Objekti aadress: Maardu linn Maardu linn, Harju maakond, Eesti Tellija Maardu Linnavalitsus Kallasmaa 1, Maardu, Harjumaa, 74111 Telefon: +372 606 0721; e-post: juri.pihlak@maardu.ee Registrikood: 75011470 Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: info@skpk.ee Registrikood: 11255795 MTR registreeringu number: EEP000894 Ehitusprojekti staadium: Kuupäev 16.12.2016 sademeveekanalisatsioonisüsteemi projekt. Sademeveekanalisatsioonisüsteem Vastutavad spetsialistid: Projektijuht: Kertu Arumetsa (Diplomeeritud ehitusinsener V, Veevarustus ja kanalisatsioon) Sademeveesüsteemi projekteerija: Kertu Arumetsa (Diplomeeritud ehitusinsener V, Veevarustus ja kanalisatsioon) Sademeveesüsteemi projekteerija: Piret Kikkas (Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7) Sademeveesüsteemi projekteerija: Egle Ninep (vanemtehnik, Veevarustus ja kanalisatsioon) Sademeveesüsteemi projekteerija: Karin Nappus (tehnik, Veevarustus ja kanalisatsioon) Teekatete taastamise projekteerija: Andres Brakmann (Teehoiutööde tegevusluba nr 10041/13017)
Kausta koosseis 0. Ülddokumendid 1. Lähtedokumendid 2. Kooskõlastused 3. Seletuskiri 4. Asendiplaani joonised 6. Pikiprofiilid 7. Muud joonised 8. Mahtude loetelu SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail info@skpk.ee www.skpk.ee 1 / 31
i Sisukord Kausta koosseis... 1 1. Üldosa... 4 1.1. Töö eesmärk... 4 1.2. Üldandmed... 4 1.2.1. Ehitise asukoht... 4 1.2.2. Ehitise lühikirjeldus... 4 1.2.3. Tellija andmed... 4 1.2.4. Projekteerija andmed... 5 1.2.4.1. Projekteerimise peatöövõtja... 5 1.2.4.2. Projektijuht... 5 1.2.4.3. Sademeveekanalisatsioonisüsteemi projekteerijad... 5 1.2.4.1. Teekatete taastamine... 5 1.3. Alusdokumendid... 5 1.3.1. Lähteandmed... 5 1.3.1.1. Tellija lähteülesanne... 5 1.3.1.2. Eskiis, eelprojekt või varasemad projektid... 5 1.3.1.3. Detailplaneering ja projekteerimistingimused... 6 1.3.1.4. Tehnilised tingimused... 6 1.3.2. Ehitusuuringud... 6 1.3.2.1. Ehitusgeodeetilised uuringud... 6 1.3.3. Normdokumendid... 6 2. Sademeveekanalisatsioonisüsteem... 7 2.1. Olemasolev... 7 2.1.1. Sademeveekanalisatsioonisüsteem... 7 2.1.2. Suubla... 9 2.1.3. Valgala... 10 2.1.4. Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud... 10 2.1.5. Reljeef ja ehitusgeoloogilised tingimused... 10 2.2. Projekteeritud sademeveekanalisatsioonisüsteem... 11 2.2.1. Nõlvade kindlustamine... 14 2.2.2. Valgala arvutusäravoolud ja arvutuste alused... 15 2.2.2.1. Arvutustulemused... 15 2.2.3. Eelvool... 16 2.3. Torustikud ja kaevud... 16 2.3.1. Torustike materjal... 16 2.3.1.1. PP torud ja liitmikud... 16 2.3.2. Kaevud... 16 2.3.2.1. Kaevukaaned ja raamid... 17 3. Paigaldusnõuded... 18 3.1. Torustike ja kaevude paigaldus... 18 3.2. Kaevik... 18 3.3. Tasanduskiht... 19 3.4. Torustike paigaldus ja kaeviku täide... 20 3.4.1. Torude paigaldamise sügavus ja vahekaugus... 20 3.4.2. Kaeviku tagasitäide... 20 3.4.2.1. Üldist... 20 2 / 31
i 3.4.2.2. Algtäide... 20 3.4.2.3. Lõpptäide... 21 3.4.3. Lubatud kõrvalekalded... 22 3.4.4. Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmiseks kaevetöödel... 22 3.5. Kinnistute omanikega kooskõlastamine... 23 4. Likvideeritavad rajatised... 24 4.1. Torustike kasutusest kõrvaldamine... 24 5. Keskkonnakaitse... 25 5.1. Haljastus... 25 5.2. Katendite taastamine... 25 5.2.1. Üldist... 25 5.2.2. Teekatete taastamine... 26 5.3. Muud taastamistööd... 26 5.4. Ehitusjäätmed... 27 6. Kvaliteedi- ja kontrollinõuded ehitajale... 28 6.1. Üldnõuded... 28 6.1.1. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load)... 28 6.1.2. Kasutus- ja hooldusjuhendid... 28 6.1.2.1. Üldine... 28 6.1.2.2. Juhendite ja käsiraamatute formaat... 28 6.2. Katsetused ja kontrolltoimingud... 29 6.2.1. Mehaanilised katsed... 29 6.2.2. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike katsetamine... 29 6.2.3. Kanalisatsioonikaevude tiheduse kontroll... 30 Lisad Lisa 1. Sademeveekanalisatsioonisüsteemi arvutustabel Lisa 2. Kooskõlastuste koondtabel Lisa 3. Kaevude skeemid Lisa 4. Koordinaatide võrdlustabel Tallinna Vesi AS 3 / 31
i 1. Üldosa 1.1. Töö eesmärk Projekteerida sademevee rajatis (kraav) liigniiskuse eemaldamiseks Kreegipuu puiesteele, alates Kreegipuu pst 40 kuni raudtee. 1.2. Üldandmed 1.2.1. Ehitise asukoht Objekti asukoht on Maardu linn, Harju maakond. Joonis 1. Objekti asukoht 1.2.2. Ehitise lühikirjeldus Projektiga projekteeritud koondmahud on järgmised: Sademeveekanalisatsioonisüsteem kokku 299,0 m, millest o o o Kraav raudbetoonkünaga 163,0 m Sademeveetorustik/truup De458PP SN8 86,0 m Sademeveetorustik/truup De688PP SN8-50,0 m 1.2.3. Tellija andmed Maardu Linnavalitsus Aadress: Kallasmaa 1, Maardu, Harjumaa, 74111 Telefon: +372 606 0721 e-post: juri.pihlak@maardu.ee 4 / 31
i 1.2.4. Projekteerija andmed 1.2.4.1. Projekteerimise peatöövõtja Skepast&Puhkim OÜ Registrikood: 11255795 MTR registreeringu number: EEP000894 Aadress: Laki 34, 12915 Tallinn, Harju maakond Telefon: +372 664 5808 E-post: info@skpk.ee 1.2.4.2. Projektijuht Kertu Arumetsa kutsetunnistus nr 076264, Diplomeeritud ehitusinsener V, Veevarustus ja kanalisatsioon. Skepast&Puhkim OÜ, Veevarutuse ja kanalisatsiooni üksuse juht 1.2.4.3. Sademeveekanalisatsioonisüsteemi projekteerijad Kertu Arumetsa kutsetunnistus nr 076264, Diplomeeritud ehitusinsener V, Veevarustus ja kanalisatsioon. Skepast&Puhkim OÜ, Veevarutuse ja kanalisatsiooni üksuse juht. Piret Kikkas kutsetunnistus nr 088027, Diplomeeritud veevarutuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7. Skepast&Puhkim OÜ, Veevarutuse ja kanalisatsiooni üksuse insener. Egle Ninep Tallinna Tehnikaülikool tehnikateaduste magistri kraad diplomi nr. MB 006433. Skepast&Puhkim OÜ, Veevarutuse ja kanalisatsiooni üksuse vanemtehnik. Karin Nappus Skepast&Puhkim OÜ, Veevarutuse ja kanalisatsiooni üksuse tehnik. 1.2.4.1. Teekatete taastamine Andres Brakmann Teehoiutööde tegevusluba nr 10041/13017. Skepast&Puhkim OÜ, Infrastruktuuri osakonna konsultant. 1.3. Alusdokumendid 1.3.1. Lähteandmed 1.3.1.1. Tellija lähteülesanne Tellija lähteülesandeks on Hankedokumendid. 1.3.1.2. Eskiis, eelprojekt või varasemad projektid Projekti koostamisel on aluseks võetud kehtiv Maardu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027, Tallinn märts 2016. 5 / 31
