EA0804.indd
|
|
- Anna Laine
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Kehaline aeroobne võimekus ja selle mõjutamine korduva depressiivse häirega perearstipatsientidel Ülle Pechter¹, Kadri Suija², Heli Tähepõld², Ruth Kalda², Jaak Maaroos¹, Heidi-Ingrid Maaroos² ¹TÜ spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, ²TÜ polikliiniku ja peremeditsiini õppetool Võtmesõnad: depressioon, aeroobne võimekus, liikumisravi, kepikõnd Uuringu eesmärgiks oli hinnata depressiooniga patsientide kehalist võimekust ja kehalise aktiivsuse taseme testimise metoodika sobivust ning uurida regulaarse iseseisva kepikõnni mõju depressiooniga patsientide meeleolule ja aeroobsele kehalisele võimekusele. Uuringusse kaasatud korduva depressiivse häirega patsiendid hindasid oma eelnevat kehalist aktiivsust väheseks, valmisolek ja motiveeritus liikumisravi alustamiseks oli kolmandikul küsitletuist. Aeroobse kehalise võimekuse hindamiseks kasutati 2 km kõndimise testi. Liikumis ravist osavõtjad tegelesid 12 nädala jooksul iseseisvalt vähemalt kolm korda nädalas kepikõnniga. Kehalise aeroobse võimekuse indeks depressiooniga patsientidel uuringu alguses oli väike, regulaarne kepikõnd parandas kehalist võimekust, mille tase jäi siiski keskmisest tunduvalt madalamaks. Patsientide hinnangul nende meeleolu regulaarse kehalise aktiivsuse tulemusena paranes. Mitmete rahvastiku-uuringute põhjal on vähest liikumist seostatud suurenenud depressiooniriskiga (1, 2). Üle 65aastaste uuring Soomes 663 uuritaval näitas, et regulaarse füüsilise aktiivsuse korral esines depressiooni oluliselt vähem (3), sama leiti Rootsi rahvastikuuuringus (4). Strawbridge kaasautoritega uuris seost eakate inimeste kehalise aktiivsuse ja depressiooni vahel, leides kinnituse füüsilise aktiivsuse kaitsva efekti kohta depressiooni tekkimisel (5). Täpne toimemehhanism ei ole teada, arvatakse, et see tuleneb liikumise neuro protektiivsest toimest (6). Mitte vähem oluline on liikumisega kaasnev positiivne tagasi side teistelt inimestelt, sotsiaalsed kontaktid ja uue oskuse omandamine, mis kõik tõstavad isiku enesehinnangut ning enesega rahulolekut (7). Liikumise kui ravimeetodi võimalused depressiooni ravis on huviorbiiti tõusnud uudne teema. Kvaliteetsed suuremahulised sekkumisuuringud veenavad, et liikumisravi tulemused on samaväärsed antidepressantravi saanute tulemustega (8 14). Nimetatud uuringutele viidates võib väita, et füüsilise aktiivsuse suurendamine ja tervisekäitumise muutmine on depressiooni ennetav ning ühiskonnale majanduslikult säästlik. Teisalt aga on võimalus kasutada liikumist kui mõjukat mittemedikamentoosset ravimeetodit välja kutse meditsiinile: millist liikumisaktiivsuse viisi kasutada depressiooni ravis, kui kaua, millise intensiivsusega, kuidas motiveerida. Uus ja üha enam populaarsust koguv kehalise aktiivsuse laad on kepikõnd (15). Kepikõnni eeliseks on ülajäsemete liikumise kaasamine, mis vähendab kaela-turja-õlapiirkonna pinget (16, 17). Töötavate lihasrühmade hulk on suurem, seetõttu sellest tulenev hapnikutarbimine suurem võrreldes keppideta tavalise kõnniga (18). Kehalise 250
2 koormuse füsioloogilise tähenduse poolest, samuti jõukohasuse ning käepärasuse tõttu võiks kepikõnnist kujuneda tõhus meetod depressiooni preventsioonis ja ravis. Meie hüpoteesiks oli, et kepikõnd võiks olla korduva depressiivse häirega patsientidele sobiv kehalise aktiivsuse vorm. Käesoleva töö eesmärgid olid järgmised: Hinnata korduva depressiooniga patsientide kehalist võimekust. Uurida regulaarse iseseisva kepikõnni mõju depressiooniga patsientide meeleolu enesehinnangule ja aeroobsele kehalisele võimekusele. Toetada depressiooniga patsientide motiveeritust suurendada kehalist aktiivsust. UURITAVAD JA UURIMISMEETODID Uurimisrühm moodustati aastatel Eestis toimunud PREDICT-uuringu patsientidest (19). Üle-euroopaline