NAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "NAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest"

Väljavõte

1 NAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest

2

3 NAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest Tallinn 2010

4 Koostaja: Mari-Liis Sepper Väljaandja: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium Autoriõigus: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, 2010 Kaaneillustratsioon: Tormi Tobreluts Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit ESF programmist Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Kirjastaja: AS Atlex ISBN

5 I Sooline võrdõiguslikkus I Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus kellele ja milleks Naiste ja meeste võrdõiguslikkusel on olnud Eesti riigikorralduses oluline osa vabariigi algusaastatest saati. Eesti Vabariigi esimene põhiseadus aastast andis valimisõiguse meeskodanike kõrval ka naiskodanikele ning seisis sellisena kõrvu Euroopa kõige demokraatlikumate riikidega. Valitsemisel ja riigi ülesehitamisel on kehtinud arusaam, et Eesti rahvas on liiga väike, et mõnda sotsiaalset gruppi ühiskondlikust elust kõrvale jätta. Nii on naised osalenud võrdselt meestega paljudes eluvaldkondades. Aastatel, mil Eesti Vabariik oli Nõukogude Liidu poolt annekteeritud, surus võõrvõim Eesti ühiskonnale peale formaalset sugude võrdsust. Nõukogude võrdsusel ei olnud palju ühist demokraatliku riigi põhimõttega väärtustada iga oma kodanikku, luues talle eneseteostuseks teistega võrdsed võimalused. Seetõttu on paljudel toonasest võrdõiguspoliitikast väga halvad mälestused. Tänapäevane euroopalik soolise võrdõiguslikkuse poliitika ei sarnane aga viimasega kuigivõrd. Demokraatlik elukorraldus mitte üksnes ei tähenda, vaid ka eeldab, et naised ja mehed on kõigis eluvaldkondades võrdõiguslikud. Sooline võrdõiguslikkus tähendab võrdsete õiguste kõrval ka võrdseid kohustusi ja vastutust ning võrdseid võimalusi kõigile olenemata inimese soost. Demokraatlikus riigis on otsustamisõigus igal ühiskonnaliikmel ning eesmärgiks on see, et või-

6 I Sooline võrdõiguslikkus malikult erineva taustaga inimesed oleks reaalselt kaasatud valitsemisprotsessidesse. Sooline võrdõiguslikkus ei tähenda, et naised ja mehed peaksid teineteisele äravahetamiseni sarnanema hakkama. Küll tähendab aga võrdõiguslikkuse põhimõte seda, et sugudevahelised erinevused ei tohi viia ebavõrdsuseni naiste ja meeste sotsiaalses positsioonis või kohtlemises. Seetõttu peavad tasanduma erinevused naiste ja meeste traditsioonilistes rollijaotustes. Üks soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte eesmärk on sammhaaval kaotada valitsemises, tööturul, varaliste õiguste puhul ja mujal sooline ebavõrdsus kui soovimatu ajalooline taak. Kuigi mitmeski küsimuses tunduvad soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi poole püüdlemisest saavat esmapilgul kasu pigem naised, ei ole soolise võrdõiguslikkuse seadus vaid nn naiste seadus. Need traditsioonilised naiste või meeste rollid, mis tekitavad ja süvendavad ebavõrdsust, piiravad ja ahistavad peale naiste ka mehi. Nii on naiste kõrval ka meeste huvides, et iga mees võiks leida tasakaalu oma töö ja pereelu vahel. See tähendab võimalust teha karjääri ja elada samas täisväärtuslikku pereelu. Traditsiooniliste soorollide järgi peaksid naised justkui eelistama koduseid kohustusi palgatöö tegemisele ja mehed pühendama enam aega ning energiat pigem karjäärile kui pereelule. Viimased viiskümmend aastat on Eestis ja teistes Euroopa riikides naiste tööhõive tase olnud kõrge. Ehkki üha vähem naisi on olukorras, kus nende ees seisev valik on väga kategooriline kas lapsed või karjäär, ütles Euroopa Komisjoni aasta soolise võrdõiguslikkuse aruande kohaselt aastal Euroopa Liidus üle kuue miljoni naise vanuses 25 49, et nad on perekondlike kohustuste tõttu sunnitud koju jääma või saavad töötada ainult osalise tööajaga. 1 Ajakasutamise uuringud näitavad, et koduseid töid teevad igapäevaselt palju rohkem naised. Eesti naistel, kellest valdav osa käib palgatööl, on tasustamata kodutöid tehes topeltkoormus, mis omakorda vähendab nende võimalust teostada ennast ühiskonnas, teha vabatahtlikku tööd, kandideerida esinduskogudesse jne. Samas saavad naised oma palgatöö eest väiksemat tasu kui mehed. Euroopa Komisjoni aruanne Sooline võrdõiguslikkus aastal 2009 (SEK (2009) 165), lk 4.

7 I Sooline võrdõiguslikkus Nii naised kui ka mehed soovivad võimalusi olla koos oma lastega ja end erialal teostada. Neil on selleks seaduslik õigus. Soolise võrdõiguslikkuse põhimõte aitab sellel soovil reaalselt täituda. Sooline võrdõiguslikkus on kasulik ka ettevõtjatele ja tööandjatele. Järgides soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet, valib tööandja sõltumata kandideerija soost tööle isiku, kelle kvalifikatsioon, kogemus, võimed ja isikuomadused annavad talle kõige suuremad eelised tööülesannete edukaks täitmiseks. Tegelikult takistab igasugune ebaratsionaalne, stereotüüpidest lähtuv mõtteviis langetamast kõige otstarbekamat otsust. Kui töötajate seas on esindatud erinevad sotsiaalsed grupid (naiste ja meeste kõrval kehtib see ka eri vanuserühmade ja rahvuste kohta), tõstab see ka kollektiivi loovust ja töövõimekust. Iga inimene on ühiskonnale väärtuslik. Igaühel peab olema võimalus oma potentsiaali rakendada ning anda oma panus ühisellu. Kui sooline võrdõiguslikkus parandab ettevõtjate ja üldisemalt tööturu konkurentsivõimet, siis soolist ebavõrdsust nähakse tänapäeval inimressursi raiskamisena ning lihtsalt suure ebaõiglusena, mis ei käi kokku demokraatliku elukorraldusega. Seega on sooline võrdõiguslikkus ühtaegu põhimõte, mida järgida, ja eesmärk, mille poole püüelda, ning on sellisena fikseeritud seadusega. Eesti soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus 1. mail Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärgid on: keelata otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis eluvaldkondades, tagada kõigile võimalus kaitsta diskrimineerimise korral oma õigusi.

