LISAVORM PROJEKTITOETUSE TAOTLEMISEKS LEADER MEETME RAAMES SAARTE KOOSTÖÖKOGU TEGEVUSPIIRKONNAS MEETE 3 - ELUKVALITEEDI PARANDAMINE MAAPIIRKONNAS TAOTLEJA Taotleva organisatsiooni nimi (seltsingu puhul ka esindava isiku nimi): Torgu Kogukonnamaja MTÜ Juriidiline vorm: mittetulundusühing Registrikood: 80337357 Projektijuhi nimi: Triin Kivimaa Telefon: 56 919 446 E-post: ohessaare@gmail.com PROJEKT Projekti nimi: Torgu Kogukonnamaja rekonstrueerimine Planeeritud tegevuse elluviimise või investeeringu peamine asukoht (vald): Torgu Kokkuvõte projekti vajalikkusest, eesmärkidest ja tegevustest: Vajalikkus: Täna on Torgu Saaremaa üks hõredaimalt asustatud piirkondi. Teise maailmasõja sündmused ja kaugus maakonnakeskusest on viinud kunagisest tiheda asustusega Jämaja kihelkonnast aastaringsed elanikud. Kuna alalisi elanikke on vähe, siis sellest tulenevalt ka teenuseid - nii erasektori kui ka avaliku sektori poolt osutatavaid teenuseid. Eraettevõtjatel on Sõrves keerukas majandada eriti talvisel perioodil (nt Torgu ainsale toidupoele maksab vald eelarvest toetust) ja ka riik ei suuna oma vahendeid Sõrve poolsaarele, kuna inimesi elab siin vähe. Ainus võimalus teenuste baasi ja seeläbi elukvaliteeti suurendada, on pakkuda Sõrves rohkem ja kvaliteetsemalt kogukonnateenuseid. Sõrve mittetulundusühingud on koondunud MTÜ Torgu Kogukonnamaja ridadesse, et üheskoos arendada endist koolimaja hoonet Iide külas ja seeläbi ka seal pakutavaid teenuseid. Torgu koolimaja suleti 2007. aastal õpilaste vähesuse tõttu. Valla keskuses seisev koolihoone on suhteliselt heas füüsilises seisukorras enne koolimaja sulgemist vahetati, katus, kõik hooned ja rekonstrueeriti võimla, köögiblokk ja söögisaal. Probleemiks on aga hoone tehnosüsteemide kehv olukord, eelkõige kütteüsteem (hoonet köetakse vajadusel 1966. a ehitatud katlasüsteemiga). Kui koolimaja kütmine tuli valla eelarvest, siis täna majandavad mittetulundusühingud ei suuda endale suure koolihoone kütmist ebaefektiivse katlaga lubada. Hoone tõhuse küttesüsteemi puudumine pärsib tugevalt aga mittetulundusühingute aastaringset tegutsemist- 1
Seniste tegutsemisaastatega on mittetulundusühingute jaoks selge, et vajadus selle hoone ja osutatavate teenuste järele on reaalselt olemas. Selleks, et kogukonnamajas osutatavate teenuste kvaliteeti tõsta tuleb aga Kogukonnamaja edasi arendada, nii sisuliselt kui ka füüsiliselt. Eesmärgid: Pakkuda Torgu Kogukonnamajas parema kvaliteediga ja aastaringselt kogukonnateenuseid. Tegevused: Rekonstrueerida olemasoleva Torgu Kogukonnamaja tehnosüsteemid, et muuta kogukonnamaja kütmine mittetulundusühingutele taskukohaseks ning hoone kasutamine aastaringselt võimalikuks. Rekonstrueerimistööde käigus: ehitatakse uus katlasüsteem, vahetatakse välja hoone radiaatorid, soojustatakse I korruse põrandad (radiaatorite torud lähevad põranda alla), renoveeritakse hoone elektrisüsteem, rekonstrueeritakse elektrijaotuskilp, vahetakse välja hoone uksed (vastavalt Päästeameti ettekirjutusele). TOETUST TAOTLETAKSE JÄRGMISELE TEGEVUSELE- PALUN MÄRKIDA SOBILIKU TEGEVUSE TAHA JAH * Meede 3- AKTIIVNE ja HARITUD KÜLA ehk JÄÄMINE, TULEMINE, SULANDUMINE 3.1 Küla arengukava koostamise toetamine- toetatakse arengukava koostamiseks vajalikke tegevusi. 3.2 Kogukonna sisese ja kogukondade vahelise suhtlemise infrastruktuuri ja vajaliku tehnilise baasi loomise toetamine- toetab turvalisust, koostööd, suhtlemist, eneseharimist, kohalikku ettevõtlust jmt. 3.3 Tegevuspiirkondade vahelise kogemuste vahetamise ja koostöö edendamise toetamine ja elukestva õppe võimaluste loomine ja tagamine külainimestele (rahvakooli printsiibil). 