PUITMAJALEHT 2019 Eesti puitmaja loodussõbralikkus ja ajalooline usaldusväärsus kaasaegsete lahendustega Aprill 2019 Puit maailmas tõusulainel, Eestis
|
|
- Reet Ernits
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 PUITMAJALEHT 2019 Eesti puitmaja loodussõbralikkus ja ajalooline usaldusväärsus kaasaegsete lahendustega Aprill 2019 Puit maailmas tõusulainel, Eestis keskpärane Eesti puitmajatootjad tegutsevad väga edukalt rahvusvahelistel turgudel, kuid ühise arengu eesmärgil äris konkureerivate ettevõtete ühe laua taha saamine on omaette väljakutse. Kui riikide tasandil on valdkonnaüleste kohtumiste korraldamine võrdlemisi lihtne on ühised lahendamist vajavad teemad ja probleemid, sarnased positsioonid, organisatoorsed struktuurid ja rutiinid ning ressursid, siis ettevõtluses planeeritakse asju teisiti. LAURI KIVIL Eesti puitmajatootja konkureerib Läti ja Leedu tootjaga, Rootsi tootja Soome puitmajade valmistajaga, samuti oleme konkurendid regionaalselt. Ühine vaenlane Süsteem, mis sisaldab mõisteid bürokraatia masinavärk, tähtsad mehed portfellidega, soojad kohad EL-is töötab laitmatult, luues pidevalt koosolekuid, kohtumisi, töögruppe jne. Erasektor, kes seda kõike rahastab, on oma tegevuses sellise koostöö vastand ja töötegemist ei mängita. Ettevõtetesse on sisse kodeeritud ise hakkama saamine ning seljad pannakse kokku siis, kui on võimalik luua uus lisandväärtus. Ühise laua taha istutakse juhul, kui on idee millegi uue loomiseks ja endal ressursse vähe (äriarendus ja ettevõtete laienemine, start-up), lahendamist vajab mõni ettevõtlust takistav ühiskondlik probleem (lahendus näiteks erialaliitude abil) või on äripartnerite vahel tekkinud n-ö kasumi või kahjumi jagamise väljakutse. Condoleezza Rice on öelnud, et kõige paremini ühendab ühise vaenlase olemasolu. Nii nagu tögavad soomlased rahvusena meid, viskame meie nalja lätlaste üle, rootslased soomlaste üle jne. Samal ajal on ju selge, et näiteks julgeoleku kontekstis oleme kõik ühel pool piiri ning kui on ka ühine äriline väljakutse, on ettevõtlusalane koostöö võimalik. Eepiline võrgustik Rahvusvaheline koostöö meie konkurentidega ei ole seni olnud klastri ja erialaliidu prioriteet. Selle aasta 28. veebruar läheb aga ajalukku, kuna Tallinnas kogunesid Skandinaavia ja Baltikumi puitehituse klastrite juhid, kes panid aluse ühisele koostöövõrgustikule EPIC Wood (European Partnership in Construction Wood) ning defineerisid ka puitehituse kontekstis ühised vaenlased. Oma ootusi kaardistades sai selgeks, et regioonidena on meil üksteiselt palju õppida. Skandinaavia partnerid hindavad kõrgelt meie ettevõtete valmisolekut areneda keeruliste projektide kaudu, samuti koostöövalmidust ja avatust, kvaliteetsele lõpptulemusele orienteeritust ning ekspordivõimekust. Meie tootjatele vaadatakse selles kontekstis igas mõttes alt üles. Meie omakorda ei suuda mõista, kuidas on Soome, Rootsi, Norra ja Taani suutnud luua laiapõhjalised puitehituse edendamise meetmed ja süsteemid, loonud puidule niivõrd positiivse kuvandi ning leidnud sellele ka elluviijad ja järgijad nii riiklikul kui ka kodaniku tasandil tekivad rohelised linnad, kokku on lepitud puitehituse mahu protsendid, teadlikult toetatakse puidusektori arengut ja innovatsiooni, puitmajas elamine on prestiižne. Julgus areneda Riikide ja sektoritena on meil kõigil omad edulood ja arengupuudused, kuid kogu EPIC Wood klastri ühine eesmärk peab olema luua ehituses innovatsiooni puidu innovaatilise kasutusega, vältida puidust avalike hoonete keskpäraseid arhitektuurseid ja ehitustehnilisi lahendusi ning jagada parimaid praktikaid riikide vahel. Selleks: 1. Avalike hoonete ehitamine peab looma innovatsiooni, aitama arendada ehitustehnoloogiat ning kaasajastada seadusi; 2. ühise koostööna loome turgu keskkonnakahjulike ressursside ja materjalide arvelt (puit taastumatute ressursside asendajana), mitte ei konkureeri omavahel puitehituse mahu kasv Euroopa Liidus kümne aastaga kaks korda; 3. toome oma riiki partnerite parimad riiklikud praktikad kui maailm ehitab 18-korruselisi hooneid (isegi Joensuus on valmimas 14-korruseline puitmaja), siis miks Eesti näitel oleme kordades vähem ambitsioonikamad; 4. rohkema puidu kasutamisega ehituses tagame jätkusuutliku tuleviku kogu ühiskonnale Põhjamaade ja Baltikumi puidu ja puitehituse oskustega ehitame üles nii oma riigid kui ka kogu Kesk-Euroopa. Keskpärane Eesti Eesti Puitmajaliit tähistab maikuus oma 20. tegevusaastat. Selle aja jooksul on erialaliit aidanud tõsta nii ühiskonna teadlikkust puitehitusest Eestis kui ka tagada sektori konkurentsivõime välisturgudel. Mul on kahju, et enamik meie puitmajatootjaid peab nimetama oma koduturuks Norrat, Rootsit, Saksamaad vms. Oleme sattunud positsiooni, kus oleme teiste unistuste teostajad, on selleks siis 14-korruseline Treet või põhjanaabrite rahvusraamatukogu puitkonstruktsioonid. Koduturu puitehituse mahtu saame parimal juhul iseloomustada sõnaga keskpärane. See ei tohiks nii olla ja just EPIC Wood rahvusvahelise koostöövõrgustiku kaudu on võimalik seda järgmise kümne aasta jooksul muuta Eesti ei saa olla ainult suurim EL-i puitmajade eksportöör, vaid peab muutuma riigina eeskujuks või vähemalt siseriikliku puitehituse mahtude arvestuses võrdväärseks partneriks meie Skandinaavia eeskujudele. Õnneks ei pea häid praktikaid ise leiutama. Ametnikel ja ministritel tasub teha sisulist koostööd Soome, Rootsi ja Norra kolleegidega ning neilt parimad praktikad üle võtta. Viru hotelli hoone Tallinnas, mis on ca 10 m madalam kui maailma kõrgeim puitmaja Mjøstårnet Norras. Ka selliseid hooneid saab tänapäeval ehitada puidust. FOTO: RAUL MEE/ÄRIPÄEV Maailma kõrgeim (81 m) puithoone Mjøstårnet Norras. FOTO: MOELVEN LIMTRE AS AKSO-HAUS
