RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS

Väljavõte

1 KINNITATUD Tallinna Padriku Lasteaia direktori käskkirjaga nr. 1-1/ LISA 1 TALLINNA PADRIKU LASTEAIA ÕPPEKAVA Tallinn 2013

2 Sisukord 1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED JA ÕPIKÄSITLUS ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE SISU JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI LAPSE ÜLDOSKUSED MÄNGUOSKUSED TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD MINA JA KESKKOND KEEL JA KÕNE EESTI KEEL KUI TEINE KEEL MATEMAATIKA KUNST MUUSIKA LIIKUMINE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS LASTEAIA ÕPPEAASTA TEGEVUSKAVA RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS KOOLIVALMIDUSKAARDI TÄITMISE KORD KOOLIVALMIDUSKAARDI VORM KOOLIEELIKU OSKUSED VALDKONNITI ÕPPEKAVA LÄBIMISEL ERIVAJADUSEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

3 1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA Tallinna Padriku Lasteaed on 1-7 aastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav Tallinna Linna munitsipaallasteaed Tallinna Padriku Lasteaed asub Pirita linnaosas, Padriku tee 10, Tallinn. Lasteaias töötab 6 rühma, sõime-, lasteaia- ja liitrühmad. Tallinna Padriku Lasteaed on avatud Tallinna Padriku Lasteaia kõik rühmad on liitunud Eesti Lastekaitse Liidu programmiga Kiusamisest vaba lasteaed. 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED JA ÕPIKÄSITLUS Tallinna Padriku Lasteaias toetab kogu personal koostöös lastevanematega laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, mille tulemusel kujuneb on lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid: lapsel on arengut soodustav keskkond; lapsele on tagatud turvatunne ja eduelamused; lapsel on huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta; laps suudab võtta vastu otsuseid ja teha valikuid lähtudes tunnustatud käitumisvormidest ja vastutada oma tegude eest; laps teab, millisesse rahvusesse ta kuulub ning on salliv teiste rahvuste ja kultuuride erisuste suhtes; lapse üleminek lasteaiast kooli on sujuv ja loomulik; lapsevanemad tunnevad tuge ja abi õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel ja saavad vajadusel nõu. Õppe kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted: lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine; lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; lapse loovuse toetamine; mängu kaudu õppimine; humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; üldõpetusliku tööviisi rakendamine; kodu ja lasteasutuse koostöö; eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Õpikäsitlus: Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu. 3

4 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust: 1) kavandada oma tegevust, teha valikuid; 2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; 3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; 4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle; 5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust; 5) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega. 4

5 3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE SISU JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI 3.1. LAPSE ÜLDOSKUSED Õppekavas eristatakse järgmisi üldoskusi: mänguoskused; tunnetus- ja õpioskused; sotsiaalsed ja enesekohased oskused MÄNGUOSKUSED Mänguoskused on olulised just lapsepõlves, mil suur osa teadmisi ümbritseva maailma toimimise kohta omandatakse mängu kaudu, aga mäng on ka juba õpitud oskuste harjutamise kontekstiks. Mänguoskustes kajastuvad tegelikult lapse kognitiivsed ja sotsiaalsed võimed, mis loovad eeldused mängu arenguks ja mis samas kujunevad konkreetseteks oskusteks just mängimise käigus. Ka enesekohased oskused kujunevad mängusituatsioonides. Kuigi mängu liike on väga erinevaid ja eri vanuses lastelt ootame erinevaid oskusi, siis üldjoontes on mänguoskuste arenguks olulised sellised baasilised võimed nagu matkimine, loomingulisus ning sündmustes sisemise korrapära ja loogika taipamine. Konkreetsemalt saab õpetaja jälgida: a) kuidas lapsed kasutavad mängudes lelusid ja igapäevaesemeid; b) milliseid süzeesid läbi mängitakse ja mil määral kajastuvad mängudes hiljuti õpitud uued oskused; c) kuidas oskavad lapsed mängu alustada, kuivõrd loogiline on mängu käik ja kui püsiv laps selles tegevuses on; d) kuivõrd vastavad vanusele mänguliigid, milles laps osaleb; e) kuidas lapsed koosmängudes omavahel suhtlevad kuidas organiseeritakse mängusituatsioone, st kuidas otsustatakse mängu valik, kuidas jagatakse rolle ja mänguasju, kuidas luuakse reeglid ja reguleeritakse neist kinnipidamist jne. Vanus Mänguliik Mängu liigi kirjeldus Eeldatavad tulemused Kuni Loovmäng Matkimismäng Tegevustele on iseloomulik korduvus ja 3 aastased ühelaadsus lapsed Matkib tegevustes vahetult kogetud tegevusi Tegevused on suunatud iseendale Ehitusmäng Ladumismäng Ladumisega seotud ehitusmäng Ladumine suuruse ja värvi järgi Mängud Lihtsamad rollimängud, mis on seotud ümbritseva maailmaga: laps joob tassist, kammib juuksed, paneb nukud magama, sõidutab autot Ehitab torni, rongi (kuni 5 eset), laob klotsid üksteise kõrvale, ehitab klotsidest lihtsamad kujundid: garaaž, voodi, hooned.

6 3-5 aastased lapsed Õuemäng Liivast lihtsamate onnide / vormide tegemine Laob liiva auto peale või ämbrisse, ehitab liivast mäge, kaevab auke, valmistab erineva vormiga kooke Õppemäng Kõnearendusmäng Lühilausetega kõne Häälte matkimine Esemete, omaduste, tunnuste määramine Loovmäng Lauamäng Liikumismäng Meeltemäng Rollimäng Lavastusmäng Ilma reegliteta mäng Suuruste, vormide ja värvuste järgi sorteerimise mängud Koordinatsioonimängud Liigutuste matkimine Mälukujutlused Vahetud tajutud meeltekogemuste tunnetamine Laps võtab täiskasvanult teatud rolli ja tegutseb rollile vastavalt Laps kasutab keerukamaid mänguvahendeid mängu jooksul Laps kehastub ülekantud rollile Lihtsa süžeega rollimäng Ehitusmäng Konstrueerimismäng Laps konstrueerib ruumilisi esemeid vabas vormis / plaani, juhendi järgi Laps voldib lihtsamaid töid Modelleerimine Süžeega ehitamine Riimisalmide õppimine (tii-tii-tihane), loomade häälte äraarvamine ja matkimine, näpumängude mängimine. Esemete kirjeldamine tunnuste järgi (punane-tomat, karvane-lammas) Sarnaste kujundite leidmine, lihtsad puzzled (kuni12 osa), piltdoomino, suured mosaiigid, tunnuste järgi sorteerimine (nt. kõik ringid), paeltega mängud, ühiste tunnuste leidmine Loomade liigutuste matkimine, pimesikumäng Meeli ja mälu arendavad mängud: peitus, Mis on kadunud?, telefonimäng, helide kuulamine, häälte kuulamine, esemete kompimine ja ära arvamine, liigutuste kordamine, kiirereaktsiooniga mängud (plaksuta kui on õige) Riietumine, söötmine, magama panemine, lihtsamad rollimängud: arsti-, kodu-, juuksuri-, poemäng, tööriistadega mängud (ehitaja, torumees), lühikeste juttude lavastamine Ehitab linna, autoteed, pesula, ja mängib seal süžeelist mängu, erinevate esemete meisterdamine paberist, puidust, metallist, plastikust, valmistab Lego klotsidest konstruktsioone (kuni10 etapi juhendis) 6

