Tallinna Tehnikaülikool Mäeinstituut Eesti maavarad Referaadi teema: Põlevkiviõli Eesti strateegiline kütus. Tudeng: Maksim Tšudakov Õppejõud: Enno Re

Tallinna Tehnikaülikool Mäeinstituut Eesti maavarad Referaadi teema: Põlevkiviõli Eesti strateegiline kütus. Tudeng: Maksim Tšudakov Õppejõud: Enno Reinsalu Rühm: AAVM Tallinn 2004

Sisukord Põlevkiviõli tootmise ajalugu... 3 Põlevkivi kui õli toore... 6 Põlevkiviõli iseloomustus ja põlevkivi töötlemise protsessid gaasigeneraatoris ja UTT-3000 seadmes 7 Põlevkiviõli iseloomustus. 7 Põlevkivi termiline töötlemine. 7 o Põlevkivi utmine gaasigeneraatoris... 7 o Põlevkiviõli tootmine UTT-3000 seadmes... 8 o UTT-3000 teised võimalused 9 Eesti suuremaid põlevkiviõli tootajad 10 Põlevkivist toodetud kütused ja materjalid... 12 Põlevkiviõli - strateegiline kütus 16 Õli tootmise majanduslikud probleemid... 17 Õli Tootmise arendamise ja uuendamise võimalused... 18 Kokkuvõte... 19 Kasutatud Kirjandus... 20 2

Põlevkiviõli tootmise ajalugu. 1921. aastal käivitati Kohtla-Järvel prooviõlivabrik, kus õli saamise eesmärgil katsetati põlevkivi utmist spetsiaalses retordis ehk teisisõnu põlevkivi kuumutamist ilma õhu juurdepääsuta. 1922 a - Kiviõli põlevkiviõli tootmise tehas kohaliku tooraine põlevkivi termiliseks töötlemiseks. Õlide tootmine toimub Kirde-Eestis, kus tootmistegevus hõlmab 24 ha suurust territooriumi. Ettevõte omab Iisaks õlitootmisele veel mehaanika-, elektri-, soojus- ja turbabriketitsehhi. Õlitoodangu põhiturgudeks on Baltiriigid, Skandinaavia, Saksamaa ja Poola tööstusettevõtted. Ettevõtte keskmiseks tootmisvõimsuseks aastas on 70 000 tuhat tonni õli sellest kütteõli 45 tuhat tonni ja 25 tuhat tonni teeõli. 3

1924-1942 Üle ootuste heade tulemuste toel ehitati Kohtla-Jarvel neli õlivabrikut. Utmise saadused turustati kütte- ja immutusõlina, bituumenina ja mootorikütusena. Põlevkivigaas põletati oma jõujaamas. 1962.64 - Ehitatud põlevkivitöötlemise kombinat «Сланцехим».Ettevõttes toodeksid põlevkiviõlid ja kütteõlid, bituumen, koks jnt. Tänapäeval see ettevõtte nimetakse Viru Keemia Grupp. 4

1980 a - Ehitatud Narva Õlitehas. Õlitehase koosseisu kuuluvad kaks ainulaadset tehnoloogilist seadet UTT-3000, mille abil toodetakse erineva fraktsiooniga põlevkivist saadud kütteõli ja kõrge kalorsusega uttegaas(utte gaas). 5

Põlevkivi kui õli toore. Kukersiit-põlevkivi on tüüpiline segakivim, mis koosneb kolmest süngeneetiliselt tekkinud põhikomponendist: orgaanilisest, karbonaatsest ja terrigeensest materjalist. Viimased kaks moodustavad kivimi mineraalse osa. Nimetatud komponentide sisaldus võib kõikuda laiades piirides, sõltuvalt kihist ja maardla piirkonnast. Orgaanilise aine sisaldus võib varieeruda 10-65%. Karbonaatse materjali hulk võib kõikuda 20-60%. Esineb põhiliselt kaltsiit. Terrigeenne materjal on mõnevõrra püsivam komponent, kuid ka selle sisaldus võib kõikuda 15-40% (põhiliselt hüdrovilk). Teralised komponendid on enamus kvarts päevakivi, vähese lisandina esineb püriit, kips, kloriit. 6