2 2 Puitmajaleht 2019 Puidust kontori- ja administratiivhoone Austrias, HK Architekten, 2013 FOTO: BRUNO KLOMFAR Mäe otsa rajatud restoran Saksamaal Oberstdorfis, HK Architekten, 2017 FOTO: NORMAN RADON Hermann Kaufmann uue põlvkonna puitehituse teerajaja Vestlus Hermann Kaufmanniga leiab aset hiljuti valminud Viimsi riigigümnaasiumis, mis on eriline seetõttu, et on ehitatud suures osas puidust. KÜSIS: MIHKEL URMET TEKST: VERONIKA VALK-SISKA KAMP Arhitektide kavandatud kolmekorruselises koolimajas on puit kasutusel nii kandekonstruktsioonides kui ka viimistlusmaterjalina. Majas ringi vaadates arvab Hermann Kaufmann oma arhitektikogemuse põhjal, et Austrias oleks see hoone valminud sprinklersüsteemita ning puitviimistlust poleks tuleohutuse ettekäändel sel viisil peidetud tuleohutuse küsimus oleks Austrias teisiti lahendatud. Kuidas sündis sedavõrd sügav huvi puidu vastu? Kasvasin üles puidust ehitatud talumajapidamises, kuhu kuulus puidutöökoda. Mäletan suurepäraselt oma lapsepõlve ruumilist keskkonda, puitdetaile ja puidu mõnusat lõhna. Minu isa ja vanaisa ning kolm venda on puusepad, mu onu ja nõbu on arhitektid. Tulen puitu armastavast perekonnast. Tegin lapsepõlves puidutööd ning see materjal hakkas mulle meeldima. Läksin arhitektiks õppima eesmärgiga see materjal ühiskonda tuua ning näidata puidu eeliseid. Olen kogu oma elu proovinud arendada uusi ehitustüpoloogiaid ja -viise, kuna mul on keskmisest sügavam huvi ehituskonstruktsiooni ja -protsesside vastu see pärineb mu isalt ja vanaisalt. Puit tekitab inimeses sooja tunde, see on inimesele loomuomaselt sümpaatne materjal. lide kasutusvõimalustest. 1920ndatel juurdunud modernistlik arhitektuurikäsitlus oli puidukasutusele hukatuslik ja puitehituse areng peatus ligi neljakümneks aastaks. Modernismi levikuga kadus paljudel inimestel mitme põlvkonna vältel puithoones elamise kogemus. Modernistliku arhitektuuri tähelepanu keskmes olid teised materjalid nagu betoon, klaas ja teras. Praegu näeme aga, et puitu nõutakse taga nõutakse selle materjali kvaliteeti. Usun, et oleme ühe revolutsiooni alguses. Puit tuleb ehitussektorisse tagasi, kuna lubab hooneid tehases toota. Kuivast ja kergest materjalist eeltootmine, mis hõlbustab ehitustegevust üha tihedamaks muutuvas linnakeskkonnas. Ehituse valmimiskiirus muutub tähtsamaks, kuna ehitamine tekitab müra, segab liiklust ja muud eluolu. Mida kiirem, seda edukam oled olen veendunud, et puit naaseb linnadesse. Milline on sel juhul uue ajastu arhitektuur ja ehitus? Mind huvitab, et ehitus oleks mõistlik. Tsemendi tootmisele kulub 10 protsenti CO 2 emissioonist maailmas. Puidu kasvamiseks on aga vaja ainult päikest, mitte lisaenergiat nagu mitmete teiste ehitusmaterjalide puhul. Tänapäevane hea ruumilahendus ja arhitektuur on silmitsi oluliste ühiskonnamuutustega, kus näiteks demograafilised väljakutsed nõuavad, et kavandaksime sellise arhitektuuri ja materjalikäsitlusega hooneid, mida saab maitse või vajaduse muutumi- Mida kiirem, seda edukam sa oled olen veendunud, et puit naaseb linnadesse. Austria arhitekt Hermann Kaufmann Tallinnas Forum Wood Building Baltic 2019 konverentsil. FOTO: EDMOND MÄLL Iga klient vastutab ühiskonna ees, et tellida head arhitektuuri. Kui tõenäoline on puidu kui ehitusmaterjali ulatuslikum naasmine linnaehitusse? Puit on olnud inimesele läbi aegade väga lähedane. Elamuehituses on puitu kasutatud aegade algusest ja kuigi linnades on puitu ehituseks kasutatud pikki sajandeid, tekkis vahepeal seisak, sest avardus teadmine teiste materjase korral väiksema keskkonnamõjuga uue olukorraga kohandada. Toetun oma loomingus põhjalikult läbi uuritud tehnoloogiatele ja materjalidele ning püüan kasutada ehitusmaterjale viisil, kuidas see on kõige mõistlikum. Uuenduslikud ristkihtliimpuit jt lahendused on tuleviku võti, sest lubavad ehitada kõrgemaid ja suuremaid hooneid, nagu linnades vajame. Arhitekti eriala on pidevas arengus, kus võetakse kasutusele uusi insenertehnoloogilisi võtteid, kombineeritakse uusi materjale, proovitakse leida säästvaid lahendusi ja soovitakse teha järjest paremaid maju. Kõigi tänapäevaste eeltootmise võimaluste juures näeme puidu renessanssi ja arhitektid ei tohiks sealjuures kaotada oma võtmepositsiooni vastasel juhul ei saa tagada arhitektuuri kvaliteeti. Arhitekt vastutab hea elukeskkonna eest. Peame õppima senisest rohkem koostööd tegema inseneride ja ehitajatega, leidma nendega ühise keele, et mitte oma positsiooni kaotada. Arhitektid peavad olema ehitusvaldkonna arenguga suurepäraselt kursis automatiseerimise ja arvutustehnoloogia arengu valguses on oluline meeles pidada, et ükski masin iseenesest ega ka insener või ehitaja üksi ei loo head arhitektuuri, vaid selleks on vaja head, teadmistega arhitekti. Kes ja kuidas vastutab elukeskkonna säästva arengu eest? Iga klient vastutab ühiskonna ees, et tellida head arhitektuuri. Mistahes ehituse puhul tuleb leida arhitekt, kes oskab kavandada maja, mis lisaks otstarbe täitmisele annab ühiskonnale veel midagi. Ühtpidi räägime energiatõhusast ehitamisest, aga teistpidi rajame suuri eramualasid. Ühepereelamute massehitus on taristule üleliia koormav. Tulevikus ei ole ühepereelamu enam noortele atraktiivne ega taskukohane, kuna nad ei saa endale lubada maa ostu, vee ja kanalisatsiooni ning muu taristu rajamist. Mind huvitab elamuehituses see, kuidas luua puidust suuremaid elamuehitusprojekte ja korterelamuid. Austrias ei saa riik ette kirjutada, et hoone tuleb teha puidust, kuna see ei oleks betooni-, tellise-, terase- jm tööstusele vastuvõetav. Küll saab aga ette öelda, et ehitus olgu nii energiasäästlik kui võimalik. Kütte puhul seda vaadataksegi, kuid ei nähta kogu ehituskaart ega ehitusprotsessi tervikuna. Tegelikult on tänapäeval olemas CO 2 emissiooni arvutamise viise, mis võtavad arvesse ehituse võimalikult paljusid aspekte. Kus on Eesti puidusektori võimalus? Eestil oleks võimalik rääkida maailmale üht arusaadavat, lihtsat lugu. Eestis on palju metsa ja valitsus võib öelda, et kasutame omaenda taastuvaid ressursse mõistlikult: ärme põleta oma loodusressurssi, vaid kasutame seda ehituses, et hoida süsinikku seotuna. Kui kasvatatakse uus mets, on 100 või 200 aasta pärast võimalik taas otsustada, kas puitu põletada või taaskasutada ehk ehitada või toota sellest midagi. Puit pole odavaim materjal, kuid puitmajal on parem hinna ja kvaliteedi suhe. Puidust ehitatud keskkonnas on inimese tervis parem, tal on seal mugavam. Heast puitmaterjalist majaelementide tootmine on ka tulus äri, kuid puidu väärtuste esiletõstmise ja väärindamise valguses vajab tänapäeva tehasemajade toodangu puhul tähelepanu arhitektuuri kvaliteet. Majatootjad peavad mõistma, et hea toode sünnib heast disainist. Green
