KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE. ELi-KOREA VABAKAUBANDUSLEPINGU RAKENDAMISE AASTAARUANNE. {SWD(2017) 345 final}

Väljavõte

1 EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 614 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE ELi-KOREA VABAKAUBANDUSLEPINGU RAKENDAMISE AASTAARUANNE {SWD(2017) 345 final} ET ET

2 1.SISSEJUHATUS 1. juulil 2017 täitus kuus aastat Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Korea Vabariigi (selles aruandes edaspidi Korea ) vabakaubanduslepingu kohaldamise algusest. Lepingut on ajutiselt kohaldatud alates aasta juulist. Pärast ratifitseerimist ELi liikmesriikides jõustus see ametlikult 13. detsembril Vabakaubanduslepingu lisaprotokolli, mis koostati selleks, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist ELiga, on ajutiselt kohaldatud alates 26. maist 2014 ja see jõustus 1. jaanuaril ELi-Korea vabakaubandusleping on esimene uue põlvkonna kõikehõlmav vabakaubandusleping. See on ka ELi esimene Aasia riigiga sõlmitud kaubandusleping. See on kõige kaugeleulatuvam vabakaubandusleping, mida EL on seni rakendanud. See on viies ELi-Korea vabakaubanduslepingu täitmist käsitlev aastaaruanne. See on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai aasta määruse (EL) nr 511/2011 (millega rakendatakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Korea Vabariigi vabakaubanduslepingu kahepoolne kaitseklausel) 1 sätetega. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 13 lõikele 1 avaldab komisjon igal aastal aruande lepingu kohaldamise ja täitmise kohta. Aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab iga-aastast järelevalvearuannet, mis käsitleb ajakohastatud statistikat selliste Koreast imporditud toodete kohta, mis kuuluvad tundlikesse sektoritesse, nagu on nõutud artikli 3 lõikega 3. Euroopa Parlament võttis 18. mail 2017 vastu resolutsiooni 2, et teha kokkuvõte ELi ja Korea vahelise vabakaubanduslepingu täitmise esimese viie aasta kohta. Parlament tunnistas lepingu väga positiivseid majandustulemusi ELi jaoks, kuid väljendas samas muret mõnede lahendamata punktide üle ja eelkõige seoses töötajate õigustega Koreas. 2. ANALÜÜSIMETOODIKA Allpool esitatud analüüs ELi ja Korea vaheliste kahepoolsete kaubavoogude kohta põhineb täiskalendriaasta andmete võrdlusel aastaga, mis oli viimane täiskalendriaasta enne vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise algust 1. juulil Teenustekaubanduse ja investeeringute analüüs põhineb värskeimatel kättesaadavatel aastaandmetel, mis käsitlevad aastat ja mida on taas võrreldud aasta andmetega. Tuleb märkida, et kaubavoogude muutusi ei saa pidada ainult vabakaubanduslepingu teeneks, kuna mõju avaldavad ka muud tegurid. Allpool esitatud näitajate põhjal saab siiski hea ülevaate, kuidas vabakaubandusleping on seni toiminud. Aruandes antakse ka ülevaade vabakaubanduslepingu raames selle täitmise järelevalveks loodud eri komiteede ja töörühmade tegevusest ajavahemikul alates aasta jaanuarist kuni aasta maini. 1 2 ELT L 145, , lk

3 3. KAUBANDUSE ARENG (AASTATE KAUPA JA ALATES LEPINGU AJUTISE KOHALDAMISE ALGUSEST) 3.1. Kaubavahetus Kaubavahetuse üldine areng Tuleks märkida, et kokkulepitud kontsessioonide järkjärguline jõustumine esimeste aastate jooksul pärast lepingu ajutise kohaldamise algust 1. juulil 2011 lõppes 30. juunil 2016.Sestsaadik on peaaegu kõik tariifid täielikult liberaliseeritud, nii et võrreldes eelmiste aruannetega ei tehta enam vahet täielikult ja osaliselt vabastatud või vabastamata toodetel. ELi eksport Koreasse kasvas 59,2 %, s.o 28 miljardilt eurolt aastal 44,5 miljardile eurole aastal. Aastas suurenes ELi eksport Koreasse keskmiselt 8,1 % ja ELi import Koreast keskmiselt 0,8 % aastal, mis on vabakaubanduslepingu ajutise kohaldamise alustamisele eelnev vaatlusaasta, ulatus ELi eksport Koreasse 28,0 miljardi euroni ja import Koreast 39,5 miljardi euroni aastal küündis ELi eksport Koreasse 44,5 miljardi euroni ja import Koreast 41,4 miljardi euroni. Seega on ELi 11,6 miljardi euro suurune kaubandusbilansi puudujääk aastal muutunud 3,1 miljardi euro suuruseks kaubandusbilansi ülejäägiks aastal. Praeguses mahus eksport EList Koreasse oleks ilma vabakaubanduslepinguta toonud kaasa ligikaudu kahe miljardi euro väärtuses tollimakse 3. Joonis 1. ELi eksport Koreasse ja import Koreast, (miljardites eurodes) ELi Korea kaubavahetus (miljonites eurodes) ELi import Lõuna-Koreast ELi eksport Lõuna- Koreasse kaubandusbilanss EL 28 kaubavahetus Lõuna-Koreaga (miljonites eurodes) ELi import Lõuna-Koreast Selle arvutuse aluseks on Korea import EList HS6 tasemel vabakaubanduslepingu täitmise viiendal aastal (Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse andmed). 3

4 ELi eksport Lõuna-Koreasse Kaubandusbilanss Allikas:Eurostat, juuni Aastatel vahel vähenes ELi eksport Koreasse 6,9 %. ELi import Koreast vähenes 2,2 %. See tõi kaasa ELi kaubandusbilansi ülejäägi vähenemise 5,4 miljardilt eurolt 3,1 miljardile eurole. Vähenemine on kooskõlas ELi üldise kaubandusstruktuuriga aastal. Aastatel vähenes ELi kogueksport mujale maailma 2,4 %. ELi import mujalt maailmast kahanes 1,2 %. ELi Koreasse suunatud ekspordi tuntavam vähenemine on muu hulgas tingitud seadmete, transpordivahendite ja mootorsõidukite (ka seoses diiselmootorite skandaaliga) müügi vähenemisest ning Ühendkuningriigi naftaekspordist (tingituna Iraani sanktsioonide lõppemisest), samuti tarnitud õhusõidukite väiksemast arvust (järgmisteks aastateks on kavandatud rohkem tarneid). Seevastu vähenes aastal ELi laevade, vedelkristalltoodete ja naftakeemiasaaduste import Koreast. Import Koreast moodustas aastal 2,6 % ja aastal 2,4 % koguimpordist ELi ja aastal muutus Korea ELi jaoks suuruselt kaheksandaks impordi lähtekohaks. ELi eksport Koreasse moodustas aastal 2 % ja aastal 2,6 % ELi koguekspordist, muutes Korea aastal ELi jaoks suuruselt üheksandaks ekspordituruks. Korea oli ELi suuruselt kaheksas kogu kaubavahetuse partner. Korea seisukohast vaadatuna suurenes ELi osakaal Korea koguimpordis 9,1 %-lt enne vabakaubanduslepingu kohaldamise algust 12,8 %-le aastal, tänu millele on EL suuruselt teine Korea impordi päritolukoht (pärast Hiinat). Samal ajavahemikul vähenes ELi osakaal Korea koguekspordis 11,5 %lt 10,9 %-le 4, muutes ELi suurusel kolmandaks Korea ekspordituruks. EL oli kaubanduse kogumahu poolest Korea suuruselt kolmas partner (pärast Hiinat ja USAd) Mõju majandussektoritele Kui vaadata ELi eksporti Koreasse, on aastal kõige olulisemad tootekategooriad järgmised. Masinad ja seadmed (HS 5 16) moodustasid 29,2 % ELi koguekspordist Koreasse. Selle tootekategooria näitaja vähenes 8,2 % võrreldes aastaga. Transpordivahendid (HS 17) moodustasid 21,2 % ELi koguekspordist Koreasse. Selle kategooria näitaja vähenes 6,4 % võrreldes aastaga. Keemiatooted (HS 06) moodustasid 13,6 % ELi koguekspordist Koreasse. Selle tootekategooria näitaja suurenes 8,4 % võrreldes aastaga. Muud tootekategooriad, mille eksportimine EList on alates aasta juulist märkimisväärselt elavnenud ja milleks on mineraalsed tooted (HS 05) 6 ), pärlid ja väärismetallid (HS 14), jalatsid (HS 12) ning puit (HS 09). 4 ELi osakaal Korea koguimpordis näitab Korea importi EList osakaaluna Korea impordis kogu maailmast. ELi osakaal Korea koguekspordis kajastab Korea eksporti ELi osakaaluna Korea ekspordis kogu maailma. 5 Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem. 6 ELi mineraalsete toodete eksport Koreasse kasvas peamiselt vabakaubanduslepingu täitmise esimesel aastal ja need moodustasid 7 % ELi koguekspordist Koreasse. 4

5 Peamised Koreast ELi aastal imporditud tootekategooriad olid järgmised. Masinad ja seadmed moodustasid 33,9 % Korea impordist ELi. Selle tootekategooria näitaja vähenes 4,9 % võrreldes aastaga. Transpordivahendid moodustasid 26,1 % Korea koguimpordist ELi. Selle tootekategooria näitaja vähenes 4,9 % võrreldes aastaga. Olulist hoogustumist täheldati keemiatoodete ja plastide (HS 07) ELi impordi puhul Kahepoolne mootorsõiduki- ja autoosakaubandus ELi mootorsõidukite (HS 8703) eksport on aastatel suurenenud väärtuse järgi 244 %, st 1,68 miljardilt eurolt ( ühikut) 5,79 miljardile eurole ( ühikut) ja moodustab 13 % ELi koguekspordist Koreasse. ELi import Koreast on kasvanud 53 % (2,48 miljardilt eurolt 4,79 miljardile eurole) ehk imporditud ühikutes 13 % ( ühikult ühikuni). Mootorsõidukid moodustavad Koreast ELi imporditavatest kaupadest ligikaudu 12 %. Joonis 2. Mootorsõidukite eksport EList Koreasse ja import Koreast ELi, (miljardites eurodes) 8,0 ELi Lõuna-Korea autokaubandus (miljardites eurodes) 6,0 4,0 2,0 ELi import ELi eksport 0, Autoosade eksport EList Koreasse 7 oli ligikaudu 1,4 miljardit eurot aastal. See tähendab 25 % suurust aastakasvu võrreldes aastaga. Autoosade import Koreast ELi oli aastal ligikaudu 3,5 miljardit eurot. See tähendab 9 % suurust aastakasvu võrreldes aastaga. 7 Autoosade hulka kuuluvad rehvid (401110, ), mootorid (840733, , , ) ja osad (8708). 5

6 Autoosakaubanduse bilansi puudujääk püsis stabiilselt ligikaudu 2,1 miljardi euro juures Teenustekaubandus ja investeeringud Värskeimad kättesaadavad andmed teenuste ja investeeringute kohta pärinevad aastast aastal ulatus ELi teenuste eksport 11,1 miljardi euroni. See tähendab 49 % suurenemist võrreldes aastaga (ent 7 % vähenemist võrreldes aastaga). Samal ehk aastal ulatus ELi teenuste import Koreast 6,3 miljardi euroni. See tähendab 32 % suurenemist võrreldes aastaga (ent 7,3 % vähenemist võrreldes aastaga). ELi teenustekaubandus Koreaga moodustab liiduvälisest teenustekaubandusest ligikaudu 1 %. ELil oli selles valdkonnas aastal 4,8 miljardi euro suurune kaubandusbilansi ülejääk. Tabel 1. ELi Korea teenustekaubandus kokku (miljonites eurodes) ELi ELi import (deebet) ELi eksport (kreedit) kaubandusbilanss Allikas:Eurostat (maksebilanss) aastal võrdus ELi välismaiste otseinvesteeringute maht Koreas 49,8 miljardi euroga, mis on samaväärne 3,5 %ga ELi-väliste otseinvesteeringute mahust aastal küündis Korea välismaiste otseinvesteeringute maht ELis 20,9 miljardi euroni, mis on samaväärne 0,7 %ga ELi-väliste otseinvesteeringute mahust. Seega on ELi investeeringute maht Koreas ligikaudu 2,5 korda suurem kui Korea investeeringute maht ELis. Aastatel suurenes välismaiste otseinvesteeringute maht ELis 59 % ja ELi otseinvesteeringute maht välismaal 33 %. Tabel 2. ELi Korea välismaised otseinvesteeringud (miljonites eurodes) Maht Voog Välismaalt Välismaale Välismaalt Välismaale (b)

7 Märkus:(b) aegrea katkemine aasta andmed on koostatud maksebilansi käsiraamatu 5. väljaande metoodika alusel ja neid ei saa võrrelda aasta andmetega, mis põhinevad maksebilansi käsiraamatu 6. väljaande metoodikal. Eriotstarbelised majandusüksused on kaasa arvatud Soodustuste kasutamise määr See määr näitab, millises mahus kasutavad ELi eksportijad vabakaubanduslepingu soodustusi, st vabakaubanduslepinguga ette nähtud tollimaksuvähendusi aastal oli ELi soodustuste kasutamise määr Korea turul kokku 71 %, mis on seni kõrgeim näitaja aastal oli see määr 68 % ning ja aastal 65 %. Liikmesriigi tasandil erinevad soodustuste kasutamise määrad suures ulatuses, kõikudes 20,8 %st (Maltal) 86,8 %ni (Belgias). Kõrgeima määraga (üle 80 %) riigid on Belgia, Slovakkia, Küpros, Austria ja Ungari. Seevastu madalaima määraga (alla 60 %) riigid on Horvaatia, Iirimaa, Madalmaad, Eesti, Soome ja Malta. Harmoneeritud süsteemi jaotistest 10 esineb kõrgeim üldine määr loomade ja loomsete toodete (jaotis 1) puhul (95,4 %) ja transpordivahendite (jaotis 17) puhul (95 %). Täpsemalt tähendab see seda, et mootorsõidukite (jaotise 17 peatükk 87) puhul, mis hõivavad rohkem kui 20 % kogu soodustustingimustel ELi ekspordist Koreasse, on soodustuste kasutamise määr 95,1 %. Seevastu madalaimad määrad (alla 60 %) esinevad mitteväärismetallide ja mitteväärismetallist valmistatud toodete sektoris (jaotis 15) (58,8 %), pärlite ja metallide sektoris (jaotis 14) (56,9 %), väga olulises masinate ja mehaaniliste seadmete ning elektriseadmete sektoris (jaotis 16) (54,7 %), samuti nahkade (jaotis 8), relvade ja laskemoona (jaotis 19) ning muude tööstustoodete (jaotis 20) sektorites, kus see määr on vastavalt 53,7 %, 53,1 % ja 51,2 %. Koreast ELi eksportimisel ületas ELis Koreale tehtud soodustuste kasutamise üldine määr ELi soodustuste kasutamise määra, ulatudes aastal 87 %ni võrreldes 85 %ga aastal ja 84 %ga aastal. 4. RAKENDUSASUTUSTE TEGEVUS ELi-Korea vabakaubanduslepingu institutsiooniliste sätetega (artikkel 15) asutati seitse erikomiteed ja seitse töörühma ning algatati intellektuaalomandit käsitlev dialoog. Kord aastas ministrite tasandil kokku tulev kaubanduskomitee tegeleb järelevalvega ning peab tagama vabakaubanduslepingu nõuetekohase toimimise aasta jaanuarist kuni aasta maini kohtusid komiteed ja töörühmad, sealhulgas kaubanduskomitee, enamjaolt ELis, nagu on kokku võetud allpool aastal langes eriotstarbeliste majandusüksuste arvele 44 % ELi otseinvesteeringute mahust Koreas ja 3 % Korea otseinvesteeringute mahust ELis. Nende üksustega oli seotud 84 % ELi rahavoogudest Koreasse ja 19 % Korea rahavoogudest ELi. 9 See määr võrdub järgmise suhtega: Korea soodustingimustel import (EList Koreasse soodusmäärade alusel saadetava ekspordi väärtus) Korea soodustingimustel rahastamiskõlblik import (EList Koreasse saadetava sellise ekspordi väärtus, mille suhtes saab kohaldada soodusmäärasid) 10 Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem. 7

8 Mootorsõidukite ja nende osade töörühm kohtus Brüsselis 21. juunil 2016 ning käsitles keskkonnaküsimusi, tehnilisi norme, ühtlustamist, lähenemist ja turulepääsuküsimusi. Edusamme tehti 2-C lisa tehnilisel ajakohastamisel. Töörühma kohtumisel täheldati positiivset arengut seoses ELi muredega, nagu istmetele seatavad tehnilised nõuded, Flex-PLI katsemenetlus ja 48V -tehnoloogia kasutuselevõtt. Turulepääsuteemade arutelu hõlmas muu hulgas haagisveokeid, autoosade isesertifitseerimist ja märgistamist, teatavate sõidukitüüpide piiratud turulepääsu, sõiduki laiusele seatud piiranguid, tüübikinnitustõendeid ja mootorrataste importi mõjutavaid põhimõtteid. Ravimite ja meditsiiniseadmete töörühm, mis kohtus Brüsselis 22. juunil 2016, arutas muu hulgas Korea ravimite hinna kujundamise põhimõtteid ning uuenduslike ravimite ja tehnoloogia väärtuse asjakohast tunnustamist, ravimite varustamist seerianumbriga, ELi ravimikataloogide tunnustamist, ühekordselt kasutatavate meditsiiniseadmete hüvitamist, kliiniliste uuringutega seotud nõudeid ja teavitatud asutuste olukorda ELis. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee tuli kokku 21. oktoobril 2016 Brüsselis. Komitee arutas ELi loomaliha impordi heakskiitmise menetlust, ELi nõuet tunnustada piirkondadeks jaotamise otsuseid, teatavatest ELi liikmesriikidest pärit sealiha, linnuliha ja linnulihatoodete suhtes Koreas kehtestatud keeldude tühistamist ning ühes ja samas riigis sündinud ja kasvatatud loomi käsitlevat tingimust ELi liikmesriikide ja Korea kahepoolsetes sanitaarprotokollides. EL tõstatas ka hinnaliste toodete katsetamiseks võetavate proovide hulga küsimuse ning ühes ELi liikmesriigis toodetud ja teise liikmesriigi kaudu Koreasse lähetatud toodetega seotud Korea sertifitseerimisnormide küsimuse. Korea tõstatas küsimuse kana-ženšenni supi eksportimisest ELi. 15. novembril 2016 toimus Brüsselis kaubavahetuskomitee kohtumine. Sellel arutati vabakaubanduslepingu üldist täitmist viie aasta möödudes ja tunnustati selle soodsat mõju nii ELi kui ka Korea jaoks. Mõlemad pooled arutasid elektroonikateemalise dialoogi tulemusi. Dialoog toimus eelmisel päeval ja hõlmas mitmesuguseid teemasid (vabakaubanduslepingu 2- B lisa artiklite 4 ja 5.2 läbivaatamine, 2-B lisa kohaldamisala laiendamine, et hõlmata raadioseadmete katsetamist, ELi ökodisainidirektiivi (telerite ja kuvarite kohta) täitmise praegune olukord, ELi raadioseadmete direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluses kehtivad katsetamisnõuded, uue madalpingedirektiivi ja elektromagnetilise ühilduvuse direktiivi rakendamise ooteperiood). Taas tõstatati ELi kosmeetikatööstuse turulepääsu küsimused, nimelt seoses Korea elektroonilise andmevahetuse (EDI) süsteemiga ning kesklinnapiirkonna tollivabade kaupluste suhtes kehtivate nõuetega eraldada ruumi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) toodete müügiks. Konkurentsi valdkonnas küsis EL teavet nende Korea õigusnormide kohta, milles käsitletakse keelatud subsiidiume, ning väljendas muret Korea kohaliku laevaehitustööstuse toetuskavade üle. Lõpuks vahetasid pooled mõtteid kaubanduskomitee kohtumise ettevalmistamise teemal. 16. novembril 2016 pidasid ELi ja Korea Brüsselis kaubanduse parandusmeetmete alase koostöö töörühma koosoleku. Koosolekul täiendati kummagi poole teadmisi ja arusaama teise lepinguosalise kaubanduse parandusmeetmete alastest õigusaktidest, põhimõtetest ja tavadest. Lisaks oli võimalik vahetada statistikat ja teavet seoses kahepoolsete dumpinguvastaste meetmetega ja käimasolevate uurimistega, samuti üleilmsete suundumustega kaubanduse parandusmeetmete uurimistel. 8

9 Intellektuaalomandit käsitlev dialoog peeti Soulis 24. novembril Kumbki pool andis uuemat teavet õigusalase ja poliitilise arengu kohta autoriõiguste, patentide, kaubamärkide ja intellektuaalomandiõiguste küsimustes ning nende rakendamisest. EL rõhutas, kui oluline on hoida tasakaalu standardi rakendamiseks oluliste patentidega seotud õiguste omajate ja Korea konkurentsipoliitika eest vastutajate vahel. Lisaks väljendas EL muret selle pärast, et ei täideta avaliku esitamise õigusi käsitlevaid vabakaubanduslepingu sätteid ja et Korea on jätnud autoriõiguste seaduse läbivaatamise pooleli. EL rõhutas selle teema majanduslikku tähtsust nii ELi kui ka Korea jaoks. Riigihangete töörühma koosolek toimus Soulis 26. novembril Pooled esitasid teavet õigusaktide hiljutiste muudatuste kohta, arutasid riigihankeid käsitleva mõnepoolse lepingu artikli 3 alusel tehtava julgeolekuerandi laialdast tõlgendamist Koreas ja vahetasid seisukohti VKEde riigihangetele juurdepääsu teemal. Muu hulgas küsis EL Korea võimaliku huvi kohta luua ühine riigihangete portaal või asjaomaste portaalide vaheline ühendus. Pooled leppisid kokku, et nad tihendavad veelgi oma koostööd. Geograafiliste tähiste töörühm pidas kaks töökoosolekut, mis toimusid telekonverentsi teel 7. juulil ja 30. novembril 2016.Jätkati arutelu protsessi üle, millega lisatakse geograafilised tähised vabakaubanduslepingu alusel kaitstud loetellu. Pooled arutasid ka Euroopa geograafiliste tähiste kasutuselevõttu Korea turul ja Korea geograafiliste tähiste kasutuselevõttu ELi turul. Kultuurikoostöö komitee neljas ELi-Korea koosolek peeti 6. märtsil 2017 Soulis. Pooled leppisid kokku ELi-Korea audiovisuaalse ühistoodangu õiguste uuendamises, et saada kasu oma asjaomastest kavadest kohaliku/piirkondliku kultuurisisu edendamiseks, ning oma jõupingutuste suurendamises audiovisuaalvaldkonna ettevõtjate teavitamisel. Muud käsitletud teemad puudutasid loomeinimeste liikuvust, teabevahetust ja kultuurikoostöö toetamist. 24. märtsil 2017 kohtus Brüsselis kaubanduse ja kestliku arengu komitee. Pooled vahetasid arvamusi teineteise keskkonna- ja tööpoliitika kohta. Neid arutelusid kirjeldatakse lähemalt 5. peatükis. 7. aprillil 2017 toimus Soulis tollikomitee kohtumine. Komitee käsitles päritolureeglitega seotud küsimusi, näiteks mõiste esmane koostisosa tõlgendamist surimi alusel, päritolu kontrollimise menetlust ja heakskiidetud eksportija süsteemi ning tootespetsiifiliste reeglite tehnilist ajakohastamist seoses HSi koodidega Pooled arutasid ka koostööd selliste Euroopa Pettustevastane Ameti (OLAF) juurdluste puhul, kus käsitletakse Hiinast pärit roostevabast terasest torude ja päikesepaneelide moodulite puhul kaubanduse kaitsemeetmetest kõrvalehoidumist, ning EL selgitas üldiselt õiguslikke ja praktilisi nõudeid, mida tuleb volitatud ettevõtjate vastastikuseks tunnustamiseks täita. Kaubanduskomitee kohtus kuuendat korda 16. detsembril 2016 Brüsselis. Koosolekut juhatasid üheskoos kaubandusvolinik Cecilia Malmström ning Korea kaubandus-, tööstus- ja energeetikaminister Hyunghwan Joo. Mõlemal oli kaasas suur delegatsioon. Pooled väljendasid ELi-Korea vabakaubanduslepingu kohaldamise viienda aastapäeva puhul heameelt kahepoolsete kaubandussuhete tihenemise üle ning esitlesid edasiste suhete väljavaadet (nt suurendada soodustuste kasutamise määra ja VKEde osalust, kohanduda tehnoloogia muutumisega). Korea juhtis tähelepanu oma jätkuvale (ehkki väiksemale) kaubandusbilansi puudujäägile ELi suhtes. 9

10 Mis puudutab vabakaubanduslepingu muudatusettepanekute ettevalmistavaid arutelusid, siis rõhutas EL taas oma huvi muuta muu hulgas otsevedude, parandatud kaupade ja haagisveokitega seotud sätteid. Korea tuletas meelde, et ta on põhimõtteliselt huvitatud sellest, et pidada ELiga läbirääkimisi investeeringute kaitse üle, aga ei ole praegu valmis jätkama ELi investeerimiskohtu süsteemi alusel. EL väljendas tõsist kartust seoses ebapiisavate edusammudega Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide ratifitseerimisel ja rakendamisel ning töötaja õiguste kaitsega Koreas. Ta rõhutas tungivalt vajadust lubada ELi loomaliha eksporti Koreasse. Muud käsitletud küsimused hõlmasid piirkondadeks jaotamist (sea- ja linnuliha), tolliprotseduure (päritolu kontrollimine), parandatud kaupade ajutist tollimaksuvabastust, intellektuaalomandiõiguste kaitset (avaliku esitamise õigused), geograafilisi tähiseid, autotööstust (tüübikinnitus), laevaehitust (subsiidiumid) ning posti- ja kulleriteenuseid. Korea kinnitas, et pikendab parandatud kaupade ajutist maksuvabastust veel kaheks aastaks pärast 31. detsembri aasta tähtpäeva, tuginedes ELi ja tööstusharu korduvatele nõudmistele. Korea tõstatas täitmis- ja turulepääsuküsimused seoses kanasupiga, surimiga (kala), ELi UHD telerite ökonõuetega, heade tootmistavadega meditsiiniseadmete puhul, erialateenuste vastastikuse tunnustamisega ning ELi dumpinguvastaste uurimistega. Pooled nõustusid jälgima asjaomastes erikomiteedes ja töörühmades arutatud täitmis- ja turulepääsuküsimusi. 5. KAUBANDUSE JA KESTLIKU ARENGU SÄTETE RAKENDAMINE Komisjon osales jätkuvalt koos Koreaga kaubanduse ja kestliku arengu peatükis tööjõu ja keskkonna kohta esitatud kohustuste täitmisel. Eelkõige pöörati tähelepanu töötajate õigustele, et tagada edusammud võetud kohustuste täitmisel näiteks seoses ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õigust käsitlevate ILO aluspõhimõtete austamisega ning peamiste ILO konventsioonide ratifitseerimisega. Kaubanduse ja kestliku arengu viies koosolek peeti Brüsselis 24. märtsil See võimaldas ELil ja Koreal jätkata dialoogi ja koostööd kaubanduse ja kestliku arengu peatüki täitmisel. Seoses tööpoliitikaküsimustega rõhutas EL vajadust tagada edusammud peamiste ILO konventsioonide rakendamisel ning ühinemisvabadusega seotud olukorras. Korea andis teavet riigi olukorra ning peamiste ILO konventsioonide ratifitseerimisel tehtud jõupingutuste kohta, samuti ühinemisvabadust käsitleva olukorra kohta. Seoses sellega leidis EL, et need küsimused nõuavad edasist arutelu. Korea kirjeldas ka probleeme, millega ta puutub kokku noorte töötuse ja neljanda tööstusrevolutsiooni puhul, ning viitas seoses sellega sotsiaaldialoogi tähtsusele. EL esitas teavet ka poliitikadokumendi kohta, mis käsitleb ELi sotsiaalõiguste sammast, ning tutvustas meetmeid, mida on võetud sotsiaaldialoogi edendamiseks. EL ja Korea hindasid ka töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitleva ILO konventsiooni nr 111 rakendamise koostööprojekti, mida peeti tähendusrikkaks Korea ja ELi vahel suurema mõistmise tagamisel, sest soolise diskrimineerimise kaotamist peeti ühiseks proovikiviks. Kaubanduse ja kestliku arengu komitee koosolekul arutati ka keskkonnapoliitika küsimusi ning EL ja Korea vahetasid teavet oma asjaomaste meetmete kohta ringmajanduse, sealhulgas 10

11 jäätmekäitluse edendamisel. Korea ja EL leidsid, et edasine koostöö ja teabevahetus on vastastikku kasulikud, ning Korea lubas kaaluda ELi pakkumist korraldada ringmajandusalane külaskäik Koreasse. EL ja Korea vahetasid teavet ka oma vastavate jõupingutuste kohta Minimata elavhõbedakonventsiooni ratifitseerimisel. Korea ja EL arutasid oma jõupingutusi seoses ebaseadusliku angerjakaubanduse vastase võitlusega CITESi raamistikus ning seoses bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel kehtestatud bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisega. Kliimamuutust käsitleva koostöö puhul rõhutas EL strateegiliste partnerite koostöö ja G20 juhtrolli tähtsust seoses Pariisi kokkuleppe rakendamisega ning sidusa kliimamuutuste poliitika olulisust. Korea ja EL vaatasid läbi käimasoleva koostööprojekti heitkogustega kauplemise süsteemide vallas. Projekt toimib hästi ja pooled leppisid kokku, et projektile tuleks kasuks teiste Korea ministeeriumide kaasamine. Komisjon kasutas veel paljusid muid vahendeid, et väljendada oma muret töötajate õiguste olukorra üle Koreas, ning nõuda tungivalt edasisi edusamme. Nendele probleemidele juhiti tähelepanu kaubanduskomitees, kaubandusvoliniku ja tema Korea vastaspoole kirjavahetuses ja arvukate kahepoolsete kontaktide käigus, sealhulgas liidu delegatsiooni poolt Koreas. Kaubanduse ja kestliku arengu peatüki täitmist toetas ka kodanikuühiskonna aktiivne osalemine ELi ja Korea sisenõuanderühmade kaudu. Rühmad on alates aasta septembrist kohtunud vastavalt neli ja kaheksa korda. ELi sisenõuanderühm oli eriti aktiivne liikmete arvamuste esitamisel töötajate õiguste olukorra kohta Koreas. ELi ja Korea sisenõuanderühmi koondava kodanikuühiskonna foorumi viies koosolek toimus märtsil 2017 Brüsselis ning sellele eelnes ettevõtja sotsiaalse vastutuse teemaline seminar. Foorum avaldas ELile ja Koreale soovitused kaubanduse ja kestliku arengu peatüki täitmise kohta. 6. ERIVALDKONNAD, MILLES ON NÕUTAV ARUANDLUS VÕI JÄRELEVALVE Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai aasta määruse (EL) nr 511/2011 (millega rakendatakse kahepoolne kaitseklausel) 11 artikli 3 lõikega 3 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kord aastas järelevalvearuande ajakohastatud statistikaga Koreast imporditud toodete kohta, mis kuuluvad tundlikesse sektoritesse või sektoritesse, millele on järelevalvet laiendatud. Kaupade Koreast ELi importimise areng järelevalve alla kuuluvates sektorites (autod, tekstiiltooted ja elektroonika) ja tollimaksu tagastamise erijärelevalve tulemused esitatakse käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis. 7. PEAMISED LAHTISED KÜSIMUSED JA JÄRELMEETMED ELi-Korea vabakaubanduslepingu täielik ja korrektne täitmine on ka edaspidi ülimalt tähtis, et kumbki pool saaks sellest loodetud kasu. ELil on tõsised kartused eelkõige kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas, st seoses ebapiisavate edusammudega ILO konventsioonide ratifitseerimisel ja rakendamisel ning töötaja õiguste kaitsega Koreas. Komisjon teeb Korea uue valitsusega tihedat koostööd, et 11 ELT L 145, , lk

12 neid küsimusi lahendada, ning jätkab koostööd ELi sisenõuanderühmaga ja kodanikuühiskonna foorumiga, kuhu kuuluvad kõikide osaliste sidusrühmad. ELil on eelkõige huvi eksportida taas loomaliha Korea turule, mis on olnud alates aasta jaanuarist kogu ELi impordile suletud. Loomahaigustega seonduva piirkondadeks jaotamise põhimõtte aktsepteerimine Koreas on teine oluline teema sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas. Intellektuaalomandi valdkonnas peab Korea kehtestama avaliku esitamise õiguste jaoks tasustamissüsteemi. Lisaks peab ta nõustuma kaitsma täiendavaid geograafilisi tähiseid ja aktsepteerima postiteenuste õigusraamistikku. Muud turulepääsu- ja rakendamisküsimused on muu hulgas seotud elektroonika, autode ja seadmetega. Tolliprotseduuride valdkonnas tehtud edusammud võivad aidata suurendada soodustuste kasutamise määra ning edendada veelgi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemist. Tehnoloogia muutumine, näiteks elektroonika valdkonnas, nõuab kohanemist. ELi-Korea vabakaubanduslepingu alusel asutatud erikomiteed ja töörühmad jätkavad käega katsutavate tulemuste saavutamiseks arutelusid lepingu täitmisega ja turulepääsuga seotud probleemide üle ja otsivad neile lahendusi. Need on lisaks osutunud kasulikeks foorumiteks, kus arutleda praeguste ja tulevaste õigusnormide arengu ning tulevase koostöö valdkondade üle. Peale selle jätkab komisjon ettevalmistavaid arutelusid Koreaga vabakaubanduslepingu või selle protokollide muudatusettepanekute paketi üle eesmärgiga saavutada tasakaalustatud ja vastastikku vastuvõetav tulemus. 8. JÄRELDUSED Esimesed kuus kohaldamisaastat näitavad, et ELi-Korea vabakaubandusleping on toiminud väga hästi. ELi kaupade eksport Koreasse suurenes aastal 59 %. Ka Korea eksport suurenes, ehkki aeglasemas tempos, arvestades ELi nõudluse vähenemist seoses finantskriisiga. See on muutnud ELi 11,6 miljardi euro suuruse kaubandusbilansi puudujäägi aastal 3,1 miljardi euro suuruseks kaubandusbilansi ülejäägiks aastal. Aastatel suurenes ELi teenuste eksport Koreasse 49 % ning ELi import Koreast 32 %. ELil oli aastal 4,8 miljardi euro suurune kaubandusbilansi ülejääk. Samal ajavahemikul suurenes välismaiste otseinvesteeringute maht ELis 59 % ja ELi otseinvesteeringute maht välismaal (ELi investeeringud Koreas) 33 %. Ehkki mõned raskused püsivad, nagu on kirjeldatud punktis 7, täidetakse lepingut valdavas enamikus valdkondades hästi ning sellega toetatakse kindlalt mõlema poole majanduse arengut. Seda tunnustati ka Euroopa Parlamendi resolutsioonis, mis võeti vastu 18. mail

13 13