Põlevkiviõli iseloomustus ja põlevkivi töötlemise protsessid gaasigeneraatoris ja UTT-3000 seadmes. Põlevkiviõli iseloomustus Põlevkiviõli on iseloomuliku lõhnaga tumepruun vedelik, koosneb tuhandetest üksikutest keemilistest ühenditest. Kuna igasugune mineraalõli koosneb väga suurest arvust keemilistest indiviididest, siis on mineraalõli iseloomustamiseks kõige otstarbekam kasutada ühesugust tüüpi ühendite liitmist rühmadesse,mille keemiline ehitus on sarnane. Selliselt saadaksegi mineraalõli iseloomustus rühmkoostise järgi. Rühmkoostise osadeks on mitmesuguse ehitusega süsivesinikud (parafiinid, küllastumata ja aromaatsed süsivesinikud), hapnikuühendid, väävliühendid, lämmastikuühendid jne. Peamise massi põlevkiviõlis moodustavad hapnikuühendid, mille hulk summaarse põlevkiviõli kohta ulatub kuni 65-70%. Toodud andmetes selgub põlevkiviõli keemilise koostide peamine seaduspärasus. Madalamal temperatuuril keevad õli fraktsioonid sisaldavad kuni 10% küllastumata süsivesinikke. Kõrgema keemistemperatuuriga fraktsioonides kasvab fenoolide ja neutraalsete hapniku ühendite tähtsus. Tunduvalt erineva koostisega on kamberahjude tõrv, kuna ta tekib kõrge temperatuuri juures Põlevkivi termiline töötlemine Põlevkivi termiline töötlemine on pika ajalooga tehnoloogiline menetlus. Põhimõtteliselt leiab rakendamist kaks termilise töötlemise režiimi: Utmine ehk poolkoksistamine (põlevkivi kuumutamine kuni 500 C) Koksistamine (kuumutamine 1000-2000 C) Utmise ehk poolkoksistamise eesmärgiks on eelkõige õli saamine. Suhteliselt madala temperatuuri tõttu ei allu saadav õli veel sekundaarsele lagunemisele ja seepärast nimetatakse teda mõnikord ka primaarõliks. Koksistamise eesmärgiks on kütuse sügav lagudnamine, mille juures esmaselt tekkinud õliaurud lagunevad edasi, andes, gaasi ja koksi. Saadav õli on oma iseloomult tunduvalt erinev uttetõrvast. Tema iseloomulikuks jooneks on kõrge aromaatsete süsivesinike sisaldus. Põlevkivi utmine gaasigeneraatoris. Põlevkivi utmine gaasigeneraatoris toimub järgmise tehnoloogilise skeemi järgi: tükipõlevkivi laetakse vertikaalse šahti sisse kuni tema täieliku täitmiseks, antakse rikastatud õhu puhumine ja põlevkivi paneb põlema. Edasi põlevkivi tooru liigub katkestamatu generaatori šahti sisse ja järkjärgult,langedes allapoole, läbindab erinevaid töötlemise tsoonid: kuivatamise tsoon, pürolüüsi tsoon, põlemise tsoon. Põlevkivi põleb alumises kihtis ja kõrgendatud temperatuuri juures toimub tema kõdunemine auru väljatulekuga, neid aurud läbindavad ülemised tsoonid, kus põlevkivi veel piisavalt niiske, kuivatavad tema ja antakse ette kondensaatorile.auru temperatuur väljatulekul umbes +500 С, ja alandamise järgi algab erinevate fraktsiooni kondensatsioon. Gaasigeneraatorid oma konstruktsiooni tõttu, omab piiratud produktiivsuseks. Gaasigeneraatorite tavaline päevane produktiivsus on 100-200 tonnid/päevas. Viru Keemia Gruppi gaasigeneraatorid võivad tootma kuni 500 tonnid päevas, see on piir gaasigeneraatorite jaoks. Pealle selle, gaasgeneraatorid annavad väljatulekuks väga mudane põlevkiviõli.asi on selles et aurugaasi segu, milline laskavad põlevkivi tooru kihti mööda, see segu tõmbab ja viib oma kaasa väike dispersioonitolm, millest praktiliselt ei võimalik pääseda. Tootnud poolkoksigaas on madala kolorsusega gaas, tema väärtus on mitte rihkem kui 900 Kcal/m3. Samuti ta võttab kaasa kõik põlemise toodet ja kõik niiskus, mis aurub põlevkivist, teise sõnadega saabub lahjendatuseks.seadmetes mis oli projekteeritud Atomenrgoprojekt -is, nagu 7