PRE- DICT-uuring hõlmas kuut riiki: Eesti, Suurbritannia, Holland, Sloveenia, Portugal, Hispaania. Uuringu eesmärgiks oli hinnata depressiooni esinemissagedust perearsti poole pöörduvate patsientide hulgas ja analüüsida depressiooni riskitegureid (20). PREDICT-uuringus intervjueeriti 1100 järjestikust perearsti vastuvõtule pöördunud patsienti vanuses eluaastat. Depressiooni kindlakstegemiseks kasutati rahvusvahelise diagnostilise liitintervjuu (Composite International Diagnostic Interview, CIDI) depressiooni alaosa. PREDICT-uuring toimus 3etapilisena: baasuuring, lisauuring 6 kuu ja 12 kuu möödudes. Uuringus pöörduti telefoni teel 178 PREDICT-uuringu patsiendi poole, kellel CIDI järgi oli korduva depressiivse häire diagnoos, neil oli vähemalt kaks 6kuulist depressiooniepisoodi viimase 12 kuu jooksul. Patsientidest 45 ei olnud kättesaadavad, 27 ei nõustunud intervjuuga erinevatel põhjustel. 106st intervjuuga nõustunud patsiendist oli depressioon 48-l ja neist 16 patsienti soovis alustada regulaarse kepikõnniga. Kontrollrühmaks oli 5 PREDICT-uuringu patsienti, kes olid depressioonist paranenud ja kellel uuringuhetkel CIDI alusel depressiooni ei olnud. Uuritavatest oli mehi 2 ja naisi 19, nende keskmine vanus oli 47 ± 16,5 aastat, keskmine kehamassi indeks (KMI) 27,1 ± 5,8. Patsient andis hinnangu oma senise kehalise aktiivsuse tasemele viimase 2 3 aasta jooksul, järgmiste punktidena: 0 punkti, kui oli kehaliselt aktiivne 2 või enam korda nädalas vähemalt 30 minutit; 2 punkti, kui 1 kord nädalas 15 minutit; ja 10 punkti kui regulaarne aktiivsus puudus. Meeleolu hindas patsient visuaal-analoogskaalal, kus 10 tähistas maksimaalset ehk parimat võimalikku meeleolu ja 1 minimaalset ehk halvimat võimalikku meeleolu väärtust. Aeroobse kehalise võimekuse hindamiseks kasutasime 2 km kõndimise testi. Test on lihtne, ohutu ja seda saab kasutada korraga paljude uuritavate maksimaalse aeroobse võimekuse hindamiseks (21, 22). Testitav kõnnib 2 km distantsi läbi nii kiiresti kui võimalik, soovitatavalt värskes õhus. Südame löögisagedus määratakse pulsikellaga. Aeroobse võimekuse indeks leitakse distantsi läbimise aja (minutites ja sekundites) ja südame löögisageduse (LS) alusel finišeerimise hetkel, arvestatakse ka testitava KMId, vanust ja sugu. Aeroobse võimekuse indeks on arvutatud meestel valemiga: 420 (11,6 x min + 0,2 x sek + 0,56 x LS + 2,6 x KMI 0,2 x vanus) ja naistel valemiga 304 (8,5 x min + 0,14 x sek + 0,32 x LS + 1,1 x KMI 0,4 x vanus). Aeroobse võimekuse indeksi arvuline väärtus alla 70 näitab keskmisest oluliselt madalamat, keskmisest madalamat, keskmist, keskmisest kõrgemat ja üle 130 keskmisest oluliselt kõrgemat aeroobset võimekust. Pärast testimist tegid uuritavad kaasa kepikõnni metoodika ja soojendus-venitusharjutuste instrueerimise, said individuaalselt tellitud sobiva pikkusega kõnnikepid (Pole- About) ning liikumisravi päeviku. Patsientidele õpetati enesejälgimist, pulsilugemist ja sissekannete tegemist päevikusse. Patsiendid tegelesid kepikõnniga iseseisvalt 12 nädala jooksul 3 5 korda nä- 251
3 dalas minutit päevas. Oma liikumisaktiivsuse registreerisid uuritavad liikumispäevikusse. 12 nädala möödumisel toimus uus kehalise võimekuse hindamine (2 kilomeetri kõndimise test) ja meeleolumuutuste hindamine visuaal-analoogskaalal STATISTILINE ANALÜÜS Andmete analüüsis kasutati andmetöötluse tarkvarapaketti SPSS for Windows Olulisuse hindamiseks kasutati t-testi TULEMUSED CIDI alusel depressiooniga patsientidest (n = 48) oli motiveerituid alustama kepikõndi 33,34% (n = 16) ehk kolmandik. 57% (n = 12) uuritavatest vastas uuringu alguses, et nad ei ole viimase 2 3 aasta jooksul olnud regulaarselt kehaliselt aktiivsed. 