rohkem hapnikuvõimendajat, uus ensüümide tase ja toimeainete suurenenud sisaldus Henkeli kaebuses esitatud argumendid: Faktiliselt ei ole Finish Power&Pure Quantum vesinikperoksiidi ehk aktiivse hapniku sisalduse aspektist mingil viisil keskkonna-või tarbijasõbralikum ega vähem ohtlik kui konkurentide nõudepesutabletid. (sh Henkeli kaebuse p-d 14, 16, 27) Vesinikperoksiidi kogus Finish Power&Pure Quantum nõudepesutablettides ei ole erinev ei Finish Quantum nõudepesutablettidest ehk nn varasemast koostisest ega teiste tootjate nõudepesutablettidest. (sh Henkeli kaebuse p 14) Henkeli hinnangul ei saa pleegituskatalüsaatori osakaalu suurendamise tõttu rääkida toote keskkonna- või tarbijasõbralikkuse suurenemisest või ohtlikkuse vähenemisest. (sh Henkeli kaebuse p-d 15, 28) Telereklaam ja reklaammaterjalid tekitavad tunde, et tarbija (ja tema lapsed) on kaitsetud kahjulike kemikaalide ees. Soov tekitada tarbijates muret enese ja oma lähedaste tervise pärast väljendub eriti selgelt nii telereklaamis kui reklaammaterjalides püstitatud küsimuses Kas oled kindel, et su laps joob täiesti puhtast klaasist? koos kaadri või fotoga klaasist joovast väikelapsest. (sh Henkeli kaebuse p-d 29, 30) RekS 3 lg 4 p 15 kohaselt ei tohi reklaam sisaldada sõnu keskkonnasõbralik ja ökoloogiliselt ohutu ning muid sama tähendusega sõnu või väljendeid, kui puudub sellekohane tõendusmaterjal.
Vastavalt RekS 3 lg 4 p 16 kohaselt ei tohi reklaam väita ega jätta muljet, et kaubal või teenusel on eriomadused, kui sellised omadused on iseloomulikud kõigile samalaadsetele kaupadele või sama liiki teenustele. RekS 4 lg 1 kohaselt on keelatud reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti. Vastavalt RekS 5 lg 1 peab reklaamis, milles otseselt või kaudselt osutatakse samal kaubaturul tegutsevale konkurendile või konkurendi pakutavale kaubale või teenusele, mis täidab samu vajadusi või on ette nähtud samaks otstarbeks kui reklaamitav kaup või teenus, võrdlus põhinema võrreldava kauba või teenuse ühel või mitmel asjakohasel, olulisel ja tõendataval tunnusel, mille hulgas võib olla ka hind. Palume hinnangut: telereklaami ja reklaammaterjalide vastavust reklaamiseadusele arvestades Henkeli kaebuses toodud argumente ning asjaolu, et reklaami tellija ei ole tõendanud reklaamväidete aluseks olevaid asjaolusid. Kindlasti palume avaldada arvamust: Kas Finish Power&Pure Quantum nõudepesutablettide reklaamides jäetakse tarbijale mulje, et tegemist on keskkonna-või tarbijasõbralikuma tootega kui konkurentide nõudepesutabletid? Kas telereklaam ja reklaammaterjalid tekitavad tunde, et tarbija (ja tema lapsed) on kaitsetud kahjulike kemikaalide ees, soovides tekitada tarbijates muret enese ja oma lähedaste tervise pärast ning suunates neid seeläbi valima just Finish Power&Pure Quantum nõudepesutabletid, kui võimalikult ohutu toote? Reklaaminõukogu seisukoht: reklaamidest ei jää muljet, et tegemist on keskkonna-või tarbijasõbralikuma tootega kui konkurentide nõudepesutabletid, sest antud reklaamides on võrreldud sama ettevõtja toodet tema varasema tootega. Kui antud toote koostis on tõesti muutunud, siis on tegemist korrektse reklaamiga. IV. HASARTMÄNGU KORRALDAJA (KAUBAMÄRGI) REKLAAM 1. Optiwin OÜ avalikustas järgmisi reklaame
