EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.2.2016 COM(2016) 85 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE, milles antakse ülevaade Euroopa rände tegevuskava prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast ET ET
Teatis, milles antakse ülevaade Euroopa rände tegevuskava prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast I. SISSEJUHATUS: PAGULASKRIISI HALDAMINE Kogu maailmas on üle 60 miljoni pagulase või riigisisese põgeniku. Tegemist on kõige tõsisema pagulaskriisiga pärast teist maailmasõda. Praeguse olukorra käivitasid konfliktid ning kriisisituatsioonid Süürias ja mujal, kuid oma osa olukorras, mis tõi 2015. aastal Euroopa Liitu rekordarvu rändajaid ja pagulasi, on ka demograafia üldsuundumustel, kliimamuutustel, vaesusel ning transpordi ja side üleilmastumisel. Nimetatud asjaolude kombinatsiooni ei ole lähitulevikus võimalik muuta. Seetõttu tuleb 2016. aastal ELi rände haldamise süsteemi otsustavalt tugevdada. Me ei saa enam tegeleda ainult isikute ebaseadusliku rändevoo tagajärgedega, vaid peame liikuma edasi, et olla tegelikkuses valmis neid vooge haldama ja looma õiguspäraseid vahendeid, mille alusel kaitset vajavad isikud saaksid liitu siseneda. Samas peame suutma teha kiiresti ja tõhusalt kindlaks ja saata tagasi isikud, kellel ei ole õigust Euroopa Liidus viibida. 2015. aasta teisel poolel sisenes Euroopa Liitu ebaseaduslikult enneolematult suur arv inimesi. Kõige suurem oli sisserändajate arv 2015. aasta oktoobris, kui ühe kuu jooksul saabus Kreekasse üle 200 000 inimese. Seejärel rändajate hulk küll vähenes ja jaanuaris saabus üksnes 60 000, kuid varasemate aastatega võrreldes on see arv talvekuude kohta siiski väga suur. Võib arvata, et Süüria konflikti intensiivistumine viimastel päevadel suurendab pagulaste sissevoolu Türgisse veelgi. See tähendab, et Euroopa peaks edaspidi näitama üles veel rohkem solidaarsust seoses kohustustega, mis EL on võtnud vastavalt 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile ning humanitaarsetele väärtustele, mida kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud järgima. EL peab leidma võimaluse, kuidas aidata pagulasi nende kodumaal, nii et nad ei peaks ohtlikku teekonda ette võtma. Kuigi põgenikevoolu vähenemine on sageli väga ülekoormatud riiklike ja kohalike ametiasutuste seisukohalt väga soovitav, ei tohiks olla illusioone, et pagulaskriis saab lõppeda enne, kui selle algpõhjused ebastabiilsus, sõjad ja terror Euroopa vahetus naabruses, eelkõige jätkuv sõda ja õudused Süürias on lõpliku lahenduse leidnud. Ainuke vastutusrikas teguviis on vaadata tegelikkusele näkku, selgitada seda oma kodanikele avalikult ja ausalt ning suurendada jõupingutusi, et hallata paremini ja tõhusamalt olukorra tagajärgi Euroopa Liidus, kasutades selleks paremini kooskõlastatud Euroopa ühist lähenemist ning järgides ühiselt kokku lepitud ELi eeskirju ja väärtusi. Viimastel kuudel on läbi Vahemere idaosa ja Lääne-Balkani riikide tekkinud rändetee, mille kaudu rändajad läbivad põhja poole liikudes kiiresti ühe piiri teise järel, mis on põhimõttelises vastuolus Euroopa ühise varjupaigasüsteemi põhimõtete ja Schengeni eeskirjadega. See on viinud mitmed liikmesriigid sisepiiride kontrolli taaskehtestamiseni, mis omakorda seab kahtluse alla vaba liikumist võimaldava Schengeni ala nõuetekohase toimimise ning sellest tuleneva kasu Euroopa kodanikele ja Euroopa majandusele. Meie peamine mure on seotud julgeolekuga, seda eriti pärast Euroopas toimunud hiljutisi terrorirünnakuid, ning teatavad liikmesriigid on esitanud seda ka kõnealuste ajutiste meetmete põhjendusena. Eesmärk peab olema tagada, et iga ELi saabuv isik läbib põhjaliku turvakontrolli. Viimase kuue kuu jooksul on Euroopa Komisjon teinud järjekindlat ja pidevat tööd, et leida probleemile Euroopa tasandil kiire ja koordineeritud lahendus. Komisjon on esitanud arvukalt ettepanekuid, et varustada liikmesriigid vahenditega, mis on vajalikud suure saabujate arvu haldamiseks; osa esitatud ettepanekutest on Euroopa Parlament ja nõukogu juba vastu võtnud. Kolmekordistades oma kohalolekut merel; luues uue solidaarse hädaabisüsteemi enim kannatanud riikidest pärit varjupaigataotlejate ümberasustamiseks; nähes ELi eelarvest ette enneolematu mahuga eraldise, st rohkem kui 10 miljardit eurot, et pagulaskriisi lahendada ja enim kannatanud riike aidata; nähes Lääne-Balkani riikide jaoks ette uue koordineerimis- ja koostöövõrgustiku; alustades uut 2
partnerlust Türgiga ja tehes ambitsioonika ettepaneku uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomiseks, tõhustame me Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitikat, et uute probleemide esilekerkimisel nendega hakkama saada. Oluline osa rände haldamise jätkusuutlikust süsteemist on praegu paberil olemas, kuid vaja on hakata seda kiiresti ja täielikult rakendama. Detsembris esitas Euroopa Komisjon liikmesriikide tehtud otsuste täideviimise aruande ning leidis, et rakendamine on olnud liiga aeglane. Kaks kuud hiljem on teatavates valdkondades tehtud mõningaid edusamme. Paraku tuleb tunnistada, et mitmest tähtajast ei ole kinni peetud ning paljusid kohustusi täidetakse endiselt aeglaselt. Selleks et riiklikud ametiasutused ja kohalikud omavalitsused viiksid Euroopa tasandil kokkulepitud ja koordineeritud meetmeid pagulaskriisiga toimetulekuks kiirelt ja tõhusalt kohapeal ellu, kasutades selleks ELi toetust ja abi, mida on viimastel kuudel antud, tuleb võtta igas liikmesriigis poliitiline vastutus kõige kõrgemal tasemel. Praegu on Euroopa Liidu jaoks kõige kiireloomulisem prioriteet piiride nõuetekohase haldamise taastamine Vahemere idaosa ja Lääne-Balkani rändeteel. Eelseisval Euroopa Ülemkogu kohtumisel peavad riigipead ja valitsusjuhid võtma kohustuse teha kõik vajalik, et taastada kord rändesüsteemis ning kehtestada enne kevadet kontroll ebaseadusliku ja kontrollimatu rändevoo üle Vahemere idaosa ja Lääne-Balkani rändeteel. See nõuab kõikidelt liikmesriikidelt raskeid otsuseid, kindlakäelist tegutsemist, vastutust ja solidaarsust. Tähtsaim on see, et kõik liikmesriigid peavad võtma kohustuse lõpetada rohelise tule näitamine neile, kes ilmutavad soovi taotleda varjupaika mõnes muus riigis. ELi saabuvad inimesed peavad teadma, et kui nad vajavad kaitset, siis neile see ka tagatakse, kuid koht ei ole nende enda valida. Kui neil ei ole õigust kaitsele, saadetakse nad tagasi, järgides täielikult tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet. Kreeka ja Lääne-Balkani rändeteest ülespoole jäävad