7 5-7 aastased lapsed Õuemäng Laps ehitab ruumilisi esemeid looduslikust materjalist Õppemäng Kõnearendusmäng Laps kasutab kõnes 5-6 sõnalisi täislauseid Laps kasutab kõnes grammatiliselt õigeid lauseid Metafoorne kõne Loovmäng Lauamäng Liikumismäng Meeltemäng Rollimäng Lavastusmäng Laps mängib lihtsamate reeglitega mängu Laps võrdleb, sorteerib, järjestab tunnuste järgi Laps tunneb ja orienteerub ajas ja ruumis Laps mängib lihtsamate reeglitega mänge Laps mängib koordinatsioonimängud keerukamate liigutustega Laps mängib lihtsaid interaktiivseid mänge (liigutused ja kõne) Laps mängib lühiajalisele mälule toetuvaid mänge Laps mängib meelte tunnetamise mänge Laps mängib enesekontrolli arendavaid mänge Laps mängib funktsionaalset rollimängu Laps loob minimaailma Laps loob oma maailma Rollidele iseloomulik käitumine, täielik ümberkehastumine, rollide jagamine enne 7 Ehitab maja ja onni kividest, okstest, ehitab liivalossi ja lumekindlust, lumememme, valmistab erinevaid kooke Liisusalmide, mõistatuse ja luuletuste kuulamine ja õppimine, esemete kirjeldamine mälu järgi, riimi ja lause lõpu välja mõtlemine, häälimine, näpumängud, assotsiatsioonide leidmine, Doomino, loto, memoriin, puzzled, lihtsate reeglitega täringumängud, loogilised paarid (kinnas-sokk), Leia sarnane (kuni 5 objekti), Leia kõige suurem\ pikem, Leia, mis ei sobi ritta, ajas orienteerivuse mängud (reasta õiges järjekorras). Jalgpall, kullimäng, võistlusmängud, Värvipotid, Heeringas, heeringas, Haned-luiged, viskemängud, jne. Meeli ja mälu arendavad mängud: peitus, Kes läks peitu, Ma läksin reisile ja nägin.., Arva ära, mis see on, Leia puuduv osa. Häälte kuulamine, esemete kompimine ja ära arvamine, liigutuste kordamine, helide järgi otsimine või eristamine, vigade leidmine, kiirereaktsiooniga mängud (plaksuta kui on õige). Nukumajad, talud, juuksur, arst, pood, politsei, kodumäng, külalised, teater, juttude lavastused jne.

8 mängu, mängu planeerimine (süžee, vahendid, rollid) Režissööri mäng (laps planeerib mängu täies ulatuses ning kehastab ümber) Ehitusmäng Konstrueerimismäng Ruumiline konstrueerimine vabas vormis / plaani, juhendi järgi Keerukamad voltimistööd Modelleerimine Õuemäng Liivast, lumest ehitamine Looduslikust materjalist konstrueerimine Õppemäng Kõnearendusmäng Laps räägib täislausetega Laps kasutab grammatiliselt õigeid lauseid Laps kasutab metafoorset kõnet Lapsel on arenenud huumorimeel Abstraktse kõne areng Laps kasutab sisekõne Lauamäng Laps mängib keerukamate reeglitega mängu Laps osaleb rühmatöös Laps võrdleb, sorteerib, järjestab tunnuste järgi Laps tunneb aja-ruumi mõisteid Liikumismäng Reeglitega mängud Koordinatsioonimängud Interaktiivsed mängud Süžeega mängud Lego, puidust klotsid, metallist konstruktorid ning koostekomplektid, keeruliste objektide ehitamine (parkla, laevad, linnad), tööjaotuse jagamine keerukamate ehitiste puhul, keeruliste mudelite valmistamine loodus- ning jääkmaterjalidest. Suurte losside ja kindluste meisterdamine, onnide, keerukamate konstruktsioonide valmistamine(veskid, talud jne) Liisusalmide, luuletuste, mõistatuste kuulamine ja õppimine, juttude koostamine ja lavastamine Doomino, puzzled, pärlimängud, täringumängud, loto, küsimustega mängud, memoriin, mosaiigid, leia erinevusi (kuni 12), leia sarnasusi, loogiliste paaride ja hulkade leidmine jne. Leia kõige suurem\ pikem, Leia, mis ei sobi ritta, ajas orienteerumise mängud (reasta õiges järjekorras), ruumis orienteerumise mängud Noolemäng, orienteerumine, võistlusmängud, spordimängud, võistkondadega mängud, luuramine, aarete otsimine ja peitmine. 8

9 Meeltemäng Lühiajalisele mälule toetuvad mängud Meeldejäämise strateegiate õppimine Meelte areng ja tunnetamine Enesekontrolli väljakujunemine Meeli ja mälu arendavad mängud: peitus, Kes läks peitu, Ma läksin reisile ja nägin, Arva ära, mis see on, Leia puuduv osa. Häälte kuulamine, esemete kompimine ja ära arvamine, jutukeste kuulamine ja arutlemine, helide järgi otsimine või eristamine, vigade leidmine, kiirereaktsiooniga mängud (plaksuta kui on õige) TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED Tunnetus- ja õpioskustena käsitletakse lapse infotöötlusoskusi. Eelkõige taju, mälu, tähelepanu ja mõtlemise erinevaid aspekte ning lapse oskust kasutada neid protsesse uute oskuste ja teadmiste omandamisel. Kuigi mainitud tunnetusprotsesse kasutame absoluutselt kõigis tegevustes, siis eriti vajalikuks osutub nende kasutamise ja suunamise oskus just uudse info omandamisel ehk õppimisel. a) taju ja tähelepanu milline on taju eristamisvõime ja maht, kuivõrd mõtestatult laps ümbritsevat tajub, kas tal õnnestub tähele panna olulist ja kui püsiv tähelepanu on; b) mälu ja teadmiste omandamine mida teevad lapsed selleks, et info meelde jääks ja kuidas õnnestub salvestatud info mälust kätte saada; c) mõtlemine millised on analüüsi- ja sünteesioskused, milliste tunnuste alusel laps võrdleb, rühmitab ning kuidas järjestab; d) arutlus- ja järeldusoskused; e) õpioskused soov tegutseda koos täiskasvanuga ja järgida juhiseid, valmisolek ja oskus uurida, katsetada ning hankida ise uusi teadmisi, oskus harjutada õpitavat, küsida ja kasutada abi. Kuni 2 aastase lapse omandatud tunnetus ja õpioskused: * Hangib ümbruskonnast aktiivselt infot, info hulka reguleerib lapsele täiskasvanu. * Keskendub lühikeseks ajaks ühele tegevusele, sõnalise juhendamise korral on püsivam. * Tegutseb teistega kõrvuti ja osaleb ühistegemistes. * Mängib teiste lastega igapäevaseid olukordi kajastavaid rollimänge. * Mõistab sõnade ja esemete objektide tähendusi. * Suhtleb 1 2 sõnaliste lausetega tuttava täiskasvanuga, kasutab mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid (osutamine, miimika). * Tunneb huvi raamatute vastu, saab aru lihtsatest jutukestest, seostab jutu sisu oma kogemustega. * Tunnetab keskkonna mõju avastab seoseid oma tegevuse ja selle tagajärje vahel. * Rühmitab esemeid ühe nähtava tunnuse alusel. * Omandab uusi seoseid aktiivse tegutsemise ning käelise tegevuse kaudu. 2 3 aastase lapse omandatud tunnetus ja õpioskused: * Leiab enesele tegutsemist, plaanib ja organiseerib koos täiskasvanuga. 9