RekS 21 lg 1 kohaselt on hasartmängu, mängukoha ja hasartmängukorraldaja reklaam (edaspidi hasartmängu reklaam) keelatud, välja arvatud: 1) hasartmängu korraldamise kohas; 2) rahvusvahelisel reisijate veol kasutatava vee- ja õhusõiduki pardal; 3) rahvusvahelist reisijate liinivedu teenindava lennuvälja ja sadama reisiterminali hoones; 4) hotellis, kus asub mängukoht; 5) hasartmängukorraldaja veebilehel; 6) loterii reklaam loteriipileti müügikohas ning tele- ja raadioprogrammis vahetult enne või pärast loterii loosimist või loosimistulemusi edastavat saadet või sellise saate osade vahel; 7) toto reklaam sündmuse toimumise ajal selle sündmuse toimumise kohas, mille tulemuse suhtes saab totos panuseid teha. RekS 21 lg 2 kohaselt käsitatakse hasartmängu, mängukohta ja hasartmängukorraldajat hasartmänguseaduse tähenduses. RekS 21 lg 4 kohaselt väljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohti võib eksponeerida hasartmängukorraldaja kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis hasartmängu, mängukohta ja võiduvõimalust.
RekS 2 lg 2 p-1 6 kohaselt reklaamina ei käsitleta sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema materiaalse toetuse kohta. Täiendavalt märgime, et sponsorteates ei tohi olla lisandeid ja täiendeid (seal hulgas reklaamlaused, elusuuruses sportlased, muud pilkupüüdvad kujundid). Sponsorteade peab olema neutraalne. Tarbijakaitseamet viis Optiwin OÜ suhtes ahldusmenetluse ning palus eemaldada sõna kindel, sest see läheb kaugemale sellest, mida on lubatud sponsorteates avalikustada. Palume hinnangut: Optibeti osas: kas kõnealuse Optiwin OÜ reklaami avalikustamine nii print kujul kui ka televisioonis koos fraasiga Nõmme Kalju kindel toetaja on kooskõlas RekS 2 lg 2 p-iga 6? Kas sponsorteates võib avalikustada sponsoreeritava kaubamärki või logo, näiteks Nõmme Kalju kaubamärki Nõmme Kalju kindel toetaja. Kas sponsorteates on lubatud avalikustada elusuuruses sportlase või sportlaste (võistkonna) pilti, keda spondeeritakse? Kas sponsorteates võib kujutada konkreetse sportlase elusuuruses kujutist kui spondeeritakse kindlat sportlast kui eraisikut? Millised variandid lisatud fraasidest on lubatud kasutada sponsorteates? Kas tegemist on sponsorteatega või reklaamiga? Kas tegemist on RekS 21 lg 1 rikkumisega? Reklaaminõukogu seisukoht: Nimetatud reklaammaterjali puhul on esitatud küsimus, kas tegemist on reklaamiga või sponsorteatega? RekS 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil RekS 2 lg 2 p 6 kohaselt ei käsitleta reklaamina sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema materiaalse toetuse kohta. Reklaamiseaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et sponsorteated võivad mõjuda ühtlasi ka kauba või teenuse või konkreetse kauba müüja või teenuse osutaja reklaamina. Selle välistamiseks ei loeta reklaamiks teavet, mis sisaldab vaid sponsori nime, kaubamärki ja teavet tema poolt antud materiaalse toetuse kohta. Meediateenuste seaduse 30 lg 3 p 2 kohaselt ei tohi sponsorluse abil otseselt soodustada kaupade või teenuste ostmist või rentimist, eelkõige tehes konkreetseid müüki edendavaid vihjeid kõnealuste kaupade või teenuste kohta. Reklaaminõukojale näidatud reklaammaterjalis (plakat ja televisioonis avaldatud reklaamklipp) paiknes selgelt esiplaanil sõna