8 I Sooline võrdõiguslikkus Igaühe õigus võrdsele kohtlemisele Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada, et naisi ja mehi koheldaks võrdselt. Kedagi ei tohi kohelda halvemini üksnes seetõttu, et ta on naine või mees. Seadus sätestab, et otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras. Kui naist on võrreldes samalaadses olukorras oleva mehega koheldud erinevalt üksnes seetõttu, et ta on naine, on tegu soolise diskrimineerimisega. Loomulikult kehtib sama mehe ebavõrdse kohtlemise korral. Klassikaline näide otsese soolise diskrimineerimise kohta on see, kui tööle värbamisel jäetakse kõrvale kõrgema kvalifikatsiooniga naine ning eelistatakse meest seetõttu, et tööandja eeldab, et naine hakkab laste tõttu töölt eemal viibima. Diskrimineerimine võib olla aga ka varjatud ning kannatanu ei pruugi olla üks konkreetne isik, vaid potentsiaalselt võivad kannatanuteks osutuda kõik samasse sotsiaalsesse gruppi kuuluvad isikud. Sellist diskrimineerimise vormi nimetatakse kaudseks diskrimineerimiseks. Kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium, tava või tegevus paneb ühe soo esindajad võrreldes vastassoost isikutega ebasoodsamasse olukorda. Näiteks kui kõrgema kutsekvalifikatsiooni taotlemise eeldus on katkematu tööstaaž, võib see seada ebasoodsamasse olukorda naised, sest enamikus on just emad need, kes lapsehoolduspuhkusele jäävad. Ehkki nõue on sooliselt neutraalne, st nii naistele kui ka meestele esitatakse tingimus katkestusteta töötamise kohta, mõjutab see ühe soo esindajaid ebasoodsamalt. Soolise võrdõiguslikkuse seadus loeb diskrimineerimiseks ka isiku ebasoodsama kohtlemise seoses raseduse ja sünnitamisega ning perekondlike kohustuste täitmisega ja laste olemasoluga. Võrdse kohtlemise põhimõte on inimõiguste alustalasid ja sellisena kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 12. Selle paragrahvi järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo,

9 I Sooline võrdõiguslikkus keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. 9 Peale soolise võrdõiguslikkuse seaduse kehtib Eestis võrdse kohtlemise seadus (jõustus 1. jaanuaril 2009), mis keelab diskrimineerimise inimese rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu. Seadustes sätestatud loetelud tunnustest, millega seoses ei tohi kedagi diskrimineerida, ei ole ammendavad. See tähendab, et isik peab saama oma õigusi kaitsta ka siis, kui ta kahtlustab, et teda on diskrimineeritud mõne muu tema tunnuse või omaduse pärast. Millistes küsimustes soolise võrdõiguslikkuse seadust kohaldatakse Soolise võrdõiguslikkuse seadust kohaldatakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Diskrimineerimise keeld kehtib võrdselt nii era- kui ka avalikus sektoris. Seadus näeb aga ette teatud erandlikud valdkonnad, kus seda ei kohaldata. Seaduse nõuded ei kehti usuorganisatsioonidele usu tunnistamise ja viljelemise ning vaimulikuna töötamise küsimuses. Nii ei lähe seadusega vastuollu roomakatoliku kiriku piirang, et preestriks võib saada ainult meessoost isik. Küll aga ei tohi vastavalt seadusele jätta luteri kirik naist ordineerimata, kuivõrd luterlased ei näe kirikuõpetaja puhul ette sellist soo nõuet. Kõiki teisi, kes töötavad usuorganisatsiooni või -koguduse juures, olemata vaimulikud, kaitseb diskrimineerimise eest soolise võrdõiguslikkuse seadus. Samuti ei kohaldata seadust perekonna- või eraelu suhetes. See tähendab, et seaduse nõuete täitmise üle järele valvavate isikute ja institutsioonide (nt õiguskantsler või kohtud) kaudu ei saa oma elukaaslaselt või abikaasalt nõuda koduste tööde võrdset tegemist. Lapse ema ja isa võrdse kohustuse hoolitseda oma järeltulija eest näeb ette perekonnaõigus ja kõik vaidlused selle küsimuse pinnalt lahendatakse kohtus perekonnaseadusega kehtestatud korras.

10 10 I Sooline võrdõiguslikkus Nii Euroopa kui ka Eesti õiguskord näeb ette erandid, mil erinevat kohtlemist ei peeta diskrimineerimiseks, Eesti soolise võrdõiguslikkuse seaduses on neid loetletud kuus. 1. Diskrimineeriv ei ole kehtestada seadustega naistele erilist kaitset seoses raseduse ja sünnitamisega. Selle erandi puhul on oluline meeles pidada, et sugugi igasugune naistöötaja erinev kohtlemine pole raseda või sünnitava naise kaitse ettekäändel lubatud. Kui tekib kahtlus, et erinev kohtlemine seab töötaja ebasoodsamasse olukorda, on siiski tegu diskrimineerimisega. Seepärast ei või näiteks üleüldiselt piirata naiste juurdepääsu teatud kutsealadele põhjendusega, et naised on potentsiaalsed sünnitajad, või sätestada, et rasedat naist ei tohi töölähetusse saata. Lähetusse saatmisega nõustumise üle peaks otsustama naine ise meditsiinilisi näidustusi arvesse võttes. 2. Lubatud on ka seadusega kehtestatud kohustuslik ajateenistus vaid meeskodanikele. Selline erand tuleneb ajaloolisest riigikaitsepoliitika tavast, mille järgi on kaitseväes teenimine tehtud kohustuslikuks vaid meestele. Tuleb tunnistada, et selline vahetegemine ei ole soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega sisuliselt kooskõlas. Paljudes Euroopa riikides ei ole see erand enam nii aktuaalne seetõttu, et kohustuslikku ajateenistust kaitseväes asendab professionaalne palga-armee. Võimalik, et tulevikus näeme uusi arenguid, nii et meeskodanike ajateenistuse vastena kehtestatakse ka naistele teatud kohustuslik ajateenimise vorm, kas või tsiviilteenistuse näol. 3. Kolmandaks lubab seadus ainult naiste või meeste vastuvõtmist mittetulundusühingu liikmeteks, kui see on sätestatud ühingu põhikirjas. Seega on mittetulundusühingutele jäetud vabadus oma liikmeid soo alusel valida. Eelkõige on siinkohal asjakohasteks näideteks nais- ja meeslaulukoorid. 4. Diskrimineerimiseks ei peeta seda, kui tööle või koolitusele valitakse inimesi soo järgi, kui sugu on kutsetegevuse olemuse või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav nõue. Seejuures peab sellisel erineval kohtlemisel olema õiguspärane eesmärk. Samuti peab erinev kohtlemine olema asjakohane ja vajalik selle eesmärgi saavutamiseks. Tööandja võib lükata ümber diskrimineerimise kahtluse, kui tööülesande iseloom on selline, et seda saab täita vaid naine

11 I Sooline võrdõiguslikkus või vastupidi mees. Sel juhul on aktsepteeritav võtta valiku tegemisel arvesse isiku sugu ja eirata vastassoost kandidaati, kes samas võib olla pädevamgi. Näiteks võib tuua juhud, kui ooperiteater otsib oma koosseisu just baritoni, või kui seksuaalvägivalla naissoost ohvrite ülekuulamiseks tahetakse politseijaoskonda tööle naissoost politseinikku. Enamasti on aga selliste tööde hulk, mille puhul määravat rolli mängib isiku sugu, väga piiratud. Töötaja sool võib olla suurem tähendus siis, kui tööülesanne on intiimset või isiklikku laadi. Näiteks raske puudega isik võib oma isiklikuks abiliseks palgata endaga samast soost isiku. Konkreetset situatsiooni hinnates tuleb analüüsida, kas sugu on töö tegemiseks oluline ja määrav nõue ning kas erineval kohtlemisel on õiguspärane eesmärk Viies erand tuleneb kindlustustegevuse seadusest. Kindlustuses võib erandjuhtudel eirata kaupade või teenuste pakkumisel kehtivat võrdse kohtlemise põhimõtet. Üldreegel on selline, et erinevused naiste ja meeste individuaalsetes kindlustusmaksetes ja -hüvitistes ei või olla tingitud soo teguri kasutamisest kindlustusriskide hindamisel. Ka rasedus ega emadus ei või mõjutada individuaalsete kindlustusmaksete ja -hüvitiste suurust. Kui sugu mõjutab aga kindlustusriski eri vanuserühmades erinevalt ja kindlustusandja arvestab kindlustusriske hinnates soo ja vanuse teguri koosmõju, võib elukindlustuse teatud liikide (õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus) puhul soo tegurit kasutada suremusriski või üleelamisriski arvestamisel. Ka muude kaupade ja teenuste puhul on lubatud suunamine vaid ühele sugupoolele, kuid seda vaid õigustatud eesmärgi olemasolul. Näiteks ei pea naiste varjupaik võtma vastu mehi, sest varjupaiga eesmärgiks on turvatsooni loomine naissoost vägivallaohvritele. Kohtule jääb seega õigus hinnata, kas erinev kohtlemine kaupade ja teenuste pakkumisel on lubatav. Selleks kontrollib kohus seda, milline on soo alusel vahetegemise õigustatud eesmärk ning kas selle saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. 6. Viimaseks erandiks on soolist võrdõiguslikkust edendavad erimeetmed, mis annavad eeliseid teatud elualal alaesindatud soole või vähendavad ajalooliselt väljakujunenud soolist ebavõrdsust. Positiivsed erimeetmed ei ole diskrimineerivad, sest nende eesmärgiks on sugupoolte võrdõiguslikkusele kaasa aidata. Ajutiselt võib rakendada soolist võrdõiguslikkust edendavaid meetmeid, mis annavad eeliseid ebasoodsamas olukorras oleva soo esindajatele. Positiivseks