i 1.3.1.3. Detailplaneering ja projekteerimistingimused Projekti ala valgalal on kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Varekese-2, Loigu ja Terasoo kinnistute DP 2004; Soosaare II ja Nurme III MÜ DP 1998; Soosaare I (MTI) kinnistu DP 2005; Altmetsa tee 24, Lillepere I, Lillepere II DP 2010; Altmetsa tee 24 kinnistu ja lähiala DP 2010. Projekti koostamise aluseks on Maardu Linnavalituse projekteerimistingimused, Maardu Linnavalituse 12. oktoobri 2016.a korraldus nr 537. 1.3.1.4. Tehnilised tingimused Projekti koostamisel võeti aluseks järgmised tehnilised tingimused: Maardu Linnavalitsuse Linnamajandus osakonna kiri 18.10.16 nr 7-2.14/7-2.14/1. Tehnilised tingimused T 09 16. Sademevee kraav Kreegipuu 40 kuni raudtee; AS Tallinna Vesi tehnilised nõuded PA P10-J01, kehtiv alates 15.06.2016. 1.3.2. Ehitusuuringud 1.3.2.1. Ehitusgeodeetilised uuringud Uurimistööd on tehtud vastavalt Eesti Vabariigi Majandus- ja taristuministri määrusele 14.04.2016 nr 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatud nõuded". Uuringud teostas Geoterra OÜ. Tööd teostati august-september 2016.a. Töö nr 72-2016. 1.3.3. Normdokumendid Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid, (eel-) normid ja juhendid ning seadustes ja õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded: EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; EVS 848:2013/AC:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; EVS 843:2016 Linnatänavad; EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt; EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: i ; RIL 77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; Kunnialistekniisten töiden yleinen työseselostus 02. KT02. Suomen Kuntaliitto. Helsinki 2002; MaaRYL 2000. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus; Veeseadus; Ehitusseadustik; Jäätmeseadus; MTM 17.07.2015.a määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile; Maardu Linnavolikogu 28.06.2011 määrus nr 53. Maardu linna kaevetööde eeskiri; üldkehtivad reeglid ja head ehitustavad. 6 / 31
i 2. Sademeveekanalisatsioonisüsteem 2.1. Olemasolev 2.1.1. Sademeveekanalisatsioonisüsteem Kreegipuu puiestee sademeveekanalisatsioonisüsteem on lahendatud kraavide ja sademeveetorustikega. Kinnistute sissesõitude all on truubid. Olemasolev sademeveekanalisatsioonisüsteem ei toimi. Olemasolevad truubid on vett täis, kraavid on rohtu kasvanud ning kohati uputavad. Foto 1. ja 2. Olemasolevad truubid Kreegipuu puiesteel 7 / 31
i Foto 3. Olemasolev kraav Kreegipuu puiesteel Foto 4. Olemasolev kraav Kreegipuu puiesteel Fotodelt on näha, et olemasolevate kraavide ja truupide läbilaskevõime ei ole piisav sademevee ärajuhtimiseks. Fotol nr 4 on näha, et sademevesi uhub ka kraavi kaldaid ning sademevesi kraavis on sogane. Kreegipuu puiesteel on sademeveetorustikku kokku ca 230 m, millest 19 m moodustavad olemasolevad truubid osade kinnistute sissesõitude all. Olemasolev sademeveetorustik on läbimõõduga ø300ker ning truubid ø400plast. Olemasoleva kraavi pikkus on ca 72 m. Kreegipuu puiesteel on 3 olemasolevat sademeveekaevu läbimõõduga DN1000bet (SK-1 kuni SK-3). 8 / 31
i Sademeveekaevu SK-2 kaas on maapinnaga samal kõrgusel ning kaevu kaas on metallist, teistel kaevudel on kaaned puidust ning asuvad maapinnast vastavalt 0,57 m ning 0,24 m kõrgusel. Foto 5. ja 6. Olemasolevad sademeveekaevud Kreegipuu puiesteel Olemasoleva kraaviga on ühendatud Kreegipuu pst 44A ning Kreegipuu pst 46 vahel olev torustik D 150 mm (projekteerimistingimuste alusel), kinnistu Kreegipuu pst 52 sademeveetorustik ø300ker ning sademeveekaevuga SK-3 kinnistu Kreegipuu pst 56 sademveetorustik ø110plast. Sademeveetorustikuga on ühendatud olemasolevasse sademeveekaevu SK-2 Pirnipuu puiestee sademeveetorustikud ø400plast ja ø110plast. Olemasolev sademeveekanalisatsioonisüsteem kulgeb kinnistute Kreegipuu pst 44, 44A, 46 piiril. 2.1.2. Suubla Olemasolev sademeveekanalisatsioonisüsteem ning ka uus süsteem suubub kinnistul Soosaare II üldmaa asuvasse kraavi. Kraav on võsastunud ning kraavi põhjast võib leida erinevaid jäätmeid (nt. autorehve). Foto 7. ja 8. Sademeveekanalisatsioonisüsteemi suubla Soosaare II üldmaa kinnistul 9 / 31
i 2.1.3. Valgala Olemasoleva sademeveekanalisatsioonisüsteemi valgala ulatub lõuna poole kuni Altmetsa teeni, idas kuni raudteeni ja läänes kuni Ploomipuu puiesteeni. Joonis 2. Kreegipuu pst sademeveekanalisatsioonisüsteemi valgala 2.1.4. Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud Kreegipuu puiesteel on olemasolevad ning töötavad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid. Vastavalt antud projekti käigus teostatud geodeetilistele uuringutele, on asendiplaanil toodud olemasolevad veetorustikud, kanalisatsioonitorustikud, kanalisatsiooni liitumiskaevud (LK-1 kuni LK- 9) ning kanalisatsioonikaevud (K-1 kuni K-15). Olemasolevad kanalisatsiooni vaatluskaevud on läbimõõduga De400/315PE ja De1000/630PE. Antud projekti koostamisel on arvestatud olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustikega ning tehnovõrkudega lähtudes geodeetiliste uuringu andmetest. Projektlahenduse kooskõlastamisel kinnistute omanikega selgus, et Kreegipuu pst 48 kinnistu piirile on paigaldatud maakraan ning teemaale eraldi veetorustik, mis on ühendatud Kreegipuu pst 44A kinnistu piiril oleva veetorustikuga, mille täpsed andmed ning asukoht projekteerijal puuduvad. Veetorustiku täpne asukoht ja sügavus ei ole teada. Kinnistu omaniku väitel on olemas leping veeettevõttega Ploomipuu Vesi MTÜ. 2.1.5. Reljeef ja ehitusgeoloogilised tingimused Projekti valgalal on reljeef alates Altmetsa teest põhja suunas kaldega ca 1 %, maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 14 21 m. 10 / 31
