SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

Väljavõte

1 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA Turvalises Eestis on stabiilne elukeskkond, kus inimene tunneb end kaitstult kus on tagatud tema ohutus kindlustatus. Turvalise elukeskkonna alustala on ennetamine. Samas peame olema valmis kiirelt reageerima, sest kõiki õnnetusi ohte kahjuks ennetada ei saa. Ühiskonna turvalisuse säilitamiseks suurendamiseks on valik igaühe nii inimeste, riigi-asutuste kui ka ettevõtete üksteisest hooliv käitumine panus. Turvalise ühiskonna tagamine eeldab erinevate poolte jõupingutusi. Järgmise kümne aasta jooksul on meie eesmärk Eesti siseturvalisust hoida kasvatada ning teha seda nii, et turvalisuse tagamiseks tehtavad jõupingutused ei peaks olema tehtud kellegi elu või tervise arvelt. tahame selgitada võimalikke kitsaskohti teadmistepõhiselt kasutada neile lahenduste loomisel akohaseid, mõjusaid nutikaid lahendusi. HOIAME JA LOOME KOOS TURVALISE EESTI!

2 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA Väland: Siseministeerium Pikk 61, Tallinn Kujundus: Martin Mileiko (Profimeedia OÜ) Illustratsioonid: Linda Vainomäe (Profimeedia OÜ) 2 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

3 SISUKORD SISUKOKKUVÕTE 4 1. TURVALISUSE KÄSITLUS 6 2. ÜLDEESMÄRK JA MÕÕDIKUD ÜLDEESMÄRGI TÄITMISE HINDAMISEKS 8 3. OLUKORRA ANALÜÜS Siseturvalisuse valdkonda iseloomustavad olulisimad näitad Väliskeskkonna olulisemad suundumused, mis mõjutavad siseturvalisuse valdkonda ALAEESMÄRGID JA OLULISEMAD Ennetava turvalise elukeskkonna kujundamine Olulisemad suundumused, kitsaskohad nendega tegelemise abinõud Olulisemad tegevussuunad Kiire astundlik abi Olulisemad suundumused, kitsaskohad nendega tegelemise abinõud Olulisemad tegevussuunad Kindel sisejulgeolek Olulisemad suundumused, kitsaskohad nendega tegelemise abinõud Olulisemad tegevussuunad Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- identiteedihalduspoliitika Olulisemad suundumused, kitsaskohad nendega tegelemise abinõud Olulisemad tegevussuunad Tark innovaatiline siseturvalisus Olulisemad suundumused, kitsaskohad nendega tegelemise abinõud Olulisemad tegevussuunad ARENGUKAVA ELLUVIIMINE Rollid arengukava eesmärkide saavutamisel Arengukava elluviimine juhtimine Siseturvalisuse valdkonna seos Euroopa Liidu poliitikatega Siseturvalisuse arengukava seosed teiste arengudokumentidega Aruandlus uuendamine Rahastamine arengukava maksumuse prognoos 46 KASUTATUD LÜHENDID 47 ARENGUKAVA LISAD 47 LISA 1. Seosed teiste arengudokumentidega Euroopa Liidu poliitikatega 47 LISA 2. Seosed läbivate teemadega 47 LISA 3. Arengukava mõõdikud 47 LISA 4. Arengukava maksumuse prognoos 47 LISA 5. Mõjude hinnang 47 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

4 Sisukokkuvõte Valdkonnale olulisima mõjuga suundumused Rahvusvaheliste konfliktide ning julgeolekuohtude olemus muutub Rahvusvahelised institutsioonid nõrgenevad, jõujooned riikide vahel muutuvad Linnastumine jätkub, lisandub hõreasustusalasid Rahvastik vananeb, tööealiste osakaal väheneb Kasvav ränne maailmas (sh ebaseaduslik), suurenev piiriliiklus, suurenev pendelränne Kliimamuutused jätkuvad, keskkonna seisund halveneb sagenevad ekstreemsetest ilmastikunähtustest põhjustatud kriisid Tehnika tehnoloogia muutuvad järjest kiiremini, tuues kaasa uusi võimalusi ohte Olulisemad lahendamist vavad probleemid Elanike teadmised, hoiakud, oskused ning neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära hoida ohtusid elule, tervisele varale. Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik kvaliteetne pakkumine üle riigi on raskendatud. Kriisiennetus hädaolukordadeks valmisoleku suutlikkus avalikus- erasektoris pole piisav ning võib pärssida võimalike hädaolukordade ennetamist või nendega toimetulekut. Sisejulgeolekut mõjutavad peale tavapäraste tegurite üha rohkem välised ohud, nagu vägivaldsete ideoloogiate ülemaailmne levik, rahvusvaheline terrorism, selle rahastamine rahapesu lai levik, ohtlike tehnoloogiate areng, küberründed, vaenulike eriteenistuste tegutsemine, hübriidohud jne. Inimeste ränne, välismaalaste elama asumine Eestisse ning sellest tulenev Eesti ühiskonna mõningane muutumine heterogeensemaks toob kaasa uued ohud, mis ühest küljest võivad pärssida Eesti arengut soodustava ning teisalt siseturvalisust tagava kodakondsus- rändepoliitika elluviimist. 4 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

5 Sisukokkuvõte Abinõud probleemide lahendamiseks suundumustega arvestamiseks KUJUNDAME ENNETAVA JA TURVALISE ELUKESKKONNA TAGAME KIIRE JA ASJATUNDLIKU ABI HOIAME EESTI SISEJULGEOLEKU KINDLANA JÄTKAME EESTI ARENGUT TOETAVA KODAKONDSUS-, RÄNDE- JA IDENTITEEDI- HALDUSPOLIITIKAGA MUUDAME SISE- TURVALISUSE VALD- KONNA TARGEMAKS JA INNOVAATILISEMAKS Soodustame igaühe panust oskuste paranemist, mitmekesistame ennetustööd muudame seda süsteemsemaks sihistatumaks, soodustame kogukonnakesksust, võrgustikupõhist lähenemist parandame eri partnerite koostööd. Suurendame suutlikkust eri poolte kaasabil ohule reageerida kahjusid leevendada, muudame õiguskeskkonna vähem bürokraatlikuks kasutame jätkusuutlikke innovaatilisi infotehnoloogia- sidelahendusi, mis toetavad reageerimist senisest paremini. Aitame kaasa, et sisejulgeolekut ohustavad tegurid oleksid teadvustatud maandatud riigisiseste tegevuste rahvusvahelise koostöö kaudu. Parandame elanike, avaliku, era- kolmanda sektori valmisolekut tulla toime mitmesuguste Eestit ohustavate kriisidega. Hoiame Eesti kodakondsus-, rände- identiteedihalduspoliitika usaldusväärsed, innovaatilised inimesekesksed nii, et need toetaksid Eesti arengut, sidusust toimimist ning tagaksid siseturvalisuse. Suurendame siseturvalisuse asutuste atraktiivsust, tagame valdkonnas tegutsevate inimeste astundlikkuse pühendumuse ning muudame siseturvalisuse tagamise veelgi uuendusmeelsemaks, kasutades tarku innovaatilisi lahendusi. Kui ei tegele eelnevaga, siis võivad kaasneda järgmised riskid... Inimeste turvatunne väheneb Erisused piirkondade vahel suurenevad Turvalisuse tagamise õigus- korrakaitseteenuste kättesaadavus halveneb Inim-, vara- keskkonnakahjud suurenevad Ühiskonna polariseerumine ühiskondlikud pinged suurenevad, kaasneb suurem oht väärtuskonfliktide tekkeks Inimeste ühiskondlik aktiivsus panus turvalisusesse väheneb Julgeolekut ohustavad tegurid pääsevad rohkem mõjule, sh võib suureneda raske kuritegevus Kogukondade sidusus väheneb SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

6 1. TURVALISUSE KÄSITLUS 1.1. Turvalisuse tähendus Siseturvalisuse arengukavas lähtutakse, et turvalisus tähendab stabiilset elukeskkonda, milles inimene tunneb ennast kaitstult, aitab ise selle kujundamisele kaasa kus on tagatud tema heaolu, ohutus kindlustatus. Turvalisuse moodustavad tunne tegelik kogemus, millest üks on abstraktne usk, teadmine, arvamine, et riik tagab teatud väärtused, teine on konkreetne, sageli ka isiklik kogemus, kas need väärtused on ka tegelikult tagatud. Tavapäraselt peetakse turvatunde tagamise peamisteks osadeks riigi julgeolekut inimeste kaitstust süütegude ohtude eest, kuid sama olulised on ka usk manduslikku sotsiaalsesse toimetulekusse ning vabaduse õigluse tagamisse. Seega, turvatunde loob ühest küljest teadmine, et elatakse vabas ühiskonnas, kus kehtivad ühiselt tunnustatud normid. JOONIS 1. Turvalisuse olemus Ühiskonna stabiilsuse tagamiseks on valik erinevate valdkondade panus, mida on selgitatud joonisel 1. 1 Teiseks on turvalisus kogemus, kas kuidas see usk ühes või teises olukorras realiseerub ehk kas inimese ohutus kindlustatus on ka tegelikult tagatud. Inimene, kes kaotab töö, kogeb, kas kuidas manduslik kindlustatus sotsiaalne kaitse tegelikult toimivad. Sattudes süüteo ohvriks või õnnetusse, kogeb inimene, kuidas teda pärast ohvriks langemist või õnnetusse sattumist toetatakse aidatakse. Kokkuvõttes, kui inimesel pole usku sotsiaalsesse manduslikku toimetulekusse, ei tunne ta end turvaliselt, hoolimata sellest, et ta on näiteks süütegude eest kaitstud süütegude arv on väike. Seetõttu on siseturvalisuse arendamisel oluline arvestada, et turvalisus on horisontaalne teema eri valdkondade asutused aitavad turvalisusele kaasa oma tavapäraste eesmärkide saavutamiseks suunatud ülesannete täitmisega. Siseturvalisuse arengukavas selle programmides on 1) lepitud kokku täpsemad eesmärgid tegevussuunad turvalisuse suurendamiseks, 2) võimalused eri asutuste turvalisust suurendava mõju parandamiseks ning 3) määratud kindlaks pooled nende roll eesmärkide saavutamisel. USK, et: MAJANDUSLIK TURVATUNNE MAJANDUSLIK TOIMETULEK, SOTSIAALNE TOIMETULEK, TERVISHOID, ÕIGLUS, VABADUS, RIIGI JULGEOLEK, SÜÜTEGUDE EEST KAITSTUS, OHTUDE EEST KAITSTUS, ABI on tagatud. TURVALISUS SOTSIAALNE MEDITSIINILINE HARIDUSLIK, TÖÖALANE INIMÕIGUSLIK SÜÜTEGUDE VASTANE ABI SAAMISE KINDLUSTATUS ALLIKAS: Kriminaalpreventsiooni nõukogu, 1996; I. Aimre 1995; kohandatud, Siseministeerium Peatükis 5 lisas 1 on ülevaade turvalisuse tagamiseks olulistest teemadest, mis on kastatud erinevates teistes valdkondlikes arengukavades. 6 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

7 1. Turvalisuse käsitlus 1.2. Põhimõtted turvalise Eesti loomisel Siseturvalisuse arengukava elluviimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest. 1. Turvalisus algab meist endist Igaühe üksteisest hooliv käitumine loob võimalused ühiskonna turvalisuse säilitamiseks suurendamiseks. Turvalisust saab suurendada igaüks, kui parendab enda oma lähedaste käitumist. Hädasoli päästmine ei ole pelgalt tema enda asi. Siiski teeb abiva teadlikkus ettevalmistus, kuidas hädaolukorras toime tulla, tema päästmise kergemaks. Vaduse korral peab osutama abi ise või edastama teabe õnnetusest professionaalidele. Tähtis on aidata kaasa selle mõtteviisi juurdumisele ning parendada elanike teadmisi oskuseid. Turvalisus nõuab paljude asutuste inimeste ühist panust. Parima tulemuse selle tagamisel annab eri poolte tähelepanu pingutus Siseministeeriumi valitsemisala asutuste astundlik tegutsemine, teiste valitsemisalade askohane panus, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste, erasektori kogukonnaliikmete sammud oma piirkonnas siseturvalisuse suurendamiseks. See võib tähendada näiteks vabatahtlike, politseinike päästte tööd, elutähtsate teenuste toimepidevust korraldavate asutuste rolli, aga ka inimeste endi valmisolekut võimalikeks hädaolukordadeks jne. Va on väl selgitada takistused eesmärkide saavutamisel leida, kuidas neid ühiselt kõrvaldada nii siseturvalisuse valdkonna kui ka teiste valdkondade eesmärkide elluviimise abil. 2. Turvalisuse tagamine on terviklik eeldab eri poolte jõupingutusi 3. Kõige mõistlikum on ohte ennetada Turvalisuse tagamisel on korrakaitstel päästtel oluline roll neilt oodatakse vaduse korral kiiret oskuslikku sekkumist. Siiski tuleb meeles pidada, et õnnetuse korral on kahju inimese elule, tervisele, varale või loodusele juba sündinud. Va on saavutada turvalisem ühiskond, kus kogukondlik elu keskkond oleksid korraldatud viisil, mis vähendaks kuritegevuse, sõltuvuste, vägivalla muude negatiivsete nähtuste tekkimise juba eos. Tähtis eeldus on kujundada selleks sobivad hoiakud oskused, aga ka keskkond, mis soodustaks positiivseid valikuid arenguvõimalusi. Siseturvalisuse tagamisel on va väl selgitada probleemide tegelikud põhjused, sh miks ei tunne inimesed endid turvaliselt või miks nad käituvad riskialtilt ega arvesta võimalikku ohtu. 4. Oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemide põhjusteni need koostöös lahendada 5. Probleemide lahendamisel kasutatakse akohaseid, mõjusaid, nutikaid optimaalseid lahendusi Turvalisuse tagamisel probleemide lahendamiseks on valik leida tõhusaid nutikaid lahendusi, kuidas inimeste tööpanust hästi kasutada selle kõrval rakendada uuenduslikku tehnoloogiat. Kasutatavate lahenduste mõjususe askohasuse kriteeriumiks on ka mõistmine, kuidas leida sihtrühmale sobilik lahendus. SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

