INFOTEHNOLOOGIA ETTEVÕTTES

Väljavõte

1 Küsimustiku 1357 täitmise juhend Riikliku statistika küsimustikuga kogutakse andmeid statistikatööks Infotehnoloogia ettevõttes (20505), mille eesmärk on saada teavet infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahendite kasutamise kohta ettevõtetes. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kasutab andmeid infoühiskonna arengutaseme hindamisel, poliitika kujundamisel ja eri meetmete väljatöötamisel. Euroopa Liidu (EL) määrusega kehtestatud küsimustikus Infotehnoloogia ettevõttes ( Community Survey on ICT usage and e-commerce in enterprises ) kasutatakse EL-i riikides ühtset metoodikat, et andmed oleksid rahvusvaheliselt võrreldavad. Küsimustikud koos juhenditega on statistikaameti veebilehel rubriigis Esita andmeid / Küsimustikud / Infotehnoloogia ettevõttes aasta. Küsimustiku on Andmete esitamiseks palume kasutada e-keskkonda estat aadressil Lisateavet küsimustiku esitamise ja täitmise kohta saab telefonil või e-posti aadressil klienditugi@stat.ee. Klõpsates ekraanil menüüribal Abi, leiate estat-i kasutamise ja toimimise juhised. Küsimustiku esitamiseks vajutage nuppu Kontrolli küsimustikku, mis käivitab kontrollid. Vigade ilmnemisel saab neid parandada. Võimalikud vigased näitajad on märgitud tähisega?. Küsimärgi alt leiate kontrollitud väärtuse ja selgitava teksti. Kui olete andmed esitanud ja vead parandanud, klõpsake küsimustiku lõpus olevat nuppu Kinnitan. Statistikatöö Infotehnoloogia ettevõttes ( 20505) Tegemist on statistikatööga, mida tehakse kord aastas. Küsimustik koosneb põhiliselt lihtsatest jah-/ei-tüüpi või hinnangut nõudvatest küsimustest. Andmeid kogutakse veebipõhise andmete esitamise kanali estat kaudu. Küsimustiku Infotehnoloogia ettevõttes ( 1357) võiks täita ettevõtte IT-valdkonna eest vastutav isik, raamatupidaja saab lisada vaid paar arvnäitajat. Palume täitmisel vaadata ka mõistete selgitusi. Küsimustik on vastajale iseseisvaks täitmiseks, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Ettevõtte üldandmete muutumisest palume statistikaametit kindlasti teavitada (telefonil või e-posti aadressil klienditugi@stat.ee). Teie andmete õigsus tagab statistilise info tõepärasuse. Andmete avaldamine Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav statistikaameti veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril ilmuvad avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, avalike andmefailide, IMF-i põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete korral ilmumiskuu). Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonnas Majandus / Infotehnoloogia ja side.

2 Küsimustikus kasutatavad tähised, mõisted ja selgitused X tähistab estat-is lahtreid, mida ei pea täitma. Jälgige, et oleksite küsimustikku täites õige lahtri peal. Küsimustiku väljadel on rakendatud loogilisi (aritmeetilisi) kontrolle, et vältida vigu andmete sisestusel. Kui mõnes lahtris on Teie sisestatud andmetes viga, ilmub selle kohta veateade. Mõned read on eeltäidetud eelmise aasta andmetega. Võrreldes eelmise uuringuga ( Infotehnoloogia ettevõttes aasta ) on arvelduse, suurandmete analüüsi, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialistide ja IT-alaste oskuste, 3D-printimise ja robootika moodulid asendunud ettevõttesisese elektroonilise andmevahetuse ja tehisintellekti moodulitega. Ülejäänud moodulid (interneti kasutamine, e-kaubandus, pilveteenused ja asjade internet) on jäänud samaks, kuid muutusi on küsimusteosas. Raskete vigadega küsimustikku ei saa kinnitada ega esitada. Küsimustik koosneb 7 moodulist. A. INTERNETI KASUTAMINE B. E-KAUBANDUS C. ETTEVÕTTESISENE ELEKTROONILINE ANDMEVAHETUS D. PILVETEENUSED E. ASJADE INTERNET interneti vahendusel ühendatud seadmete kogum F. TEHISINTELLEKTITEHNOLOOGIA KASUTAMINE ETTEVÕTTES G. KÜSIMUSTIKU TÄITMISEKS (k.a andmete ettevalmistamiseks) KULUNUD AEG Üldised mõisted ja selgitused Mõiste Arvutid Tööga hõivatud isikud IKT-spetsialistid Arvutid on personaalarvutid, kaasaskantavad arvutid (süle- ja tahvelarvutid) pihuarvutid ja nutitelefonid. Arvutite kasutamise all ei peeta silmas arvutite omamist. Arvuti võib kuuluda ettevõttele, olla liisitud või kuuluda mõnele teisele ettevõttele. Tööga hõivatud isikud on kõik ettevõtte töötajad, olenemata nende töönädala pikkusest: ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed; täisvõi osaajatöötajad; isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt); ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel, õppepuhkusel olijad, streikijad jt); hooajatöötajad, praktikandid ja kodustöötajad; töövõtulepinguga töötavad isikud. Tööga hõivatud isikute hulka ei arvata teiste ettevõtete töötajaid, kes tegutsevad kõnealuses ettevõttes, täites selle tellimusi, samuti pikka aega töölt puuduvaid isikuid (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt). Alus ametite klassifikaator 2008ap (ISCO 08). IKT-spetsialistid on järgmised isikud: IKT-juhid; kujundajad ja multimeediadisainerid; IKT tippspetsialistid; tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud; elektroonikainsenerid; IKT-protsesside, -teenuste ja -kasutajatoe tehnikud; telekommunikatsiooni- ja ringhäälingutehnikud; infotehnoloogia erakoolitajad; telekommunikatsiooniinsenerid; IKT-seadmete paigaldajad ja hooldajad; IKT-lahenduste müügi tippspetsialistid. 2