i Projekti ala asub kaitstud põhjaveega alal. Vastavalt Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2016-2027 asub Kreegipuu puiesteel töötav puurkaev nr 4708. Keskkonnaregistri andmebaasi 1 alusel on Kreegipuu puiesteel pealmised pinnakatte kihid muld, mille paksus on kuni 0,3 m ning tolmliiv, kihi paksus kuni 6,4 m. Sügavamal pinnakattes asub saviliivmoreen kihipaksusega 1,5 m. Pinnakattest suurema osa moodustavad aleuorliit, savi ja liivakivi, mis asuvad 12 m kuni 75,6 m sügavusel ning kihtide paksus on vahemikus 25,5 m kuni 38,1 m. Maardu linna veemajandusprojekti Tallinn-Muuga vee- ja kanalisatsiooni ühendustorustiku lõik Pirita jõest Kellamäe pumplani Maardus kogupikkusega ca 10,5 km raames on OÜ REI Geotehnika poolt läbi viidud 2010.a aprillis ehitusgeoloogilised uuringud (töö nr 2624-10) Altmetsa teel, mis kuulub käesoleva projekti valgasse. Vastavalt eelpool toodud uuringutele on Altmetsa teel mulla ja täitepinnase all merelised liivad, mis lasuvad 0,2 kuni 1,6 m sügavusel maapinnast. Liivakiht koosneb põhiliselt kihitatud tolm- ja peenliivast, milles esineb väiksemate läätsede ja vahekihtidena kesk- ja jämeliiva, kohati ka kruusapesi ja veeriseid. Liivalasundi ülemine osa on kollaka värvusega ja põhiliselt kesktihe. Alumine osa aga hall või sinakashall ja tihe. Kohati esineb liivalasundi ülemises osas orgaanikat õhukeste muda viirgude, taimejäänuste ja kõdunenud puutükkide näol. 2.2. Projekteeritud sademeveekanalisatsioonisüsteem Projektlahenduse koostamisel on aluseks võetud Maardu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna poolt väljastatud tehnilised tingimused, Maardu Linnavalitsuse projekteerimistingimused sademeveesüsteemi rajamiseks ning ÜVK ühendusskeem Lutserni-Kreegipuu-Pirnipuu vee- ja kanalisatsioonitrassid. Projekteerimisel on arvestatud Muuga Aedlinna Soosaare II ja Nurme III MÜ detailplaneeringu andmetega 1998. a, mille järgi on Soosaare II üldmaale planeeritud rajada kraav. Detailplaneeringu järgi on kraav planeeritud Soosaare II üldmaal Kreegipuu pst 50 kuni Kreegipuu pst 56 kinnistute esisele alale. Projekteeritud sademeveekanalisatsioonisüsteem Kreegipuu puiesteel on lahendatud raudbetoonkünadest kraavide, plastist truupide ja sademeveetorustikega. Projekteeritav sademeveekanalisatsioonisüsteem asub Kreegipuu puiesteel asuvast sõiduteest lõuna pool. Kuni kinnistu Kreegipuu pst 50 piiri lõpuni asub süsteem kinnistul 44601:001:0264 Kreegipuu puiestee L2 (100% transpordimaa) ning sealt edasi kuni kraavi väljavooluni Soosaare II üldmaal 44601:007:0128 (70% transpordimaa, 30% sotsiaalmaa). Projekteeritud sademeveekanalisatsioonisüsteem rajatakse kahes etapis, millest I etapp on Kreegipuu pst 40 kuni kaev K2-1 (Kreegipuu pst 50) ning II etapp kaev K2-1 kuni kraavi väljavool VL-2 kinnistul Soosaare II üldmaa. Projekteeritud sademeveekanalisatsioonisüsteemi pikkus kokku on 299,0 m, millest: o o o Kraav raudbetoonkünaga 163,0 m Sademeveetorustik/truup De458PP SN8 86,0 m Sademeveetorustik/truup De688PP SN8-50,0 m Arvestades Maardu Linnavalituse tehnilisi tingimusi on sademeveekraav projekteeritud raudbetoonkünadest, et kindlustada kraavi nõlvu. Sademeveetorustike ning raudbetoonkünade 1 Keskkonnaregistri andmebaas: http://register.keskkonnainfo.ee 11 / 31
i läbimõõtude valikul on lähtutud Lisas 1 toodud arvutustulemustest. Projekteerija on kasutanud raudbetoonküna projekteerimiseks AS-i Rudus 2016.a tootekataloogi. Vastavalt arvutuslikule vooluhulgale on raudbetoonküna ja sademeveetorustikud projekteeritud väiksema läbimõõduga kuni Pirnipuu puiesteel asuva kaevuni K2-2 (De1125/630PE) ning sealt edasi suurema läbimõõduga. Projekteeritud raudbetoonküna mõõdud on vastavalt 900x750 mm ning 1100x950 mm, sademeveetorustikud ning truubid vastavalt De458 ja De688. Kruntide ja kinnistute sissesõiduteede alla on projekteeritud plasttruubid De458 ja De688, mille pikkus sõltub geodeetilistele uuringutel määratud sissesõiduteede laiusest. Truupide pikkus sõltub ka olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tehnovõrkude asukohast, sest truubid võimaldavad muuta sademeveekanalisatsioonisüsteemi suunda. Betoonküna on võimalik paigaldada sirgjooneliste osadena. OÜ Elektrilevi kinnistule Kreegipuu pst 40A on jäetud sissesõidutee rajamise võimalus ning selle alla on ette nähtud truup. Vastavalt Maardu Linnavalitsuse tehnilistele tingimustele on projekteeritud sademeveesüsteemiga ühendatud Kreegipuu 44A ning 46 vahel olemasolev toru D 150 mm, mille kõrgus ning läbimõõt tuleb täpsustada ehituse käigus. Projekteeritud sademevee vaatluskaevus K2-2 on ühendatud lõunapoole jäävad Pirnipuu puiestee äärsed olemasolevad sademeveetorustikud. Kõikide plasttruupide truupide sisse- ja väljavoolud on ette nähtud kindlustada munakividega II-kl tugevuskangal vastavalt tüüpjoonisel VVK-701 toodule. Torustikule on projekteeritud teleskoopsed malmluukidega sademevee vaatluskaevud läbimõõduga De560/500PE (K2-1), De1125/630PE (K2-2 ja K2-3). Haljasalal asuvad vaatluskaevud K2-1 ja K2-3 on projekteeritud malmluugiga 25T ning teemaal asuv kaev K2-2 on projekteeritud malmluugiga 40T. Kaevude skeemid on toodud Lisas 3. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kalde määramisel on arvestatud EVS 848:2013 esitatud nõuetega: kanalisatsioonitorustikus peab olema tagatud isepuhastus, s.o. voolukiirus peab olema vähemalt kord ööpäevas 0,7 m/s. Kui ehituse käigus avastatakse kinnistutelt tulevaid sademeveetorustikke, siis tuleb need ühendada uue sademeveekanalisatsioonisüsteemiga. Antud projekti käigus teostatud geodeetiliste uuringute andmetel on olemasolevad sademeveekanalisatsioonitorustikud, mis olid ühendatud ka vanasse süsteemi järgmistel kinnistutel: Kreegipuu pst 46, Kreegipuu pst 52 ja Kreegipuu pst 56. Antud projekti käigus on ette nähtud Tabel 1 toodud olemasolevad kanalisatsiooni liitumiskaevud ning nende liitumistorustikud rekonstrueerida. Antud projekti käigus on muudetud olemasolevate kanalisatsiooni liitumiskaevude (LK-2, LK-3, LK-5, LK-6 ning LK-8) asukohta ning nendest kaevudes tulevate liitumistorustike kaldeks on antud projekti käigus muudetud i=0,007. Liitumiskaevude uute asukohtade koordinaadid on toodud Lisas 4. Olemasolevad liitumistorustikud ja liitumiskaevud (LK- 1, LK-2, LK-3 ja LK-5) viidi projekti käigus sügavamale põhjusel, et olemasolevad ühendustorustikud oleksid sügavamal kui projekteeritav sademeveekanalisatsioonisüsteem. Olemasolev kalle võimaldas torustikke sügavamale viia. Kinnistutel Kreegipuu pst 44 ja 46 (LK-8 ja LK-6) oli varem liitumistorustiku kalle alla lubatud normi i=0,0027 ning i=0,0058, antud projekti käigus projekteeriti liitumiskaev- ja torustikud (LK-8 ja LK-6) kõrgemale ning uus kalle on liitumistorul i=0,007. Liitumiskaevude LK-4, LK-7 ja LK-9 asukohad nind sügavused ei muutu ning neid liitumiskaeve ei rekonstrueerita. Liitumispunktide kaugus kinnistu piirist on kuni 1 m. Kui olemasolev situatsioon ei võimalda liitumispunkti kuni 1 m kaugusele rajada (näiteks olemasolev kaabel, aed jms.), rajatakse liitumispunktid kokku lepitavasse kohta. Kinnistutel, mis ei ole liitunud ühiskanalisatsiooniga, tuleb liitumistorustikud lõpetada kinnistu piiril otsakorgiga. 12 / 31