19% (n = 4) hindas oma senist kehalist aktiivsust ebaregulaarseks ja lühiaegseks ning 24% (n = 5) tegeles iga nädal regulaarselt kehaliselt aktiivse tegevusega (vt jn 1). Keskmine depressiooniga patsientide kehalise võimekuse indeks ± standardhälve (SD) uuringu alguses oli 22 ± 20, mis on keskmisest oluliselt väiksem. Uuringu esimene etapp lõppes 12 nädala pikkuse iseseisva kepikõnni järel. Kehalise võimekuse testimisel selgus, et kehalise võimekuse indeks on depressiooniga rühmal paranenud võrreldes uuringu alguse võimekusega (vt jn 2), olles vastavalt 22 ± 20 ja 38 ± 12 (p = 0,002). Depressiooniga patsientide rühm enne pärast Joonis 2. Depressiooniga patsientide aeroobne võimekus uuringu alguses ja pärast 12nädalast regulaarset kepikõndi Depressiooniga patsientide rühm enne pärast Joonis 3. Depressiooniga patsientide hinnang oma meeleolule uuringu alguses ja pärast 12nädalast regulaarset kepikõndi visuaalanaloogskaalal. Regulaarne iganädalane aktiivsus 24% Regulaarne aktiivsus puudub 57% Visuaal-analoogskaalal antud hinnang meeleolule depressiooniga rühmas oli uuringu alguses 6,3 ± 1,9, pärast 12nädalast regulaarset kepikõndi 8,7 ± 0,8 (p = 0,04) (vt jn 3). Joonis 1. Depressiooniga patsientide hinnang oma senisele kehalisele aktiivsusele. 252 Ebapiisav aktiivsus 19% ARUTELU Kirjanduse andmetel on depressiooniga patsientide võimekus kehv. Meie uuringus saadud andmetel oli tulemus äärmiselt kehv, samuti kontrollrühmal, kellel
4 CIDI põhjal enam depressiooni ei esinenud. Tulemus võib olla seotud suurema KMIga, ka eelneva regulaarse kehalise aktiivsuse puudumisega, nagu küsimustiku vastustest nähtus. Andmete varieeruvus oli suur, rühm aga suhteliselt väike, seetõttu pole võimalust statistilise usaldusväärsusega väita kogu rühma võimekuse paranemist. Regulaarse kepikõnni soovitused koos vahenditega (PoleAbout i kõnnikepid, liikumispäevik) olid patsientidele motiveeriva tähendusega. Aeroobse kehalise võimekuse ja meelolu paranemine 12nädalase kepikõnni järel on ootuspärane tulemus. 2 km läbimise test on kirjanduse andmetel valiidne ja sobiv meetod täiskasvanute kehalise võimekuse uuringuteks. Eesti rahvastiku-uuringud selles osas puuduvad. Meie uuringu põhjal võib oletada, et testimine enese proovilepaneku mõttes annab lisamotivatsiooni ja tahtmist jätkata ka edaspidi kehaliselt aktiivse tegevusega. Edasised uuringud depressiooni paranemise ja kaugtulemuste kohta on paljulubavad ning vajalikud. KOKKUVÕTE Depressiooniga patsiendid hindasid oma eelnevat kehalist aktiivsust väheseks. Valmisolek ja motiveeritus alustada liikumisravi oli kolmandikul uuritud patsientidest. 2 km kõndimise test ja liikumispäeviku täitmine on rakendatav depressiooniga patsientide kehalise võimekuse hindamiseks ja motivatsiooni parandamiseks. Kehalise aeroobse võimekuse indeks depressiooniga patsientidel oli väike ning regulaarne kepikõnd suurendas kehalist võimekust. Regulaarne kepikõnd parandas depressiooniga patsientide meeleolu oluliselt. ylle.pechter@kliinikum.ee KIRJANDUS 1. Tolmunen T, Laukkanen JA, Hintikka J, et al. Low maximal oxygen uptake is associated with elevated depressive symptoms in middle-aged men. Eur J Epidemiol 2006;21: Hassmen P, Koivula N, Uutela A. Physical exercise and psychological well-being: a population study in Finland. Prev Med 2000;30: Lampinen P, Heikkinen RL, Ruoppila I. Changes in intensity of physical exercise as predictors of depressive symptoms among older adults: an eight-year follow-up. Prev Med 2000;30: Lindwall M, Rennemark M, Halling A, et al. Depression and exercise in elderly men and women: findings from the Swedish national study on aging and care. J Aging Phys Act 2007;15: Strawbridge WJ, Deleger S, Roberts RE, et al. Physical activity reduces the risk of subsequent depression for older adults. Am J Epidemiol 2002;156: Russo-Neustadt AA, Beard RC, Huang YM, et al. Physical activity and antidepressant treatment potentiate the expression of specific brain-derived neurotropic factor transcripts in the rat hippocampus. Neuroscience 