toore võib kasutada põlevkivi igaühega kvaliteediga ja fraktsiooni koosseisu igaühega suurusega ja isegi tolm osaleb töötlemis protsessis. Seadmed projekteeritud katkestamatu ekspluatatsiooni peale ja kontrollitud päevane tootlikuse diapasoonis 2,5-3000 tonnid töötletava põlevkivi päevas. Tema töötlemisvõimsus võimalik muutma. Konstruktorile õnnestub saavutada et rohkem kui 90% põlevkivi orgaanilisest osadest transformeerib auru. Tehnoloogiline protsess ei vaja soojusekandja ettandmine, sest täielik autogeene ja temperatuuri režiim toetakse põlevkivi isikliku soojuse arve. Seadmed täielikult automatiseeritud ja ei vaja inimliku juhtimist. Seadmete konstruktsioon omab oma know-how ta lubab vabaneda dispersioonitolmu tabamisest auru ja vältima suured kadud, sest tolmukübedad ilmuvad kondensatsiooni keskuseks, millise peale sadestub tulevane põlevkiviõli. Sel viisil, otse töötlemise protsessis on võimalik tootma puhaseid õlitoodet. Mehaaniliste lisasegu sisaldus ei ületa 0,01-0,06% oma massist. Võrdlemise jaoks tavalise generaatori õli lisasegude sisaldus umbes 5-8 % tema massist,mis ei luba otse kasutada seda õli. Fraktsioneerimise kõrge tase kondensatsiooni ajal lubab tootma katlakütus, põlevkiviteeõli, bituum, diislikütus, bensiin. Põlevkiviõli tootmine UTT-3000 seadmes. UTT-3000 on seade tahke soojuskandjaga põlevkivi sügava ületöötlemise jaoks, väljatöötatud Moskva Energeetiliseks Instituudiks ja proekteeritud Peterburi instituudiks Atomenergoprojekt. Kujutab endast suur horisontaalne silindriline pöörlev rotor, millises põlevkivi esitatakse nagu soojendatud kuni 800 C segu, selles sedus põlevkivi tuhk on soojusekandja. See kuumus kindlustab töötmis temperatuur reaktoris umbes 450-500 С. Selle temperatuuri juures toimub põlevkivi orgaaniliste osade kõdunemine kerogeeni, tekitab süsiveseniku aur, mis pumpatakse välja reaktorist ja esitatakse naftatöötlemise seade sisse.seal ta jahutatakse, kondenseerib ja lõppkokkuvõttes väljakäigul on saabutakse kuni kuue erineva sünteetiliste nafta fraktsiooni, selles hulgas ka gaasi, bensiini, diisli ja masuuti fraktsioonid Süneetilise nafta omahind moodustab umbes 45$/tonn või 7 dollarit barelli kohta, ja selle juures ta juba jagatud fraktsiooni peale. Veel üks küllalt tähtis moment, millise järgneb tähelenepanu pöörama - süneetilise nafta kvaliteet. Nafta kvaliteet määratakse väävlide, vee, metallide, parafiinide ja mehhaaniliste segude sisalduseks ja samuti teiseks näitajaks,nagu hangumistemperatuur ja tingviskossus. Selle näitaja poolt utte nafta ületab looduslik nafta. Sünteetilises naftas praktiliselt puuduvad mehhaanilised segud, metallid, vee ja parafiinid.ta hoiab voolavus kuni 18 kraadi külma, see tähendab, et nafta soojendamise kulud transporteerimise ajal ei ole vajalikud. Looduslik nafta tardub kui temperatuur on madalam kui +4 sooja, aga masuutid looodusliku naftast tarduvad kui temperatuur on madalam kui +25 sooja. Üks oluline kvaliteedi näitaja - ohtliku segude sisaldus. Sünteetilises naftas väävli sisaldus on 0,7%, ja see kindlustab temale eeskujulikud perspektiivid katlakütuse turul.nagu nädis: Praegu Venemaal kõik naftatöötlemise tehased tootavad umbes 50 miljoni tonnid masuuti. Praktiliselt kõik seda masuut on suurega väävli sisaldusega(umbes 92% sellest masuutist väävli sisaldus 2% ja rohkem). Kõik arenenud maades väävli sisladus ei pea olema rohkem kui 1%, aga saksamaal, prantsusmaal ja skandinaavia maades mitte rohkem kui 0,5%. Perspektiivis on oodakse nõudmise muutmine väävli sisalduseks kuni 0,3%. Ühe tonni masuuti tingviskossuse vähendamine ja puhastamine metallidest ja väävlidest moodustab kuni 40 dollarit. Utte nafta põlevkivist, saabunud UTT-3000 seadmel väävli sisaldusega kuni 0,7%, võib kasutada nagu katlakütus ilma täiendava töötlemist. Sel viisil,pakkudes ainult 350 tuhat tonnid sünteetilise nafta aastas nagu vähetingiviskossuse ja väheväävli katlakütus, eesti keemiatööstus võib võtta umbes 70% venemaa sünteetilise nafta tootmise turul.utte nafta on kõige väärtuslik katlakõtuse liik. 8

UTT-3000 teised võimalused. Kui UTT-3000 töötleb vanad autorehvid, siis ühest tonnist ta võib tootma 400 kg vedeliku nafta distillaadi. See annab võimalused suurte tulude saamiseks. Käesoleval ajal Euroopa liidu maades kogunenud 10 miljonid tonnid kasutatud autorehvid ja iga aasta veel ilmuvad umbes 2,5 miljonid tonnid. Alates 2003 aastast Euroopa liidu maades juhtib sisse keled vanade autorehvide ladustamise peale.vanad rehvid ei pea ladustama prügilas ja samuti vaja vabastada territoriumid juba eksisteerivad prügilad. Euroopa ettevõted mis utiliseerivad neid jäätmed võivad töötlema ainult 1,75 miljonid tonnid aastas, see tähendab et nad ei saa hakkama isegi taas selle autorehvide hunniku tekkimisega. Autorehvide pürolüüsi töötlemise võimalus euroopa ettevõte jaoks on kunstlikult piiratud. 9

