Mikrokapseldatud agrokeemiline koostis Leiutis käsitleb koostiseid, eelkõige mikrokapseldatud adjuvantkoostiseid. 1 On hästi teada, et selliseid toimeaineid, nagu agrokemikaalid, ravimid, tindid ja värvaineid, võib valmistada sellisel kujul, et toimeaine sisaldub õhukese kestaga mikrokapslis. Sageli on mikrokapsli õhuke kest ette nähtud selleks, et tagada kontrollitud vabanemine kas toimeaine aeglase difusiooni abil läbi kesta või kesta aeglase lagunemise tagajärjel. On olemas ka selliseid rakendusi, nagu seda on kirjeldatud patendidokumendis WO 97/4412, kus mikrokapsel tagab üksnes ajutise kaitse ja laguneb suhteliselt kiiresti pärast koostise kasutamist. Mikrokapseldatud koostised hõlmavad sageli bioloogiliselt inaktiivseid pindaktiivseid polümeere, mis soodustavad mikrokapslite suspendeerimist näiteks vesidispersioonides. Tuntakse arvukalt pindaktiivseid aineid ja adjuvante, mis suurendavad ravimite ja agrokemikaalide bioloogilist tõhusust. Bioloogilist tõhsusust suurendavate pindaktiivsete ainete kasutamisel mikrokapseldatud koostistes tuleb siiski olla ettevaatlik, sest sellised pindaktiivsed ained kogunevad tihti kapseldumisprotsessi käigu piirpinnale õli/vesi ja võivad segada kapsli kesta tekkereaktsiooni. Leiutisekohaselt pakutakse välja agrokemikaali kontsentreeritud vesikoostis nagu nõueldud nõudluspunktis 1. 2 Termin agrokemikaali vesidispersioon tähendab siin kasutatuna ükskõik millisel kujul olevat vesidispersiooni, näiteks tahke aine dispersiooni vesifaasis või vedela agrokemikaali dispersiooni vees emulsiooni kujul. Adjuvant ei tohi olulisel määral segada mikrokapsli kesta tekkeprotsessi. Sobivate adjuvantide näited, mis ei sega suurel määral kesta moodustumist, on sellised adjuvandid, millel puuduvad pindaktiivsed omadused või on need nõrgalt väljendunud. Mõned sellesse kategooriasse kuuluvad materjalid vähendavad pindpinevust, kuid need ei ole tõhusad dispergeerivad ained õli-vees emulsioonide korral. Tuleb mõista, et terminit vees lahustumatu vedel adjuvant ei tähenda siin kasutatuna seda, et
2 adjuvandi lahustuvus vees on tühiselt väike, vaid pigem seda, et adjuvant ei lahustu vees olulisel määral. Tavaliselt on adjuvandi lahustuvus vees alla 0,1 massiprotsendi ning eelistatavalt alla 0,01 massiprotsendi. Samuti võib kasutada vees lahustumatuid vedelaid adjuvante. 1 2 30 Vees lahustumatuid vedelaid adjuvante (õlisid) on tavaliselt raske viia agrokemikaalide veepõhiste koostiste koostisesse, eelkõige siis, kui koostis kujutab endast kontsentraati, mida tuleb enne kasutamist lahjendada, Sellised õlid võivad olla kokkusobimatud näiteks selliste agrokemikaalidega, mis on tugevad elektrolüüdid, nagu glüfosaat või parakvaat. Seetõttu tuleb vees lahustumatuid vedelaid adjuvante isegi nende kasutatavuse korral lisada põlluharija poolt pigem paagiseguna kui palju mugavama valmis kontsentraadi kujul. Lisaks on isegi paagiseguna lisatavate adjuvantkoostiste koostis pigem keerukas segu, mis sisaldab selliseid komponente, nagu pindaktiivsed ained, mille ülesandeks on suurendada esmase vedela adjuvandi kokkusobivust. Seega, kuigi leiutisekohase koostise valmistamisel paagiseguna on olemas eelised, ilmneb leiutise kasulikkus kõige selgemalt siis, kui seda kasutatakse enne kasutamist lahjendatava agrokeemilise kontsentraadina. Termini agrokeemiline kontsentraat all mõeldakse kontsentreeritud koostist, mida tuleb enne kasutamist veega lahjendada. Agrokemikaali tegelik kontsentratsioon kontsentraadis oleneb agrokemikaali loomusest ja agrokemikaali soovitud kontsentratsioonist pihustuspaagis pärast lahjendamist. Agrokemikaali kontsentratsioon on kontsentraadis tavaliselt vahemikus kuni 00 g/l, eelkõige kuni 300 g/l. Me leidsime, et vees lahustumatuid vedelaid adjuvante võib sellistesse leiutisekohastesse kontsentraatidesse sisse viia palju suuremas kontsentratsioonis, kui see oleks võimalik tavaliste meetodite kasutamisel (või alternatiivselt võib adjuvanti kasutada agrokemikaali suuremate kontsentratsioonide korral, kui see oleks võimalik tavaliste meetodite kasutamisel). Kuigi adjuvant mõjutab tavaliselt agrokemikaali nii, et suurendab selle bioloogilist tõhusust, leidsime üllataval kombel, et leiutisekohastel kontsentraatidel, mis sisaldavad suurtes kogustes adjuvanti/agrokemikaali, on märgatavalt suurem stabiilsus ja nende aktiivsus ei vähene märkimisväärselt võrreldes juhuga, kus
