TÄHE 06, 503 TARTU. Tel. 7303735 Registreerimisnumber 0696600 MTR EH,EJ,EK,EO,EP 0696600-000 MATER MK,MU,MO,MP 009-00 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 58/200 Töö nr: IB39/203 Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Tellija: Laeva Vallavalitsus Objekti asukoht: Laeva küla, Laeva vald, Tartu maakond MEETME "VOOLUVEEKOGUDE SEISUNDI PARANDAMINE" TAOTLUSDOKUMENTATSIOON LISA MUUDETUD 3.09.203 LAEVA JÄRVE KALAPÄÄSUD EELPROJEKT Projekteerija: Risto Tihane Juhataja: Urmas Nugin TARTU 203
SISUKORD SELETUSKIRI... 3. SISSEJUHATUS... 3 2. EELPROJEKTI KOKKUVÕTE... 3 3. PLANEERIMISDOKUMENDID JA ÕIGUSLIK ALUS... 6 4. PROJEKTI PIIRKONNA ÜLEVAADE... 7 4. Sotsiaal-majanduslik ja rahvastiku lühiülevaade... 7 4.2 Laeva jõe üldandmed ja jõe hüdromorfoloogiline kirjeldus... 8 4.3 Hüdroloogia... 9 4.5 Laeva jõe kalastik... 9 4.6 Laeva jõe seisundiklass... 0 5. PROJEKTI PIIRKONNA MAA-ALA JA RAJATISTE KUULUVUS... 0 6. OLEMASOLEVATE RAJATISTE KIRJELDUS... 0 7. KALADE RÄNDETINGIMUSTE PARANDAMISEKS EHITAVATE, RENOVEERITAVATE VÕI LIKVIDEERITAVATE RAJATISTE NING MUUDE VEEKOGU SEISUNDIT PARANDAVATE MEETMETE VÕRDLUS... 2 7. Üldosa... 2 7.2 Kalade rännet võimaldavad alternatiivid... 2 7.2. Alternatiiv, tehiskärestik... 2 7.2.2 Alternatiiv 2, möödaviikpääs... 4 7.2.3 Põhi alternatiivi valik... 5 7.3 Alternatiivide ekspluatatsioon... 5 7.4 Projekti lõpetamine... 5 8. PROJEKTI ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS... 5 9. PROJEKTI FINATSPLAAN... 6 0. PROJEKTI INFRASTRUKTUURI PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE HANGETE JA ELLUVIIMISE PLAAN... 6. KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD... 6 LISAD PLAANILINE MATERJAL LISA Projektala asukoht Eesti vesikondade ja alamvesikondade kaardil LISA 2 Projektala asukoht Eesti põhikaardil LISA 3 Väljavõte katastrikaardist LISA 4 Väljavõte kitsenduste kaardirakendusest LISA 5 Väljavõte maaparandussüsteemide kaardirakendusest GRAAFILINE OSA JOONIS Alternatiiv I M :500 JOONIS 2 Alternatiiv II M :500
SELETUSKIRI. SISSEJUHATUS Käesoleva eelprojektiga antakse Tartumaal Laeva vallas Laeva külas asuvale Laeva järve paisu kalapääsude lahendusvariandid. Eelprojekt on koostatud meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" taotlusdokumentatsiooni lisana ja selle koostamisel on lähtutud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile esitatava rahastamistaotlusega seotud eelprojekti koostamise juhendist. Käesoleva eelprojekti koostamise aluseks on Laeva Vallavalitsuse ja Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ vaheline leping. Käesolevas eelprojektis väljapakutud alternatiive on käsitletud AS Maves poolt koostatud keskkonnamõjude eelhinnangus " Laeva paisule kalapääsu rajamise keskkonnamõju eelhinnang". Laeva järve veepeegli pindala on,3 ha. Laeva järv on kantud ehitisregistrisse Laeva veehoidla (reg. kood 220276537) nime all. Paisjärv rajati 980-ndate. lõpus niisutusveehoidlana. Kaasajal on paisjärv omandanud Laeva külas virgestuse eesmärgi. Samuti on paisjärv Laeva küla ilmestavaks maastikuarhitektuurseks elemendiks. Paisjärv on osaliselt kinni kasvanud. Laeva järve pais kujutab endast pinnasmuldele betoonist ja maakividest rajatud eriprofiil ülevoolu. Keskmine paisutuskõrgus on 80 cm. Käesoleval hetkel on laeva järve pais ületamatuks kalarände takistuseks ülesvoolurändel. Laeva järv asub Laeva jõel (VEE039600), mida ei ole nimetatud "Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad" keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määruses nr 58 ega ka "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" keskkonnaministri 5. juuni 2004. a määruses nr 73. Objekt ei asu Natura 2000 alal. Eelprojektis pakutakse välja kaks alternatiivi kaladerände soodustamiseks Laeva järve paisul. Alternatiivi rakendamisega parandatakse Laeva jõe ökoloogilist seisundit. 