8 2. ÜLDEESMÄRK JA MÕÕDIKUD ÜLDEESMÄRGI TÄITMISE HINDAMISEKS ÜLDEESMÄRK: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse Koostöös parandatakse elukeskkonda, elukeskkonda, vähendatakse vähendatakse ohtu elule, ohtu tervisele, varale elule, tervisele, põhiseaduslikule varale põhiseaduslikule korrale ning tagatakse korrale ning kiire astundlik tagatakse kiire abi. astundlik abi. 8 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

9 1. Üldeesmärk mõõdikud üldeesmärgi täitmise hindamiseks Tähelepanu keskmes on Eesti inimeste igaühe panus, et rõhutada võrdsust, kuna on oluline, et inimesed tunneksid endid ühtmoodi turvaliselt, olenemata elukohast, keelest, soost, rassist, vanusest, puudest jmt. 2 Eesmärgis on olulisel kohal ka vaba turvaline ühiskond, kuna turvalisus õigused-vabadused peavad käima käsikäes. Aastatel on va inimeste turvatunne Eesti siseturvalisus hoida stabiilsena võimalusel neid kasvatada. Olulisele kohale on seatud igaühe väärtus, kaasatus panus kogukonna turvalisusesse. Inimeste kaasatust panust iseenda kogukonna turvalisusesse on va aastatel olulisel määral parandada, luues selleks valikke eeldusi. Sellise lähenemise toimimiseks peab riik oma asutuste kaudu looma pakkuma askohaseid lahendusi tekitama inimestes turvalisuse suurendamise vastu huvi. Inimesed peavad tundma oma väärtust ning oskama olema motiveeritud kaasa lööma. Panustamise ning enda teiste ohtude eest kaitsmise eeldus on inimeste oskus teadlikkus turvalisuse teemadel, mida on samuti va suurendada. Eesmärgi seadmisel on silmas peetud ka tavapärasemate rändeliikidega seotud probleeme. Eestisse on teretulnud inimesed, kes tahavad aktiivselt panustada Eesti ühiskonna arengusse. Siseturvalisuse keskmes on inimeste elu, tervise vara kaitsmine. See sõltub nii igaühest endast, väliskeskkonnast, sealhulgas looduskeskkonnast, kui ka elukeskkonnast, mida parandades vähendatakse ohte. Keskkonnast tulenevaid keskkonda Siseturvalisuse keskmes on inimeste elu, tervise vara kaitsmine. ähvardavaid ohte peab ennetama ära hoidma, kasutades selleks mõistlikke lahendusi. Aastatel on va oluliselt vähendada elu, tervise varakahjusid. Peale selle, et riik loob inimestele kaasalöömisvõimalusi kaasab neid turvalisuse tagamisse ning toetab nende oskusi, peab riik jätkusuutlikult tagama igapäevase valmisoleku osutada abi ohuolukordades hädaolukordades. Arengukava eesmärgi poole liikumist hinnatakse joonisel 2 esitatud näitate kaudu. JOONIS 2. Mõõdikud arengukava eesmärgi saavutamise hindamiseks 3 ALGTASE 92% ALGTASE 17% Vigastussurmade arv 4 ALLIKAS: Statisktikaamet Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike osakaal ALLIKAS: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring a 94% Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osakaal a 30% enam ALLIKAS: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring enam 2 Turvalisuse eesmärkide saavutamisel lähtutakse põhiseadusest selle printsiipidest, võrdse kohtlemise seadusest teistest õigusaktidest. 3 Mõõdikute suundumusi Siseturvalisuse valdkonda iseloomustavaid olulisi näitaid on selgitatud peatükis 3.1. Joonisel esimene number näitab viimast teadaolevat tegelikku taset teine sihttaset aastaks Siseturvalisuse arengukava selle programmiga Siseturvalisus mõjutatakse otseselt uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste mõrvade tagajärjel ning mürgistuste tagajärjel hukkunute arve, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele vigastuste liikidele nagu enesetappudele, kukkumistele, külmumistele. Seetõttu kastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide osas. Antud mõõdik on nimetatud Rahvastiku tervise arengukava mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineeri. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõud on käsitletud liiklusohutusprogrammis. ALGTASE a 520 vähem kui SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

10 3. OLUKORRA ANALÜÜS 3.1. Siseturvalisuse valdkonda iseloomustavad olulisimad näitad 5 ELANIKE HINNANGUD EESTI JA ELUKOHA TURVALISUSELE Eesti elanike hinnang turvalisusele on väga kõrge aastal leidis 92% Eurobaromeetri uuringule vastanuid, et Eesti on elamiseks turvaline riik aastal pidas siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi Eestit elamiseks turvaliseks riigiks koguni 94% vastanuid aastal 92% 6. Oma kodu ümbruskonda turvaliseks pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt suurena (2015. aastal 92%, aastal 96% aastal 92%). Väärib märkimist, et Kirde-Eesti elanike hinnangud Eesti turvalisusele on madalamad (2020. aastal 82%), kuid kodupiirkonna kohta antud hinnangud ei erine märkimisväärselt (2020. aastal 88%). Peale Kirde-Eesti elanike hindavad Eesti riiki pisut vähem turvaliseks elukohaks muust rahvusest inimesed (82% hindab turvaliseks), suurlinnade elanikud (91% hindab turvaliseks) ning inimesed vanuses (86% hindab turvaliseks). Neile küsimustele vastamisel on ilmselt tähtis piirkonna sotsiaalmanduslik olukord laiemalt, mitte üksnes rahvus, vähendades piirkondlikke erinevusi vähenevad ka erinevused vastustes. Eurobaromeetri uuringu järgi peavad eestlased võrrelduna Euroopa keskmisega oma riiki turvalisemaks 28 riigi pinge- reas 7. koht 7. Euroopas keskmiselt on turvalisusele antud hinnangud püsinud samal tasemel. Küll aga on võrreldes aastaga vähenenud eurooplaste, sh eestlaste veendumus, et Euroopa on elamiseks turvaline koht. Toimunud terroriaktid ei ole mitte niivõrd mõjutanud seda, kuidas inimesed tajuvad oma isiklikku turvalisust, vaid need on rohkem mõjutanud Euroopa üldise turvalisuse tajumist aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringule vastanute hinnangul suurendavad turvalisust kõige enam kuulumine NATO-sse Euroopa liitu (vastavalt 63% 54%). Inimeste arvates vähendavad Eesti turvalisust põgenike sissevoolust tingitud olukord Euroopa Liidus (77%) ning üldine vaesus sotsiaalne tõrjutus (73%). Neli kõige olulisemat kodukoha turvalisust väga palju suurendavat tegurit on inimeste hinnangul valvekaamerad avalikes kohtades (55%), politseipatrullid tänavatel (48%), kogukonna suurem sidusus ehk see, et naabrid tunnevad üksteist (44%) ning kohaliku omavalitsuse tegevus turvalise keskkonna kujundamisel (38%). Eesti elanikud hindavad Eesti siseturvalisust juba praegu väga heaks, siiski tuleb selle hoidmise nimel pingutada ka edaspidi. Eesmärk on arengukava elluviimisel hoida hinnangut siseturvalisusele samal tasemel praegusega, või 5 Pikem siseturvalisuse valdkonna kesksete probleemide olukorra analüüs on leitav arengukava koostamise ettepanekust aadressil ( ). 6 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Kättesaadav aadressil 7 Eurobaromeeter. Special Eurobarometer 464b (2017) Europeans attitudes towards security. Kättesaadav aadressil: index.cfm/survey/getsurveydetail/instruments/special/yearfrom/1974/yearto/2017/surveyky/1569 ( ) 10 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

11 3. Olukorra analüüs Eesti elanikud hindavad Eesti siseturvalisust juba praegu väga heaks. seda mõnevõrra tõsta. Tuleb arvestada, et arengukavaga plaani võetav avaldab positiivset mõju Eesti turvalisusele, kuid samas on väliskeskkonna tingimused ebastabiilsed, hinnang turvalisusele sõltub teistestki valdkondadest, mis võivad mõjutada elanike hinnangut ka negatiivses suunas. ELANIKE HINNANGUD OLULISEMATELE PROBLEEMIDELE EESTIS JA EUROOPA LIIDUS Kuritegevus oli Eesti elanike arvates aastatel pidevalt peamiste mureteemade hulgas, seda pidas aastal põhiprobleemiks koguni 48% vastanuid 8. Alates aastast ei ole kuritegevus olnud riigi ees seisva kolme peamise mure hulgas. Aastatel vähenes näita 10%-le järgmistel aastatel vähenemine jätkus, aastal pidas kuritegevust riigi olulisimaks probleemiks vaid 3% elanikke ning aastal 1%. Taustaks võib väl tuua, et registreeritud kuritegude arv on 15 aastat olnud langustrendis, kuid aastal suurenes 0,5% aastal 0,2%, aastal jällegi vähenes 5% aastal langus jätkus peamiselt tänu isikuvastaste kuritegude arvu vähenemisele, kuid vähenes ka varavastaste kuritegude, narkokuritegude manduskuritegude arv 10. Üldjoontes kinnitab ametlikku statistikat ohvriuuring ehk inimeste küsitlus, mille järgi on umbes kümne aasta jooksul kuritegevus peamiselt tänu varguste arvu kahanemisele vähenenud aastal kerkis Euroopa rändekriisi mõjul Eesti elanike arvates kõige tähtsamaks probleemiks, millega Eesti riik vastamisi seisab, sisseränne. Mure sisserände pärast vähenes aastal märkimisväärselt (45%-lt 19%-ni), aastal veelgi (19%-lt 14%-ni) aastal pidas seda riigi peamiseks mureks 15% 12. Eestis on terrorismioht väike. Seda tajuvad ka Eesti elanikud, sest terrorismi peab Eesti riigi põhimureks 0% elanikke ning 9% arvab, et see on olulisim teema, millega Euroopa Liidu tasandil tegeleda. Samas peame arvestama Euroopas mul toimuvate relvakonfliktide, äärmusluse leviku rändetrendidega, sest need võivad mõjutada ka meie riigi julgeolekut. Samuti on Eesti elanike puhul kasvanud oht sattuda välismaal terrorirünnaku piirkonda. Eesti elanike arvates on kõige olulisemad teemad, millega Euroopa Liidu tasandil tegeleda sisseränna (40% vastaid), manduslik olukord (37% vastaid) liikmesriikide rahanduslik seisund (34% vastaid). See, mida Eesti elanikud peavad riigi peamiseks murekohaks, sõltub paljudest teguritest. Arengukava elluviimisel on va tegeleda siseturvalisuse valdkonna praeguste uute probleemidega ning maandada riske. See aitab tagada, et ei kasva nende elanike osakaal, kes peavad kuritegevust, sisserännet või terrorismi riigi peamiseks murekohaks. ELANIKE VALMISOLEK PANUSTADA SISETURVALISUSE VALDKONDA Siseturvalisuse arengukava üks olulisi eesmärke on suurendada igaühe panust turvalisuse tagamisel. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi on 17% elanikest viimase aasta jooksul osalenud mõnes turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses 13. Siseturvalisuse vabatahtlikke on aastal võrreldes aastaga rohkem: abipolitseinike arv on 884-lt suurenenud 1236-ni, vabatahtlike päästte arv 1768-lt 2163-ni vabatahtlike merepäästte arv 237-lt 444-ni. Peamiseks takistuseks turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemisel nimetati ebasobivat vanust (40%), muid kohustusi vähest vaba aega (37%) ning füüsilistele võimetele esitatavaid nõudeid (29%). Arengukava elluviimisel püütakse elanike kaasatust siseturvalisuse taga- Siseturvalisuse arengukava üks misse parandada. On olemas tugevad eeldused olulisi eesmärke suurendada elanike panust enda kodukoha igaühe panust on suurendada turvalisuse parandamisel: turvalisuse inimesed on enamasti tagamisel. veendunud, et peaksid ise aktiivselt osalema omaenda kodukoha turvalisuse tagamisel (88%). Turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemise suurendamisel on samuti potentsiaali. Seda ilmestab inimeste valmisolek panustada vabatahtlikusse tegevusse: naabrivalves on osalenud 6% elanikke, samas kui 47% vastanuid on valmis selles edaspidi samuti osalema; abipolitseinike päästte töös on osalenud vaid 1% vastanuid, kuid iga viies aastane Eesti elanik on huvitatud abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästks hakkamisest. Kõige olulisemaks motiveeriks peetakse soovi muuta oma kodukoht turvalisemaks 14. Arengukava elluviimisel on va luua selliseid võimalusi kavandada sobivaid teavitustegevusi, et elanike panus omaenda kodukoha turvalisusesse kaasatus siseturvalisuse tagamisse suureneks. 8 Uuringut on tehtud alates aastast, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Aastatel oli kuritegevus esimese kolme probleemi hulgas. 9 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis Kättesaadav internetis aadressil ( ). Kuritegevus Eestis Kättesaadav internetis aadressil ( ). 10 (Samas) 11 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis Standard Eurobaromeeter 92. Rahvuslik aruanne. Avalik arvamus Euroopa Liidus, Eesti sügis Elanike kaasatus siseturvalisuse tagamisse näitab, kui suur osakaal vastanutest on viimase 12 kuu jooksul osa võtnud ühest või mitmest järgmisest tegevusest: turvalisusega seotud õppused või kursused; naabrivalve; korraldanud või aidanud läbi viia üritusi või arutelusid turvalisuse teemal; turvalisusega seotud talgud (õnnetuse tagajärgede likvideerimine, keskkonna turvalisemaks tegemine); osalenud mõne siseturvalisuse valdkonna organisatsiooni tegevuses; osalenud abipolitseinike, vabatahtlike päästte või merepäästte töös. 14 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

