Kehaline aktiivsus ja enesehinnanguline tervis

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kehaline aktiivsus ja enesehinnanguline tervis"

Väljavõte

1 CORE Provided by Journals from University of Tartu Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Kehaline aktiivsus ja enesehinnanguline tervis Leila Oja Tervise Arengu Instituudi krooniliste haiguste osakond Võtmesõnad: enesehinnanguline tervis, kehaline aktiivsus, mõõdukas liikumine Kehaline aktiivsus on üks inimese tervist kujundavaid ja elustiili iseloomustavaid näitajaid. Ülevaates on kirjeldatud kehalise aktiivsuse ja tervise enesehinnangu muutust viimase kümnendi jooksul, lähtudes kehalise aktiivsuse analüüsist viimase nelja nädala jooksul. Tervise enesehinnang selgitati terviseseisundi minimooduli abil. Eesti terviseuuringu 2006 tulemuste põhjal selgus, et viimase 4 nädala jooksul oli mõõduka liikumisega tegelenud üle poolte ning aktiivse liikumisega, sealhulgas ka harrastusspordiga, kolmandik isikutest. Võrreldes a on harrastuspordiga tegelejate osakaal kasvanud 19,-lt kuni 35,- ni. Intensiivse treeningu ja võistlusspordi harrastajate osakaal oli 5,5%. Isikute osakaal, kes olid peaaegu iga päev kehaliselt aktiivsed ja pidasid oma tervist heaks või väga heaks, oli meeste hulgas 29,4% ja naiste seas 32,. Halva enesehinnangulise tervisega mehi ja naisi, kes olid kehaliselt aktiivsed kuni 2 korda nädalas, oli vastajate hulgas ligi viiendik. Kehalise aktiivsuse olulisust tervisele on rõhutatud nii üksikisiku kui ka riigi tasandil. Vähesest füüsilisest aktiivsusest tingitud tervisekadu moodustab 7,4% rahvastiku haiguskoormusest ning jaguneb meeste ja naiste vahel võrdselt. Vähene kehaline liikumine on südame-veresoonkonnahaiguste tekke suurimaks riskiteguriks. Analüüsid on kinnitanud, et vähene kehaline aktiivsus on suurimaks probleemiks vanemaealiste seas: üle 65aastaste kanda on 6 vähese füüsilise aktiivsuse tõttu tekkinud tervisekaost (1). Vähese kehalise aktiivsusega kaasnevad terviseprobleemid laienevad, haarates järjest nooremaid vanuserühmi, mistõttu on oluline selgitada tegurid, mis mõjutavad oluliselt liikumisharrastusi ja huvi aktiivse liikumise vastu. Kehaliselt aktiivse elanikkonna hulk ja aktiivse tegevuse sagedus iseloomustab harrastajate hoiakuid ning meelsust kehaliselt aktiivse tegevuse suhtes ühiskonnas laiemalt. Igapäevaelus esineb kehalist aktiivsust paljudes tegevusvaldkondades: eristatavad on põhitööga seotud kehaline aktiivsus ning kodutoimingutega ja vaba aja tegevustega seotud kehaline aktiivsus (2). Euroopa terviseuuringute süsteemi jaoks välja töötatud tervist iseloomustavas küsimuste moodulis (European health determinants module, EHDM) (3) on samuti arvestatud vaba aja aktiivsete tegevuste kõrval ka igapäevase elu aktiivseid tegevusi. Definitsioonide täpsustamiseks on kasutusele võetud mitu täiendavat mõistet, nagu tervist tugevdav kehaline aktiivsus (health enhancing physical activity, HEPA), mille ideed on aktiivselt edendatud alates aastast (4). HEPA käsitlus arvestab samuti aktiivseid tegevusi nii vabal ajal, tööl kui ka kodustes tegevustes. WHO on soovitanud rahvastiku tervisenäitajate hindamisel kasutada näitajaid, mis võimaldavad 50