12 12 I Sooline võrdõiguslikkus erimeetmeks on näiteks ettevõtluses soolise tasakaalu suurendamise nimel vaid naisettevõtjatele suunatud mikrolaenud, koolitused või muud toetused. Samuti võivad äriühingud reserveerida teatud protsendi juhatuse liikmete kohtadest naistele vms. Ka võib võrdõiguslikkuse saavutamiseks kasutada kvoote. Neid on mitmesuguseid, kuid peamiselt kasutatakse teatud elualal alaesindatud soost isikutele kindlaksmääratud arvu kohtade reserveerimise taktikat või määratakse võrdsema valimistulemuse saavutamiseks protsentuaalselt kindlaks mõlemast soost kandidaatide osakaal. Kohustus edendada soolist võrdõiguslikkust Soolise võrdõiguslikkuse seaduse teine eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust. Soolist võrdõiguslikkust peab edendama seepärast, et diskrimineerimise keelustamisest ei piisa, et tegelikku võrdõiguslikkust saavutada. Tavaliselt on juba seadustes naiste ja meeste õigused ning kohustused võrdsed. Sellist olukorda nimetatakse formaalseks võrdõiguslikkuseks. Tegelik võrdõiguslikkus naiste ja meeste vahel on aga sellegipoolest saavutamata. Eelkõige on ebavõrdsus nähtav tööturul. Naised saavad jätkuvalt võrreldes meestöötajatega väiksemat palka 2, nad on harvemini kõrgetel või prestiižsetel ametikohtadel. Meestel on traditsiooniliste soorollide sünnitatud eelarvamuste tõttu raskendatud keeldumine ületunnitööst ja enda vabaks võtmine, et pühendada rohkem aega oma perekonnale. Tööandjad peavad seda pigem normist kõrvale kalduvaks erandiks, kui nende meestöötaja avaldab soovi jääda väikelastega koju. 3 Tööandja jaoks on koju jääv mees töötaja, kes ei ole tööle piisavalt pühendunud. 4 2 Palgastatistika järgi on Eesti naised saanud viimase kümne aasta kestel pidevalt keskmiselt neljandiku võrra väiksemat töötasu kui mehed aastaks oli sooline palgalõhe kasvanud Eestis 30,9%-ni, mis on kõrgeim EL-i 27 liikmesriigi seas. Euroopa Liidu liikmesriikides on soolist palgavahet palju uuritud. Üks põhjus, miks naiste ja meeste palgad sedavõrd erinevad, on see, et naised ja mehed teevad erinevaid töid, mis on ühiskonnas erinevalt väärtustatud ja erinevalt tasustatud. Üldjuhul on nn naiste tööd madalamalt väärtustatud ja tasustatud kui nn meeste tööd. Palgauuringutes võetakse arvesse töötajate haridustaset ja töökogemust. Eestis, kus naiste haridustase on kõrge, ei tulene sugude erinev tasustamine inimkapitali näitajatest. 3 M. Karu, K. Kasearu ja H. Biin Isad ja lapsehoolduspuhkus. Uuringuraport. Praxis, Vt L. Järviste. Isadust toetavad poliitikameetmed Eestis ja Euroopas. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 6, 2008.

13 I Sooline võrdõiguslikkus Soolist võrdõiguslikkust tööturul aitab saavutada see, kui rohkem mehi otsustab jääda lapsehoolduspuhkusele. Seeläbi murendataks tavapärast ettekujutust mehe või naise rollist. Tööandja ei saaks siis automaatselt eeldada, et just naistöötaja ei saa end nõutaval määral tööle pühendada, ning nõnda on ta sunnitud tööle värbama ja ametiredelil edendama töötajaid eelkõige nende teadmiste ja oskuste, mitte nende soo alusel. 13 Selleks et saavutada tegelik sooline võrdõiguslikkus, paneb seadus mitmesugus- tele organisatsioonidele ja isikutele võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse. Soolist võrdõiguslikkust peavad edendama: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, haridus- ja teadusasutused, tööandjad. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused peavad oma tegevuses edendama soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult. Juba poliitikate ja tegevuste kavandamise faasis peavad need asutused pidama silmas naiste ja meeste erinevaid vajadusi ning erinevat ühiskondlikku staatust. Avalikud teenused peavad olema kättesaadavad, sama kvaliteetsed ja neist peab olema samaväärselt kasu nii meestele kui ka naistele. Naiste ja meeste erinevaid huve ning vajadusi tuleb võtta arvesse kõigis võimalikes valdkondades, muu hulgas neis, mis esmapilgul võrdõiguslikkuse temaatikasse justkui ei puutukski. Näiteks nii sotsiaal-, korrakaitse-, tervishoiu- kui ka ühistranspordi, linnaplaneerimise või ükskõik millist muud küsimust lahendades tuleb otsuste tegemisel analüüsida olemasolevaid andmeid soolisest aspektist ja püüda ka ette näha, kuidas võib tarvitusele võetav abinõu või lahendus naisi ja

14 14 I Sooline võrdõiguslikkus mehi mõjutada. Teisisõnu tähendab see, et igasuguse otsuse tegemisel peab silmas pidama, et riiklikku või kohalikku võimu ei teostata sootute kodanike suhtes. Võimuesindajate tegevused ja otsused puutuvad meestesse ja naistesse. Üldjuhul on naistel ja meestel nende erineva elukogemuse tõttu erinevad huvid, vajadused, ootused ja ühiskondlik positsioon. Otsuste tegemisele eelnev analüüs peaks aga nägema ka mitmekesisust kahe kõige suurema sotsiaalse grupi naiste ja meeste raames, sest ei mehed ega naised ole kõik ühesugused ega moodusta ühte selget huvigruppi. Igasugune otsus võib mõjutada sugupooli erinevalt. Näiteks võib ühistransporditeenuse vähendamine puudutada valusamalt vanemas eas naisi kui mehi, sest naiste hulgas on autokasutajaid vähem. Õigete otsuste tegemiseks on vaja omada head ülevaadet sellest, millised on need naiste ja meeste erinevad huvid, ootused, vajadused, võimalused ja rollid, mida otsustamisprotsessis üldse arvesse võtta. Oluline on hinnata tehtavate otsuste mõjusid meestele ja naistele vältimaks soovimatuid ja negatiivseid tagajärgi. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse edukaks täitmiseks võivad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused koostada soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavu. Need asutused peaksid ise määrama kindlaks, kuidas hinnatakse nende tegevuses poliitikate ja meetmete mõju sugupooltele. Samuti peaks olema teada, milliseid näitajaid peab arvesse võtma, et olukorda hinnata. Näiteks võivad ministeeriumid koostada tegevuskavasid, kuhu panevad muu hulgas kirja eesmärgid ja tegevused, et kahandada naiste ja meeste palgalõhet oma haldusalas. Haridus- ja teadusministeerium võib oma tegevuskavas planeerida meetmeid vähendamaks poiste väljalangemist koolist ja suurendamaks naisprofessorite osakaalu vmt. Kohaliku omavalitsuse asutus võib kavandada oma teenuste kujunduse ja kättesaadavuse hindamist, võttes arvesse elanike sugu (kes ja kuidas kasutavad ühistransporti, spordirajatisi jms ning kuidas nad pakutavaga rahul on) jpm. Selleks et tagada edendamiskohustuse edukat täitmist, peaksid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused konsulteerima asjakohaste huvigruppide ning kodanike-