Optibet, plakati kõrval esines järgmine tekst Nõmme Kalju kindel toetaja koos Nõmme Kalju logoga. Avaldatud asjaoludest nähtuvalt ei täida reklaammaterjal sponsorteatele esitatud nõudeid järgmistel põhjustel: 1) reklaammaterjalist ei ole tuvastatav spondeerija nimi esitatud andmete põhjal on spondeerija Optiwin OÜ, plakatil ja televisiooniklipis on esitatud üksnes nimetus Optibet, mis on Internetis avaldatud artikli http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eestionnemanguturule-sisenes-rootsi-borsiettevote.d?id=68214991
kohaselt Optiwin OÜ kaubamärk; 2. reklaammaterjalist ei nähtu teave spondeerija materiaalse toetuse kohta. Lausest Optibet - Nõmme Kalju kindel toetaja ei ole võimalik tuvastada, millist tuge Nõmme Kaljule pakutakse - kas tegu on moraalse toetusega või materiaalse toetusega. Sponsorteates peavad seaduse sõnastusest lähtuvalt olema välja toodud andmed spondeerija poolt antud materiaalse toetuse kohta (näiteks sponsorlepingu alusel üle antud summa, kingitud varustus, rahalise väärtusega soodustus vms.). 3.Sponsorteates ei või reklaamiseaduse eelnõu seletuskirjast lähtudes avaldada lisaks seaduses otseselt nimetatud andmetele muid andmeid. Sponsorteates lubatud andmete seas ei ole mainitud sponsoreeritava isiku kujutist, kaubamärki või logo. Seega ei ole lubatud avalikustada näiteks elusuuruses sportlase pilti, keda sponsoreeritakse. Samuti väljub sõna kindel sponsorteabes lubatud teabe raamidest. Nimetatud sõna ei anna infot antud materiaalse toetuse kohta, ei ole spondeerija kaubamärgi osa ega väljenda spondeerija nime. Eelnevast lähtuvalt võib esitatud reklaammaterjali käsitleda kui reklaami, mis on avalikustatud kujul suunatud Optibet teenuste tutvustamisele ja kaubamärgi tuntuse suurendamisele. Eelneva seisukoha poolt hääletasid Reklaaminõukoja liikmed Andres Jõesaar, Anne-Liis Ostov ja Meelis Järvela. Ülejäänud nõukoja liikmed (Olav Osolin, Urmas Oru, Tiina Hiob ja Heiki Abel) jäid antud küsimuses teistsugusele arvamusele. Reklaaminõukoja istungil leidis antud küsimuses aset elav diskussioon, sest mitmete Reklaaminõukoja liikmete arvates on sponsorluse küsimus mitmeti tõlgendatav ning ülaltoodud otsusega ei saa nõustuda. Olav Osolin märkis, et Meediateenuste seadus käsitleb sponsorlust vaid kui audiovisuaalse toodangu rahastamise võimalust ning määrab ka ära, kuidas sellisest rahastamisest tuleb vaatajat informeerida. Meediateenuse seaduse lähtekohast me võime analüüsida, kas spondeerija on teavitanud oma investeeringust saate toetamisse seadusekohaselt või mitte, kuid me ei saa seda seadust aluseks võtta teavituse puhul, mis teatab hasartmängufirma toetusest jalgpalliklubile. Viimast reguleerib Reklaamiseadus, mis seab hasartmängufirma spondeerimisest teavitamisele teatud raamid. Kui me mõtiskleme selle üle, mis eesmärgist on seaduseandja lähtunud, kui ta on lubanud hasartmängukorraldajal oma spondeerimisest märku anda, siis on see ilmselge soov võimaldada hasartmängukorraldajal aidata rahastada spordi-, kultuuri jt valdkondi ning luua samas spondeerijale ka võimalus sellise tegevuse kaudu oma imagot parandada, võimaldades sellest avalikkust teavitada. Vastasel korral sellist võimalust poleks ette nähtud. Reklaaminõukoja istungil tekkis elav dispuut, kuidas tuleb käsitleda