1 2 30 3 paagiseguna lisati vastava sisaldusega kapseldamata adjuvanti. Tõepoolest, me täheldasime agrokemikaalide aktiivsuse täielikku ekvivalentsust sellega, mis vastab paagiseguna lisatava kapseldamata adjuvandi vastava sisalduse korral olevale ning mõnel juhul võib see isegi olla suurem. Võib esineda olukordi, kus on soovitav saavutada adjuvandi kontrollitud vabanemine agrokemikaali suhtes, sel juhul on tavaliselt eelistatav kasutada sellise kestaga mikrokapsleid, mis on piisavalt tugevad, et jääda kontsentraadis terveks, kuid mis ei takista märkimisväärselt adjuvandi vabanemist pärast koostise kasutamist taimedel. Sellise suhteliselt kiire vabanemise saavutamiseks vajalikud meetodi on tehnika tasemes tuntud ja neid on kirjeldatud näiteks patendidokumendis EP 0902724. Leiutisekohastel kontsentreeritud koostistel võib olla ka palju muid kasulikke toimeid. Et leiutise ulatus ei ole piiratud ükskõik millise konkreetse teooriaga, siis on võimalik, et need eelised tulenevad väikesest viivitusest agrokemikaali ja taime kokkupuutehetke ning adjuvandi vabanemise vahel. Alternatiivselt võivad eelised tuleneda selliste pindaktiivsete ainete puudumisest, mille ülesandeks on tagada pigem kokkusobivus kui bioloogilise tõhususe suurendamine. Näiteks oleme täheldanud, et taimede töötlemisel tavaliste fungitsiidsete koostistega ilmnevat nõrka fütotoksilisust võib leiutisekohaste koostiste kasutamisel oluliselt vähendada. Kui esineb, rühma X alkoksürühm vastavalt nõudluspunktile 1 sisaldab tavaliselt 2 kuni 4 süsinikuaatomit. Konkreetsetesse ühenditesse võib sisse viia 1 kuni 2 etoksürühma, mis ei mõjuta oluliselt pindaktiivsust. Propoksürühmad või butüüloksürühmad ei mõjuta tavaliselt pindaktiivseid omadusi ja seetõttu on võimalik neid sisse viia suuremal arvul, eeldusel, et adjuvant jääb vedelikuks. Tavaliselt võib sisse viia 1 kuni sellist rühma. Rühm R on eelistatavalt hargnenud või hargnemata ahelaga alküül- või alkenüülrühm, milles on 16 kuni süsinikuaatomit. Kui R on alkenüülrühm, siis võib selles olla üks või mitu kaksiksidet, mis võivad olla kas cis- või trans-konfiguratsioonis. Eelistatavalt on rühmas R 1 kuni 3 kaksiksidet. Tavaliselt on eelistatav, et kaksikside(med) on cis-konfiguratsioonis. Eelkõige on eelistatav, et rühm R on kas hargnenud ahelaga C 18 -alküülrühm või C 18 -alkenüülrühm, näiteks oleüül- või isostearüülrühm. Kõikidel ülaltoodud juhtudel võib rühm R olla valikuliselt alkoksüülitud.
4 Eelkõige eelistatavad adjuvandid on oleüülalkohol või stearüülalkohol, mis on valikuliselt alkoksüülitud 0 kuni 2 etoksürühmaga, ning ole- või stearhape ja nende (C 1 C 4 )alküülestrid. 1 Leiutisekohastes koostistes kasutamiseks sobivate adjuvantidena võib mainida järgmisi: "Brij" 92, oleüülalkoholetoksülaat, mis sisaldab keskmiselt 2 mooli etoksülaati "Adol" 3, oleüülalkohol "Priolene" 69, olehape "Turbocharge", patenteeritud segu õlidest ja lühikese ahelaga etoksülaatidest "Merge", patenteeritud segu õlidest ja lühikese ahelaga etoksülaatidest "Dash", patenteeritud segu õlidest ja lühikese ahelaga etoksülaatidest "Silwet" L77, etoksüülitud silikoon "Ethomeen" S12, lühikese ahelaga etoksüülitud rasvamiin "Hystrene" 9018, stearhape. Samuti on sobivad uudsed adjuvandid, mis on avalikustatud meie samal ajal läbivaadatavas patenditaotluses GB 012180.. Sobivad adjuvandid võivad olla valemiga 2 milles R 1 on hargnemata või hargnenud ahelaga (C 16 C )alküül- või -alkenüülrühm, R 2 on etüül- või isopropüülrühm, n on vahemikus 8 kuni 30 ja m on 0 või 1, ja kui R 2 on etüülrühm, siis R 3 on (C 1 C 7 )alküülrühm ja kui R 2 on isopropüülrühm, siis R 3 on vesinikuaatom või (C 1 C 7 )alküülrühm. Spetsialist suudab valida sellisesse klassi kuuluva adjuvandi, mis sobib kõige paremini antud toimeainega. Näiteks hõlmavad lipofiilsete agrokemikaalide bioloogilise tõhususe suurendamiseks sellised müügilolevad segud, nagu "Turbocharge", "Dash", LI 700 ja "Merge" ning ühekomponentsed adjuvandid, nagu metüüloleaat, oleüülalkohol ja Brij 92. Sobivate agrokemikaalide näited hõlmavad järgmisi:
1 2 30 (a) herbitsiidid, nagu flusifop, mesotrioon, fomesafeen, tralkoksüdiim, napropamiid, amitraas, propaniil, tsüprodaniil, pürimetaniil, dikloraan, teknaseen, toklofoss-metüül, flamprop M, 2,4-D, MCPA, mekoprop, klodinafop-propargüül, tsühalofop-butüül, diklofop-metüül, haloksüfop, kvisalofop-p, indool-3-üüläädikhape, 1-naftüüläädikhape, isoksabeen, tebutaam, klortaal-dimetüül, benomüül, benfuresaat, dikamba, diklobeniil, benasoliin, triasoksiid, fluasuroon, teflubensuroon, fenmedifaam, atsetokloor, alakloor, metolakloor, pretilakloor, tenüülkloor, alloksüdiim, butroksüdiim, kletodiim, tsüklodiim, setoksüdiim, tepraloksüdiim, pendimetaliin, dinoterb, bifenoks, oksüfluorfeen, atsifluorfeen, fluoroglükofeen-etüül, bromoksüniil, joksüniil, imasametabens-metüül, imasapüür, imasakviin, imasetapüür, imasapik, imasamoks, flumioksasiin, flumiklorak-pentüül, pikloraam, amodosulfuroon, kloorsulfuroon, nikosulfuroon, rimsulfuroon, triasulfuroon, triallaat, pebulaat, prosulfokarb, molinaat, atrasiin, simasiin, tsüanasiin, ametrüün, prometrüün, terbutülasiin, terbutrüün, sulkotrioon, isoproturoon, linuroon, fenuroon, klorotoluroon, metoksuroon, N-fosfonometüülglütsiin ja selle soolad (glüfosaat), glufosinaat, kloormekvaatkloriid, parakvaat, dikvaat, trifloksüsulfuroon, fomesafeen, mesotrioon ja fenuroon; (b) fungitsiidid nagu asoksüstrobiin, trifloksüstrobiin, kresoksiim-metüül, famoksadoon, metominostrobiin ja pikoksüstrobiin, karbendasiim, tiabendasool, dimethomorf, vinklosoliin, iprodioon, ditiokarbamaat, imasaliil, prokloraas, flukvinkonasool, epoksikonasool, flutriafool, asasonasool, bitertanool, bromukonasool, tsüprokonasool, difenokonasool, heksakonasool, paklobutrasool, propikonasool, tebukonasool, triadimefoon, trtitikonasool, fenpropimorf, tridemorf, fenpropidiin, mankoseeb, metiraam, klorotaloniil, tiraam, tsiraam, kaptafool, kaptaan, folpet, fluasinaam, flutolaniil, karboksiin, metalaksüül, bupirimaat, etirimool, dimoksüstrobiin, fluoksastrobiin, orüsastrobiin, metominostrobiin, protiokonasool, 8-(2,6-dietüül-4-metüülfenüül)tetrahüdropürasolo[1,2-d][1,4,]oksadiasepiin-7,9-dio on, 2,2,-dimetüül-propioonhappe 8-(2,6-dietüül-4-metüülfenüül)-9-okso-1,2,4,-tetrahüdro-9H-pürasolo[1,2-d][1,4,] oksadiasepiin-7-üülester ja metalaksüül; ja (c) insektitsiidid nagu abamektiin, atsefaat, atsetamipriid, akrinatriin, alanükarb, aldikarb, alletriin, alfa-tsüpermetriin, amitraas, asulaam, asadirahtiin, asametifoss,
6 asinfoss-etüül, asinfoss-metüül, bendiokarb, benfurakarb, bensultaap, beeta-tsüflutriin, beeta-tsüpermetriin, bifentriin, bioalletriin, bioresmetriin, bistrifluroon, booraks, buprofesiin, butoksükarboksiim, kadusafoss, karbarüül, karbofuraan, kloorprofaam, klotianidiin, tsüflutriin, tsühalotriin, tsüprmetriin, deltametriin, dietofenkarb, diflubensuroon, dinotefuraan, emamektiin, endosulfaan, fenoksükarb, fentioon, fenvaleraat, fiproniil, halfenproks, heptakloor, hüdrametülnoon, imidaklopriid, imiprotriin, isoprokarb, lambda-tsühalotriin, metamidofoss, metiokarb, metomüül, nitenpüraam, ometoaat, permetriin, pirimikarb, pirimifoss-metüül, propoksuur, tebufenosiid, tiametoksaam, tiodikarb, triflumoroon ja ksülüülkarb. Toimeaine võib olla vesilahuse, vees tahke aine dispersiooni või emulsiooni kujul. Siiski on toimeaine leiutisekohaselt koostises eelistatavalt vees lahustuva toimeaine vesilahuse või vees lahustumatu toimeaine dispersiooni kujul. 1 2 30 Adjuvandi ja toimeaine suhet saab spetsialist lihtsalt valida sellisena, mis on kõige sobivam antud eesmärgiks kasutatava toimeaine puhul. Leiutisekohaste koostiste eelis on see, et adjuvandi kontsentratsioon ei ole piiratud kokkusobivuse või stabiilsusega seotud probleemidega juhul, kui valmistisse on sisse viidud mikrokapseldatud adjuvant. Seega saab adjuvandi ja toimeaine suhe olla selline, mis on kõige kasulikum paagiseguna kasutamise korral isegi sel juhul, kui adjuvandisisaldus on selline, mis vastab tavaliste meetodite korral ebastabiilsele olekule. Tavaliselt on adjuvandi ja toimeaine suhe vahemikus 1 : 0 kuni 0 : 1 ja on eelistatavalt vahemikus 1 : kuni : 1. Adjuvanti võib mikrokapseldada tehnika tasemes tuntud meetoditega. Patendidokumendis EP 0902724 kirjeldatud protsess on eelkõige sobiv adjuvantkomponendi kiire vabanemise tagamiseks, kuid sobivad võivad olla ka teised meetodid nagu koastservatsioon. Tavaliselt on otstarbekohane valmistada vedela adjuvandi mikrokapseldatud vesisuspensioon eraldi. Seega on leiutisekohast koostist otstarbekas valmistada lihtsalt vedela adjuvandi mikrokapseldatud vesisuspensiooni lisamisega toimeaine vesilahusele või -suspensioonile. Adjuvandi ja toimeaine suhet ja lõppkoostise veesisaldust saab vajaduse järgi kohandada. Mikrokapslite ja/või vees lahustumatu toimeaine suspendeerimiseks võib kasutada suspendeerimist või dispergeerimist
1 7 soodustavaid abiaineid. Leiti, et lõppsegus kasutatava dispergeeriva aine tüüp ei ole kriitilise tähtsusega koostise säilitamisel kvaliteedi ja stabiilsuse seisukohast. Seega on väga hästi võimalik lisada dispergeerivaid aineid ja suspendeerimist või dispergeerimist soodustavaid abiaineid sellises etapis, mis ei mõjuta kapseldumisprotsessi. Tavaliselt emulgeeritakse adjuvant vees väga hästi lahustuva polümeeri, nagu polüvinüülalkohol, kasutamisega. Segusse võib lisada ka agrokeemilistes koostistes tavaliselt kasutatavaid lisaaineid. Kui soovitakse saada adjuvantaine kiiret vabanemist koostise kuivamise ajal lehel või analoogiliselt pinnasel, siis on vajalik kestaga ümbritsetud mikrokapslid. Tavaliselt vajavad mikrokapslid, mille keskmine läbimõõt on 2 mikronit, polümeerset kesta, mille kontsentratsioon koostises on ligikaudu 3 massiprotsenti. Polümeeri suuremad kogused vähendavad vabanemiskiirust. Kapslite läbimõõtu ja kesta moodustava polümeeri kogust saab kasutada kapslite tõhususe reguleerimiseks olenevalt nõutavast pestitsiidist ja kasutustingimustest. Soovi korral on võimalik modifitseerida adjuvantaine omadusi lahusti lisamisega enne kapseldamisprotsessi. Lihtsaid rasvalkohole, nagu oleüülalkohol, saab kapseldada ka lahustit kasutamata, kuid siiski võib olla otstarbekas kasutada etoksüülitud ahelaga adjuvantide korral veega mittesegunevat lahustit. Seega võib sellist mittepolaarset lahustit, nagu Solvesso 0, kasutada koos Brij 92 sisaldavate mikrokapslitega, mis sisaldavad suhteliselt vähe etoksülaatrühmi, samal ajal on polaarsemad lahustid, nagu ketoon, otstarbekamad pikema ahelaga etoksülaatide, näiteks Silwet L77 korral. Leiutist näitlikustatakse järgmiste näidetega, milles kõik osakaalud ja protsendilised sisaldused vastavad massidele, kui ei ole öeldud teisiti. 2 30 NÄIDE 1 Keeduklaasi kaaluti Brij 92 (2,64 g) ja lahusti metüültsükloheksanoon (1,44 g). Lisati difenüülmetaan-4,4'-diisotsüanaat (MDI, "Suprasec" 2211, Huntsman Corporation) (0,27 g), et saada lahus, mida kasutati järgmises mikrokapseldusprotsessi õlifaasina. Õlifaas lisati aeglaselt intensiivse segamise tingimustes suure nihkejõuga labaseguris 4,07 g polüvinüülalkoholi ("Gohsenol"
8 GL03, Nippon Synthetic Chemical Industry Company) massiprotsendilisele lahusele. Pärast õlifaasi lisamist segati emulsiooni intensiivselt 2 minutit, seejärel lisati kiiresti 0,7 g dietüülamiini (DETA) % lahus. Saadud mikrokapslite suspensioon lahjendati 1 g veega ja saadi järgmised protsendilised sisaldused. Koostisosa Massiprotsent Brij 92 26 Metüültsükloheksanoon 14 Suprasec 2211 3 PVA 8 DETA 1 Vesi 48 NÄITED 2 7 Mikrokapseldatud adjuvanti sisaldavad koostised, mis on sobivad leiutisekohaseks kasutamiseks, valmistati näites 1 toodud üldise meetodi kohaselt. Adjuvant ja lahusti on toodud tabelis 4 ning kesta moodustavate ainete ja muude koostisainete suhted on toodud tabelis. Tabel 4 Näide Pestitsiid puudub Adjuvant Lahusti 2 Puudub "Turbocharge" Metüültsükloheksanoon 3 Puudub "Brij" 92 Metüültsükloheksanoon 4 Puudub Oleüülalkohol Metüültsükloheksanoon Puudub "Ethomeen" S12 Metüültsükloheksanoon 6 Puudub Stearüülalkohol Metüültsükloheksanoon Tabel Näide Adjuvant puudub Lahusti MDI GLO3 DETA Vesi 2 29,4%,% 1,4% 6,8% 0,4% 1,% 3 23,6% 16,4% 1,2% 6,8% 0,4% 1,7% 4 23,2% 16,8% 1,2% 6,7% 0,4% 1,7% 26,0% 14,4% 2,7% 8,0% 0,7% 48,2% 6,0% 29,8% 2,7% 8,1% 0,7% 48,9%
NÄITED 7 12 9 Need näited illustreerivad mikrokapseldatud adjuvantide ühinemist agrokeemiliste koostistega ja seda, et leiutisekohastelkoostistel on selline bioloogiline tõhusus, mis on vähemalt ekvivalentne vastavate kapseldamata koostistega. 1 NÄIDE 7 Näidete 2, 3 ja 4 mikrokapseldatud adjuvandid segati tralkoksüdiimi müügiloleva kontsentreeritud 400 g/l suspensiooniga. Näidetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud proove, mis sisaldasid vastavalt "Turbocharge", "Brij" 92 ja oleüülalkoholi, katsetati 0,2 mahuprotsendiliste paagiseguna kasutatavate adjuvantidena. Kasvuhoones pihustati lahust koguses 0 l/ha, mis sisaldasid viies erinevas kasutusmääras tralkoksüdiimi, vahemikus 7, kuni 0 g/ha. Katses kasutati nelja liiki umbrohte ja katsealuse teraviljana odra kultivari, mis oli kasvustaadiumis 2,2 lehte. Herbitsiididega töötlemise tõhususe hindamisel 23 päeva pärast kasutati hävimise protsendimäära kindlakstegemiseks visuaalset meetodit. Kõiki katseid korrati kolm korda ja iga umbrohu asukoht kasvuhoones randomiseeriti. Tulemused on toodud järgmises tabelis, milles toodud arvulised väärtused vastavad tralkoksüdiimi viie kasutusmäära korral saadud keskväärtusele. Mikrokapseldatud adjuvantide tõhusu oli ekvivalentne kapseldamata paagiseguna kasutatava adjuvandi korral saaduga. AVEFA ECHCG LOLRI SETVI HORVS Bonanza Kapseldamata Turbocharge 67 92 29 92 39 Oleüülalkoholi mikrokapslid 72 93 34 83 33 Brij 92 mikrokapslid 7 92 3 96 31 Turbocharge mikrokapslid 74 80 30 81 41 AVEFA Avena fatua ECHCG Echinochloa crus-galli LOLRI Lolium rigidum SETVI Setaria viridis HORVS Hordeum vulgare
NÄIDE 8 Näites 3 kirjeldatud mikrokapslitega viidi läbi järgmine katse, kasutades tralkoksüdiimi kontsentreeritud 400 g/l suspensiooni. Paagiseguadjuvandi standardina kasutati 0,2 ja 0, mahuprotsendilist Turbocharge i. Kasvuhoones pihustati lahust koguses 0 l/ha, mis sisaldasid viies erinevas kasutusmääras tralkoksüdiimi vahemikus 7, kuni 0 g/ha. Katsetes kasutati viit umbrohtu eeltoodud kasvustaadiumis. Herbitsiididega töötlemise tõhususe hindamisel 21 päeva pärast kasutati hävimise protsendimäära kindlakstegemiseks visuaalset meetodit. Kõiki katseid korrati kolm korda ja iga umbrohu asukoht kasvuhoones randomiseeriti. Tulemused on toodud järgmises tabelis, milles toodud arvulised väärtused vastavad tralkoksüdiimi viie sisalduse korral saadud keskväärtusele. Mikrokapseldatud adjuvantide tõhusus oli ekvivalentne kapseldamata paagiseguna kasutatavate adjuvantide korral saaduga. ALOMY AVEFA ECHCG LOLRI SETVI Kapseldamata Turbocharge, 0,2% 37 27 9 6 68 Kapseldamata Turbocharge, 0,% 3 8 79 76 76 BRIJ 92 mikrokapslid, 0,2% 47 40 83 78 79 BRIJ 92 mikrokapslid, 0,% 66 78 89 88 80 ALOMY Alopecurus myosuroides NÄIDE 9 1 2 Näite mikrokapseldatud adjuvandid segati koostisega, mis sisaldas 0 g/l kaaliumglüfosaati. 0,2 mahuprotsendilise paagiseguna kasutatava adjuvandina katsetati näite mikrokapseldatud adjuvante (sisaldasid "Ethomeen" S12). Glüfosaat pihustati kasvuhoones koguses 0 g/ha, kasutades lahust koguses 0 l/ha. Katsetes kasutati nelja liiki umbrohtu 2,2 lehele vastavas kasvustaadiumis. Herbitsiididega töötlemise tõhususe hindamisel 18 päeva pärast kasutati hävimise protsendimäära kindlakstegemiseks visuaalset meetodit. Kõiki katseid korrati neli korda ja iga umbrohu asukoht kasvuhoones randomiseeriti. Tulemused on toodud järgmises tabelis, milles toodud arvulised väärtused vastavad nelja korduskatse korral saadud keskväärtusele. Ethomeen S12 ei olnud võimalik koostist viia kapseldamata kujul, seda isegi paagiseguna. Seetõttu valiti selles katses esinduslikuks kapseldamata glüfosaatadjuvandiks alküülpolüglükosiid Agrimul
11 PG97. Mikrokapseldatud adjuvandi tõhusus oli ekvivalentne kapseldamata paagiseguna kasutatava adjuvandi korral saaduga. Koostis SIDSP ABUTH SOLNI IPOHE kapseldamata "Agrimul" PG67 9,8 40,0 70, 60,0 kapseldatud "Ethomeen" S12 76,8 1,8 71,8 63,0 SIDSP Sida spinosa ABUTH Abutilon theophrasti SOLNI Solanum nigrum IPOHE Ipomoea hederacea NÄIDE 1 Näidete 3 ja 4 mikrokapseldatud adjuvante katsetati tärkamisjärgselt koos müügiloleva koostisega fomesafaan 240 g/l (kaubanduslik nimetus Reflex). Näidetes 3 ja 4 kirjeldatud proove, mis sisaldasid vastavalt "Brij" 92 ja oleüülalkoholi, katsetati 0, mahuprotsendiliste paagiseguadjuvantidena. Fomesafaan pihustati kasvuhoones kuues kasutusmäära korral üle nelja liigi nende tundlikkuse põhjal koguses 1 kuni 480 g/ha, kasutades lahust koguses 0 l/ha. Katsetes kasutati nelja liiki umbrohtu järgnevas tabelis toodud vastavas lehe kasvustaadiumis. Herbitsiididega töötlemise tõhususe hindamisel 18 päeva pärast kasutati hävimise protsendimäära kindlakstegemiseks visuaalset meetodit. Kõiki katseid korrati kolm korda. Tulemused on toodud järgmises tabelis, milles toodud arvulised väärtused vastavad nelja kasutusmäära ja kolme korduskatse korral saadud keskväärtusele. Tabelist nähtub, et mikrokapseldatud adjuvantide tõhusus oli ekvivalentne kapseldamata paagiseguna kasutatavate adjuvandi Turbocharge korral saaduga, mis on tööstuslikuks standardiks. ABUTH XANST AMACH CHEAL Lehe kasvustaadium 2,3 2,2 2,6 2,9+ Adjuvant puudub 36,3 31,7 66,3 22,9 Kapseldamata Turbocharge 60,1 1 92,1 34 "Brij" 92 mikrokapslid,8 2,9 90,8 3,9 Oleüülalkoholi mikrokapslid,8 46,3 92,2 37,9 XANST Xanthium strumarium AMACH Amaranthus chlorostachys
CHEAL Chenopodeum album 12 NÄIDE 11 See näide illustreerib seda, et leiutisekohastel koostistel võib olla väiksem fütotoksilisus juhul, kui taimi töödeldakse herbitsiide või fungitsiide ja teatavaid adjuvante sisaldavate koostistega. 1 Asoksüstrobiini koguses g/l SC ("Amistar") katsetati koos "Brij" 92 põhineva paagiseguna kasutatava õliga ja võrreldi koostisega, mis sisaldas asoksüstrobiini SC koos leiutisekohase mikrokapseldatud paagiseguna kasutatava õliga. Iga koostise korral määrati fütotoksiline reaktsioon 7 päeva pärast odra töötlemist, kasutades protsendilist hindamissüsteemi, mis võttis arvesse nii ulatust kui ka tõsidust. Kõikide koostiste korral kujutavad toodud arvulised väärtused keskmist fütotoksilisuse hinnangut, mis on saadud nekroosi, pleekumise, pitsumise, kloroosi ja põletuse sümptomite summana. Koostiseid pihustati asoksüstrobiini kahe kasutusmäära korral liikuva pihusti abil koguses 0 l/h. Esimene kasutusmäär (00 g/ha) kujutab endast asoksüstrobiini kahekordset tavalist kasutusmäära ja on mõeldud määratava fütotoksilisuse reaktsiooni demonstreerimiseks. Teine kasutusmäär (00 g/ha) kujutab endast neljakordset tavaliselt kasutatavat annust. Järgnevast tabelist ilmneb, et paagiseguna kasutatava mikrokapseldatud õli korral oli fütotoksilise kahjustuse määr oluliselt väiksem kui kapseldamata proovi korral. Võrdluseks on toodud tulemused, mis saadi vee ja Amistari suspensioonkontsentraadi pihustamisel koos tavalise paagiseguna kasutatava kapseldamata metüülitud rapsiõliga (0, mahuosa). Adjuvant Asoksüstrobiini Kokku kasutusmäär g toimeainet Fütotoksiline hektarile kahjustus Vesi 0 1 Suspensioonkontsentraat (SC) 00 0 00 0 Kapseldatud õliga SC 00 00 22
13 Paagiseguna kasutatava õliga SC 00 69 00 130 SC metüülitud rapsiõlis 00 48 00 79 Neid koostiseid katsetati ka välitingimustes, et hinnata fungitsiidi tõhusust teraviljakultuuride kollase roostega Puccinia striiformis (PUCCST) nakatumise vältimisel. Kõikidel juhtudel hinnati nakatumise protsendimäära ja see keskmestati nelja erineva põllulapi korral saadud tulemuste alusel. Mikrokapseldatud koostise tõhusus oli vähemalt sama hea kui kapseldamata koostiste korral ja kõikidel juhtudel oli kaitseaste märgatavalt parem kui töötlemata põllulappide korral. Asoksüstrobiini kasutusmäär oli 0 g/ha. Patogeen PUCCST PUCCST Hinnangu tegemise koht 3. leht 2. leht Hinnangu tüüp Haiguse protsendiline ulatus Haiguse protsendiline (nelja põllulapi korral saadud ulatus (nelja põllulapi keskväärtus) korral saadud keskväärtus) Hindamise aeg (keemilisest 31 43 töötlemisest möödunud päevad) Kontrolltöötlus 11,0 48,7 Kapseldatud õliga SC 1,1 2,9 Õliga (kapseldamata) SC 0, 3,6 SC metüülitud rapsiõlis 1,4, Koostiseid katsetati ka välitingimustes selleks, et hinnati fungitsiidi efektiivsust teraviljakultuuride Septonia tritici ga (SEPTTR) nakatumise vältimisel. Kõikidel juhtudel hinnati nakatumise protsendimäära ja see keskmestati nelja erineva põllulapi korral saadud tulemuste alusel. Mikrokapseldatud koostise tõhusus oli vähemalt sama hea kui kapseldamata koostiste korral ja kõikidel juhtudel oli kaitseaste märgatavalt parem kui töötlemata põllulappide korral. Asoksüstrobiini kasutusmäär oli g/ha.
14 Patogeen SEPTTR SEPTTR Hinnangu tegemise koht 3. leht 2. leht Hinnangu tüüp Haiguse Haiguse protsendiline ulatus protsendiline ulatus (keskmine) (keskmine) Hindamise aeg (keemilisest töötlemisest 26 40 möödunud päevad) Kontrolltöötlus 16,6 12,3 Kapseldatud õliga SC 6,9 3, Õliga (kapseldamata) SC 4,4 3,4 SC metüülitud rapsiõlis 9,,2 Neid koostiseid katsetati välitingimustes selleks, et hinnati fungitsiidi tõhusust teraviljakultuuride Puccinia recondita ga (PUCCRT) nakatumise vältimisel. Kõikidel juhtudel hinnati nakatumise protsendimäära ja see keskmestati nelja erineva põllulapi korral saadud tulemuste alusel. Mikrokapseldatud koostise tõhusus oli vähemalt sama hea kui kapseldamata koostiste korral ja kõikidel juhtudel oli kaitseaste märgatavalt parem kui töötlemata põllulappide korral. Asoksüstrobiini kasutusmäär oli 0 g/ha. Patogeen PUCCRT PUCCRT Hinnangu tegemise koht 3. leht 2. leht Hinnangu tüüp Haiguse Haiguse protsendiline ulatus protsendiline ulatus (keskmine) (keskmine) Hindamise aeg (keemilisest töötlemisest 21 42 möödunud päevad) Kontrolltöötlus 16,2 77,1 Kapseldatud õliga SC 12,8 11,1 Õliga (kapseldamata) SC 8,2,1 SC metüülitud rapsiõlis,3 11,8 NÄIDE 12 Adjuvantõli, mis sisaldas põhiliselt "Brij" 92, mikrokapseldati näites 1 toodud meetodi
1 1 kohaselt. Mikrokapselkoostises oli õliadjuvandi sisaldus 28 massiprotsenti. Koostist (94,2 g) modifitseeriti sadenemisvastase aine lisamisega, mida lisati 2 massiprotsendilise lahusena (0,7 g) koos teatava koguse veega (46,7 g). Töödeldud kapsleid segati ja jäeti tasakaalu saabumiseks 30 minutiks seisma, seejärel lisati see müügiloleva Quadris g/l asoksüstrobiini suspensioonkontsentraadile (480 g). Lõppkoostis sisaldas mikrokapslite kujul 13, massiprotsenti õliadjuvanti ja massiprotsenti asoksüstrobiini osakesi. Toote kvaliteeti hinnati visuaalse vaatluse, pärast lahjendamist optilise mikroskoopia ja osakeste suuruse analüüsi alusel. Pärast 18 kuud kestnud segamata seismist ei ilmnenud koostises mingeid kihistumise või osakeste settimise tunnuseid. Lahjendusomadused olid head ja ei täheldatud mingeid kristallide kasvamise või kapsli kestade kahjustumise tunnuseid. Samaväärse koostise, mis sisaldas adjuvantõli kapseldamata koostisosana, korral täheldati sama ajavahemiku jooksul nii settimist kui ka faaside eraldumist. Võrdlused 1 4 Need võrdlused illustreerivad seda, et leiutisekohased koostised tagavad stabiilsed kontsentraadid, milles on võimalik kasutada adjuvanti ja seda eelkõige koostist sisse viia kontsentratsioonides, mis ei ole tavaliste meetodite kasutamisel stabiilsed. 2 Võrdlus 1 Võrdlemiseks näitega valmistati proov, mis sisaldas vees "Ethomeen" S12 samas kontsentratsioonis kui mikrokapseldatud proov (26 massiprotsenti). See proov geelistus ja seda ei olnud võimalik kasutada isegi siis, kui lisati lahustit ja/või tavalist emulgaatorit, nagu "Synperonic" NP8, erinevates kontsentratsioonides kuni massiprotsendini eesmärgiga püüda parendada kokkusobivust veega. Seetõttu ei saa "Ethomeen" S12 kasutada agrokeemilise adjuvandina nendes kontsentratsioonides kapseldamata kujul. Võrdlus 2 Võrdlemiseks näitega 3 valmistati proov, mis sisaldas vees "Brij" 92 samas
16 kontsentratsioonis kui mikrokapseldatud proov (26 massiprotsenti). Proov flokuleerus ja tekkis kaks eraldi kihti. Seda ei olnud võimalik kasutada isegi siis, kui lisati lahustit ja/või tavalist emulgaatorit eesmärgiga püüda parendada kokkusobivust veega. Seetõttu ei saa "Brij" 92 kasutada agrokeemilise adjuvandina nendes kontsentratsioonides kapseldamata kujul. Stabiilset segu vees ei olnud võimalik saada isegi siis, kui kasutati kapseldamata "Brij 92 väiksemaid kontsentratsioone ( massiprotsenti ja 3 massiprotsenti). Katsed adjuvandi sisseviimiseks kontsentratsioonis massiprotsenti koostist, mis sisaldas massiprotsenti asoksüstrobiini, ebaõnnestusid samuti nagu ka katsed adjuvandi sisseviimiseks kontsentratsioonis 3 massiprotsenti koostist, mis sisaldas 3% fomesafeeni. Võrdlus 3 1 Võrdlemiseks näitega 2 valmistati proov, mis sisaldas vees müügilolevat paagiseguna kasutatavata adjuvanti "Turbocharge" samas kontsentratsioonis kui mikrokapseldatud proov (29 massiprotsenti). Selles proovis moodustus kaks kihti ning tekkis kahjulik flokulatsioon, mis põhjustas koostise viskoossuse vastuvõtmatu suurenemise. Lahusti ja/või tavalise emulgaatori lisamine ei lahendanud flokulatsiooniprobleemi. Samuti ei olnud võimalik saada "Turbocharge" stabiilset segu vees isegi massiprotsendini vähendatud kontsentratsiooni korral. Samuti ebaõnnestusid katsed adjuvandi sisseviimiseks kontsentratsioonis massiprotsenti koostist, mis sisaldas massiprotsenti asoksüstrobiini. Võrdlus 4 2 30 Võrdlemiseks näitega 4 valmistati proov, mis sisaldas vees oleüülalkoholi väiksemas kontsentratsioonis ( massiprotsenti) kui mikrokapseldatud proov (23 massiprotsenti). Proovis moodustus kaks läbipaistvat kihti. Lahusti ja tavalise emulgaatori lisamine põhjustas emulsioonide tekke, mis olid stabiilsed lühikese aja jooksul, siiski eraldusid kihid ühe tunni möödumisel ja need ei olnud stabiilsed sisseviimisel asoksüstrobiini müügilolevasse suspensioonkontsentraati. Analoogilisel osutus ebastabiilseks isegi vesikoostis, mis sisaldas üksnes 3 massiprotsenti oleüülalkoholi. Analoogiliselt ebaõnnestusid katsed adjuvandi sisseviimiseks kontsentratsioonis 3 massiprotsenti koostist, mis sisaldas 3 massiprotsenti fomesafeeni.
17 Patendinõudlus 1. Agrokemikaali kontsentreeritud vesikoostis, mis sisaldab a) kapseldumata agrokemikaali vesilahust või dispersiooni, kus agrokemikaali kontsentratsioon kontsentraadis on vahemikus 1 kuni 00 g/l ja b) selles vesilahuses või dispersioonis antud agrokemikaali jaoks mikrokapseldatud vedela, vees lahustumatu bioloogilist efektiivsust suurendava adjuvandi suspensiooni, seejuures adjuvant on ühend valemiga (I) 1 või selle alkoksüülitud derivaat, milles R on hargnenud või hargnemata ahelaga alküül- või alkenüülrühm, milles on 12 kuni süsinikuaatomit ja X on hüdroksü; primaarne, sekundaarne või tertsiaarne amiin; amiinoksiid-; tiool-; sulfoksiid-; sulfoon-; glükosiid; polüglükosiid; alküülitud glükosiid; amidoamiin; karboksüülhape; amiid; ester või eeteramiin; ja adjuvandi hüdrofiilsuse/lipofiilsuse suhe (HLB) on 9 või sellest väiksem. 2. Koostis vastavalt punktile 1, mis erineb selle poolest, et rühm -X on alkoksüülitud. 3. Koostis vastavalt punktile 2, mis erineb selle poolest, et alkoksürühm sisaldab 2 kuni 4 süsinikuaatomit. 4. Koostis vastavalt punktile 1, milles on adjuvandi molekulis keskmiselt 1 kuni 2 etoksürühma või milles on adjuvandi molekulis 1 kuni propoksü- või butoksürühma.. Koostis vastavalt ükskõik millisele punktile 1 kuni 4, mis erineb selle poolest, et rühm R on valikuliselt alkoksüülitud hargnenud või hargnemata ahelaga alküülvõi alkenüülrühm, milles on 16 kuni süsinikuaatomit. 2 6. Koostis vastavalt punktile, mis erineb selle poolest, et rühm R on valikuliselt alkoksüülitud hargnenud ahelaga C 18 -alküülrühm või C 18 -alkenüülrühm. 7. Koostis vastavalt punktile 6, mis erineb selle poolest, et rühm R on valikuliselt
alkoksüülitud oleüül- või isostearüülrühm. 18 8. Koostis vastavalt ükskõik millisele eelnevale punktile, mis erineb selle poolest, et adjuvandi ja agrokemikaali suhe on vahemikus 1 : 0 kuni 0 : 1. 9. Koostis vastavalt ükskõik millisele eelnevale punktile, mis erineb selle poolest, et adjuvant on enne kapseldamist lahustatud lahustis.. Koostis vastavalt ükskõik millisele eelnevale punktile, mis erineb selle poolest, et adjuvant on valemiga (II), milles R 1 on hargnemata või hargnenud ahelaga (C 16 C )alküül- või -alkenüülrühm, R 2 on etüül- või isopropüülrühm, n on vahemikus 8 kuni 30 ja m on 0 või 1, ja kui R 2 on etüülrühm, siis R 3 on (C 1 C 7 )alküülrühm ja kui R 2 on isopropüülrühm, siis R 3 on vesinikuaatom või (C 1 C 7 )alküülrühm.