15 I Sooline võrdõiguslikkus ühendustega, kelle tegevuseks on soolise võrdõiguslikkuse eest seismine. Täpsemaid soovitusi edendamiskohustuse kohta jagab sotsiaalministeerium Igasugused takistused soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks, mis võivad leiduda nende asutuste õigusaktides või praktikates, tuleb seaduse nõudel kaotada. Seadus paneb riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ka ülesande aidata kaasa sellele, et naistel ja meestel oleksid ühesugused võimalused osaleda otsuste tegemise protsessis. Riiklikul ja kohalikul tasandil moodustatud kollegiaalsetes võimuorganites peavad võimaluse korral olema esindatud mõlemad sugupooled. Mitmes Euroopa riigis näevad seadused ette, milline peaks olema kummagi soo osakaal kollegiaalkogudes. Tihti on see vähemalt 40 protsenti liikmete koguarvust. Eestis sellist ettekirjutust ei ole, aga seaduse mõttest tuleneb, et sugude osakaal sellistes kogudes peaks olema võimalikult võrdne. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused peavad täitma ka kohustust edendada soolist võrdõiguslikkust tööandjatena (vt selle kohta allpool). Haridus- ja teadusasutused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena Eesti Vabariigis on naistel ja meestel võrdne õigus haridusele. Haridus- ja koolitusasutused peavad tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel ning hariduse omandamisel, samuti ümberõppel ja erialasel enesetäiendamisel. Soolise võrdõiguslikkuse seadus peab haridusasutustele soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustust pannes silmas ka naistele ja meestele antava hariduse sisulist kvaliteeti. Viis, kuidas koolitatakse tüdrukuid ja poisse ning mida neile õpetatakse, mõjutab nende tõekspidamisi, õpitava eriala valikuid ja edasist käitumist kodanikena, töötajate või tööandjatena jne. Traditsioonilistest soorollidest lähtuvad valikud kutseõppes või akadeemilise kraadi taotlemisel toovad tööturul kaasa samalaadse jaotuse naiste ja meeste elukutseteks. Õpetuse sisu mõjutab seda, kuidas naised ja mehed näevad oma rolli ühiskonnas, milliseid eesmärke oma elus seavad ning mida Vt täpsemalt Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia käsiraamat. Arvutivõrgus:

16 16 I Sooline võrdõiguslikkus oluliseks peavad. Võttes arvesse hariduse üliolulist rolli soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel, sisaldab seadus eraldi nõuet, et kõik õppekavad ühes kogu õpetamisel kasutatava materjaliga peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele. Lubamatu on anda edasi õpetust, mille järgi on üks sugu teise sugupoolega võrreldes alaväärne või vähem võimekas, olles kohustatud tegutsema vaid teatud elualadel. Õpetus ei tohi kinnistada eelarvamusi ega stereotüüpe soorollide kohta töö- ja pereelus. Teadusasutuste uurimistööd peavad edendama soolist võrdõiguslikkust. Reeglina tuleks eraldi tuua välja uurimistulemused naiste ja meeste kohta. Sarnaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega peavad ka haridus- ja teadusasutused tööandjatena edendama soolist võrdõiguslikkust. Tööandja kohustuse kohta edendada soolist võrdõiguslikkust vaata allpool tööelu peatükist. Soolise võrdõiguslikkuse riiklik rakendamine Sotsiaalministeeriumi roll soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisel seisneb eelkõige soolise võrdõiguslikkuse poliitika kavandamises ja elluviimises. Ministeerium koordineerib ka soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia rakendamist ja nõustab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise küsimustes. Igaühel on õigus saada ministeeriumist naiste ja meeste võrdse kohtlemise teemal nõu, küll aga ei saa õigusabi. Nõustatakse nii kirjalikult kui ka suuliselt. Isiku avaldus võidakse vajadusel edastada pädevale organile. Ministeerium annab täpsustavaid juhiseid seaduse rakendamiseks. Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakond analüüsib ministeeriumi haldusala seaduste ja teiste õigusaktide mõju naiste ja meeste seisundile. Sotsiaalministeerium avaldab ka aruandeid naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta.

17 I Sooline võrdõiguslikkus Soolise võrdõiguslikkuse rakendamise riiklikku mehhanismi kuulub ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Voliniku kohta vaata allpool sellekohast peatükki. 17

18 18 II Võrdne kohtlemine ehk diskrimineerimise keeld II Võrdne kohtlemine ehk diskrimineerimise keeld Kõik on seaduse ees võrdsed. Selles põhimõttes sisaldubki diskrimineerimise keeld. Võrdne kohtlemine tähendab diskrimineerimise puudumist. Seadustes kehtestatud võrdse kohtlemise põhimõte on kantud ideest, et ühiskonnas on iga inimene väärtuslik. Selleks et seda põhimõtet tegelikkuses rakendada, keelustab seadus diskrimineerimise. Soolise võrdõiguslikkuse seadus keelustab soolise diskrimineerimise ehk isiku ebavõrdse kohtlemise tema soo tõttu. Diskrimineerimine on see, kui inimestel tehakse vahet asjakohatu tunnuse tõttu. Üldjuhul on selleks isiku tunnused, mida ta muuta ei saa: näiteks tema sugu, rahvuslik päritolu, nahavärv või puue. Kuid on ka selliseid tunnuseid, mille puhul isikul on valikuvõimalus eelkõige on nendeks veendumused, usutunnistus ning kutseorganisatsiooni liikmelisus. Kedagi ei tohi kohelda halvemini üksnes seetõttu, et ta kuulub teatud sotsiaalsesse gruppi olgu selleks grupiks naised, välismaalased, mustanahalised, homoseksuaalid, puuetega inimesed vm. Otsustada inimese kohtlemise viisi üle lähtuvalt tema isikutunnustest on ebaõiglane ja ebaseaduslik.

