5. VÄLISVÕRGUD. VEEVARUSTUS, OLME-, RASVA- JA SADEVEEKANALISATSIOON 5.6 Üldosa... 2 5.6.1 Sissejuhatus... 2 5.6.2 Süsteemide kirjeldus... 2 5.6.3 Kasutatavad normid ja abimaterjalid... 3 5.7 Majandus-joogiveesüsteem... 3 5.7.1 Veevarustuse allikas... 3 5.8 Tuletõrjeveevarustus... 3 5.9 Veevarustuse välisvõrgud... 3 5.9.1 Torustike materjal... 4 5.9.2 Kaevik... 4 5.9.3 Tasanduskiht... 4 5.9.4 Torustike paigaldus ja kaeviku täide... 4 5.9.5 Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon... 6 5.9.6 Hüdraulilised katsetused... 6 5.10 Olmereovee-, rasvaste veete ja sadeveekanalisatsioon... 6 5.10.1 Kanalisatsiooni eelvool... 6 5.11 Kanalisatsiooni välisvõrgud... 7 5.11.1 Torustike materjal... 7 5.11.2 Õlipüüdur, rasvapüüdur, pumpla... 7 5.11.3 Kaevik... 10 5.11.4 Tasanduskiht... 11 5.11.5 Torustike paigaldus ja kaeviku täide... 11 5.11.6 Hüdraulilised katsetused... 12-1 -
5. PEATÜKK: VÄLISVÕRGUD. VEEVARUSTUS, OLME-, RASVA- JA SADEVEEKANALISATSIOON 5.6 ÜLDOSA 5.6.1 SISSEJUHATUS Käesoleva projekti osa seletuskirjas kirjeldatakse Tartumaal,Taru Linnas, Narva mnt.112/peeetri 26b rajatava Maxima Kaubanduskeskuse veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendusi põhiprojekti staadiumis, vastavalt Eesti Standardile EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt. Projekti eesmärgiks on Maxima Kaubanduskeskuse veevarustamine ja kanaliseerimine. Käesolevas projektis käsitletava hoone veevarustuseks ja kanaliseerimiseks kasutatakse nii olemasolevad, kui ka uued insener tehnilised võrgud, uued võrgud on ette nähtud välja ehitada kaasaja nõuetele vastavalt. Käesoleva projektiga käsitletud hoone välisveevarustuse ja väliskanalisatsiooni projekteerimisel on lähtutud järgmistest andmetest: - arhitektuursed alused - rajatava hoone asukoht:tartumaa, Tartu Linn, Narva mnt.112/peeetri 26b - AS Tartu Veevärgi poolt edastatud tehnilised tingimused nr. INF/689 - Humana Group OÜ-poolt koostatud asendiplaan ja vertikaalplaneering - Joonis ol.olevate tehnovõrkude andmetega 5.6.2 SÜSTEEMIDE KIRJELDUS Välisvõrgud kinnistu piirides: - majandus joogivesi - tuletõrjevesi - olmereovesi - sadevesi - rasvased veed 5.6.3 KASUTATAVAD NORMID JA ABIMATERJALID Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud kooskõlas heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud normdokumentatsioonist. Kasutatud standardid, ehitusnormid ja juhendmaterjalid VK-süsteemide projekteerimisel: - EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine - EVS 843:2003 Linnatänavad - 2 -
- EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon - EVS 847-3:2003 Ühisveevärk. - EVS 848:2003 Ühiskanalisatsioonivõrk - EVS 812 Ehitiste tuleohutus (osad 1-7) - Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded - Hoone Tehosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud, RIL 77-1990. 5.7 MAJANDUS-JOOGIVEE SÜSTEEM 5.7.1 Veevarustuse allikas Rajatava Maxima Kaubanduskeskuse veevarustuseks vajalik vesi saadakse Narva mnt PE torustikust De160. Ühendustorustikuna kasutatakse ol.oleva Narva mnt.112 veeühendustorustik läbimõõduga De63. Krundi piirist väljapoole asub ühendustorustiku maakraan. Projekteeritud tarnetorustik saab alguse krundi piirist väljspool asetsevast maa-kraanist. Uue veetoru paigaldamisel kinnitatatakse signaalkabel ja 0,3 0,4 m kõrgusele toru laest märkelint. Veesisendi tuuakse läbi vundamendi hülsis. Min rõhk liitumispunktis on 2,0 baari. Veesisend on hoone telje G juures. 