3.4 Külakeskuste (platside) loomine ja kordategemine sh. tühjade hoonete kasutusele võtmine avalikes huvides. 3.5 Ajaloopärandi ja traditsioonide uurimine ning nende taasrakendamine: paikkonna/valdkonna ajaloo uurimine, säilitamine ja eksponeerimine (sh. kohalike muuseumide rajamine) 3.6 Küla või piirkonna sotsiaalse infrastruktuuri objektide loomine, taastamine, edendamine. Tegevuse raames toetatakse sotsiaalühistute loomist, näiteks eraõiguslikud lastehoiuasutused, huvikeskused, õpperingid, päästekeskused (tule-, tormi jne kahjude kõrvaldamine ja ennetamine) ning muude kogukonnateenute arendamine. 3.7 Kaugtööks eelduste ja võimaluste loomine ja arendamine. Tegevuse raames toetatakse kaugtöö suurema osakaalu saavutamisele suunatud tegevusi, näiteks tänase olukorra analüüs, valdkonna alane koolitamine, kaugtöökeskuste või kaugtööpunktide loomine, võimaluste populariseerimine jmt. 3.8 Traditsioonilise oskusteabe säilitamise ja rakendamise toetamine. Toetatakse algatusi, mis on suunatud piirkonnale omase loodus- ja kultuuripärandi ning oskusteabe säilitamisele või kasutusele võtmisele. 3.9 - Heakorra parandamine. Tegevuse raames toetatakse avalikes huvides heakorra parandamisele ja maastikuhooldusele suunatud tegevusi, näiteks talgutoetus. *Valige üks meede ning selle alt üks või mitu tegevust jah jah jah PROJEKTI EELARVE Kulu liik Kulu abikõlblik maksumus Infrastruktuuriinvesteeringud X X Kulu selgitused: a) milliste kuludega on tegu ning b) kuidas need kulud aitavad kaasa projekti eesmärgi saavutamisele 2
Hoone või rajatise ehitamine või parendamine Masinad ja seadmed (v.a. mootorsõidukid) Mootorsõidukid X X Immateriaalse vara soetamine X X Väikevahendid X X Ostetavad teenused X X Tööjõukulud X X Muud kulud (täpsusta selgituste X X lahtris, mis kuluga on tegu) KOKKU: 128 640.- X Projekti kulude finantseerimine: Taotletav toetus Rahaline omafinantseering 128 640.- a) Summa moodustavad tehnosüsteemide rekonstrueerimise kulud b) Hoone tehnosüsteemide rekonstrueerimine on vajalik Kogukonnamaja teenuste kvaliteedi tõstmiseks ja aastaringseks kasutusele võtmiseks. X X Mitterahalise omafinantseeringuna arvestatavad tööd 98 640 eur 30 000 eur X Selgitused mitterahalise omafinantseeringu kohta: millised tööd on plaanis teostada vabatahtliku ja tasustamata töö korras Täiendavad selgitused eelarve juurde. Palun selgitage, millistest vahenditest ja kuidas rahastate projekti elluviimise ning millistest allikatest katate vajamineva omafinantseeringu. Projekti omaosaluse katavad Torgu vald ja Torgu Kogukonnamaja MTÜ liikmesorganisatsioonid (lisatud ühiste kavatsuste protokoll). Taotletakse toetust 76% toetusmäära alusel. Sildfinantseerimiseks laenu ei vajata, kasutatakse PRIA poolt lubatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel investeeringu elluviimist. TÄIENDAVAD SELGITUSED SAARTE KOOSTÖÖKOGU HINDAMISKRITEERIUMITE JUURDE 3
Kriteerium 1- kogukonna toetus projektile peab olema võimalikult suur. Kirjelda, milline on kogukonna toetus projektile. Vajadusel ja võimalusel võid lisada asjakohaseid lisamaterjale. Kogukonna toetus projektile on suur. MTÜ Torgu Kogukonnamaja asutasid neli piirkonnas tegutsevat mittetulundusühingut, kes täna kõik olemasolevas kogukonnamajas on rakendust leidnud. Nende mittetulundusühingute taha on koondunud piirkonna arengu eest seisvad aktivistid. Huvi kogukonnamajaga liituda on üles näidanud veel mitmed teised piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud. Torgu Kogukonnamaja projekt on kohalike hulgas toetuse teeninud oma senise tegevusega. Antud projektiga ei ehitata uut maja ega hakata katsetama, kas sellise maja ja teenuste järele on kogukonnas vajadus, vaid arendatakse edasi juba olemasolevat hoonet, tõstes seeläbi hoones pakutavate teenuste kvaliteeti ja parandatakse oluliselt hoone tehnilist seisukorda. Täna tegutsevad Torgu kogukonnamajas järgmised mittetulundusühingud: 1. Ohessaare Pangaküla MTÜ 2. Torgu Puhkemaja MTÜ 3. Ilmapiir MTÜ 4. Turvaline Sõrve MTÜ. Kogukonnamajas pakutakse täna järgmisi teenuseid: 1. Vabatahtlik päästeüksus. Hoones asuvad nii vabatahtlike olemruumid kui ka päästemasina garaaž. Suur probleem on täna tuletõrjeauto garaaži kütmine, et talvel tuletõrjeauto ei külmuks. Vabatahtliku päästeüksuse tööd koordineerib Turvaline Sõrve MTÜ. 2. Kogukonna köök. Kogukonnaköögi ja söögisaali baasil viiakse läbi nii kohaliku toidu teemalisi koolitusi (üks viimaseid: õpituba Ürdid ja köögiviljad meie toidulaual, üle Eestilise puu-ja köögivilja kampaania raames, okt 2011). Samas on võimalus külaseltsidel ja elanikel kööki ja söögisaali kasutada oma ürituste toitlustamiseks, näiteks külade kokkutulekud, peielauad, juubelid jne. Kogukonnaköögi tööd koordineerib Torgu Puhkemaja MTÜ. 3. Kohalikele suunatud koolitused. Kogukonnamajas viiakse läbi sõrulastele suunatud koolitusi. Viimased koolitused, mis on Kogukonnamajas läbi viidud on olnud esmaabi esmaabi koolitus kohalikele elanikele ja teabepäev naisettevõtlusest Torgu valla naistele. Koolitustegevust koordineerib kogukonnamajas MTÜ Ilmapiir ja MTÜ Ohessaare Pangaküla. 4. Kodanikualgatusel baseeruv noortekeskus. MTÜ Ohessaare Pangaküla on noortekeskuse ruumideks rekonstrueerinud kaks ruumi Kogukonnamajas, kus noored saavad aega veeta. Noortekeskuse tegevuse raames on ka kogu hoone kaetud WIFI interneti võrguga, mis on vaba juurdepääsuga kõigile kasutajatele. Internetiühendus ei ole igas Sõrve metsatalus iseenesestmõistetav ja kogukonnamaja avalik võrk leiab kasutajaid nii elanike kui suvitajate poolt. 5. Kodaniku algatusena on jõulude ja aastavahetuse paiku viidud Torgu Kogukonnamajas läbi Torgu Piraatfilmide festivali (Torgunale). Filmi autorite loal näidatakse inimestele tasuta kino (valdavalt eestimaised filmid). Üritust on kodanikualgatuse korras vedanud Triin Kivimaa ja Tanel Põld. Kogukonnamaja edasi arendamist ja senisest velgi aktiivsemat kasutusele võtmist toetab ka kohalik omavalitsus. Torgu Kogukonnamaja MTÜ ja Torgu Vallavalitsus on sõlminud vastavasisulise ühiste kavatsuste protokolli (lisatud taotlusele). 4
Kriteerium 2- positiivne mõju taotleja lähemale elukeskkonnale peab olema võimalikult suur. Kirjelda positiivseid mõjusid piirkonnas, mida projekti elluviimine kaasa toob (näit. kasusaajad- kes, mis osas). Positiivsed mõjud piirkonnas: Hoone tehnosüsteemide rekonstrueermine võimaldab seniste kogukonnateenuste aastaringset osutamist, täna on tegevus kogukonnamajas talvisel perioodil pärsitud. Hoone tehnosüsteemide rekonstrueerimisega luuakse olulised eeltingimused uute kogukonnateenuste tekkeks ja arenguks Torgu vallas. Torgu Kogukonnamaja aktiivsemal tööle hakkamisel on positiivne mõju piirkonna mainele ja identiteedile. Kasusaajad piirkonnas: Kohalik kogukond saab kasu, et