10 * Keskendub tegevusele lühikeseks ajaks, tema tähelepanu ei ole veel püsiv. * Tegutseb vahetult konkreetsete asjadega, kui ka asu kujutavate sümbolitega. * Kordab ja jäljendab varasemaid mälupilte rollimängudes. * Mängib mõnda aega koos teiste lastega, järgib lihtsamaid reegleid. * On omandanud sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada. * Osaleb dialoogis. * Eristab oma kogemustele tuginedes realistlikke sündmusi väljamõeldud lugudest. * Rühmitab asju ja esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või nimetuse järgi. * Lapsel on ettekujutus arvumõistest ja värvuste nimetusest. * Leiab võrdluse alusel ühiseid ja erinevaid jooni, nendevahelisi seoseid, kasutab info saamiseks keelt, mitte miimikat. 3 4 aastase lapse omandatud tunnetus ja õpioskused: * Oskab osaliselt oma tegevusi planeerida ning tegutseb iseseisvalt otsese juhendamiseta. * Plaanib minakeskse kõne abil oma tegevust ja lahendab probleemid (Mari läheb õue mängima). * Tema kõne toetub mälule ning sõltub sellest, kellega koos ja mis olukorras ta on. * Saab aru mõistatustest ja lihtsamatest piltlikest võrdlustest. * Järgib lihtsaid reegleid, huvitub võistlusmängudest, tahab mängus olla edukas. * Osaleb ühistöös ning teeb koostööd teiste lastega (ehitusmäng, rollimäng, võistlusmäng, kunstitegevus jms). * Liigitab lihtsamate üldmõistete või mitme tunnuse järgi. * Saab aru arvumõistetest, huvitud tähtedest. * Omandab uusi teadmisi praktiliste olukordade, kogetud emotsioonide, kujutluste ja kõne kaudu. 4 5 aastase lapse omandatud tunnetus ja õpioskused: * Tegutseb lühikest aega iseseisvalt, tegutsemiskindluse saavutamiseks vajab veel täiskasvanu abi. * Reguleerib oma käitumist ja emotsioone täiskasvanu abiga, hakkab oma tegevust planeerides kasutama sisekõnet (planeerides tegevust ei räägi häälega, mida tegema hakkab, vaid teeb seda mõttes). * Tegutseb koos teistega, teda motiveerivad eakaaslased * Keeleline areng võimaldab lahendada ülesandeid ja probleeme ning saavutada kokkuleppeid. * Katsetab, uurib erinevaid võimalusi, kasutades sümboleid, kujutlusi, reaalseid esemeid. * Osaleb erinevaates mänguliikides (rolli -, lavastus -, ehitusmäng) ja kunstitegevustes. * Räägib esemetest, mis pole kohal, olukordadest, mis toimusid minevikus või leiavad aset tulevikus, fantaseerib. * Keskendub huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit. * Oskab vaadelda ja märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid. * Eristab rühmi ja oskab rühmi võrrelda. * Lapsel on ettekujutlus numbritest, tähtedest ja sümbolitest. * Omandab teadmisi kogemuste ja kõne kaudu, tegutseb aktiivselt ning lahendab probleeme. 10

11 5 6 aastase lapse omandatud tunnetus ja õpioskused: * Plaanib oma igapäevategevusi, seab eesmärke, lõpetab alustatud tegevuse. * Suudab keskenduda tegevusele vähemalt minutit. * Kasutab kujutlusi luues ja tegevusi planeerides sisekõnet (ei räägi häälega mida kavatseb teha, vaid teeb seda mõttes). * Kasutab kõnet info saamiseks, uute teadmiste omandamiseks. * Järgib ühistegevustes reegleid, suudab reegleid selgitada. * Osaleb aktiivselt käelistes tegevustes. * Saab aru asjade suhetest ja omadustest, ajalis ruumilisest järjestusest. 6 7 aastase lapse omandatud tunnetus ja õpioskused: * Plaanib oma igapäeva tegemisi, üritab tegutseda sihipäraselt ning lõpetab alustatud tegevused. * Suudab reguleerida oma käitumist, emotsioone. Kasutab eakaaslastega suheldes arutlevat dialoogi, räägib rohkem iseendast, tunneb huvi teiste vastu. * Toetub tegutsedes oma tegevusele antavale tagasisidele, eakaaslaste hinnangule ja võrdlustele teistega. * Keskendub korraga mitmele tegevusele ja on suuteline kestvamaks tahtepingutuseks. * Seab uudses olukorras täiskasvanu sõnalise juhendamise abil eesmärke. * saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna. * Mõtleb nii kaemuslik kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi. * Suhtub õppimisse positiivselt tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada. * Rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel. * Kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist. * Osaleb erinevates mänguliikides (rolli -, ehitus -, lavastus -, liikumis -, õppemäng), järgib reegleid. * Teab ja kasutab tähti, numbreid, sümboleid, kirjutab etteütlemise järgi 1 2 silbilisi lihtsaid sõnu ( ema, isa, karu, täna, tule jms. ), teeb lihtsamaid matemaatilisi tehteid SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED Sotsiaalsete oskustena käsitletakse lapse oskusi suhelda ümbritsevate inimestega, nii eakaaslaste kui täiskasvanutega, nii tuttavate kui võõrastega. Siin on olulised: a) soov olla kontaktis, oskus kontakti algatada ja seda hoida ning oskus väljendada enda seisukohti; b) oskus saada aru teiste inimeste emotsioonidest, mõista nende käitumise motiive ja aktsepteerida enda omadest erinevaid seisukohti; c) valmisolek ja oskus lahendada erimeelsusi; d) oskus käituda viisil, mis püüdleb teiste heaolu lohutada, abistada, jagada asju jne.; e) oskus tegutseda koos eakaaslaste või täiskasvanutega, seada ühiseid eesmärke, kehtestada reegleid ja pidada neist kinni. 11