19 II Võrdne kohtlemine ehk diskrimineerimise keeld Kuidas diskrimineerimist ära tunda 19 Diskrimineerimise hukkamõistu ja ka tuvastamise teeb keeruliseks see, et tavaliselt ei diskrimineerita tahtlikult, st diskrimineerijal puudub tihti eesmärk kedagi diskrimineerida. Teisisõnu ei pruugi erineva kohtlemise teadlik eesmärk olla isiku diskrimineerimine. Peamiseks põhjuseks on tavapäraselt hoopis teadmatus, eelarvamused ja traditsiooniline ettekujutus sellest, milline on teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv indiviid. Väga tihti leiab sooline diskrimineerimine aset ettekujutuste tõttu selle kohta, millised õigused või kohustused ühel naisel või mehel peaksid olema ning milliseid rolle peaks ta elus täitma. Need nn stereotüüpsed tõekspidamised soorollide kohta mõjutavad näiteks tööandjaid, avalikke teenistujaid, haridusasutuste töötajaid jt otsuste tegemisel. Ka teatud kindel ettekujutus sellest, millised töötaja omadused on väärtuslikumad, võib viia diskrimineerimiseni. Ülal oli peatükis Sooline võrdõiguslikkus kellele ja milleks? juttu sellest, et väärtus iseeneses on see, kui töökollektiivi, organisatsiooni või ühiskonda üldiselt on kaasatud erineva taustaga inimesed ja sotsiaalsed grupid. Samm tegeliku mitmekesisuse poole on astutud, kui analüüsitakse ka seda, mida üldse traditsiooniliselt inimeses, kodanikus või töötajas väärtustatakse. Selleks, et saavutada näiteks töökollektiivis võrdsemat soolist esindatust, peaks teadma, milliseid omadusi tuleb peale juba väärtustatavate isikuomaduste töötajates hinnata. Tihti leiavad tööandjad ise, et nad langetavad otsuseid enda meelest objektiivsete tegurite põhjal. Kui nendeks nn objektiivseteks asjaoludeks on edutamise üle otsustamise puhul näiteks töötaja igapäevased pikad ületunnid, lapsega haiguslehele jäämisest hoidumine vms, mõjuvad need tegelikkuses nii, et naised jäävad edutamise kandidaatide seast esmajärjekorras kõrvale. Seni, kuni enamik haige lapsega koju jäävatest vanematest on emad ning põhiline koormus laste ja vanade eest hoolitsemisel on samuti naiste kanda, ei ole naistöötajad sellises edutamises meestega võrdses positsioonis. Pealtnäha objektiivne tegur tekitab seega sooliselt ebavõrdse olukorra. Diskrimineerimise üle otsustamisel on oluline tagajärg, st fakt, et kedagi on tema soo tõttu ebavõrdselt koheldud näiteks kui meest ei võeta nõutavast väljaõppest hoolimata tööle lasteaiakasvatajaks põhjusel, et traditsiooniliselt on laste eest hoolitsenud naised, mitte mehed. Või kui tüdrukuid ei taheta võtta

20 20 II Võrdne kohtlemine ehk diskrimineerimise keeld vastu elektriku erialale, sest tehnilisi erialasid on ajalooliselt omandanud pigem poisid. Ehk siis konkreetset isikut puudutavat otsust ei langetata tema hariduse, võimete, tööoskuste, isikuomaduste vms sobivusest lähtudes, vaid toetudes ettekujutusele, kes üks mees või naine võiks olla ja peaks olema ning mida ta oma elus ja eluga teha võib. Otsene sooline diskrimineerimine Seadus ütleb, et otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras. Selleks et saada teada, kas isikut on ebavõrdselt koheldud, peab olema võimalik kõrvutada seda, kuidas on koheldud kahte erinevat isikut. Diskrimineerimise mõiste lubab võrrelda isikute kohtlemist ka hüpoteetiliste võrdlusisikute suhtes. Seaduses leiduvad sõnad:...isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut.... Võrdlusisikud ei pea töötama sama tööandja juures. Näiteks ei pea selle järgi ettevõttes tegelikult olema kahte võrdväärset tööd tegevat erinevast soost isikut, et tõendada naise ebavõrdset kohtlemist töötasu maksmisel. Piisab, kui on olemas andmed, et varem sama tööd teinud meestöötaja sai selle töö eest kõrgemat palka. Võrdse tasu nõue ei eelda, et töö, mida võrdlusisikud teevad, peab olema identne, vaid see peab olema võrdväärne. See tähendab, et arvesse võetakse võrreldavatel ametikohtadel töötavatele isikutele esitatud nõudeid, tööülesannete keerukust, vastutuse suurust jms asjaolusid. Näiteks on kohtus saanud õiguse tehase naistöölised, kelle tööülesanneteks olid telefonide osadeks võtmine, hooldus ja seejärel kokkupanemine ning kes väitsid, et nad peaksid saama võrdset palka mehega, kes töötas laohoidjana. Oma lahendis leidis kohus, et naised tegid isegi kõrgema väärtusega tööd kui meessoost võrdlusisik. Samuti on võrdluses lubatud toetuda üldteada infole tavapärase praktika vms kohta. Sel juhul konstrueeritakse nii-öelda hüpoteetiline võrdlusisik. Näiteks, kui on teada, et tööle värbamisel oleks valituks osutunud meeskandidaadi puhul lisatud töölepingusse klausel preemia vms kohta, valituks osutus aga naine ning preemiat töötingimuste kirjelduses ei ole. Siis võib diskrimineerimiskaht-

21 II Võrdne kohtlemine ehk diskrimineerimise keeld luse korral võrrelda naise kohtlemist hüpoteetilise meeskandidaadi kohtlemisega samalaadses olukorras. 21 Ka inimese erinev kohtlemine seetõttu, et ta on rase, tal on lapsed või et ta peab täitma muid perekondlikke kohustusi, on seadusevastane ja seda loetakse otseseks sooliseks diskrimineerimiseks. Sel juhul on võimalik, et võrdlusisikud, kelle kohtlemist diskrimineerimise tuvastamiseks kõrvutada, on samast soost. Näiteks otsustatakse edutada ettevõtte juhatusse vallaline lastetu mees, ehkki väljaõppe, staaži jms näitajate alusel pidanuks valituks osutuma teine meessoost kandidaat, kellel on lapsed. Kui edutamata jätmise otsus rajaneb tõesti üksnes lapsevanemaks olemise faktil, mitte kandidaadi sobivusel, on tegu diskrimineerimisega. Ka siis, kui tööandja edutab just lapsevanemast töötajat, toetudes eelarvamusele, et lapsevanemad on kohusetundlikumad kui lastetud töötajad vms, saab rääkida diskrimineerimisest. Seaduse silmis on rasedus, sünnitamine, lapsevanemaks olemine, perekondlike kohustuste täitmine seotud isiku soolise kuuluvusega. Seetõttu loetakse isiku ebasoodsamat kohtlemist loetletud asjaolude tõttu sooliseks diskrimineerimiseks. Otsene sooline diskrimineerimine on ka sooline ja seksuaalne ahistamine (vt mõisteid allpool) ning ebasoodsam kohtlemine, mille põhjuseks on see, et ahistatu kas tõrjub ahistamist või alistub sellele. Diskrimineerimiseks loetakse ka isiku pahatahtlikku kohtlemist repressioonina selle eest, et ta on seisnud enda või kellegi teise õiguste eest. Teisisõnu, igasugune ohvristamine on keelatud. Kaudne sooline diskrimineerimine Diskrimineerimine võib esineda ka varjatud kujul. Sellist diskrimineerimise vormi nimetatakse kaudseks diskrimineerimiseks. Kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium, tava või tegevus paneb ühe soo esindajad võrreldes vastassoost isikutega ebasoodsamasse olukorda. Lubatud on see vaid juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil, taval või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