i Tabel 1. Kanalisatsiooni liitumiskaevude koondtabel Kinnistu aadress Kreegipuu pst 56 Kreegipuu pst 54 Kreegipuu pst 52 Kreegipuu pst 50 Kreegipuu pst 48 Kreegipuu pst 46 Kreegipuu pst 44A Kreegipuu pst 44 Kreegipuu pst 40 Liitumiskaevu number Olemasoleva liitumispunkti abs. kõrgusmärk Olemasoleva liitumiskaevu läbimõõt Uue liitumispunkti abs. kõrgusmärk Uue liitumiskaevu läbimõõt Kõrguste vahe liitumispunktis, m LK-1 12,86 De200/160 12,65 De200/160-0,21 LK-2 13,06 De400/315 12,52 De400/315-0,54 LK-3 12,52 De400/315 12,50 De400/315-0,02 LK-4 12,47 De400/315 ei muudeta LK-5 12,46 De200/160 12,37 De200/160-0,09 LK-6 12,24 De200/160 12,25 De200/160 +0,01 LK-7 12,66 De200/160 ei muudeta LK-8 12,50 De300/315 12,53 De400/315 +0,03 LK-9 12,75 De300/315 ei muudeta Antud projekti käigus asendati K1-3 ja K1-5 kolmikud kontrollkaevudega De400/315 (vt Tabel 2). Ülejäänud kaevudes/ sõlmedes kõrgusmärke ja läbimõõte ei muudetud. Tabel 2. Projektiala liitumistorustike lõppkaevude/ -sõlmede abs. kõrgusmärgid ja läbimõõdud Kinnistu aadress Kreegipuu pst 56 Kreegipuu pst 54 Kreegipuu pst 52 Kreegipuu pst 52 Kreegipuu pst 48 Kreegipuu pst 46 Kreegipuu pst 44A Kreegipuu pst 44 Kreegipuu pst 40 Kaevu/ sõlme number Liitumistorustiku abs. kõrgusmärk kaevus/ sõlmes Olemasolev kaevu läbimõõt Uue liitumistorustiku abs. kõrgusmärk kaevus/ sõlmes K-2 12,62 De400/315 ei muudeta Uue kaevu läbimõõt K1-3 12,61 kolmik 12,48 De400/315 K1-5 12,38 kolmik 12,46 De400/315 K-7 12,20 kolmik ei muudeta K-8 12,33 De1000/630 ei muudeta K-9 12,20 De400/315 ei muudeta K-10 12,61 De400/315 ei muudeta K-13 12,48 De1000/630 ei muudeta K-15 12,66 kolmik ei muudeta 13 / 31
i Kreegipuu puiestee 48 kinnistule on rajatud veetorustik teemaale. Projekteerijale ei ole teada veetorustiku täpsed andmed ja veetorustiku andmed geodeetilistel uuringutel puuduvad. Ei ole teada, kas veetorustik on seaduslikult rajatud. Veetorustiku asukoht täpstustada ehituse käigus ning veetorustik tuleb säilitada. Projekti asendiplaanil on märgitud likvideeritavad puud, mida ei ole võimalik projekteeritud sademeveekanalisatsioonisüsteemi rajamisel alles jätta. Likvideeritavad puud tuleb tagastada kinnistu omanikele. Projekti alal ehitustööde käigus lõhutav aed tuleb taastada kinnistu piiril. Projekteeritud sademeveekanalisatsioonisüsteemi ehituse käigus tuleb olemasolevad elektriliinide postid ja posti tõmmitsad toestada. Olemasolevad elektrikilbid Kreegipuu pst 50 kinnistu ees ja Pirinipuu puiesteel tuleb tõsta kinnistute piirile. Kohtades, kus olemasolevad sidekaablid või elektrikaablid jäävad rajatava kraavi, truubi, sademeveetorustiku või rekonstrueeritavate kinnistu kanalisatsioonitorustike asukohta, tuleb tagada kaablite tervena säilimine. Selleks tuleb jälgida, et kaablid jääksid vähemalt 0,3 m kraavi ning sademeveetorustiku kaevesügavusest allapoole või tuua kaablid raudbetoonküna peale lõhestatud metallist kaitsetorus. Vajadusel tuleb olemasolevaid kaableid süvistada või paigaldada kaablite ümber poolitatud (lõhestatud) kaitsetorud (vt joonis VVK-301). Projekteeritud raudbetoonkünaga lõikuvad elektri- või sidekaablid tuleb kraavi asukohas viia poolitatud (lõhestatud) roostevabast terasest (AISI 304) kaitsetorus üle projekteeritud kraavi (vt joonis VVK-301). Teistes kohtades, kus kaablid ristuvad sademeveetorustike või rekonstrueeritavate kinnistu kanalisatsioonitorustikega tuleb kasutada plastist kaitsetorusid. Sidekanalistasiooni asukoht tuleb iga 5 kuni 7 meetri tagant surfimise teel kindlaks teha enne ehitustöid Telset AS-i esindaja juuresolekul. Töövõtjal tuleb arvestada AS-i Tallinna Vesi, tulenevate täiendavate töödega. Elektrilevi OÜ ja Telset AS-i tehnilistest nõuetest 2.2.1. Nõlvade kindlustamine Nõlvad on ette nähtud rajada nõlvusega 1:2 kuni Pirnipuu puiesteeni ning Pirnipuu puiesteest kuni kraavi väljavooluni Soosaare II üldmaal nõlvsusega 1:1. Kõik nõlvad tuleb kindlustada (vt joonis VVK-701). Nõlvade erosiooni tõkestamiseks on projekteeritava kraavi nõlvadele ette nähtud kas kookoskiust või põhkmattidest C50 (või sarnanased) erosioonitõkkematid või geokärjed. Antud projektis on ette nähtud erosioonitõkkemattide kasutamine. Erosioonitõkkemattide korral nõlvad kaetakse kasvumullaga. Projektis on arvestatud, et kõik nõlvad tuleb katta üldjuhul 5-7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m2 (muruklass III). Matid tuleb paigaldada vastavalt tootjapoolsele paigaldusjuhisele. Paigaldatavad erosioonitõkkematid (kookoskiudmatid) tuleb lõigata 10-20% nõlva pikkusest pikemad. Esmalt tuleb kinnitada matt nõlva ülemisse äärde ankurduskraavi (ankurduskraavi tagasitäite pinnas tuleb tihendada) ning seejärel rullida see ülevalt allapoole. Paralleelsete mattide küljed peavad olema kinnitatud ca 10-20 cm ülekattega. Juhul kui ülevalt alla peab kasutama mitut matti, on vajalik ülekate 20-30 cm (laastkatuse stiilis), pikemad tükid peavad jääma nõlva ülemisse külge. Ülekate peab olema pärituult, arvestades põhilisi tuule suundi. Ülekatte koht peab olema hästi kinnitatud. Erosioonitõkkematid tuleb kinnitada puitvaiadega (ristlõikes min 2x2 cm, pikkus min 30 cm) selliselt, et kogu mati pind toetuks pinnasele. Kinnitamist tuleb alustada nõlva jalamilt liikudes ülespoole. Kraavi põhja kindlustavad projekteeritud betoonkünad. Muru juurdumisel ning kamara tekkimisel ei ole nõlvad enam erosioonitundlikud ning peavad sademevee vooluhulkadele vastu. Töövõtja kohustus on tagada nõlvade püsivus ka ehituse ajal valides sobiva tööde järjekorra või kindlustamise lahenduse. 14 / 31