3 Puitmajaleht FOTOD: ESTNOR OÜ EstNor paneb Vaela kortermajadesse Skandinaavia hinge Harjumaal Kiili vallas tegutsev puitmajatootja EstNor OÜ on 19 tegutsemisaasta jooksul eksportinud 99% oma toodangust Skandinaaviasse. Nüüd aga tõi EstNor Skandinaavia ka Kiili valda täpsemalt Vaelasse. Kui siiani võis EstNor oma Eestisse ehitatud maju kahe käe sõrmedel kokku lugeda ning sõrmi jäi ülegi, siis mõned aastad tagasi otsustati senist praktikat muuta ning katsetada kinnisvaraarendust ka kodumaal. Võrreldes Skandinaaviaga ehitatakse Eestis puidust eramuid iga aastaga järjest rohkem, kuid kortermaju, just seda, milles oleme Skandinaavias kõige tugevamad, endiselt väga vähe. Kuna nägime, et kinnisvaraarendajatel puudub julgus ja ka kompetents puidust kortermajade arendusi Eestis algatada, otsustas EstNor selles segmendis ise turgu muuta. Kiili valda Vaelasse ehk üsna EstNori tehase lähedale soetati sobiv kinnistu, kuhu planeeriti neli 8 korteriga elumaja ning lisaks kaks ärihoonet. Kõik Skandinaavia stiilis. Pärast kaks aastat kestnud detailplaneeringut oldi ehituseks valmis. Kogu ehitustegevus jaotati kümnele kuule. Praegu ollakse töödega ilusti graafikus. Ehitustööde avapauk anti aasta juunis, kui alustati teede ja kommunikatsioonide rajamisega. Augustis toimusid esimese maja elementide montaažitööd ning aasta lõpuks valmisid esimesed kaks maja. 15. detsembril elasid esimesed elanikud juba oma uutes korterites. Suur huvi korterite vastu oli arendajale meeldivaks üllatuseks, sest kolmekümne kahest korterist on praeguseks müümata veel ainult kolm, aga huvilised on juba siingi olemas. Mis teeb kortermaja skandinaaviapäraseks? Peamine erinevus võrreldes meil levinud majadega seisneb selles, et Skandinaavia stiilis kortermajad on puitkonstruktsioonil ja meenutavad pigem ridaelamuid. Kahekorruselistes majades on lahtised trepikojad, mis tekitavad eraldi sissekäikudega omamoodi privaatsuse. Igas majas on kahe-, kolme- ja neljatoalised korterid. Kõik hooned on lamekatusega, fassaadid on lahendatud osaliselt puidu ja osaliselt krohviga. Vaelasse kerkivad hooned vastavad B-energiaklassi nõuetele, küte on lahendatud maasoojuspumpadega (kõikides ruumides on vesipõrandaküte) ja igas korteris on oma soojustagastusega ventilatsiooniseade. Kuna eestlane on saunalembene rahvas, otsustati rajada kolme- ja neljatoalistesse korteritesse ka saunad. Igal korteril on lisaks oma rõdu, panipaik ja parkimiskoht vajadusel isegi kaks kohta! Kasutame Eesti materjale Kindlasti on Eesti inimestele hea uudis see, et ehkki järgitud on põhjamaist ehitusstiili, on Vaela korter- majade välisseina-, siseseina-, vahelae-, katuse- ja rõduelemendid toodetud ettevõtte EstNor tehases, mis asub ehitusplatsi vahetus läheduses. Seega avaldas elementide transport, püstitus ja tööde organiseerimine, mis kõik toimus samas piirkonnas, kliendile positiivset mõju, kuna selle kõige tulemusel oli ka ruutmeetri hind mõnevõrra väiksem. EstNor Arendusel on peagi valmivate kortermajade kõrval ka kaks ärikinnistut, millest ühele planeeritakse rajada Vaela spordiklubi, mis hõlmaks vee- ja saunakeskust, jõusaali, pakuks võimalusi rühmatreeninguteks jpm. Meie silmis kujuneks Vaelast sellise kontseptsiooni järgi täisväärtuslik elukeskkond ning Kiili valla üks hinnatuim elamupiirkond. Tõsi, spordiklubi on praegu küll veel idee tasandil. Esialgsed joonised on aga valmis ning kohe algavad läbirääkimised valla ja võimalike operaatoritega. Arendaja soov on rajada spordiklubisse kuue rajaga 25-meetrine bassein, kus saaksid ujumas käia nii Kiili elanikud kui ka kooliõpilased, aga see plaan eeldab kõigepealt valla toetust, et ettevõtmine sellisel kujul ära tasuks. TASUB TEADA Vaela kortermajade kohta leiab rohkem infot: Majade tootja ja ehitaja on EstNor OÜ: Nordic Houses mõtestab oma põhiäri ÜRO kestliku arengu eesmärkidega Miks me seda äri teeme? Seda võiks iga ettevõtja endalt küsida. Nordic Houses on üheks oma neljast põhiväärtusest pidanud vastutustunnet ning on võtnud eesmärgiks selles pidevalt areneda. Vastutustundlikkus tähendab meie jaoks kvaliteetsete (kauakestvate, keskkonda ja tervist säästvate) puitmajade tootmist, ausameelset juhti- mist ning inimeste heaolust hoolimist (töötajate, klientide ja laiema kogukonna tervisest ning arengust). Neis teemades ongi meie suurim mõju ja roll ühiskonnas. Et jutt ainult jutuks ei jääks, saime möödunud suvel koos Sustinere meeskonnaga kokku, et olla teadaolevalt päris esimene ettevõte Eestis, kes soovib oma äritegevuse ja selle mõju ühiskonnas mõtestada lahti ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide (Sustainable Development Goals) raames. Sustinere ja MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum on meie partnerid jätkustuuliku ja vastutustundliku äri kujundamisel ning kommunikeerimisel. Esimeses ettevõttesiseses töötoas valisime SDG-dest enda jaoks olulisimad, et nende teemadega konkreetsemalt edasi minna. Praeguseks oleme analüüsinud ja kaardistanud fookusteemad, kus saame veel teadlikumalt ja vastutustundlikumalt ühiskonna arengusse oma panuse anda. Puitmajatootjana on meie jaoks oluline metsade jätkusuutlikkus, säästev tootmine, energiasäästlikkus ning nii kogukondlik kui ka üleilmne koostöö. Oleme kindlad, et need teemad kõnetavad ka meie häid koostööpartnereid. Sellest tulenevalt kutsusime analüüsiprotsessi käigus kokku meie põhiliste huvigruppide esindajatega ühise ümarlaua. Uurisime, kuidas saab Nordic Houses oma koostööpartnerite ja klientidega üheskoos panustada. Tahame seada oma edaspidiseid sihte selliselt, et see looks väärtust nii meie ettevõttele kui ka ettevõtte tegevusega seotud välistele huvigruppidele laiemalt. Ümarlaual osalesid meie suurimad kliendid, materjalitarnijad, logistikapartner, KOV-i esindaja, haridusasutuste ja erialaliitude esindajad ning kogukonna esindaja. Milleks me seda kõike siis teeme? Ikka tugevama strateegia, tuleviku, juhtimisotsuste ja huvigruppidega suhtlemise nimel.