2. EELPROJEKTI KOKKUVÕTE Eelprojektis kavandatud ehitustegevus hakkaks toimuma Veehoidla (3830:002:058), Meierei (3830:002:0440) ja Väänikvere tee (3830:002:060) kinnistutel, mis asuvad Laeva külas Laeva vallas Tartumaal. Laeva valla üldpindala on 233,8 km 2. Laeva valla elanike arv seisuga 0.0.203 oli 809 inimest. Võrdluseks 0.0.202 oli elanike arv 842 inimest ja 2000 aasta
rahvaloenduse andmetel oli Laeva vallas 877 alalist elaniku. Valla asustustihedus on väike, ühel ruutkilomeetril elab 3,5 inimest. Laeva jõgi on jaotatud kaheks veekogumiks: Laeva Loksu pkr-ni (039600_) ja Laeva Loksu pkr-st suudmeni (039600_2). Laeva järv jääb esimesse veekogumisse. Laeva Lonksu pkr-ni veekogumi seisundiklassiks on Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega.04.200. a. nr 8) kohaselt "hea". Laeva järve pais kujutab endast pinnasmuldele betoonist ja maakividest rajatud eriprofiil ülevoolu. Keskmine paisutuskõrgus on 80 cm. Käesoleval hetkel on laeva järve pais ületamatuks kalarände takistuseks ülesvoolurändel. Eelprojektis käsitletakse kahte alternatiivi kaladerände soodustamiseks. Alternatiiv I käsitleb tehiskärestiku rajamist. Tehiskärestik rajatakse olemasoleva künnisülevoolu jalamile alumisse bjeffi. Tehiskärestiku rajamisega ühildatakse olemasolev paisu hari alumise bjefiga sujuvalt. Tehiskärestiku kujundatakse madalveesäng, kus oleks tagatud minimaalsete vooluhulkadega vähemalt 20 cm veekiht. Tehiskärestikule paigaldatakse voolu rahustavad kivirahnud. Tehiskärestik on projekteeritud ~2% languga, pikkusega 85 m ja laiusega 23 m. Alternatiiv II käsitleb möödaviikpääsu rajamist. Möödaviikpääs on projekteeritud Laeva jõe vasakkaldale. Möödaviikpääs on projekteeritud trapetsikujulisena, põhjalaius,6 m ja nõlvusega :2, pikki languga %. Möödaviikpääs oleks 80 m pikk. Möödaviikpääsu paigaldatakse kivid laiusega 50 60 cm ja kõrgusega ~90cm. Kive paigaldada kraavi põhja, iga 0 m-i kohta umbes 25 tk. Lisaks paigaldada kive kraavi nõlvadele, iga 0 m-i kohta umbes 6 tk. Normaalveetasemetega oleks möödaviikpääsus vooluhulk 300 l/s, voolu kiirus u. 0,35 m/s ja veekihi tüsedus 0,4 m. Arvutuslikult võib paisjärves veetase tõusta 75 cm, seetõttu kõiguvad möödaviikpääsu hüdraulilised parameetrid suures ulatuses. Maksimaalselt läheks läbi möödaviikpääsu ligemale 3 m 3 /s, mille korral oleks voolu kiirused üle 2 m/s. Sellised kiirused eeldavad möödaviikpääsu põhja ja nõlvade tugevat kindlustamist. Põhivariandi valikul on lähtutud ihtüoloogi ekspert arvamusest (R. Järvekülg. 2.09.203) ja kinnistuomanike kooskõlastustest. Alternatiiv II ei ole kinnistuomaniku vastuseisu tõttu teostatav alternatiiv. Põhivariandiks on valitud alternatiiv I kogumaksumusega 96 320EUR. Alternatiiv I hõlmab endas järgnevaid ehitustöid; veetaseme alandamine, ajutiste veetõrjetammide rajamine, ehitusaegse Laeva jõe möödavoolu rajamine, veetaimestiku eemaldamine alumises bjeffis, alumise bjeffi saare väljakaeve, tehiskärestiku rajamine, ajutiste rajatiste likvideerimine, veetaseme taastamine ja heakorrastus tööd.