12 Enesekohaste oskustena käsitletakse lapse võimet mõista iseennast - oma tundeid ja mõtteid, ning olla oma tegevustes iseseisev. Iseseisvus seostub konkreetsete eneseteenindusoskustega aga ka lapse võimega algatada uusi tegevusi ning olla neis püsiv. Iseseisvumine seondub ka sellega, kuivõrd mõistetakse ümbritsevas keskkonnas tegutsemisest tulenevaid ohtusid ja osatakse valida ohutuid tegevusi. Võime mõista iseennast on ilmselt olulisim omadus, mis eristab inimest teistest loomadest. Tegemist on üsna keeruka psüühilise kompleksiga, millesse kuuluvad näiteks: a) oskus saada aru oma tunnetest, väljendada neid sotsiaalselt aktsepteeritaval moel ja tulla toime negatiivsete emotsioonidega; b) oskus märgata nii enda füüsilisi kui psüühilisi omadusi ning neid kirjeldada; c) oskus näha endas positiivset, mis on aluseks enesetõhususe kujunemisele, mis omakorda seondub suurema algatusvõime ja tegutsemisjulgusega; d) oskus mõista sotsiaalset tagasisidet oma käitumisele ja arvestada sellega. e) enesekohased oskused hõlmavad ka eneseteenindust, mille saab jagada kaheks esmased ja teisesed eneseteenindusoskused. Esmaste eneseteenindusoskustena käsitletakse neid, mis seostuvad vahetult lapse enese kehaga nagu söömine, tualeti kasutamine, riietumine, kammimine ja hügieeniharjumused. Teisesed eneseteenindusoskused on seotud lapse vahetus ümbruses igapäevase toimetulekuga ja hõlmavad nt oma asjade hoidmist, enese järelt koristamist, oludele vastavat riiete valikut, söögi (laste puhul nt võileiva) valmistamist jmt. Kuni 2 aastase lapse omandatud sotsiaalsed ja enesekohased oskused: * Väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti. * Teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning oskab keelduda ja ei öelda. * Üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed. * Hindab oma oskusi ja suutlikkust paremaks, kui need tegelikult on. * Teab oma ees- ja perekonnanime ja elementaarseid viisakusreegleid ning kasutab neid, kui seda on talle õpetatud. * Sööb, joob ja riietub lahti valdavalt iseseisvalt ning püsib suurema aja päevast kuiv ja puhas. * Reageerib sõltuvalt olukorrast ja ümbritsevate inimeste käitumisest. * Mõistab selgelt väljendatud keeldu EI TOHI, ÄRA TEE. * Tunneb huvi teiste laste vastu, jälgib neid ja mängib nendega kõrvuti. * Toetub võõrastega suheldes ja enesekindluse saavutamiseks tuttavatele täiskasvanutele. * Matkib täiskasvanu tegevusi, millele saab tagasisidet. 2 3 aastase lapse omandatud sotsiaalsed ja enesekohased oskused: * Saab aru, et inimestel võivad olla tema omadustest erinevad tunded ja emotsioonid. * Väljendab tugevaid emotsioone, oma mina. Võib karta tundmatuid ja uusi asju. * Tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia. * Lapse enesekindlus on kõikuv, vajab turvalisust, tunnustust, rutiini, reegleid. * Osaleb koos täiskasvanuga ühistegevustes, teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti, jagab mõnikord oma asju teistega valdavalt on ta siiski omandihoidja. Loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos. * Täidab igapäevaelu rutiini. * Järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle ja tegevusi. 12

13 3 4 aastase lapse omandatud sotsiaalsed ja enesekohased oskused: * Väljendab sõnaliselt lihtsamaid emotsioone, soove, tahtmisi, seisukohti, püüab jõuda kokkulepeteni. * Tahab olla iseseisev, kuid sageli pole tal enda suutlikkusest ettekujutust. * Saab hakkama eneseteenindamisega (riietumine, söömine), on kujunenud tualetiharjumused. * Teab oma nime, vanust, sugu, märkab soolisi erinevusi. * Seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid. * Väärtustab oma saavutusi, vajab oma tegevuse tunnustamist ja täiskasvanu tähelepanu. * Püüab vahel teisi abistada ja lohutada, tal on ettekujutlused teiste inimeste tunnetest ja nõuetest. * Osaleb lühikest aega ühistegevuses, kuid eelistab üht mängukaaslast rühmale. * Arvestab reegleid mängudes ja tegevustes, mida juhib talle autoriteetne inimene. * Saab aru lihtsamatest käitumise reeglitest seltskonnas, püüab täita kodukorra reegleid. Saab aru valetamisest kui taunitavast käitumisest. * Huvitub võistlusmängudest ning tahab olla edukas. 4 5 aastase lapse omandatud sotsiaalsed ja enesekohased oskused: * Hakkab mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid. * Väljendab oma emotsioone ja räägib nendest. * Suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt, suudab kuigivõrd oma tegude eest vastutada. * On tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut. * Imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rolle, kasutades tema sõnavara ja maneere. * Eelistab sootüübilisi mänge (poisid autodega, tüdrukud nukkudega jms). * Naudib rühma kuulumist, eakaaslaste seltsi, ühistegevusi teeb eesmärgi saavutamiseks koostööd. * Arvestab reegleid, kogemusi ja muutusi. Järgib teiste poolt reeglite täitmist. Kõne areng võimaldab arusaamatusi lahendama sõnaliselt. * Oskab avalikus kohas sobivalt käituda. TEAB mida tohib, mida mitte. 5 6 aastase lapse omandatud sotsiaalsed ja enesekohased oskused: * Tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti, arvestab teistega käitumistes ja vestlustes. * Seab endale eesmärke ja üritab neid ellu viia. * On oma tegevuses orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetusele. * Eelistab omasoolisi mängukaaslasi, kujunevad esimesed sõprussuhted. * Suudab lühikest aega täiskasvanu kontrollita kaaslastega mängida ning teha koostööd omal viisil. * Järgib mängudes jaa tegevustes reegleid, eriti reeglite täitmist teiste poolt. 6 7 aastase lapse omandatud sotsiaalsed ja enesekohased oskused: * Püüab mõista teiste inimeste tundeid ja nende mitteverbaalseid väljendusi, arvestab neid oma käitumises ja vestluses. * Vastutab rohkem oma tegevuse eest, räägib oma kavatsustest. * Suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, oskab teistega arvestada, suhtub teiste laste tegemistesse sallivamalt. * Suudab tegutseda iseseisvalt, sõltub vähem oma vanematest, vastutab oma käitumise eest. 13

14 * Algatab mänge ja tegevusi. * Püüab kõigega hakkama saada, on tundlik oma ebaõnnestumiste ja teiste hinnangute suhtes, otsib vastastikkust mõistmist ja kaasaelamist oma tunnetele. * Hoolib väiksematest, osutab neile abi, küsib endale ise abi vajaduse korral. * Loob sõprussuhteid. * Järgib rühmas reegleid ning arvestab rühma vajadusi, oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele. * Talub muutusi ja vanematest eemalolekut, siiski uues olukorras on ebakindel ja tõmbub endasse. * Arutleb lihtsamate eetiliste probleemide üle ning teeb vahet hea ja halva vahel nii enda kui teiste puhul. * Kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD Õppekavas tuuakse välja järgmised valdkonnad: mina ja keskkond keel ja kõne eesti keel kui teine keel matemaatika kunst muusika liikumine MINA JA KESKKOND Eesmärgid: Laps mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult. Laps saab ettekujutuse oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas. Laps väärtustab nii eesti kui ka teiste rahvuste kultuuritraditsioone. Laps väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult. Laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi. Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses. Õpisisu: sotsiaalne keskkond; tehiskeskkond; looduskeskkond. 14

15 Lapse arengunäitajad õppekava läbimisel: Teema / lapse vanus 3 aastane laps 5 aastane laps 7 aastane laps MINA Ütleb küsimise korral oma eesnime Vastab õigesti küsimusele, kas ta on tüdruk või poiss Ütleb vastuseks vanuse küsimisele oma ea aastates või näitab seda sõrmedel Oskab öelda oma nime, vanust ja sugu (tüdruk, poiss) PEREKOND JA SUGULASED KODU LASTEAED KOOL AMETID ELUKUTSED Nimetab pereliikmeid: ema, isa, õde, vend Teab õdede ja vendade nimesid Vastab küsimustele oma kodu ja pereliikmete kohta Oskab nimetada oma rühma nime Suudab leida oma koha rühmas (kapp, voodi, tool, käterätik) Nimetab rühmas olevaid esemeid Ütleb küsimise korral rühmakaaslaste ja õpetajate ning õpetajaabi nimed Nimetab pereliikmete koduseid toimetusi Kirjeldab oma perekonda (pereliikmed + onu ja tädi, pereliikmete nimed ja perekonnanimed) Kirjeldab oma kodu: eramu, korter, talumaja Nimetab kodu asukohta linnas - tänav, maal talu, küla Kirjeldab pereliikmete koduseid tegevusi ja nimetab oma kohustusi nende hulgas Nimetab oma lasteaia nime Oskab kirjeldada oma tegevusi ja mänge Teab nimetada lasteaiatöötajaid ja nende tegevusi Teab oma, võõra ja ühise omandi tähendust Oskab nimetada vanemate ameteid 15 Oskab end tutvustada Teab oma kohustusi Kirjeldab enda omadusi ja huve Teab oma pereliikmeid ja lähisugulasi Mõistab, et pered võivad olla erinevad Jutustab oma vanavanematest Oskab kirjeldada oma kodu ja kodukohta Teab kodust aadressi ja telefoni Teab lasteaia aadressi Nimetab erinevaid ameteid lasteaias ja nende vajalikkust Kirjeldab lasteaia kodukorda ning teab rühmareegleid ja traditsioone Teab kooli kui õppimise kohta Oskab kirjeldada, mille poolest lasteaed koolist erineb Oskab nimetada pereliikmete elukutseid ja ameteid