12 3. Olukorra analüüs SISETURVALISUSE TEENUSTE JÄTKUSUUTLIKKUS JA USALDUS SISETURVALISUSESSE PANUSTAVATE ASUTUSTE JA VABATAHTLIKE SUHTES Vabatahtlike organisatsioone usaldatakse suurel määral (2020. aastal 75 84%). Samuti püsib endiselt suur elanike usaldus siseturvalisust tagavate asutuste suhtes Päästeametit usaldas aastal 95%, Häirekeskust 93% ning Politsei- Piirivalveametit 91% küsitlusele vastanuid 15. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on tähtis, et siseturvalisuse asutuste personal oleks astundlik, samas on töö tulemuslikkuseks va, et neid inimesi ühiskonnas usaldataks. Arengukava elluviimisel on seatud sihiks hoida siseturvalisuse asutuste suurt usaldusväärsust ühiskonnas. Kuid oluline tõsiasi on see, et juba lähiaastatel võib siseturvalisuse teenuste pakkumine olla senisest suurema surve all rahvastiku vananemise, tööturule sisenevate noorte arvu vähenemise suure hulga eriteenistute pensionile siirdumise tõttu. Kuigi õnnetustes hukkunuid registreeritud kuritegusid on aasta-aastalt pigem vähem, ei tähenda see, et arengukava kehtivuse perioodil väheneks kuigivõrd nõudlus siseturvalisuse teenuste järele, sest olenemata neist trendidest on tarvis tagada valmisolek reageerida. Personalinappusega siseturvalisuse valdkonnas kaasneb igapäevaülesannete täitmise keerukuse kõrval risk, et võimalike ulatuslike kriiside korral on abiosutad ülekoormatud siseturvalisuse teenuseid 16 raskem pakkuda. Seetõttu tuleb kaaluda parimaid paindlikke võimalusi, kuidas suurendada siseturvalisuse personali hulka või töid automatiseerida, sest vame lisaks märkimisväärselt rohkem inimesi, et tagada valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. Arengukava elluviimisel on va seetõttu tähelepanu pöörata siseturvalisuse teenuste nutikale mõjusale pakkumisele, sh tehnoloogia innovaatiliste lahenduste arendamisele. TÕSISED INIMKAHJUD Vigastussurmade arv on aastate võrdluses üle 40% vähenenud 17. Vigastustest, mürgitustest tingitud suremuse vähenemisele on aidanud kaasa peamiselt liiklus, tule uppumissurmade vähenemine. Sellegipoolest on Eestis ELi keskmisest tasemest lähtudes võimalik säästa aastas veel mitusada inimelu 18. Oluline probleem, millega arvestada on ka meeste naiste surmajuhtude erinevus, mis on aastate jooksul püsinud samal tasemel: arvestades rahvaarvu hukkub mehi vigastuste tõttu igal aastal ligi neli korda rohkem 19. Oluline roll ohtude märkamisel nende ennetamisel on inimeste teadmistel, hoiakutel, oskustel käitumisel. Kuigi hoiakute näol on olemas eeldused kahjude ärahoidmiseks (2018. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi pidas 95% vastanuid oluliseks käituda ohte ennetavalt aasta uuringu järgi arvasid 92%, et igaüks vastutab ise ohutusnõuete täitmise eest oma kodus), on va suuremat ennetustööd käitumuslikest teguritest tingitud õnnetuste vigastussurmade vähendamiseks. Viimast põhjusel, et siiski suur osa õnnetustest vigastussurmadest juhtub käitumuslike tegurite tõttu. Näiteks olid aastal rohkem kui pooled tule- veeõnnetustes hukkunutest joobes, pea pooled fataalsetest tulekahjudest said alguse hooletust suitsetamisest aastal juhtus joobes või alkoholi piirmäära ületanud juhi süül nii kannatanu kui ka hukkunuga õnnetusi võrreldes aastaga vähem, siiski põhjustavad joobes mootorsõidukijuhid igal aastal sadu liiklusõnnetusi, seades nii ohtu mitte ainult enda vaid ka kaasliiklete elusid 21. Samuti on valdav osa tapmisi mõrvasid toime pandud ühise alkoholitarvitamise käigus. Enamikul juhtudel on alkoholijoobes olnud nii kuriteo toimepani kui ka tema ohver 22. Kuigi enamik inimesi arvavad, et nad peaksid ise aktiivselt Ennetamise, inimeste käitumise hoiakute mõjutamise kõrval tuleb inimkannatuste vähendamiseks ärahoidmiseks ka edaspidi tagada valmisolek pakkuda kiiret astundlikku abi. osalema omaenda kodukoha turvalisuse tagamisel (88%), on tunduvalt vähem neid, kes peavad piisavaks oma valmisolekut ennast või teisi õnnetuse korral aidata (61%) 23. Vigastussurmade hulk on vähenenud vaid nende teemade puhul, kus tehakse süsteemset ennetustööd, mistõttu on va sellele jätkuvalt tähelepanu pöörata siseturvalisuse rahvatervise valdkonna kõrval muudeski valdkondades. Ennetamise, inimeste käitumise hoiakute mõjutamise kõrval tuleb inimkannatuste vähendamiseks ärahoidmiseks ka edaspidi tagada valmisolek pakkuda kiiret astundlikku abi. 15 Institutsioonide usaldusväärsuse uuring siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Siseturvalisuse teenused on kasutatud dokumendis üldise mõistena, mis katab ohutuse turvalisuse tagamisega tegelevate asutuste, vabaühenduste ning ettevõttete teenuseid. 17 Siseturvalisuse arengukava selle programmiga Siseturvalisus mõjutatakse uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste mõrvade tagajärjel ning mürgistuste tagajärjel hukkunute arvu, kuid kaudset mõju avaldavad need meetmed ka teistele vigastuste liikidele, nagu enesetapud, kukkumised, külmumised. See mõõdik on nimetatud Rahvastiku tervise arengukava mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. 18 Rahvastiku tervise arengukava Tallinn: Sotsiaalministeerium. Vigastuste statistika Vigastused Eestis Tervise Arengu Instituut. Kättsaadav aadressil 20 Siseturvalisuse aasta tulemusaruanne. 21 Politsei- Piirivalveamet. 22 Kuritegevus Eestis Kuritegevus Eestis Tallinn: Justiitsministeerium. Kättesaadav aadressil ( ). 23 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Tallinn: Siseministeerium. Kättesaadav aadressil ( ). 12 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

13 3. Olukorra analüüs 3.2. Väliskeskkonna olulisemad suundumused, mis mõjutavad siseturvalisuse valdkonda Kogu maailmas võib nii lähiminevikus kui ka praegu täheldada mitut arengusuundumust, mis tulevikus jätkuvad süvenevad. Siseturvalisuse tulevikusihtide seadmiseks on edasises kirjeldatud olulisemaid ülemaailmseid suundumusi, mis mõjutavad Eesti siseturvalisuse valdkonna välkutsete olemust lahendatavaid probleeme. Samuti on loetletud mõningaid olulisemaid tegevussuundi 24, mil moel nende arengusuundumustega tegeleda. RAHVUSVAHELISTE KONFLIKTIDE JA JULGEOLEKUOHTUDE OLEMUS MUUTUB Esile kerkinud hübriidohud 25, ei tunne riigipiire ning nende allikaid, nii riiklikke kui mitteriiklikke on traditsioonilistest julgeolekuohtudest raskem tuvastada. Tulevikukonflikte iseloomustavad üha enam mandusjulgeolekuga seotud riskid: teiste riikide manduslik surve strateegiliste mandushuvide ebapiisav kaitstus ning sellest tulenev ühiskonna toimepidevuse haavatavus. Vastupanuvõimeks hübriidohtudele on jätkuvalt va avarat (laiapindset) julgeoleku-käsitust, mis eeldab eri tegevussuundade poliitikavaldkondade ning avaliku, era kolmanda sektori panust (sh kogukonna üksikisiku tasandil) koordineeritud koostööd. Sealjuures tuleb sisejulgeoleku vadustega arvestada eri poliitikavaldkondade arendamisel ka edaspidi. Hübriidohtudega toimetulemisele, sh vaenuliku mõjutustegevuse riskide maandamisele aitab olulisel määral kaasa riigi vastupanuvõime tugevdamine, küberrünnete tõrjumise suutlikkus, võitlus organiseeritud kuritegevusega, rahapesu tõkestamine, strateegiline kommunikatsioon, kriitilise infrastruktuuri kaitse elutähtsate teenuste toimepidevuse parendamine, riskianalüüsidele tugineva ohupildiga valmisoleku suurendamine ning riigiasutuste elanikkonna kriisivõimekuse suurendamine. Riigisisese koostöö kõrval on oluline teadvustada ühiseid julgeolekuohte teiste riikidega ning aidata kaasa ühtse välis julgeolekupoliitika kujundamisele, suheldes partnerriikide rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on üha enam va tähelepanu pöörata territoriaalset terviklikkust põhiseaduslikku korda ohustava äärmusluse levikule, mis on tihti rahvuste uskude vahelise konflikti eskaleerumise tagajärg. RAHVUSVAHELISED INSTITUTSIOONID NÕRGENEVAD, JÕUJOONED RIIKIDE VAHEL MUUTUVAD Eestile on oluline hoida tugevaid suhteid liitlaste partnerriikidega ning tagada ühiste organisatsioonide tegevus. Elanikkonnakaitset kriisideks valmistumist tuleb arendada koos rahvusvaheliste partneritega, sest nii nagu teised ohud, ei tunne 24 Ülevaade kõigist arengukavaga kokku lepitud tegevussuundadest on peatükis Tähendab koordineeritult paralleelselt eri valdkondade kaudu teostatavat mõjutustegevust nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris, manduslikku survet, küberründeid, väärteabe levitamist jne. SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