Reklaamiseaduse nõuet, mille kohaselt " reklaamiks ei loeta sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta." Tarbijakaitseamet seisukohal, et sponsorteates peab olema avaldatud nii spondeerija ärinimi, kaubamärk kui ka teave spondeerija materiaalse toetuse kohta, kusjuures muu tekstiline info ja pildimaterjal (sh spondeeritava kujutis) on keelatud. Selline käsitlus tekitab osades Reklaaminõukoja liikmetes kummastust, sest sellisel juhul ei tohiks sponsorteade teavitada vaatajat ka sellest, keda on spondeeritud, ehk meil oleks lubatud sponsorteade a la "Optiwin OÜ ja Optibet andsid Audi" või "Olympic Casino ja Olybet toetasid 100 tuhande euro, ühe välisreisiga Küprosele sh lennupiletid, ööbimine hotellis "Ambassador" kahestes tubades hommikusöögita", kuid mitte "Optibet - Nõmme Kalju toetaja". Eriarvamusele jäänud Reklaaminõukoja liikmete arvates ei väljenda selline lähenemine ilmselgelt seaduseandja tahet võimaldada spondeerijal anda teavet, kes spondeerib keda ja millega. Sellest lähtuvalt leiavad eriarvamusele jääjad, et Tarbijakaitseamet peaks edaspidi lugema seadust nii, nagu seaduseandja on seda mõelnud ning arvama Reklaamiseadusele vastavaks sponsorteated, milles sponsor teavitab kas oma
ärinime või kaubamärgi kaudu oma toetusest spondeeritavale, kusjuures viimasele võib viidata nii teksti kui pildiga ning teave materiaalse toetuse kohta võib olla ka vormis "toetab", "spondeerib" jms ning ei pea ilmtingmata sisaldama väljavõtet sponsorlepingust koos kõikide detailidega materiaalse toetuse sisu kohta. Samal ajal ei tohiks aga sponsorteade sisaldada üleskutset spondeerija kauba või teenuse ostmiseks, nii nagu see on kirja pandud ka Meediateenuste seaduses. Antud seisukohta toetavad Reklaaminõukoja liikmed Olav Osolin, Urmas Oru, Tiina Hiob ja Heiki Abel ning see seisukoht puudutab ka järgnevat Olybeti kaasust. Kas esitatud reklaammaterjali korral on tegemist RekS 21 lg 1 rikkumisega? HasMS 2 lg 1 kohaselt on hasartmäng mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; 2) mängu tulemusel võib mängija saada võidu; 3) mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. Optibeti kodulehe https://www.optibet.ee/ kohaselt pakub Optibet online spordiennustust ja internetikasiinot. Mõlemad pakutavad teenused vastavad hasartmängu nõutavatele tunnustele. RekS 21 lg 1 kohaselt on hasartmängu, mängukoha ja hasartmängukorraldaja reklaam (edaspidi hasartmängu reklaam) keelatud, välja arvatud: 1. hasartmängu korraldamise kohas; 2. rahvusvahelisel reisijate veol kasutatava vee- ja õhusõiduki pardal; 3. rahvusvahelist reisijate liinivedu teenindava lennuvälja ja sadama reisiterminali hoones; 4. hotellis, kus asub mängukoht; 5. hasartmängukorraldaja veebilehel; 6. loterii reklaam loteriipileti müügikohas ning tele- ja raadioprogrammis vahetult enne või pärast loterii loosimist või loosimistulemusi edastavat saadet või sellise saate osade vahel; 7. toto reklaam sündmuse toimumise ajal selle sündmuse toimumise kohas, mille tulemuse suhtes saab totos panuseid teha. Reklaami Nõukojale esitatud teabe kohaselt paiknes avalikustatud reklaamplakat Tallinna tänavatel, väljaspool RekS 21 lg 1 ammendavalt loetletud lubatud kohtasid. RekS 21 lg 1 esitatud lubatud avalikustamise kohtade loetelus ei ole nimetatud televisiooni. Seega nii plakati kujul kui ka televisioonis avaldatud reklaami puhul on tegemist keelatud hasartmängu reklaamiga, mille korral on rikutud RekS 21 lõikes 1 sätestatud keeldu. Antud kaasuses eriarvamusele jäänud Reklaaminõukoja liikmed on seisukohal, et sponsorteate edastamine on hasartmängu korraldajal lubatud ning sel juhul ei ole tegemist RekS 21 lg 1 rikkumisega. 2. Olympic Casino Eesti AS avalikustas järgmisi reklaame Esialgne Olybeti trammi kujundus:
Muudetud Olybeti trammi kujundus: RekS 21 lg 1 kohaselt on hasartmängu, mängukoha ja hasartmängukorraldaja reklaam (edaspidi hasartmängu reklaam) keelatud, välja arvatud: 8) hasartmängu korraldamise kohas; 9) rahvusvahelisel reisijate veol kasutatava vee- ja õhusõiduki pardal; 10) rahvusvahelist reisijate liinivedu teenindava lennuvälja ja sadama reisiterminali hoones; 11) hotellis, kus asub mängukoht; 12) hasartmängukorraldaja veebilehel; 13) loterii reklaam loteriipileti müügikohas ning tele- ja raadioprogrammis vahetult enne või pärast loterii loosimist või loosimistulemusi edastavat saadet või sellise saate osade vahel; 14) toto reklaam sündmuse toimumise ajal selle sündmuse toimumise kohas, mille tulemuse suhtes saab totos panuseid teha. RekS 21 lg 2 kohaselt käsitatakse hasartmängu, mängukohta ja hasartmängukorraldajat hasartmänguseaduse tähenduses. RekS 21 lg 4 kohaselt väljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohti võib eksponeerida hasartmängukorraldaja kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis hasartmängu, mängukohta ja võiduvõimalust. RekS 2 lg 2 p-1 6 kohaselt reklaamina ei käsitleta sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema materiaalse toetuse kohta.
Tarbijakaitseamet alustas mõlema trammi kujunduse põhjal haldusmenetlust Reks 21 lg 1 rikkumise tõttu. Kuna reklaamis on avaldatud rohkem kui tohib olla eksponeeritud hasartmängukorraldaja kaubamärgi eksponeerimisel, kuivõrd sel juhul tohib kuvada vaid kaubamärki ühevärvilisel taustal ilma igasuguste lisandite ja täienditeta, siis on tegemist hasartmängu reklaamiga, mis on RekS 21 lg 1 nimetamata kohtades keelatud avalikustada. Samuti ei ole antud juhtudel Tarbijakaitseameti hinnangul tegemist sponsorteatega, sest seal pole öeldud, keda spondeeritakse ning isegi kui seal oleks öeldud, keda spondeeritakse, siis on mindud kaugemale sellest, mida on sponsorteates lubatud esitada. Sponsorteates ei tohi olla lisandeid ja täiendeid (seal hulgas reklaamlaused, elusuuruses sportlased, muud pilkupüüdvad kujundid). Sponsorteade peab olema neutraalne. Palume hinnangut: Kas tegemist on sponsorteate või reklaamiga? Kas tegemist on RekS 21 lg 1 rikkumisega? Reklaaminõukoda: tegemist on reklaamiga ning RekS 21 lg 1 rikkumisega. Eriarvamus: kajastatud koos Optiwin OÜ reklaami seisukohaga. V. Maxima Parim hind Eestis reklaam Tarbijakaitseamet tuvastas Maxima Eesti OÜ reklaamkampaania Eesti Parim Hind! (edaspidi ka Reklaamkampaania). Reklaamkampaanias võrreldakse kõikide Eesti kaupluste konkreetsete toidukaupade maksumust ning leitakse, et Maximas on konkreetsed eksponeeritavad tooted kõige odavamad. Koduleheküljel www.maxima.ee on olnud avalikustatud näiteks alljärgnevad reklaamid ja kampaaniatingimused: RekS 3 lg 4 p 11 kohaselt ei tohi reklaam esitada valeteavet.