2 hinnata muutusi mitmel tasemel (2). Erinevalt EHDM küsimustikust, milles hinnatakse tegevusi viimase 7 päeva järgi, uuriti Eesti terviseuuringu (ETeU) 2006 ankeedis (5) kehalist aktiivsust viimase nelja nädala jooksul. Aktiivse tegevuse hindamise aluseks oli terviseuuringus mõõduka liikumise ja aktiivse liikumise sagedus ning hulk, samuti intensiivse treeningu sagedus ja istuva eluviisi levimus. Istuvat eluviisi iseloomustavad küsimused hõlmasid ka põhitööga seotud tegevusi ja seetõttu ei ole käesolevas ülevaates seda tunnust analüüsimisel kasutatud. Tervise enesehinnang on üks lihtsaim rahva terviseseisundi näitaja. Euroopa terviseuuringute süsteemi jaoks töötati välja terviseseisundi minimooduli (Minimum European Health Module, MEHM) küsimused tervise enesehinnangu selgitamiseks (3). UURIMISMATERJAL JA -MEETODID Käesolev analüüs põhineb Eesti terviseuuringu 1996 ja Eesti terviseuuringu 2006 kehalise aktiivsuse andmetel. Uuringu üldkogumi moodustasid 15 84aastased alalised Eesti elanikud (5, 6) aasta ankeedis selgitasid kehalise aktiivsuse küsimused intensiivse treeningu ja harrastusspordiga tegelejad viimase 4 nädala ning 12 kuu jooksul. Kehalist aktiivsust hinnati kokku 9 küsimuse abil, millest käesolevas analüüsis kasutatakse harrastusspordiga tegelejate jaotust ning tegelemise sagedust aasta terviseuuringus hinnati kehalist aktiivsust kokku 11 küsimusega, mis selgitasid mõõduka, aktiivse ja intensiivse tegevuse viimase nelja nädala jooksul. Mõõdukas kehaline tegevus on näiteks kepikõnd, pikem jalutuskäik (ka tööle ja koju), jalgrattasõit, muu kergem kehaline tegevus. Aktiivne kehaline tegevus on seotud harrastusspordiga, näiteks tervisejooks, pallimängud, ujumine, uisutamine, tantsimine. Aktiivse kehalise tegevuse hulka arvestati ka raskem aiatöö. Intensiivne kehaline tegevus on kas intensiivne treening või ka võistlussport. Tervise enesehinnang põhines terviseseisundi hinnangul oma üldisele tervisele viieastmelise skaala alusel (väga hea, hea, keskmine, halb, väga halb). Vastused küsimusele Milline on teie üldine tervis? jaotati käesolevas analüüsis kolmeastmeliseks skaa- Jah = 4416 (68,7%) Mehi = 48,3% Naisi = 51,7% Mõõdukas liikumine Kas te olete viimase 4 nädalal jooksul tegelenud mõõduka liikumisega? Ei = 2018 (31,3%) Mehi = 48,4% Naisi = 51,6% Aktiivne liikumine Kas te olete viimase 4 nädalal jooksul tegelenud aktiivse liikumisega? n = 6434 Jah = 2257 (35,) Mehi = 54,7% Naisi = 45,7% Ei = 4177 (65,) Mehi = 45,2% Naisi = 54,5% Peaaegu iga päev 36,6% 3 4 korda nädalas 21,3% 1 2 korda nädalas 34, 1 3 korda kuus 8,1% Intensiivne treening Kas te olete viimase 4 nädala jooksul tegelenud intensiivse treeningu või võistlusspordiga? Jah = 357 (5,5%) Mehi = 62,2% Naisi = 37,8% Ei = 6077 (94,5%) Mehi = 47,5% Naisi = 52,5% Joonis 1. Kehalise aktiivsuse küsitlustulemused,