riigid vajavad olulist toetust, et tõhusalt registreerida ja menetleda kaitset vajavaid isikuid ning saata need, kes kaitset ei vaja, kiirelt tagasi oma päritoluriiki või turvalisse kolmandasse riiki, mille kaudu nad on tulnud. Teised liikmesriigid peavad viima ellu oma võetud kohustusi jagada vastutust pagulaste vastuvõtmisel ja andma varjupaika neile, kes seda vajavad, rakendades kiiremini hädaolukorra puhul ümberpaigutamise kavasid, mis olid välja töötatud juba septembris 2015. Kuna Kreeka peab tegema kõik vajaliku, et hakata uuesti ja tavapäraselt kohaldama Schengeni välispiiri kontrolli ja Dublini määruse sätteid, ei tohi teda jätta pagulaskriisi tagajärgedega toimetulekul üksi. Kooskõlas ühiselt kokku lepitud ELi eeskirjadega peaks ta jätkuvalt saama rahalist toetust ja tehnilist abi ELi institutsioonidelt ja asutustelt ning kõigilt teistelt liikmesriikidelt, et kõige suurema surve all oleva liikmesriigi kohustustega toime tulla. Käesolev teatis annab ülevaate sellest, kuidas põgenikekriisile reageerimiseks kokkulepitud meetmeid on rakendatud, ning selles tuuakse esile peamised valdkonnad, kus on vaja veel meetmeid võtta, et lähitulevikus kontroll olukorra üle taastada. Komisjon aitab enne märtsis toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist jätkuvalt kaasa veelgi põhjalikumate muutuste tegemisele jätkusuutliku rändepoliitika väljatöötamisel, eelkõige Dublini süsteemi reformile. Selleks et aidata kaasa pagulaskriisi tulemuslikule haldamisele, peaksid Euroopa riigipead ja valitsusjuhid võtma veebruaris toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel kohustuseks: Rajada Kreekas ja Itaalias kiiresti esmase vastuvõtu keskused, et rändajate ja pagulaste registreerimine ning nende toetamine toimuks põhimõttel, et iga ELi sisenev isik tuleb nõuetekohaselt registreerida ja temalt sõrmejäljed võtta; ELi sihtotstarbeline toetus aitab 3
tagada suuremat vastuvõtusuutlikkust ning täielikult toimivaid varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlusi. Lõpetada rohelise tule näitamine (st oma riigist läbi suunamine) ning rakendada ELi varjupaiga ja piirihalduse eeskirju täiel määral. Oluliselt kiirendada kokkulepitud ümberpaigutamismehhanismi, et leevendada Itaaliale ja Kreekale avalduvat survet. Kohaldada laialdasemalt ja ühtsemalt sätteid, mille kohaselt on lubatud saata varjupaigataotlejad tagasi turvalistesse kolmandatesse riikidesse. Rakendada kokkulepitud lähenemisviisi Lääne-Balkani rändetee ääres asuvate riikide parema koostöö ja tegevuse kooskõlastamise huvides. Tõhustada oluliselt kõiki jõupingutusi, et tagada reaalne tagasisaatmine ja tagasivõtmine ning tegeleda rände algpõhjustega, kasutades kõiki abinõusid, sealhulgas kaubandussoodustusi ja arenguabi, et kolmandate riikide võetud kohustused annaksid konkreetseid tulemusi. Edendada meetmeid ELi-Türgi ühise tegevuskava raames, et pidurdada Türgist saabuvaid rändevooge, ning rakendada viivitamata Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu projekte. Kehtestada tugevam kontroll välispiiridel, kiites Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomise heaks hiljemalt juuniks, kui mitte varem, ning muuta see suve jooksul toimivaks. Toetada kõige haavatavamate rändajate ja pagulaste, eelkõige laste põhivajadusi. Suurendada ELi suutlikkust anda kolmandatele riikidele humanitaarabi ning luua suutlikkus humanitaarabi andmiseks ELi piires, et toetada riike, kes seisavad silmitsi suure hulga pagulaste ja rändajatega. Suurendada Süüria pagulastele antavat ELi toetust, luua õiguslikud võimalused ümberasustamiseks ning kiita heaks Türgiga kokkulepitav vabatahtlik humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava vastavalt komisjoni 15. detsembri 2015. aasta soovitustele. II. II.1 MIS ON TEHTUD? Operatiivmeetmed Rändajate ja pagulaste sissevoolu haldamine Euroopa Liidu jaoks oli esimene prioriteet merepääste. 2015. aastal päästeti tänu Frontexi ühisoperatsioonile Triton ja Frontexi ühisoperatsioonile Poseidon üle 250 000 inimese 1. Need päästetööd ja Frontexi piirivalve kiirreageerimisrühmade kasutuselevõtt Egeuse merel on aidanud tuvastada üle miljoni ebaseadusliku sisserändaja ning hoida ära üle 900 väidetava ebaseadusliku üle piiri toimetamise. ELi meetmed on otseselt suunatud ka rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu. Riigi lõunaja keskosas on EUNAVFOR MEDi operatsioon Sophia praeguseks jõudnud etappi, mis hõlmab rahvusvahelistes vetes selliste laevade pardale minekut, läbiotsimist, konfiskeerimist ja ümbersuunamist, mida kahtlustatakse rändajate ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks või inimkaubanduseks kasutamises. Praeguse seisuga on päästetud üle 9 000 inimese ja nüüd ollakse 1 Mais kolmekordistati operatsiooni Triton ulatust Vahemere keskosas ning ajavahemikus 1. jaanuarist 2015 kuni 31. jaanuarini 2016 päästeti üle 155 000 inimese. Vahemere idaosas toimuvat tegevust tõhustati detsembris 2015 ühisoperatsiooni Poseidon abil ning tänu sellele päästeti samal ajavahemikul üle 107 000 inimese. 4
valmis laiendama operatsiooni Liibüa territoriaalvetesse, kui institutsionaalsed ja poliitilised suundumused seda võimaldavad. Asjaomased ELi asutused, Europol, Frontexi ja Eurojust on suurendanud oma suutlikkust rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemisel, tõhustades koordineerimist, andes täiendavaid vahendeid ja olles püsivalt kohal kõige suurema surve all olevates liikmesriikides. See hõlmab teabe kogumist kohapeal esmase vastuvõtu keskustes, et aidata riiklikel ametiasutustel koguda teavet ja algatada uurimisi. 