14 3. Olukorra analüüs kriisidki riigipiire. Toimiv kontaktide võrgustik, koolitatud eksperdid ning oskus ise abi anda tagavad kriisi situatsioonis paremad eeldused ka abi vastuvõtmiseks. Elanikkonnakaitse, humanitaarabi arengukoostöö täiendavad teineteist turvalise elukeskkonna loomisel nii meie naabruskonnas kui ka kaugemal. ÜRO raames on Eesti oks oluline Sendai raamistiku 26 ülemaailmsete eesmärkide saavutamine. Tarvis on suurendada Schengeni ala piiriturvalisust julgeolekut. Vahetud ohud Eesti julgeolekule olenevad eelkõige julgeolekuolukorrast Euro-Atlandi piirkonnas suhetest lähipiirkonna riikide vahel 27. Euroopa julgeolekut mõjutab ennekõike Venemaa välispoliitika kasvanud agressiivsus oma eesmärkide saavutamisel, sealhulgas sõlise jõu kasutamine, püüd lõhkuda läänemaailma ühtsust riikidevahelist usaldust 28. TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA MUUTUVAD JÄRJEST KIIREMINI Tehnika tehnoloogia järjest kiirem areng mõjutab tugevalt ka siseturvalisuse valdkonda, tuues kaasa nii uusi võimalusi, ent ka ohtusid, millega tegeleda. Ohtudest võib nimetada näiteks sõltuvust info- kommunikatsioonitehnoloogia süsteemidest nende toimepidevusest, samuti uut julgeolekuohtu küberterrorismi näol. Küberkuritegevuse vastane võitlus võimekus seda ennetada muutub järjest tähtsamaks. IOCTA 29 kohaselt ületab registreeritud küberkuritegude arv mõnes EL-i liikmesriigis juba praegu traditsiooniliste kuritegude oma. Tehnoloogiline kuritegevus ei tähenda üksnes küberkuritegusid ning tehnoloogiast on saamas horisontaalne mõõde enamikus kuritegudes, kus füüsilise tehnoloogilise piirid on hägusad 30. Ohtudega toimetulek eeldab õigussüsteemi kohandamist, inimeste teadlikkuse suurendamist, tehnoloogia tehnika arendamist ning turvalisuse kui läbiva põhimõttega arvestamist. Siseturvalisuse tagamisel selle arengu kujundamisel on ka edaspidi väga tähtis IKT süsteemide arendamine nende toimepidevus. IKT süsteemid võimaldavad pakkuda avalikke teenuseid tõhusamalt luua paremad võimalused turvalisuse tagamiseks. Kuna väga suur hulk inimesi suhtleb riigiga interneti kaudu 31, on va sellega arvestada ka siseturvalisuse teenuste arendamisel, näiteks pakkudes võimalikult paljusid teenuseid ka interneti vahendusel. RÄNNE SUURENEB Euroopa seisab ka lähikümnenditel silmitsi ebastabiilsest lähipiirkonnast pärit ulatuslike rändevoogudega 32. Kasvava rändetrendi tõttu hakkavad riigid aina enam oma piire kindlustama, üha olulisemaks saavad isiku samasuse rände õiguse kontroll, sh suurem biomeetria kasutuselevõtmine isiku dokumendi võrdlemisel, andmevahetus Schengeni riikide vahel, tagasisaatmise lepingud õiguslikud regulatsioonid ebaseadusliku rände takistamisel. Ebaseaduslikku rännet on suudetud senisest paremini takistada, ent üksikute illegaalsete piiriületate asemel on esile kerkinud võrgustikud, mille liikmed tunnevad kohalikke olusid, kasutavad ära lünki piirivalves seadustes ning toimetavad inimesi ebaseaduslikult Euroopa Liitu 33. Schengeni piiride senisest parem kindlustamine on oluline ka muutunud julgeolekukeskkonna tõttu. Nende ebasoovitavate suundumuste tõttu, mille ära hoidmine ei ole Eesti võimuses, vaid on paratamatu osa globaliseerunud maailmast, on säilinud pidevalt suurenenud vadus Eesti ühiskonna paremaks lõimimiseks. Ühiskonna sidusus on otseselt seotud ühiskonna tugevuse valmisolekuga tulla toime erinevate ohtudega neist tulenevatest olukordadest taastuda, sh korraldada ebaseadusliku rände takistamine, vähendamine ning ebaseaduslikult siinviibivate isikute tõhus kiire tagasisaatmine parimal võimalikul viisil koostöös partneritega. See aitaks ära hoida rahulolematust ühiskonnas tulevasi võimalikke konflikte ühiskonna eri gruppide vahel. KLIIMAMUUTUSED JÄTKUVAD JA KESKKONNASEISUND HALVENEB Rände hoogustumist põhjustavad peale rände lähteriikide ebastabiilse poliitilise olukorra ka kliimamuutused. Need toovad kaasa looduskatastroofid ning vähendavad elamiseks põlluharimiseks sobiliku maad joogivett. Alates 19. sandi lõpust on maakera keskmi- 26 Sendai raamistik. Kättesaadav aadressil 27 Eesti julgeolekupoliitika alused. Kättesaadav aadressil 28 Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas Tallinn: Välisluureamet. Kättesaadav aadressil ( ). 29 Europol, Internet Organised Crime Threat Assessment Europol. Kättesaadav aadressil file:///c:/users/ /downloads/iocta2018.pdf ( ). 30 Tehnoloogiakuriteod. Kuritegevus Eestis Tallinn: Justiitsministeerium. Kättesaadav aadressil ( ). 31 Näiteks, aastal deklareeriti 96,3% tuludest interneti teel, 99,6% pangaülekandeid tehti elektrooniliselt 90% inimesi kasutab internetti regulaarselt. E-Estonia facts. Kättesaadav aadressil e-estonia.com/wp-content/uploads/e-estonia-facts pdf ( ). 32 Eesti 2035 taustapaber Maailm aastal Välisluureamet. Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

15 3. Olukorra analüüs ne temperatuur suurenenud 0,8 kraadi, suurem osa sellest alates aastast 34. Sellega on kaasnenud uute alade kõrbestumine, jää sulamine poolustel maailmamere veetaseme tõus 35. Kuna kliimamuutused mõjutavad maailma eri piirkondi ebaühtlaselt, siis Eestis see äärmuslikke muutusi veel kaasa ei too, ent olude muutumiseks on siiski tarvis valmistuda juba praegu. Siseturvalisuse valdkonnas on kliimamuutuste tõttu va senisest enam pöörata tähelepanu laialdaste tulekahjude ennetamisele, nende tekke seiramisele ning puhkenud tulekahjude võimalikult ökonoomsele kiirele kustutamisele. Kuna kliimamuutused mõjutavad ekstreemsete ilmastikuolude (sh üleujutused tormid) tihenemist võivad kaasa tuua ka laialdasi kriise, muutub sellisteks kriisideks valmistumine elanikele riigile senisest olulisemaks. LINNASTUMINE JÄTKUB, LISANDUB HÕREASUSTUSALASID Kui praegu elab linnades veidi üle poole maailma rahvastikust (55%), siis ÜRO prognooside järgi aastal juba 68%. Sellega koos ennustatakse maapiirkondades elavate inimeste osakaalu arvu vähenemist 36. Jätkuva linnastumise maapiirkondade rahvaarvu vähenemise tõttu tekib hõreasustusega alasid aina rohkem see seab uued välkutsed teenuste pakkumisele sh riigi suutlikkusele äärealadel. Kuna inimesi on vähem nad elavad kaugemal nii üksteisest kui ka keskustest, on tarvis leida senisest erinevaid strateegiaid teenuste pakkumiseks 37. Eestis on see probleem veelgi akuutsem, sest asustamata on üle poole kogu territooriumist 37. Seetõttu on läbimõeldud regionaalpoliitika üha olulisem. MAAILMA RAHVASTIK VANANEB, TÖÖEALISTE OSAKAAL VÄHENEB Kogu läänemaailmas toimuv rahvastiku vähenemine vananemine avaldab samuti mõju turvalisuse tagamisele aastal hinnati, et üle 60-aastaseid inimesi on maailma rahvastikust umbes 0,9 milrdit, aastaks kasvab see aga 2,1 milrdini sandi lõpuks 3,2 milrdini 39. Ka Eestis toimub aastaks 2040 märgatav rahvastiku vananemine 40. Ühest küljest on nende suundumuste, sh tööjõu vähenemise tõttu va leida senisest enam viise tööprotsesse optimeerida automatiseerida. Teisalt on vanemaealiste sihtrühma suurenemise tõttu va arvestada teatud turvalisusprobleemide muutumisega eripäraste vadustega teenuste pakkumisel. Näiteks on tarvis arvestada, et vanemate inimestega juhtub enam selliseid õnnetusi, mille lahendamisega tegelevad päästd. 34 The world is getting warmer. NASA Earth Observatory. Kättesaadav aadressil earthobservatory.nasa.gov/world-of-change/decadaltemp ( ). 35 UN Environment. Global Environment Outlook. Kättesaadav aadressil content.yudu.com/web/2y3n2/0a2y3n3/geo6/html/index.html?page=78&origin=reader ( ). 36 United Nations. Department of Economic and Social Affairs. 68% of the world population projected to live in urban areas by 2050, says UN ( ). Kättesaadav aadressil ( ). 37 OECD. Service delivery in rural areas. Kättesaadav aadressil ( ). 38 Rohkem kui pool Eestimaast on asustamata ( ). Tallinn: Statistikaamet. Kättesaadav aadressil blog.stat.ee/2019/04/16/ule-poole-eestimaast-on-asutamata/ ( ). 39 Ageing. United Nations. Kättesaadav aadressil ( ). 40 Statistikaameti 14. veebruari a pressiteade nr 22 Statistikaamet koostas uue rahvastikuprognoosi aastani Kättesaadav aadressil pressiteade ( ). SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

16 4. ALAEESMÄRGID JA OLULISEMAD Järgmistes alapeatükkides on täpsemini kirjeldatud siseturvalisuse eesmärke aastatel , antud üldine ülevaade seonduvatest probleemidest selgitatud olulisimaid tegevussuundi, mida aastatel on va koostöös teha, et eesmärkideni jõuda. Ennetava turvalise elukeskkonna kujundamine EESMÄRK: Eesti on ohutu elukeskkonna turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida vadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondadeülesus, kogukonnakesksus eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale varale. TEGEVUSSUUND 1.1: Terviklikum igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks TEGEVUSSUUND 1.2: Vähem inimkannatanutega õnnetusi TEGEVUSSUUND 1.3: Vähem vägivalda TEGEVUSSUUND 1.4: Turvalisem avalik ruum TEGEVUSSUUND 1.5: Kaitstum vara, ohutum keskkond Kiire astundlik abi EESMÄRK: Inimesed tunnevad ennast kaitstuna avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine osutamine kiire astundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- sidelahendused. 16 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

17 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad TEGEVUSSUUND 2.1: Avaliku korra tagamise pääste valmisoleku planeerimine TEGEVUSSUUND 2.2: Teadete kiire vastuvõtmine, abivaduse täpne välselgitamine abi välsaatmine TEGEVUSSUUND 2.3: Reageerimine õnnetustele ohtudele TEGEVUSSUUND 2.4: Sündmuste lahendamine Kindel sisejulgeolek EESMÄRK: Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas erasektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. TEGEVUSSUUND 3.1: Põhiseadusliku korra tagamine TEGEVUSSUUND 3.2: Raske organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus TEGEVUSSUUND 3.3: Kriisideks valmisolek nende lahendamine TEGEVUSSUUND 3.4: Piirihaldus Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- identiteedihalduspoliitika EESMÄRK: Eesti kodakondsus, rände- identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, innovaatilised inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust toimimist ning tagades siseturvalisust. TEGEVUSSUUND 4.1: Tasakaalustatud rändepoliitika TEGEVUSSUUND 4.2: Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika TEGEVUSSUUND 4.3: Usaldusväärne turvaline identiteedihalduspoliitika Tark innovaatiline siseturvalisus EESMÄRK: Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandd inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad astundlikud, võimekad pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku innovaatilisi lahendusi. TEGEVUSSUUND 5.1: Inimeste hoidmine arendamine TEGEVUSSUUND 5.2: Innovatsiooni tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

18 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad 4.1. Ennetava turvalise elukeskkonna kujundamine EESMÄRK Eesti on ohutu elukeskkonna turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida vadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondadeülesus, kogukonnakesksus eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale varale. VÕTMEPROBLEEM Elanike teadmised, hoiakud oskused ning neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära hoida ohtusid elule, tervisele varale. MÕÕDIKUD Oma elukohta turvaliseks hindavate elanike osakaal Algtase KESKENDUTAKSE JÄRGMISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMISELE 1 Kuidas arendada terviklikku, süsteemset teadmistepõhist ennetustegevust, sh katsetada Eesti oludesse sobivaid uusi lähenemisviise ohutuks käitumiseks riskide vähendamiseks? 2 Kuidas siseturvalisuse vabatahtlike võrgustikku terviklikumalt kujundada, vabatahtlikku tegevust mitmekesistada tugevdada vabatahtlike kaasamist? 3 Kuidas kujundada hoiakuid soodustada käitumist end teisi abistada, ohtudest hoiduda neile reageerida? 4 Kuidas suurendada elanike teadlikkust parandada oskusi hädaolukorra ohtusid puudutava käitumise kohta? 5 Kuidas tagada erasektori astundte poolt pakutavate turva ohutusteenuste kvaliteet? a a 92% 96% 96% enam enam Elanike osakaal, kes hindavad piisavaks oma oskusi ennast teisi õnnetuse korral aidata a a a 70% Algtase 66% 61% enam enam Siseturvalisuse vabatahtlike arv Vabatahtlikud päästd Vabatahtlikud merepäästd Abipolitseinikud Algtase a a enam enam 3000 enam enam enam 18 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