5.8 TULETÕRJEVEEVARUSTUS Tuletõrje hoonesisene veevarustus on lahendatud majandus.jogivve veevarustussüsteemi basil. Väline tulekustutusvesi saadakse lähimatest hüdrantidest, mis paiknevad Orava tänaval Orava 4 kinnistu kohal ja Jänese tänaval Jänese 1 krundi nurga juures. 5.9 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRGUD Veevarustuse välisvõrkude paigaldunõuded on vastvalt RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. 5.9.1 Torustike materjalid Maxima Kaubanduskeskuse veevarustuseks, s.h. ka tuletõrjeveevarustuseks projekteeritud torustik ol.olevast maakranist rajatakse uuest plastikust veetorust PE100 De 63x5,8 mm. Veetoru paigaldatakse sügavusele 1.8..1.9 m maapinnast madalamal. - 3 -
5.9.2 Kaevik Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõutele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnase vee taset (vajaduse korral pinnasevee alandamine), kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Avakaeviku põhja minimaalne laius on 0.7m ja toestatud kaevikul 1.0m. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltuge andev mõju plasttorule väheneda. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200mm.Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vahemalt 150mm paksune tasanduskiht. Kaevamise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põhjas säiliks võimalikult puutumatuna. 5.9.3 Tasanduskiht Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale tehakse tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm. Kui projektis pole ette nähtud teisiti, tehakse tasanduskiht liikluspiirkonnas kõikidele torustikele liivast, kruusast või killustikust. Alla 200 mm torude korral suurim lubatud fraktsioon ei või ületada 20 mm. Killustikku võib kasutada torude korral, mille de>110mm ja killustiku fraktsioonisuurus ei tohi seejures ületada 16mm. Kui väljaspool liiklustsooni aluspinnas on tasanduskihiks sobiv, siis PN10 survetorude korral pole vaja teha eraldi tasnduskihti. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Tihendusaste tuleb määrata mõõtmise teel. 5.9.4 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide Veetorustik paigaldatakse nii, et torustik kulgeks horisontaalsuunas vähemalt 500mm kaugusel teistest torudest kaevudest ja muudest konstruktsioonides. Vertikaalsuunaline kaugus ristuvast torust peab olema vähemalt 500mm, kui projektis pole antud väiksemat mõõtu. Paigaldamise juures jälgitakse torude ja tarvikute valmistajate juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Enne paigaldamist peab kontrollima, et torudel ja tarvikutel pole kahjustusi. Pärast transportimist ning enne paigaldamist tuleb torud hoolega puhastada. Kui toru või tihend saab paigaldamise ajal vigastada, siis vahetatakse see välja. Vigastatud tarvikud tuleb kohe paigalduskohast kõrvaldada. Enne paigaldamist kontrollitakse, et torustiku alus, so. tasanduskiht on projektile vastav. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud tasanduskihile. Torud asetatakse tasanduskihile nii, et nad toetuksid tasanduskihile ühtlaselt terves pikkuses. Tasanduskihti tehakse muhvide kohale süviseid, et muhvid ei jääks kandma toru raskust. Paigaldamisetööde ajaks tuleb veetorude otsad sulgeda tihedate kaitsekorkidega, et vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse. Torumuhvide, põlvede ja siirdmike toestamisel peab järgima tootja juhiseid. - 4 -