2000;101: Lepore SJ. Expressive writing moderates the relation between intrusive thoughts and depressive symptoms. J Pers Soc Psychol 1997;73: Singh NA, Clements KM, Singh MA. The efficacy of exercise as a long-term antidepressant in elderly subjects: a randomized, controlled trial. J Gerontol A Biol Sci Med Sci 2001;56: Galper DI, Trivedi MH, Barlow CE, et al. Inverse association between physical inactivity and mental health in men and women. Med Sci Sports Exerc 2006;38: Martinsen EW, Hoffart A, Solberg O. Comparing aerobic with nonaerobic forms of exercise in the treatment of clinical depression: a randomized trial. Compr Psychiatry 1989;30: Blumenthal JA, Babyak MA, Doraiswamy PM, et al. Exercise and pharmacotherapy in the treatment of major depressive disorder. Psychosom Med 2007;69: Babyak M, Blumenthal JA, Herman S, et al. Exercise treatment for major depression: maintenance of therapeutic benefit at 10 months. Psychosom Med 2000;62: Hamre JH, Witt CM, Glockmann A, et al. Anthroposophic therapy for chronic depression: a four-year prospective cohort study. BMC Psychiatry 2006;6: Lawlor DA, Hopker SW. The effectiveness of exercise as an intervention in the management of depression: a systematic review and meta-regression analysis of randomised controlled trials. BMJ 2001;322: Kukkonen-Harjula K, Hiilloskorpi H, Männttäüri A, et al. Self-guided brisk walking training with or without poles. Scand J Med Sci Sports 2007;17: Church TS, Earnest CP, Morss GM. Field testing of physiological responses associated with Nordic Walking. Res Q Exerc Sport 2002;73: Anttila J, Holopainen I, Jokinen K. Polewalking and the effect of regular 12-week polewalking exercise on neck and shoulder symptoms, the mobility of the cervical and thoracic spine and aerobic capacity. Final project work for the Helsinki IV College for Health Care professionals. Helsinki; Kleindienst FI, Michel KJ, Schwarz J, et al. Comparison of kinematic and kinetic parameters between the locomotion patterns in nordic walking, walking and running. Sportverletz Sportschaden 2006;20: Aluoja A, Ööpik P, Kalda R jt. Depressiooni esinemine perearsti patsientidel. Eesti Arst 2006;85(12): King M, Weich S, Torres F, et al. Prediction of depression in European general practice attendees: the PREDICT study. BMC Public Health 2006;6: Oja P, Tuxworth B. Eurofit for adults. Assessment of health-related fitness. Strasbourg: Council of Europe Publishing; Rance M, Boussuge PY, Lazaar N, et al. Validity of a V.O2 max prediction equation of the 2-km walk test in female seniors. Int J Sports Med 2005;26:
5 SUMMARY Physical fitness and influencing it in patients with recurrent depressive disorder A body of epidemiological research suggests that regular physical activity may be associated with reduced depressive symptoms. Some studies suggest that physical activity can be used as an alternative to more traditional drug treatments for treating depression. Although an increasing amount of research has addressed this theory, there still remain some methodological issues related to the design, frequency and duration of physical activity. OBJECTIVES. (1) To measure the physical activity of depressed patients, (2) to find out how regular physical activity (Nordic Walking) affects the mood and physical fitness of depressed patients; (3) how to motivate depressed patients to exercise regularly. METHODS. The study group was formed of 106 primary care depressed patients. The occurrence of depression was assessed by the Composite Diagnostic Interview (CIDI). To measure physical fitness we used 2 km walking test. Every patient was inquired about his/her previous physical activity; they had to evaluate their mood on a 10-point scale. RESULTS. Altogether 48 patients were depressed and 33% of them (n = 16) were motivated to start regular Nordic Walking. The