19 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad Olulisemad suundumused, kitsaskohad nendega tegelemise abinõud 41 OLUKORRA KIRJELDUS OLULISEMAD PROOVIKIVID JA SEOTUD POOLED Õnnetuste arv on vähenenud valdkondades, kus on tegeletud aktiivse ennetustööga Mitmeid vigastusi õnnetusi ei ole võimalik ennetada vaid siseturvalisuse valdkonna meetmetega Ennetustööga ei ole jõutud kõigi valike sihtgruppideni Märkimisväärne osa sotsiaal- terviseprobleeme on seotud ennetatavad Ennetustöö sihtrühmad mitmekesistuvad Ei eelistata mõjusaid ennetustegevusi Vabatahtlike arv võib väheneda Iga viies aastane on huvitatud vabatahtlikuks päästks, merepäästks või abipolitseinikuks hakkamisest Vabatahtlikke kasutatakse praegu valdavalt reageerimisel, mitte ennetustegevustes Ennetustöö on valdkondade vahel killustunud Senine vabatahtliku tegevuse korraldus ei taga selle jätkusuutlikkust Terviklikum igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks Valdkondadeülese ennetuse tõhustamine Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine SIM, PPA, PÄA, SKA, RAM, SOM, SOM SKA, TAI, HTM, ENTK, JUM, KAM, MEM, Riigikantselei, Kaitseliit, siseturvalisuse vabatahtlikud nende esindusorganisatsioonid (nt EAPK, PL jne), KOV-d, NV, VTA, PMA Vigastussurmade arv Eestis on elaniku kohta oluliselt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt Inimesed üldjuhul peavad oluliseks käituda ohte ennetavalt Suur osa vigastustest õnnetustest on tingitud riskikäitumisest Inimeste teadmised oskused hädaolukordadeks valmistumiseks nendes käitumiseks pole piisavad Ettevõtte tuleohutusnõuete alane teadlikkus on madal Varavastaste süütegude toimepanemine on langustrendis Lähisuhtevägivallaga seotud infoteadete kuriteojuhtumite arv ei ole vähenenud Avaliku korra rikkumiste arv pole viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud (pigem väheneb) Tapmiste raskete tervisekahjustustega lõppenud kuriteojuhtumite arv on vähenenud 41 Joonisel kastatut on üksikaslikumalt analüüsitud arengukava programmi(de)s. Need asuvad aadressil Elanike teadmised, hoiakud, oskused ning neist tingitud käitumine ei aita piisavalt ära hoida ohtusid elule, tervisele varale. Vähem inimkannatanutega õnnetusi Ohtude ennetamine ning tervist elu säästva käitumise kujundamine SIM, PPA PÄA, KAPO, SOM, TAI, JUM, EKEI, KOV-d, Riigikantselei, HTM, MKM, KAM, VÄM, MEM, HÄK, RiKS, KEA, TEA, RIA, Transpordiamet, TTJA, Eesti Pank Vähem vägivalda Vägivalla ennetamine selle riski varane märkamine Vägivalla eest kaitstud kannatanud SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, KUM, HTM, JUM, KOV-d, hoolekandeasutused Kaitstum vara, ohutum keskkond Isikute ettevõtte teadmiste oskuste parendamine oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise õnnetuse eest SIM, PPA, PÄA, SKA, SOM, TAI, JUM, Kutsekoda, ETEL, KOV-d Turvalisem avalik ruum Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid ennetada märgata ning nende ilmnemisel käituda Avaliku ruumi kujundamine ohutut turvalist käitumist soodustavaks Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, MNT, KOV-d, siseturvalisuse vabatahtlikud nende esindusorganisatsioonid (nt EAPK, PL jne) SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

20 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad Olulisemad tegevussuunad Terviklikum igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks SOOVITUD OLUKORD Ennetustöö on terviklik mõjus ning aitab kujundada inimestes hoiakut, et turvalisus ohutus algab eelkõige nende endi käitumisest, märkamisest, hoolimisest tegutsemisest. Asutused kavandavad viivad ennetustegevusi ellu süsteemselt ning teadus- tõenduspõhiselt, tegevustesse panustavad ka vabaühendused erasektor. Vabatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel eeskätt ennetustöös. Võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses on mitmekesised, kaasad on professionaalsed ning olemas on sobiv vabatahtlike koolitamis- tunnustamissüsteem. OLULISIMAD Teha ennetus koostööd valdkondade vahel senisest mõjusamalt. leppida riigis kokku põhimõtted, mille järgi ennetussekkumisi katsetada, rakendada, nende mõju hinnata neid rahastada; leida järeleproovitud ennetussekkumiste hulgast jätkusuutlikud lahendused; eelistada ennetustöös tulemuslikke sekkumisi seirata nende mõju ning loobuda tarbetutest; panna koostöö eri asutuste ühingute vahel paremini toimima, leppides kokku vastutusalad, et ennetustööd nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil kavandada, teoks teha selle tulemusi mõõta; korraldada tõhus info- andmevahetus asutuste vahel, leides selleks kõige otstarbekamad viisid; leppida kokku riiklikul tasandil kompetentsikeskuses, kes pidevalt kogub ennetustöö tegemise kohta infot toetab selle alusel valdkondade vahel ennetustöö eesmärkide seadmist tulemuste saavutamist. Kompetentsikeskus tagab, et ennetustöö tegemise süsteem on kavakindel teadmispõhine; teha senisest enam tõhusamalt ennetustööd nii koolis, töökohal, kogukonnas ning kodus perekonnas. Kasutada püsivaid koostöövorme, mis põhinevad kogukonnakesksel lähenemisel võrgustikutööl. luuakse kohalikul tasandil koostöö- ennetusvõrgustikke, kuhu kuuluvad kõigi nende esindad, kelle töö mõjutab piirkonna inimeste heaolu; tagada igas maakonnas piirkondlik valdkondade ülese ennetuse eest vastutav koordinaator; arendada võrgustikutöö kogukondade võimestamise metoodikat, toetada uuenduste juurutamist, hinnata nende mõjusust tuua esile parimaid praktikaid. Kindlustada vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkus. luua senisest mitmekesisemaid võimalusi lüüa kaasa siseturvalisuse vabatahtlikuna, näiteks ennetustöös osalemiseks või muul moel vabatahtlike töösse panustamiseks; tõsta asutuste vabaühenduste suutlikkust vabatahtlikke kaasata; motiveerida vabatahtlikke toetuste tunnustavate tegevustega osalema ning tagada neile valik varustus töökeskkond. 20 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

21 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad Vähem inimkannatanutega õnnetusi SOOVITUD OLUKORD Vähenenud on raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste arv. Tõhusa teavitus- ennetustöö tulemusel on paranenud inimeste oskused hinnata erinevaid ohte, neid ennetada neile reageerida. Suurenenud on inimeste valmisolek mitmesuguste kriiside al kõrvalise abita toime tulla. OLULISIMAD Suurendada inimeste teadlikkust turva ohutusnõuetest oskust neid järgida, et ennetada ohtusid ning kujundada tervist elu säästev käitumine. teha eri ohuliikide kaupa kavakindlat ennetustööd, et vähendada inimeste äraeksimisi, kukkumisi ning liiklus-, gaasi-, tule-, vee- või plahvatusõnnetusi; koostada terviklähenemine koduste riskide ennetamiseks leevendamiseks. Luua senisest paremad eeldused elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades. koostada teavitus- koolitusmaterle ning lõimida kriisiolukordades käitumise teema üldharidusse õpetakoolitusse; levitada kriisiolukordades käitumise juhiseid, kasutades selleks mitmesuguseid kanaleid kogukonna tasandit; parandada suurõnnetuste kohta nii andmete info kättesaadavust kui ka nende kogumist; kasutada suurõnnetuste andmeid infot, et teadvustada elanikele riske parandada nendeks valmisolekut. Vähem vaimset füüsilist vägivalda SOOVITUD OLUKORD Vaimne füüsiline vägivald on vähenenud. Inimesed on vägivalla suhtes sallimatud, oskavad vägivalda märgata julgevad sellele askohaselt reageerida, sh vägivallast teavitada. Vägivalla vastu võideldakse ennetustegevusega ning hoiakute väärtuste kujundamisega. Kõigile vägivallateadetele reageeritakse kõik vägivallaohvrid saavad abi. OLULISIMAD Parandada inimeste teadlikkust vägivalla vormidest, esinemisest selle kohta käibivatest müütidest. edendada ühiskonnas avalikku arutelu vägivalla teemal; viia järjepidevalt ellu tõendus- või teaduspõhist ennetus- sekkumistegevust. Edendada argumenteeritud heast tavast lähtuvat avalikku arutelu internetikeskkonnas. parandada aruteludes osalete aruteluareenide eest vastutate teadlikkust suutlikkust, et nad oskaksid vaduse korral ennetavalt leevendavalt sekkuda; tagada ka edaspidi politsei kohalolu veebis, arendada sellega seonduvat edasi ning pakkuda politsei tuge suuniseid, mis aitavad aruteluareenide eest vastutail oma rolli paremini täita, rikkumisi võimalikult vara märgata neile reageerida. SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

22 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad Ennetada vägivalda senisest enam koostöös erasektori-, tervishoiu- haridusasutustega. arendada haridusasutustes laste sotsiaalseid oskusi senisest enam, muu hulgas võtta igas haridusasutuses kasutusele vägivalla ennetamise programm või viia ellu muud sihistatud tegevust; pakkuda noortele tegevust, et toetada nende sotsiaalsete oskuste arendamist. Parandada riigiasutuste kohaliku omavalitsuse spetsialistide teadlikkust radikaliseerumise põhjustest tundemärkidest ning suurendada oskusi selliste riskide maandamiseks. korraldada kogu riigis süsteemselt laiapindselt tegevusi, millega ennetada radikaliseerumist; kujundada Politsei- Piirivalveameti eestvedamisel kompetentsikeskus, kes nõustab kolleege partnereid, et nad oskaksid radikaliseerumist varakult märgata, ennetada maandada; koostöös religiooniekspertidega teha süsteemsemat usunõustamist aidata kaasa usukogukondade lõimumisele, et ennetada tõkestada usuäärmusluse levikut. Tagada vägivallaohvrite terviklik abistamine, lähtudes individuaalsetest vadustest, inimväärikusest võrdse kohtlemise põhimõtetest. juurutada mitmesuguseid lähenemisi ning kutsuda kokku panna tööle võrgustikud, kus probleemide põhjused lahendused leitakse ühiselt; parandada spetsialistide oskust märgata abivavaid või hädaohtu sattunud lapsi täiskasvanuid, nendest teavitada igaühe olukorrale askohaselt reageerida; korraldada vägivallaohvri aitamine kannatanu spetsialistide koostöös, mille keskmes on kannatanu heaolu turvalisus. Tõkestada vägivalla korduvust. töötada väl võtta kasutusele moodused, millega mõjutada vägivallatsete käitumist. Turvalisem avalik ruum SOOVITUD OLUKORD Avalik ruum on kujundatud turvalisust soodustavaks. Inimesed tunnevad end avalikus kohas turvaliselt, oskavad ohte ennetada teavad, kuidas nende ilmnemise korral käituda. Inimesed lahendavad väiksemad häirivad juhtumid rahumeelselt, korrakaitseasutuste sekkumiseta. OLULISIMAD Suurendada inimeste teadlikkust avalikus kohas käitumisest ning ennetus- kaitseabinõude kasutamisest. parandada teavitustegevusi; luua märgistada avalikus ruumis kohad, kuhu ohuolukorras varjuda; töötada väl võimalused, mille abil soodustada väiksemate häirivate juhtumite rahumeelset lahendamist korrakaitseasutuste sekkumiseta. Rakendada avaliku ruumi planeerimisel meetmeid, mis soodustavad ohutut turvalist käitumist ning pärsivad riskikäitumist. võtta kõigi kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses kasutusele turvalise ruumiloome põhimõtted, mis aitavad ennetada süütegusid õnnetusi ning hõlbustavad neile reageerimist. 22 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

23 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad OLULISIMAD Kujundada kohalikust omavalitsusest turvalisust toetava elukeskkonna põhisuuna. toetada kohaliku omavalitsuse võimekuse suurendamist elukeskkonna turvalisuse loomisel; luua võimalused suurendada avaliku korra tagate hulka, kaasates turvaettevõtted ning teised selleks ettevalmistatud volitatud ühingud asutused; teha kogukonna tasandil koostööd teiste asutuste kogukondadega, et tugevdada kohalikul tasandil inimeste teadmisi hakkamasaamist; tõsta kohaliku omavalitsuse olukorrateadlikkust tema territooriumil esinevatest riskidest aset leidvatest sündmustest, et tagada võimalikult varane valmisolek võimalike kriisiolukordade ennetamiseks nende lahendamiseks. Kaitstum vara keskkond SOOVITUD OLUKORD OLULISIMAD Teadmiste oskuste suurendamine ning hindamis-, nõustamis- järelevalvekorraldus ning erasektori pakutavad teenused aitavad kaasa, et varakahju tekitanud varguseid, vara lõhkumist ning vee-, tule-, elektri- või gaasiõnnetusi on vähem. Elanikud, sealhulgas ettevõtd, kasutavad senisest enam ennetusabinõusid oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise õnnetuste eest. Teha teavitustööd parandada hindamis-, nõustamis- järelevalvekorraldust. tõhustada teavitustööd, et suurendada elanike ettevõtte teadmisi oskusi kaitsta oma vara varguse, lõhkumise õnnetuse eest; luua hindamis-, nõustamis- järelevalvekorraldus, millega selgitada väl vara valvamise, kaitsmise ohutusega seotud riskid ning leida nende riskide maandamise meetmed; viia ellu mõjusat järelevalvet, et suunata ohutuse eest vastutavaid isikuid asutusi ohtusid kõrvaldama probleeme lahendama; aidata laiendada naabrivalve tegevust teisi kogukondlikke algatusi, mis aitavad inimeste vara kaitsta ning muuta nende kodu naabruskonna turvalisemaks; viia vaduse korral ellu toetavaid tegevusi, sh muuta õigusruumi, et oleks piisavalt teenuseosutaid, kes aitavad inimestel oma vara kaitsta, selle ohutust kontrollida ning seadmeid hooldada. Pöörata senisest enam tähelepanu kliimamuutustega kohanemisele maandada riskid, mis nendega võivad kaasneda. suurendada ühiskonnas valmisolekut arvestada kliimamuutuste mõjuga osata vähendada nendega kaasneda võivaid riske; olla valmis sagenevate äärmuslike ilmaolude põhjustatud õnnetusteks nende tagajärgede kõrvaldamiseks. SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