4 4 Puitmajaleht 2019 Kortermaja Rootsis, Kodumajatehase AS FOTO: LINDMAN PHOTOGRAPHY AB Helsingi raamatukogu fassaadi- ja katuseelementide projekt, Timbeco Woodhouse OÜ FOTO: SERGEI ZJUGANOV Tootmiskompleks Eestis, Peetri Puit OÜ/Arcwood FOTO: TÕNU TUNNEL Viimsi riigigümnaasium, Peetri Puit OÜ/Arcwood Eramu Norras, EstNor OÜ FOTO: MARIS TOMBA FOTO: JOSTEIN TOLLEFSRUD Aasta tehasemaja 2019 Timbeco Woodhouse OÜ Helsingi raamatukogu fassaadi- ja katuseelementide projekt Aasta tehasemaja konkursi eesmärk on esile tõsta Eesti ettevõtete toodetud puitmaju ja erilahenduste projekte ning seeläbi propageerida puitu kui mitmekülgset ehitusmaterjali. Tehasemaja konkurssi korraldasid Eesti Puitmajaliit ja -klaster üheksandat korda. Võistlusele saatsid oma objektid 19 puitmajatootjat, kokku 34 huvitavat projekti Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist, Norrast, Hollandist, Austriast, Liechtensteinist ja Jaapanist. Suvemaja Rahu, Akso-Haus OÜ/ELO House FOTO: MARIS TOMBA Konkursile laekunud tööde seast valiti välja üldvõitja, parim avalik hoone, kortermaja, eramu, väikeehitis ja erilahendus. Veel andsid žürii ja konkursi toetajad välja mitmeid eripreemiaid. Aasta tehasemaja konkursile võis esitada töid Eesti ettevõte, kes tehasetingimustel puitmaju toodavad, hoonete endi asukohast sõltumata. Kõigist konkursil kandideerinud projektidest asusid Eestis 17 hoonet, Norras viis, Rootsis kolm ja Soomes kolm. Lisaks esitati kaks tehasemaja Jaapanist ning üksikud puitmajad Hollandist, Lätist, Liechtensteinist ja Austriast. Konkursitöid hindasid TalTechi ehitusfüüsika professor dr Targo Kalamees, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor dr Jarek Kurnitski, arhitekt Markus Kaasik, arhitekt Veronika Valk-Siska ja ajakirjanik Eva Kiisler. Žürii hindas hoonete juures nii arhitektuuri, inseneritööd, energiatõhusust kui ka funktsionaalsust aasta tehasemaja konkurssi toetasid AkzoNobel, ESSVE, ISOVER, BMI Monier, NorDan, Raitwood, Revismo 3D, Ruukki, SENCO, Tervemaja, Tyvek, Velux ja Delfi. Üldvõitja ja parim erilahendus: Lisaks VELUXi eripreemia parima valguslahenduse eest ja ESSVE eripreemia võitja Timbeco Woodhouse OÜ, Helsingi raamatukogu fassaadi- ja katuseelementide projekt Puitkarkassil fassaadi- ja -katuseelemendid Üldpind: m 2 Arhitekt: ALA Oy Insener: Karel Koitla (puitkarkasselemendid) Peatöövõtja: YIT Rakennus Oy Eesti tootjal on olnud märkimisväärne roll Helsingi uhke uue raamatukogu väärika välisilme sünnil. Hoone on kavandanud ALA arhitektid Soomest (Juho Grönholm, Antti Nousjoki, Samuli Wooston meeskonnaga). Sel rahvusvaheliselt kõrgetasemelise arhitektuuri ja märgilise tähendusega objektil on keeruline geomeetriline vorm, mis esitas tootjale suure väljakutse alates projekteerimisest kuni elementide tehases tootmise ja objektil püstitamiseni. Hoonel on efektne eritöötlusega puidust fassaad, mis on tootjal targalt ja innovatiivselt läbi mõeldud ning valmistatud. Tootja meisterlikkust näitavad nii negatiivse kalde alla paigaldatud seinaelemendid kui ka erandlikult suure massiga katuseelementide paigaldus (kuni 9000 kg). Tarka ja innovatiivset lähenemist kirjeldab ka 3D-modelleerimise kasutamine puitkarkass-seinaelementide täpseks tootmiseks pea kõik elemendid on tootjal täppistööna toodetud ja paigaldatud. Projekti realiseerumine näitab tootja tarkust ja head riskitunnetust. Velux tõi projekti juures välja selle, et projekteerimisel on arvestatud loomuliku päevavalguse kasutamist, mis on üheks oluliseks kujunduselemendiks nii päeval kui ka õhtul. Parim kortermaja: Kodumajatehase AS, kortermaja Rootsis Puitkarkass-moodulmaja Üldpind: 3914 m 2 Arhitekt: SR-K Architects Insener: Kodumaja Projekteerimise OÜ Suuremahuline ja keerulise kujuga krundil paiknev hoone on moodultehnoloogias tootmiseks oskuslikult la-
5 Puitmajaleht hendatud. Kõrge puithoone on kaetud ilmastikukindla ja visuaalselt ilusa plaatviimistlusega. Rõdude lahendus on hästi läbimõeldud ja väljatöötatud, et nad varjestaksid siseruume ühtlasi päikese eest. Parim puidukasutus: Peetri Puit OÜ/Arcwood, tootmiskompleks Eestis Ristkihtliimpuidust (CLT) ja liimpuidust (GLT) hooned Üldpind: 8600 m 2 Arhitekt: Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Aleksei Petrov, Kadri Tamme (sisearhitekt) Insener: Peetri Puit OÜ & Resand AS Peatöövõtja: Vilcon Ehitus OÜ Hoone arhitektuur on efektne ning toob mitmekülgselt ja julgelt esile puidu kui ehitusmaterjali erinevaid rakendusvõimalusi. Puitu on kasutatud nii kandvas konstruktsioonis kui ka interjööris, kusjuures puidust konstruktsioone ja detaile ning elemente on eksponeeritud maksimaalsel ja parimal võimalikul moel. Puidust seina- ja põrandapinnad loovad rahuliku fooni ning ruumidesse meeldiva töökeskkonna. Arhitektuur ja materjalikasutus toetab tugevalt ettevõtte olemust ja põhitegevust. Märkimisväärne on ka puidu kasutamine suure tootmishoone kandekonstruktsioonides. Parim avalik hoone: Peetri Puit OÜ/Arcwood, Viimsi riigigümnaasium Ristkihtliimpuidust hoone (CLT) Üldpind: 4500 m 2 Arhitekt: KAMP Arhitektid OÜ Insener: Novarc Group AS, Lauri Lõvi (puitkonstruktsioonid) Peatöövõtja: AS Merko Ehitus Eesti See on märgilise tähendusega koolihoone Eestis, mis näitab, et puidu kasutamine riigi tellimusel valmivates avalikes hoonetes on võimalik ja sealjuures mõistlik nii hoone sisekliima, kuluoptimaalsuse kui ka muudele ehitusnõuetele vastavuse poolest. Viimsi riigigümnaasiumit tuleb hinnata kui üle saja aasta esimest taas puidust ehitatud koolimaja. Hoone külgfassaadidel on hoolikalt läbitöötatud päikesevarjestuse elemendid ning fassaadi konsoolsed astmed ennetavad ruumide ülekuumenemist, tagades samal ajal siseruumides piisava päevavalguse. Parim eramu: EstNor OÜ, eramu Norras Puitkarkass-moodulmaja Üldpind: 77 m 2 Arhitekt: Mihkel Urmet/TEMPT OÜ Insener: Oliver Mandre/CAD Projekt Insenertehniliselt hästi lahendatud väike moodullahendusega eramu, kus on oskuslikult kombineeritud erinevaid ehitusmaterjale ning samal ajal loodud omanäoline ja terviklik arhitektuur. Napi vormilahendusega hoonel on selgelt eristuv karakter nii sees kui ka väljas. Ruumid on avarad ja valgusrohked. See meeldejääv eramu näitab, et väikevorm ei pea olema igav kuubik. Sobib suurepäraselt tehasemaja kontseptsiooniga ehk on põnevalt kombineeritav ka suuremateks elamuarendusteks. Parim väikeehitis: Akso-Haus OÜ, suvemaja Rahu Eestis Puitkarkass-moodulmaja Üldpind: 49 m 2 Arhitekt: Kadarik Tüür Arhitektid Insener: Akso-Haus OÜ Maja on kaetud puitlaudisega, mida on töödeldud iidsel jaapani Shou Sugi Bani meetodil. Kõrvetatud puit on kauakestev, ei nõua hooldust ning näeb efektne välja. Arhitektide ja tootja koostöös on tihtipeale lihtsakoeliseks jäävale väikemaja vormile õnnestunud anda ilus ja köitev iseloom. Hoone on selge kontseptsiooni ja hoolikalt läbimõeldud ning viimistletud interjööriga. Ehitis ei kanna mitte ainult suvemaja funktsiooni, vaid pakub ka esteetilist elamust. Kindlasti suunanäitaja teistele suvemajade ja väikevormide tootjatele. Parima masintoodetud palkmaja eripreemia: Mountain Loghome OÜ, eramu Jaapanis Masintoodetud palkmaja Üldpind: 111,5 m 2 Arhitekt: Katsunori Matsugi Insener: Mountain Loghome OÜ Hoone on Jaapani palkmajade tänapäevase arhitektuuri klassikaline näide. Hoone näitab hästi seda, et Eestis toodetud palkmajad vastavad ka maavärina piirkonnas kehtivatele ehitusstandarditele. Hoone vormikäsitlus on harmooniline ja sobib oma ehedusega hästi ümbritsevasse linnakeskkonda. Maja rahulikes ja pastelsetes toonides välisviimistlus tõuseb ümbritsevate seas tundlikult esile. Värvilahendus annab majale tasakaaluka ja läbimõeldud oleku. Mängulist arhitektuuri toetavad ratsionaalsed konstruktsioonilahendused. ISOVER eripreemia energiatõhusaimale hoonele: KMT Prefab OÜ, eramu Eestis Puitkarkass-elementmaja Üldpind: 257 m 2 Arhitekt: Margus Tamm Insener: Gerli Enula Hoone on projekteeritud A-energiaklassi hoonena energiatõhususarvuga 8 kwh/m2*a. Hoone kuju on inspiree- Delfi lugejate lemmiku eripreemia sai Hobbitoni eramu Rootsis. FOTO: SVEN-OLOF ENGLUND/XL-STUDIOS ritud vanast küünist, mistõttu on see lihtsa, ristkülikukujulise põhiplaaniga, mis soodustab energiatõhusa hoone A-energiaklassi taseme saavutamist. Räästajoone suhteliselt suur kaugus välisseinast pakub suvel passiivset jahutust ning võimaldab talvise päikese korral täiendavat soojust ja valgust. Hoonet kütab maasoojuspump ning kõigis ruumides on vesipõrandaküte ja termostaadid. Õhuvahetus on tagatud soojustagastusega ventilatsiooniga ning hoone katusele on paigaldatud 15 kw päikeseelektrijaam. Vastutustundliku ettevõtte eripreemia: Nordic Houses KT OÜ, katusealused disc golf i pargis Puitkarkassehitised Üldpind: 3 m 2 Arhitekt: Pille Kuusik Insener: Nordic Houses KT OÜ Disc golf i pargi jaoks spetsiaalselt loodud varjualused on mõeldud eeskätt mugavaks kasutamiseks mängijatele. Žürii tunnustab ettevõtet eripreemiaga nii käesolevale kui ka varasematele konkurssidele esitatud kogukonna arengut toetavate erilahenduste valmistamise eest. AkzoNobeli eripreemia parimale värvilahendusele ja Raitwoodi puidukasutuse eripreemia: Matek AS, lasteaed Eestis Puitkarkass-elementmaja Üldpind: 1474 m 2 Arhitekt: Jüri Kliimask, Indrek Allmann/Arhitektuuribüroo Pluss OÜ Insener: Jüri Kliimask, Andres Läänesaar/Inseneribüroo Pluss OÜ Lasteaiale omaselt julge ja maitsekas värvitoonide kasutus ning hea näide rahulikust põhjamaisest arhitektuurist, mille osaks on soe, kodune ja rõõmsameelne puitfassaad. BMI Monier kivikatuse eripreemia: Matek AS, eramute arendus Rootsis Puitkarkass-elementmajad Üldpind: m 2 /eramu Arhitekt: Tengbom AB Sweden Insener: Silver Pikk Hea näide katustest, mis ei püüa olla hoone krooniks, vaid on üks oluline detail kogu hoonete koosluses. Nägemus, teostus, tulemus ideaalne tervik. Delfi lugejate lemmiku eripreemia Delfi rahvahääletuse võitja Hobbiton OÜ, eramu Rootsis Käsitööpalkmaja Üldpind: 413 m 2 Arhitekt: Johanna Talje Insener: Illimar Kalk Aasta tehasemaja konkurssi rahastab osaliselt Eesti puitmajaklastri täistaotluse projekt, mida toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus klastrite arendamise programmist. Klastrite meedet rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Masintoodetud palkmaja Jaapanis, Mountain Loghome OÜ Eramu Eestis, KMT Prefab OÜ Katusealused, Nordic Houses KT OÜ Lasteaed, Matek AS Eramute arendus Rootsis, Matek AS FOTO: MOUNTAIN LOGHOME OÜ FOTO: REIO AVASTE FOTO: JOONAS PEENSALU FOTO: JÜRI KLIIMASK FOTO: SVEN-OLOF.ENGLUND
6 6 Puitmajaleht 2019 FOTOD: ROOFIT SOLAR ENERGY Roofit.solar keskkonnasõbralik, nutikas ja uuendusmeelne ehitusmaterjal Tuntud katusekattematerjal on saanud uue funktsiooni. Päikeseenergia on üks peamine võimalus täita EL-i energiatõhususe direktiivis püstitatud uusehitiste liginullenergia nõuet. Eestis välja töötatud elektrit tootvad metallist katusepaneelid teevad päikeseenergia kasutamise stiilseks ning lihtsaks. Tavaliste päikesepaneelide asemel oleks mõistlik hoonetele planeerida originaalne päikesekatus või -fassaad. Välja töötatud Eestis Eesti ettevõte Roofit Solar Energy valmistab elektrit tootvaid metallpaneele, mille materjali on välja töötanud Tallinna Tehnikaülikooli teadlane Andri Jagomägi ühtlasi ettevõtte asutaja. Paneele toodetakse Harjumaal ning esimesed metallist päikesekatused paigaldati aastal. Neid võib leida nii Põlvas, Võrus, Murastes, Nõmmel kui ka Laulasmaal asuvatel hoonetel. Katusematerjali tehnoloogiline nutikus muudab päikeseenergia majaomaniku jaoks elektriks: 10 m 2 katusepinna elektriline võimsus on 1,5 kw. Aastane tootlus lõunasse suunatud 40-kraadise kaldenurgaga on 970 kwh/kw. Tark ja ilus Roofit.solari ehitisintegreeritud päikesepaneelide paigaldamisega saad kaks-ühes-lahenduse nii katusekattematerjali kui ka elektrit tootva päikesepaneeli. Roofit.solari katus või fassaad sobib ideaalselt põhjamaise arhitektuuriga, sest on eemalt vaadates samasugune kui traditsiooniline valtsplekk-katus. Säilib hoone kaunis välimus, sest päikesepaneeli elektrit tootev osa ei ole tänavalt vaadates silmaga nähtav. Soliidne päikesekatus sobib suurepäraselt miljööväärtuslikesse piirkondadesse, suvilatele, avalikele hoonetele ja vanalinna, kuhu tavalised päikesepaneelid stiililt ei sobi. Lihtne ja keskkonnasõbralik Päikesepaneelide paigaldamisel on oluline arvestada mitmeid aspekte, olulisimana päikesekiirguse langemisnurka paneelide suhtes. Roofit.solari katusepaneelid lihtsustavad paigaldamist sellega, et ühe paigaldusega saad nii ilmastikukindla katusekatte kui ka päikesepaneelid. Päikeseenergia kasutuselevõtt majapidamises vähendab sinu ökoloogilist jalajälge järgmiseks 30 aastaks. Taastuvenergia kasutamine