16 TÖÖD Matkib lihtsamaid töövõtteid Asetab töövahendid kokkulepitud kohta Kirjeldab üldtuntud elukutseid oma kodukohas Loetleb tuntumate ametite juurde kuuluvaid töövahendeid Põhjendab mängu- või töökoha korrastamise vajadust Teab oma rahvust ja keelt ning riigi tähtsamaid sümboleid (lipp, hümn, vapp, rahvuslill, - lind) Oskab nimetada sündmusi, mille puhul heisatakse riigilipp Oskab nimetada erinevaid rahvusi oma rühmas ja kodukohas 16 Teab ja oskab kirjeldada erinevaid elukutseid ning nende vajalikkust Mõistab töö ja vastutuse tähtsust Soovib osaleda jõukohases kodutöödes Selgitab raha otstarvet KODUMAA TEISED RAHVUSED EESTIS Osaleb jõukohasel viisil vanemate laste ja täiskasvanute tegevuses kodumaale tähtsatel päevadel (ruumide kaunistamine, laulude laulmine, peoriiete kandmine jm) Leiab Eesti lippu nähes erinevate värvide seast Eesti lipu värvid Nimetab Eesti riigi sümboleid (lipp, hümn, vapp, lind, lill, kivi ) Teab kodulinna sümboleid Oskab Eesti kaardil näidata oma kodukohta Teab Eesti Vabariigi presidendi nime Oskab nimetada teisi rahvusi ja keeli ning teab nende kombeid ja traditsioone, suhtleb teisest rahvusest lastega Teab ja nimetab Eesti lähinaabreid (Läti, Soome, Rootsi, Venemaa) TÄHTPÄEVAD Räägib oma sünnipäevast Kirjeldab tähtpäevi peres Teab eesti rahva traditsioone ja PÜHAD JA KOMBED (kuidas tähistatakse) Oskab kirjeldada tuntumaid kombeid Nimetab küsimise korral rahvakombeid ja nendega seotud Teab tähtpäevi ja nende tähistamise pühadega seotud tegevusi tegevussi (vastlad, mardipäev, vajalikkust (tarkuse-, emakeelekadripäev),lastekaitse-, sõbrapäev) Oskab kirjeldada tähtpäeva tähistamist oma lasteaias või kodus (kolmekuninga-, volbri-, jaani-, hingedepäev) ÜLDINIMLIKUD Teab mõistete hea ja paha Teab mõistete õige ja vale Teab mõistete ausus ja autus VÄÄRTUSED JA tähendust tähendust tähendust ning oskab vastavalt käituda ÜLDTUNNUSTATUD Meeldetuletamise korral Teab üldtuntud viisakusreegleid Oskab järgida käitumisreegleid KÄITUMISREEGLID tervitab, jätab hüvasti, palub ja Tunneb ja järgib lauakombeid erinevates olukordades (kaupluses, tänab teatris, kirikus jms) Mõistab vastutust oma tegude, käitumise eest SÕPRUS JA ABIVALMIDUS Küsimise korral nimetab oma Nimetab küsimise korral sõbra Oskab luua ja hoida sõprussuhet- teab

17 HOOLIVUS TURVALISUS JA TÄHELEPANELIKKUS SUHTUMINE ERINEVUSTESSE EHITISED KODUMASINAD sõprade nimesid Oskab haiget saanud sõpra lohutada Tunneb ära oma kodu ja lasteaia ning tuttavad teenindusasutused Oskab küsimise korral nimetada kodus kasutatavaid kodumasinaid ja elektroonikat (kell, pliit, külmkapp, arvuti, pesumasin, televiisor jm) Oskab küsimise korral nimetada sõidukeid (auto, rong, buss, lennuk, laev, tramm, troll) positiivseid omadusi Oskab sõpra lohutada ja abistada Oskab andeks anda ja leppida Märkab kaaslast ja oskab teisi arvestada Oskab väljendada oma emotsioone teisi arvestavalt (rõõm, mure jm) Oskab kirjeldada inimeste erinevusi (keeleline, rassiline, vanuseline, tervisest tulenev) ja abivahendeid (prillid, ratas-tool, vaegnägemine valge kepp, vaegkuulmine kuuldeaparaat) Kirjeldab kodumaja omapära: maja osad ja nende otstarve, ruumid ja nende sisustus Oskab nimetada erinevaid ruume lasteaias ning teab nende otstarvet, kirjeldada lasteaia õueala ning seal kasutatavaid vahendeid Kirjeldab kodumasinaid ja elektroonikat ning teab nende otstarvet ja nendega seotud ohte 17 sõpruse tähendust, oskab kirjeldada sõbraks olemist ning tahab sõber olla Kirjeldab tundeid tülitsedes ja leppides Oskab kirjeldada oma emotsioone ja tundeid Oskab kaasinimestega tähelepanelikult käituda (vanemad, vanavanemad jt) Oskab arvestada oma arvamustest ja huvidest erinevaid huve ja arvamusi Teab nimetada erivajadustega inimestele vajalikke abivahendeid, pakub võimalusel erivajadustega inimestele oma abi Oskab kirjeldada vanaaja kodu ja selle sisustust, teab nimetada kõrvalhooneid ning nende otstarvet Oskab nimetada maja ehituseks kasutatavaid materjale (puit, kivi) Oskab nimetada teenindusasutusi ja nende vajalikkust (kauplus, polikliinik, pank, apteek, kingsepatöökoda, kaubanduskeskus jms) Teab nimetada kodukohale olulisi ehitisi (mõis, kirik, klooster jms) Kirjeldab kodumasinaid ja elektroonikat ning teab nende otstarvet ja nendega seotud ohte (kirjeldused on täpsemad, võivad lisanduda põllutöömasinad) SÕIDUKID Kirjeldab erinevaid sõidukeid ja Oskab nimetada või kirjeldada erineva teab nende otstarvet töö tegemiseks vajalikke sõidukeid (kraanaauto, prügiauto, teerull) JÄÄTMED Leiab loodusest prahti ja toob Kirjeldab, kuidas tema kodus Teab, miks on vaja prügi sortida -