RekS 4 lg 1 kohaselt on keelatud reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti. RekS 5 lg 1 kohaselt reklaamis, milles otseselt või kaudselt osutatakse samal kaubaturul tegutsevale konkurendile või konkurendi pakutavale kaubale või teenusele, mis täidab samu vajadusi või on ette nähtud samaks otstarbeks kui reklaamitav kaup või teenus, peab võrdlus põhinema võrreldava kauba või teenuse ühel või mitmel asjakohasel, olulisel ja tõendataval tunnusel, mille hulgas võib olla ka hind. Tarbijakaitse seaduse (edaspidi TKS) 12 lg 1 kohaselt on kauplemisvõte käesoleva seaduse tähenduses kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale. TKS 12 1 lg 2 kohaselt on ebaausa kauplemisvõtte kasutamine keelatud nii enne kui ka pärast kauba või teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal. TKS 12 2 lg 9 kohaselt on ebaaus eelkõige tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte. TKS 12 3 lg 1 kohaselt on eksitav kauplemisvõte nii eksitav tegevus kui ka tegevusetus. TKS 12 3 lg 2 kohaselt peetakse kauplemisvõtet eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. TKS 12 3 lg 2 p 4 kohaselt on teave ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid muu hulgas hinna või hinna arvutamise aluste või konkreetse hinnaeelise olemasolu kohta. Reklaamkampaanias esitatakse väidet Eesti Parim Hind!. See viitab vähemalt kaudselt kõikidele teistele Eestis tegutsevatele Maxima konkurentidele (kauplustele). Samuti on Reklaamkampaania tingimustes märgitud, et Eesti Parim Hind tähendab konkreetse Maxima Eesti OÜ kauplustes müüdava kampaaniatoote puhul garanteeritult parimat kampaaniahinda Eestis, võrreldes konkurentidega / /. Samas on kampaaniatingimustes lisatud, et konkurendina käsitletakse kõiki Eestis tegutsevaid kauplusi ja kauplusekette, kes väljastavad konkreetse müügikviitungi oma kliendile. Tulenevalt eeltoodust on Reklaamkampaania puhul tegemist võrdleva reklaamiga. Kõnealuse kampaania raames on võrreldavaks omaduseks hind. Tulenevalt eeltoodust on hindade võrdlemine lubatud. Samas peavad võrdluses kasutatavad hinnad olema tõesed ning tõendatavad piisavate, asjakohaste ja usaldusväärsete tõenditega (RekS 5 lg 1). Ühtlasi ei tohi ka reklaamiseaduse üldnõuete kohaselt esitada reklaamis valeteavet (RekS 3 lg 4 p 11).