previous physical activity of the study group was a low: 57% of patients said that they had not had any physical activity during the past 2 3 years. The 2 km walking test was completed by 16 depressed patients and by 5 non-depressed patients. All participants received information about the regular 12-week Nordic Walking training programme and poles. After 12-week individual exercising, the 2 km walking test were repeated. CONCLUSION. The level of physical activity of depressed patients was low. Regular Nordic Walking increased their fitness and improved their mood significantly. 254
Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemMillest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog
Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc
Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemErgonoomiliste riskide hindamine töökohal.
Kas kontoritöötajad on tervemad kui tööstustöölised? Viive Pille Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 26.05.2017 Euroopa töötajaskonna uuringust selgus, et 52% töötajaid
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi
EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev
RohkemPROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un
PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid unepäevikut TAUST: Unepäevikut soovitatakse kasutada
RohkemVähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale
Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb
RohkemNon-pharmacological treatment
Kroonilise sageduskontrolli ravim Kliiniline küsimus Kas kroonilise sageduskontrolli strateegia puhul tuleks kodade virvendusarütmia patsientidel esmavalikuna eelistada BBL vs KKB vs muid ravimeid? Olulised
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemSöömishäired lastel ja noortel
Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
RohkemTARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Margit Mathiesen Vanemaealiste kehaline aktiivsus ja selle mõju elukvaliteedile Bakalaur
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Margit Mathiesen Vanemaealiste kehaline aktiivsus ja selle mõju elukvaliteedile Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava Juhendaja:
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist
EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemTAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus
Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva
RohkemTÄISKASVANUTE UNEHÄIRETE ESMANE DIAGNOSTIKA JA RAVI TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 10 Kuupäev 2. mai 2018 Koht Dorpati konverent
TÄISKASVANUTE UNEHÄIRETE ESMANE DIAGNOSTIKA JA RAVI TÖÖRÜHMA JA SEKRETARIAADI TÖÖKOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 10 Kuupäev 2. mai 2018 Koht Dorpati konverentsikeskuse Parrot saal, Tartu Algus Lõpp kl 14.15 kl
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K10_EvSu.doc
Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 10 Kas kõigil alkoholi kuritarvitavatel ja alkoholisõltuvusega patsientidel kasutada abstinentsi või alkoholi tarvitamise vähendamise saavutamiseks
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemKliiniliste soovituste koostamine
Kliiniliste soovituste koostamine Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
Rohkemkepik6nd_tase-3.indd
KEPIKÕNNI MÕISTE www.kepikond.ee Eesti Kepikõnni Liit KEPIKÕND TREENERITE TASEMEKOOLITUS TASE 3 35 TREENERITE TASEMEKOOLITUS KEPIKÕND TASE 3 2018 www.kepikond.ee Eesti Kepikõnni Liit Eesti Kepikõnni Liit
RohkemMicrosoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)
Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri
RohkemCML and Fertility Leaflet EE
VILJAKUS, PERE- PLANEERIMINE JA NOOR TÄISKASVANU MILLEGA TULEB ARVESTADA ENNE PEREKONNA LOOMIST? 2 KUI MA OLEN KMLi DIAGNOOSIGA MEES, SIIS KAS PEAKSIN SEOSES LAPSE EOSTAMISEGA MILLEGI PÄRAST MURET TUNDMA?