3 Mõiste Müügitulu Müügitulu (varem realiseerimise netokäive) on kõikide nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise. Müügitulu võrdub saadud või saadaoleva tasuga ja arvestatakse tekkepõhiselt. Realiseerimise moment on omandiõiguse üleminek ostjale. Müügitulusse arvestatakse ka taara ja pakkematerjali maksumus, samuti komisjoni- ja agendilepingute teenustasud. Finantsvahendusteenuste tegevusalal on müügitulu nende teenuste osutamisest saadud või saadaolev vahendustasu. Siia kuuluvad maksete vastuvõtmine ja ülekandmine, väärtpaberivahendus, kapitalirent, igat liiki kindlustus, laenuandmine ja pandimajade tegevus, inkassatsioon jm. Müügitulu ei sisalda: põhivara müügitulu; muud äritulu (oma põhivara likvideerimistulu, trahvi- ja viivisetulu, kasum ostjate ja tarnijate valuutakursi muutustest ja aegunud kreditoorsetest võlgnevustest, aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate tulu, saadud annetused jms); finants- ja erakorralist tulu; riigi- ja kohalikust eelarvest või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud dotatsioone (tegevuskulude sihtfinantseerimine); käibemaksukohustuslasel käibemaksu; tootjaettevõttel ja aktsiisilaopidajal aktsiise; teiste nimel sisse nõutud summasid (komisjoni- ja agendilepingud). Internetiühendus Mobiilne internetiühendus Kiireim lepinguline allalaadimiskiirus Pilveteenus E-arve E-kaubandus Internetiühenduse all peetakse silmas võimalust vajaduse korral saada ühendus internetiga, mitte ühenduslepingu omamist. Internetiühendus võib olla ka mobiiltelefonivõrgu kaudu nutitelefoniga. Mobiilse internetiühenduse all peetakse silmas kaasaskantava seadme (sülearvuti, tahvelarvuti, pihuarvuti, nutitelefon jm) abil internetiühendust mobiilsidevõrgu (aga mitte wifi) kaudu. Kiireim lepinguline allalaadimiskiirus on see, mida internetiühenduse pakkuja lepingus lubab. Kui ettevõte kasutab mitut liiki internetiühendust (nt ADSL ja mobiilne sama liiki ühendus eri asukohas), tuleks arvestada kiireimat neist. Üldjuhul on lepinguline allalaadimiskiirus märgitud teenuse tarnija esitatud arvel. Pilveteenused on interneti kaudu (sh VPN-ühendus) pakutavad teenused, nt tarkvara kasutamiseks, andmete majutamiseks jne. Tellitud pilveteenust saab kasutada internetti ühendatud arvutist. Enamiku teenuste kasutajaliideseks on veebilehitseja, mõnel juhul installeeritakse spetsiaalne kasutajaliides. Pilveteenuste tunnused on järgmised:1) neid pakutakse teenuseosutajate serveritest; 2) teenuse mahtu saab kergesti muuta (nt kasutajate arvu või salvestusmahtu); 3) tarbija teenindab ennast ise, teenuseosutaja personal ei sekku teenuse igapäevasesse kasutamisse; 4) need on tasulised, nt ettemaksuna, kasutajate arvu või teenuse mahu järgi. Arved võivad olla nii paberil kui ka elektroonsed. Elektronarve (e-arve) on makseinfot sisaldav elektrondokument (e-dokument). E-arveid on kaht tüüpi: 1) automaattöötlust võimaldavad standardstruktuuriga e-arved, mida vahetavad partnerid otse infosüsteemist infosüsteemi või e-arvete vahendajate kaudu (OMNIVA Arvekeskus, Opus Capita, Edisoft, Telema, E-arveldaja); 2) elektroonselt saadetud arved, mis ei võimalda automaattöötlust (nt e-kiri, PDF-fail). E-kaubandus tähendab, et siduv toodete või teenuste ostu-müügitellimus sõlmitakse interneti või muu arvutivõrgu kaudu selleks otstarbeks spetsiaalselt arendatud keskkonnas, kuid maksmine ja kohaletoimetamine ei pruugi toimuda arvutivõrgu kaudu. 3

4 Mõiste Veebipõhine müük Ressursihaldustarkvara Kliendihaldus-tarkvara IKT turvalisus Asjade Internet Tehisintellekt Veebipõhine müük toimub veebisaidilt veebipoe või e-vormi kaudu tehtud tellimuste põhjal. Veebipõhise müügi määratlus ei olene sellest, kust ühendus veebi võetakse. Ka müüja suhtevõrgu (extranet) või mobiilsete seadmete rakenduste (äppide) kaudu saadud tellimuste täitmine on veebimüük. Tarkvara ettevõtte ressursside haldamiseks ja see on kättesaadav kõigis ettevõtte struktuuriüksustes (nt finants-, planeerimis-, turundusüksus). Tarkvara ettevõtte klientide kohta käiva info haldamiseks (nt kogumine, säilitamine ja selle info analüüsimine turunduslikel eesmärkidel). IKT-turbe alla kuuluvad IKT-süsteemidele andmete ja süsteemi terviklikkuse, autentsuse, käideldavuse ja konfidentsiaalsuse kaitseks rakendatavad meetmed, juhtimine ja toimingud. Asjade internet (IoT) on interneti (eelkõige wifi) vahendusel ühendatud seadmete kogum, mis võimaldab ümbruskonnaseiret, seadmetevahelise teabe edastamist ja mitmesuguste protsesside automatiseeritud kaugjuhtimist. Asjade interneti seadmete kogum koosneb omavahel ühendatud TARKADEST seadmetest. Tark tähendab, et seadme algset funktsiooni täiendab sisseehitatud riist- ja tarkvara, mida võib kirjeldada kui andmeedastusmoodulit. Tehisintellekt (AI Artificial Intelligence) on tehnoloogiline süsteem, mis suudab jäljendada loomulikku inimintellekti ja mõtlemisvõimet, suudab iseseisvalt lahendada ülesandeid, õppida ning võtta vastu otsuseid. 4