on hea loodusele, sulle ja sinu rahakotile. Päikesekatused on tulnud, et jääda Kui otsid lahendust, kuidas tulevikus päikeseenergiat kasutusele võtta, rikkumata hoone välimust, siis võti peitub Roofit.solari katusepaneelides. TASUB TEADA Rooffit.solar paneelidel on Eesti Keskkonnaministeeriumi märgis Keskkonnasõbralik toode 2018 Rooffit.Solar päikesepaneelide kohta uuri lähemalt või küsi infot info@roofit.solar AkzoNobelil on hea sõnum puitmajatootjatele Puitmajad lähevad järjest kõrgemaks kui hiljuti oli kõrgeim puithoone 14-korruseline, siis praegu kavandatakse üha kõrgemaid. Karmistuvad ja täpsustuvad ka tehnilised nõuded konstruktsioonidele. Samal ajal hüppeliselt suurenenud nõudlus tekitab majatootjatel vajaduse tõsta nii tootmise efektiivsust kui ka võtta kasutusele uutesse tingimustesse sobivaid viimistlusmaterjale. Viimaste kohta võib näiteks tuua kõrgendatud tulepüsivusega välis- ja sisetöödevärvid. AkzoNobel on teinud puitmajatootjatega koostööd juba aastakümneid. Viimastel aastatel on ehitusettevõtjad hakanud efektiivsuse suurendamiseks kasutama üha enam eelvärvitud lauda ning see ei ole jäänud värvitootjatel märkamata. Põhjalikumalt hakkas AkzoNobel selles suunas tegutsema umbes viis aastat tagasi. Nõuded lähevad aina karmimaks Umbes samal ajal algatati välisfassaadide ja puitkonstruktsioonide tulepüsivust puudutava määruse Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded muutmist. Kes täpsemalt kursis, teavad, et vanas määruses oli mitmeti tõlgendamise võimalusi. Praeguses uues määruses nr 17 on välislaudise tuletundlikkuse määratlus täpselt paigas. Uue määruse kohaselt peab puitlaudis vastama koos pinnaviimistlusvärviga vastavalt hoone tüübile määratud nõudele ehk andma koos roovituse, laudise, tuletõkkekrundi ja pinnavärviga välja vastava tuletundlikkusklassi. Olgem ausad, nõue tagada pinnavärviga kaetud laudise maksimaalne B-s1,d0 on olnud värvitootjatele suur väljakutse. Oluline on siinkohal selgitada, et tulekahju korral toimub pinnavärvi põlemine seda kiiremini ja intensiivsemalt, mida paksem on pinnavärvi kiht. Kui pinnavärvi kiht on õhuke, on viimistluskombinatsioon küll tuleohutuse seisukohast ohutum, aga sel juhul ei saavutata vajalikke kaitse- omadusi ilmastiku vastu päike, UV-kiirgus, vesi, vihm. Tulemus on see, et mõne aasta pärast võib fassaad vajada ülevärvimist. Pingutused kandsid vilja. Kontsernis AkzoNobel on mitu ärisuunda, kes omavahel ka tihedalt koostööd teevad. Just sellest heast koostööst tulenevalt leidsime tuletõkkekrundi Sikkens WP 112 FR. Kui selle tootega laudis kruntida ja kasutada pinnavärvina toodet Sikkens Rubbol Facade Special, saavutamegi soovitud tulemuse. Tuletundlikkustesti tehes ei katsetanud me ainult üht lauajuppi, vaid ehitati spetsiaalne, kindlate mõõtudega seinakonstruktsiooni nurk, arvesse võeti tuulutuspilud jpm. Esimesed katsetulemused olid paljulubavad ning olime valmis lõplikuks suureks testiks ja nii saavutasimegi oma eesmärgi. Saime süsteemile (ehk laudis koos katva pinnavärviga, milles on arvestatud ka tuletõkkekrunti) tuletundlikkusklassi B-s2, d0 vastavalt standardile EN :2007+A1:2009. See on meile oluline kvaliteedimärk ja annab ka meie partneritest puitmajatootjatele kindluse, et suudame nende vajadusi uute toodete asjus rahuldada. Praegu jätkame töötamist edasi selles suunas, et saavutada vähemalt sama kõrge tuletundlikkusklass ka lasuurse värviga. TASUB TEADA TEHNILINE INFO: B-s2, d0 Sikkens WP 112 FR Kulu: 250 g/m 2 Ülevärvitav: 2 tundi Töövahend: pihusti Sikkens Rubbol Facade Special Kulu: 150 g/m 2 (2 kihti) Ülevärvitav: 1 tundi Töövahend: pihusti, harjas värvimisseade PINSKA OÜ
7 Puitmajaleht Puumarket puit on hea alusmaterjal traditsioonidele ja innovatsioonile Puit on taastuv ressurss, mis kannab endas pikaajalisi ehitustraditsioone ning väärtusi, olles samal ajal suurepärane materjal innovaatiliste ehitusmaterjalide väljatöötamisel. Mis meenub esimesena, kui räägime puidust ehitamisest? On see vana rehielamu, palkmaja või tehases toodetud moodne eramu. Kõigi nende hoonete puhul on aga ühine nimetaja puit. Isegi kui hoone ei ole väliselt puidust, on selle erinevates ehitusetappides kasutatud mitmeid puitmaterjale. Võtame esmalt võrdlusse mõned traditsioonilised ja uuemad puitmaterjalid Puumarketi valikust. Tootenimistus näeme kuivatatud ja kuivatamata saematerjale, mille hulgast eristuvad tugevussorteeritud prussid. Eesti projekteerimisnormide järgi peab puitkarkasside projekteerimisel ja ehitamisel kasutama just tugevussorteeritud puitu. Tähisega C24 tugevsorteeritud materjali leiame ka höövelmaterjali hulgast. Ehitajatele ja majatootjatele küll igapäevane, kuid kindlasti Puumarketi valikus pisut enam tutvustamist vääriv tugikonstruktsiooni- des kasutatav materjal on LVL ehk liimkihtpuit, millest on valikus nii talad ja prussid kui ka erinevad ehituselemendid. Suure tugevuse ning kerge omakaaluga taladel on puidudefektide negatiivne mõju viidud miinimumini. Seega on tegemist arvestatava konkurendiga naturaalsele puitmaterjalile. Puumarket on ka ainuke ehitusmaterjalide jaemüüja, kelle laovalikus on 13,5 meetri pikkused liimpuittalad, mida kohapeal ka kliendile vajalikku pikkusmõõtu lõigatakse. Kuid liigume korra tagasi höövelmaterjalide juurde, sest höövelmaterjal sobib peaaegu igasuguseks ehitustööks. Siit hakkab edasi hargnema vägagi põnev võimaluste ahel, mis tõstab ehituskvaliteedi uuele, kui mitte isegi tulekindlale tasemele. Puitu väärindatakse moodsate kõrgtehnoloogiliste meetodite FOTO: INDREK GUTMANN abil ning tulemuseks on midagi tõeliselt uuenduslikku. Puumarketi valikut sirvides kohtame laia valikut termopuidust tooteid, erineva pinnakatte viimistlusega tööstuslikult toodetud ja isegi seitsmeaastase garantiiga voodrilaudu. Tänapäevaste ehitus- ja projekteerimistingimuste juures üha enam kõneainet pakkuv teema on tuletõkke viimistlus. Ka juba tehasest tellitavate materjalide puhul saame kaasa tulepüsivust tõendava sertifikaadi ning seda on erinevate projektide ehitustingimuste juures võimalik ka arvestada. Vajadus ehitus- ja puitmaterjale laiemalt ja suuremal kaubanduspinnal tutvustada lõi eeldused ka Puumarketi uue kaupluse- ja büroohoone projekteerimistingimustele aasta alguses valminud ärihoonega tõestati, et innovaatiliste puitmaterjalide kasutamine suurte hoonete ehitamiseks on 