TEGEVUS ÜHIK MAHT Tehiskärestiku rajamine Veerispuiste, kärestiku kehand Suuremad kivirahnud Ø70-90cm Filterkangas Alumise bjefi korrastamine Võsa ja veetaimestiku eemaldamine Saare väljakaeve, jõesängi kaeve Tehiskärestiku rajamisega kaasnevad vajalikud ehitustegevused Ehitusplatsi ettevalmistamine Veetõrje Heakorrastustööd, haljastus Tabel. Peamised ehitustöödemahud kompl m 3 m 3 m 2 töö m 2 m 3 kompl töö töö m 2 Projekti elluviijaks on Laeva Vallavalitsus. 400 550 2500 2500 300 00 Keskkonnamõjude eelhinnangu järeldustes on välja toodud, et jõgi on kalastikulisest seisukohast väärtuslik; tõkestamatus Laeva lävendis tõstaks jõe kalastikulist väärtust ning tagaks hea seisundi; vald hindab paisjärve potentsiaalse miljööväärtusliku alana ning on selle korrashoiuks plaaninud rahalisi vahendeid ning tõkestamatus on teostatav ka kalapääsu rajamisega. Tulenevalt ihtüoloogi ekspertarvamusest on kõige sobilikum variant tehiskärestik, mille lang jääb vahemikku 2 2,5%. Projekti realiseerimise ajaline plaan on koostatud lähtudes abikõlbulikkuse perioodi lõpptähtajast 3.2.205.a ja eeldusest, et rahastamise taotluse rahuldamise otsus tehakse mitte hiljem kui detsembris 203.aastal. Sellisel juhul oleks projekti realiseerimise ajaline plaan järgmine: ETAPP TEGEVUS PERIOOD MAKSUMUS (sh km 20%) EUR 0. Eelprojekti koostamine, keskkonna mõjude eelhinnangu koostamine.. Hange projektijuhi ja kalapääsude põhiprojekti koostaja leidmiseks, lepingute sõlmimine 2. Projekteerimistööd, projektlahenduste kooskõlastamine 3. Hanke ettevalmistamine ehitustööde peatöövõtja leidmiseks, ehituslubade taotlemine 4. Ehitushanke väljakuulutamine, hankeperiood, hange omanikujärelevalve teenuse osutaja leidmiseks, lepingute sõlmimine Juuliseptember 203 Jaanuar - märts 204 Märts - mai 204 Aprill - mai 204 Aprill - mai 204 5 60 4 800
5. Ehitustööd ehitusplatsil, konstruktsioonide ja Mai - 8 560 seadmete hanked, paigaldustööd august 204 6. Projektdokumentatsiooni esitamine Oktoober 204 7. Omaniku järelevalve teostamine Mai 2 400 august 204 8. Projektijuhtimine Märts - 2 400 oktoober 204 KULUD KOKKU EUR 96 320 Tabel 2. Planeeritava toetuse kasutamise kava ja projekti elluviimise plaan. 3. PLANEERIMISDOKUMENDID JA ÕIGUSLIK ALUS Käesoleva eelprojekti koostamise aluseks on Laeva Vallavalitsuse ja Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ vaheline leping, mis näeb ette töövõtja poolt Laeva paisu kalapääsud eelprojekti koostamise. Vatsavalt Keskkonnaministri 5. juuli 200. a määrusele nr 24 meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral 3.-le on toetuse andmise eesmärk vooluveekogude ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali parandamine. Eelprojektis toodud alternatiivi rakendamisel tagatakse Laeva jõe ökoloogilise seisundi paranemine. Vastavalt eelpool nimetatud määruse 4.-le on toetatavate tegevuste hulgas kalapääsude rekonstrueerimine ja rajamine olemasolevale paisule, vajadusel koos paisu rekonstrueerimise ning sette eemaldamisega paisjärvest. Paisjärvest sette eemaldamist toetatakse ainult samast paisjärvest, mille paisul rekonstrueeritakse või rajatakse kalapääs. Sette eemaldamist paisjärvest toetatakse kuni 50% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Paisu rekonstrueerimiseks antakse toetust ainult mahus, mis on vajalik kalapääsu rekonstrueerimiseks või rajamiseks. Käesolev eelprojekt on koostatud meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral lisas toodud juhendi järgi. Käesoleva eelprojekti eesmärgiks on anda lahendus variandid kalade rändevõimaluste tagamiseks Laeva järve paisu juures, mis senini on olnud kaladele ületamatuks tõkkeks ülesvoolu rändel. Kavandatud tegevus on vastavuses EL veepoliitika raamdirektiivi nõuetega ja Looduskaitseseadusega. Samuti vastab projektis kavandatud tegevus Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega.04.200. a. nr 8) pinnaveekogumite seisundi parandamise meetmele, kus on ettenähtud kas likvideerida rändetõkked või rajada kalateed vooluveekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks. Järgnevad projekteerimisetapid ja kalapääsude rajamine tuleb läbi viia vastavalt Planeerimisseadusele, Ehitusseadusele ja kohaliku omavalitsuse ehitusmäärustele arvestades
Veeseadusest, Muinsuskaitseseadusest ning Looduskaitseseadusest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid. Käesolevale eelprojektile on koostanud AS Maves keskkonnamõju eelhinnangu "Laeva järve kalapääsud" (sept. 203, Tallinn). Kalapääsu rajamine Laeva järve paisu juurde on vastavuses Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. ja Elukeskkonna arendamise rakenduskava (CCI number: 2007EE6PO002) meetmetega. Eelprojektis kavandatud tegevus ei ole vastuolus Laeva valla arengukavas toodud visioonidega ja Laeva valla üldplaneeringuga. 4. PROJEKTI PIIRKONNA ÜLEVAADE Käesolev eelprojekt on seotud Laeva külaga, Laeva vallas. Laeva valla üldpindala on 233,8 km 2. Projektis kavandatud tegevused toimuvad Laeva jõel (VEE039600), mida ei ole nimetatud "Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad" keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määruses nr 58 ega ka "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" keskkonnaministri 5. juuni 2004. a määruses nr 73. Laeva jõgi on jaotatud kaheks veekogumiks: Laeva Loksu pkr-ni (039600_) ja Laeva Loksu pkr-st suudmeni (039600_2). Laeva järv jääb esimesse veekogumisse. Kavandatud tegevus ei hakka toimuma Natura 2000 alal. 4. Sotsiaal-majanduslik ja rahvastiku lühiülevaade Laeva vald asub Tartumaa loodeosas Tallinn -Tartu maantee ümbruses. Laeva valla keskus, Laeva küla, asub piirkondlikust tõmbekeskusest Tartust 25 km kaugusel. Vald hõlmab osa Võrtsjärve nõost, ulatub kagus ja lõunas Emajõeni, läänes Pedja jõeni. Valla lõuna- ja lääneosas on suured luhad ja sood (Karusaare raba, Peenraraba, Ristsaare soo jt.) ning soometsad. Veidi kõrgemat kesk- ja kirdeosa katab enamasti mets. Asustus paikneb peamiselt Laeva jõe ääres ja Emajõe lähikonnas. Laeva valla elanike arv seisuga 0.0.203 oli 809 inimest. Võrdluseks 0.0.202 oli elanike arv 842 inimest ja 2000 aasta rahvaloenduse andmetel oli Laeva vallas 877 alalist elaniku. Valla asustustihedus on väike, ühel ruutkilomeetril elab 3,5 inimest (Eesti keskmine on 28,6 in/km²). Suurim küla vallas on Laeva. Siin asuvad ka valla keskus, põhikool, lasteaed, kultuurimaja, raamatukogu, perearstikeskus, kauplus ja postipunkt. Suurimateks maakasutajateks vallas on Alam-Pedja looduskaitseala (9296,4 ha) ja Laeva metskond. (908,3 ha)
Põhilisteks majandusharudeks on põllumajandus, metsandus ja piimasaaduste ümbertöötlemine. Suuremateks tööandjateks on: AS Valio Eesti Laeva Meierei; Laeva Vallavalitsus, AS Pk Oliver; OÜ Aiu Põllumajandus; AS Tartu Tehnika; OÜ Portaal; OÜ Vilkest; POÜ Kärevere; OÜ Pähkli Metsatööd; OÜ Imera Kaubandus. 4.2 Laeva jõe üldandmed ja jõe hüdromorfoloogiline kirjeldus Laeva jõgi on Jõgeva- ja Tartumaal kulgev Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonna jõgi, pikkusega 5,2 km ja valgalaga 275,2 km 2. Laeva jõgi on Emajõe ülemjooksu vasakpoolne lisajõgi. Tähtsamad lisajõed: Pirusi peakraav, Hundi peakraav, Loksu peakraav, Pärka oja ja Sooääre kraav. Jõe ülemjooks asub Vooremaal ning kesk- ja alamjooks Võrtsjärve nõos. Jõgi saab alguse Kassinurme-Patjala mõhnastiku lääneserva piirkonnas, Kassinurme külaläänekülje all olevaist allikaist. Lähte osas Kassinurme soos voolab jõgi "Kassinurme mägede" läänenõlva alla lõunakagusse. Kaarepere küla kohal käändub jõgi itta, jõuab Visusti sohu, pöörab seal kagusse ja möödub Visusti külast ida poolt. Edasi suundub jõgi läände ja väljub Visusti soost Visusti ja Mullavere voore vahel. Enne Sepa külani jõudmist teeb jõgi paari kilomeetri pikkuse looke ümber Sortsi raba lõunaotsa kagusse, misjärel suundub laias marginaalses ürgorus edelasse, möödub Pirusi, Koogi ja Suuresöödi külast ning voolab seejärel umbes 8 km pikkuselt metsa vahel. Väänikvere külas käändub jõgi lõunasse, ent kilomeeter allavoolu uuesti edelasse ja möödub Laeva küla keskusest põhja poolt. Valmaotsa külas teeb jõgi kaare ümber Laeva marginaalse oosi edelaotsa ja laskub Emajõe orundis olevasse Laeva sohu. Soos voolab jõgi selle kirdeserva lähedal sirges kunstlikus sängis (Laeva kanal) umbes 8 km pikkuselt algul kagu ja hiljem ida poole, möödub Kärevere küla lõunaotsast ja suubub Emajõkke. Jõgi on suuremas osas süvendatud ja õgvendatud. Loodusliku või selle lähedast käänulist jõesängi leidub ainult 5-6 km ulatuses keskjooksul, Vahemetsa külast allavoolu. Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel ~66 m ja suudmes 3,9 m. Jõe langus on ~34 m ja keskmine lang ~0,7 m/km. Ülemjooksul on Laeva jõgi 3-5 (valdavalt 4) m lai ja 0,2-,0 (valdavalt 0,4) m sügav; voolukiirus 0,05-0,4 (enamasti 0,2) m/s. Keskjooksul on jõgi 4-6 (valdavalt 5) m lai ja 0,5-,0 (valdavalt 0,7) m sügav; voolukiirus 0,05 m/s. Alamjooksul on jõgi 5-25 (valdavalt 8-0) m lai ja 0,3-,0 (valdavalt 0,7) m sügav; voolukiirus 0,05-0,2 (enamasti 0,) m/s. Suudmest alates on Laeva jõel järgmised paisud: Laeva järve pais - paisutuskõrgus 0,8 m, kaladele ületamatu rändetakistus ülesrändel;
Koogi I pais - paisutuskõrgus 2,2 m, maakividest künnisülevool, rajatud möödaviikpääs basseinide kaskaad kalapääs ("Laeva jõe uuendamine ja ökoloogiline korrastamine" projekti raames); Koogi II pais - paisutuskõrgus,4 m, sillaalune basseinide kaskaad, kaladele ületatav. 4.3 Hüdroloogia Laeva jõe valgala on 275,2 km 2. Laeva järve paisu lävendis on Laeva jõe valgala 55 km 2. Laeva jõel pole hüdroloogilisi vaatlusi teostatud ja seetõttu on alljärgnevad vooluhulgad arvutuslikud ehk ligikaudsed. Aasta keskmine vooluhulk Laeva järve paisu ristlõikes on,2 m 3 /s. Maksimaalne vooluhulk küündib 3 m 3 /s (%-line). 7 päeva miinimumperioodil on 95%-lise tõenäosusega tagatud vooluhulk 85 l/s. 4.5 Laeva jõe kalastik Laeva jõest on andmeid vähemalt 9 kalaliigi esinemise kohta: ojasilm, haug, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, tõugjas, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, koger, trulling, luts, luukarits, ahven, kiisk, võldas. Tõenäoline on veel hingu esinemine jões. Kaitseväärtusega kalaliikidest on Laeva jõgi oluliseks elupaigaks võldasele ja võimalik, et ka tõugjale (2003. a. tõusis tõugjas Laeva jõe alamjooksule kudema). Esinevad veel ojasilm ja tippviidikas, tõenäoliselt ka hink. Võldas on levinud jõe kesk- ning alamjooksul, Suuresöödist jõe suudmeni (ca 25 km). Tõugjale on kudepaigana olulised Laeva jõe alamjooksu kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga lõigud, püsivalt tõugjas Laeva jões ei ela. Ojasilmu leviku kohta täpne ülevaade puudub, tippviidkas ja hink esinevad tõenäoliselt jõe alamjooksul (Laevast jõe suudmeni, ca 5 km). Kalanduslikult on Laeva jõgi oluline eelkõige Emajõe (võimalik, et ka Peipsi ja Võrtsjärve) kalade sigimiskohana. Laeva jõe alamjooksule tõusevad kevadel kudema säinas, haug, särg, teib, tõugjas, tõenäoliselt ka turb. Samas pakub jõgi ka häid võimalusi harrastuspüüdjatele. Peamisteks püügiobjektideks jões on haug, särg, säinas, turb ja ahven. Kuna Laeva jõgi on Emajõe kaladele oluliseks kude- ning noorjärkude kasvuala, siis on tähtis tagada kaladele rändevõimalused jões. Jõe kesk- ning alamjooks on praktiliselt kogu ulatuses kanaliseeritud, kuid Alam-Pedja LKA piiresse jääv ajalooline vana jõesäng on alles (Karisto oja, Aiu jõgi) ning tõsiselt tuleb kaaluda jõe suunamist tagasi vanasse ajaloolisse sängi (Emajõe kalurite andmetel oli see jõeosa vanasti väga oluline kalade kudeala)
4.6 Laeva jõe seisundiklass Laeva jõe seisundit on käsitletud (uuritud) Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas. Laeva jõgi on jaotatud kaheks veekogumiks: Laeva Loksu peakraavini (039600_) ja Laeva Loksu peakraavist suudmeni (039600_2). Laeva järv jääb esimesse veekogumisse. Laeva Lonksu peakraavini veekogumi seisundiklassiks on Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega.04.200. a. nr 8) kohaselt "hea". Laeva Loksu peakraavini veekogum on veemajanduskavas nimekirjas, mille surveteguriks on maaparandus. Varasemalt on Laeva jõel läbiviidud "Laeva jõe uuendamine ja ökoloogiline korrastamine" projekt nr 0, mis on rahastatud Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt "Veemajandus, veekogude tervendamine" programmi raames. Eelpoolnimetatud projektiga avati kaladerändele Koogi I ja Koogi II pais. 5. PROJEKTI PIIRKONNA MAA-ALA JA RAJATISTE KUULUVUS Laeva järv (paisjärv), pais (ülevool) ja põhjalask asuvad Veehoidla kinnistul (3830:002:058). Veehoidla kinnistu ja sellel paiknevad rajatiste omanik on Laeva Vallavalitsus. Käesolevas eelprojektis kavandatud alternatiivide ehitustegevus hõlmab veel Väänikvere tee (3830:002:060) ja Meierei (3830:002:0440) kinnistuid. Meierei kinnistul otseseid ehitustöid kavandatud ei ole. Kinnistut puudutavad ehitustegevusega kaasnevad piiriülesed mõjud (veerežiimi ajutine muutus, müra, jne.). Eelpool nimetatud kaks kinnistud kuuluvad eraomandisse. Taotleja peab kavandatud tegevused kooskõlastama kinnistu omanikega/haldajatega. 6. OLEMASOLEVATE RAJATISTE KIRJELDUS Laeva järv (paisjärv), pais (ülevool) ja põhjalask asuvad Veehoidla kinnistul (3830:002:058). Veehoidla kinnistu ja sellel paiknevad rajatiste omanik on Laeva Vallavalitsus. Kommunikatsiooni- ja muid tehnorajatisi kavandatud alternatiivide ehitustegevuse töötsooni ei jää. Laeva järve veepeegli pindala on,3 ha. Laeva järv on kantud ehitisregistrisse Laeva veehoidla (reg. kood 220276537) nime all. Paisjärv rajati 980-ndate. lõpus niisutusveehoidlana. Kaasajal on paisjärv omandanud Laeva külas virgestuse eesmärgi. Samuti on paisjärv Laeva küla ilmestavaks maastikuarhitektuurseks elemendiks. Laeva järves on mudakihi paksus 0,2-,7 m, ja veekihi tüsedus jääb vahemiku 0,9-3,0 m. Paisjärv on osaliselt kinni kasvanud.
Foto. Vaade Laeva järvele. Foto Risto Tihane 28.06.203. Laeva järve pais kujutab endast pinnasmuldele betoonist ja maakividest rajatud eriprofiil ülevoolu. Keskmine paisutuskõrgus on 80 cm. Käesoleval hetkel on laeva järve pais ületamatuks kalarände takistuseks ülesvoolurändel. Ülavee paisu nõlv on ligikaudu nõlvusega :0 ja alavee poolne nõlv :. Paisu sisse on rajatud puidust filtratsiooni tõkend. Ülavee ja kaldanõlvade betooni vuukides kasvab vee- ja rohttaimestik. Alavee poolne maakivi betoonkonstruktsioon osaliselt lagunenud. Ülevoolu üldine tehniline seisund on rahuldav. Foto 2. Vaade Laeva järve paisule paremkaldalt. Foto Risto Tihane 28.06.203.
Laeva järve saab tühjendada truupveelaskme abil. Truubi läbimõõt on m. Põhjalasul toimub veetaseme reguleerimine puitvarjadega. Põhjalasuga on võimalik paisjärves veetaset alandada ~35.60-ni. Põhjalasu tehniline seisund rahuldav. 7. KALADE RÄNDETINGIMUSTE PARANDAMISEKS EHITAVATE, RENOVEERITAVATE VÕI LIKVIDEERITAVATE RAJATISTE NING MUUDE VEEKOGU SEISUNDIT PARANDAVATE MEETMETE VÕRDLUS 7. Üldosa Alternatiividega kavandatud ehitustegevus hakkaks toimuma järgnevatel kinnistutel: Veehoidla (3830:002:058) Meierei (3830:002:0440) Väänikvere tee (3830:002:060) Objektile on hea ligipääs nii parem- kui ka vasakkaldalt. Olemasoleva olukorra jätkumist ei vaadelda antud töös reaalse alternatiivina, kuna olemasolevas olukorras on Laeva järve pais ületamatuks tõkkeks kalade ülesrändel. 7.2 Kalade rännet võimaldavad alternatiivid 7.2. Alternatiiv, tehiskärestik Tehiskärestik rajatakse olemasoleva künnisülevoolu jalamile alumisse bjeffi. Tehiskärestiku rajamisega ühildatakse olemasolev paisu hari alumise bjefiga sujuvalt. Tehiskärestiku kujundatakse madalveesäng, kus oleks tagatud minimaalsete vooluhulkadega vähemalt 20 cm veekiht. Madalveesängi rajamine eeldab olemasolevasse paisu harja sälgu tegemist. Madalveesäng kujutab endast 25 cm sügavust nõva (nõlvus :), mis kulgeb kärestiku keskosas looklevalt. Madalveesängi rajatakse vähemalt 3 puhkebasseini, mis kujutavad endast süviseid (sügavus ~30cm, suurus ~Ø,5m). Tehiskärestikule paigaldatakse voolu rahustavad kivirahnud. Kivirahnud tuleb paigaldada kogemustele ja kalastiku eksperdi näpunäidetele tuginedes. Tehiskärestik on projekteeritud ~2% languga, pikkusega 85 m ja laiusega 23 m. Projekteeritud tehiskärestiku rajamine eeldab alumise bjefi korrastamist Laeva järve paisust kuni peaaegu maanteesillani. Alumises bjefis paikneb saar (ca. 850 m 2 ), mis jagab Laeva jõe kahte ossa. Käesoleval hetkel toimub peamine veevoolamine alumisel bjefis mööda saare ja vasakkalda vahelist ala ehk ülevoolust (paremal kaldal) tulev vesi käändub vasakule ennem saart. Saar ja jõe
kaldad alumises bjefis on kinnikasvanud. Kuna ülevool ja sellest tulenevalt tehiskärestik paiknevad paremkaldal, siis tehiskärestiku rajamisega juhitakse vesi saare ja paremkalda vahelisele alale. Viimati nimetud ala on liiga kitsas ja kinnikasvanud. Need tegurid takistavad vee vaba ära voolamist ja tekkib lisa paisutus, mis tähendab et kalapääs ei hakkaks töötama arvutatud hüdrauliliste parameetritega. Tuginedes vestlustele kohalikega on alumise bjefi halb seisukord (kinnikasvamine) põhjustanud Laeva jõe jääminekul jää kuhjumist. Kui alumist bjeffi ei korrastata, siis võib jää kuhjumine aset leida projekteeritud tehiskärestikul ja see omakorda võib lõhkuda tehiskärestiku. Ühtlasi jääb projekteeritud tehiskärestik osaliselt saare alale. Aluseks võttes eelpooltoodut on projekteeritud alumises bjefis jõe kallaste niitmine ja saare välja kaevamine. Nende meetmetega tagatakse vaba vee äravoolamine alumises bjefis. Alternatiiv -ga kaasnevad ajutise nähtusega keskkonnamõjud (veetaseme alandamine paisjärves jne.), millega ei kaasne pikkaajalised negatiivsed mõjud. Tehiskärestiku valmimisega kaasnev positiivne mõju, kalastiku seisukohalt. NR TEGEVUS ÜHIK MAHT MAKSUMUS (EUR) ÜHIKU KOKKU 0.A Eelprojekti koostamine töö 2200 2200 0.B Keskkonnamõjude eelhindamine töö 200 200. Tehiskärestiku rajamine Veerispuiste, kärestiku kehand Suuremad kivirahnud Ø70-90cm kompl m 3 m 3 400 550 kalkulatsioon 50 90 Filterkangas m 2 2500 2 5 000 2. Alumise bjefi korrastamine Võsa ja veetaimestiku eemaldamine Saare väljakaeve, jõesängi kaeve 3. Tehiskärestiku rajamisega kaasnevad vajalikud ehitustegevused Ehitusplatsi ettevalmistamine Veetõrje Heakorrastustööd, haljastus töö m 2 m 3 kompl töö töö m 2 2500 300 00 kalkulatsioon 5 8 kalkulatsioon 600 3000 3 24 500 70 000 49 500 22 900 2 500 0 400 3 900 600 3 000 300 4. Pos 0...3 kokku: 55 600 5. Projektijuhtimise kulud kuu 4 500 2 000 6. Uurimis-projekteerimistööd töö 4000 4 000 põhiprojekti koostamiseks 7. Projekti omanikujärelevalve kuu 2 000 2 000 8. Pos 4...7 kokku: 63 600 9. Käibemaks 20 % 32 720
0. Kokku positsioonid 8 ja 9. EUR 96 320 7.2.2 Alternatiiv 2, möödaviikpääs Möödaviikpääs on projekteeritud Laeva jõe vasakkaldale. Möödaviikpääs on projekteeritud trapetsikujulisena, põhjalaius,6 m ja nõlvusega :2, pikki languga %. Möödaviikpääs oleks 80 m pikk. Möödaviikpääsu paigaldatakse kivid laiusega 50 60 cm ja kõrgusega ~90cm. Kive paigaldada kraavi põhja, iga 0 m-i kohta umbes 25 tk. Lisaks paigaldada kive kraavi nõlvadele, iga 0 m-i kohta umbes 6 tk. Normaalveetasemetega oleks möödaviikpääsus vooluhulk 300 l/s, voolu kiirus u. 0,35 m/s ja veekihi tüsedus 0,4 m. Arvutuslikult võib paisjärves veetase tõusta 75 cm, seetõttu kõiguvad möödaviikpääsu hüdraulilised parameetrid suures ulatuses. Maksimaalselt läheks läbi möödaviikpääsu ligemale 3 m 3 /s, mille korral oleks voolu kiirused üle 2 m/s. Sellised kiirused eeldavad möödaviikpääsu põhja ja nõlvade tugevat kindlustamist. Alternatiiv 2-ga kaasnevad ajutise nähtusega keskkonnamõjud (veetaseme alandamine paisjärves jne.), millega ei kaasne pikkaajalised negatiivsed mõjud. Möödaviikpääsu valmimisega kaasnev positiivne mõju, kalastiku seisukohalt. NR TEGEVUS ÜHIK MAHT MAKSUMUS (EEK) ÜHIKU KOKKU 0.A Eelprojekti koostamine töö 2200 2200 0.B Keskkonnamõjude eelhindamine töö 200 200. Möödaviikpääsu rajamine Väljakaeve Kivikindlustus Suuremad kivirahnud Ø60-90cm Filterkangas kompl m 3 m 2 m 3 m 2 480 560 300 600 kalkulatsioon 5 30 90 2 47 400 2 400 6 800 27 000 200 2. Möödaviikpääsu rajamisega kaasnevad vajalikud ehitustegevused Ehitusplatsi ettevalmistamine Veetõrje Paisu teenindussild üle möödaviikpääsu Kalapääsu katsetused Heakorrastustööd, haljastus kompl töö töö obj. töö m 2 50 kalkulatsioon 300 600 200 600 5 2 950 300 600 200 3. Pos 0...2 kokku: 54 650 4. Projektijuhtimise kulud kuu 4 500 2 000 5. Uurimis-projekteerimistööd töö 4000 4 000 põhiprojekti koostamiseks 6. Projekti omanikujärelevalve kuu 2 000 2 000 600 250
7. Pos 3...6 kokku: 62 650 8. Käibemaks 20 % 2 530 9. Kokku positsioonid 7 ja 8. EUR 75 80 7.2.3 Põhi alternatiivi valik Alternatiiv 2 hakkas paiknema enamjaolt Väänikvere tee kinnistul, mille omanik ei ole alternatiiv 2-es pakutuga nõus, siis paratamatult jääb valikuks vaid üks variant. Möödaviikpääsu ei ole võimalik mujale ruumiliselt rajada, kui nimetatud kinnistule. Sammuti on ihtüoloogilises ekspertarvamuses välja toodud, et kui tehiskärestiku lang on 2 2,5%, siis on selline lahendus variant eelistatum. Käesoleva eelprojekti põhi alternatiiviks on alternatiiv tehiskärestik. 7.3 Alternatiivide ekspluatatsioon Nii alternatiiv -e kui ka alternatiiv 2-e hilisem ekspluatatsioon on sama. Ekspluatatsioon koosneb alljärgnevatest tegevustest: rajatud kalapääsu kinni jäänud ujuvprahi eemaldamine; kalapääsu äravajunud/kukkunud kivid taastada esialgselt; jälgida peale kevadise suurvee möödumist kalapääsu seisukorda, võimalikud deformatsioonid kõrvaldada. 7.4 Projekti lõpetamine Projekti tulemusena peab olema Laeva järve pais kaladele ületatav. Projekt lõpeb vastavalt "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral" Keskkonnaministri määruses nr.24 8 lg.(2) nimetatud eksperthinnanguga. Kalastikueksperdi hinnang peab kinnitama, et projekti tulemusena rajatud lahendus võimaldab tagada kalade rändetingimused. Seiret Laeva jõel teostatakse riikliku seireprogrammi raames. 8. PROJEKTI ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS Toetuse saamisel kalade rändevõimaluste tagamiseks Laeva järve paisul on projekti elluviijaks ja valminud rajatiste edaspidiseks haldajaks Laeva Vallavalitsus, kelle näol on tegemist kohaliku omavalitsusega Peale taotluse rahuldamist korraldab Laeva Vallavalitus hanke projektijuhi leidmiseks. Tööde lõpetamise ja kasutusdokumentatsiooni koostamise lõpptähtajaks on planeeritud 204. aasta oktoober.
9. PROJEKTI FINATSPLAAN Projekti finantsplaan on koostatud lähtudes sellest, et kõik kavandatud tegevused on abikõlbulikud ja toetuse määr on 00 %. AASTA FINATSEERIMINE (EUR) EL ÜHTEKUULUVUSFOND 204 96 320 KOKKU 96 320 0. PROJEKTI INFRASTRUKTUURI PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE HANGETE JA ELLUVIIMISE PLAAN ETAPP TEGEVUS PERIOOD MAKSUMUS (sh km 20%) EUR 0. Eelprojekti koostamine, keskkonna mõjude eelhinnangu koostamine. Juuliseptember 203. Hange projektijuhi ja kalapääsude põhiprojekti koostaja leidmiseks, lepingute sõlmimine 2. Projekteerimistööd, projektlahenduste kooskõlastamine 3. Hanke ettevalmistamine ehitustööde peatöövõtja leidmiseks, ehituslubade taotlemine 4. Ehitushanke väljakuulutamine, hankeperiood, hange omanikujärelevalve teenuse osutaja leidmiseks, lepingute sõlmimine 5. Ehitustööd ehitusplatsil, konstruktsioonide ja seadmete hanked, paigaldustööd 6. Projektdokumentatsiooni esitamine Oktoober 204 7. Omaniku järelevalve teostamine Mai Jaanuar - märts 204 Märts - mai 204 Aprill - mai 204 Aprill - mai 204 Mai - august 204 august 204 5 60 4 800 8 560 2 400 8. Projektijuhtimine Märts - 2 400 oktoober 204 KULUD KOKKU EUR 96 320. KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD Maa-ameti kaardiserver (http://geoportaal.maaamet.ee) Laeva Vallavalitsuse koduleht (http://www.laeva.ee)
Ehitisregister (http://www.ehr.ee) Keskkonnaregistri avalik teenus (http://register.keskkonnainfo.ee) "Fish passes. Design, dimensions and monitoring". Food and Agriculture Organization of the United Nations in arrangement with Deutscher Verband für Wasserwirtschaft und Kulturbau e.v. (DVWK), 2002 "Eesti jõed". Arvi Järvekülg, 200 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (200) Projekti Laeva jõe alamjooksu taastamise võimaluste hindamine keskkonnamõju hindamise aruanne; AS Maves mai 203; AS Maves koostatud keskkonnamõju eelhinnang "Laeva paisule kalapääsu rajamise keskkonnamõju eelhinnang" (sept. 203, Tallinn). Ihtüoloogiline ekspertarvamus Laeva järve kalapääsud kohta, autor Rein Järvekülg 2.09.203
LISAD PLAANILINE MATERJAL
Lisa. Projektala asukoht Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad kaardi Laeva järve pais
Lisa 2. Projektala asukoht Eesti põhikaardil Laeva järve pais
Lisa 3. Väljavõte katastrikaardist Laeva järve pais
Lisa 4. Väljavõte kitsenduste kaardirakendusest Laeva järve pais
Lisa 5. Väljavõte maaparandussüsteemide kaardirakendusest Laeva järve pais
GRAAFILINE OSA