5 Tabelite selgitused TABEL A. INTERNETI KASUTAMINE A1 A2 A3 A4 Tööga hõivatud isikute arv, kes kasutavad tööülesannete täitmisel internetti (nii püsiühenduse kui ka mobiilse ühenduse kaudu) INTERNETI PÜSIÜHENDUSE KASUTAMINE TÖÖ EESMÄRGIL Kas teie ettevõttel on interneti püsiühendus? Kui suur on kiireim lepingujärgne internetist allalaadimiskiirus teie ettevõttes? Kas ettevõte kasutab allpool loetletud sotsiaalmeedia keskkondi? a) sotsiaalvõrgustikke (nt Facebook, LinkedIn) b) ettevõtte blogi (nt Blogger) või mikroblogi (nt Twitter) c) multimeedia jagamise veebilehti (nt YouTube, Flickr, Picasa, Slide Share, Instagram, Pinterest, Snapchat) d) wiki-tüüpi info jagamise vahendeid. Tööga hõivatud isikud on kõik ettevõtte töötajad, olenemata nende töönädala pikkusest: ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed; täis- või osaajatöötajad; isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt); ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel, õppepuhkusel olijad, streikijad jt); hooajatöötajad, praktikandid ja kodustöötajad; töövõtulepinguga töötavad isikud. Tööga hõivatud isikute hulka ei arvata teiste ettevõtete töötajaid, kes tegutsevad kõnealuses ettevõttes, täites selle tellimusi, samuti pikka aega töölt puuduvaid isikuid (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt). Küsimus A1 (rida 101) on eeltäidetud eelmise aasta andmetega. Vajaduse korral saate andmeid muuta! Kui vastasite 0 küsimusele A1, siis liikuge küsimustikku lõppu ja kinnitage see. Interneti püsiühendus on DSL-tehnoloogia (digital subscriber line) perekond, mis osutab suurt ülekandekiirust nõudvaid teenuseid telefoniliinide kaudu, või mõnd teist tüüpi fikseeritud lairibaühendus, nt ADSL, SDSL, VDSL, kiudoptiline tehnoloogia (FTTH), kaabeltehnoloogia jm. Küsimus A2 (rida 102) on eeltäidetud eelmise aasta andmetega. Vajaduse korral saate andmeid muuta! Kui vastasite küsimusele A2 eitavalt, siis jätkake küsimusega A4. Mõeldud on kiirust, mida internetiühenduse pakkuja lepingus lubab. Kui ettevõte kasutab mitut liiki internetiühendust (nt ADSL ja mobiilne sama liiki ühendus eri asukohas), siis tuleks arvestada kiireimat neist. Üldjuhul on lepinguline allalaadimiskiirus märgitud teenuse tarnija esitatud arvel. Kiiruste vahemikud: vähem kui 30 Mbit/s vähemalt 30, kuid vähem kui 100 Mbit/s vähemalt 100 Mbit/s, kuid vähem kui 500 Mbit/s vähemalt 500 Mbit/s, kuid vähem kui 1 Gbit/s vähemalt 1 Gbit/s Blogi ei pea olema ainult kirjutis, blogi võib pidada ka audio-, video- või pildivormis. Mikroblogi tähendab väga lühikest sõnumit, tavaliselt alla 100 sõnaga postitust. Wiki-tüüpi info jagamine on autorite koostöös valminud veebisaidid või infojagamisplatvormid, mille sisu saavad kasutajad ise muuta. 5

6 TABEL B. E-KAUBANDUS B1 B2a) B2b) Kas teie ettevõte võttis eelmisel aastal tellimusi vastu a) ettevõtte veebilehe või äpi kaudu (siia kuulub ka extranet) b) e-kaubandusturu veebilehtede kaudu, nt Alibaba.com, Amazon, Booking.com, ebay, Mts, ThomasNet jne. Palun hinnake, mitu eurot (ilma käibemaksuta) müügitulu saadi eelmisel aastal veebipõhisest müügist Palun hinnake, mitu protsenti KOGU MÜÜGITULUST andsid eelmisel aastal veebipõhised tellimused (sisestage number ilma %-märgita) E-kaubandus tähendab, et toodete või teenuste siduv ostumüügitellimus sõlmitakse interneti või muu arvutivõrgu kaudu selleks otstarbeks spetsiaalselt arendatud keskkonnas, kuid maksmine ja kohaletoimetamine ei pruugi toimuda arvutivõrgu kaudu. E-kaubandus toimub veebis või elektroonilise andmevahetuse EDI kaudu. Veebipõhine müük tähendab, et tellimus on tehtud veebisaidil veebipoe või e-vormi kaudu. Veebipõhise müügi määratlus ei olene sellest, kust ühendus veebi võetakse. Veebimüük on ka müüja suhtevõrgu (extranet) või mobiilsete seadmete rakenduste (äppide) kaudu saadud tellimuste täitmine. E-kaubanduse tehingute alla EI KUULU tellimused, mis on saadud käsitsi kirjutatud e-kirjaga. E-kaubandus eeldab tellimusinfo edastamist interneti või mõne omavõrgu, nt suhtevõrgu (extranet) kaudu. E-kaubanduse ülevaade on kogu kalendriaasta kohta. Ka pileti, hotellikoha jms reserveerimist käsitletakse tellimusena. Kui püsikorralduse alusel makstakse elektri, side, digi-tv jm eest, tellimus on kunagi tehtud teenuseosutaja veebilehel ja lepingut või tellimust uuendatakse automaatselt igal aastal (või muu ajavahemiku järel), siis võib seda käsitleda veebipõhise müügina. Kui vastasite eitavalt nii B1a-le kui ka B1b-le, siis jätkake küsimusega B10. E-kaubandusturu veebilehed on need veebilehed, mida kasutavad kaupade või teenuste müügiks MITU ettevõtet. Palume vastata B2a-le või B2b-le või mõlemale. Müügitulu on kõikide nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügiks soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise ja arvestatakse tekkepõhiselt. Müügitulusse arvestatakse ka taara ja pakkematerjali maksumus, samuti komisjoni- ja agendilepingute teenustasud ning renditasud. Müügitulu ei sisalda põhivara müügitulu, muud äritulu, finants- ega erakorralist tulu, riigi- ega kohalikust eelarvest või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud dotatsioone, teiste nimel sisse nõutud summasid (komisjoni- ja agendilepingud). Kui küsimuses B2a nõutud hinnangut ei ole võimalik anda, siis vastake ainult B2b-le. 6

7 B3 B4 B5 B6 B7 B8 Palun hinnake, mitu protsenti VEEBIMÜÜGIST andsid eelmisel aastal tellimused (sisestage number ilma % märgita)... a) ettevõtte veebilehe või äpi kaudu (kaasa arvatud extranet) b) e-kaubandusturu veebilehtede kaudu, nt Alibaba com, Amazon, Booking com, ebay, Mts, ThomasNet jne Kui mitme e-kaubandusturu veebilehe kaudu eelmisel aastal müüsite? Kas vähemalt pool teie ettevõtte e-kaubandusturu kaudu saadud müügitulust eelmisel aastal tuli ainult ühelt e-kaubandusturu platvormilt? Palun hinnake, mitu protsenti VEEBIMÜÜGIST andsid eelmisel aastal tellimused järgmistelt klientidelt (sisestage number ilma % märgita)... a) eraisikutelt (B2C ehk Business to Customer) b) ettevõtetelt (B2B ehk Business to Business) ja avalikult sektorilt (B2G ehk Business to Government) Kas teie ettevõte võttis eelmisel aastal veebilehe või äppide kaudu vastu tellimusi klientidelt järgmistest geograafilistest piirkondadest? a) Eesti b) Euroopa Liidu liikmesriigid (v.a Eesti) c) Muu maailm Palun hinnake, mitu protsenti veebilehe või äppide kaudu laekunud tellimuste müügitulust andsid eelmisel aastal klientide tellimused järgmistest geograafilistest piirkondadest: a) Eesti b) Euroopa Liidu liikmesriigid (v.a Eesti) c) Muu maailm Küsimusele B3 vastake vaid juhul, kui vastasite küsimuse B1 mõlemale vastusevariandile ehk B1a-le ja B1b-le Jah. Sisestage numbrid ridadele a ja b ilma protsendimärgita (%). Kokku peavad need read olema 100%. E-kaubandusturu veebilehed on need veebilehed, mida kasutavad kaupade või teenuste müügiks MITU ettevõtet. Vastake küsimusele B4 ainult juhul, kui vastasite küsimusele B1b jaatavalt. Kui vastasite küsimusele B4, et müüsite ühe veebilehe kaudu (esimene variant), siis jätkake küsimusega B6. Sisestage numbrid ridadele a ja b ilma protsendimärgita (%). Kokku peavad need read olema 100%. Hinnangu andmisel võtke aluseks väärtus, mille esitasite küsimuse B2 juures. Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust Kui vastasite küsimuses B7 ainult ühele vastusevariandile jaatavalt (a, b või c), siis jätkake küsimusega B9. Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust

8 B9 B10 B11a) B11b) Kas teie ettevõte koges eelmisel aastal järgmisi probleeme kauba müümisel veebilehe või äppide kaudu? a) Suured saatmis- ja tarnekulud kauba müümisel Euroopa Liidu liikmesriikidesse (v.a Eesti). b) Kaebuste või vaidluste lahendamisega seotud probleemid kauba müümisel Euroopa Liidu liikmesriikidesse (v.a Eesti). c) Vajadus kohandada toodete etikette müügil Euroopa Liidu liikmesriikidesse (v.a Eesti). d) Võõrkeeleoskusega seotud probleemid suhtlemisel tellijaga Euroopa Liidu liikmesriikidest (v.a Eesti). e) Äripartnerite kehtestatud piirangud kauba müümisel Euroopa Liidu liikmesriikidesse (v.a Eesti). f) Raskused käibemaksusüsteemide kasutamisega Euroopa Liidu liikmesriikides (v.a Eesti; näiteks ebaselgus käibemaksusüsteemide kasutamise tingimustega erinevates riikides). MÜÜK EDI-KANALITE KAUDU Kas teie ettevõte võttis eelmisel aastal vastu tellimusi EDI-kanalite kaudu? Palun hinnake, mitu eurot (ilma käibemaksuta) müügitulu saadi eelmisel aastal EDI-kanalite kaudu esitatud tellimustest. Palun hinnake, mitu protsenti KOGU MÜÜGITULUST andsid eelmisel aastal tellimused EDI kanalite kaudu. Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust Vastake küsimusele B9 ainult juhul, kui vastasite küsimuse B7 variandile b jaatavalt. EDI ostutellimus on e-sõnum, mis on masinloetav ja liigub automaatselt tellija tarkvarasüsteemist tema kaubanduspartneri majandustarkvara süsteemi. MÜÜK EDI-KANALITE kaudu tähendab tellimuste info saamist automaattöötlust võimaldavas kokkulepitud vormingus (nt EDIFACT, UBL, XML), kirjutamata tellimusi käsitsi. EDI-müügiks ei peeta tehinguid, mille tellimused võetakse vastu: müüja suhtevõrgu (extranet) kaudu; käsitsi kirjutatud e-kirjade teel. Kui vastasite küsimusele B10 eitavalt, siis jätkake küsimusega C1. Palun vastake B11a-le või B11b-le või mõlemale. 8

9 B12 Kas teie ettevõte võttis eelmisel aastal vastu EDI-müügitellimusi klientidelt järgmistest geograafilistest piirkondadest? a) Eesti b) Euroopa Liidu liikmesriigid (v.a Eesti) c) Muu maailm Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust TABEL C. ETTEVÕTTESISENE ELEKTROONILINE ANDMEVAHETUS C1 Kas teie ettevõte kasutab mõnd ressursihaldustarkvara paketti? C2 Kas teie ettevõte kasutab mõnd kliendihaldustarkvara paketti? a) Klientide kohta käiva info kogumiseks, säilitamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks ettevõtte erinevates struktuuriüksustes b) Klientide kohta käiva info analüüsimiseks turunduslikel eesmärkidel (hindade määramine, müügi edendamine, levitamiskanalite valik jne.) TABEL D. PILVETEENUSED D1 Kas teie ettevõte on ostnud pilveteenuseid? Ressursihaldustarkvara ehk ERP (Enterprise Resource Planning) on oluliste ärikomponentide nagu tooteplaneerimise, varustamise, laoseisu, turustamise, kliendihalduse, tellimuste täitmise jälgimise jms integreeritud haldamise süsteem. Kliendihaldustarkvara (CRM ehk Customer Ralationship Management) on tarkvara klientide kohta käiva info haldamiseks (nt kogumine, säilitamine ja selle analüüsimine turunduseesmärkidel). Pilveteenused on interneti teel (sh VPN-ühendus) osutatavad teenused nt tarkvara kasutamiseks, andmete majutamiseks jne. Tellitud pilveteenust saab kasutada internetti ühendatud arvutist. Enamiku teenuste kasutajaliides on veebilehitseja, mõnel juhul installeeritakse spetsiaalne kasutajaliides. Pilveteenuste tunnused: 1) neid pakutakse teenuseosutajate serveritelt; 2) teenuse mahtu saab kergesti muuta (nt kasutajate arvu või salvestusmahtu); 3) tarbija teenindab ennast ise, teenuseosutaja personal ei sekku teenuse igapäevasesse kasutamisse; 4) need on tasulised, nt teenuse kasutajate arvu või teenuse mahu järgi või ettemaksuna. Ainult oma pilvi (st privaatpilve) kasutavad ettevõtted peaksid vastama küsimusele D1 eitavalt. Lisaks peaksid pilvandmete töötluse teenuseid osutavad ettevõtted vastama küsimusele D1 eitavalt. Küsimus D1 on eeltäidetud eelmise aasta andmetega. Vajaduse korral saate eeltäidetud andmeid muuta! Kui vastasite küsimusele D1 eitavalt, siis jätkake küsimusega E1. 9

10 D2 Milliseid järgmisi pilveteenuseid on teie ettevõte OSTNUD a) e-posti teenuseid pilveteenusena, nt Gmail, Outlook.com jt b) kontoritarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus jm) pilveteenusena, nt G Suite (Google), Office 365 jt c) finants- või raamatupidamistarkvara rakendusi pilveteenusena, nt Merit, Standard Books, Smart Accounts, Dynamics, Directo jpt d) ettevõtete ressursihaldustarkvara süsteemide (ERP) tarkvara rakendusi pilveteenusena, nt MRPeasy, SAP BusinessByDesign, Erply, Microsoft Dynamics AX e) kliendisuhete halduse (CRM) tarkvara rakendusi pilveteenusena, nt Microsoft Dynamics CRM, Oracle Siebel CRM, Pipedrive, Scoro CRM f) rakendusi tarkvara turvalisuse tagamiseks pilveteenusena, näiteks viirusetõrjed, võrgu juurdepääsukontrollid, nt Avast CloudCare, Panda Cloud Antivirus, AVG CloudCare g) ettevõtte andmebaaside majutusteenust pilveteenusena, nt Microsoft SQL h) failide säilitamist või salvestamist pilves, nt Microsoft OneDrive, Amazon S3, Google Drive, Dropbox jt i) andmetöötlusvõimsust pilveteenusena oma rakenduste kasutamiseks, nt virtuaalserveri kettapinna rentimine teenusepakkujalt j) andmetöötlusplatvorme pilveteenusena rakenduste arendamiseks, testimiseks või juurutamiseks, nt korduvkasutatavad tarkvaramudelid, rakenduste programmeerimisliidesed (APId), nt Microsoft Azure Tähelepanu! Pilveteenuste loetelu ei ole ammendav, kuigi hõlmab olulisemaid teenuseid. Variant Muu teenus puudub, seega ei ole välistatud, et kasutate küll tasulist pilveteenust, kuid sobivat teenuse varianti D2-s ei leia. Näiteks ei ole siin loetelus süsteemi- ja võrguhaldust, mida sageli nimetatakse halduse kui teenuse teenuseks MaaSiks (nt Service-Now.com, ZenDesk jne); sotsiaalmeedia tasuline kasutamine; turvarakendus internetiteenusena (nt Google / Postini, Symantec / Messagelabs); sisuhaldus (nt Clickability, CrownPeak, OmniUpdate); personal, personaliosakond- HRl, inimkapitali juhtimine-hcm või talendijuhtimine (nt Taleo, edukaaslased); äriteave ja -analüüs (nt IBM Smart Analytics Cloud, SAP BusinessObjects on Demand). Tasuta pileveteenuste kasutamist palume mitte arvestada! Seetõttu võib olla õige, kui küsimusele D1 on vastatud jaatavalt, samal ajal kui kõikide alampunktide puhul küsimuses D2 on vastatud eitavalt. Kasutatav tarkvara on pilveteenuse pakkuja serveris ega kuulu teenust kasutavale ettevõttele. Kaugvarundus (online backup) on teenus, kus ärikriitilised andmed või eri tüüpi failid varundatakse automaatselt ja regulaarselt ettevõttest väljapoole, pilveteenuse pakkuja serverikeskusesse. Kui eelmistes variantides kasutas ettevõte pilveteenuse pakkuja serverisse majutatud tarkvara, mis ei kuulu ettevõttele, siis siin rendib ettevõte endale (virtuaal)serveri pinda (jagatud kasutamine) või rendib kogu serveri (privaatne kasutamine) ja majutab sinna endale kuuluva tarkvara ning kasutab seda interneti vahendusel. Olenevalt lepingust võib ettevõte serveri haldamist kontrollida vähem või rohkem. 10

11 TABEL E. ASJADE INTERNET interneti vahendusel ühendatud seadmete kogum Asjade internet (IoT) on interneti (eelkõige wifi) vahendusel ühendatud seadmete kogum, mis võimaldab ümbruskonna seiret, seadmetevahelise teabe edastamist ja protsesside automatiseeritud kaugjuhtimist. Asjade interneti seadmete kogum koosneb omavahel ühendatud TARKADEST seadmetest. Tark tähendab, et seadme algset funktsiooni täiendab sisseehitatud riist- ja tarkvara, mida võib kirjeldada kui andmeedastusmoodulit. E1 Kas teie ettevõte kasutas asjade internetti? Siia ei kuulu arvutite, nutitelefonide ja printerite tavapärane kasutamine. Asjade interneti näited on seadmed või süsteemid, mida sageli nimetatakse ka tarkadeks, need on ühendatud internetiga ja neid saab ühendada teiste seadmete või süsteemidega. Nende olekut saab jälgida või juhtida eemalt või mis tahes arvutusseadme (nt arvuti, tahvelarvuti või nutitelefoni) või spetsiaalse liidese kaudu, nt seinale kinnitatavad juhtseadised. Asjade interneti seadmeid või süsteeme saab ka programmeerida, muutes nende olekut keskkonna järgi, nt ühendatud termostaadid, mis reguleerivate andurite abil kontrollivad tehases temperatuuri. Need seadmed koguvad ja vahetavad andmeid, mida saab hiljem analüüsida ja kasutada protsesside jälgimiseks, hooldamiseks või parandamiseks või toodete ja teenuste tarnimiseks. Kui vastasite küsimusele E1 eitavalt, siis jätkake küsimusega F1. 11

12 E2 Tabel Kas teie ettevõte kasutab asjade internetti mõnel järgmisel otstarbel a) energiatarbimise optimeerimiseks (nt nutikad arvestid, nutikad lambid, nutikad termostaadid) b) hoonete, ruumide ja territooriumi turvalisuse tagamiseks (nt nutikad häiresüsteemid, nutikad suitsuandurid, nutikad lukud, nutikad turvakaamerad) c) tootmisprotsessis (nt interneti teel juhitavad andurid või RFID-kiibid, mida kasutatakse tootmisprotsessi automatiseerimiseks või monitoorimiseks) d) logistika korraldamiseks (nt interneti teel juhitavad andurid toodete jälgimiseks või laomasinate juhtimiseks) e) seisundipõhiseks hoolduseks (nt interneti teel juhitavad andurid masinate ja seadmete hooldusvajaduste jälgimiseks) f) klienditeendinduseks (nt interneti teel juhitavad nutikad kaamerad või andurid, et hinnata klientide tegevusi või pakkuda neile personaalset ostukogemust) g) muid asjade interneti seadmeid või süsteeme F. TEHISINTELLEKTITEHNOLOOGIA KASUTAMINE ETTEVÕTTES Küsimuse eesmärk on analüüsida, milliseid asjade interneti tehnoloogiaid ettevõtted peamiselt kasutavad. Arvesse ei lähe seadmed, mis opereerivad mehaanilisel tajul (näiteks liikumisanduriga lambid) ega ole internetiga ühendatud. Vähemalt ühele vastusevariandile selles loetelus tuleb vastata Jah. Tehisintellekt (artificial intelligence AI) on tehnoloogiline süsteem, mis suudab jäljendada loomulikku inimintellekti ja mõtlemisvõimet. Tehisintellekt suudab iseseisvalt lahendada ülesandeid, õppida ja võtta vastu otsuseid. Tehisintellekt võib põhineda täielikult tarkvaral (ilma eraldi riistvara kasutamata). Näiteks: kõnerobotid ja virtuaalsed assistendid, mis põhinevad loomuliku kõne töötlemisel näotuvastussüsteemid, mis põhinevad masinnägemisel (arvuti suudab pildi järgi ära tunda objekte ja isikuid) või kõnetuvastussüsteemidel masintõlketarkvarad masinõppel põhinev andmeanalüüs Tehisintellekt võib olla ka seadmesse sisse ehitatud. Näiteks: autonoomsed robotid, mida kasutatakse laoautomaatikas, tootmistööde tegemisel jne autonoomsed droonid, mida kasutatakse tootmise kontrollimiseks, pakkide käitlemiseks jne 12

13 F1 Kas teie ettevõte kasutab järgmisi tehisintellekti tehnoloogiaid? a) tekstikaeve, kirjaliku teksti analüüs tekstis sisalduvate mustrite avastamiseks ja info esiletoomiseks loomuliku keele töötluse (NLP) ja masinõppe põhimõtetel b) kõnetuvastus, mis konverteerib suulise kõne masinloetavasse vormingusse c) andmed tekstiks/jutuks, s.t struktureeritud andmete põhjal genereeritakse automaatselt inimesele arusaadavaid tekste/lugusid d) pildituvastus, mis identifitseerib objekte või inimesi fotodelt või piltkujutistelt e) masinõpe (nt sügavõpe ehk deep learning) mingi valdkonna andmete automatiseeritud analüüsiks f) kontoritöös kasutatav tehisintellektipõhine robotjuhitav protsessiautomaatika (RPA) tööprotsesside automatiseerimiseks ja abiks otsuste langetamisel g) iseliikuv tehisintellektiga robotmasin, mis suudab ümbruskonda autonoomselt hinnata ja selle põhjal otsuseid langetada Selle küsimuse puhul on oluline tehisintellekti tehnoloogia kasutamine. Kui ettevõte loob tehisintellekti tehnoloogiaid müügiks, aga neid oma tööprotsessis ise ei kasuta, tuleks vastata Ei. Kui aga ettevõte loob tehisintellekti tehnoloogiad ja kasutab neid ka ise, tuleb vastata Jah nendele tehnoloogiatele, mida tööprotsessis kasutatakse. Arvestada tuleks ka tehisintellekti tarkvara kasutamist teenusena (veebipõhise tarkvara kasutamine ettevõttes näiteks pilveteenusena) ja selle liisimist/rentimist. Sisseostetud teenused, mida osutavad teised ettevõtted tehisintellekti tehnoloogiat kasutades, arvesse ei lähe (näiteks andmeanalüüsi ostmine teiselt ettevõttelt, kes kasutab analüüsiks tekstikaevemeetodeid). a) Tekstikaeve on protsess, mille käigus leitakse tekstis ebavajalik ja kasulik informatsioon ehk analüüsitakse teksti ning tuvastatakse selle põhjal näiteks fakte, omavahelisi suhteid või muud olulist infot. Eelkõige kasutatakse seda selleks, et leida infot mahukatest ja struktureerimata tekstidest. Tekstikaeve väljundiks võivad olla näiteks kaardid, tabelid ja mõttekaardid, aga ka uus tekst. Näited: - loomuliku keele töötlus (natural language processing ehk NLP) keskendub arvuti ja inimese vahelisele suhtlusele. Arvutiprogramm analüüsib inimese loomulikul kõnel või inimese koostatud tekstil põhinevat infot; - sotsiaalmeedias kasutatakse tekstikaevet näiteks uudiste, blogide ja meilide analüüsimisel. Samuti võimaldab tekstikaeve leida sotsiaalmeedias postituste, nende leviku, meeldimiste ja jälgimiste arvu; hinnata inimeste reaktsioone postitustele ning tuvastada käitumismustreid; - äris kasutatakse tekstikaevet klientide ja konkurentide analüüsimisel. Näiteks IBM Text Analytics, Rapid Miner ja GATE on tehnoloogiad, mis aitavad mõista organisatsiooni tegevuste mõju ärile, hinnata turumuutusi ning aidata teha otsuseid äri edendamiseks. b) Kõnetuvastus on arvuti/süsteemi võime ära tunda inimkõnet ja selle sisu, samuti arvuti võime muuta suuline kõne tekstiks. Kõnetuvastuse alla võib käia ka loomuliku keele töötlus (NPL). Näited: - kõnetuvastuse kasutamine kõnekeskustes sissetulevate kliendikõnede tuvastamiseks; - digitaalsed assistendid, näiteks Google Voice, Amazon Alexa, Microsoft Cortona, Apple Siri. Digitaalsete assistentide puhul on oluline märkida jah-vastus ainult juhul, kui digitaalseid assistente kasutatakse töö eesmärgil. c) Struktureeritud andmete genereerimine loomulikuks kõneks tähendab seda, et arvuti/süsteem suudab 13

14 andmete põhjal luua loomulikku kõnet, näiteks koostada dokumente või tekste. Näiteks juturobotid, mis suudavad jäljendada vestluseid, leides andmetest vastuseid küsimustele ja esitada neid inimkõnesarnaselt. d) Pildituvastus masinnägemise põhimõttel. Masinnägemine on arvuti/süsteemi võime ära tunda objekte ja inimesi visuaalselt pildilt, näiteks fotode, videote, aga ka liikumisandurite põhjal. Näited: - sõrmejälje- ja näotuvastus ettevõtte töös, v.a tavapärane sõrmejäljelugeja või näotuvastuse kasutamine telefonides, kui see ei ole otseselt seotud tööülesannete täitmisega; - pildituvastusvõimega droonid ümbruskonna automaatseks seireks ja kontrolliks; - tootmises kasutatav süsteem tootmisliini uurimiseks või ka defektide avastamiseks; - autonoomsed masinad, mis suudavad hinnata teedel ja ümbruskonnas toimuvat ning selle põhjal otsuseid vastu võtta. e) Masinõpe on tehnoloogia mis suudab luua ja analüüsida algoritme, mille põhjal ennustada ja otsuseid teha. Masinõppe üks osa on võime õppida oma kogemustest ja masinate või süsteemide treenimine paremate tulemuste saavutamiseks. Sügav õppimine (või süvaõpe/sügavõpe, ingl deep learning) on masinõppe haru, mis proovib jäljendada inimaju tööd. Sügav õppimine on kompleksne ja mitmekihiline masinõppe haru, mida kasutatakse, et koguda andmeid ning koostada prognoose, soovitada või otsustada autonoomselt, millised tegevused on eesmärkide saavutamiseks parimad. Masinõppe näited: - masinõppel koostatud soovitused, näiteks personaalsetel valikutel põhinevad tarkvarapoolsed soovitused videote vaatamiseks või muusika kuulamiseks; - paindlike hindade süsteem, s.t masinõppel kujundatakse hinda ajast, nõudlusest või konkurentide hinnast olenevalt; - küberohtude avastamine, s.t küberkuritegevuse kindlakstegemine reaalajas, mustrite leidmine ohtude tuvastamiseks jne f) Tööprotsesside automatiseerimine või toetusfunktsioon otsuste tegemisel, kus tarkvararobotid suudavad ellu viia inimülesandeid ja jäljendada inimeste töömustreid, näiteks suhelda ning mõista teksti. Oluline osa on siin RPA-l (robotic process automation), mis hõlmab tööprotsesside automatiseerimist, s.t tehisintellektil põhinev tarkvara asendab inimesi ülesannete täitmisel peamiselt kontoritöös. Eesmärk on muuta inimeste töö targemaks ja kiiremaks. Tihti kasutatakse seda 14

15 lihtsate, korduvate ja rutiinsete tööülesannete korral, et asendada inimtööjõudu. g) Autonoomsed masinad suudavad ümbruskonda hinnates iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Tegu on füüsilist liikumist võimaldavate masinatega, mis suudavad ka õppida ja ülesandeid lahendada. Siia ei kuulu automaatsed masinad, mida kasutatakse tootmisprotsessis, kuid millel puudub tehisintellektitehnoloogia. Tehisintellektil põhinevate masinate näited: - isesõitvad masinad/autod, - autonoomsed droonid. Kui vastasite kõigile küsimuse F1 vastusevariantidele eitavalt, siis jätkake küsimusega F4. 15

16 F2 Kas teie ettevõte kasutab tehisintellekti tarkvara või süsteeme järgmistel eesmärkidel? a) turunduseks või müügi edendamiseks. Näiteks: juturobotid, mis kasutavad etteantud dialoogide süsteemi (põhinedes loomuliku keele töötlemisel) ja mida kasutatakse klienditoes masinõppel põhinev turuanalüüs, kliendi profileerimine, hinna optimeerimine, personaalsed turunduspakkumised jne b) tootmisprotsessi edendamiseks. Näiteks: hooldusvajaduste ennustamine masinõppe abil; masinnägemisel põhinev toodete klassifitseerimine või defektide tuvastamine; autonoomsed droonid valve, turvalisuse või inspektsiooni tagamiseks; montaažitööde sooritamine autonoomsete robotite poolt (ilma inimese vahepealse sekkumiseta) jne c) administratiivsete protsesside elluviimiseks. Näiteks: masinõppel ja/või loomuliku keele töötlemisel põhinevad virtuaalsed assistendid; häältuvastusel põhinev kõne konverteerimine tekstiks, et luua dokumentide mustandeid (transkriptsioon); masinõppel põhinev automaatne planeerimissüsteem; masintõlge jne d) ettevõtte juhtimiseks. Näiteks: masinõppe abil andmete analüüs ja otsusete tegemise toetamine (näiteks investeerimisotsused); masinõpe müügi või ettevõtte arengu prognoosimiseks; masinõppel põhinev riskihindamine jne e) logistikaks. Näiteks: autonoomsed robotid ladudes pakkimiseks, toodete liigutamiseks jne (pick-and-packmeetod); masinõppel põhinev teekonna optimeerimine; autonoomsed robotid pakkide saatmiseks, jälgimiseks, vastuvõtmiseks ja sortimiseks; autonoomsed droonid pakkide kohaletoimetamiseks jne Sellele küsimusele tuleb vasata ettevõtetel, kes kasutavad tehisintellekti küsimuses F1 nimetatud kasutamise määratluse järgi. Loetelu hõlmab peamisi äriprotsesse, mille arendamiseks tehisintellekti kasutatakse. Kui loetelus ei ole mainitud sellist eesmärki, mis vastaks tehisintellekti kasutamise eesmärgile teie ettevõttes, siis vastake kõigile vastusevariantidele Ei. 16