RohkemPowerPoint Presentation
Socialia ja humanitaria Horisont 2020 tervise ja toidu-biomajanduse valdkondade teemades Argo Soon Estonian Teadusagentuur ERM, Tartu, 20.12.16 Et oleks selge: definitsioonid Sotsiaalteadused: sotsioloogia
RohkemSlide 1
TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse
RohkemTARTU ÜLIKOOLI KEHAKULTUURITEADUSKOND
TEADUS, SPORT JA MEDITSIIN X Tartu, Dorpati konverentsikeskus 08. 10. november 2017 Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K1_EvSu.doc
Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 1 Kas kõiki alkoholitarvitamise häire kahtlusega patsiente tuleb järgnevate sekkumiste planeerimiseks alkoholi väärtarvitamise suhtes sõeluda vs
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemIGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub rav
IGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub ravile. 1-3 Vaadake, mida saate oma järgmise ravivastuse
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemDr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk
Keda ohustab pea ja kaela piirkonna vähk? Maire Kuddu Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogia-hematoloogia kliinik kiiritusravi keskus 12.10.2015 Pea ja kaela pahaloomulised kasvajad (PKK) Maailmas > 650,000
RohkemAkadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12
Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemPowerPoint Presentation
Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemMicrosoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt
Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)
Rohkem(Microsoft Word - Uuringu kokkuv\365te Noorsportlaste tervisekontroll 0.06 mai14.doc)
Spordimeditsiini Sihtasutus Eesti Spordimeditsiini klaster SportEST Noorsportlaste tervisekontrolli uuring Koostajad: dr Krista Veevo dr Stela Kilk Juhendaja: dr Leena Annus Tallinn 2014 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...
RohkemMergedFile
Vanemlusprogrammi Imelised aastad 2018. aasta tulemused Tervise Arengu Instituut Aire Trummal Tallinn 2019 1 Tervise Arengu Instituudi missioon on luua ja jagada teadmisi, et tõenduspõhiselt mõjutada tervist
RohkemNorrison Ametikudumid, Professional knitwear.cdr
1. AMETIKUDUMID / PROFESSIONAL KNITWEAR MEESTE VEST / MEN S VEST V- või O-kaelusega sirge joonega paksem või õhem vest. / V- or O-neck straight-lined vest in coarser or finer knitting. V-kaelusega õhem
RohkemNon-pharmacological treatment
Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemSüsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk
Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K13_K14_EvSu.doc
Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 13 ja nr 14 K 13: Kas alkoholihimu vähendavaid ravimeid saavad patsiendid peavad vähendamiseks ravimit kasutama igapäevaselt vs kasutama riskiolukorras?