100% põhjendatud. Hoone ehitamisel on kasutatud kandekonstruktsioonidena ning nii seina- kui ka laepaneelidena ristkihtpuitu ehk CLT-d, mis on keskkonnasõbralik ja loob hea sisekliima. Siseviimistluses on kasutatud ainult tulekindlat lasuurvärvi ja naturaalset vineeri ning väljast on hoone kaetud tööstuslikult värvitud ja rihveldatud välisvoodrilauaga. Tulemuseks on ainulaadne puitehitis, mis peegeldab moodsat ja kõrgetasemelist ehituskvaliteeti. Sooviga toetada ja viia edasi traditsioone puitmaterjalide kasutamisel ehituses, astus Puumarket aastal ka Eesti Puitmajaliidu toetajaliikmeks. Olles aastast tegev puit- ja ehitusmaterjalide müügiturul, on Puumarket loonud hea kasvupinnase koostööle nii puitmajatootjate kui ka ehitusettevõtetega. Tootevaliku ja koostöövõimalustega saab tutvuda veebikeskkonnas puumarket.ee või astuda läbi lähimast Puumarketi müügiesindusest Tallinnas, Tartus, Pärnus või Rakveres. Kui puit, siis Puumarketist! Unikaalsed käsitöö palkmajad kogenud meistritelt. Tasuta palkmaja infopäev 19. aprillil Lisainfo ja registreerimine: hobbiton.ee Alustame Klaose 9 ja Klaose 11 majades KORTERITE MÜÜKI! Schmidt köök hinnas! 3-toalised möbleeritud korterid Eesti vanima puitmajatootja AS Mateki kortermajad Kvissentalis Müügiinfo Merle Kallemaa, tel Margus Kelk, tel
8 8 Puitmajaleht 2019 Hoone, mis muutis Helsingi linnapilti Soome 101. sünnipäeva eel valminud Helsingi keskraamatukogu OODI pole tavaline ehitis, vaid kuulutab uue ajastu sündi nii Põhjamaade elukeskkonnas kui ka inimeste teadvuses. Eesti ettevõte Timbeco Woodhouse OÜ võib uhkusega öelda, et see hoone valmis eestlaste abiga. Helsingi kesklinna kerkinud hoone ei ole ainult raamatukogu, vaid palju enamat. Koos läheduses asuvate Musiikkitalo, Finlandiatalo, Sanomatalo ja kunstimuuseumiga Kiasma moodustavad need Helsingi tõelise kultuurisüdame, mis tõmbab turiste ja kohalikke piltlikult öeldes magnetiga ligi. Värskelt valminud keskraamatukogul on kolm korrust. Esimesel asuvad kino, söögikohad ja mitmel otstarbel kasutatavad saalid. Teisel korrusel paiknevad käsitööruumid ning muusika- ja videostuudiod ning kolmandal asub laiahaardeline, aga õdus raamatukogu, kus leiab riiulitelt raamatut. Kui külastajal on tahtmist, võib ta sealtsamast minna suurele väliterrassile linna imetlema. Timbeco tegutsemisaja suurim projekt Timbeco 25 tegutsemisaasta jooksul on Helsingi keskraamatukogu projekt olnud kindlasti ettevõtte jaoks suurim ja seni ka kõige keerulisem. Töö oli täis eneseületamisi, kuid tulemusega võib väga rahule jääda Eesti ettevõte tõestas, et vastab kõrget kvaliteeti hindavate Põhjamaade nõuetele. Timbeco meeskonna teadmised on tänu sellele projektile oluliselt suuremad ning kasvas eneseusk, et edaspidi veelgi keerulisemaid töid ette võtta. Helsingi keskraamatukogu külastav eestlane soovib aga kindlasti teada, mis hoone välisilmes on Timbeco töö? Lühidalt võib öelda, et selle erilise hoone kõige silmapaistvamad osad, mh puitfassaadid ja laineline puitelementidest katus, valmisid just eestlaste käe all. Tööprotsess pani Timbeco võimsuse proovile Töö esitas aga Timbecole kõrgeid nõudmisi, mille kohta toome mõned näited. Esiteks tegi projekteerimismeeskonna töö väga keeruliseks pidevalt muutuv alusinfo. Projekti keeruline osa oli see, et sirgeid pindu oli FOTOD: SERGEI ZJUGANOV minimaalselt ja iga element eelmisest erinev. Tehases toodetud katuseelemendid olid enam kui 12 meetrit pikad ja ühemeetrise läbilõikega. Kuna aga betooni- ja teraskonstruktsioonid olid projekteeritud kõik samal ajal, oli puidust katuse- ja fassaadielementide aluseks olnud teave aegunud seega tuli teha lähteinfos märkimisväärseid muudatusi. Eelnimetatud katuseelementide talad vajasid lõikeid väga erinevate nurkade alt, aga ootamatult selgus, et sellises pikkuses puitmaterjali töötlemisteenust Põhja-Euroopas polegi. Seetõttu tuli kõik elemendid projekteerida ümber sobituma töötlemiseks Hundegger PBA seadmega. Selleks toiminguks ei olnud veel sobilikku tarkvara olemas ning Timbeco pidi koostöös BIM-tarkvaraettevõtte HSB Cad meeskonnaga leidma lahenduse ning optimeerima CNC-seadme tarkvara vastavalt projektile. Ka näidiselementide tootmine on nii suurte projektide puhul tavaline. Timbeco tootis ühe suure Skylighti katuseaknaga katuseelemendi ja ühe fassaadielemendi. Kui tellija külastas Timbecot, tõmmati fassaadielement tegelikkusele ligilähedasele kõrgusele see aitas soomlastel näha juba enne tegelikku pilti oodatavast tulemusest. Katusedetailide tootmisel osutus Timbecole suurimaks väljakutseks massiivsete 12 m LVL-talade CNCtöötlemine, mis oli ülisuurte mõõtmete tõttu väga keeruline. Katuseelementide paigaldamiseks kasutasime 160-tonnise tõstevõimega kraanat, ehkki oli ka olukord, kui viie elemendi tõstmiseks pidime püstitama 400-tonnise tõstejõuga kraana. Seda põhjusel, et katuseelemente oli võimalik tõsta ainult ühelt poolt hoonet. Tagantjärele on ka hea tõdeda, et alusinfo muutumise tõttu osutus õigeks otsus kasutada keerukamate aluspindade puhul 3D-mõõdistamist. Enim oli sellest kasu katuseelementide ja läänepoolse fassaadi projekteerimisel. Kokkuvõttes võib öelda, et tänu sellele otsusele sai Timbeco pea kõik elemendid täppistööna toodetud ja paigaldatud. Mida see kogemus õpetas? Helsingi keskraamatukogu projektist lähtuvalt soovitab Timbeco kõigil prefab-puitelementide tootjatel kasutada objekti 3D-skannimist. Tekkiv punktipilv annab täpsema ülevaate ja võrdluse mudeliga ning nii väheneb oluliselt vigade tekkimise oht. Teiseks on tähtis koostöö ja oskus ette näha väliseid tegureid, mida ise muuta ei saa. Selliste suurte hoonete ehitusel on alati suureks väljakutseks ehitusplatsi logistika, koostöö teiste töövõtjatega ning ilm. Näiteks puitelementide ladustamine ehitusplatsil oli äärmiselt keerukas ning kogu logistika oli viimase detailini paika sätitud, et tööd valmiksid täpselt õigel ajal. Koostöö peatöövõtjaga oli samuti väga oluline. Igatahes saime palju olulisi õppetunde ning soovime eriti tänada Timbeco projektijuhti Timo Urvat, projekteerijat Karel Koitlat, objektijuhti Verner Nõmmsalu ja müügijuhti Indrek Tiitsi. OLULINE INFO Helsingi keskraamatukogu OODI ehitus algas 1. septembril 2015 ning hoone avamine toimus aasta detsembri algul. Vt See on metall- ja betoonkonstruktsiooniga hübriidhoone, kus katust ja fassaadi katavad puidust elemendid. Hoone puitkarkassil katuse- ja seinaelemendid projekteeris, tootis ning paigaldas Timbeco Woodhouse OÜ. Töö tellija oli Helsingi linnavalitsus, peatöövõtja YIT, arhitekt Soome ALA arhitektuuribüroo. Põrandapinda on kokku m², puitelementide maht oli 8000 m² ja puitelementide paigalduse aeg oli 15 kuud. Projekti kogueelarve oli 100 miljonit eurot. Lehe välja andmist toetab EAS klastrite arendamise programm, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis
ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.
RohkemKM Kodumaja presentatsioon Ver 6 (4)
Me ehitame tulevikku Kodumaja www.kodumaja.ee 2017 1 Mida tähendab Kodumaja? Kodumaja kaubamärgi nimetus - ettevõtete grupp, kes tegutsevad Kodumaja kaubamärgi all sageli kasutatakse mõistet Kodumaja ka
RohkemKodumajatehase AS
Me ehitame tulevikku Kodumaja www.kodumaja.ee 2015 1 Mida tähendab Kodumaja? Kodumaja kaubamärgi nimetus - ettevõtete grupp, kes tegutsevad Kodumaja kaubamärgi all sageli kasutatakse mõistet Kodumaja ka
RohkemPowerPoint Presentation
MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse
RohkemPowerPointi esitlus
MUDELPROJEKTEERIMINE MERKO EHITUSES Sammud BIM-i juurutamises 1 AS Merko Ehitus kontsern Baltimaade juhtiv ehituskontsern Pakub ehitusteenuseid ja teostab kinnisvaraarendust Eestis, Lätis, Leedus Aktsiad
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemPage 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek
Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemKellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on
Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine 2014-001 Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on koostatud kliendi poolt 01.01.2014 saadetud arhitektuursete
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemJäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.
Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemKASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m
Esitatud.. a. 1 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide tmisel ehitise kasutamise otstarbe tmisel ehitise osalisel kasutamisel ehitise osalisel lammutamisel
RohkemRenovation of Historic Wooden Apartment Buildings
Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemPowerPointi esitlus
TAL-BIM TAL-BIM 2022 (Tallinn ehitusinfo mudelis) Eesmärk: tellijana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutaja ehitiste elukaare ulatuses teenusepakkujana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutamise võimalus ehitise elukaare
RohkemPowerPoint Presentation
Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemPRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT
PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemHyygge-broshyyr_EST_2018.indd
www.ruukki.ee LIHTNE ÕNNE VORM HYYGGE Lihtne õnne vorm See on lühike, silmapaistmatu ja tõlkimatu taanikeelne sõna, mis kirjeldab kõike, mis on elus tegelikult tähtis: lähedustunnet, turvalisust, vabadust
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )
Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte
RohkemC-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID
C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM
Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemPowerPoint Presentation
SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca
RohkemInvestment Agency
Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna
RohkemMascus - Jatiina esitlus 2017
Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse
RohkemMajandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste
Majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015. a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord Lisa 7 Esitatud.. a. 1 KASUTUSTEATIS
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemPuitpõrandad
Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemPowerPoint-esitys
26.4.2019 1 Ettevõtte tutvustus tooted Korrusmajad tsentraalne ventilatsioon Paus KAIR mõõdistusprogramm Tatu Hartikainen tegevjuht Oy Pamon Ab:s 25 aastat ventilatsiooni-; paigalduses, projekteerimises,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemKORIKS-FIIBER Hinnakiri 2016 E-post: Tel:
KORIKS-FIIBER Hinnakiri 2016 E-post: info@koriks.ee Tel: +372 659 6442 www.koriks.ee KLAASPLASTIST KÜMBLUSTÜNNID Klaasplastist kümblustünnid on hügieenilised ning neid on väga lihtne puhastada ja hooldada.
RohkemPärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemSlide 1
PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemOMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM
INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.
RohkemPowerPoint Presentation
Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemTiitel
O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Marje Josing mai 2018 Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Koostööpartner: Kultuuriministeerium EKI Eesti loomemajanduse kaardistused 2005. aastal
RohkemMicrosoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]
PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemRuumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus
Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
Rohkem6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE
6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC
RohkemMicrosoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL
RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks
RohkemVIIMSI VALLAVALITSUS
VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemEST_9M2018 [Compatibility Mode]
Harju Elekter Grupp Esitlus 1-9/2018 Koostöö kindlustab edu! Kinnistud tööstusparkides Eestis (Keilas, Harkus, Haapsalus), Soomes (Ulvila, Kerava, Kurikka) ja Leedus (Panevežys), kokku 46 ha Tootmis-,
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald
RohkemTerrassilaud.Viimistletud terrassilaud. Tellimine, Transport, Ladustamine, Paigaldus, Hooldus JUHEND Tellimine Puuliigi valik
29.01.2018 1. Tellimine.... 2 1.1. Puuliigi valik... 2 1.2. Viimistletud terrassilauad. Erinevad võimalikud töötlused... 2 2. Transport ja ladustamine.... 3 2.1. Transport.... 3 2.2. Ladustamine.... 3
RohkemKuidas ärgitada loovust?
Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemMicrosoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA
Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD
Rohkem