2015. aastal lisati Europoli andmebaasi 10 735 uut isikut, keda kahtlustatakse rändajate ebaseaduslikus üle piiri toimetamises. Praegu on andmebaasis andmeid üle 38 600 kahtlusaluse kohta. Europol avab 22. veebruaril sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase Euroopa keskuse, millest saab ELis rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist käsitleva teabe keskus 2. ELi tugeva ja pühendunud toetuse abil on Kreeka ja Itaalia hakanud looma esmase vastuvõtu keskusi, 3 millest mõned juba toimivad ja mille eesmärk on tagada ELi välispiirile ebakorrapäraselt saabuvate kolmandate riikide kodanike kontrollimine, identifitseerimine ja neilt sõrmejälgede võtmine. Esimene oluline samm rändevoo haldamisel ja kontrollil on põgenike registreerimine. Esmase vastuvõtu keskused on loodud selleks, et oleksid olemas piirivalvetöötajate meeskonnad, kes töötavad selleks ette nähtud rajatistes, mis on avatud 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Kõik välispiirile saabujad tuleks registreerida, võtta neilt sõrmejäljed ja kontrollida nende dokumente riiklikes ja rahvusvahelistes julgeolekuandmebaasides. Ebaseaduslikult saabuvad kolmandate riikide kodanikud tuleks suunata ühte kolmest menetlussüsteemist, milleks on riiklik varjupaigasüsteem, Euroopa ümberpaigutamissüsteem ja tagasisaatmissüsteem. Selliste rändajate osakaal, kelle sõrmejäljed on talletatud Eurodaci andmebaasis, on tõusnud Kreekas 2015. aasta septembri 8 %-lt 2016. aasta jaanuariks 78 %-le ning Itaalias sama ajavahemiku jooksul 36 %-lt 87 %-le 4. Kui esmase vastuvõtu keskused hakkavad täielikult toimima, peaksid näitajad veelgi paranema. Komisjon on mõlemas liikmesriigis alaliselt kohal, kuid tema ülesanne on üksnes aidata riiklikke ametiasutusi. Esmase vastuvõtu keskustes töötab praegu ainult 518 Frontexi ja 21 Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eksperti, mis ei vasta veel sugugi vajadustele. Liikmesriikide reageerimine kiirreageerimisrühmade toetamise üleskutsele on osutunud edukamaks 5. Komisjon on eraldanud ELi eelarvest pagulaskriisi lahendamiseks rohkem kui 10 miljardit eurot. Erakorraliste vahendite suurendamine tähendas näiteks, et 2015. aastal eraldati 174 miljonit eurot, mis jagati kiiresti laiali ja kasutati aasta lõpuks täielikult ära. 2016. aastal eraldati samaks otstarbeks 161 miljonit eurot. Ligikaudu 146 miljonit euro ulatuses anti erakorralisi vahendeid Kreekale. Teine ELi toetuse oluline aspekt on ümberpaigutamine. Olemas on nii õigusaktid kui ka struktuurid, mis võimaldavad paigutada hädaolukorra puhul kuni 160 000 ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavat inimest ümber teistesse liikmesriikidesse 6. ELi eelarvest on ümberpaigutamise toetuseks eraldatud 640 2 3 4 5 6 30liikmeline teabekeskus hakkab lisaks teabe koondamisele tihendama koostööd selliste esmatähtsate üksustega nagu finantsluure üksus, internetisisust teavitamise üksus ning liikmesriikide riiklikud kontaktpunktid. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Esmase vastuvõtu keskuste rakendamise eduaruanded Kreekas ja Itaalias, COM(2015) 678 final ja COM(2015) 679 final, 15. detsember 2015. Vt 2. ja 3. lisa. Itaalia ja Kreeka on nelja liikmesriigi seas (teised on Küpros ja Horvaatia), kus komisjon on algatanud seoses Eurodaci määrusega rikkumismenetlusi. Käimasolevale Frontexi üleskutsele tulnud vastuste määr on 83 %. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet otsis 374 eksperti ja on praegu tööle võtnud 201. Septembris liikmesriikidega toimunud ümberpaigutamise ja ümberasustamise foorumil, mille komisjon korraldas, lepiti kokku ümberpaigutamise rakendamise eri etappides. 5
miljonit eurot 7. Kuid edusammud on vajalikust tunduvalt väiksemad (vt jagu Ümberpaigutamine ja 4. lisa). Et reageerida Rootsit tabanud suurele rändesurvele ja spetsiifilistele probleemidele, tegi komisjon detsembris ettepaneku peatada ajutiselt riigi ümberpaigutamisega seotud kohustused. Nüüd on teinud komisjon ettepaneku peatada ka Austria ümberpaigutamiskohustused. Detsembris kiitis komisjon heaks 80 miljoni euro suuruse programmi, millega kujundada välja vastuvõtusuutlikkus. Eesmärk on luua Kreekas sisserändajate ja pagulaste majutamiseks 50 000 täiendavat kohta, sealhulgas 20 000 kohta hõlmav võrgustik varjupaigataotlejatele, mida koordineerib ÜRO pagulaste ülemvolinik ja mis toimib vautšerite alusel, samuti toetatakse 7 000 koha loomist esmase vastuvõtu keskustesse. Vautšerite süsteemi alusel on praegu saadaval 14 950 vastuvõtukohta. Komisjon on moodustanud sisserändajate teavitamise strateegia töökonna, kes peab panema varjupaigataotlejate jaoks kokku asjaliku teabe nende õiguste ja kohustuste kohta ning seda teavet levitama. Inimesed peavad teadma, et neil on õigus varjupaika taotleda, kuid mitte valida, millises liikmesriigis, samuti tuleb neid nõuetekohaselt teavitada üleviimise kava tagajärgedest. Esimene pakett teabematerjale varjupaiga ja ümberpaigutamise kohta on kättesaadav 14 keeles 8 ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet kasutab seda esmase vastuvõtu keskustes. Solidaarsus ja vastutus Liidu kodanikukaitse mehhanism on kasutusel viie riigi toetamiseks ning nelja riigi (Serbia, Sloveenia, Horvaatia ja Kreeka) taotlus on endiselt aktiivne. Abi on pakkunud kokku 15 riiki, antud on näiteks telke, magamistarbeid, isikukaitsevahendeid, kütte- ja valgustusseadmeid ning generaatoreid. Euroopa Komisjon annab rahalist toetust osalevate riikide antud abi transpordiks ning hõlbustab transpordi ja logistika üldist kooskõlastamist. Hiljuti suurendas komisjon oma osakaalu rahastamises ning katab nüüd 85 % abiga seotud transpordikuludest, kuid liikmesriigid on esitanud abitaotlusi, millele ei ole veel vastatud, nagu on kirjeldatud 9. lisas. Komisjoni on pidanud iganädalasi kohtumisi, et jälgida 17 punktist koosnevat kava, mis lepiti kokku president Junckeri korraldatud riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel piki Lääne-Balkani rändeteed kulgeva pagulasvoo teemal. Kuna sidevahendite toimimine ei olnud alati tagatud, oli see koordineerimine otsustava tähtsusega, vähendades ohtu, et ühe riigi ettearvamatud sammud võiksid mõjutada teisi. Selleks on antud otsest toetust. Komisjon on eraldanud 10 miljonit eurot Serbiale ja endisele Jugoslaavia Makedoonia vabariigile, et parandada nende suutlikkust rände haldamisel 9. Sellele lisandub 22 miljonit eurot humanitaarabiks II.2 Välismõõde Rände välis- ja sisemõõde on omavahel tihedalt läbi põimunud. ELi tegevus on keskendunud nii intensiivistunud rändevoogude algpõhjuste (põhjused, mis tekitavad rändevooge ja neile kaasa aitavad) käsitlemisele kui ka võimalustele aidata pagulasi kodule lähemal, et nad ei peaks ohtlikule Euroopa teekonnale asuma. Keskendutakse ka kolmandate päritoluriikide ja transiidiriikidega 7 8 9 Sealhulgas eraldati detsembris 20 miljonit eurot selleks, et aidata kaasa meetmete rakendamisele Kreekas, samuti nähti liikmesriikidele ühekordse maksena ette 6000 eurot iga ümberpaigutatud isiku pealt ja 500 eurot transpordikuludeks. Viimati osutatud summa eraldatakse liikmesriikidele Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi riiklike programmide raames tehtava järgmise osamaksena. Inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, portugali, araabia, pärsia, armeenia, puštu, vene, somaali, albaania, tigrinja ja urdu keeles. ning veel 8 miljonit eurot piirkondlikuks programmiks. 6