22 22 II Võrdne kohtlemine ehk diskrimineerimise keeld Kuna kaudse diskrimineerimise korral ei ole ilmset viidet soole kui vahetegemise alusele, saab sellist ebavõrdset kohtlemist tuvastada statistiliste andmete või sotsioloogiliste uuringute abil, mis näitavad, et pealtnäha neutraalne säte või tegevus on ühe soo esindajad vastassooga võrreldes reaalselt pannud ebasoodsamasse olukorda. Euroopa Kohus on leidnud, et juhul kui statistika viitab ilmsele palgaerinevusele kahe erineva töö puhul, millest ühte teevad pea üksnes naised ning teist vaid mehed, peab tööandja tõendama, et erinevus tuleneb objektiivsetest asjaoludest, mitte soolisest vahetegemisest. 6 Seksuaalne ja sooline ahistamine Seksuaalne ahistamine on isikule soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus. Käitumise või tegevuse eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna. Käitumine või tegevus on seksuaalne ahistamine, kui see vastab neljale tingimusele: 1) see on ahistatule soovimatu (seda peab ahistatu ka väljendama või peab see olema muul viisil selge, et teatud käitumine on ahistatule häiriv ja tema tahte vastane); 2) see on seksuaalse olemusega; 3) see on kas sõnaline, mittesõnaline või füüsiline; 4) selle eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ning see loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna. Seksuaalse olemusega käitumine võib seisneda seksuaalse sisuga vihjetes, puudutustes, pornograafilise sisuga materjali kolleegidele või alluvatele nähtavale seadmises. Ahistamiseks võib näiteks lugeda ka nilbete anekdootide rääkimist töökeskkonnas, seda kõike muidugi juhul, kui keegi kaastöötajatest peab seda solvavaks või häirivaks. Seksuaalse ahistamise keelustatus ei tähenda, et keelatud on igasugune intiimne suhtlus või flirt kolleegide vahel. Seksuaalse alatooniga suhtluse õiguspärasuse mõõdupuuks on eelkõige see, et mõlemad pooled peavad seda soovima. C-127/92 Enderby kohtuasi (EKL 1993, lk I-5535).

23 II Võrdne kohtlemine ehk diskrimineerimise keeld Soovimatust tuleb üldjuhul väljendada. Ahistatu ei pea tõrjuma seksuaalset ahistamist, veel vähem kirjutab seadus ette, et seda peaks tegema jõuga. Alati ei pruugi olla kohest võimalust väljendada oma vastumeelsust teatud käitumise suhtes. Piisab, kui kannatanu teavitab sellest kaebusega oma tööandjat, kollektiivi usaldusisikut või kedagi teist, kes peab hoolitsema ettevõtte või asutuse töökeskkonna eest. Samuti võib teavitada politseid. 23 Seksuaalse ahistamise mõiste kohaselt peab oluliseks pidama seda, kuidas ahistatu ennast teatud tegevuse või käitumise tulemusena tunneb. Loeb see, kuidas ahistatu on teatud käitumist subjektiivselt tajunud: näiteks see, mis ahistajale võib tunduda naljana, süütu lähenemiskatsena vms, ei pruugi sama tähendada ahistatule. Tööandja ei tohi ahistada isikut seksuaalselt või tema soo tõttu. Tööandja kohustus on hoolitseda, et töötaja oleks töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise eest. Hoolitsuskohustus eeldab, et tööandja teeb kõik endast oleneva, et ahistamisest teada saades ahistamine lõpetada ning kaitsta kannatanut edaspidi sellise käitumise eest. Ahistamise vältimiseks või lõpetamiseks võib tekkida vajadus teha töös ümberkorraldusi, alustada ahistaja vastu distsiplinaarmenetlust vms. Tööandja vastutab hoolitsuskohustuse täitmata jätmise eest, kui ta teadis või oleks pidanud teadma soolise või seksuaalse ahistamise aset leidmisest ega rakendanud vajalikke meetmeid, et ahistamine lõpetada. Sooline ahistamine on tegevus, mis on seotud kannatanu sooga ning mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. Soolise ahistamisega on tegu siis, kui ainuüksi naiseks või meheks olemise tõttu saab subjektile osaks verbaalne, visuaalne või muul viisil toime pandav häirimine, ähvardamine, halvustamine, solvamine või alandamine ning kui selline käitumine loob ka samalaadse õhkkonna. Sooline ahistamine on seotud ühe või teise sugupoole suhtes kasutatavate eelarvamuslike üldistustega, millel on halvustav alatoon. Kui ülemus naeruvääristab töökollektiivi ees seal töötavaid naisi väites, et nad on oma soo tõttu ebapädevad või rumalad, on tegu soolise ahistamisega. Soolise ahistamisega on tegu ka siis, kui ühest sugupoolest räägitakse halvustaval viisil või kui kiusamine töökohal või koolis lähtub kiusatava soost, aga seejuures ei

24 24 II Võrdne kohtlemine ehk diskrimineerimise keeld puudutata seksuaalsusega seonduvat. Näiteks kui koolis tehakse teismelistele poistele alandavaid märkusi nende kasvu, kehakaalu, kohmetuse, akne vms kohta. Võrdne kohtlemine tööelus Kõige suurem sooline ebavõrdsus valitseb tööturul. Seetõttu pöörab soolise võrdõiguslikkuse seadus tööelule erilist tähelepanu. Diskrimineerimise keeld ei kehti üksnes töösuhetes. Juba enne töösuhte algust, st enne töötajate valimist peab arvestama võrdse kohtlemise põhimõttega. Töökuulutus või koolituspakkumine ei või olla suunatud vaid naistele või üksnes meestele. Töökuulutus on sooliselt diskrimineeriv, kui lähtuvalt traditsioonilisest soorollide ettekujutusest soovitakse vedurijuhina tööle vaid mehi või medit- siiniõena ametisse vaid naisi. Tööandja ei tohi eelistada kõrgema kvalifikatsiooniga isiku asemel vastassoost madalama kvalifikatsiooniga isikut. Kohustus langetada otsuseid lähtuvalt isiku kvalifikatsioonist, mitte tema soost, kehtib tööle ja praktikale võtmisel, edutamisel, väljaõppele ja koolitusele ning ülesande täitmiseks valimisel. Peamine põhjus kellegi tööle võtmisel peab olema inimese kvalifikatsioon, oskused, kogemused lühidalt need omadused, mis aitavad edukalt tööülesandeid täita. Kui inimene kahtlustab, et teda on koheldud diskrimineerivalt, on tal õigus nõuda tööandjalt kirjalikku seletust tehtud valiku või otsuse põhjuste kohta. Tööandja on kohustatud vastama kümne tööpäeva jooksul ning tema kirjalikus seletuses peavad olema valitud isiku kohta järgmised andmed: tööstaaž, haridus, töökogemus ja muud tööks vajalikud oskused ning muud selgeid eeliseid andvad oskused või põhjendused. Tööandja diskrimineerib isikut, kui ta kohtleb inimest halvemini sünnitamise, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või soolise kuuluvusega seotud mõne muu asjaolu tõttu. Seadus keelab tööandjal üldse küsidagi (tööintervjuul, ankeetides vm) selle kohta, milline on töötajakandidaadi perekondlik seis või kas tal on lapsi või plaan lapsi saada. Keeld kehtib ka tööva-