Nurgatugidena kasutatakse muhvilukke ja betoontugesid. Paigaldustööde ajal hoitakse veetase kaevikus nii madalal, et võimalik veetõus ei liigutaks ega kahjustaks paigaldatud toru või täidet. Vajadusel näha ette pinnasevee ülepumpamist kaevikutest. Kui ei ole nõutud teisiti, siis plasttorude korral paigaldatakse toru peale märkkaabel. Avastuslint paigaldatakse selleks, et ekspluatatsiooni käigus oleks kergesti leida täpne torustiku asukoht elektrivoolu abil. Avastuslint peab olema ühendatud omavahel ja hoone sisemise veesüsteemiga. Torude ühendamisel jälgida valmistajatehase nõudeid. Ühenduskohas olemasoleva veetorustikuga (liitumispunkt) on paigaldatud maa-alune siiber. Siibri pikendusspindel asub kapes. Algtäide. Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peale tehakse liivaga ja ta peab vastama sama toru tasanduskihi materjalile esitatavatele nõutele ja tihendatakse kuni 95% tiheduseni. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Algtäite paksuseks toru peale on 300mm. Plastiktoru külgedele tehtav tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Plastiktoru peal võib tihendamist alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0.3m paksune liivakiht. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et toru kõrgus ei muutuks. Täite esimene kiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Enne kaeviku lõpptäite tegemist tuleb teha vajalikud testid. Lõpptäide. Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused haeks kiidetud. Lõpptäide liikluspiirkonnas teha kas liivaga või tihendatava, mittekülmakerkelise mineraalse pinnasega. Kivide mõõt mineraalses pinnases ei tohi ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Liikluspiirkonnas tihendatakse lõpptäide mehaaniliselt 95% tiheduseni või vastavalt teekatte konstruktsioonile. Kui torustik paigaldatakse väljaspoole üldkasutatavaid sõiduteid, siis üldiselt kasutada kaeviku lõplikuks täitimeks väljakaevatud pinnast, suurim lubatud fraktsioon on sama mis liikluspiirkonnas. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Kaevude, siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide välispinnast vähemalt 0.5m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga. - 5 -
5.9.5 Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon Veetorustiku rajamissügavus 1,8m...1,9 planeeritavast maapinnast. Lisa külmumiskaitse ei ole vaja. 5.9.6 Hüdraulised katsetused Veetorustiku pesemine. Enne pesemist peab torustiku algtäde olema tehtud ja toru toestatud nii, et ta peab vastu pesemisel ja surveproovil tekkivatele koormustele. Pesemiseks kasutatakse olemasoleva veevõrgu vett. Pesemiseks kasutatud vesi juhitakse kanalisatsiooni võrku. Torustikku pestakse 10...15 minuti jooksul maksimaalse vooga, sõltuvalt torustiku läbimõõdust ja pikkusest. Visuaalselt hinnatakse, kas väljavoolav vesi on täiesti selge, seejärel võib pesemise lõpetada. Pärast pesemist jäetakse toru surveproovi tegemiseks vett täis. Veetorustiku surveproov. Veetorustiku surveproov tehakse standardi SFS 3115 või temaga võrdse standardi põhjal. Surveproov tehakse toruosade kaupa. Toruosade pikkus sõltub torustiku konfiguratsioonist. Pärast surveproovi tühjendatakse toruosa desinfitseerimiseks. 