rändehalduse vallas tehtava koostöö tõhustamisele, sest tegemist on olulise osaga nende kahepoolsest partnerlusest ELi ja selle liikmesriikidega. Diplomaatilistes jõupingutustes Süüria ja Liibüa kriiside lahendamisel ning ISISe ohu vastu võitlemisel keskendutakse rändevoogude algpõhjustele ning nende eesmärk on luua stabiilne keskkond, kuhu pagulased saaksid naasta. See jõupingutus peab olema ülemaailmne. Liibüa puhul on EL pakkunud poliitilist, rahalist ja logistilist toetust ÜRO jõupingutustele teha lõpp poliitilisele ja julgeolekukriisile. Märkimisväärset edu on saavutatud viimastel kuudel ning detsembris allkirjastati Liibüa poliitiline kokkulepe. Areng on siiski ebakindel ja tehtud algatusi tuleb kiiresti tugevdada rahvusliku ühtsuse valitsusega, kellel on piisavalt autoriteeti reageerida Liibüa ees seisvatele ohtudele ja probleemidele. Detsembris toimunud lepingu allakirjutamise järel tuleb moodustada rahvusliku ühtsuse valitsuse, kes suudab riigi ees olevatele ohtudele ja probleemidele vastu astuda: EL on valmis tulevast valitsust 100 miljoni euro suuruse abipaketiga aitama. Lisaks sellele, et EL on kõige rohkem panustanud Süüria humanitaar- ja arenguabisse, on ta ka olnud peamine rahvusvahelise Süüria toetamise rühma asutaja ning oluline osaline selle tegevuses, mis hõlmab jõupingutusi selle nimel, et võtta ühehäälselt vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon, millega määratakse kindlaks tegevuskava Süüria osapooltevahelisteks kõneluseks ja poliitiliseks protsessiks. Kuna võitlus Süüria põhjaosas intensiivistub, on vaja diplomaatilisi jõupingutusi kahekordistada. EL on reageerinud Süüria kriisi hävitavatele tagajärgedele mitmel viisil. Seoses humanitaarabiga Süüriale ja pagulasi vastu võtvatele naaberriikidele ületasid ELi eelarvest antavad vahendid 2015. aastal 400 miljonit eurot, mis on osa ELi üldisest rohkem kui 5 miljardit eurot hõlmavast kohustusest anda humanitaar-, arengu- ja stabiliseerimisabi. See hõlmas ka otsetoetusi veel Süürias viibivatele süürlastele ning riikidele, kus asub ühe inimese kohta kõige rohkem Süüria pagulasi. Üle 160 miljoni eraldati Süüria-sisesteks päästeoperatsioonideks sellistes valdkondades nagu tervis, kaitse, vesi, kanalisatsioon, toit ja peavari. 97 miljonit eurot eraldati pagulastele Liibanonis, 58 miljonit eurot pagulastele Jordaanias ja 35 miljonit eurot pagulastele Türgis. Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondlik usaldusfond on väga paindlik ning tõhus vahend ELi ja selle liikmesriikide abi koondamiseks ja laiali jagamiseks. Olgugi et riiklikud sissemaksed ei ole veel jõudnud vastavusse ELi eelarvest tehtavate sissemaksetega, on fondile laekunud sissemakseid 654 miljonit euro ulatuses 10. Fond toetab kuni 1,5 miljoni euroga Süüria pagulasi ja ülekoormatud vastuvõtvaid kogukondi Liibanonis, Türgis, Jordaanias ja Iraagis. Fondist eraldatakse vahendeid sellistele valdkondadele nagu põhiharidus ja lastekaitse, tervishoiule juurdepääsu parandamine, vee ja reovee infrastruktuuri arendamine ning toetatakse majanduslikke võimalusi ja sotsiaalset kaasatust. Nagu teatati eelmisel nädalal toimunud Londoni konverentsil Süüria ja kogu piirkonna toetamine, ulatub ELi panus Süüria kriisi lahendamisse 2016. aastal 1,115 miljardi euroni. Komisjon võtab meetmeid, et tagada ELi toetuse jätkumine 2017. aastal samal tasemel. Ka konverentsil võttis komisjon endale juhtrolli rahvusvahelises reageerimises, tehes ettepaneku arendada Jordaania ja Liibanoni jaoks nn tervikpakette. Tegemist on terviklike pakettidega, mis hõlmavad poliitikameetmeid kõikides liidu pädevusvaldkondades, eelkõige kaubandussoodustuste küsimuses. 2015. aasta novembris toimunud Valletta tippkohtumisele tulid Euroopa ja Aafrika riigipead ja valitsusjuhid eesmärgiga tugevdada rändealast koostööd päritolu-, transiidi- ja sihtriikide vahel. Tippkohtumisel rõhutati vajadust suurendada jõupingutusi, et pidurdada ebaseaduslikku sisserännet Euroopasse, integreerida rändeküsimused arengukoostöösse ning leppida kokku konkreetsed meetmed, mida rakendada 2016. aasta lõpuks. EL moodustas hädaolukorra usaldusfondi Aafrika jaoks, mille eesmärk on luua stabiilne olukord, tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjuste ja ümberasustatud isikutega ning teha rändeküsimustes koostööd päritolu- ja transiidiriikidega. Rahastamise tase on ligikaudu 1,9 miljardit eurot, kuid taas ei ole eesmärk, et 10 Vt 7. lisa. Praeguseks on eraldatud Süüria sihtfondi 654 miljonit eurot, sellest 594 miljonit eurot ELi eelarvest, kuid üksnes 65,5 miljonit eurot 19 liikmesriigilt. 7
riiklikest vahenditest rahastamine oleks ELi-poolse rahastamisega samal tasemel, veel kaugeltki täidetud: liikmesriikide panus jääb alla 82 miljoni euro 11. Projekte on juba kokku lepitud rohkem kui 350 miljoni euro suuruses summas ning need hõlmavad näiteks töökohtade loomist, rände haldamise parandamist ja julgeoleku tõhustamist 12. Peale selle annab EL endiselt toetust pagulastele ja sisepõgenikele Liibüas. Diplomaatilisel tasandil on kõrge esindaja ja asepresident ning komisjon juba asunud tegutsema, et kaasata rände- ja julgeolekuküsimused Aafrika riikidega kehtestatud kahepoolsete poliitiliste prioriteetide hulka. ELi-Türgi ühine tegevuskava 13 on aidanud astuda edasi suure sammu koostöös, mida tehakse Türgis ajutise kaitse all olevate süürlaste toetuseks, ja rände haldamisel, et lahendada Süüria olukorra tõttu tekkinud kriis (vt allpool olev jagu Türgiga tehtava koostöö kohta). EL ja selle liikmesriigid tõhustavad koostööd Türgiga ning suurendavad märkimisväärselt oma poliitilist ja rahalist osalust. ELi peamise, jagatud vastutuse põhimõtet kajastava panusena moodustas komisjon 24. november 2015. aastal uue Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu, mille rahastamise kiitsid liikmesriigid heaks 3. veebruaril 2016. Rahastusse kuuluvad ELi eelarvelised ja liikmesriikide vahendid, millega toetatakse terviklikku ja koordineeritud toetuspaketi raames 2 miljonit Süüria pagulast Türgis. Aastatel 2016 17 on rahastu mahuks kavandatud 3 miljardit eurot. III. LÄHINÄDALATE JA -KUUDE PRIORITEETSED MEETMED Pagulaste ja rändajate sissevoolust tulenev äge surve on ELi rändehalduse jaoks suur proovikivi. Esmase sisenemise punktides rakendatavate piirihaldus- ja varjupaigamenetlustega ei ole suudetud olukorda hallata. Tekkis pagulaste ja rändajate sissevool, mis on selgelt vastuolus ELi varjupaigasüsteemi põhinormidega. Pagulased üritasid reisida soovitud sihtkohta, kuigi ELi õigusnormidega on ette nähtud, et nad peavad taotlema kaitset