25 II Võrdne kohtlemine ehk diskrimineerimise keeld hendusega tegelevatele isikutele (k.a veebipõhised töövahendusandmebaasid). Seega ei tohi näiteks internetipõhised tööportaalid nõuda tööotsijalt, et too täidaks elulookirjelduses kohustuslikus korras lahtrid perekondliku seisu või laste olemasolu kohta. Tööle värbamisel ei tohi jätta valimata naist vaid seetõttu, et ta ootab last. Seadustega on vastuolus veel hiljuti Eestis levinud praktika, mille järgi tööandjad palusid noortel naistöötajatel kirjutada alla dokumendile, millega nad võtsid kohustuse hoiduda rasestumast teatud ajaperioodi jooksul. Määratud tähtajaks sõlmitud lepingud ei tohi sisaldada klausleid, mille järgi leping lõpetatakse, kui töötaja läheb rasedus- ja sünnituspuhkusele või lapsehoolduspuhkusele. 25 Töötingimusi kehtestades ei tohi tööandja asetada ühe soo esindajaid ebasoodsamasse olukorda kui vastassoost isikuid. Tööandjal on kohustus võtta tööd korraldades ja töötingimusi kehtestades arvesse asjaolu, et tema töötajate hulgas on nii naisi kui ka mehi ning sellest lähtuvalt tuleb ka töötingimused kujundada sobivaks mõlema soo esindajatele. Töö tasustamise või hüvede andmise ja saamise tingimusi kehtestades ei või ebavõrdselt kohelda sama või võrdväärset tööd tegevaid erinevast soost töötajaid. Võrdväärse töö mõiste ei tähenda, et kahe võrreldava töö puhul peaksid tööülesanded olema samad või sarnased. Oluline on hoopis see, millised nõudmised esitatakse töö tegijale ehk millist haridust, töökogemust ja -oskusi, millist vastutust töö tegemine nõuab. Võrdväärse töö mõiste kohta vt ülal ka otsese soolise diskrimineerimise juures käsitletut. Tasu all mõeldakse siin igasuguseid töö tegemise või ülesande täitmise eest antavaid soodustusi ja hüvitisi, k.a mitterahalisi. Sama ja võrdväärse töö eest tuleb maksta võrdset palka töötasu kogusummas, ja ka kõik töötasu elemendid (k.a lisatasud ja soodustused) eraldi võetuna peavad olema analüüsitavad ja kehtestatud võrdse kohtlemise põhimõtet järgides. Kui isikul tekib kahtlus, et talle makstakse tema soo tõttu väiksemat palka kui temaga sama või võrdväärset tegevale vastassoost isikule, peab tööandja tõendama, et tasu erinevus ei ole seotud sooga. Tööandja peab juhtima tööd ning jaotama tööülesandeid nii, et kummagi soo esindajad ei oleks vastassoost töötajatega võrreldes halvemas olukorras. Töökorraldus, mille puhul kõige rutiinsemad ja ebahuvitavamad tööülesanded an-

26 26 II Võrdne kohtlemine ehk diskrimineerimise keeld takse just naistöötajatele (või vastupidi, meestöötajatele), on sooliselt diskrimineeriv. Kui tööandja võimaldab vaid meestöötajatel teha ületunde või näiteks kui naistega sõlmitakse üksnes osalise tööajaga töölepingud, on see vaadeldav diskrimineeriva töökorraldusena. Tööandja tegevust loetakse diskrimineerivaks ka siis, kui ta karistab töötajat distsiplinaarkorras, viib töötaja üle teisele tööle, lõpetab töösuhte või soodustab selle lõppemist töötaja sooga seotud põhjustel. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku menetluses on olnud mitu kaebust selle kohta, et identse rikkumise toime pannud mees- ja naistöötajat on distsiplinaarkaristuse määramisel koheldud erinevalt. Meestele määratakse sama raske rikkumise eest karmim karistus kui naistele või ei määrata naistele üldse karistust. Diskrimineerimiseks loetakse ka inimese ebasoodsamat kohtlemist tema soo tõttu seoses tema kuulumisega ametiühingusse või tööandjate organisatsiooni või muusse organisatsiooni, mille liikmed tegutsevad teataval kutsealal. Samuti mis puudutab tema osalemist selliste organisatsioonide töös ning nende poolt antavaid soodustusi. Tööandjad soolise võrdõiguslikkuse edendajatena Tööandja tegevus peab aitama kaasa tööturu soolise segregatsiooni vähendamisele. Tööandjate tegevus peab toetama nii meeste kui ka naiste kandideerimist vabadele töökohtadele ning tööle peab võtma mõlemast soost isikuid. Ametikohtade kaupa peab tööle võtma võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi. Nais- ja meestöötajatele tuleb luua võrdsed võimalused edutamiseks. Tööandja peab hoolt kandma selle eest, et nii naistele kui ka meestele oleks tagatud võimalus näidata tööülesannete täitmisel enda võimeid ja kompetentsust. Nõudlikumaid tööülesandeid, mille edukas täitmine on hüppelauaks edutamisele, ei või jagada vaid ühe soo esindajatele eeldusel, et karjääriredelil tõusevad potentsiaalselt vaid selle soo esindajad. Sama kehtib täiendusõppele valimisel.

27 II Võrdne kohtlemine ehk diskrimineerimise keeld Näiteks on lubamatu saata juhtimiskoolitusele üksnes mehi, sest keskastmejuhtidena soovitakse näha eelkõige meessoost töötajaid. 27 Töötingimused peavad sobima nii meestele kui ka naistele. Kui töötajaid koheldakse võrdselt ja õiglaselt, aitab see kaasa meeldiva ja töötamist soodustava töökeskkonna tekkimisele. Nõuetekohane töökeskkond tähendab ka tööandja hoolt selle eest, et töötaja oleks kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise eest. Tööandja peab aitama kaasa töö ja pereelu ühitamisele, arvestades seejuures töötajate tegelikke vajadusi. Näiteks aitab töötajatel töö kõrvalt perekondlikke kohustusi täita paindliku tööajaga töökorraldus. Samuti mõjub sugude võrdsusele soodsalt üleajatöö piiramine. Igal juhul peab tööandja suhtuma julgustavalt isade soovi kasutada lapsehoolduspuhkust või jääda koju, et hoolitseda haige lapse eest. Töötaja teavitamine soolise võrdõiguslikkuse seadusega tagatud õigustest on tööandja ülesanne. Töötajatele või nende esindajale tuleb regulaarselt anda teavet naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis. Töötajatel on õigus teada, milliseid meetmeid on tööandja rakendanud võrdõiguslikkuse edendamiseks. Selleks et seadust rakendavad institutsioonid saaksid jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes, peab tööandja koguma töösuhetes sugude olukorda näitavaid andmeid. Näiteks peavad palgaandmed ja eri ametikohtade kvalifikatsiooni nõuded ning töötajate vastavad näitajad olema võrreldavad soo lõikes. Võrdne kohtlemine kaupade ja teenuste pakkumisel Kaubad ja teenused peavad olema võrdselt kättesaadavad mõlema soo esindajatele. See tähendab muu hulgas, et kauba või teenuse hind ei tohi varieeruda olenevalt sellest, kellele see kaup on suunatud. Naistelt võib juuksuriteenuse eest kõrgemat hinda võtta vaid juhul, kui selleks annab

28 28 II Võrdne kohtlemine ehk diskrimineerimise keeld alust töö keerukus või kasutatava materjali suurem kulu. See tähendab, et kui nais- ja meesklient soovivad soengut, mis nõuab juuksurilt samasugust töö hulka ning oskusi ja vahendeid, siis peaks ka teenuse maksumus olema sama. Pelgalt see fakt, et klient on naine, ei tohi selle teenuse hinda kergitada kõrgemaks meestele pakutava teenuse hinnast. Sooliselt diskrimineerivaks võib pidada ka ööklubide tava võtta sissepääsutasu meestelt, aga mitte naistelt. Klubid, baarid ja muud kooskäimise kohad ei või keelata sissepääsu ühele soole, kui soolisel segregatsioonil ei ole just õiguspärast eesmärki. Õiguspäraseks eesmärgiks võib pidada näiteks naiste turvalisust. Lubatud on, kui sellisel kaalutlusel eraldatakse naissoost juhtidele parklamajas eraldi parkimiskohad (nt väljapääsudele lähemal olevad või valgustatumad). Õiguspärane oleks ka näiteks klubiline tegevus, mille korral vabaaja veetmise võimalusi pakutaks isadele ja lastele, eesmärgiga soodustada just isade ja laste ühistegemisi. Isik, kes arvab, et teda on seoses kauba või teenuse kättesaadavuse või pakkumisega tema soo tõttu diskrimineeritud, võib esitada kauba või teenuse pakkujale kirjaliku taotluse seletuse saamiseks. Kirjalik taotlus peab sisaldama kahtlustatava diskrimineerimise asjaolude kirjeldust. Kauba või teenuse pakkujal on kohustus anda viieteistkümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates kirjalik seletus oma tegevuse kohta.