18 TERVISE VÄÄRTUSTAMINE HAMMASTE TERVIS selle kokkulepitud kogumiskohta (prügikast, prügikott, ämber) Teab hammaste hooldamise vahendeid Harjab hambaid täiskasvanu abiga prügi sorditakse Nimetab tervist hoidvaid tegevusi (tervislik toitumine, piisav kehaline aktiivsus, piisav uni ja puhkus, mäng, hea tuju, meeldivad suhted jms) Nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi (hammaste pesemine, tervislik toitumine, hambaarsti juures) TERVISLIK TOITUMINE Nimetab toiduaineid Nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev INIMKEHA TUNDMINE OHUTUS JA TURVALISUS Osutab küsimise korral peale, kätele, jalgadele silmadele, suule, ninale ja kõrvadele Nimetab esemeid, mis võivad olla ohtlikud (nuga, käärid, tuli) Oskab nimetada kehaosi ja teab nende vajalikkust 18 paber, klaas jms. Oskab kirjeldada asjade korduva kasutamise võimalusi Mõistab asjade säästlikku kasutamise vajalikkust (tarbetud ostud, raiskamine) Kirjeldab, mida tähendab tema jaoks terve olemine, kirjeldab, kuidas hoida enda ja teiste tervist (näited tervisliku käitumise ja riskikäitumise vältimise kohta) Teab, mis on haigus Teab, milline tegevus või käitumine kahjustab tervist (suitsetamine, sh. passiivne, alkoholi tarvitamine, vägivald) Selgitab, miks tekivad hambaaugud Järgib hammaste hooldamise ja hoidmise põhimõtteid igapäevaelus Oskab nimetada, milliseid toiduaineid on vaja iga päev süüa rohkem ja milliseid vähem, et olla terve Selgitab, mis on südame ja kopsude kõige olulisem ülesanne, ning teab, millised tegevused aitavad neid hoida tervena Teab tüdruku ja poisi erinevusi Nimetab kohti, esemeid ja aineid, mis võivad olla ohtlikud (nt. trepid, rõdu, aknad, kuum toit/vedelik, lahtine tuli, ravimid, terariistad, kemikaalid, elekter, veekogud, ehitised) Nimetab tegevusi, mis võivad olla ohtlikud (talvel jääle minek, ujumine täiskasvanu järelevalveta, rattasõit kiivrita, mängimine ohtlikes kohtades tänav, ehitis, liivakarjäär) Selgitab, et õnnetuse korral tuleb pöörduda täiskasvanu poole

19 KODUKOHA LOODUS veekogud, kodupaiga mets jms. LOOMAD elupaigad, eluviisid, välimus PUTUKAD elupaigad, välimus TAIMED kasvukohad, välimus ÖÖ JA PÄEV nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses AASTAAJAD nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses ning loomade ja inimeste tegevused Tunneb rõõmu looduses (õues) viibimisest Oskab osutamise korral nimetada metsa, muru, lille, puud Oskab küsimise korral nimetada tuttavat looma ja tema kehaosi, tuttavat lindu Teab, et mõned loomad elavad metsas ja mõned inimeste juures (kodus) Oskab nimetada tuttavaid putukaid (lepatriinu, sipelgas, mesilane) Eristab tuntumaid puu-ja aedvilju välimuse ning nimetuse järgi Oskab osutamise korral nimetada tuttavaid lilli Oskab küsimise korral iseloomustada ööd ja päeva (on valge) Oskab nimetada talve ja suve iseloomulikke nähtusi (talvel sajab lund, on külm; suvel saab ujuda, on soe) 19 Selgitab, miks ei tohi võõrastega kaasa minna Teab, kuidas käituda ühissõidukist väljudes Teab rulluiskude ja rulaga sõitmise nõudeid (kiiver, põlve- ja küünarnukikaitsed, ohutud paigad) Oskab nimetada oma kodukoha veekogusid (jõgi, järv, meri, laht) Oskab nimetada, kirjeldada kodukoha tuntumaid seeni Oskab nimetada tuttavaid loomi, kirjeldada nende välimust ja öelda, kus nad elavad Teab putukate elupaiku mesilane ja mesilastaru, sipelgas ja sipelgapesa Oskab nimetada ning kirjeldada tuttavaid puid, lilli, puu- ja köögivilju Eristab ning nimetab päeva ja ööd (päeva ja öö vaheldumise iseloomustamine ning seostamine taimede ja loomade tegevusega) Oskab nimetada kõiki aastaaegu ja neid iseloomustada Oskab kirjeldada kodukoha loodust (mere ääres, park, mets suur puu jne), nimetada ning iseloomustada metsloomi, koduloomi ja putukaid Oskab nimetada teravilju, mida kasutatakse söögiks või mis kasvavad kodukoha lähedal põldudel Nimetab tuntumaid erineva elupaiga ja viisiga loomi ning kirjeldab nende välimust Teab loomade käitumise erinevusi eri aastaaegadel (rändlinnud, talveuni, pesaehitus ja poegade toitmine) Oskab kirjeldada tuttavate putukate välimust ja nende elupaiku Oskab nimetada ning kirjeldada aias ja metsas kasvavaid taimi marjad: mustikas, maasikas, pohl, sõstar, tikker jms; puud: õuna-, pirni-, kirsipuu, toomingas, pihlakas, jms Kirjeldab oma sõnadega loodust ja inimesi erinevates tsüklites: ööpäev, nädal, aastaring Seostab muutusi looduses aastaaegade vaheldumisega ning oskab neid kirjeldada Oskab nimetada inimeste iseloomulikke tegevusi olenevalt

20 ILMASTIK erinevad ilmastikunähtused INIMESE MÕJU LOODUSELE loodushoid, säästev areng VALGUS, VESI, TEMPERATUUR, ÕHK, TOITAINED nende tähtsus taimedele ja loomadele VALGUSFOOR JA TÄNAVA ÜLETAMINE Oskab nimetada erinevaid ilmastiku-nähtusi (sajab lund, vihma, päike paistab) Mõistab, et lilli nopitakse vaasi panekuks Teab, et prügi visatakse selleks ettenähtud kohta Teab, et taimed ja loomad vajavad kasvamiseks vett ja toitu Teab valgusfoori ja tulede tähendust (punane, kollane, roheline) Nimetab ilmastikunähtusi ja kirjeldab neid Mõistab, et joogivett on vaja kokku hoida (hamba-, nõudepesu, joogivesi) Mõistab, et elektrit tuleb kokku hoida (kustutab toast lahkudes tule) Teab, et inimene saab talvel loomi aidata Mõistab, et on vaja istutada puid ja muid taimi Oskab hoida enda ümber puhtust looduses, kodu ümbruses Teab, et taimed ja loomad vajavad kasvamiseks vett, valgust ja õhku Oskab kirjeldada erineva temperatuuri mõju taimedele, loomadele ja inimestele Teab valgusfoori tulede süttimise järjekorda ning nende tähendust aastaajast (seemnete külvamine, taimede istutamine, põldude kündmine, mererannas päevitamine, veekogudes ujumine, jalgrattaga sõitmine, lehtede riisumine, suusatamine jne) Oskab nimetada loomade iseloomulikke tegevusi olenevalt aastaajast (ehitavad pesa, toidavad poegi, talveuni, rändamine lõunasse ) Selgitab ilmastikunähtuste seost aastaaegadega Suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning säästvalt Kirjeldab, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud tema koduümbruse loodusele Teab, kuidas loomi talvel aidata, ja oskab seda teha Teab, kuidas viga saanud või inimese poolt hüljatud looma aidata Teab prügi sortimise vajalikkust ning oskab sortida lihtsamat prügi (pudelid, paber, olmeprügi) Soovib osaleda looduse korrastamises Selgitab valguse, temperatuuri, vee, toitainete ning õhu tähtsust taimedele, loomadele ja inimestele Oskab kirjeldada oma teekonda kodust lasteaeda Teab, kuidas ületada ristmikku 20

21 LIIKLUSMÄRGID SÕIDUKID HELKUR TURVATOOL JA VÖÖ Teab mõisteid sõidutee ja kõnnitee Teab liiklusmärkide tähtsust (aitavad ohutult liigelda) Teab liiklusvahendeid ja eriotstarbelisi sõidukeid Teab jalgrattaga sõitmise nõudeid (kiiver) Teab helkuri kasutamise vajalikkust Autoga sõites istub turvatoolis turvavööga kinnitatult Teab, kuidas sõiduteed ületada Oskab ületada tänavat jalgrattaga (jalgratas käe kõrval) Teab liiklemise erinevusi linnas ja maal Oskab kasutada hädaabinumbrit 112 Teab liiklusmärkide tähendusi Teab jalakäijatega seotud liiklusmärkide tähendusi Teab liiklusvahendite erinevusi ning eriotstarbeliste sõidukite ülesandeid ja tähtsust Oskab ühissõidukis käituda (viisakus, sisenemine, sõidupilet) Teab turvavöö ja turvatooli vajalikkust sõidukis, kasutab neid sõites autoga Oskab kirjeldada liiklemise ohtusid erinevates ilmastikuoludes (libe tee, paduvihm, pimedus jms) Oskab selgitada, kus ja kuidas helkurit kanda Teab, kuhu kinnitada helkurribad Kasutab autoga sõites turvatooli, turvavööd KEEL JA KÕNE Eesmärgid: Lapsel on oskus tulla toime igapäevasuhtluses kaasvestlejana ja kuulajana ning vestluse algatajana. Lapsel on huvi lugemise- kirjutamise vastu ja tal on kujunenud lugemise- kirjutamise algoskused. Laste tundemaailm on rikas ja pakub positiivseid elamusi lastekirjanduse ja muude eakohaste tekstide kuulamisel- lugemisel. Laps on julge ennast väljendama ja esinema. Lapsel on kõnes õige hääldus, õiged grammatilised vormid ja lauseehitus. Lapse tundeeluelu on ilukirjanduse tundmise kaudu rikkam. Lapse mõttemaailm on avaram lastekirjanduse kaudu saadud teadmiste tõttu ümbritseva elu, kodu ja kodumaa, meie mineviku osas. Lapse sõnavara on rikas, keelevaist arenenud. Lapsel on kujunenud õigeid väärtushinnangud ning käitumisharjumused. Laps rakendab praktilist lugemise- ja kirjutamise oskust igapäevategevustes ja suhtlemisel. Õpisisu: keelekasutus hääldamine, sõnavara, grammatika; suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 21

22 lugemine ja kirjutamine; lastekirjandus. Lapse arengu näitajad õppekava läbimisel: SUHTLEMINE 2 aastased lapsed 3 aastased lapsed 4 aastased lapsed 5 aastased lapsed 6 aastased lapsed 7 aastased lapsed Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut Kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid (osutamist) koos üksikute sõnadega Vastab täiskasvanu küsimustele ja korraldusele tuttavas situatsioonis mingi tegevuse, häälitsuse või 1-2 sõnalise ütlusega Osaleb dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi, vastab vajaduse korral rohkem kui ühe lausungiga Kasutab erinevat intonatsiooni ja hääle-tugevust sõltuvalt suhtluseesmärgist (teatamine, küsimine,palve jm) Kommenteerib enda ja/või kaaslase tegevust 1-2 lausungiga Mõistab teksti, mis on seotud tema kogemuse ja tegevusega Loeb peast või kordab järele 1-2 realist luuletust Algatab ise aktiivselt suhtluse Suhtleb meelsasti ja aktiivselt eakaaslastega koostegevuses Küsib täiskasvanult palju küsimusi teda ümbritsevate asjade kohta Kommenteerib enda ja kaaslase tegevust, räägib, mida tehti 2 3 lausungiga Räägib 2 3 lausungiga mõnest hiljuti kogetud emotsioonidest Jutustab pildiseeria järgi, öeldes iga pildi kohta ühe lausungi Algatab ja jätkab täiskasvanuga dialoogi ka väljaspool tegevussituatsiooni, nt vahetab vesteldes muljeid oma kogemuste põhjal, esitab tunnetusliku sisuga küsimusi (Miks ta nii tegi? Kuidas teha?) Kasutab rollimängus erinevat intonatsiooni ja hääletugevust Kasutab õigesti mõningaid viisakusväljendeid Annab kuuldud teksti sisu edasi täiskasvanu suunavate küsimuste abil, väljendades end peamiselt üksikute, sidumata lausungitega Jutustab nähtust, tehtust ja möödunud sündmustest 3-5 lausungiga (mida ta tegi kodus pühapäeval) Loeb peast kuni 4 22 Räägib iseendast ja esitab küsimusi täiskasvanu kohta (Kus ja kellega ta elab? Kas tal on lapsi?) Kasutab ja mõistab suhtlemisel nalja, narritamist Püsib teemas, vajaduse korral läheb kaasa teiste algatatud muutusega Annab edasi kuuldud teksti, muinasjutu, sündmuste järgnevust, põhjusi ning tegelaste käitumist täiskasvanu suunavate küsimuste/ korralduste abil Jutustab pildi või kogemuse põhjal seotud lausungitega Jutustades seob lausungeid peamiselt sõnadega JA, SIIS Suunab kõnega kaaslaste tegevust ja annab sellele Valib intonatsiooni ja sõnu olenevalt kaassuhtlejast (laps, täiskasvanu) ja/või suhtlusolukorrast (kodu, võõras koht). Jutustab olu- ja tegevuspiltide järgi, kirjeldab tuttavaid esemeid ja nähtusi, andes edasi põhisisu ning olulised detailid. Tuletab mõttelüngaga tekstis iseseisvalt puuduva info. Räägib sellest, mida hakkab tegema, plaanib tuttavaid tegevusi. Laiendab jutustades täiskasvanu suunamisel tekst (tuletab eelnevat ja järgnevat tegevust, sündmust) Jutustamise ajal parandab ja täpsustab oma teksti

23 realisi liisusalme, luuletusi Mõistab teksti, mis pole otseselt seotud tema kogemusega 23 hinnanguid GRAMMATIKA 2 aastased lapsed 3 aastased lapsed 4 aastased lapsed 5 aastased lapsed 6 aastased lapsed 7 aastased lapsed Kasutab tuttavas situatsioonis ja tegevuses grammatiliselt vormistamata 1 2 sõnalisi lauseid (Miku õue = Mikk tahab õue minna) Kasutab üksikuid käände- ja pöördevorme juhuslikult mõne sõna puhul (ainsuse omastav, osastav, tegusõna 3.pööre) Kasutab sõnu enamasti ühes, üksikuid sõnu juhuslikult 2-3 vormis. Väljendab kõnes mõnda järgmistest suhetest: eitus (ei taha), kuuluvus (tädi lusikas), asukoht (emme siia), omadus (auto katki), subjekt- Mõistab ning kasutab tuttavas tegevuses ja situatsioonis 3 5 sõnalisi lihtlauseid. Kasutab kõnes õigesti enamikku käändevorme Kasutab kõnes õigesti tegusõna käskivat kõne-viisi (Joonista! Istu!) Kasutab kõnes õigesti tegusõna kindla kõneviisi olevikuvorme (sõidab, laulavad) Kasutab kõnes õigesti tegusõna maja da- tegevusnime (hakkame mängima, ei taha mängida) Kasutab kõnes eri tüüpi lihtlauseid, sh. koondlauseid Kasutab kõnes lihtsamaid suhteid väljendavaid rindlauseid sidesõnad JA, AGA Kasutab kõnes õigesti tegusõna lihtmineviku vorme (sõitis, laulsid) Kasutab kõnes lihtsamaid põimlauseid Kasutab kõnes nudja tud- kesksõnu (söödud- söönud) Kasutab kõnes omadussõna võrdlusastmeid (suur suurem kõige suurem) Kasutab tingivat kõneviisi (mängisin, mängiksin) Ühildab sõnu arvus (karud söövad) ja käändes (ilusale lillele, punase palliga). Kasutab kõnes õigesti enamikku nimisõna käändevorme mitmuses (ilusatel lilledel) Kasutab kõnes õigesti saava ja rajava käände vorme (saab lauljaks, jookseb kivini) Märkab grammatikavigu täiskasvanu kõnes (lugeb = loeb; mõmmi maga = mõmmi magab; lillene = lilleline ) ning osutab neile Kasutab kõnes enamasti õigesti umbisikulist tegumoodi (loetakse, pesti) Kasutab kõnes kõiki käändevorme ainsuses ja mitmuses Kasutab kõnes käändevorme harva esinevates funktsioonides (kohakäänded ajasuhete väljendamiseks: hommikust õhtuni), Kasutab kõnes õigesti osastava ja sisseütleva käände erinevaid lõpuvariante (palju linde, konni, autosid). Kasutab kõnes enamasti õigesti laadivahelduslikke sõnu (poeb pugema; siga sead) Kasutab õigesti põimlauseid, mis väljendavad põhjust (...sest), tingimust ( kui...,siis), eesmärki (...,et...)

24 24 objekti suhe (issi anna pall) SÕNAVARA 2 aastased lapsed 3 aastased lapsed 4 aastased lapsed 5 aastased lapsed 6 aastased lapsed 7 aastased lapsed Kasutab oma kogemustega seostuvaid konkreetse tähendusega sõnu (~ 50) tuttavas situatsioonis Kasutab nimi ja tegusõnu (näu = kiisu, opa = võta sülle), ase- ja määrsõnu (siia, seal, nii) Mõistab sõnu (rohkem kui 50) ühes kindlas tähenduses tuttavas olukorras Kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi Kasutab tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega ta ise on kokku puutunud Kasutab kõnes värvust, suurust, jt. hästi tajutavaid tunnuseid tähistavaid omadussõnu Kasutab kõnes mõningaid üldnimetusi (lapsed, riided) Kasutab tagasõnu (all, peal, sees, ees, taga) ruumisuhete tähistamiseks Mõistab ja kasutab kõnes nii üld- kui ka liiginimetusi (kuusk, kask on puud, tuvi, kajakas on linnud) Kasutab kõnes objektide osade /detailide nimetusi (käpad, saba, rool) Kasutab kõnes mõningaid liitsõnu (tuttmüts, kelgumägi) ja tuletisi (täpiline laulja) Kasutab kõnes mõningaid vastandsõnu (lühike pikk, must puhas) Kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu (arg, kaval, igav) Kasutab kõnes aega väljendavaid nimisõnu hommik, päev, õhtu, öö Moodustab vajaduse korral sõnu uudsete või võõraste objektide, nähtuste või tegevuste tähistamiseks (tikkudest maja = tikumaja, nuga õuna koorimiseks = õunanuga) Kasutab kõnes õigesti aega väljendavaid määrsõnu eile, täna, homme Kasutab kõnes mõningaid samatähenduslikke sõnu (jookseb, lippab, sibab) Mõistab samatüveliste sõnade tähenduste erinevusi (joonistaja, joonistus, jooneline) Kasutab õigesti sihilisi ja sihituid tegusõnu (veereb veeretab, sõidab sõidutab) Nimetab ühe õpitud kategooria piires vähemalt 2 sõna (lilled, tulp, roos). Selgitab kuuldud kujundlike väljendite (tuul ulub, kevad koputab aknale) tähendust oma sõnadega ja / või toob enda näiteid. Kasutab kõnes mõningaid abstraktse (s.o mittekogetava vastega) tähendusega sõnu mõtlen, arvan, julge, lahke. Kasutab kõnes inimesi ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu. Liidab ja tuletab tuttavas kontekstis keelenormi järgides sõnu. Kasutab õigesti aja- ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu (vahel, kohal, otsas, varem, hiljem, enne, pärast). Mõistab abstraktseid üldnimetusi õpitud valdkondades (sõidukid,elusolendid,

25 25 tähtpäevad, kehaosad) HÄÄLDAMINE 2 aastased lapsed 3 aastased lapsed 4 aastased lapsed 5 aastased lapsed 6 aastased lapsed 7 aastased lapsed Hääldab õigesti mõnda üksikut lühikest sõna Kordab õigesti järele tähenduselt võõraid sõnu. Hääldab õigesti võõrhäälikuid (f.š) tuttavates sõnades (Fanta, šokolaad) Hääldab sõnades õigesti häälduslikult lihtsamaid häälikuid A E I O U P M T L Kasutab oma kõnes tuttavaid 1-2 silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris Hääldab õigesti enamikku häälikuid (erandid võivad olla R S K Õ Ü ) Kasutab oma kõnes tuttavaid 2-3 silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris Hääldab sõnades õigesti lihtsamatest häälikutest koosnevaid konsonantühendeid (nt. -nt, lt, mp.) Hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid Hääldab õigesti 3-4 silbilisi tuttava tähendusega sõnu Hääldab õigesti kõiki häälikuühendeid 1-2 silbilistes tuttava tähendusega sõnades Hääldab õigesti sageli kasutatavaid võõrsõnu (taburet, banaan ) KIRJALIK KÕNE 2 aastased lapsed 3 aastased lapsed 4 aastased lapsed 5 aastased lapsed 6 aastased lapsed 7 aastased lapsed Vaatab koos täiskasvanuga pildiraamatuid, täiendab täiskasvanu juttu osutamisega pildile või üksiku sõna ütlemisega pildi kohta. Vaatab üksi ja koos täiskasvanuga pildiraamatuid: keerab lehte, osutab pildile ning kommenteerib pilte Kuulab sisult ja keelelt jõukohaseid etteloetud tekste Eristab kuulmise järgi tuttavaid häälikuliselt sarnaseid sõnu üksteisest (tass kass, pall sall, uba tuppa),osutades Tunneb täiskasvanu häälimise või rõhutatud hääldamise järgi kuulmise teel ära hääliku häälikute reas Tunneb ära ja nimetab üksikuid tähti Matkib lugemist ja kirjutamist, kritseldades kriidi või pliiatsiga Tunneb kuulates iseseisvalt ära hääliku häälikute reas ja sõnades (va häälikuühendites) Kuulab ettelugemist, olles seejuures aktiivne (osutab piltidele, küsib, parandab ettelugejat tuttava teksti puhul) Kirjutab õigesti üksikuid sõnu trükitähtedega (oma nime) Häälib täiskasvanu abiga (järele korrates), abivahendeid kasutades), 1-2 silbilisi sulghäälikuta ja häälikuühendita sõnu Määrab hääliku asukoha (alguses, lõpus, keskel) häälikuühendita sõnas Kordab täiskasvanu eeskujul eri vältes kahest sõnast koosnevaid ridu ( koli-kolli(iiiv.); koli- Nimetab ja kirjutab enamikke tähti Veerib 1-2 silbilisi sõnu kokku Häälib õigesti 1-2 silbilisi ka sulghäälikuid sisaldavaid häälikuühenditeta sõnu. Kirjutades märgib õigesti 1-2 silbilisi sõnu, sõnas kõik häälikud õiges järjekorras ühekordsete tähtedega (lähen koli). Eristab häälikuühendita sõnas