esimeses ELi riigis, kuhu nad jõuavad. Selle asemel et täita oma kohust varjupaigataotluste menetlemisel, hakkasid rändeteel asuvad riigid pidama end üksnes transiidiriikideks. Õigusnorme eirati, mistõttu tekkis kolmele sihtliikmesriigile ebaproportsionaalne ja talumatu surve. Samuti raskendas see ümberpaigutamise hoogustamist. Sellises olukorras nõuab korra loomine Euroopa sujuvaid kooskõlastatud meetmeid, et tegeleda vahetute puudustega ja vähendada rändevoogude ulatust. III.1 Suurima surve all olevate liikmesriikide olukorra kergendamine 11 12 13 Vt 7. lisa. Näited on järgmised: Mali: kolm projekti 43,5 miljoni euro väärtuses, et toetada kohalikke ametiasutusi ja haavatavat elanikkonda Mali põhjaosas ja luua töökohti kogu riigis; Nigeeria: kaks projekti 32 miljoni euro väärtuses, et aidata Nigeeria Agadezi piirkonna ametiasutustel hallata rändevooge ja edendada jätkusuutlikke alternatiive ebaseaduslikule rändele; Senegal: projekt koguväärtusega 8 miljonit eurot, et aidata kõige haavatavamaid inimesi, parandada elutingimusi ja kohaliku elanikkonna vastupanuvõimet; Hartumi protsess: projekt koguväärtusega 40 miljonit eurot rände paremaks haldamiseks. Projekti raames suurendatakse suutlikkust ja põhivarustust, töötatakse välja poliitika ja õigusaktid inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise kohta ning parandatakse teadlikkust ebaseadusliku rändega kaasnevatest ohtudest; Etioopia: projekt koguväärtusega 20 miljonit eurot rändajate ja tagasipöördujate elutingimuste parandamiseks. Projekti raames pakutakse kutseharidust, mikrorahastamist ja töökohtade loomist eesmärgiga luua tingimused Etioopia pagulaste tagasipöördumiseks ja taasintegreerimiseks; Somaalia: projekt koguväärtusega 50 miljonit eurot, et toetada Somaalia pagulaste vabatahtlikku tagasipöördumist stabiilsetesse Somaalia piirkondadesse, luues soodsama keskkonna nende tagasipöördumiseks ja taasintegreerimiseks. ELi riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel 29. novembril 2015 käivitati ühine tegevuskava Türgiga. Vt 1. lisa. 8
Ilmselgelt on vaja meetmeid, et leevendada nende liikmesriikide tohutut koormat, kes võtsid vastu enamiku esimestest ELi saabunud pagulastest ja rändajatest. Meetmete võtmist peavad toetama kõik liikmesriigid ning eelkõige tuleb aidata Kreekat ja Itaaliat. Esmase vastuvõtu süsteemiga võimaldatakse keskenduda kõige suurema surve all olevatele piirkondadele. Esmase vastuvõtu keskused on aidanud luua korda ja käivitada menetlusprotsesse olukorras, kus saabujaid on ennenägematul hulgal. Kuid kuus kuud pärast nende keskuste tööle hakkamist eelmise aasta septembris on edusamme tehtud aeglasemalt, kui probleemi ulatus seda nõuaks. Praegu toimib täielikult üksnes kolm 14 esmase vastuvõtu keskust. Esmase vastuvõtu keskuste täielikult toimima saamine on praegu määrava tähtsusega. Kõik keskused peavad viivitamata tööle hakkama, kuna muidu on suur oht, et koormus kandub lihtsalt nõrgimasse kohta. Lähipäevadel tuleb protsessi kiirendada, et esmase vastuvõtu keskused saavutaksid viivitamata täieliku tegutsemisvõime. See tähendab, et ELi ja kohapeal olevate liikmesriikide ametnike kaasabil tuleb käsitleda vajakajäämisi taristus, personalis ning esmase vastuvõtu keskuste ja ülejäänud rändesüsteemi vahelises ühenduses. Tõhusalt ja süstemaatiliselt on vaja kohaldada saabujate registreerimist, tuvastamist, sõrmejälgede võtmist ja julgeolekukontrolle käsitlevaid norme. Väga oluline on, et liikmesriigid pakuksid eksperditeadmisi, mida Frontex ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) ekspertide leidmiseks korraldatud konkurssidel 15 otsivad. Kreeka puhul on selleks vaja kiirendada tegevust ja lahendada probleeme uue otsusekindlusega. Esmase vastuvõtu keskuste töölehakkamine on kulgenud aeglaselt, kuna need on tulnud eimillestki üles ehitada olukorras, kus taristu, personal ja koordineerimine on puudulikud. Praegu võib ainult üht esmase vastuvõtu keskust käsitada täielikult toimivana, kuid ka teiste toimima hakkamine on lõpusirgel 16. Pärast komisjoniga peetud intensiivset dialoogi võttis Kreeka valitsus endale hiljuti kohustuse kasutada relvajõude, et muuta esmase vastuvõtu keskused veebruaris toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise ajaks täielikult toimivaks. See hõlmab ehitustegevuse lõpuleviimist, põhiliste teenuste osutamist ja vajalike töötajate lähetamist. Vastuvõtuvõimet tuleks suurendada, toetades humanitaarabivajadusi ja tõhustades rändevoogude haldamist. Juba on eraldatud ELi rahastamisvahendeid, et saavutada kiiresti 50 000 vastuvõtukohta hõlmav eesmärk, milles lepiti kokku Lääne-Balkani riikide juhtide kohtumisel. Protsessi kõikides etappides tuleks kohaldada standardmenetlusi ja täielikult kasutusele võtta Eurodaci sõrmejälgede võtmise masinad. Samuti ei tohi olla lünki ELi toetuses: ametid peaksid olema kohal kõikidel saartel. Itaalias on saabujaid talve tõttu vähem, kuid vaja on teha ettevalmistusi juhuks, kui nende hulk ilmade paranedes järsult kasvab 17. Ainult kaks esmase vastuvõtu keskust 18 toimivad täielikult. Praegu on käimas kahe täiendava esmase vastuvõtu keskuse remonditööd ja avamine. Kahe viimase esmase vastuvõtu keskuse aeglane edenemine on seotud sellega, et üht neist kasutatakse praegu ümberpaigutamiskeskusena, ning teise keskuse ja sadamaametnike vaheliste haldusprobleemidega. Seega tuleks vajaduse korral kaaluda muid kohti, kui see peaks olema ainus viis tagada lähinädalatel piisav vastuvõtuvõime. Täiendavaid meetmeid vajatakse ka lünkade täitmiseks ja tõhususe suurendamiseks, näiteks on vaja paremat arstiabi, merelt päästetud rändajate maale saabumise tulemuslikumat koordineerimist ja andmebaaside täielikku ühenduvust turvakontrollide tegemiseks. Komisjon on valmis moodustama Ida-Sitsiilias uuendusliku mobiilse esmase vastuvõtu meeskonna (koos Frontexi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ametnikega), et toetada selliste rändajate tuvastamist, neilt sõrmejälgede võtmist ja neile teabe jagamist, keda ei ole võimalik maale saata 14 15 16 17 18 Itaalias kaks ja Kreekas üks. Toetus peab jätkuma ka pärast seda, kui ekspertide ametiaeg lõpule jõuab, kuna on tõeline oht, et edenemine saab tagasilöögi, kui eksperdid kutsutakse tagasi koju neile asendajaid saatmata. Vt 2. lisa. Vt 3. lisa. Lampedusa (alates oktoobrist 2015) ja Pozzallo (alates 19. jaanuarist 2016). 9
selleks ette nähtud esmase vastuvõtu sadamates. Sellega aidatakse kõrvaldada puudujääke rändajate sõrmejälgede võtmisel ja registreerimisel esmase vastuvõtu keskustest väljaspool. Side maismaaga on oluline, tagamaks, et tagasisaatmisele määratud või edasise varjupaigataotleja staatuses rändajad jääksid süsteemi. Nii Itaalia kui ka Kreeka esmase vastuvõtu keskustes on oluline tõhustada turvameetmeid. Probleeme on tuvastatud väljaantud dokumentide ühtsuses, mis näib muret tekitavam surveolukordades, nagu üleviimine esmase vastuvõtu keskusest maismaale. Kreekas on ülioluline lisada registreerimisdokumendile turvaelemendid, mis aitavad vältida nende vahetamist või võltsimist. Otsingud Interpoli ning Euroopa julgeoleku- ja dokumentide kontrolli andmebaasides, eelkõige Schengeni infosüsteemis, peavad olema süstemaatilised ning Euroopa andmebaasid peavad olema Frontexi külalisametnikele kättesaadavad. Süstemaatilised otsingud julgeolekuandmebaasidest ei ole mitte üksnes ELi õigusaktide kohaselt nõutavad, vaid need on omandanud veelgi suurema tähtsuse vägagi reaalse terrorismiohu valguses. Nii Kreekas kui ka Itaalias on esinenud juhtumeid, kus rändajad on keeldunud sõrmejälgede andmisest. Esmajärjekorras tuleb muuta siseriiklikke õigusakte ja võtta kõik operatiivmeetmed, tagamaks, et kõikidelt rändajatelt võetakse sõrmejäljed sealhulgas viimase võimalusena sunnimeetmete proportsionaalse kasutamise abil ning et välditakse tuvastamata ja registreerimata rändajate igasugust teisest rännet. Edusamme on tehtud, kuid protsessi tuleks hoogustada, et tagada märtsis toimuvaks Euroopa Ülemkogu kohtumiseks kõikide sisenemiste puhul 100 % tuvastamine ja registreerimine. Samas tuleb tagada selliste kurjategijate jõulisem uurimine, kes kasutavad reisi- ja isikut tõendavate dokumentide võltsimist sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise eesmärgil, ning esitada neile süüdistused. Esmase vastuvõtu süsteemiga aidatakse kindlaks määrata, kes vajab rahvusvahelist kaitset, kasutades selleks tuvastamisprotsessi ja taotluste sõelumist. EL ja selle ametid peaksid olema valmis andma nimetatud protsessil igakülgset abi. Sellega seoses on väga oluline ühendus tagasisaatmissüsteemiga. 1. veebruaril algatas Frontex uue tagasisaatmist toetava programmi, mis on suunatud eelkõige Kreekale, Itaaliale ja Bulgaariale ja mille eesmärk on pakkuda mitmekülgset ja paindlikku tuge. Kreeka on saavutanud selles valdkonnas varasemalt teatavat edu: 2013. aastal saatis ta tagasi 59 % saabujatest, mis ületab ELi keskmist. Nüüd on menetluste kiirendamiseks vaja konkreetseid jõupingutusi. Kreeka peab tegema kiiresti tagasisaatmisotsused tema territooriumile ebaseaduslikult saabuvate rändajate kohta, kui nad ei taotle varjupaika või ei vasta selle saamise tingimustele. Võimaluse korral tuleks kasutada kiirmenetlust rändajate tagasisaatmiseks, samuti tuleks tagada, et kõik tagasisaadetavad on protsessi vältel ametiasutuste kontrolli all. Ühtlasi on vaja võtta meetmeid, vältimaks ebaseaduslike rändajate põgenemist enne tagasisaatmist, seda ka tagasisaadetavate kinnipidamise abil. Ka Itaalia on seisnud silmitsi reaalset tagasisaatmist hõlmavate probleemidega. Edusamme on tehtud uue vabatahtliku tagasipöördumise programmiga, mis peaks kiiresti töökorda saama, samuti on käimas töö tagasivõtmisega seotud valdkonnas ning rakendatakse edukalt kiirmenetlusi tagasisaatmisotsuste tegemisel ja ebaseaduslike rändajate teatavatesse Aafrika riikidesse tagasisaatmisel. Samas tekitab jätkuvalt probleeme asjaolu, et ebaseaduslikud rändajad põgenevad enne menetluste lõpuleviimist. Piiratud arv kinnipidamiskohti ja 90päevane piirmäär, millest kauem ei tohi inimesi tagasisaatmise eesmärgil kinni pidada, on probleemid, mis vajavad kiiret lahendust. EL ja tema ametid aitavad Itaalia ametiasutusi nendes küsimustes jätkuvalt. Dublini määruse kohase Kreekasse üleandmise taastamine Euroopa ühise varjupaigasüsteemi eduka toimimise huvides peab olema võimalik saata varjupaigataotleja tagasi riiki, mille kaudu nad ELi saabusid ( Dublini määruse kohased üleandmised ), nagu on ette nähtud ühiselt kokku lepitud ELi normidega. Oktoobris tuletas komisjon meelde, et alates 2010. 2011. aastast ei ole olnud liikmesriikidel võimalik rändajaid Dublini määruse 10
kohaselt Kreekale üle anda 19. Süsteemsed puudused, millele osutasid Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Kohus, on hõlmanud reaalset juurdepääsu varjupaigamenetlusele ning vastuvõtuvõimet ja vastuvõtmise kvaliteeti. Vastutus üleandmiste taasalustamist käsitleva otsuse tegemise eest lasub liikmesriikide ametiasutustel, kes tegutsevad riigikohtute ja Euroopa Kohtu kontrolli all. Kuigi sellest ajast alates on tehtud edusamme, ei ole suudetud kõrvaldada vajakajäämisi vastuvõtuvõime ja - tingimuste, varjupaigamenetlusele juurdepääsu, edasikaebuste ja õigusabi valdkonnas. Sellega seoses võtab komisjon täna vastu soovituse, milles loetletakse konkreetsed sammud, mis on vajalikud Kreeka Dublini süsteemi tagasitoomiseks 20. Kreeka esitatud aruanded edusammudest soovitatud meetmete rakendamisel ja muud andmed, nagu aruanded Euroopa Nõukogu ministrite komiteelt kohtuotsuste täitmise kohta ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt, võimaldavad hinnata, kas on loodud piisavad tingimused, et võimaldada liikmesriikidel taasalustada individuaalseid Kreekale üleandmisi Dublini määruse alusel, võttes arvesse, et üleandmiste maht ja üle antavate isikute kategooriad peavad vastama konkreetsetele edusammudele. Järgmised olulised sammud ELi täieliku toetuse abil peavad Kreeka ja Itaalia suutma luua kõikjal ja viivitamata igakülgselt toimivad esmase vastuvõtu keskused. Teised liikmesriigid peavad viivitamata rahuldama veel täitmata vajaduse Frontexi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ekspertide järele. Kreeka ja Itaalia peavad suurendama jõupingutusi, et taastada reaalne tagasisaatmine ja ära hoida ebaseaduslike rändajate põgenemist enne nende tagasisaatmist. Kreeka peaks võtma tänases komisjoni soovituses sätestatud meetmed Dublini määruse kohaste üleandmiste taasalustamiseks, tehes seda juhtumipõhiselt ja toetudes tehtud edusammudele. III.2 Ümberpaigutamise korraldamine Kahe nõukogu vastu võetud ümberpaigutamist käsitleva otsusega tunnistatakse vajadust anda Kreekale ja Itaaliale kriisiolukorras viivitamatut abi. Suurima surve all olevate liikmesriikide olukorda saab kergendada eelkõige ümberpaigutamise abil, mis võimaldab rände haldamist korrastada. Kuid see nõuab, et riigid, kust rändajad ümber paigutatakse, ja liikmesriigid, kuhu nad üle antakse, teeksid omavahel tõhusat koostööd. Esmajärjekorras on oluline, et Kreeka ja Itaalia kohustuksid korraldama registreerimist ning kontrolli asjakohaselt ja põhjalikult. Mõlemad liikmesriigid võtavad parajasti kasutusele süsteemid, et tuvastada, suunata edasi, registreerida ja üle anda ümberpaigutamise kandidaate, samuti selleks, et teha enne lahkumist arstlik ja julgeolekukontroll. Varjupaigataotlejad peaksid mõistma, et ümberpaigutamine annab rohkem kindlust kui kohalikust varjupaigasüsteemist kõrvalehoidumine ning et neil ei lasta ebaseaduslikult oma valitud liikmesriiki reisida. Kreeka puhul nõuab see Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahelise piiri tõhusamat kontrolli (ELi toel), et tagada eelkõige kõikide ebaseaduslikult ELi territooriumile saabunud isikute registreerimine ning määrata kiiresti ja tõhusalt kindlaks ning saata tagasi need, kellel 19 20 Teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule: Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast, COM(2015) 510 final, 14.10.2015. Komisjoni soovitus, mis on adresseeritud Kreeka Vabariigile ja milles käsitletakse kiireloomulisi meetmeid, mida Kreeka peab võtma üleandmiste taasalustamiseks määruse (EL) nr 604/2013 kohaselt (C(2016) 871, 10.2.2016). 11
puudub õigus Euroopa Liidus viibida. Ühtlasi on väga oluline karistada ebaseaduslikult teistesse liikmesriikidesse liikujaid ja saata nad tagasi ümberpaigutamise sihtliikmesriiki. Kõige olulisem tegur on siiski liikmesriikide poliitiline tahe panna ümberpaigutamine toimima 21. Kuigi ümberpaigutamise tingimustele vastavate kandidaatide arv on tõusuteel, on liikmesriigid siiani vormistanud vaid veidi üle 2 000 koha ja üksnes 12 liikmesriiki on ümberpaigutatud isikuid vastu võtnud. 8. veebruari seisuga oli Kreekast ümber paigutatud ainult 218 inimest ja Itaaliast 279 22. Viis liikmesriiki ei ole siiani pakkunud ühtegi kohta ümberpaigutamiseks 23. Ümberpaigutamise aeglust on põhjendatud erinevate teguritega, sealhulgas asjaoluga, et puuduvad spetsiaalsed kontaktpunktid (kus viia läbi tervise- ja turvakontrolli, mis on ainsad põhjused, millele toetudes ümberpaigutamise sihtliikmesriik võib keelduda ümberpaigutamise kandidaadi vastuvõtmisest), ning vastuvõtva liikmesriigi vastuvõtuvõime ei ole saabujate hulka arvestades piisavalt suur. Liikmesriigid peavad tegema lõpu viivitamisele ja võimatute tingimuste seadmisele olemasolevatest kohtadest teatamisel. Sellepärast saatis komisjon täna kirjaliku pöördumise kõigile liikmesriikidele, et tuletada neile meelde kahest otsusest tulenevaid kohustusi ja kutsuda neid üles otsuste elluviimist kiirendama, võttes arvesse, et olukorda tuleks kiiresti leevendada. Tõenäoliselt sedamööda, kuidas piirikontroll Lääne- Balkani rändeteel rangemaks muutub, suureneb surve seal, kus eesmärk on survet vähendada. Seetõttu suureneb vajadus solidaarsuse järele veelgi. Järgmised olulised sammud Liikmesriigid peaksid täitma oma kohustusi, kiirendades ümberpaigutamisotsuste rakendamist. Liikmesriigid ja ELi ametid (Frontex, EASO) peaksid aitama Kreekal tõhusamalt kontrollida Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahelist piiri, et tagada eelkõige kõikide ebaseaduslikult ELi territooriumile saabunud isikute registreerimine ning määrata kiiresti ja tõhusalt kindlaks ning saata tagasi need, kellel puudub õigus Euroopa Liidus viibida. III.3 Tugevad piirid ELi välispiiri haldamine on vastutusrikas ülesanne. Kui inimene ületab ebaseaduslikult piiri, tuleks talle anda võimalus taotleda rahvusvahelist kaitset. Kui ta seda teeb, peab liikmesriik, kuhu ta esimesena sisenes, andma talle juurdepääsu riiklikele varjupaigamenetlustele, nagu on nõutud rahvusvaheliste ja Euroopa õigusaktidega. Kui ta varjupaika ei taotle, võib liikmesriik, kuhu ta esimesena sisenes, tal riiki sisenemise keelata ja peakski seda tegema. Vastutus piirikontrolli eest on piiril olevate rändajate kohustuste peegelpilt. Põhimõte seisneb selles, et ilma registreerimata ei ole õigusi. Kolmanda riigi kodanik peab vastama Schengeni piirieeskirjades sätestatud riiki sisenemise tingimustele, sealhulgas peab tal olema kehtiv reisidokument 24. Liikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et isikud, keda on varjupaiga taotlemise eesmärgil lubatud nende territooriumile, ei saaks enne varjupaigataotluse hindamist ja sellekohase otsuse tegemist põgeneda. 21 22 23 24 Septembris liikmesriikidega toimunud ümberpaigutamise ja ümberasustamise foorumil, mille korraldas komisjon, lepiti kokku ümberpaigutamise rakendamise eri etappides. Esimesest 40 000 inimest hõlmavast ümberpaigutamiskavast on veel 8 000 kohta konkreetsele liikmesriigile määramata. 2016. aasta 8. veebruari seisuga. Üksikasjalikum teave on esitatud 4. lisas. Seda kohaldatakse nii välispiiril kui ka sisepiiridel, kus piirikontrollid on taas kasutusele võetud. Humanitaarsetel kaalutlustel võib liikmesriik lubada riiki sisenemist ka juhul, kui sisenemistingimused ei ole täidetud, teavitades sellest teisi liikmesriike. 12
Samuti peaks olema selge, et soov minna läbi liikmesriigi, et taotleda varjupaika teises liikmesriigis, ei ole vastuvõetav põhjus riiki sisenemise lubamiseks. Õigust saada juurdepääs õiglasele varjupaigamenetlusele mida tunnustatakse rahvusvahelise pagulasõiguse kohaselt ja mida järgivad nii ELi liikmesriigid kui ka Lääne-Balkani riigid ei saa kasutada ettekäändena, et valida riiki, kus varjupaigataotleja oma varjupaigataotluse esitab. See on üks suundumusi, mis on iseloomustanud Lääne-Balkani rändetee piirikontrolle viimastel kuudel. Ränga rändesurve all on mitmed riigid, sealhulgas liikmesriigid, pidanud end vaid transiidiriigiks, loonud üksnes väikesemahulist ja lühiajalist vastuvõtuvõimet ning mõnel juhul transportinud rändajaid ühelt piirilt teisele. Lääne-Balkani rändetee riikide vaheline koostöö ei ole piisav. Regulaarselt on esinenud juhtumeid, kus üks riik on ühepoolselt teinud otsuseid, mis põhjustavad iga rändeteel eespool oleva riigi piiril ahelreaktsiooni. Selle tulemuseks on näiteks de facto sisenemise keelamine kodakondsuse või varjupaigataotluse kavakohase registreerimisriigi põhjal. Sellised meetmed ei paku Euroopa Liidu ees seisvatele probleemidele struktuurset lahendust. Seepärast on komisjon rõhutanud sisserändajate registreerimise, pidavate piiride ja vastuvõtuvõime suurendamise olulisust. Esimene samm olukorra normaliseerimisel on aktsepteerida vajadust selliste meetmete kooskõlastamise järele, vältida vastutuse kõrvale lükkamist ja pingeid naaberriikide vahel ning hoida ära olukord, kus suur hulk rändajaid jääb rändeteel ummikseisu. Kooskõlastamine peaks hõlmama nii varajast hoiatamist kui ka läbipaistvust. Kuid teine samm peab nüüd olema korra taastamine süsteemis, nii et riiki lubatakse üksnes need, kes taotlevad varjupaika Dublini määruse kohaselt vastutava liikmesriigi riiklikus varjupaigasüsteemis. Teadmine, et pagulased ja rändajad on juba teatava liikmesriigi läbinud, on ilmselgelt vähendanud liikmesriikide valmisolekut nimetatud kohustusi täita, kuid seda normi tuleks uuesti järgima hakata. Uuem suundumus Lääne-Balkani rändeteel asuvates riikides on siiski selge: järk-järgult tihendatakse piirikontrolle, mis võib viia piiride sulgemiseni, kui rändevood ei vähene. Seepärast on oluline asuda kiiremini täitma kohustusi, mis võeti Lääne-Balkani riikide juhtide kohtumisel, saavutada omavaheline otsuste koordineerimine ja tagada, et otsused põhineksid liidu õigusaktidel. Sellega seoses oodatakse Kreekalt, et ta kontrollib Frontexi tõhustatud toetusel täielikult oma piiri endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga. Kreeka esitatud taotluse tulemusena on sellega algust tehtud, kuigi Frontexi abi on vähe kasutatud. Frontexi osalemist tuleks nüüd tõhustada ja kasutada maksimaalselt, laiendades lähetatud ametnike täidetavaid ülesandeid. Kuigi Frontexi ühisoperatsiooni ei ole võimalik ellu viia otse endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi territooriumil, valmistatakse praegu ette alternatiivset Frontexi tuge. Võimalikud täiendavad meetmed kõnealusest piirist põhja pool tuleks võtta ELi õigusnormide alusel. Liidu suutlikkus säilitada sisepiirikontrollita ala sõltub välispiiri kindlusest. Schengeni süsteem on küllalt paindlik, et võimaldada liikmesriikidel reageerida muutlikule olukorrale. Schengeni eeskirjadega antakse võimalus reageerida konkreetsetes olukordades, taaskehtestades ajutiselt piirikontrolli kõikidel liikmesriigi sisepiiridel või osal neist, kui tegemist on tõsise ohuga sisejulgeolekule või avalikule korrale. Sisserändajate ja pagulaste arvu pideva suurenemise tõttu on väljapääsmatusse olukorda sattunud liikmesriigid võtnud erakorralisi meetmeid, näiteks tarade püstitamine ja sisepiiridel piirikontrolli ajutine taaskehtestamine 25. Schengeni piirieeskirjadega on piirikontrolli ajutisele taaskehtestamisele seatud ajapiirang, mis on kooskõlas selle ajutise laadiga, ning seda on võimalik pikendada üksnes rangelt kindlaks määratud tingimustel. Piirikontroll tuleks lõpetada kaheksa kuu möödudes, välja arvatud juhul, kui nõukogu soovitab pärast selle aja möödumist 25 Ungari ja Sloveenia sisepiiridel on piirikontrolli taaskehtestamine lõpetatud. Ka Prantsusmaa ja Malta on kohaldanud sisepiiridel kontrolle, mis ei ole seotud rändekriisiga. 13
piirikontrolle jätkata, kuna Schengeni hindamisaruandes on leitud, et välispiiri kontrollimises esineb jätkuvalt tõsiseid vajakajäämisi, mida ei ole kõrvaldatud, ning kuna kogu Schengeni ala toimimine on ohus ja varitseb tõsine oht sisejulgeolekule või avalikule korrale. Välispiiri haldamise tavapärase hindamise osana tehti 2015. aasta novembris etteteatamata Schengeni kontrollkäik Kreeka välispiirile. Liikmesriikide ja komisjoni ekspertidest koosnevad kaks rühma hindasid Kreeka merepiiri (kaks Egeuse mere saart) ja maismaapiiri Türgiga. Kreeka ametiasutustele anti võimalus aruandes esitatud fakte kommenteerida ja seejärel sai aruanne Schengeni hindamiskomitees liikmesriikidelt positiivse arvamuse. Komisjon järeldas 2. veebruaril, et tuvastatud puudused on tõsised. Nõukogu kaalub praegu soovituste esitamist nende tõsiste puuduste kõrvaldamiseks. Komisjon on valmis võtma asjakohaseid rakendusmeetmeid, kui nõukogu on oma otsuse teinud. Sisepiiridel tehtava piirikontrolli taaskehtestamisega kaasnevad kulud Sisepiiridel kontrolli kaotamiseks tuleb Schengeni süsteem stabiliseerida kaitsemehhanismide abil. Kui seda ei tehta, kaotaksid inimesed piiriülesest vabast liikumisest tulenevad suured eelised, ühtlasi tooks see tõenäoliselt kaasa suuri kulusid nii kodanikele kui ka ettevõtjatele, kahjustades seega ühtset turgu 26. Kui piirikontrolle hakatakse süsteemsemalt ja püsivamalt uuesti rakendama, kaasneksid sellega eelkõige ELi piiriülestele töötajatele, kaupade autovedude korraldajatele ja avaliku halduse asutustele märkimisväärsed otsesed kulud. ELis vabalt liikuvate kaupade väärtus on praegu üle 2 800 miljardi euro ja kogus 1 700 miljonit tonni. Hinnangute kohaselt võib sisepiiridel kontrolli süstemaatiline ja pikaajaline taaskehtestamine maksta ainuüksi otseste kuludena 5 18 miljardit eurot 27. Mõju ulatuks transpordisektorist kaugemale, mõjutades kaubavahetuse mahtu ja kulusid ning Euroopa logistikasektori tõhusust, ja tooks tõenäoliselt kaasa hinnatõusu. Samuti tekitaks see raskusi tööturul: 1 % Schengeni riikides elavatest töötavatest inimestest töötavad teisel pool riigipiiri ja taastatud kontrollid mõjutaksid ka neid 28. Kui piirikontrollidega kaasneb ELi ühise viisapoliitika killustumine, nähtub simulatsioonidest, et see mõjutaks suuresti turismitööstust (10 20 miljardit eurot või 0,07 0,14 % ELi SKPst). Kui käivituks protsess, mis ohustab majandusliku integratsiooni tihedust, sealhulgas majandus- ja rahaliidu asjakohast toimimist, võivad keskpika ajavahemiku kaudsed kulud olla oluliselt suuremad kui otseste kulude prognoos, kuna mõju liidusisesele kaubandusele, investeeringutele ja liikuvusele oleks ennenägematu. Jätkusuutlik lahendus välispiiril Komisjon võttis 2015. aasta detsembris vastu piiride paketi, mille eesmärk on paremini hallata rännet ja käsitleda ELi julgeolekuohte, kaitstes samas Schengeni alal vaba liikumise põhimõtet. Paketi keskne 26 27 28 France Stratégie' analüüsi kohaselt võib sisepiiridel püsiva kontrolli taastamine vähendada Schengeni riikide vahelist kaubavahetust vähemalt 10 %. Kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt oleks lisakulusid 7,1 miljardi euro ulatuses ja maanteeveoettevõtjate arvele langeks veel täiendavad 3,4 miljardit eurot aastas (kui keskmine ooteaeg piiril oleks üks tund) ja rohkem kui 6,7 miljardit eurot aastas (kui keskmine ooteaeg oleks kaks tundi), mõjutades vähemalt 57 miljonit rahvusvahelist autovedu. Reisijate jaoks oleks mõju kõige tuntavam maismaatranspordis, kus pikeneks reisiaeg ning kaasneksid viivitused ja liiklusummikud (2,6 miljardit eurot aastas), samas kui täiendava dokumentide kontrollimise menetlused võtaksid liikmesriikide eelarvetest ligikaudu 1,1 miljardit eurot aastas. Piiriüleste töötajate osakaal on eriti suur Slovakkias (5,7 %), Eestis (3,5 %), Ungaris (2,4 %) ja Belgias (2,3 %). 14