Eesti suuremaid põlevkiviõli tootajad. Iga aastane põlevkivi õli tootmine eestis on 300 tuhat tonnid. Neendest Viru Keemia Grupp toodab 160 tuhat tonnid, Narva Elektrijaamade Õlitehas - 85 tuhat tonnid ja Kiviõli Keemiatööstus 55 tuhat tonnid. Viru Keemia Grupp (VKG) - Viru Õlitööstus AS. Viru Keemia Grupp (VKG) on suurim põlevkivi töötleja Eestis ning juhtivaid põlevkiviõli tootjaid maailmas. 2003. aastal müüs VKG 156 tuhat tonni põlevkiviõli. Aastas töötleb ettevõte 1,3 miljonit tonni põlevkivi. VKG on tööandjaks enam kui 1000 inimesele Ida-Virumaalt ning mujalt Eestist Viru Õlitööstus on Euroopa suurim põlevkivikeemia ettevõte, mille põhitegevusala on põlevkivi termiline töötlemine. Aastas töödeldakse ümber 1,3 miljonit tonni põlevkivi ja ettevõte annab tööd 384-le inimesele. Põhitoodangu moodustavad erinevad kütteõlid, mida iseloomustab madal viskoossus ning alla -25 C hangumistemperatuur, õlikoks ja pigi, summaarsed põlvekivifenoolid, antiseptilised puiduimmutusõlid ja põlevkivibituumen. Kütteõlid ja koks müüakse suuremalt jaolt välisturule, põlevkivibituumen kohalikule turule. Praegu toimub uue, tooraine olulist kokkuhoidu ning keskkonnasäästlikkust garanteeriva põlevkivi töötlemise tehnoloogia ja ilmselt põlevkivikeemia tööstuse parima võimaliku tehnoloogia (ATP) rakendusvõimaluste uurimine, katsetamine, arendamine ning rakendamine. Katsetehas on plaanis rajada paari lähema aasta jooksul. Lähtuvalt saadavatest tulemustest on kavas rajada uuel tehnoloogial põhinev tehas, mis viib põlevkiviõlide ja -toodete tootmise Eestis uuele tasemele. Narva Õlitehas. Õlitehas on üks suurimaid Narva tööandjaid, tehases on tegevad 133 töötajat. Tehase töötajatel on kõrge kvalifikatsioon ja kõrgelt hinnatavad tehnilised tööoskused ja väärtuslikud kogemused. Lisaks tootmisüksusele kuulub Õlitehase koosseisu ka sertifitseeritud keemialaboratoorium, mis korraldab kontrollproovide võtmist ja viib läbi valmistatava toodangu kvaliteedianalüüsi. Õlitehase koosseisu kuuluvad kaks ainulaadset tehnoloogilist seadet UTT-3000, mille abil toodetakse erineva fraktsiooniga põlevkivist saadud kütteõli ja kõrge kalorsusega uttegaasi (kütteväärtus 46 MJ/m 3 ), ning teebituumenit tootev tehnoloogiline seade. Õlitehasel on ruumikas terminal kuni 28 000 m 3 vedeltoodangu kogumiseks ja säilitamiseks ning raudtee- ja autotranspordi kasutamise võimalus oma toodangu ärasaatmiseks. UTT-3000 seadmed on ehitatud 1980. aastal. Põhilise toorainena kasutatakse igas suuruses madala kalorsusega põlevkivi (8,37 MJ/kg). Peale selle võimaldab kasutatav tehnoloogia töödelda kummipuru ning orgaanilisi nafta- ja õlijäätmeid, mida võib käsitleda kui alternatiivset toorainet. UTT-3000 seadmed töötavad tahke-soojuskandja-meetodil, mida iseloomustab protsessi intensiivsus, mis saavutatakse tooraine ja kõrgetemperatuurilise (kuni 800 o C) soojuskandja (põlevkivituha) vahetu kokkupuute tulemusel. Seadme kasutegur on 85%. Iga UTT-3000 seadme arvestuslik võimsus võimaldab päevas töödelda kuni 3000 tonni põlevkivi. Samas töödeldakse ka kummipuru ja orgaanilisi jäätmeid. Kummipuru, nafta- ja õlijäätmete kogus võib olla kuni 10% töödeldava põlevkivi mahust. Õlitehas toodab alljärgnevaid tooteid: 10

põlevkivist saadud kütteõlid on küttena laialt kasutusel nii suuremates kui väiksemates kateldes; põlevkivist teebituumen toodetakse viit liiki, mida kasutatakse Eesti siseselt teekatete ehitamiseks ja remondiks; uttegaasi kasutatakse Eesti Elektrijaamas täiendava kütusena elektri tootmiseks. Kiviõli Keemiatööstus OÜ Kiviõli Keemiatööstuse Osaühingul on pikk ajalugu. Tehas on asutatud 1922 aastal kohaliku tooraine põlevkivi termiliseks töötlemiseks. Õlide tootmine toimub Kirde-Eestis, kus tootmistegevus hõlmab 24 ha suurust territooriumi. Ettevõte omab Iisaks õlitootmisele veel mehaanika-, elektri-, soojus- ja turbabriketitsehhi. Õlide tootmise jääkenergiat kasutatakse täielikult elektri ja soojuse tootmiseks. Tootmisjäätmeid kasutatakse põllumajanduses orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmiseks. Kiviõli Keemiatööstuses töötab kokku üle 300 lnimese. Ettevõtte põhitootmisharuks on põlevkiviõlide tootmine. Õlitoodangu põhiturgudeks on Baltiriigid, Skandinaavia, Saksamaa ja Poola tööstusettevõtted. Ettevõtte keskmiseks tootmisvõimsuseks aastas on 70 000 tuhat tonni õli sellest kütteõli 45 tuhat tonni ja 25 tuhat tonni teeõli. Õlisaadused Põlevkiviõli S-1 Põlevkiviteeõli Teedeehituse põlevkivibituumen Bituumen-mastiksi komponent "Kukersol" Põlevkivi summarsed fenoolid Turbabrikett \ 11

Põlevkivist toodetud kütused ja materjalid. Viru Keemia Grupp (VKG) Põlevkiviõlid Põlevkiviõli kasutatakse laevakütuste lisandina, katelde ja tööstuslike ahjude kütteks. Õli eelisteks naftamasuudi ees on väike viskoossus, madal hangumistäpp ja väike väävlisisaldus. Põlevkiviõli seguneb hästi naftamasuutidega (M-100, M-40) igas vahekorras. Võimaldab naftamasuudiga segades saavutada spetsifikatsioonidele vastavaid tooteid (enim leiab kasutamist laevakütustes IFO380 ja IFO180) ning sujuvalt üle minna ühelt kütuse liigilt teisele. Tihedus 20 C juures, g/см3, maks Kinemaatiline viskossus 50 C juures, ссt, maks Leekpunkt kinnises tiiglis, C min 0,920 0,950 0,965 0,985 0,991 1,002 1,020 4,0 6,0 8,0 17,0 25 35 60 55 57 57 93 75 55 67 Vee osamass, %, maks 0,3 0,3 0,3 0,6 0,6 0,6 1,0 Tuha osamass, %, maks 0,01 0,06 0,02 0,02 0,02 0,03 0,08 Väävli osamass, %, maks 0,8 0,8 0,8 0,7 0,7 0,7 0,7 Hangumistemperatuur, C, maks Al, Si, V summaarne sisaldus, ppm, maks -24-24 -24-22 -18-14 -14 40 15 15 20 50 Puiduimmutusõli Puiduimmutusõli on puhastatud põlevkiviõli eri fraktsioonidest valmistatud efektiivne antiseptik, mis tagab pikaajalise puidu kaitse. Toodet kasutatakse peamiselt raudteeliiprite, telefonipostide jmt tööstusliku puidu immutamiseks. Tootel on head fungitsiidsed omadused, madal veeimavus, väike väljapestavus immutatud 12

puidust ja madal mehaaniliste lisandite sisaldus. Madal hangumistäpp ja kristallilise sademe puudumine ka madalamatel temperatuuridel (kuni -30 C) hõlbustab õli vedu, laadimist ja kasutamist talvel. Suitsutekkevastane lisand MARSLAN kütustele Lisandit MARSLAN kasutatakse manusena rasketele kütteõlidele (nafta-ja põlevkivikütteõlidele), aga ka laevakütustele. Lisand on ette nähtud setete dispergeerimiseks kütusemahutites ja kütuse ettevalmistussüsteemides, põlemisprotsessi parendamiseks ja kütuse kokkuhoiuks, nõe ja suitsu tekke vähendamiseks, sisseseadete korrosiooni vähendamiseks. Õlikoks Saadakse põlevkiviõlide destillatsioonijäägi koksistamisel. Kasutatakse kvaliteetse toormena anoodmassi ja elektroodide tootmiseks. Õlikoksi iseloomustavad madal väävlisisaldus, hea grafitiseeruvus, kahjulike vanaadiumi-, nikli-, tsingi ja naatriumilisandite väike sisaldus. Õlikoksist valmistatud elektroodidel on suhteliselt väike elektritakistus ja väike erikulu. Põlevkivibituumenid PB-2, PB-4 ja PB-5 Kõik nimetatud bituumenid toodetakse gaasigeneraatorites põlevkivi utmisel saadava generaatoriõli atmosfäärdestillatsioonil saadavast jäägist. Enne destillatsiooni läbib generaatoriõli puhastuse, mille tulemusena saavutatakse tuhasisaldus alla 0,1%. Bituumeni mark PB-2 on otseselt destillatsioonijääk, kusjuures sellele margile vajalik viskoossus saavutatakse kolonni põhjatemperatuuri reguleerimisega. Temperatuur on piirides 320-360 ºC. Tingviskoossuse reguleerimise ja nõuetega vastavusse viimisega, on tagatud ka teised nõutud näitajad. Bituumeni margid PB-4 ja PB-5 valmistatakse õlikoksi seadme bituumenite tootmise sõlmes samast destillatsioonijäägist õhuga läbipuhumise teel. Horisontaalsed koksikuubid on varustatud igaüks nelja vertikaalse barbotöörtoruga. Puhumise temperatuur on 250 ± 10 ºC, puhumise aeg margil PB-4 2-6, margil PB-5 4-6 tundi olenevalt tooraine viskoossusest. Puhumise aega täpsustatakse vaheanalüüsidega. Valmisbituumen jahutatakse 130-150 ºC-ni ja antakse tarbijate bituumeniveokisse kas otse kuubist või läbi vahemahuti. Koksikuube bituumenite sõlmes on 10, ühes kuubis valmistatakse korraga ca 30 tonni bituumenit. Ööpäevaseks maiksimaalseks toodangumahuks on 300 tonni. Eraldi võimalusena on olemas vahemahuti 200 m³, kuhu saame bituumenit ette toota nendel päevadel, kui bituumeni väljavedu ei toimu. Õlipigi Õlipigi on põlevkiviõli termilise töötlemise produkt. Õlipigi kasutatakse sideainena anoodimassi, eletroodide ja muu grafiittoodangu valmistamiseks. Õlipigi toodetakse kahte liiki: AK - alumiiniumi tootmiseks; EK - grafiitelektroodide tootmiseks. Õlipigi iseloomustab madal metallide sisaldus (V, Ni jt) ja madal kantserogeensus (kaks korda väiksem kui kivisöetõrvast toodetud pigil). Õlipigi tarnitakse tahkes või vedelas vormis. Summaarsed põlevkivifenoolid Summaarsed põlevkivifenoolid ekstraheeritakse põlevkivi termilise töötlemise utte-vetest. Nende põhiosiseks on kõrge resktsioonivõimega alküülresortsiinid. Fenoole kasutatakse toormena tehisparkainete, tampoonimissegude ja liimvaikude tootmisel. Polümeer-bituumenvaik B-130 13

Polümeer-bituumenvaiku B-130 kasutatakse tulekindlate materjalide ja vormmassi tootmisel sideainena. Vaiku B-130 toodetakse spetsiaalselt ettevalmistatud põlevkiviõli segu destillatsioonijäägi termotöötlusel. Pehmendi RST Pehmendit RST kasutatakse autorehvide, tehnilise kummi toodete valmistamisel plastifikaatorina kummisegude koostises. Pehmendit RST toodetakse põlevkiviõli destillatsioonijäägi termooksüdeerival kondensatsioonil. Põlevkiviõli S1 KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OÜ. Põlevkiviõli S-1 saadakse põlevkivi termilisel lagundamisel tekkivate põlevkiviõli fraktsioonide baasil. Kasutatakse puiduimmutusõli, elektroodkoksi, bituumen-mastiksi komponendi Kukersool ja teiste produktide tootmiseks, aga samuti kütteõlina. Põlevkiviõli S-1 tehnilised näitajad: 1. Tihedus 20 C juures, piirides 980-1030 kg/m³ 2. Tuhasus, mitte üle 0,25 massi % 3. Veesisaldus, mitte üle 2,5 massi % 4. Väävli sisaldus, mitte üle 0,8 massi % 5. Leektäpp lahtises tiiglis, mitte alla 67 C 6. Hangumispunkt, mitte üle miinus 15 C 7. Kütteväärtus Q (veevaba kütus), mitte alla 38,9 MJ/kg 8. Viskoossus 80 C juures Engleri kraadi, mitte üle 3,0 temale vastav kinemaatiline viskoossus 2 10 mm5/s Põlevkiviõli S-1 veetakse spetsiaalsetes paaksõidukites või alumise väljavõttega paakvagunites. Võib kasutada iga teist taarat, mis kindlustab tema kvaliteedi transportimisel ja hoidmisel. Bituumen-mastiksi component kukersool Bituumen Mastiksi komponent "Kukersool" saadakse põlevkivi kondenseerimisel formaliiniga ja tema järgneval lahustamisel orgaanilistes lausttes. Komponent "Kukersool" tehnilised näitajad: 1. Viskoossus viskomeetriga B3-4, 20 C juures, piirides 24-30s 2. Bituumeni lahustuvus täielik 3. Kleepevõime, mitte alla 70% 4. Kuumutuskadu, mitte üle 5 massi% Komponenti "Kukersool" kasutatakse hüdro-ja soojusisolatsiooni töödel, komponendina bitumen-, lateks-kukersoolmastiksites katusekattematerjalide liimimisel, metallkarkasside ja -pindade värvimisel ning teistel eesmärkidel. Kompnenti "Kukersool" veetakse spetsiaalsetes paaksõdukites, paakvagunites ja metallvaatides. Põlevkiviteeõli Põlevkiviteeõli valmistatakse põlevkivitoorõli raskete fraktsioonide baasil ja kujutab endast viskoosset vedelikku tumepruunist musta värvuseni. Põlevkiviteeõli tehnilised nõuded: 14

1. Leektäpp lahtises tiiglis mitte alla 120 C. 2. Tuhasus mitte üle 3 massi %. 3. Veesisaldus mitte üle 1,2 massi %. 4. Viskoossus 75 C juures mitte alla 5,0 tingkraadi Engleri järgi. Põlevkiviteeõli kasutatakse sideainena teekatete ja -aluste ehitamisel, põlevkivibituumeni, elektroodkoksi valmistamiseks. Põlevkiviteeõli veetakse spetsiaalsetes paaksõidukites või alumise väljavõttega paakvagunites Teedeehituse põlevkivibituumenid Teedeehituse põlevkivibituumenid saadakse põlevkiviõlis sisalduvate fenoolide osalisel kondensatsioonil formaliiniga ning sellele järgneva produkti oksüdatsiooni ja polümerisatsiooniga madalatel temperatuuridel (110-140 C). Põlevkivibituumeneid kasutatakse sideainena teekatete ja teealuste ehitamisel. Põlevkivi summarsed fenoolid Põlevkivi summaarsed fenoolid saadakse põlevkivi termilisel töötlemisel tekkivate fenoolsete vete defeleerimisel ekstraktsiooni teel butüülatsetaadiga. Põlevkivi summaarseid fenoole kasutatakse sünteetiliste parkainete, tamponaažsegude, fenoolformaldehüüdvaikude tootmises. Põlevkivi summaarseid fenoole veetakse alumise väljavõttega raudteetsisternides või spetsiaalsetes paaksõidukites. Tarbija soovil võib kasutada samuti iga teist taarat, mis kindlustab fenoolide kvaliteedi transportimisel ja hoidmisel. Õlitehas toodab alljärgnevaid tooteid: Narva Õlitehas. põlevkivist saadud kütteõlid on küttena laialt kasutusel nii suuremates kui väiksemates kateldes; põlevkivist teebituumen toodetakse viit liiki, mida kasutatakse Eesti siseselt teekatete ehitamiseks ja remondiks; uttegaasi kasutatakse Eesti Elektrijaamas täiendava kütusena elektri tootmiseks. Õlitehas osutab järgmisi teenuseid: 30 x 30 mm suurusega kummipuru töötlemine; vedelate ja tahkete orgaaniliste jäätmete töötlemine. 15