24 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad 4.2. Kiire astundlik abi EESMÄRK Inimesed tunnevad ennast kaitstuna avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine osutamine kiire astundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- sidelahendused. VÕTMEPROBLEEM Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik kvaliteetne pakkumine üle riigi on raskendatud. KESKENDUTAKSE JÄRGMISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMISELE 1 Kuidas mis tasemel abi reageerimist on va turvalise Eesti loomiseks? 2 Kes peavad reageerima millele on va reageerida? Kas keegi saaks veel reageerida, kes? 3 Kuidas muuta teenuseid mõjusamaks ning töötatele elanikele mugavamaks, kasutades võimaluse korral tehnilisi innovaatilisi lahendusi, sh tööprotsesside automatiseerimist? 4 Kuidas tagada reageerimiseks süütegude lahendamiseks valik taristu, seadmed, sõidukid tehnoloogia ning kõike seda arendada? MÕÕDIKUD Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega 112 Algtase a a 97% 97% enam 97% enam Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamisega a Algtase a a 93% 93% 93% enam enam Elanike rahulolu politseitööga a Algtase 85% a 90% enam a 90% enam 24 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

25 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad Olulisemad suundumused, kitsaskohad nendega tegelemise abinõud OLUKORRA KIRJELDUS OLULISEMAD PROOVIKIVID JA SEOTUD POOLED Vähenenud on nii õnnetustes hukkunute, registreeritud kuritegude kui ka avaliku korra rikkumiste arv Nõudlus siseturvalisust tagavate teenuste järele ei vähene Avaliku ruumi keskkonnatingimused ei toeta piisavalt ohule reageerimist Tehnoloogia areng toob kaasa nii võimalusi kui ka ohte Rahvastiku paiknemise muutused: linnastumine, eeslinnastumine, suurenev pendelränne Rahvastiku vananemine eriteenistute pensionile siirdumine toovad kaasa raskusi siseturvalisuse teenuste pakkumiseks valike teenistute leidmisel Elanikkonna mitmekesistumine Kohalike omavalitsuste töö ümberkorraldamine Endiselt on alles umbes pool miljonit II maailmasõ aegset lõhkekeha, millega kokkupuutumise tõenäosus suureneb Tulevikus suureneb äärmuslike ilmastikuolude sellest tingitud loodusõnnetustele esinemise tõenäosus (üleujutused, tormikahjud, metsatulekahjud jmt) Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik kvaliteetne pakkumine üle riigi on raskendatud Tuleviku kogukonnad vavad uusi lahendusi reageerimises Vähene reageerimisvõimekus ootamatustele Avaliku korra tagamise pääste valmisoleku planeerimine Avaliku korra ohtude seisundi seire SIM, PPA, PÄA, HÄK, SMIT, SOM, Transpordiamet, KAM, JUM, Terviseamet, KAUR, KOV Teadete kiire vastuvõtmine, abivaduse täpne välselgitamine abi välsaatmine Hädaabiteadete menetlemine Operatiivressursside operatiivinfo juhtimine Abi- infoteadete vastuvõtmine töötlemine SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, SOM, MKM, RIKS, KAM, KEM, KEA, JUM, Riigikantselei, KOV Reageerimine õnnetustele ohtudele Avaliku korra tagamine Demineerimine Päästmine maismaal Abi osutamine Eesti merealadel piiriveekogudel SIM, PPA, PÄA, HÄK, KAPO, SMIT, RAM, JUM, KAM, SOM, KEM, MKM, MEM, MTA, VÄM, siseturvalisuse vabatahtlikud nende esindusorganisatsioonid (nt EAPK, PL jne), KOV Sündmuste lahendamine Järelevalve automatiseerimine Menetluste digitaliseerimine Abitus seisundis isikute abistamine Isikute kinnipidamine SiM, HÄK, PPA, SMIT, JUM, SOM, siseturvalisuse vabatahtlikud nende esindusorganisatsioonid (nt EAPK, PL jne), KOV SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

26 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad Olulisemad tegevussuunad Avaliku korra pääste valmisoleku planeerimine SOOVITUD OLUKORD Ohuolukordade teket avalikus ruumis osatakse hinnata varakult. Ohtude õnnetuste toimumise tõenäosust asukohti seiratakse pidevalt ning ollakse valmis sobival viisil reageerima. Riskipõhine valmisolek vähendab ohuolukordade teket. OLULISIMAD Parandada avaliku korra ohtude seiramise suutlikkust ning planeerida valmisolek ohule õnnetusele reageerida senisest nutikamalt. võtta kasutusele uusi seiresüsteeme -lahendusi; viia olemasolevad seiresüsteemid omavahel enam kooskõlla. Teadete kiire vastuvõtmine, abivaduse täpne välselgitamine abi välsaatmine SOOVITUD OLUKORD Inimeste abiküsimise teated on vastu võetud abivadus väl selgitatud. Igale abivadusele reageeritakse, ohule sündmusele antakse askohane hinnang ning abiosuta saadetakse õigel al väl. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivaga kui erinevate abiosutate endi vahel. OLULISIMAD Mitmekesistada sidekanaleid, mille kaudu inimesed saavad abi või infot küsida. võtta teadete vastuvõtmiseks menetlemiseks kasutusele lahendused, mis arvestavad nii tehnoloogia tehnika arengu, inimeste suhtlusharjumuste kui ka nende eripäraste vadustega. Parandada nende teadete töötlemist, mille korral ei ole operatiivteenistustel va kiiresti sekkuda. luua riiki, kohalikke omavalitsusi elanikke ühendav teabevahenduskeskus teadete vastuvõtmise sidekanalid. Tagada ka edaspidi, et abiosutad kiirabist, päästeteenistusest politseist saavad paiknemis operatiivinfot vahetada katkematult ööpäev läbi. töötada väl võtta kasutusele riigiside korraldamise uus lahendus. 26 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

27 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad Reageerimine õnnetustele ohtudele SOOVITUD OLUKORD OLULISIMAD Kiire askohane reageerimine õnnetustele ohtudele on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused vabatahtlikud on nii koos kui eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Hoida korrakaitseorganite päästevõrgustiku 42 reageerimissuutlikkus ohtudele vastaval tasemel. laiendada õnnetustele ohtudele reageerimise võrgustikku tihendada koostööd võrgustiku eri osaliste vahel; pakkuda õnnetustele ohtudele reageerimise teenuseid vähemalt praegusel tasemel; tagada ka edaspidi demineerimissuutlikkus lähtuda tehnika akohastamisel, et see aitaks võimalikult palju vähendada ohtusid nii demineeritele kui ka õnnetusse sattunutele. Sündmuste lahendamine lõpetamine SOOVITUD OLUKORD Ohuolukord või korrarikkumine lõpetatakse ning avalik kord taastatakse, valides lahendused, mis vähendavad nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis sündmusi lahendama senisest paremini. Sündmuste lahendamist korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused automaatsed järelevalvesüsteemid. OLULISIMAD Muuta sündmuste lahendamine tõhusamaks. võtta kasutusele automaatsed järelevalvesüsteemid nende ülesannete täitmisel, kus inimesel ei ole va sekkuda; muuta menetlused elektrooniliseks. Arendada kohalike omavalitsuste suutlikkust lahendada väiksemaid korrarikkumisi. luua näiteks suuremates omavalitsustes võimalus toimetada joobeseisundis isik kainenema teda kainenemiskohas hoida. Vältida sündmuste kordumist taastada tavapärane olukord. tõhustada koostööd seotud organisatsioonide vahel; parandada andmete liikumist sündmuse kohta käiva info üleandmist ühelt asutuselt teisele. 42 Päästevõrgustik on ühtset päästeteenust osutav võrgustik, mille moodustavad kutselised vabatahtlikud päästekomandod. SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

28 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad 4.3. Kindel sisejulgeolek EESMÄRK Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikkond ning avalik, kolmas erasektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. VÕTMEPROBLEEMID Sisejulgeolekut mõjutavad üha rohkem välised ohud: ülemaailmsed vägivaldsed ideoloogiad, rahvusvaheline terrorism selle rahastamine, rahapesu, ohtlike tehnoloogiate areng, küberründed, vaenulike eriteenistuste tegevus hübriidohud. Kriisiennetus valmisolek hädaolukordadeks pole piisav. MÕÕDIKUD Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega Algtase 56% KESKENDUTAKSE JÄRGMISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMISELE 1 Kuidas suurendada vastupanuvõimet põhiseaduslikku korda ohustavate tegevuste, hübriidohtude vaenuliku mõjutustegevuse suhtes? 2 Kuidas ennetada radikaliseerumist, vägivaldset ekstremismi terrorismi ning olla valmis võimalike ohtude tõrjumiseks mõjude minimeerimiseks, sh parandada koostööd? 3 Kuidas arendada integreeritud piirihaldust, et tulla toime püsiva ebaseadusliku sisserände, salakaubaveo, suureneva piiriliikluse ning piiriülese kuritegevuse survega? 4 Kuidas täiendada rakendada organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetmeid? 5 Kuidas täiendada rakendada küberkuritegevuse vastase võitluse meetmeid? 6 Kuidas suurendada riigiasutuste, elutähtsa teenuse osutate omavalitsuste toimepidevust valmisolekut kriisiks? 7 Milline on jätkusuutlik kriisireguleerimismudel kuidas seda rakendada? a 60% enam a 65% enam Kanep Amfetamiin Ecstasy Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega seotud riskidest heaks Algtase 58% Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega (sh Peipsi järv Narva jõgi) Algtase a 60% a 57% 65% enam enam a 65% a 100% Täiskasvanute osakaal, kes peavad narkootikume kättesaadavaks 24% 24% 24% 10% 10% vähem 10% 10% 10% vähem 10% vähem vähem enam Algtase a a Algtase a a vähem Rahustid Kokaiin Dopingu - ained 12% 12% vähem 12% 7% 7% vähem 7% 7% 7% vähem 7% vähem vähem vähem 28 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