5.10 OLMEREOVEE-, RASVASTE VEETE JA SADEVEEKANALISATSIOON 5.10.1 Kanalisatsiooni eelvool Projekteeritud hoone olmereovesi ja rasvapüüdurist suunatud rasvased kanalisatsiooniveed kanaliseeritakse Narva mnt kanalisatsioonitorustikusse De315. Olmereovee ja rasvaste veete kanaliseerimiseks kasutatakse kinnistul asuva ja likvideeritava hoone De160 ühendustorustik tänava kanalisatsioonivõrguga. Kaubanduskeskuse reovee eelvooluks planeeritakse Narva mnt kanalisatsioonitorustik De315. Rasvastele veetele on ette nähtud eraldi kanalisatsiooniväljaviik hoonest. Enne ühiskanalisatsiooni sattumist neid puhastatakse käesoleva projektiga ette nähtud rasvapüüduris. Kinnistu sademeveed formeeruvad hoone katuseosadelt ning Kaubanduskeskuse parklast. Katuste sademeveed juhitakse hoone siseselt sademekanalisatsiooni väljaviigu kaudu väliskanalisatsiooni ning parkla sademeveed on juhitud vertikaalplaneerimisega restkaevudesse, sealt edasi kohtpuhastisse ja lõpuks eraldi projektiga ette nähtud Surnu aia tn. sademeveetorustikusse. Selleks kasutatakse paigaldatava De250 sadeveetorustiku. Katuselt kogutud sadevett suunatakse Narva - 6 -
mnt. sadeveekanalisatsioonitorustikusse kasutades kinnistu ol.olev kontrollkaevu ning sadeveetorustiku De200. Parklast formeeruvad sademeveed puhastatakse enne sademeveetorustikku juhtimist õlipüüduris E40. 5.11 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRGUD Kanalisatsiooni välisvõrkude paigaldunõuded on vastvalt RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. Kanalisatsiooni torustik ehitatakse vastavalt projektile, kasutates uusi, kvaliteedilt hea ja tuntud tootjatelt hangitud torusid, torude ja kaevude osi ning liidestarvikuid. 5.11.1 Torustike materjalid Krundisisene olmereovee ja rasvaste veete kanalisatsioon on projekteeritud vabavoolsena. Projekteeritud vabavoolse kanalisatsiooni välisvõrk rajatakse krundi piires plasttorudest Ø160 SN8. Kaevudena kasutatakse plastist teleskoopkaeve Ø 400/315 mm. Krundisisene sajuveekanalisatsioon on projekteeritud vabavoolsena, v.a. kauba vastuvõtu ees asuvalt panduselt korjatud sadevesi. Panduselt korjatud vesi suunatakse lähimasse restkaevusse kanalisatsiooni pumbaga. Survekanalisatsioon pumplast kuni lähima restkaevuni ehitatakse PE veevarustuse survetorust De63x5,8 PN10. Sadeveekanalisatsioonitorudena kasutatakse polüpropüleenist valmistatud sadeveekanalisatsioonitorud. Nt. Pipelife Stark PP SN8. Torustikud,mille torulagi jääb kõrgemal kui 0,80m kasutatakse torusid rõngasjäikusega SN16. Toru peale pannakse soojusisolats. plaadid, 2 tk reas, kogulaiusega 1,6 m. Restkaevudena kasutatakse settepesaga(min130l) teleskoopseid kaeve nt. Pipelife PE. Kontrollkaevudena kasutatakse plastist teleskoopkaeve Ø 400/315 mm nt. Pipelfe POLAR. 5.11.2 Õlipüüdur, rasvapüüdur ja pumpla Maxima Kaubanduseskuse parkla pealt kanaliseeritud sadevett juhitakse II-klassi õlipüüdurist läbi linna sadeveekanalisatsioonitorustikku. Õlipüüduri paigaldamisel järgitakse püüduri tootja juhiseid. Õlipüüdur varustatakse õlitaseme kontrollseadmega. Õlipüüdur peab olema õhustatud. Maxima müügisaali ja selle tagaruumide rasvaste veete kanalisatsiooni ühendatud reoveeneeludest korjatud vett puhastatakse enne ühiskanalisatsiooni suubumist rasvapüüduris REN (võimsus 4,0 l/s). - 7 -
Rasvapüüdur on projekteeritud Kaubanduskeskuse välisseina juures olevale murule pinnasesiseselt. Püüdur varustatakse ületäitumus kontrollseadmega, mis annab valgusja helisignaali, kui rasva- ja õlikiht saavutab maksimaalse lubatud paksuse. Panduselt korjatud veete ülepumpamiseks kasutatakse pumpla. Pumpla komplekteeritakse kahe paralleelse sadeveepumbaga. Pumpla korpusena on kasutatud iseankurduvat pirnkujulist pumplakaevu D1050/600, kuid võib kasutada ka silindrilist pumplakorpust. Pumpla korpus ja ankurdus. Pumpla korpusena kasutada PEHD-suure tihedusega polüetüleeni. Pumpla korpus peab vastama standardile EVS-EN 1778:2000 ja pren 12579-2. Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutisele, vastavalt kasutatavate materjalide iseärasusele. Ankurdusklambrid ja -poldid RV-terasest miinimum A2. Pumplate luugistik. Pumplatel kasutatavad luugid peavad võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Kergluugid peavad olema valmistatud rv-terasest min. AISI 304. Kergluukide konstruktsioon peab tagama, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi sulgumine tuule mõjul. RV-terasest luugi kasutamisel peab hoolduskaev ulatuma maapinnast 0,2m kõrgusele. RV-terasest kergluuk peab olema lukustatav külgservast. Lukustuselement peab olema ovaalse otsaga. Lukustuselementide arv min. 2tk luugile. Luugi raami kinnitamisel hoolduskaevu külge, peab poltühenduse kasutamisel mutter jääma hoolduskaevu sisse. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist s.t luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole. RV-terasest luugi konstruktsioon peab sisaldama ka soojustust, minimaalse paksusega 50mm ja soojusjuhtivus teguriga 0,035W/(m*K) Pumplates kasutatavad materjalid ja konstruktsioon. a) Pumba kiirühendussiinid roostevabast terasest torud AISI 304 b) Tõstekett roostevabast terasest silmaga 6x18 (kontrollida ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust) c) Survetorustik -roostevaba teras, miinimum AISI 304. d) Äärikühendused - roostevaba teras, miinimum AISI 304. e) Redel - roostevaba teras, miinimum AISI 304 Redeli toru min.ø33,7 samm h=300mm astme nelikanttoru 30x30mm. Konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema libisemist takistav. f) Teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla diameetri. Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalade materjal peab olema kuumtsingitud terasest. Platvorm peab võimaldama pumpade teisaldamist hooldamiseks. Teenindusplatvormi konstruktsioon peab lähtuma töökaitse seisukohtadest ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. - 8 -
g) Siibrid kummikiiluga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati. h) Tagasilöögiklapid kummikuuliga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati. i) Poldid, mutrid, seibid. Polt -roostevaba teras, miinimum A2, Seib- roostevaba teras minimum A2. Muttererimessing DIN 934. j) Õhutustoru materjal roostevaba teras, miinimum AISI 304. Õhutustoru konstruktsioon peab välistama sademete tungimise pumplasse. Õhutustoru kõrgus pumpla laest/maapinnast min. 700mm. Õhutustoru läbimõõt min. DN 100. k) Käepidemed- roostevaba teras, AISI 304. Konstruktsioon peab lähtuma ohutuse seisukohtadest. Käepidemete kõrgus pumpla laest/maapinnast h=750mm, ø42,4mm. l) Silindrilises pumplas peab olema plastist või rv-terasest AISI 304 survekustusplaat, mis peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms. armatuuri peale. m) Sisenev torustik peab olema suletav kas pumpla seest või vahetult pumpla ette pinnasesse paigaldatava spindlipikendusega siibriga n) Survetorustik ei tohi olla väiksem pumpa läbivast avast (solid size). o) Kahe pumbaga pumplate survetorustiku ühendamise nurk on 120. p) Survetorustiku läbiviigud. PE- plastist korpuse puhul tuleb survetoru paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi sisse, tihendada ülekattega veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. q) Klappide ja siibrite vahetuseks paigaldada montaažimuhvid. h) Plastkorpusega pumplate konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasasid. i) Pumba kiirpaigaldus jala kinnituspolte, millega jalg on kinnitatud pumpla põhja külge, peab olema võimalik kasutada ka pärast pumba jala demonteerimist, võimaldamaks pumplasse paigaldada teiste tehniliste näitajatega pump. Nõuded elektrile, juhtimisele, automaatikale ja turvasüsteemile. 1. Elektrivarustus 1.1. El.varustus näha ette kahelt erinevalt 0,4 KV alajaama sektsiooni fiidrilt. Pumpla Juhtimiskilpi näha ette mõlema toitesisendi pingekontroll pingekontrollireleega (väljundid PLC-sse) milline ühendatakse sisendkaablile. 1.2. Pumpade juhtimiskilpi näha ette ARL (automaatne reservi lülitus). ARL peab olema Varustatud pinge kontrolli ümberlüliti ja voltmeetriga mõlemale sisendfiidrile (pinge kadumisel pidev ümberlülimine olenemata asendist). 1.3. El.energia tarbimine toimub korraga ainult ühelt fiidrilt (põhifiidrilt). 1.4. Juhtimiskilbile näha ette kordusmaandi, TN-S juhistikusüsteemiga. 1.5. Sisestusele ette näha B -klassi PLC toiteahelale C -klassi ja mõõteahelatele D - klassi ülepingekaitsmed. 1.6. Mõõteahelatele 4...20mA ette näha galvaaniline kaitseeraldus ja ülepinge kaitse. ( D - klass). - 9 -
1.7. Pumpla juhtimiskilp paigaldada pumbakaevu kõrvale. Kilp sokliga pinnasesse. 1.8. Juhtimiskilbi kaitseaste valida vastavalt paigaldustingimustele. 1.9. Käsitööriistade tarbeks näha ette kilpi AC 230V ja AC 400V pistikupesad, mis on varustatud 30mA rikkevoolu kaitsega. 1.10. Kilbi sisevalgustus peab toimima ukse avamise korral. 1.16. Juhtimise operatiivahelate tarbeks näha ette PELV- ahel. 1.17. Üks pistikupesa kilbis peab olema varustatud ELV- kandelambi (12V) ühendamiseks. 1.18. Ülepingekaitse ette näha mõlemale fiidrile. 1.19. PLC-d toidetakse läbi UPS-seadme. 2 Juhtimine 2.1 2 pumba juhtimine tasemeanduriga. 2.2 Klemmliistule on välja toodud releekontaktid järgmiste häiretega: 2.2.1. Pinge kadu või ebasümmetria sisendis (selle veasignaali edastamiseks on vajalik akutoitega kommunikatsiooniseade) 2.2.2. Mootori kaitse rakendumine 2.2.3. Avariitase kaevus 5.11.3 Kaevik Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõutele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnase vee taset (vajaduse korral pinnasevee alandamine), kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Avakaeviku põhja minimaalne laius on 0.7m ja toestatud kaevikul 1.0m. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltuge andev mõju plasttorule väheneda. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200mm. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vahemalt 150mm paksune tasanduskiht. Kaevamise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põhjas säiliks võimalikult puutumatuna. 5.11.4 Tasanduskiht Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale tehakse tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm. Kui projektis pole ette nähtud teisiti, tehakse tasanduskiht liikluspiirkonnas kõikidele torustikele liivast, kruusast või killustikust. Alla 200 mm torude korral suurim lubatud fraktsioon ei või ületada 20 mm. Killutikku võib kasutada torude korral, mille de>110mm ja killustiku fraktsioonisuurus ei tohi seejures ületada 16mm. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Tihendusaste tuleb määrata mõõtmise teel. - 10 -