Tarbijakaitseameti hinnangu kohaselt võib Reklaamkampaania olla eksitav. Reklaamkampaania (eelkõige selles esitatud väide Eesti Parim Hind! ) loob isikule mulje, et Maximas on kõige odavamad hinnad. Tegelikkuses see aga nii ei pruugi olla, seda eelkõige juhul, kui ei leia tõendamist asjaolu, et vastavate toodete hinnad on Maximas odavamad võrreldes kõikide Eesti kaupluste vastavate toodete hindadega. Samas isik, kes näeb seesuguseid reklaame, teeb tõenäoliselt oma poevaliku just Maxima kasuks, ostes kaupu sealt, kuivõrd usub reklaamis avaldatud teavet. Kahtlemata mõjutab kaupade odavuse reklaamimine isikute majanduskäitumist. Tõenäoliselt kahjustavad seesugused reklaamid ka konkurente (teisi Eestis asuvaid toidukaupu müüvaid kaupluseid), kuivõrd isik, kes usub, et kõige odavamad hinnad on just Maximas teeb ka oma ostud just sealt, mistõttu kaotavad teised kauplused kliente ja seeläbi väheneb ka teiste kaupluste käive. Tarbijakaitseameti hinnangul on absoluutväidete kasutamine õigustatud üksnes olukorras, kus tarbijatele tuuakse juba reklaamis, koos absoluutväitega välja see, milliseid kaupu ja milliseid asjaolusid on võrreldud. Palume hinnangut: Kas tegemist on eksitava võrdleva reklaamiga? Kas antud kujul Maxima reklaami avalikustamine on kooskõlas reklaamiseadusega? Reklaaminõukogu seisukoht: tegemist on eksitava võrdleva reklaamiga, seega antud reklaami avalikustamine ei ole kooskõlas reklaamiseadusega. VI. EMT Esimese online välimeediakampaania reklaam Palume hinnata EMT Esimese online välimeediakampaania võimalikku vastuolu reklaamiseadusega. Nimelt on Tarbijakaitseameti poole pöördunud konkurendid Elisa ja Tele2 ning avaldanud nördimust järgmiste Facebookis avalikustatavate (https://www.facebook.com/krokodiil/photos/a.10152142820664003.1073741825.25409050900 2/10152142821094003/?type=3&theater ) reklaamide üle:
Lisaks kaubamärgiseaduse rikkumisele leitakse, et tegemist on näiteks eksitava reklaamiga. kuna Diili reklaamiga tekitatakse tarbijates ekslik arvamus nagu Diili pakkumine oleks avaldatud Elisa poolt või Elisa nõusolekul. Tegelikkuses on aga tegemist reklaamiga, millel ei ole Elisaga mingit seost. Palume hinnangut: Kas selline fototöötlus, kus ettevõte loob kujutluspildi, enda reklaami eksponeerimisest konkurendi ärihoonel (seda ka juhul, kui fototöötlus on ilmne) võib olla vastuolus RekS 3 lg 4 p-ga 9 (Reklaam ei tohi otseselt ega kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala, kaupa, teenust ega üritust) või mõne muu RekS-i sättega? Reklaaminõukogu seisukoht: tegemist ei ole otseselt või kaudselt alavääristava reklaamiga, aga küll võib see teatud tingimustel olla eksitav reklaam, sest seotakse omavahel Diil ja Tele2. VII. Perlago Ilumaailma reklaam Palume Teil hinnata United Digital Retailers OÜ poolt televisioonis ja Internetis avalikustatud reklaami vastavaust reklaamiseadusega. RekS 4 lg 1 kohaselt reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti, on keelatud. RekS 3 lg 4 p-i 9 kohaselt ei tohi reklaam otseselt ega kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala, kaupa, teenust ega üritust.
Antud reklaam on kättesaadav järgmisel aadressil: http://www.youtube.com/watch?v=dgttbsxpe3w. Palume hinnangut: Kas antud reklaami näol on tegemist eksitava reklaamiga? Reklaaminõukogu seisukoht: reklaam ei ole eksitav, kuid tegemist on konkurenti kaudselt alavääristava reklaamiga, sest vaadates seda reklaami tullakse Kaubamaja poole ning viidatakse samas suunas olevale Kaubamaja Ilumaailmale ning öeldakse, et sinna ei peaks minema, vaid ostud peaks tegema Perlago veebipoest. Seega vaatajal jääb selline mulje, et talle öeldakse, et ta ei peaks minema Kaubamaja Ilumaailma ning sellega halvustatakse Kaubamaja Ilumaailma. Olav Osolin Reklaami Nõukoja esimees