3 Väga hea või hea 41,8% Väga hea või hea 41,3% Mehi = 21, Naisi = 20,8% Mehi = 20,4% Naisi = 20,9% 1996 Kuidas te üldiselt hindate oma tervist? n = 4711 Keskmine 47,3% Mehi = 21,6% Naisi = 25,7% 2006 Milline on teie tervis üldiselt? n = 6434 Keskmine 42,1% Mehi = 20,8% Naisi = 20,7% Halb või väga halb 10,8% Halb või väga halb 16,5% Mehi = 4,2% Naisi = 6,6% Mehi = 7,1% Naisi = 9,5% Joonis 2. Enesehinnanguline tervis, Kas te olete viimase 4 nädalal jooksul tegelenud harrastusspordiga? n = 4711 Jah = 898 (19,1%) Mehi = 50,6% Naisi = 49,4% Peaaegu iga päev 29,8% 3 4 korda nädalas 19,4% 1 2 korda nädalas 39,5% 1 3 korda kuus 11,1% Joonis 3. Kehalise aktiivsuse küsitlustulemused, laks: hea, keskmine ja halb enesehinnanguline tervis. Küsitletava hinnang oma tervisele loeti heaks, kui ta andis eeltoodud küsimusele vastuse väga hea või hea, ja halvaks, kui ta andis vastuse väga halb või halb. võimalikud sesoonsed tegurid. Edaspidised analüüsid peaksid selgitama kehaliselt mitteaktiivsete vastajate eripära. 10 TULEMUSED aasta tulemuste põhjal oli mõõdukalt aktiivsete osakaal 68,7% ja kehaliselt aktiivsete harrastuspordiga tegelejate osakaal 35,1%. Intensiivse treeningu või võistlusspordiga tegelejaid oli käesolevas uuringus 5,5% (vt jn 1). 75% 5 25% 80,8 65,0 MUUTUSED VIIMASEL KÜMNENDIL Võrreldes aasta küsitlustulemustega on halva enesehinnangulise tervisega isikute osakaal suurenenud 6% ning keskmise enesehinnangulise tervisega isikute osakaal vähenenud 5% (vt jn 2). Oluline muutus võrreldes aastaga (6) on kehaliselt aktiivsete vastajate osakaalu kasv 16% võrra (vt jn 3 ja 4). Märkimisväärne on kehaliselt mitteaktiivsete osahulk käesolevas uuringus: 65% vastajatest ei olnud tegelenud küsitlushetkele eelnenud neljal nädalal ühegi spordiharrastusega. Kuivõrd küsitlus kestis a oktoobrist a oktoobrini, siis ei saanud mõjutajaks olla ka 19, Kehaliselt aktiivsed viimasel 4 nädalal aktiivne inaktiivne 35,0 Joonis 4. Kehaliselt aktiivsed ja inaktiivsed, Kehaliselt aktiivsete harjutamise sagedus nädala jooksul võrreldes aastaga on kasvanud nende harjutajate seas, kes on aktiivsed rohkem kui kolm korda nädalas. Kui a oli peaaegu iga päev kehaliselt aktiivsete osakaal 29,8%, siis a 36,6%. Arvestades asjaolu, et suurenenud on keha- 52

4 liselt aktiivsete osakaal tervikuna, võib pidada 7%-st kasvu positiivseks. Kõrvutades enesehinnangulist tervist ja kehaliselt aktiivse tegevuse sagedust nädala jooksul, ilmnevad a ja a andmete võrdlusel soolised erinevused. Kehalise aktiivsuse harrastamise sagedus nädala jooksul on naistel jäänud samaks: peaaegu iga päev harjutajaid on 32, ja 3 4 korda nädalas kehaliselt aktiivseid 22,. Rohkem kui kolm korda nädalas kehaliselt aktiivsete meeste hulk on aga viimasel kümnendil kahanenud kuni 9% (vt jn 5). Tähelepanuväärne on aga tervist toetava tegevuse, vähemalt 2 korda nädalas kehaliselt aktiivsete meeste hulga kasv 1 võrra. Kuni kaks korda nädalas toimuva liikumisharrastuse suurenemise üheks põhjuseks võib pidada viimastel aastatel edukalt käivitunud kõnnija jooksusarjade etappide korraldamist maakondlikel terviseradadel, milles haaratakse organiseeritud aktiivsesse tegevusse inimesed vähemalt kord nädalas. tervisega naisi 32,3% ja halva enesehinnangulise tervisega naisi 51,2% (vt jn 6). Saadud andmeid tuleb vaadelda, lähtudes ankeedi küsimuse kontekstist. Küsimuse sõnastuse aluseks on Eurostati terviseindikaatorite küsimuste moodul (3). % ,5 40,1 24,9 29,4 7,0 35,9 18,8 38,3 22,2 16,7 61,1 Väga hea Keskmine Halb või Väga hea Keskmine Halb või või hea väga halb või hea väga halb Mehed Naised ,5 35,0 25,2 32,3 12,1 29,1 17, korda kuus 1 2 korda nädalas 3 4 korda nädalas peaaegu iga päev 11,6 20,9 16,3 51, % 28% 32% 32% peaaegu 3 4 korda 1 2 korda iga päev nädalas nädalas mehed 1996 mehed 2006 naised 1996 naised 2006 Joonis 5. Kehalise aktiivsuse sagedus ja sooline erinevus, % 17% 22% 22% 32% 42% 38% 37% Kehalise aktiivsuse ja enesehinnangulise tervise hindamisel ilmneb, et näiteks iga päev kehaliselt aktiivsete meeste hulgas on hea enesehinnangulise tervisega mehi 29,4% ning halva enesehinnangulise tervisega 61,1%; samas hea enesehinnangulise Joonis 6. Enesehinnanguline tervis ja kehalise aktiivsuse sagedus, Küsimuse sõnastusest tulenevalt arvestati aasta küsitlusankeedis tervisejooksu ja muu aktiivse spordiharrastuse kõrval aktiivseks liikumiseks ka raskem aia-/kodutöö, mis ei hinda inimese kehalist aktiivsust mitte ainult huviharrastuse aspektist. Saadud tulemus viitab olukorrale, kus raskema kodutööga on sunnitud tegelema ka need, kelle tervis enese hinnangul on halb. Iga päev aktiivsete ja keskmise enesehinnangulise tervisega meeste ja naiste osakaal jääb 38,3 41,4% vahemikku aasta terviseuuringus osalenud 25 79aastaste küsitlustulemuste analüüs ei näidanud erinevust meeste ja naiste hinnangus oma tervisele (7). Varasematest uuringutest on teada sotsiaal-majanduslike näitajate mõju enesehinnangulisele tervisele, mille kohaselt annavad sagedasti madala sotsiaal-majandusliku tasemega isikud oma tervisele kehvema hinnangu (8). Hiljutised uurimistulemused kinnitavad kehalise ak- 53