17 F3 f) IKT turvalisuse tagamiseks. Näiteks: masinnägemisel põhinev näotuvastus IKT kasutajate identifitseerimiseks; küberrünnakute avastamine ja ennetamine masinõppe abil jne g) inimeste juhtimiseks või värbamiseks. Näiteks: kandidaatide eelvaliku tegemine ja automaatne värbamine masinõppe abil; töötajate profileerimine või tulemuste mõõtmine masinõppe abil; loomuliku keele analüüsil põhinevad juturobotid, mis toetavad inimeste juhtimist Mil viisil teie ettevõte tehisintellekti tarkvara või süsteemid omandas? a) ettevõtte enda töötajad arendasid (k.a töötajad kontserni või filiaali teistest ettevõtetest) b) ettevõtte töötajad kohandasid tasulised tarkvarad või süsteemid ettevõttele sobivaks (k.a töötajad kontserni või filiaali teistest ettevõtetest) c) ettevõtte töötajad kohandasid avatud lähteiga vabavara või süsteemid ettevõttele sobivaks (k.a töötajad kontserni või filiaali teistest ettevõtetest) d) ettevõte omandas tasulised valmislahendused (tarkvara või süsteemid) (k.a lahendused, mis olid juba liidetud omandatavasse süsteemi või tootesse) e) ettevõte palkas välised osapooled, kes arendasid või kohandasid lahendused ettevõttele sobivaks Sellele küsimusele tuleb vastata ettevõtetel, kes kasutavad tehisintellekti. Loetelu peaks hõlmama kõiki tehisintellekti omandamise viise. a) Viitab olukorrale, kus tehisintellektitehnoloogia arendasid ettevõtte enda töötajad või samasse kontserni/filiaali kuuluva teise ettevõtte töötajad. b) Ettevõte soetas tehisintellekti kommertstarkvara või -süsteeme ehk olemasolevad lahendused, kuid need kohandasid ettevõttele sobivamaks ettevõtte enda töötajad või samasse kontserni/filiaali kuuluva teise ettevõtte töötajad. c) Tehisintellekti vabavara või avatud lähteiga süsteemid kohandasid ettevõttele sobivamaks ettevõtte enda töötajad või samasse kontserni/filiaali kuuluva teise ettevõtte töötajad. d) Ettevõte soetas tehisintellekti kommertstarkvara ilma seda omale sobivaks kohandamata ehk võttis kasutusele valmislahenduse muutmata kujul. Tegu ei pea olema tervenisti tehisintellektitarkvaraga, vaid siia kuulub ka selline tehisintellektitehnoloogia, mis on osa mõnest teisest tarkvarast või süsteemist. Samuti läheb arvesse tehisintellektitehnoloogia liisimine ja tarkvara teenusena kasutamine. e) Välised osapooled arendasid ettevõttele sobiva tehisintellektitarkvara või kohandasid mõne tarkvara ettevõttele sobivaks. Kui Te siiski ei leia loetelust sobivat vastust, siis vastake kõigile vastusevariantidele Ei. F4 Kas teie ettevõte on kaalunud küsimuses F1 mainitud tehisintellekti tehnoloogiate kasutamist? Vastata tuleb neil ettevõtetel, kes tehisintellektitehnoloogiaid ei kasuta ehk küsimusele F4 tuleb vastata juhul, kui küsimuses F1 on kõigile vastusevariantidele vastatud Ei. 17

18 F5 Mis põhjustel teie ettevõte ei kasuta küsimuses F1 mainitud tehisintellekti tehnoloogiaid? a) liiga suured kulud b) ettevõttes pole asjakohaseid teadmisi tehisintellekti tehnoloogia kasutamiseks c) tehisintellekti lahendused ei sobitu ettevõtte olemasolevate tarkvarade, süsteemide või seadmetega d) raskused vajalike andmete/info kättesaadavuse või kvaliteediga e) tehisintellekti kasutamisega kaasneda võivad andmekaitse- ja privaatsusmured f) tehisintellektiga seotud õiguslike tagajärgede ebaselgus (nt kes vastutab tehisintellekti tekitatud kahju korral) g) eetilised kaalutlused h) tehisintellekti tehnoloogia ei ole ettevõttele vajalik Vastata tuleb neil ettevõtetel, kes tehisintellektitehnoloogiaid ei kasuta, kuid on seda kaalunud. Küsimusele F5 tuleb vastata juhul, kui küsimuses F1 on kõigile vastusevariantidele vastatud Ei ja küsimuse F4 vastus on Jah. Loetelus on esitatud peamised põjused, miks tehisintellektitehnoloogiaid ei kasutata. Kui Te siiski ei leia loetelust sobivat põhjust, vastake kõikidele vastusevariantidele Ei. Tabel G. KÜSIMUSTIKU TÄITMISEKS (k.a andmete ettevalmistamiseks) KULUNUD AEG Hinnake palun, kui palju aega küsimustiku täitmiseks kulus, kaasa arvatud juhendiga tutvumise, andmete kogumise ja ettevalmistamise aeg. Märkige kõigi töötajate aeg kokku: Tundi minutit 18