piirkonda tekib kogukonnamaja, mis annab tõuke ühistegevusele ja kogukonnateenuste kvaliteetsemaks osutamiseks. Tekib Kogukonnamaja reaalne aastaringse kasutamise võimalus, täna köetakse kogukonnamaja ruume talvel ainult äärmisel vajadusel. Torgu vald saab kasu, kuna elukeskkonda muudetakse atraktiivsemaks ja see kinnistab tööealisi elanikke Torgusse. Piirkonna elanikud, suvitajad ja ettevõtjad saavad kasu, kuna kogukonnamajas rekonstrueeritakse vabatahtlik päästeüksuse ruumid, siis suureneb piirkonna turvalisus. Torgu külastajad ja suveelanikud, kuna kogukonnamaja baasil tekib võimalus korraldada üritusi (kontserdid, teatritükid) ja Sõrve muutub huvitavamaks. Iide küla, kui Torgu valla keskus areneb, sest kogukonnamaja poolt osutatavad kogukonnateenused kinnistavad Iide küla kui valla keskust elanike ja külastajate jaoks. Kriteerium 3- kohalike arengueelduste kasutamine peab olema võimalikult ulatuslik. Kirjelda kohapealseid eeltingimusi, mis aitavad kaasa projekti elluviimisele. Kohalikud eeltingimused, mis aitavad kaasa projekti elluviimisele: 1. Soodsa asukohaga olemasolev hoone, mis on võimalik suhteliselt mõistlike kuludega rekonstrueerida. 2. Koostööleping kohaliku omavalitsusega, kes toetab Kogukonnamaja ehitamist ja kogukonnateenuste arendamist Torgus. 3. Rahaliste vahendite olemasolu omafinantseeringu katmiseks. 4. Analoogsete objektide puudumine piirkonnas, mis loob eeldused Kogukonnamaja aktiivseks kaustusele võtuks. Ainus analoogne objekt Torgu vallas on Laadla poe II korrusel MTÜ Reinuldi poolt veetav seltsimaja. Laadlas olev seltsimaja on selgelt orienteeritud mittetulundusürituste mitte kogukonnateenuste osutamisele, seega sisulist konkureerimist ei ole. 5. Piirkonna mittetulundusühingute koondumine ühte organisatsiooni, et kogukonnamaja arendada. 5
Kriteerium 4- taotleja elluviimisvõime peab olema võimalikult suur. Kirjelda oma tugevusi, millele toetudes võid väita, et projekt saab ellu viidud. Samuti kirjelda, millele tuginedes võid väita, et elluviidud projekt on jätkusuutlik ehk jääb pärast elluviimist kestvalt toimima. Võimalusel kirjelda peale projekti lõppu kavandatavaid tegevusi ja objekti haldamist. Vajadusel ja võimalusel võid lisada asjakohaseid lisamaterjale. Tugevused projekti elluviimiseks: kogukonna tugev toetus. Torgu Kogukonnamaja MTÜ-ga on liitunud neli piirkonna aktiivsemat mittetulundusühingut. analoogse objekti puudumine piirkonnas ja nõudlus kogukonnateenuste järgi. kohaliku omavalitsuse rahaline toetus. hoone on kogukonnamajana juba käivitunud. mittetulundusühingute hulgas on suur huvi loodud mittetulundusühinguga liituda ja hoones rakendust leida. Projekti jätkusuutlikkus: Objekt (Torgu Kogukonnamaja) on end juba jätkusuutlikuna tõestanud. Hoone on aastaringselt avatud, aktiivses kasutuses nelja mittetulundusühingu poolt ja aastatega on hoone rakendatus ainult suurenenud. Projekti peamine eesmärk on olemasoleva Torgu Kogukonnamaja rekonstrueerimine, et muuta senine objekti haldamine odavamaks ja kogukonnamaja toimimine jätkusuutlikumaks. Objekti haldamine: Objekti hakkab haldama Torgu Kogukonnamaja MTÜ. Loodud mittetulundusühing on avatud uute liikmete vastuvõtmiseks. Vahendid objekti haldamiseks peavad tulema kogukonnateenuste osutamise tasust, annetustest ja kohalikult omavalitsuselt taotletavalt sihtotstarbelisest toetusest. Käesoleva investeeringuga rekonstrueeritakse hoone küttesüsteem, mis muudab objekti ülalpidamiskulusid madalamaks. 6