29 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad Olulisemad suundumused, kitsaskohad nendega tegelemise abinõud OLUKORRA KIRJELDUS Kasutatakse järjest ründavamaid vartumaid võtteid, sh desinfo levitamine, riikide siseprobleemide võimendamine, rahvusvaheliste organisatsioonide usaldusväärsuse õõnestamine, ühiskonna polariseerimine Suurim oht Eesti riigi strateegilistele mandushuvidele on korruptsioon, rahapesu, küberrünnakud, võõrriikide eriteenistuste tegevus, tööstusspionaaž, julgeolekut ohustavad investeeringud jne. Terroristilike välisvõitlete naasmine Euroopasse mõjutab julgeolekuolukorda Üksikründate, sh iseseisvalt radikaliseerunud isikute arvu kasv Terrorismi toetatakse sageli teiste kuriteoliikide kaudu hangitud rahaga, sh kasutades virtuaalvaluutat Radikaliseerumine interneti teel on muutunud sagedasemaks, sh terroristide värbamine internetist vaenuliku info levitamine internetis muutuvad aina levinumaks OLULISEMAD PROOVIKIVID Manduslik surve välisriikide poolt, strateegiliste mandushuvide ebapiisav kaitstus Hübriidohtude mõjutustegevuse kasv CBRN intsidentide riski kasv ohtude olemuse pidev muutumine Ideloogilise religioosse äärmusluse jätkuv levik maailmas JA SEOTUD POOLED Põhiseadusliku korra tagamine Mandusjulgeoleku suurendamine Radikaliseerumise ennetamine tõkestamine Terrorismivastane võitlus CBRN sündmuste lahendamine SIM, KAPO,PPA, PäA, SKA, SMIT, HÄK, MKM, EAS, RIA, TTJA,VÄM, HTM, KUM, JUM, RAM, SOM, Terviseamet, SKA, KaM, VLA, KV, Riigikantselei, INSA, KOV-id, ettevõtlusega seotud organisatsioonid, erasektor, 3. sektor, meedia Organiseeritud kuritegevuse, sh rahapesu kiire ülemaailmne levik Kuritegevus on üha projektipõhisem: kurtegid orienteeruvad kiiresti ümber vähem tulusalt valdkonnalt tulusamale Uued tehnoloogiad mitmekesistavad kurtegite võimalusi Küberkuritegevuse osatähtsuse pidev kasv kuritegude hulgas Organiseeritud kuritegevusel on senisest palju rohkem avaldumisvorme Seni on enamik narkokuritegusid seotud aine ebaseadusliku käitlemisega Rahvusvahelised kriisid konfliktid mõjutavad üha vahetumalt Ühiskonnale oluliste teenuste toimepidevus sõltub nii riigikui erasektorist Suurenev piiriliiklus Eestil kui Euroopa Liidu välispiiri kontrollil on tähtis roll Schengeni ruumi turvalisuse tagamisel Püsiv ebaseadusliku rände, piiriülese kuritegevuse, salakaubaveo surve Raske organiseeritud kuritegevuse olemuse muutumine Üledoosist tingitud surmasid on Eestis viis korda rohkem kui Euroopa Liidu keskmiselt Suurenev surve kriisiennetuseks hädaolukordadeks valmisoleku suutlikkuse parandamiseks Suurenenud surve piirihaldusele Raske organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Küberkuritegevuse vastane võitlus Narkokuritegevuse vastane võitlus Rahapesu terrorismi rahastamise tõkestamine Manduskuritegevuse vastane võitlus Kriminaaltulu tuvastamise konfiskeerimise võimekus Inimkaubanduse tõkestamine Kriminalistika arendamine SIM, PPA, SMIT, KAPO, SKA, KUM, HTM, JUM, EKEI, Prokuratuur, Vanglateenistus, MKM, RIA, RAM, MTA, SOM, Sotsiaalkindlustusamet, TAI, Ravimiamet, Finantsinspektsioon, INSA, Eesti Pank, Pangaliit, Rahapesu Andmebüroo Kriisideks valmisolek nende lahendamine Ohtude tuvastamine Kriisideks valmistumine Kriisijärgne taastamine Kõik ministeeriumid, Riigikantselei, ETO-d, hädaolukorra riskianalüüside koostamisega seotud asutused (PÄA, PPA, RIA, VTA, TEA, KEA, KAPO), KOV-id, HäK, SKA, SMIT, RiKS, Eesti Pank, OSPA, SKA, KVA, Kaitseliit, Kaitseressursside Amet, hädaolukordi juhtivad asutused, siseturvalisuse vabatahtlikud nende esindusorganisatsioonid (nt EAPK, PL jne) Piirihaldus Piirikontroll, riigipiiri valvamine kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö SiM, PPA, KAPO, SMIT, RAM, MTA, VÄM, KL, KV, VA SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

30 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad Olulisemad tegevussuunad Põhiseadusliku korra tagamine SOOVITUD OLUKORD Eesti põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud, ennetatud maandatud. OLULISIMAD Tõkestada hübriidohte vaenulikku mõjutustegevust, sh desinformatsiooni levitamist, ning nendega kaasnevaid ohte. suurendada riigis rahvusvaheliselt teadlikkust mõjutuskatsetest, -viisidest -kanalitest ning ohtudest, mis sellise tegevusega kaasnevad ning teha sellega seoses koostööd; arendada võimalike hübriidsete kampaaniate siseriiklikku tuvastusvõimekust; vähendada vastuvõtlikkust lõhestuspoliitikale, kasutades strateegilise kommunikatsiooni võtteid nii haridus- kui ka lõimumispoliitika võimalusi, et kujundada ühine kultuuri- väärtusruum; aidata järjepidevalt vähendada sotsiaalmanduslikke piirkondlikke lõhesid, et hoida ära ühiskondlikke pingeid. Maandada mandusjulgeolekut puudutavaid riske. suurendada avaliku erasektori teadlikkust neist riskidest; teha kindlaks strateegilistesse mandusharudesse tehtavate investeeringute päritolu; suurendada strateegiliste mandusharude sõltumatust. Suurendada kogu riigis suutlikkust tuvastada terrorismiga seotud riske, et ennetada tõkestada ohtusid ning minimeerida võimalikke tagajärgi. arendada nii riigisisest kui ka rahvusvahelist tõhusat koostööd ning parendada õigusloomet, IKT võimekust, infovahetust, andmete ristkasutamist, analüütikat süsteemide koostalitlusvõimet; arendada asutuste suutlikkust süsteemselt tuvastada tõkestada terroristliku sisu levitamist veebis; koostöös riigiasutuste, kohalike omavalitsuste erasektori asutustega arendada võimekust senisest mõjusamini tuvastada maandada ohtusid, mis võivad esineda avalikus ruumis strateegilise tähtsusega objektidel, sh rahvusvahelises laeva- lennuliikluses, ning selliseid ohte maandada; järjekindlalt parandada avalikkuse ning esmatasandi ametnike spetsialistide oskust võimalikult vara tähele panna radikaliseerumise märke neile askohaselt reageerida 43. Arendada reageerivate asutuste valmisolekut CBRN- 44 HAZMAT- 45 ohte teadvustada sellisetele sündmustele ööpäevaringselt reageerida. kohandada pidevalt reageerimisvalmisolek ohtudele vastavaks; luua toimiv võrgustik asutustest, kellel on teavet oskusi CBRN-ohtude ennetamise nendele reageerimise kohta; korraldada kriisiõppusi seotud ametkondade koostöö harjutamiseks. 43 vt radikaliseerumise ennetamise teemat ka peatüki Ennetava turvalise elukeskkonna kujundamine juures. 44 CBRN, inglise sõnadest chemical, biological, radiologial and nuclear threats. See on rahvusvaheliselt üldlevinud lühend, mida kasutatakse keemilistest, bioloogilistest, patogeenidest, radioaktiivsetest ainetest, tuumamaterlist jmt tulenevate ohtude puhul, mis võivad ilmneda rünnakute tahtlikult toimepandud kuritegude tõttu. Lühendi eestikeelne vaste on KBRT. 45 Lühend HAZMAT on rahvusvaheliseld üldlevinud lühend ingliskeelsetest sõnadest hazardous material, mis tähendab ohtlikke aineid või ohtlikke materle. HAZMAT sündmus on õnnetusjuhtum, mis on tekkinud inimlikust eksimusest, loodusõnnetusest või tehnoloogilise protsessi tagajärjel. 30 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

31 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad Raske organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus SOOVITUD OLUKORD Eestis on vähenenud raske organiseeritud kuritegevus. Õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused tehakse tulemuslikku koostööd, pöörates seejuures tähelepanu kogu menetlusahela ühtlaselt kõrge võimekuse arendamisele. OLULISIMAD Muuta võitlus küberkuritegude vastu senisest tulemuslikumaks. koostada tervikpilt küberkuritegevuse valdkonnast selle tulevikusuundumustest ning küberkuritegevuse ulatusest; võtta kasutusele jätkusuutlikud lahendused, mis suurendavad tõenäosust küberkuriteod avastada neid tõhusamini menetleda ning nende toimepani tuvastada. Näiteks luua uusi ametikohti, valmistada ette spetsialiste tagada valikud tehnoloogilised eeldused; suurendada elanike ettevõtete teadlikkust küberkuritegevusega seotud ohtudest nendest hoidumise võimalustest; luua nüüdisaegsed lihtsad võimalused teatada küberkuritegudest ning küberkuriteokatsetest politseile. Vähendada narkootikumide pakkumist kättesaadavust Eestis. tegeleda senisest sihistatumalt narkootikumide sissetoote edasimüütega; töötada väl narkosüütegude kohta askohane andmekogumissüsteem; täiustada narkootikumide pakkumise vähendamisega tegeleva personali välõpet täiendusõpet ning tehnilisi seadmeid, mida nad sel eesmärgil kasutavad; pöörata tähelepanu ka narkootilise aine tarvitate tabamisele leida võimalused nad kohe ravile saata 46. Tulemuslikult tõkestada rahapesu terrorismi rahastamist. suurendada strateegilise analüüsimise suutlikkust; arendada pankade-ülese kontode keskregistri võimekust ning liidestada makseteenuse osutad Eestis; suurendada teadlikkust rahapesu terrorismi rahastamise riskidest nendega kaasnevatest tagajärgedest; parendada järelevalve võimekust, sh virtuaal- krüptorahade osas; tõhustada uurimis- järelevalveasutuste koostööd, vadusel õigusloome IKT lahenduste ning eksperdivõimekuse arendamise kaudu; analüüsida leida õiguslikud lahendused krüptoraha teenusepakkute tegevuse reguleerimiseks; töötada väl lahendused, mis muudaksid terrorismi rahastamise rahapesu vähem tulusaks atraktiivseks. Muuta manduskuritegude uurimine tõhusamaks. tuvastada manduskuritegude uurimise käigus eelkõige isik või rühm, kes on spetsialiseerunud manduskeskkonda enim mõjutavate kuritegude toimepanemisele; kiirendada suure kahjuga manduskuritegude menetlemist. Parendada kriminaaltulu tuvastamise konfiskeerimise võimekust. arendada eeldusi kriminaaltulu tuvastamise tagamise suurenemiseks; koolitada valdkonnaga seotud menetleid kohtunikke; luua riiklik andmebaas, mis võimaldab koguda analüüsida teavet kriminaaltulu piirangute konfiskeerimise kohta. 46 vt radikaliseerumise ennetamise teemat ka peatüki Ennetava turvalise elukeskkonna kujundamine juures. SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

32 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad Tõkestada inimkaubandust. suurendada inimkaubanduse ohvrite tuvastamise inimkaubanduse kuritegude menetlemisega tegelevate spetsialistide teadlikkust; rakendada inimkaubanduse kuritegude menetluses kuritegeliku vara konfiskeerimist. Arendada kriminalistika võimekust. arendada kriminalistika kohtuekspertiisi valdkonna teavet koguda analüüsida võimaldav IT-süsteem; arendada süsteemselt digitaalkriminalistika teenust. Kriisideks valmisolek nende lahendamine 47 SOOVITUD OLUKORD OLULISIMAD Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal al. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile elanikele võimalikult väikesed. Parandada kriisideks valmisolekut, suurendades riigiasutuste, kohalike omavalitsuste elutähtsa teenuse osutate teadlikkust võimalikest ohtudest. koondada riskianalüüside põhl koostatud ohupilt tervikuks teha see kättesaadavaks kõigile asssepuutuvatele; hoida akohasena ülevaade, millist abi saame kriisi korral küsida teistelt riikidelt; osaleda senisest aktiivsemalt elanikkonnakaitse tegevustes ka rahvusvahelisel tasandil abi andna, et parandada ekspertide praktilisi kogemusi kriisisituatsioonides toime tulla ning luua hoida koostööformaate, mida vadusel on võimalik hädaolukorras kasutusele võtta. Parandada elutähtsate teenuste toimepidevust kaupade varustuskindlust, et kriisi al oleksid elanike esmavadused rahuldatud ühtlaselt üle Eesti. elutähtsate teenuse osutatel võtta kasutusele elutähtsate teenuste toimepidevusnõuete täitmiseks valikud meetmed, teha õppuseid koolitusi; tugevdada koostööd elutähtsaid teenuseid pakkuvate kohalike omavalitsuste erasektori asutustega ning aidata kavakindlalt parendada nende teadmisi kriiside kohta oskusi kriisi al tegutseda; töötada väl süsteem, kuidas tagada elanike, ettevõtete asutuste oks valike kaupade teenuste senisest suurem varustuskindlus. Suurendada riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kogukondade valmisolekut kriisideks kriisijärgsete kahjude leevendamiseks. kannavad kohalikud omavalitsused kõige tähtsamat rolli sotsiaalsete kriisiabi teenuste pakkumisel, kriisileevendusmeetmete rakendamisel kohalike planeeringute kavandamisel; luua valmisolek politsei- piirivalve kriisireservi rakendamiseks; parendada valmisolekut suutlikkust elanikke vaduse korral evakueerida; rakendada ühtseid põhimõtteid kriisideks valmistumisel kriiside lahendamisel; teha kavakindlalt kriisiõppuseid koolitusi; tõhustada riigikaitse kriisireguleerimisega seotud komisjonide tööd; mõelda läbi koostada kriisijärgsete kahjude hindamise taastamistegevuste süsteem. 47 Siseturvalisuse arengukavas kavandatakse tegevused elanikkonna valmisoleku tõstmiseks, asutuste toimepidevuse suurendamiseks ning üldine raamistik kriiside juhtimiseks mistahes hädaolukorras. Täpsemad tegevused eri valdkondade kriisivõimekuse parandamiseks on kirjeldatud vastavates arengu- planeerimisdokumentides. Näiteks täpsemaid tegevusi epideemiate nakkushaiguste leviku ennetamiseks tõkestamiseks kavandatakse Rahvastiku tervise arengukava selle programmide kaudu. 32 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