29 III Kuidas kaitsta oma õigusi 29 III Kuidas kaitsta oma õigusi Igaühe õigus pöörduda kohtusse Igal inimesel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. See õigus on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 15. Isikul, kel on kahtlus, et teda on diskrimineeritud, on õigus pöörduda peale kohtu ka töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Kohtu, töövaidluskomisjoni või voliniku poole pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille järgi võib eeldada, et teda on diskrimineeritud. Kohtus nagu ka töövaidluskomisjonis ning voliniku menetluses peab isik, kelle vastu avaldus on esitatud, ise tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. See on jagatud tõendamiskohutus. Kui isik keeldub tõendamast, võrdsustatakse see diskrimineerimise omaksvõtuga. Diskrimineerimisvaidlusi lahendades kasutatakse jagatud tõendamiskohustust seepärast, et isikul, kellel on kahtlus, et teda on diskrimineeritud, on väga raske oma kahtlusi ammendavalt tõendada. Paljudes vaidlustes, eriti neis, mis puudutavad töötasu või valikuid tööle värbamisel, ei saagi kannatanu väga kindlalt teada, et teda on ebavõrdselt koheldud. Palgaandmed, valituks osutunud isiku kvalifikatsiooni ja oskuste kohta käivad näitajad jms on üksikasjades teada üksnes tööandjale, kes saab nendele andmetele tuginedes hõlpsalt ka diskrimineerimiskahtluse ümber lükata, kui ta tõepoolest soo tõttu kedagi diskrimi-

30 30 III Kuidas kaitsta oma õigusi neerinud ei ole. Seetõttu on osa avalduse esitanud isiku tõendamiskoormusest antud vastustaja kanda. Sellest ka mõiste jagatud tõendamiskohustus. Jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata halduskohtu- ega kriminaalmenetluses. Diskrimineerimise vaidlusi lahendavad töövaidluskomisjonid ja kohtud. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku abist diskrimineeritutele tuleb juttu allpool. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt saab diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda samuti vaid kohtus ja töövaidluskomisjonis. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks on kannatanul aega üks aasta hetkest, mil ta sai teada või pidi teada saama, et tema õigusi on rikutud. Kohtus võib esindada end ise või palgata selleks esindaja. Neile, kes ei suuda oma õigusi ise kaitsta ning kellel ei ole rahaliselt võimalik esindajat palgata, tagab riik õigusabi enda kulul. Riigi õigusabi seaduse järgi peab isik ise kohtult õigusabi taotlema. Peale kohtute on muidki institutsioone, kes peavad aitama inimesi, kelle õigusi ja huve on ebaseaduslikult riivatud. Töövaidluskomisjonid Töösuhetes tekkivad vaidlused lahendab töövaidluskomisjon. Individuaalne töövaidlus on vaidlus, mis leiab aset töölepingu alusel tekkinud suhtes tööandja ja töötaja vahel. Töövaidlus võib käia ka töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nõude üle. Töövaidlusi lahendab kolmeliikmeline töövaidluskomisjon, kelle otsus on vaidluspooltele täitmiseks kohustuslik. Töövaidluskomisjoni otsusega nõustumatuse korral on õigus pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse. Töövaidluse lahendamist töövaidluskomisjonis reguleerib individuaalse töövaidluse lahendamise seadus. Töövaidluskomisjoni on lihtne pöörduda, seda võib teha esindajata. Seega peaks see üldjuhul osutuma vähem kulukaks kui kohtusse pöördumine. Enne

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

170_84

170_84 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Untitled

Untitled Juhtum 1: Diskrimineerimine toetuste määramisel Viimsis elav 3-lapseline perekond, kus elavad koos kaks naist, jäi ilma omavalitsuse sotsiaaltoetustest püsielanikele, kuna perekond erines traditsioonilisest

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

C x

C x Kohtuasi C-127/92 Dr. Pamela May Enderby versus Frenchay Health Authority ja Secretary of State for Health (Eelotsusetaotlus, mille esitas Court of Appeal of England and Wales) (Meeste ja naiste võrdne

Rohkem

EB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK

EB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat C Avaliku arvamuse jälgimise üksus 8. märts 2011: 100. naistepäev: võitlus soolise diskrimineerimise vastu ELis Eurobaromeetri uuring (EB

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksuaalselt, tööalaselt või kuritegevuseks ära kasutatud

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Teie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei

Teie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei Teie nr Meie 21.06.2013 nr 6-1/130800/1302841 Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politseiteenistust puudutavate küsimuste osas. Esmalt küsite,

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

TÖÖKORRALDUSE REEGLID KINNITATUD H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli direktori 26.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/69 H. ELLERI NIM. TARTU MUUSIKAKOOLI TÖÖKORRALDUSE REEGLID 1. Üldsätted. 1.1.1. Töökorralduse reeglid (edaspidi tööreeglid)

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

265-78

265-78 EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

3. peatükk INIMÕIGUSTE RIKKUMINE: NÄITED EESTIST See tund tutvustab õpilastele mõningaid juhtumeid inimõiguste rikkumisest Eestis, kasutades tõsieluju

3. peatükk INIMÕIGUSTE RIKKUMINE: NÄITED EESTIST See tund tutvustab õpilastele mõningaid juhtumeid inimõiguste rikkumisest Eestis, kasutades tõsieluju INIMÕIGUSTE RIKKUMINE: NÄITED EESTIST See tund tutvustab õpilastele mõningaid juhtumeid inimõiguste rikkumisest Eestis, kasutades tõsielujuhtumeid. Seda peatükki võib õpetada kui eraldiseisvat tundi või

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

EELNÕU Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööoh

EELNÕU Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööoh EELNÕU Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

59-85

59-85 EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 30. mai 2012 (04.06) (OR. en) 8876/12 SOC 287 ENV 293 EDUC 93 RECH 119 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Alaliste esindajate komitee (COREPER I) / nõukogu (tööhõive,

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Microsoft Word - st_juhis_hanke_labiviimiseks_uldpohimotete_kohaselt_2019

Microsoft Word - st_juhis_hanke_labiviimiseks_uldpohimotete_kohaselt_2019 Juhis toetuse saajale hanke läbiviimiseks üldpõhimõtete kohaselt Riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid on: 1. Läbipaistvalt ja tagantjärgi kontrollitavalt hankimine. 2. Kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Euroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353

Euroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353 28.5.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 163 A/1 V (Teated) HALDUSMENETLUSED EUROOPA KOMISJON Euroopa Andmekaitseinspektor Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta COM/2014/10353

Rohkem