Ekspluatatsioonilised karakteristikud energiatehnoloogiliste seadmete UTT-3000 ja saamise toodangu kvaliteet ületas maailma näitajad. Antud tehnoloogia lubab tootma vedelik kütus, mis oma tarbimisega omadusega (tingviskossus, väävli sisaldus,tuhasus) ületab looduslikud naftasaadused.põlevkivi töötlemise teine produkt on poolkoksigaas kõrgema soojusesisaldusega kui maagaasil. Kui maagaasi põlemisväärtus on umbes 8,7 kcal/m3, nii sünteelisise gaasi põlemisväärtus saavutav 11 kcal/m3. Narva õlitehas müüb utte gaas hinnaga rohkem kui 100$ tonni eest. Põlevkiviõli - strateegiline kütus. Nafta ja maagaaside varude prognoseeritud lahjumine seotub ühe küsimuste lahendamisega. Selle küsimuse eesmärk on vahetada nafta ja gaas teistega organiliste energia allikaga, põlevkivi on samas hulgas.põlevkivi maailma varud,nafta ekvivalentis, oluliselt suurem kui nafta ja maagaaside varud. Põlevkivi pealmaakaevandamise tõttu tema kasutamise ökonoomiline efektiivsus suurem kui teise kütusel. Aga põlevkivi laielik kasutamine pidurdab tema spetsiifilised iseärasused ( mineraalse osa suur sisaldus 60-80%, väävli suur sisaldus, tunduv niiskus jnt), samuti põlevkivi kasutamise tehnoloogijate ebatäiuslikkus.nõukogude liit on esimene riik kes kasutas põlevkivi energeetikas.nõukogude teadlased on väljatöötanud uus tehnoloogia peeneteralise põlevkivi töötlemiseks,tuntud nagu Galoteri protsess, mis kasutatakse tahke soojusekandjate seadmetes (UTT). Tahke soojusekandjate seadmete eelised et töötlemise jooksul saabutakse kaks kõrgekalorilised kütuse liigid: vedelik ja gaasitaoline ( kusjuures vedeliku kütus tootakse hulk kaks või kolm korda rohkem kui gaasitaolise kütuse). Käesoleval ajal Eestis edukalt ekspluateerivad kaks maailma suurivad seadmed UTT- 3000.Töökogemus näidab et energiatehnoloogiline seade mis koosneb kahest agregaatist UTT- 3000 või kindlustada kergekvaliteedilise vedeliku ja gaasitaolise kütesega 200MW energiablokk. Kui me töötleme põlevkivi koguses 500 tuhat tonnid aastas siis energiatehnoloogiline seadme saab tulukas, aga edaspidine põlevkivi koguse töötlemise suurendamine ajal on kasutoov.selle tehnoloogia kasutamine surendab soojuselektrijaamade nii tehnilise-ökonoomilised näitajad kui kaa ökoloogilised näitajad. Tahke soojusekandjate seadmed võib olla kasutatud nii energeetikas kui ka keemiatööstuses. Kõrgeväävlite põlevkivi kasutamine UTT-3000 seade jaoks lubab organiseerida samuti väärtusliku väävelorgaanilised ühendite tootmine. 16

Õli tootmise majanduslikud probleemid. Vabariigi valitsus tegis parandamised aktsiisseaduse jaoks. Seaduses räägitakse et põlevkiviõli peab maksustama aktsiisiks suuruses 200 kroonid tonni õli eest. See on ühiskonnavastane otsus, sest ökonoomistide prognoosid näitavad et selle aktsiis suurendab soojustariif praktiliselt kõiges asulas eestis. 300 eesti katlamajast rohkem kui 200 töötavad just põlevkiviõliga. Põlevkiviõli tarbimine on 120-140 tuhat tonnid aastas. See on põhilised soojuse tootmised eestis. Selle situatsioon kommenteerisid kõik suured põlevkiviõli tootjad: Narva Õlitehase juhataja Nikolai Golubev kinnitatud et tema ettevõte oleks sunnitud suurendada õli hind 12-14 % peale.õli hinna tõustamine toob põlevkiviõli konkurentivõimelisuse alandamiseks.õli on katlamajade põhiline kütus.maagaas on alternatiivne kütus, aga see on importeeritud energiakandja, millise hind me ei reguleerime.see on mitte võrdne situatsioon Soojuenergia Tootjate Liitu andmete järgi eesti turul põlevkiõli oas on umbes 30%, samuti osa käsitseb maagaas.kiviõli Õlitööstuse juhataja Rommi Rodrik arvab et 200 krooniline aktsiis on väga mugav maagaasi müüjale, sest maagaas ei maksusta riigimaksuks.kui me täiendame aktsiis siis põlevkiviõli hind tonni eest oleks 2200 kroonid, mis rohkem 22% peale kui 1000 m 3 maagasi.kui see seadus oleks võttnud vastu siis meie tootmine sulgub ja 450 inimesed jäi töötatöölised. Kui masuuti hind kukkub madalam kui 1900 krooni tonni eest siis Viru Õlitööstus sattub alandama 200 inimest. Ettevõte sattub sulgeda üks tsehh kahest kus tootavad põlevkiviõli. Sel viisil, aktsiisi sissejuhatus tekkib lisa tingimused rahvuslikmajanduse destabiliseerimise jaoks ja sotsiaalse pinguldatuse kõvendamiseks Ida-Virumaal. 17

Tekitab hämmeldus, kuidas põlevkiviõli sattuma aktsiisi toode nimekiri, sest Euroopa maades mitte kegi ei tuleta põlevkiviõli. See on väga rumal otsus avaldas Narva Õlitehase juhataja Nikolai Golubev, - see lööb oma vedelikkütuse tootmiseks.välja tulek sellist situatsioonist Golubev loendab nulli panus kümne aasta jooksul ja põlevkivi spetsiaalse staatuse omistamine, nagu kivisüüsi Euroopas. Õli Tootmise arendamise ja uuendamise võimalused. Viru keemia grupp ehitab uus õlitehas. Ökoloogiliste nõudmise muutmise tõttu firma Viru Keemia Grupp planeerib ehitada uus õlitehas mitte hiljem kui viie aasta pärast. Tema orienteeriv maksumus on 2 miljardid krooni.viru Keemia Grupp juhataja Janek Parkman väitib et firmale kasulikum ehitada täielik uus tehas, sest vanad seadmed ei lubavad püüdlema jäätmete efektiivne likvideerimine. Praegu õli tootmise ajal toorest tõmbavad välja umbes 75% orgaanilise aine. Kui uute tehnoloogijaga õnnestub tõmbama välja kuni 95% orgaanilise aine, siis jäätmeid on võrdsed nagu elektrijaamade tuhk.selliseid jäätmeid ilmutavad väiksemad negatiivsed ökoloogilised mõjutamised.viru Keemia Gruppi juhataja arvab et käesolev seadmed võivad töötama veel viis või kuus aastad, aga uue tehase planeeritud töötamistähtaeg minimaalselt 15 aastat. Uus tehas välismaa kapitaalmahutamisega Planeeritakse ehitada tehas Ahtme šahti platsil, mis võiks töötleda kuni 5 miljonid tonnid põlevkivi.aga see projekt seotud suurega ökoloogilisega riskiga. On olemas variantid, mis aitavad vähendada mõjutamine keskkonna peale. See võib kindlustada Kanada firma Suncor või Venemaa firma Ленинградсланец. Praktiliselt kaks suured maade on valmis asetama sisse oma rahad põlevkivitöötlemise.see võib teha prantsuslased ja sakslased, 18

ja ei tingimata kanada projekti jaoks.seesama Ленинградсланец töötas välja põlevkivi töötlemise suurepärane projekt, milline kindlustab täielik jäätmite utiliseerimine. Samuti on väga oluline et Ленинградсланец projekt on võimalik kasutada mitte ainult venemaa põlevkiviga aga samuti ka eesti põlevkiviga. Kanada tehnoloogia põlevkiviõli tootmiseks on kaugelolev ideaalsest. Sattub asi omama mitte sugugi totmise neutraalsega jäätmega. Austraaliasse neid ladustatakse karjääris. Aga kuhu meil,šahti sisse? Või jalle tegema puistangid? Võimalik kujutama endast milline oleks puistang ainult aasta pärast, sest viis miljonist tonnist põlevkivi neli miljonid umberkujunduvad jäätmeks.sellis situatsioonis on vaja valida kõige soobivam variant, mis oleks nii majanduslikult kasulik kui ka ohutu keskkonnale. Kokkuvõte Põlevkiviõli tootmine on väga tähtsam asi Eesti energeetika ja majanduse jaoks, samuti see mõjub sotsiaalse olukorra Ida-Virumaa rahvastikku. Õli tootmise säilitamine lubab ei sõltu maailma nafta ja maagaasi hinnadest. Peale selle põlevkiviõli näitajad ületavad nafta kütteväärtus ja sisaldavad vähem ohtlikud segud(väävlid, metallid, parafiinid jnt).tänapäevaks umbes 65% eesti katlamajad kasutavad põlevkiviõli soojuse tootmiseks. Selles referaadis ma tahaksin anda eesti õli tootmise ülevaade. Kirjeldama põlevkiviõli tootmise protsess, tutvustada suurtega põlevkiviõli tootjaga ja tema toodanguga. 19

Kasutatud Kirjandus. 1. http://www.keemiatoostus.ee/ 2. www.vkg.ee 3. www.powerplant.ee 4. http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html 5. http://www.ut.ee/bggm/enaitus.html 6. http://www.vedomosti.ee/print.php?id=01/04/2000+02:42:16+am 7. http://subscribe.ru/archive/business.estonia/200002/20010500.html 8. www.ep.ee 9. http://www.et.dux.ru/2001/arts/et-376-art-28.html 10. http://www.moles.ee/00/mar/22/2-1.html 11. http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/seminar/saksakapitaleestis.htm 12. www.k-jarve.ee 13. http://www.gazeta.ee/print/1407 14. http://www.eeri.ee/aktid/arengukava.html 15. http://www.infopress.ee/?r=stat&sid=12135 16. Vello Kattai, - Eesti Põlevkivi, Geoloogia,ressurss,kaevandamistingimused - Tallinn 2000 17. Vene - Eesti Mäenduse sõnastik, - Valgus 1969 18. Vene - Eesti tehnika sõnaraamat, - Valgus 1975 20