33 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad OLULISIMAD Tagada, et kiirreageerimis erioperatsioonide, massiohje, isikute objektide kaitsmise suutlikkus vastab muutuvatele julgeolekuohtudele, sh teha koostööd teiste riikidega. Piirihaldus SOOVITUD OLUKORD OLULISIMAD Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud kaitstud ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisisõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Suurendada piiri valvamise kaitsmise ning piirikontrolli tegemise kvaliteeti. jätkata idapiiri taristu tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist; kasutada piiri valvamiseks uusimaid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni õigustiku nõuetele; tagada Eesti piiri kui Euroopa Liidu välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses; pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku turvalisuse silmas ka reisisõbralikkust ning arvestada piiriliikluse mahtu intensiivsust; suurendada valmisolekut välispiiril kontrolli tugevdamiseks sisepiiridel kontrolli taastamiseks. Parandada eri asutuste teadlikkust välispiiril toimuvast, et tagada piisav teave, et koostöö kiiresti korraldada sündmustele reageerida. SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

34 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad 4.4. Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- identiteedihalduspoliitika MÕÕDIKUD EESMÄRK Eesti kodakondsus-, rände- identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, innovaatilised inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust toimimist ning tagades siseturvalisust.. VÕTMEPROBLEEM Inimeste ränne, välismaalaste elama asumine Eestisse ning sellest tulenev Eesti ühiskonna mõningane muutumine heterogeensemaks toob kaasa uued ohud, mis võivad pärssida ühest küljest Eesti arengut soodustava ning teisalt avalikku korda riigi julgeolekut tagava kodakondsus rändepoliitika elluviimist. Elanike osakaal, kes peavad sisserännet riigi peamiseks mureks Algtase 15% Teistest rahvustest isikute hulgas tugeva keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal Algtase 39/46% a 10% a vähem 40/55% enam Turvalist elektroonset identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti (eid-d) omavatest isikutest Algtase a 65% 74% enam a 10% a vähem 40/55% a 78% enam enam KESKENDUTAKSE JÄRGMISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMISELE 1 Kuidas luua uusi paindlikke võimalusi, et soodustada Eesti arengule oluliste välismaalaste Eestisse tulemist? 2 Kuidas ebaseaduslikku r ännet ennetada, avastada, menetleda tõkestada ning tagada Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire tõhus tagasisaatmine? 3 Kuidas tagada efektiivsed kiired menetlused, andmebaaside arendamine koostalitusvõimekus ning tõhusad riskipõhised järelkontrolli meetmed? 4 Kuidas tagada rahvusvahelise kaitse menetluste vastu võetud otsuste väga hea kvaliteet kiirus? Kuidas tõhustada rahvusvahelise kaitse saate toimetulekut Eesti ühiskonnas? 5 Kuidas soodustada Eesti kodakondsuse väärtustamist vähendada määratlemata kodakondsusega isikute arvu? 6 Kuidas tagada turvalised tänapäevased tehnoloogilised lahendused identiteedihalduspoliitika isikut tõendavate dokumentide arendamiseks? Kuidas tagada elektroonilise identiteedi eid kasutatavus, laiendada dokumentide kasutusala mugavust kasutate hulka ning maandada võimalikud riskid? 7 Kuidas tagada identiteedihalduspoliitika valdkonna stabiilsus, jätkuvalt turvaline tõsikindel füüsilise isiku tuvastamine ning isikusamasuse kontrollimise protsess, sh arendades edasi ning võttes laiemalt kasutusele biomeetrilisi isikutuvastuse isikusamasuse kontrollimise lahendusi? 34 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

35 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad Olulisemad suundumused, kitsaskohad nendega tegelemise abinõud OLUKORRA KIRJELDUS Inimeste suurem mobiilsus, uued töötegemisvõimalused Eesti on muutumas välismaalastele atraktiivsemaks, suureneb konkurents talentide pärast teiste riikidega Ühiskonna üldine vastuvõtlikkus on vähene, hoiakud suhtumine ei toeta Suureneb haavatavatest gruppidest kaitse taotlete saate hulk Suureneb ebastabiilsus Euroopa lähiümbruses, mis võib kaasa tuua kaitse taotlete saate arvu suurenemise Suurenenud oht välismaalaste ebaseaduslikuks Eestis viibimiseks töötamiseks või ka skeemitamiseks Välisreisite arvu kasv, mis seab surve alla rändekontrolli süsteemid järelevalve Ebaseaduslike sisserändate hulk suureneb riikidest, millesse tagasisaatmine on keerukam OLULISEMAD PROOVIKIVID Suureneb vadus nii kvalifitseeritud kui oskustööjõu järele Eestisse saabuvate uussisserändate profiilid mitmekesistuvad Ebaseadusliku sisse- läbirände võimalik kasv JA SEOTUD POOLED Tasakaalustatud rändepoliitika Eesti arenguvadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine Sisserändepoliitika tõhus kliendikeskne elluviimine Eestist kui sihtriigist Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine Avalikkuse teavitamine rändeteemadest Tõhusa migratsioonijärelevalve elluviimine Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine Tagatud on kõrge kvaliteediga rahvusvahelise kaitse menetlemise võimekus Rahvusvahelise kaitse taotlete saate vastuvõtusüsteemi arendamine SIM (PPA, KAPO, SMIT), VÄM, MKM (EAS), SOM (SKA, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon), HTM (HARNO), RAM (MTA), KUM, JUM, kohtud, KOVid, erinevad sotsiaalpartnerid Eesti kodakondsuse omandamise huvi on vähenenud Keeleõppevõimalused ei vasta vadustele Määratlemata kodakondsusega isikute arvu visa kahanemine Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine kodanikustaatuse väärtustamine SIM (PPA, SKA), KUM (INSA), HTM (HARNO), KOVid, AS Hoolekande-teenused Küberkuritegevus identiteedivargused on üleilmastunud Euroopa Liidu isikut tõendavate dokumentide laiemalt identiteedihalduse valdkonna ühtlustamise suundumused Isikut tõendavate dokumentide digitaalseid funktsioone kasutatakse üha enam (asukohast sõltumatut töökohad ning manduse äritegevuse globaalsus) Internetiühenduse, mobiiliside kasutamise kasv Nutiseadmete levik, tehisintellekt, pilvetehnoloogiad, suurandmed, plokiahela tehnoloogiad jne Suurenev piiriüleste e-teenuste hulk Suurenev surve tagada turvaline identiteedihaldus ning seda toetavad tehnoloogilised lahendused Usaldusväärne turvaline identiteedihalduspoliitika Identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse tagamine ning turvaline tõsikindel isikutuvastus Identiteedihaldusvaldkonna turvaline nutikas arendamine Isikut tõendavate dokumentide identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvaheline koostöö ning Eesti kui eduka e-riigi kuvandi jätkuvuse tagamine Identiteedihalduspoliitika valdkonna tõhus juhtimine, haldamine ning koostöö SIM (PPA, SMIT, KAPO), RAM (MTA), VÄM, MKM (RIA, EAS), JUM, SK, erasektori partnerid SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

36 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad Olulisemad tegevussuunad Tasakaalustatud rändepoliitika SOOVITUD OLUKORD Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvadustega, on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ning avaliku korra riigi julgeoleku tagamisele. OLULISIMAD Soodustada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega. tagada kõrget lisandväärtust loovate oskustööliste tippspetsialistide sisserände Eestis seadusliku viibimise reeglite paindlikkus ning inimesekeskne lähenemine nii lühi- kui ka pikemaaliseks saabumiseks viibimiseks; suurendada koostöös partneritega teadlikkust Eestist kui atraktiivsest kvalifitseeritud tööjõu sihtriigist ning Eestisse saabumise siin elamisetingimustest võimalustest. Ennetada tõkestada Eestis ebaseaduslikku viibimist, elamist töötamist. Muuta Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste tagasisaatmine kiiremaks tõhusamaks. võtta koostöös avaliku, kolmanda erasektoriga kasutusele tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks avastamiseks ning selliste juhtude menetlemiseks, näiteks rakendada migratsiooni-järelevalve-meetmeid, mis põhinevad riskianalüüsil; arendada IT-lahendusi tagasisaatmis- tagasivõtumenetluste tõhusamaks läbiviimiseks ning tagasisaatmisalast koostööd ELliikmesriikide kolmandate riikidega; suurendada võimekust tuvastada seaduslikus rändes ohtlikke kuritegevusega seotud isikuid. Suurendada Eesti elanike teadlikkust rändevaldkonnast, inimõigustest võrdsest kohtlemisest ning vähendada nende teemadega seotud hirme. võtta rände valdkonnas senisest enam kasutusele infotehnoloogilisi innovaatilisi lahendusi; anda nii riigile kui ka elanikele ühtse rände- lõimumisalase 48 kommunikatsiooni kaudu rändest regulaarne, selge faktitäpne ülevaade. 48 Lõimumise teemad on kavandatud arengukavas Kestlik rahvastik sidus ühiskond SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

37 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika SOOVITUD OLUKORD Eesti kodakondsus on väärtustatud. Kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ning avaliku korra riigi julgeoleku tagamisele. OLULISIMAD Soodustada kodakondsuse taotlemist selle väärtustamist. võtta kasutusele nii regulatiivseid kui ka pehmeid meetmeid; tutvustada kodakondsuse saamise võimalusi ning pakkuda sel teemalkoolitusi nõustamist; teha kodakondsuse saamise teemal eri sihtrümadele mõeldud teavitustööd; toetada Eestisse pikaks aks jääda soovite Eesti kodakondsuse saamisprotsessi. Usaldusväärne turvaline identiteedihalduspoliitika SOOVITUD OLUKORD Eesti on turvaliste digitaalsete dokumentide välandmises maailma liider. Loodud on tõsikindel, stabiilne jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, arvestades avaliku korra riigi julgeoleku tagamise vadusi. Tagatud on kasutasõbralik modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele innovaatilistele lahendustele, mis ühtlasi võimestavad infoühiskonna arendamise eesmärke. OLULISIMAD Tagada identiteedihalduse valdkonnas stabiilsus ning turvaline tõsikindel isikutuvastus. arendada edasi tõsikindla füüsilise isikutuvastamise, isikule identiteediloomise isikusamasuse kontrollimise protsessi; kasutada tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi, mis on turvalised, kasutasõbralikud võimaldavad automatiseeritud menetlusi. Tagada elektroonilise identiteedi eid kasutatavus, laiendada isikut tõendava dokumendi kasutusala, -mugavust kasutate hulka ning maandada võimalikud riskid elektroonilise identiteedihalduse valdkonnas. järjepidevalt arendada riiklikku isikut tõendavat dokumenti, mis võimaldab digiallkirstamist digitaalset isikutuvastamist; tagada vähemalt kahe riikliku teineteisest sõltumatu eid vahendi olemasolu; tagada tarkvara jätkusuutlik ärimudel turvalisus, sh koostada tegevusplaan olla valmis tegutsema mitmesugustes ohu- riskiolukordades; tagada koostöö avaliku erasektori vahel nende reageerimissuutlikkus ohu- riskiolukordades. SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

38 4. Alaeesmärgid olulisemad tegevussuunad 4.5. Tark innovaatiline siseturvalisus EESMÄRK Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandd inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad astundlikud, võimekad pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku innovaatilisi lahendusi. VÕTMEPROBLEEM Siseturvalisuse teenuste 49 jätkusuutlik kvaliteetne pakkumine üle riigi on raskendatud. KESKENDUTAKSE JÄRGMISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMISELE 1 Milliseid uusi tööturul konkurentsivõimelisi lahendusi on va siseturvalisuse valdkonnas töötate leidmiseks, hoidmiseks arendamiseks luua? 2 Kuidas soodustada luua eeldusi nutikate, optimaalsete mõjusate lahenduste vältöötamiseks siseturvalisuse valdkonna eesmärkide saavutamisel? MÕÕDIKUD Töötate vabatahtliku voolavuse määr Siseministeerium Politsei- piirivalveamet Päästeamet Häirekeskus Sisekaitseakadeemia Siseministeeriumi infotehnoloogia arenduskeskus Algtase a a või 9% 10% vähem 9,0% või 4,9% 6,1% 5,7% või 4 % 4,5% 4,5% või 6,9% 8,8% vähem 8,8% või 7,3% 7,0% vähem 6,8% või 7,4% 15% vähem 15% või vähem või vähem või vähem või vähem või vähem või vähem Ühele õppekohale esitatud avalduste arv Kõrgharidusõppes Kutseõppes Algtase a a 4,8 3,2 3,5 4,1 2,5 2,2 enam enam Innovatsioonis järgmisele küpsusastmele jõudmise määr 49 Ohutuse turvalisuse tagamisega seonduvad teenused nii riigiasutuste, aga ka vabaühenduste ettevõtete poolt. 1(algeline) 2 (edasiarenenud) 3(jätkusuutlik) 38 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA