Maastikuteaduse alused Maastiku mõiste Kaija Käärt
Mis on maastikuteadus? keemia bioloogia füüsika ajalooteadus jne orgaaniline anorgaaniline füüsikaline keemia biokeemia (bioorgaanilne) analüütiline keemia jne elektrokeemia kolloidkeemia jne geoloogia hüdroloogia bioloogia klimatoloogia jne geograafia paleogeograafia loodusgeograafia inimgeograafia geoökoloogia maastikuteadus
Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ümbritsevat loodust kui tervikut maastikukomponentide omavahelisi seoseid maastike kujunemisel toiminud inimmõju
Sõna maas-tik on eesti keelde tulnud alles XX sajandi alguses. Eesti keelde tõid sõna kirjanikud ja kuntsnikud. Johannes Aaviku Uute sõnade sõnastikus (1919) seletus maastik maakoht (landschaft). Landschaft saksa k. Landscape inglis k. Ландшафт vene k.
Mõistet maastik saab defineerida väga mitmeti Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine- ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslik-majanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seostes puhtlooduslikud osised ja mitmesugused inimtegevuse tulemused (kõlvikud, asulad, teed jms.); peisaaž, mingi ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja piires (see käsitlusviis on geograafias aegunud, kuid nii tõlgendatakse maastikku veel näiteks kunstis ja igapäevases kõnepruugis).
Kaasajal on maastiku mõistel kolm põhilist tõlgendust. 1. Kõige vanem tähenduse kohaselt on maastik teatava ala välisilme, värvide ja vormide vaheldumine vaatevälja piires, niinimetatud peisaaž, mis on enamasti kasutusel kunstis loodust, maa- ja linnavaadet kujutav maal. Maastikupilt - nägemismeele abil saadav emotsionaalselt mõjuv kujutlus ümbritsevast loodusest.
Teiseks on maastik üldmõiste kõikidele looduslikterritoriaalsetele üksustele. Selle käsitluse järgi on maastikuks näiteks väike soolaik luidete vahel või liivane mererand, aga ka Haanja kõrgustik ja Vooremaa.
Kolmandaks on maastik kasutusel kitsamas, konkreetsemas tähenduses teatava kindla suurusega ala kohta, millel on mitmeid iseloomulikke jooni. Maastik on maastikuteaduse sõlmühik millest suuremad regionaalsed kompleksid eristuvad peamiselt maakoore liigestatuse, päikesekiirguse jaotamise ja teiste väliste tegurite alusel. väiksemad ühikud on aga arenenud maastikusiseste erinevuste tõttu. Peegeldavad ala tüüpilisi jooni, nn tüpoloogilised ühikud.
Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur. Inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskkonda taastootev ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamiselt säästliku loodusvarakasutuse ja keskkonnakaitse objekt.
Või siis nii (I.Aroldi järgi) MAASTIK on loodusliku elukeskkonna erineva olemuse, kasutuse ja ilmega osa. Maastikke võib käsitleda Maa teatud pinnaosade ruumiliste moodustistena, mis väliselt eristuvad pinnavormide, veekogude ja taimkatte tunnuste tõttu, sest erineva koostise ja kujuga pinnavormidel on vesi, muld ja taimed üksteisega sobitunud erinevalt. Erinevatel maastikel on olnud erinev inimmõju ja selle tagajärjed. Põllustamise, kaevandamise ja inimasustamisega muudetud maastikud on looduslikest erineva aineringe ja maastikupildiga.
Maastik jaotatakse sageli: loodusmaastik kultuurmaastik Sageli on loodusteaduslikes töödes vaadeldud: loodus- ja kultuurmaastikku kui vastaseid; ühe ja sama maastiku eri tasandeid või kihte. Loodus- ja kultuurmaastik ei välista teineteist. Kultuurmaastiku eristamise kriteerium on muutunud järjest subjektiivsemaks. Maastik, kus leitakse esivanematelt leiduvaid inimtegevuse jälgi pärandmaastikud.
Kõik maastikud kokku moodustavad maastikusfääri, (epigeosfäär) mis kujutab endast Maa sfäärilist kesta, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. Maastikusfäär hõlmab maakoore ülaosa (aluspõhi, pinnakate, vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning atmosfääri alaosa (tropopausini), tema keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel.
Maastiku mõiste hierarhia: 1) planetaarne tase - üks maastikusfäär e. epigeosfäär; 2) mandrite või vastavalt ookeanide tase; 3) geograafiliste maade tase - hõlmab reljeefi suurvormidel - mäestikel, mägismaadel, lauskmaadel, suurtel madalikel ja saarestikel kujunenud geokomplekse. 4) vööndite tase s.o. geograafilise tsonaalsuse avaldumine atsonaalsete reljeefi suurvormide kohal, mida iseloomustab hüdrotermiliste e. soojus- ja niiskustingimuste ühtsus, tänu millele bioloogilised maastikukomponendid ja mullad, aga samuti toimuvad eksogeensed geomorfoloogilised protsessid (näiteks murenemine, erosioon) on sarnaste tunnustega. 5) maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks (paigastike kogum), millel looduse areng on (pärastjääajal) toimunud naaberrajoonist valdavalt erinevate protsesside domineerimise läbi (näit. Vooremaa, Sakala kõrgustik jt.). 6) maastik on maastikuteaduse põhiühik väiksem paigastike kogum, reljeefi suurvormi üks osa. Tihti samastatakse järgmise üksusega, kuid on sellest pisut suurem ja tekkepõhjused on enamasti mitmesuunalised.
7) paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfogeneetilise reljeefitüübi s.t. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt.) toimeprotsesside läbi kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul, moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt.). Igas paigastikutüübis on oma pindalaliselt domineerivad paigased, mille nimetus kajastub ka tüübinimetuses. 8) paigas on ühel mesoreljeefivormil - künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigas on oma olemuselt paikade territoriaalne süsteem, millel on vete liikumise, lahustunud ja tahkete ainete edasikande ühesugune iseloom ning kasutuseeldused. 9) paik on selline geokompleks, mille piires kõik vastastikku seotud maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustega. Näiteks: paiga e. faatsiese suurusjärguga geokompleks on kujunenud ühe reljeefielemendi piires (teatud ekspositsiooniga nõlval, jõe kaldavallil, lammil, mererannatasandil jne.), millel on ühesugune pinnakate, veerežiim ja mikrokliima, valdavalt üks mullaliik ja üks taimekooslus.
NÄITEKS Põhja-Eesti rannikumadaliku maastikurajoon Luitemaastik Tasandike maastik Luitestiku paigastik Luitepaigas Luitevaheliste nõgude paigas Luite nõlval kasvavad nõmmemetsad leedemuldadel Luite jalamil kasvavad palumetsad leetunud muldadel
Maastike hierarhia Maastikusfäär Mandrid ja ookeanid Geograafilised maad (maastikuvööde) Maastikuvööndid Maastikurajoon (Maastik) Paigastik Paigas Paik
PÕHJA-EESTI RANNIKUMADALIKU MAASTIKURAJOON Meretasandiku paigastik Rannatasandi paigas Rannavallide paigas Luite paigas Luitestiku paigastik eoolne liiv Sootasandi paigas Klindi paigastik rusu PÕHJA-EESTI LAVAMAA MAASTIKURAJOON Paetasandiku paigastik Paetasandi paigas paekivid Moreen tasandi paigas Sootasandi paigastik rähkne moreen mereline liiv savikiltkivi, liivakivi, sinisavi moreen
Rannatasandi paigas PÕHJA-EESTI RANNIKUMADALIKU MAASTIKURAJOON Abradeeritud moreentasandiku paigastik Abradeeritud moreentasandi paigas kivine saviliiv ja liivsavi moreen Meretasandi paigastik Meretasandi paigas mereline liiv, kruus Sootasandi paigas PÕHJA-EESTI LAVAMAA MAASTIKURAJOON Paetasandiku paigastik paekivid Jääjärve tasandiku paigastik rähkne moreen savikiltkivi, liivakivi, sinisavi
Vastastikused seosed maastiku koostisosade vahel määravad tema struktuuri, st. selle keerulise süsteemi koostisosade ja selles toimuvate nähtuste sisemise organisatsiooni. Maastiku strukruuri all tuleb mõista: maastikukomponentide vaheliste vastastikuste seoste ja vastastikuste mõjutuste olemust (iseloomu); maastiku morfoloogiliste koostisosade ühendumist; maastiku ajalisi (dünaamilisi) seisundeid ehk rütme (sessoonseid, ööpäevaseid, paljuaastasi jt.) maastiku käitumist.
Põld Haanjas
Külatänav
Aidu karjäär
Abradeeritud moreenmaastik Pöide kirik
Männid nõlval (T.Vint)