5 tiivsuse positiivset mõju terviseseisundile, mille kohaselt kehalise aktiivsuse suurenemisega paraneb ka hinnang oma tervisele (9). KEHALINE AKTIIVSUS SOO JA VANUSERÜHMADE JÄRGI Kõrvutades a terviseuuringu andmeid sooliselt, ilmneb, et peaaegu iga päev kehaliselt aktiivseid naisi on 4, rohkem kui mehi. Seevastu 1 2 korda nädalas kehaliselt aktiivsete hulgas on enam mehi (42,) kui naisi (37,) (vt jn 5) aastal avaldatud Eesti rahva tervist iseloomustavas kogumikus (10) märgitakse, et 1990ndatel ei ole muutunud vähemalt kaks korda nädalas tervisespordiga tegelevate inimeste osakaal, mis jääb 3 piirile. Kuue aastaga on harrastajate hulk liikunud 4 lähedale. Vaadeldes kehalise aktiivsuse näitajaid vanuserühmades, on märgatav kehalise aktiivsuse vähenemine kuni 25. eluaastani, mis naistel jätkub kuni 34. eluaastani (vt jn 7). Ajutist kehalise aktiivsuse kasvu on märgata meeste puhul vanuserühmades ja ning naiste hulgas vanuserühmades ja Varasemad uuringud on kinnitanud ka suundumust, et vähest ja mõõdukat aktiivset liikumist mõjutavad oluliselt sotsiaalsed tingimused (11) ning naistel ka lähedaste toetus ning innustus. 1 2 korda nädalas kehaliselt aktiivsete naiste osahulk on veidi suurem võrreldes meestega, erinevus jääb 1 piiridesse (vt jn 8). Kuni 40aastaste hulgas on kehalise aktiivsuse osas märgata kahte languspunkti: meestel vanuserühmas ja naistel vanuserühmas Üheks võimalikuks põhjuseks võib nooremas vanuserühmas olla pere ja tööga seotud probleemide oluline mõju, kuid vanemas vanuserühmas võivad põhjuseks olla juba ilmnenud terviseprobleemid Vanuserühm mehed naised Joonis korda nädalas kehaliselt aktiivsed vanuserühmade kaupa, Vanuserühm mehed naised Joonis 7. Kehaliselt aktiivsed vanuserühmade kaupa, Intensiivse treeningu ja võistlusspordi harrastajate osakaal ei ole vanuserühmade kaupa stabiilne. Erinevalt meestest väheneb intensiivse treeningu ja võistlusspordiga tegelejate hulk naistel vanuserühmas 20 29, kuid suureneb taas 30 34aastaste hulgas. Siiski püsib pärast 34. eluaastat intensiivset treeningut harrastavate naiste seas pidev langustrend. Võistlusspordi harrastajate osakaal meeste hulgas suureneb vaid 45 49aastaste vanuserühmas, kuid alates 50. eluaastast vähenemine jätkub (vt jn 9). On tähelepanuväärne, et 65 69aastaste vanuserühmas esineb intensiivse spordi harrastajate osakaalu kasv nii naiste kui ka meeste hulgas. 54