i Erosioonitõkkemattide mahud on projektis antud kaetavate pindade järgi. Nagu kõikide mahtude puhul kuuluvad ka erosioonimattide tehnoloogilised ülekatte (paigaldus) varud ehitaja riski alla s.t. ehitajal tuleb nendega pakkumises arvestada, kuna need sõltuvad valitud rulli laiusest ning paigaldusviisist. 2.2.2. Valgala arvutusäravoolud ja arvutuste alused Sademeveekanalisatsioonisüsteemi arvutusäravoolude leidmisel ning valgalade skeemi koostamisel on aluskaardina kasutatud Maa-ameti kaardirakendust, kus on toodud kinnistupiirid, hooned aadressi andmetega, tänavad, samakõrgusjooned (2,5 m vahedega). Maapinna kõrguste määramisel on kasutatud nimetatud samakõrgusjooni ning antud projekti raames teostatud geodeetilisi uuringuid. Abimaterjalina skeemi koostamisel on kasutatud Maardu linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava 2016-2027 jooniseid. Sademeveetorustike ning betoonküna läbimõõtude leidmisel on aluseks võetud EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk toodud sademeveekanalisatsiooni arvutamise juhised. Arvutused on teostatud tabelarvutusena. Arvutustabel on toodud käesoleva seletuskirja Lisas 1. Tabelisse on sisestatud asendiplaanil torustiku arvutuspunktide vahelised lõigud: 1-2, 2-3, 4-3, 3-5. Sademeveekanalisatsioonisüsteemi arvutuslõikude valgalad on määratud vastavalt tellija tehnilistele tingimustele, mille alusel Kreegipuu pst rajatava sademeveekanalisatsioonisüsteemi valgala ulatub lõuna poole kuni Altmetsa teeni, idas kuni raudteeni ja läänes kuni Ploomipuu pst (vt. joonis 2). Arvestatud on kõigi suuremate projekti alal algatatud ja kehtestatud detailplaneeringutega. Valgalade määramisel on vastavalt Hankedokumentidele arvestatud, et perspektiivis juhitakse sademevesi projekteeritava sademeveekanalisatsioonisüsteemiga ära lisaks tänava alale ka kõigilt olemasolevatelt ja planeeritud kinnistutelt, projekteeritavasse kraavi tuleb ühendada ka kõik olemasolevad kinnistutelt tulevad sademevee torud. Valgalad ja nende arvutuslikud äravoolutegurid on määratud vastavalt EVS 848:2013 Tabel 4. Valgla äravoolutegurid. Vastavalt tabelile on valitud äravooluteguriks 0,20, mis vastab madaltihehoonestusega tasase maapinnaga aladele. Arvutuslik vihm on võetud vastavalt EVS 848:2013 toodud arvutamise juhistele. Arvutused on tehtud 20 minutilise vihma korral. Vihma korduvuseks on arvestatud 2 aastat (muud lahkvoolukanalisatiooniga piirkonnad, sealhulgas korruselamupiirkonnad). Arvutusvihma parameetrid on võetud EVS 848 Tabelis 5 Tallinna kohta toodud parameetrid. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kalde määramisel on arvestatud EVS 848:2013 esitatud nõuetega: kanalisatsioonitorustikus peab olema tagatud isepuhastus, s.o. voolukiirus peab olema vähemalt kord ööpäevas 0,7 m/s. Kus võimalik, on torustiku kalle määratud vastavalt maapinna langule ning lisaks on arvestatud olemasolevate kraavide sügavusi. Leitud vooluhulga, vajaliku torustiku siseläbimõõdu ja ristlõike pindala alusel leiti vajaliku betoonküna ristlõike pindala suurus. Arvestatud on, et kraavis on sademevett maksimaalselt 80% betoonküna ristlõikest. 2.2.2.1. Arvutustulemused Lisas 1 toodud sademeveetorustike arvutustabelis on toodud järgmised andmed: Valgala number Lõigu algus- ja lõpp-punkt 15 / 31
i Maapinna kõrgus, m Kraavi põhja kõrgus, m Kraavi kalle, Valgala suurus, ha Äravoolutegur Kokkuvooluaeg, min Intensiivsus, mm/h*ha Vooluhulk, l/s 2.2.3. Eelvool Projekteeritav sademeveekanalisatsioonisüsteem suubub kinnistul Soosaare II üldmaa olevasse kraavi (VL-2). Kraav on võsastunud ning kraavi põhjast võib leida erinevaid jäätmeid (nt. autorehve). Eelvoolu sügavus projekteeritava kraavi suubumise kohas on 1,39 m. Eelvool tuleb korrastada. Sademevee kanalisatsiooni väljavool nõlvale tuleb kindlustada munakivikindlustusega II-kl tugevduskangal. 2.3. Torustikud ja kaevud 2.3.1. Torustike materjal 2.3.1.1. PP torud ja liitmikud Käesolevas projektis sisalduvate torustike projekteerimisel on arvestatud, et sademevee kanalisatsioonitorustike puhul kasutatakse polüpropüleenist (PP) torusid ja vastavaid liitmikke. Polüpropüleenist (PP) torud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 13476. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. Torud ja liitmikud peavad olema klassiga SN8. Torud ja liitmikud ühendatakse elastsete tihenditega muhvliidetega. Veekindlate toruliitmike ühendamine toimub vastavalt torutootja juhenditele. Igal juhul tuleb tihend, muhvi või liitmiku sisemus, eriti servatav pind (kui just ei paigaldata püsivat tihendit) ja muhv puhastada enne ühendamist mustuse ja muude kõrvalainete eemaldamiseks lapi, messingi või paberkäterätiga. Tihend, muhvi servad, servatav pind ja tihenduspind tuleb üle kontrollida, et ei esineks vigastusi või deformatsiooni. Kui tihendid ei ole paigaldatud tehase poolt, siis tuleb kasutada vaid neid tihendeid, mis on mõeldud ja tarnitud koos antud toruga. Tootja soovitab kasutada kaasapandud tihendeid. 2.3.2. Kaevud Kaevud peavad olema valmistatud kas PE või PP materjalist, kaevud peavad olema teleskoopset tüüpi. Kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud ja vastama torustiku läbimõõdule. Plastist kaevud peavad vastama standardile SFS 3468. PE sademeveekaevud peavad vastama standardile EVS_EN13598-2;2009. Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema ujuva paigaldusega. Kaevud peavad olema veetihedad. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehases tehtud keevisühendustena. Sademeveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema voolurenniga. Voolurenni sügavus peab arvestama kaevu läbivate torude mõõtmeid. Kõik kanalisatsioonitorustiku pöörangud tuleb teostada kaevus sees. Kaevust-kaevu peab torustik olema sirge. 16 / 31
i 2.3.2.1. Kaevukaaned ja raamid Kaevukaaned ja nende raamid peavad olema tempermalmist (DIN 1693) ja musta bituumenkattega. Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema ujuva paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kn), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kn kaasi. Kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale tasapinnale. PE-kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Materjal peab olema vastupidav nii olme- kui tööstusliku reovee suhtes. Kaevuluugid ei tohi kolksuda. 17 / 31
i 3. Paigaldusnõuded 3.1. Torustike ja kaevude paigaldus Torude kaitsmiseks tuleb rakendada kõiki abinõusid. Enne paigaldamist kontrollitakse üle, et torud oleksid puhtad ja terved. Kõik defektiga torud tuleb tähistada ja ehitusplatsilt kõrvaldada. Torud, liitmikud ja muud tarvikud tuleb ladustada vastavalt tootja poolt antud juhenditele. Torude käsitsemisel ja paigaldamisel tuleb kasutada õigeid ja sobivaid tööriistu, mis vastavad tootja poolt esitatud nõuetele. Kui pärast paigaldamist avastatakse, et mõni toru on defektne, siis tuleb see toru eemaldada ja asendada uue terve toruga Töövõtja omal kulul. Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse. Erinevate maa-aluste torude vaheline kaugus peab vastama juhendmaterjalile RIL 77. Pärast iga toru paigaldamist puhastatakse selle sisemus mustusest ja ülearustest materjalidest. Kui pärast paigaldamist on raske toru puhastada, kuna selle läbimõõt on väike, siis kasutatakse puhastamiseks sobivat lappi või nuustikut, mis tõmmatakse edasi läbi iga ühenduse kohe pärast ühenduse tegemist. Kaevikud peavad olema kuivad. Torusid ei paigaldata, kui kaeviku olukord seda ei luba. Mitte mingil juhul ei tohi torude paigaldamisel vesi voolata läbi torude. Kui torude paigaldamine tuleb peatada, siis tuleb torude otsad sulgeda tihedalt kaitsekorkidega, et vesi, pinnas ega muud ained ei satuks torusse. Paigaldatud toru tuleb hoida ja kaitsta, et see ei liiguks kaeviku täitmise käigus oma asukohast. Kui paigaldatud torusse on sattunud vesi või mõni võõrkeha või toru on oma asukohast nihkunud, siis puhastab Töövõtja toru ja asetab selle õigesse asukohta. Torustike paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb ehitatava torustiku kohale (30 kuni 40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. 3.2. Kaevik Kaevetöödel juhinduda Tellija tingimustes esitatud nõuetest ja tingimustest, kohaliku omavalitsuse ettekirjutustest, Maardu linna kaevetööde eeskirjast, järelevalveinseneri (edaspidi Insener) poolt esitatavatest nõuetest ning kinnistuomanike poolt esitatud piirangutest ja nõuetest taastamistööde läbiviimisel. Kaevikute kaevamisel tuleb järgida RIL 77 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend ja Kunnalistekniisten töiden yleinen työselitys KT02 esitatud nõudeid. Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Kaevetööd on lubatud kaeveloa alusel. Ülejääv ehituskaevikust väljakaevatud materjal tuleb ehitusplatsilt eemaldada, keskkonnaohutu materjali ladustamine lepitakse kokku Tellijaga. Ehitusobjektil tekkiva ja mitte tagasitäiteks kasutatava kaevise transportimiseks peab taotlema Keskkonnaametilt maapõueseaduse 60 lõike 3 kohase kaevise võõrandamise nõusoleku. Kaevise kasutamisel Maardu linna territooriumil peab järgima Maardu linna heakorra eeskirja (vastu võetud 21.11.2000 nr 50). Kaevetöid teostatakse nende piiride, tasapindade, ulatuste ja sügavusteni, mis on ära märgitud joonistel või spetsifikatsioonides või määratud Inseneri poolt. Juhul kui ei ole võimalik kinni pidada projektis esitatust, tuleb teha projektimuudatus ja saada selleks Inseneri heakskiit. 18 / 31
i Kõik kaevetööd teostatakse viisil, mis häirib kõige vähem liiklust ja põhjustab minimaalselt ebamugavusi jalakäijatele või takistab juurdepääsu hoonetele ja muudele rajatistele. Vajadusel tagab Töövõtja ajutise juurdepääsutee nii jalakäijatele kui ka liiklusele. Kogu väljakaevatud materjal ladustatakse hunnikusse nii, et see ei häiri tööd ega tööd tegevaid inimesi või kolmandaid pooli ning ei takista liiklemist teedel või juurdepääsu alalistele rajatistele. Avalikkusele ohutuse ja kaitse tagamiseks paigaldab Töövõtja omal kulul tõkked, valgustuse, hoiatavad märgid, kaitsereelingud, jalakäijate ülekäiguteed kaevikutele ja tagab valve. Kaevikute tüüristlõiked vt joonis VVK-401. Maa-aluste torustike ja kaevude kaevikute kaevetöödel tuleb järgida projektjooniseid ja nõutud täpsusega järgida seal esitatud suundasid, pikkusi ja kõrgusi. Töövõtja kaitseb ja toestab kõiki maa-aluseid rajatisi (torustikud, kaablid jm), et need säilitaksid oma esialgse positsiooni. Kui osutub vajalikuks teha muudatusi veetorustike projektis või muuta juba olemasoleva maa-aluse rajatise asukohta, siis esitab Töövõtja antud muudatuse tegemiseks kõik vajalikud kooskõlastused ja projekti. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb reeglina teha käsitsi. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt antud asukohas valitsevatest geoloogilistest tingimustest. Kitsastes oludes kasutada kaevetöödel väikemehhanisme. Ehituskaeviku sügavuse määramisel peab juhinduma RIL 77-st, mille kohaselt torustiku alla tehakse vähemalt 150 mm paksune tasanduskiht. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kaevikud kaevata sissevarisemist vältiva kaldega või selle ohu korral sügavusel 1.8 m või allpool pinnaseveetaset teostada tugiseintega. Ehituskaeviku toestamisel on soovitav kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Viimased võib eemaldada alles siis, kui see ei sea ohtu töötajaid või kaevikusse paigaldatud kommunikatsioone. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest ja kooskõlastatakse Inseneriga. Kaevik hoida torustiku paigaldamise ajal vaba pinnaveest. Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Vooluvete juhtimiseks kraavidesse, olemasolevasse kanalisatsiooni või sademeveetorustikku tuleb saada luba nende valdajalt. Kasvupinnase kiht tuleb torustike kaevikute ulatuses välja kaevata ning ladustada eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljastuse taastamisel. Kasvupinnase ajutise ladustuskohana võib kasutada ametlikul ladustuskohas eraldatud alal. Väärtusliku haljastuse kaitsmiseks ja kasvutingimuste tagamiseks teha kaevetööd puude kaitsetsoonis käsitsi. 3.3. Tasanduskiht Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda RIL 77. Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 95% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda RIL 77. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, kihi paksus on 150. Materjal ei tohi sisaldada 19 / 31
i orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Torustiku alus ei tohi olla torustiku paigaldamisel läbikülmunud. Pehmete pinnaste korral paigaldada tasanduskihi alla geotekstiil. 3.4. Torustike paigaldus ja kaeviku täide 3.4.1. Torude paigaldamise sügavus ja vahekaugus Projekteerimisel on võetud aluseks järgnev: kaeviku ristlõige on projekteeritud arvestades juhendmaterjali RIL 77. Kõrvuti paiknevate torude välispindade vaheline horisontaalkaugus peab olema vähemalt 200 mm. Isevoolse kanalisatsiooni torude omavaheline kaugus peab olema siiski vähemalt 300 mm. Kaeviku servast peab toru jääma vähemalt 400 mm kaugusele. Kaevuseina ja toru vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm. Kaevude kohas tehakse laiendid nii, et kaev jääks kaeviku seinast vähemalt 400 mm kaugusele. Torude vaheline vertikaalkaugus peab võimaldama kõiki vajalikke toruühendusi, kuid olema vähemalt 100 mm; minimaalne kaugus olemasolevate torude ja uute vee- ja kanalisatsioonitorude telgede vahel on 0,5 m; projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate trassidega tuleb lähtuda Eesti standardist (EVS 843:2016 Linnatänavad). Juhul kui olemasolevad kommunikatsioonid paiknevad teistel sügavustel kui geodeetilistes uuringutes ja joonistel kirjeldatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist. 3.4.2. Kaeviku tagasitäide 3.4.2.1. Üldist Ehituskaeviku tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Inseneriga ning tagasitäite tegemisel juhinduda Tellija tingimustes ja RIL 77 esitatud juhistest ja nõuetest. Ehituskaeviku täitmine toimub ettevaatlikult ja kihtide kaupa. Töövõtja säilitab tagasitäite säilimise määratud tasapinnal ja tagab, et tagasitäidetud pinnas oleks rahuldavas olukorras kogu projekti elluviimise perioodil. Vajumise korral pärast tagasitäite tegemist täidetakse kaevik sama klassi materjaliga ja hoitakse täide nõutud kõrgusel. Kui vajumine võib osutuda ohtlikuks inimestele, rajatistele või sõidukitele, siis tehakse taastäitmine samal päeval, kui vajumist märgati või kui sellest informeeriti Töövõtjat. Kui vajumine toimub suures ulatuses ja viitab kehvale tihendamise kvaliteedile, siis kaevab Töövõtja kaeviku lahti vajaliku sügavuseni ja tihendab kaeviku uuesti vastavalt nõutud standarditele. Külgtäite ja tagasitäite paigaldamist võib alustada vaid siis, kui toru ühendused ja aluskiht võimaldavad koormamist. Tagasitäitmist, sealhulgas alg- ja lõpptäite paigaldamist, kaeviku tugistuse eemaldamist ja tihendamist tuleb teostada viisil, mis tagab torustiku kandevõime vastavuse projekteerimisnõuetele. Enne tagasitäitmist peab veenduma, et kaevikus ei ole lahtist mulda, prügi, vett. Tagasitäitena on keelatud kasutada külmunud materjali, mis sisaldab jääd. 3.4.2.2. Algtäide Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. 20 / 31
i Algtäidet tuleb paigaldada viisil, mis takistab oleva pinnase sissevajumist või täitematerjali segunemist oleva pinnasega. Täidet tuleb kaitsta igasuguste ettenähtavate kandevõime, stabiilsuse või paigutuse muutuste eest, mida võivad põhjustada kaeviku toestuse eemaldamine, pinnaseveetase, muud külgnevad kaevamistööd. Täite paigaldamise ajal tuleb eritähelepanu pöörata torustiku suuna ja kõrguse paigaltnihkumise vältimisele. Algtäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte paksema kui 150 mm täitekihiga. Esimene täitekiht võib ulatuda maksimaalselt poole torukõrguseni. Töö esimesel etapil lükatakse täide laiali labidatega või muul viisil ning tihendatakse nii, et õigele kõrgusele paigaldatud toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustatud. Kaeviku algtäide tehakse ja tihendatakse homogeense kihina ka toru pikisuunas, eriti oluline on seejuures toru alumist poolt toetava täitekihi hoolikas tihendamine. Algtäide tehakse liivast. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0.02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste saavutatud Proctorteimi käigus (näiteks test 12 BS 1377st) on vähemalt 95% maksimumtihedusest, kui toru asub olemasoleva tee all. Kui toru ei asu liikluspiirkonnas ja uute teede all, siis peab tihendusaste olema vähemalt 90%. Tihendusastme testimine toimub Inseneri poolt määratud kohtades ja keskmiselt 150 250 m tagant. 3.4.2.3. Lõpptäide Ülejäänud tagasitäide, lõpptäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja tihendatakse. Torude puhul, mille välisläbimõõt on ø200 mm ei rakendata tugevat tihendamist kuni 300 mm kõrguseni toru ülaservast. Suuremate torude puhul on see kõrgus 500 mm. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Liikluspiirkonnas tuleb üldjuhul kasutada juurdeveetavat, lõpptäiteks sobivat pinnast. Kui kaevikust väljakaevatud pinnas on sobiv ja Insener selle heaks kiidab, võib väljakaevatud pinnast kasutada lõpptäiteks ka liikluspiirkonnas. Väljaspool liikluspiirkonda võib lõpptäiteks kasutada kaevikust väljakaevatud pinnast või juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Liikluspiirkonnas (teede all) tuleb lõpptäide tihendada vastavalt teekatte konstruktsioonile. Väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) on soovitav lõpptäide tihendada 90% maksimumtiheduseni (Proctorini) või juhinduda Inseneri ettekirjutustest. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Tagasitäitmisel tagada sademevee juhtimine hoonest eemale. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali kihti ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjali kiht on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal 150 mm paksuselt kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäite materjali kiht. 21 / 31
i 3.4.3. Lubatud kõrvalekalded Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ja nende elementide paigaldamisel on lubatud järgmised kõrvalekalded projektis näidatud asukohtadest: horisontaalkauguse erinevus projektis märgitud asukohast on ± 100 mm; maksimaalne lubatud kõrvalekalle kaevude vahel on ± 1/300 kaevude vahelisest kaugusest; lubatud vertikaalne kaevude kõrvalekalle on 1% kaevu kõrgusest; lubatud langu kõrvalekalle kahe kaevu vahel asuva toru puhul on 1,5 kui projekteeritud lang on 5 või rohkem ja 1.0 kui projekteeritud lang on 3 5. Kõrvalekalded projektist on lubatud vaid juhul kui: see ei mõjuta teiste projektis ettenähtud torustike paigaldamist; minimaalne projektis ettenähtud paigaldamissügavus on tagatud; sissetuleva isevoolse toru alumine serv ei ole allpool kaevust väljamineva isevoolse toru alumist serva; torustik jääb isevoolseks kuni lõpuni. 3.4.4. Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmiseks kaevetöödel Ehitusprojekti koostamisel on eeldatud, et ehitusgeodeetiliste tööde aruandes esitatud informatsioon olemasolevate insener-tehniliste kommunikatsioonide asukoha kohta on tõene. Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega, projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Töövõtja peab enne tööde algust veenduma, et ta ei kahjustaks ühtegi olemasolevat rajatist ja kommunikatsiooni. Enne töödega alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukohad ja sügavused täpsustada ja tähistada, et vältida ehitustööde käigus tekkida võivat kahju. Rajatiste, kommunikatsioonide rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded. Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korraldatud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada vajalikud teenused tarbijatele, vesi, kanalisatsioon, sadevesi, elekter, telefon, teed, tänavad jms. Töövõtjal tuleb rajatiste ja kommunikatsioonide vahetus läheduses töötamisel täita valdajate poolt esitatavaid nõudeid. Tööd elektri- ja siderajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult omanikega, so elektrirajatiste korral Elektrilevi OÜ-ga ja siderajatiste Telset AS-iga. Kaevetööde teostamisel tuleb lähtuda määrusest Liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord. Olemasolevate kaablite, kõrgepingeliinide, õhuliinide, jm vahetus läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt. Telset AS-i siderajatiste kaitsetsoonis Telset AS-i volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Sidekanalistasiooni asukoht tuleb iga 5 kuni 7 meetri tagant surfimise teel kindlaks teha enne ehitustöid Telset AS esindaja juuresolekul. Kaevetööde tegemisel eelnimetatud piirkonnas olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, peab Töövõtja toestama ja kaitsma need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Kaevetööde teostamisel olemasolevate elektri- ja sideliinirajatiste vahetus läheduses tuleb rajatised toestada ja kaitsta nii, et need ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Kaablite vahetus läheduses kaevata käsitsi. 22 / 31
i Töövõtja peab kindlustama kaeviku seinad, vältimaks kaeviku seinte varisemist koos vahetus läheduses oleva sidekaabliga. Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, sidekaabli, rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise. Vajaduse korral tuleb olemasolev sidekaabel (nii paralleelselt kulgev kui ka ristuv kaabel) kaitsta ja üles riputada. Eriti kitsastes tingimustes on soovitav kaevetööd läbi viia lõikude kaupa. Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei kahjustataks torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase taastamine. Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side). Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) ja torustikel (vesi jm) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. Olemasolevate õhuliinide all töötamisel on keelatud kasutada kõrgeid mehhanisme. Töövõtja peab valima töödeks sobivad mehhanismid, mis tagavad min vahekauguse 5 m. Töövõtja peab kõik kaeviku vahetus läheduses olevad õhuliini postid toestama ning tagama, et post ei liiguks, kuna liinid on jäigad. Vajaduse korral tuleb ehitustööde ajaks olemasolevate postide toed ja tõmmitsad teisaldada, seda aga pärast posti toestamist. Pärast tööde lõpetamist tuleb taastada ehituseelne olukord, kontrollida, et postid oleks vertikaalsed, et õhuliinid oleks ühtlaselt pingutatud. Tõmmitsate tagasipanek peab olema tehtud vastavat litsentsi omava firma poolt. Torustike paigaldamine ristumisel ja paralleelsel kulgemisel olemasolevate elektri- ja sidekaablitega on esitatud skemaatiliselt joonisel VVK-501. Rajatavate torustike ristumisel olemasolevate soojatorustikega tuleb täita Tellija nõuded. Kõik ehitustööde käigus rajatavate torustikega ristuvad olemasolevad kommunikatsioonid tuleb vigastamise korral taastada, pildistada ja kanda teostusjoonistele. Kohtades, kus olemasolevad sidekaablid või elektrikaablid jäävad rajatava kraavi, truubi, sademeveetorustiku või muudetavate kinnistu kanalisatsioonitorustike asukohta, tuleb tagada kaablite tervena säilimine. Selleks tuleb jälgida, et kaablid jääksid vähemalt 0,5 m kraavi ning sademeveetorustiku kaevesügavusest allapoole. Vajadusel tuleb olemasolevaid kaableid süvistada või paigaldada kaablite ümber poolitatud (lõhestatud) kaitsetorud (vt joonis VVK-301). Projekteeritud raudbetoonkünaga lõikuvad elektri-või sidekaablid tuleb kraavi asukohas viia poolitatud (lõhestatud) roostevabast terasest (AISI 304) kaitsetorus üle projekteeritud kraavi (vt joonis VVK-301), teistes kohtades tuleb kasutada plastist kaitsetorusid. Töövõtjal tuleb arvestada AS Tallinna Vesi ja Elektrilevi OÜ tehnilistest nõuetest tulenevate täiendavate töödega. 3.5. Kinnistute omanikega kooskõlastamine Rajatav sademeveesüsteem on projekteeritud kinnistute piiri taha ning ei läbi ühtegi kinnistut. Projektlahendus on kooskõlastatud kõikide kinnistute omanike või esindajatega. Vastavalt Tellija vastusele, peetakse kinnistu omanike kooskõlastuseks nii nõusolekut kui mitte nõusolekut. Projekti koostamise käigus on: välja selgitatud tehnorajatise ehitamisest ja talumisest puudutatud kinnisasjade omanikud; teavitatud kinnistute omanikke; võetud kinnistute omanike kooskõlastused. Kinnistute koondtabel on toodud Lisas 2. 23 / 31