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
RohkemAvatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017
Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik
RohkemLäkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist
Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemNon-pharmacological treatment
Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 2 Kliiniline küsimus nr 10 Kahe kliinilise küsimuse tõendusmaerjali analüüs koondatud, leitud samad allikad, mis käsitlevad mõlema kliinilise küsimuse
RohkemMicrosoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Iseseisva töö nr 1 juhend õppeaines Sideseadmete mudeldamine Ionosfäärse sidekanali mudeldamine Tallinn 2006 1 Teoreetilised
RohkemLexus_pricelist_03_2015_EE
CT 200h DIN hj 136 CO 2, keskmine (g/km) 82 Kütusekulu, keskmine (l/100 km) 3,6 CT 200h Eco CT 200h Comfort CT 200h Comfort + nahksisu CT 200h Comfort + LED-esituled + nutikas sisenemine + toonklaas CT
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemITK ettekande põhi
Kodade virvendusarütmia antitrombootiline ravi Heli Kaljusaar 2009 NB! Loeng on autori omand ja kaitstud autoriõiguse seadusega. Loengut võite kasutada isiklikukeks vajadusteks. Loengu reprodutseerimisel
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemTARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Igor Burdin CrossFit treeningu mõju meeste vererõhule Magistritöö Kehalise kasvatuse ja
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Igor Burdin CrossFit treeningu mõju meeste vererõhule Magistritöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava Juhendaja: PhD P. Päll Tartu 2014 SISUKORD
RohkemFüsioteraapia trahheostomeeritud patsiendiga MARIA VELGAN, FÜSIOTERAAPIA MSC 2016
Füsioteraapia trahheostomeeritud patsiendiga MARIA VELGAN, FÜSIOTERAAPIA MSC 2016 Füsioteraapia intensiivravi osakonnas Intensiivravi osakonnas rakendatav füsioteraapia parandab elukvaliteeti ja funktsionaalset
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K15_EvSu.doc
Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 15 Kas kõiki alkoholitarvitamise häirega patsiente tuleb alkoholi ja bensodiasepiinide segakasutuse suhtes hinnata vs mitte hinnata? Kriitilised
RohkemANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemSlide 1
Ravimite soodusnimekirja lisamise protsess 14.11.2012 Päevakava 9.00 9.15 Hommikukohv ja registreerumine 9.15 9.30 Sissejuhatus (moderaator Ain Aaviksoo) 9.30 9.55 Priit Kruus tutvustab uuringu tulemusi
RohkemTraneksaam_ortopeedias
Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemTõendusmaterjali kvaliteedi hindamine
Tõendusmaterjali kvaliteedi hindamine Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
RohkemMicrosoft PowerPoint - Triin Roosalum ppt [Compatibility Mode]
Triin Roosalu Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Tallinna Ülikool Täiskasvanute tee tasemeõppesse ja kuidas seda siluda: kogemused Euroopast Täiskasvanuhariduse teabepäev Tallinnas 15.11.11
RohkemMicrosoft Word - polkaudio 2010 hinnakiri
polkaudio 2010 hinnakiri HINNAKIRI 2010 Kirjeldus Viimistlus Hinna Hind EEK Hind ühik 20%km 20%km naturaalne LSi SEEERIA spoon LSi 15 Põrandakõlar või kirss tk. 11344 725 LSi 9 Riiulikõlar või kirss paar
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
Rohkemliigtarvitamine_A5.indd
ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemMicrosoft Word - Adapteeritudvariant.docx
Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Kadri Säde OCI-R KÜSIMUSTIKU ADAPTEERIMINE EESTI OLUDELE Uurimistöö Juhendajad: Kirsti Akkermann PhD Kerttu Petenberg MA Läbiv pealkiri: REVIDEERITUD OCI SKAALA Tartu
RohkemTobramycin Art 29(4)
II lisa Teaduslikud järeldused ja positiivse arvamuse alused 3 Teaduslikud järeldused Tobramycin VVB ja sarnaste nimetuste (vt I lisa) teadusliku hindamise üldkokkuvõte Sissejuhatus UAB VVB esitas 2. mail
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemNon-pharmacological treatment
Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr.11 Kas Alzheimeri tõvega patsientide ravis on kindlad kriteeriumid spetsiifilise farmakoloogilise ravi lõpetamiseks vs. mitte? Tulemusnäitajad: patsiendi
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?
RohkemEcophon Master Rigid A Sobib klassiruumi ja kohtadesse, kus hea akustika ja kõnest arusaadavus on esmatähtsad ning avatavus vajalik. Ecophon Master Ri
Ecophon Master Rigid A Sobib klassiruumi ja kohtadesse, kus hea akustika ja kõnest arusaadavus on esmatähtsad ning avatavus vajalik. Ecophon Master Rigid A on nähtava liistusüsteemiga. Plaadid kinnitatakse
RohkemSlide 1
KEHALISE KASVATUSE ÜMBERKUJUNDAMINE LIIKUMISÕPETUSEKS Kehalise kasvatuse ümberkujundamine liikumisõpetuseks Õpilaste kehalise aktiivsuse tõstmine aktiivse koolipäeva kaudu Ujumisoskuse tagamine haridussüsteemi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]
Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks
RohkemSotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis
Rohkem