6 Vanuserühm mehed naised Joonis 9. Intensiivse treeningu või võistlusspordi harrastajad vanuserühmade kaupa, KOKKUVÕTE Positiivse tulemusena ilmneb, et viimase kümnendi jooksul on kehaliselt aktiivsete osakaal kasvanud 19,1%-lt 35,-ni. Harjutamise sagedus nädala jooksul on 3 4 korda nädalas kehaliselt aktiivsete vastajate seas samuti tõusnud 19,4%-lt 21,3%-ni. Muutused kehalise aktiivsuse sageduses viimasel kümnendil meeste ja naiste võrdluses ei ole sarnased. Naistel ei ilmne viimasel kümnendil muutusi aktiivsete tegevuste sageduses. Kuigi kehaliselt aktiivsete meeste hulk, kes harjutavad kuni kaks korda nädalas, on suurenenud 10,, on iga päev harjutajate ning 3 4 korda nädalas harjutajate osakaal vähenenud kuni 9,. Väga hea ja hea enesehinnangulise tervisega meestest olid kehaliselt aktiivsed 61,6% ning naistest 58,1%. Keskmise enesehinnangulise tervisega meestest olid kehaliselt aktiivsed 33,6% ja naistest 38,1%. Kui varasemad uuringud kinnitavad sotsiaalse keskkonna mõju liikumisharrastusele, siis edaspidised uuringud peaksid selgitama, millised tegurid, lisaks nimetatutele, toetavad oluliselt just keskmise enesehinnangulise tervisega isikute kehalise aktiivsuse harrastust. KIRJANDUS 1. Lai T, Vals K, Kiivet R. Haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastad Eestis: seosed riskifaktoritega ja riskide vähendamise kulutõhusus. Tallinn: Sotsiaalministeerium; Wolfram N, Rigby M, Sjöstrom M, et al. Nutrition and physical activity. Health Information sources in EU members states and activities in the commission, WHO and European networks. Springer; Report on guidelines and quality criteria for population health survey design and methods. Technical group health and health interview survey (HIS) statistics. Luxemburg; Martin B, Kahlmeier S, Racioppi F, et al. Evidence based physical activity promotion HEPA Europe, the European network for the promotion of heallh-enhancing physical activity. J Public Health 2006;14: Oja L, Matsi A, Leinsalu M. Eesti Terviseuuring Metodoloogiaülevaade. Estonian Health Interview Survey Methodological Report. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; Leinsalu M, Grintšak M, Noorkõiv R, jt. Eesti Terviseuuring. Metodoloogia ülevaade. Estonian Health Interview Survey. Methodological Report. Tallinn: Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut; Leinsalu M. Social varation in self-rated health in Estonia: a cross-sectional study. Soc Sci Med 2002;55: Molarius A, Berglund K, Eriksson C, et al. Socioeconomic conditions, lifestyle factors, and self-rated health among men and women in Sweden. Eur J Public Health 2006;17: Bize R, Plotnikoff RC. The relationship between a short measure of health status and physical activity in a workplace population. Psychol Health Med 2009;14(1): Kiivet R, Harro J. Eesti rahva tervis Health in Estonia. Tartu: Tartu Ülikool; Ståhl T, Rütten A, Nutbeam D, et al. The importance of the social environment for physically active lifestyle-results from an international study. Soc Sci Med 2001;52:1 10. SUMMARY Self-rated health and physical activity Physical activity is one of the characteristics that influences the person s health and describes his/her lifestyle. The aim of this analysis was to estimate the physical activity of the adult population of Estonia and self-estimated health in comparison with 55