5.11.5 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide Paigalduses järgitakse torustike ja tarvikute valmistaja juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaasest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Enne torude paigaldamist kontrollitakse, et toru kaevik ja tasanduskiht vastaks projektile. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud alusele. Toru paigaldamisel kontrollitakse, et torud ja tarvikud oleksid veatud. Kui toru või tihend saab paigaldustööl vigastada, siis vahetatakse ta uue vastu välja. Vigastatud tarvikud tuleb koheselt paigalduskohast kõrvaldada. Enne paigaldamist puhastatakse tarvikud hoolikalt. Torud paigaldatakse nii, et nad kogu pikkuses toetuvad tihendatud tasanduskihile. Muhvide jaoks kaevatakse tasanduskihti süvendid nii, et torud ei jääks kandma muhvidele. Isevoolse torustiku paigaldamist alustatakse kaevuvahe või muu liini-osa madalamast otsast. Torud paigaldatakse ühtlase kaldega, et muhvid jääksid vastu voolusuunda. Kui paigaldustöö katkestatakse, siis torustiku lahtine ots suletakse veekindlalt. Kui esmast täitmist ei tehta kohe pärast paigaldamist, kaitstakse torustik vajadusel kukkuvate kivide ja muu kahjustamise eest seniks kuni esmane täide on tehtud. Algtäide. Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peale tehakse liivaga ja ta peab vastama sama toru tasanduskihi materjalile esitstsvatele nõutele ja tihendatakse kuni 95% tiheduseni. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Algtäite paksuseks toru peale on 300mm. Plastiktoru külgedele tehtav tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Plastiktoru peal võib tihendamist alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0.3m paksune liivakiht. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et toru kõrgus ei muutuks. Täite esimene kiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Enne kaeviku lõpptäite tegemist tuleb teha vajalikud testid. Lõpptäide. Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused haeks kiidetud. Lõpptäide liikluspiirkonnas teha kas liivaga või tihendatava, mittekülmakerkelise mineraalse pinnasega. Kivide mõõt mineraalses pinnases ei tohi ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Liikluspiirkonnas tihendatakse lõpptäide mehaaniliselt 95% tiheduseni või vastavalt teekatte konstruktsioonile. Kui torustik paigaldatakse väljaspoole üldkasutatavaid sõiduteid, siis üldiselt kasutada kaeviku lõplikuks täitimeks väljakaevatud pinnast, suurim lubatud fraktsioon on sama mis liikluspiirkonnas. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. - 11 -
Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Kaevude, siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide välispinnast vähemalt 0.5m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga. 5.11.6 Hüdraulised katsetused Kõigile isevoolsetele torustikele tehakse tihedusproov veega, näiteks vastavalt standardile SFS 3113 või temaga võrdsele standardile. Tihedusproov tehakse korraga ühe kaevelõigu ulatuses kui kaevik on täidetud. Selle meetodiga on võimalik teha eelkontroll ka lahtisel torustiku osal. Seda võib teha ka osaliselt täidetud kaevise korral nii, et liitekohad on jäetud katmata võimaliku lekkekoha avastamiseks ja parandamiseks. Enne proovi puhastatakse torustik mullast ja muudest osistest. Torustik, kus proovi tehakse, suletakse troppidega. Tropid tuleb asetada nii, et nad proovi ajal lahti ei tuleks. Kui torustikul on harusid, suletakse ka need troppidega tihedusproovi ajaks. Kui proovi tulemus pole vastuvõetav, tuleb lekkekoht avastada ja parandada. Projekteeritud ja paigaldatud hoone kanalisatsioonisüsteem peab vastavalt standardile EN1451 vastu pidama 0,5 baarisele rõhule(1 bar = 10,2 mvs) Karakteristik Nõue Testi parameetrid Testi meetod veetihedus lekkevaba veesurve kestvus 0,5 bar-15 min EN 1053-12 -