7 the data of the Estonian Health Interview Survey METHODS. In the present review, activities were used that describe the respondents physical activity during the past four weeks. Self-estimated health was found out with the help of the health status minimodule (MEHM). RESULTS. According to the results of the Estonian Health Interview Survey 2006 (EHIS 2006), 68.7% of the respondents were engaged in moderate physical activity during the past four weeks and 35. of the respondents participated in active physical exercise. Compared to 1996 the number of people who were engaged in active physical exercise has increased from 19. to 35.. In 1996, 24.7% of the men and 22.2% of the women who estimated their health as good or very good were physically active every day. In 2006 the respective data were 29.4% and 32.2%. In 1996, 7.7% of the men and 19.4% of the women who estimated their health as poor or very poor were involved in health supporting physical activities twice a week or less. In 2006 there were 22.2% of active men and 20.9% of active women who assessed their health as poor or very poor. CONCLUSIONS. It is positive that during the last decade the number of people engaged in active physical exercise has increased 16.. Previous studies have indicated a positive influence of the social environment on physically active lifestyle. Further studies should establish what factors could stimulate persons with an average level of self-estimated health to increase their physical activity. 56

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

EESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST...

EESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST... EsA EESTI RAHVASTIK RAHVA- LOENDUSTE ANDMETEL POPULATION OF ESTONIA BY POPULATION CENSUSES III EESTI E STATISTIKAAMET T S T I A A T STATISTICAL T S T I A OFFICE F OF ESTONIA TALLINN L N 1996 9 ISBN 9985-826-82-5

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / Fondi teised nimed: Business Register Number / Äriregistri

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title SUURTE KORTERMAJADE PIIRKONNAD EUROOPAS: SOTSIAALSED TRENDID JA PLANEERIMISLÄHENEMISED Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa TÜ Rände- ja linnauuringute keskus 14 linna Euroopas Large Housing Estates in Europe:

Rohkem

Kliiniliste soovituste koostamine

Kliiniliste soovituste koostamine Kliiniliste soovituste koostamine Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Microsoft Word - Tekst2.doc

Microsoft Word - Tekst2.doc EsA EESTI RAHVASTIK RAHVA- LOENDUSTE ANDMETEL POPULATION OF ESTONIA BY POPULATION CENSUSES II EESTI E STATISTIKAAMET T S T I A A T STATISTICAL T S T I A OFFICE F OF ESTONIA TALLINN L N 1996 9 ISBN 9985-826-44-2

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma

Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urmas Kvell Riivo Talviste Gert Palok Juhendaja: Mare Vähi

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

Osakogumite kitsendustega hinnang Kaja Sõstra 1 Eesti Statistikaamet Sissejuhatus Valikuuringute üheks oluliseks ülesandeks on osakogumite hindamine.

Osakogumite kitsendustega hinnang Kaja Sõstra 1 Eesti Statistikaamet Sissejuhatus Valikuuringute üheks oluliseks ülesandeks on osakogumite hindamine. Osakogumite kitsendustega hinnang Kaja Sõstra 1 Eesti Statistikaamet Sissejuhatus Valikuuringute üheks oluliseks ülesandeks on osakogumite hindamine. Kasvanud on nõudmine usaldusväärsete ja kooskõlaliste

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

EA0804.indd

EA0804.indd Kehaline aeroobne võimekus ja selle mõjutamine korduva depressiivse häirega perearstipatsientidel Ülle Pechter¹, Kadri Suija², Heli Tähepõld², Ruth Kalda², Jaak Maaroos¹, Heidi-Ingrid Maaroos² ¹TÜ spordimeditsiini

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

MergedFile

MergedFile Vanemlusprogrammi Imelised aastad 2018. aasta tulemused Tervise Arengu Instituut Aire Trummal Tallinn 2019 1 Tervise Arengu Instituudi missioon on luua ja jagada teadmisi, et tõenduspõhiselt mõjutada tervist

Rohkem

Microsoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt

Microsoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt SISSEJUHATUS RISKIANALÜÜSI VETERINAARSES RAHVATERVISHOIUS Arvo Viltrop EMÜ VLI 1 Kasutatud allikad Woolridge ja Kelly Risk Analysis Course (2000) Vose Consulting Quantitative Risk Assessment for Animal

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimu

Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimu Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version 5.4.2 IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimusi vastaja leibkonna kohta. Lugege tekst kõvasti ette.

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!

Rohkem

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Faktileht-1.indd

Faktileht-1.indd eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un

PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid unepäevikut TAUST: Unepäevikut soovitatakse kasutada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

Unknown

Unknown SÄÄSTVA ARENGU NÄITAJAD INDICATORS OF SUSTAINABLE DEVELOPMENT EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA SÄÄSTVA ARENGU NÄITAJAD INDICATORS OF SUSTAINABLE DEVELOPMENT TALLINN 2015 Koostanud Statistikaamet (Kaia

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem