Varajane koolist väljalangevus ning puuetega ja/või hariduslike erivajadustega õppurid: lõplik kokkuvõttev aruanne
|
|
- Ülle Karro
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Varajane koolist väljalangevus ning puuetega ja/või hariduslike erivajadustega õppurid Lõplik kokkuvõttev aruanne EUROPEAN AGENCY for Special Needs and Inclusive Education
2 VARAJANE KOOLIST VÄLJALANGEVUS NING PUUETEGA JA/VÕI HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPPURID Lõplik kokkuvõttev aruanne
3 Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur (edaspidi agentuur ) on sõltumatu isemajandav organisatsioon. Agentuuri tegevust kaasrahastavad liikmesriikide haridusministeeriumid ja Euroopa Komisjon ning toetab Euroopa Parlament. Kaasrahastas Euroopa Liidu programm Erasmus+ Euroopa Komisjoni toetus trükise väljaandmisele ei kujuta endast heakskiitu selle sisule, mis peegeldab vaid trükise autorite vaateid, ja komisjon ei vastuta trükises sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Selles dokumendis esitatud kelle tahes vaated ei kujuta endast tingimata agentuuri, selle liikmesriikide või komisjoni ametlikke vaateid. Toimetaja: Garry Squires Dokumendist väljavõtete tegemine on lubatud, kui neile lisatakse selge allikaviide. Sellele aruandele tuleks viidata järgmiselt: Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur, Varajane koolist väljalangevus ning puuetega ja/või hariduslike erivajadustega õppurid: lõplik kokkuvõttev aruanne. (G. Squires, toim.). Odense, Taani Et rohkem inimesi saaks aruannet lugeda, on see 25 keeles ja kättesaadav elektroonilises vormingus agentuuri veebilehel See on ingliskeelse originaalteksti tõlge. Kui esineb kahtlus tõlgitud teabe täpsuses, siis vaadake ingliskeelset originaalteksti. ISBN: (elektrooniline) European Agency for Special Needs and Inclusive Education 2017 Sekretariaat Brüsseli esindus Østre Stationsvej 33 Rue Montoyer, 21 DK-5000 Odense C Denmark BE-1000 Brussels Belgium Tel: Tel: secretariat@european-agency.org brussels.office@european-agency.org 2
4 SISUKORD SISSEJUHATUS 5 TAUST 6 JÄRELDUSED 6 Varajase koolist väljalangevuse kui tulemuse määratlemine ja võrdlemine 6 Varajase koolist väljalangevuse modelleerimine keeruka vastastikku toimivate jõudude protsessina 9 Seire ja varajase hoiatamise süsteem 13 SOOVITUSED 15 PROJEKTI VÄLJUNDID 18 3
5 4
6 SISSEJUHATUS Varajast koolist väljalangevust määratletakse üldjoontes kui nähtust, kus noored lahkuvad formaalharidussüsteemist enne keskhariduse omandamist. Euroopa Liit (edaspidi EL ) on seadnud eesmärgiks vähendada varajast koolist väljalangevust aastaks 2020 kõigis liikmesriikides 10 protsendini. Ajavahemikul viis Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur (edaspidi agentuur ) ellu varajast koolist väljalangevust käsitleva projekti. Projekti esimese osa raames anti ülevaade erialakirjandusest, et vaadelda Euroopas korraldatud vastastikuse eksperdihinnangu saanud uuringuid. Ilmnes, et Euroopas tehtud uuringute kohta on ilmunud väga vähe erialakirjandust. Otsustati kaasata erialakirjandust kogu maailmast, eelkõige Ameerika Ühendriikidest ja Austraaliast, kus varajasel koolist väljalangevusel on pikem poliitiline ajalugu ning kus see on mureküsimusena tähelepanu all olnud. Erialakirjandus, mis seostab varajast koolist väljalangevust hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppuritega, ei ole veel hästi välja arenenud. Siiski on selge, et hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppuritel on eriline oht vara koolist välja langeda. See viis esimese projektiaruande koostamiseni, milles kirjeldati erialakirjanduse ülevaate andmist ja peamisi järeldusi (Euroopa Agentuur, 2016). Projekti teises osas võrreldi EL-i poliitikat olemasoleva erialakirjandusega. Teises aruandes uuriti, millisel määral kajastub erialakirjandusest leitud tõendusmaterjal EL-i poliitikameetmetes (Euroopa Agentuur, 2017). Aruandes jõuti järeldusele, et poliitika on uuringutulemustega üldjoontes kooskõlas. Erialakirjanduse ülevaade ja see, kuidas seda poliitikas vaadeldakse, viis kahe käsitlusviisi ühendamiseni. Selle tulemusel arendati välja mudel, mida saab kasutada kõigis liikmesriikides kohapealse olukorra hindamiseks. Mudelit saab kasutada ka kohalikus kontekstis, et aidata otsustajatel kaasata sidusrühmi ja töötada välja poliitilisi lahendusi varajase koolist väljalangevuse vähendamiseks. Selline käsitlusviis ületab erinevusi varajase koolist väljalangevuse ning hariduslike erivajaduste ja/või puuete määratlustes. See võimaldab kaaluda, kas uuringutulemused, mis võivad olla eriomased piirkonnale, kus uuring korraldati, on üleviidavad ka teistesse kontekstidesse. Selles lõplikus kokkuvõtvas aruandes kirjeldatakse peamist tõendusmaterjali ja põhilisi ideid. Aruandes esitletakse taas esimesest kahest aruandest välja kujunenud varajase koolist väljalangevuse mudelit koos peamiste soovitustega poliitikakujundajatele. 1 1 Lühiduse huvides puuduvad aruandest viited selle aluseks olevale erialakirjandusele, sest neid on arvukalt. Kaks algset aruannet sisaldavad täielikku nimekirja kasutatud kirjandusest ja poliitikadokumentidest (Euroopa Agentuur, 2016; 2017). 5
7 TAUST Valitseb üksmeel, et keskhariduse omandamine toob endaga kaasa paremad eluvõimalused, parema heaolu, tervise ja tööhõive ning aitab vähendada sotsiaalse tõrjutuse riski. Keskhariduse omandamise määrad on EL-i liikmesriikides erinevad aastal oli varajane koolist väljalangevus vahemikus 4,4% kuni 21,9%. Varajase koolist väljalangevuse vähendamine on seatud tegevusprioriteediks eesmärgiga vähendada seda aastaks 2020 kõigis liikmesriikides 10 protsendini. Eesmärgi saavutamise nimel on juba edusamme tehtud, mida tõendab asjaolu, et keskväärtus on 14,3 protsendilt aastal langenud 11,1 protsendini aastal. Hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppurite puhul peetakse ohtu vara koolist välja langeda tavapärasest suuremaks ning see seab liikmesriikide ette uusi keerukaid ülesandeid. Hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppuritele vastu tulemine ja nende hariduse omandamise määra tõstmine on kooskõlas laiema UNESCO säästva arengu eesmärgiga haridusvallas (eesmärk 4) aastaks JÄRELDUSED Projektis võrreldi varajast koolist väljalangevust käsitlevat erialakirjandust EL-i poliitikadokumentidega, et uurida, millised ülesanded poliitikakujundajatel varajase koolist väljalangevuse vähendamiseks ees seisavad. Järeldustest ilmneb, et: ühiste määratluste kokkuleppimise ja kohaldamisega on raskusi; varajast koolist väljalangevust on tarvis näha kui õppuri elu vältel toimuvate protsesside kogumit, mitte kui tulemust; varajast koolist väljalangevust võivad kogeda erisugused õppurite alarühmad, kellest igaühte mõjutavad eri riskid ja kaitsefaktorid; poliitikas sätestatud meetmed jagunevad ennetamisele, sekkumisele või kompenseerimisele keskenduvateks meetmeteks; tegevuse fookus peab olema eri tasanditel, sealhulgas kooli parendamisel, õppurite hõivatusel ja motivatsioonil ning õppurite elu laiematel sotsiaalsetel teguritel. Järelduste põhjal arendati välja mudel, et toetada suuremal teadlikkusel põhinevat otsuste tegemist nii EL-i, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Varajase koolist väljalangevuse kui tulemuse määratlemine ja võrdlemine Varajase koolist väljalangevuse mõõtmine ja võrdlemine liikmesriigiti on keeruline. Eri riikide seaduste järgi võivad noored formaalharidussüsteemist lahkuda eri vanuses, 6
8 14 18-aastasena. Estêvão ja Álvares (2014) on teinud vahet formaalsel ja funktsionaalsel määratlusel. Esimene põhineb seaduslikul koolist lahkumise vanusel ning teise puhul viitab varajane koolist väljalangevus olenemata vanusest olukorrale, kus koolist lahkutakse ilma tööturule sisenemiseks piisavate oskuste ja kvalifikatsioonita. See annab varajase koolist väljalangevuse mõõtmiseks mitu võimalust: need, kes lahkuvad haridussüsteemist enne selleks vastavates liikmesriikides seadusliku õiguse saamist; need, kes lahkuvad haridussüsteemist ilma tööhõivele üleminekuks piisava kvalifikatsioonita; need, kes jäävad kooli kuni seadusliku koolist lahkumise vanuseni, kuid kellel ei ole siiski piisavat kvalifikatsiooni. Esmapilgul näivad hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppurid hoolimata seaduslikust koolist lahkumise vanusest olevat eriti altid koolist ilma piisava kvalifikatsioonita välja langema. Ühtlasi on nende puhul tõenäolisem, et nad liigitatakse töötuteks noorteks, kes ei õpi ega osale koolitustel. Samas oleneb see sellest, milliseid õppurite rühmasid hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppurite kategooria sisaldab. Mõnes riigis on hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppurite puhul tõlgendus lai ning hõlmab ka kehva edasijõudmisega õppureid, samal ajal kui mõnes teises riigis kuuluvad sinna alla ainult need, kes on tõsistes raskustes. Selge on ka see, et mõnel sotsiaalsel rühmal on ebaproportsionaalselt suur tõenäosus olla tuvastatud hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppuritena. Siia alla kuuluvad vähemusse kuuluva etnilise taustaga, madala sotsiaal-majandusliku staatusega või ebasoodsas olukorras olevad rühmad. See peaks olema meeldetuletus, et hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppurid ei moodusta homogeenset rühma ning et neil on eri õppimis- ja sotsiaalvajadused. Mõeldes sellele, mida tähendab piisav kvalifikatsioon ja milliseid tööhõive või edasise hariduse vorme kavatsetakse ette näha, peab olema ettevaatlik. On mõningaid tõendeid selle kohta, et teatud hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppurite rühmad lähevad põhihariduse 3. astmelt vaikimisi üle keskharidusjärgsele õppele, milles keskendutakse konkreetsetele kvalifikatsioonidele, võtmata arvesse õppurite võimeid või püüdlusi. See viib omakorda selleni, et nad katkestavad oma haridustee, omamata piisavat kvalifikatsiooni, et hiljem tööturule siseneda, või selleni, et nad taanduvad haridussüsteemist enne kvalifikatsiooni omandamist. Mitmes uuringus on leitud, et võrreldes klassikaaslastega on hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppurite jaoks üleminekud raskemad, ning see toob kaasa suurema riski langeda koolist vara välja või omandada madalam kvalifikatsioon. Ka Eurostati kasutatud EL-i määratlus varajase koolist väljalangevuse kohta näib olevat funktsionaalne, sest see sisaldab nõuet keskharidustaseme omandamise kohta (kast 1). 7
9 Euroopa Liit määratleb varajasi haridussüsteemist lahkujaid kui aastaseid inimesi, kellel on ainult teise taseme alumise astme haridus või sellest madalam haridus ja kes ei osale enam hariduses ega koolituses. Varajased haridussüsteemist lahkujad on seega need, kes on omandanud vaid alus-, alg- või põhihariduse või vähem kui 2 aastat keskharidust (Euroopa Komisjon, 2011). Kast 1. Euroopa Liidu määratlus, mida kasutab Eurostat Eurostati määratlus on praktiline lahendus, mille abil tegeleda varajase koolist väljalangevuse mõõtmise erinevusega liikmesriikides, sest selles on sätestatud ühtne keskhariduse kriteerium. Selle eeliseks on asjaolu, et see võimaldab igas liikmesriigis mõõta varajase koolist väljalangevuse vähendamiseks võetud meetmete mõju. Mõnes liikmesriigis nähakse varajast koolist väljalangevust kui haridussüsteemist lahkumist enne keskhariduse omandamist, samal ajal kui teistes peetakse seda koolist lahkumiseks ilma piisava kvalifikatsioonita. Võrdlemise teeb veelgi raskemaks asjaolu, et eri riikides on erisugused koolilõpu kvalifikatsioonid, mille saavutamist eeldatakse erinevalt osakaalult õppuritelt aastal rõhutas EL-i haridusministrite nõukogu vajadust piisava kvalifikatsiooni järele, et tagada täielik tööhõive ja sotsiaalne sidusus (Euroopa Liidu Nõukogu, 2003, lk 4). Ühise kriteeriumini jõudmist raskendab eri juhtkondade eelistus kasutada oma eesmärkide jaoks eri määratlusi. Seetõttu ei kasutata kõigis liikmesriikides Eurostati määratlust. Raskendav asjaolu on ka väljend ei osale enam hariduses ega koolituses. See sarnaneb mõistega töötud noored, kes ei õpi ega osale koolitustel, mis on kasutusel mitmes liikmesriigis. Ent kuigi töötute noorte, kes ei õpi ega osale koolitustel, ning varajase koolist väljalangevuse vahel võib olla kattuvusi, ei ole need samaväärsed. Kategoorial, mis hõlmab 8
10 töötuid noori, kes ei õpi ega osale koolitustel, on omad määratlemisprobleemid ning mõnes riigis on selle kohta ka alamkategooriad. Varajase koolist väljalangevuse määratlemisega on eri liikmesriikides selgeid raskusi. Sellegipoolest aitab püüe leida vara koolist väljalangenud õppurite loendamiseks ühist kriteeriumi kaasa üldisele eesmärgile vähendada varajast koolist väljalangevust kõigi õppurite puhul. Varajase koolist väljalangevuse selline määratlemine esitab seda kui tulemust; tegu on haridussüsteemist lahkunud õppurite arvu mõõtmisega. Järelikult ei selgita see määratlus lahkumise põhjuseid. Õppurite haridussüsteemist lahkumise põhjuste mõistmine aitaks kaasa poliitika kujundamisele ja tegevuse teadlikule planeerimisele. Samuti kasutatakse erialakirjanduses varajase koolist väljalangevuse kohta mitut terminit, näiteks poolelijätmine, väljalükkamine, väljatõmbamine, väljalangemine, hajumine, sujuvalt lahkumine, loobumine, varajane lahkumine ja mittelõpetamine. Neid termineid kasutatakse eri viisidel ja mõned autorid näitavad nendega varajast koolist väljalangevust kui tulemust. Teised autorid kasutavad neid termineid viitamaks õppurite eri alarühmades toimuvatele eri protsessidele, mis viivad eri teid pidi varajase koolist väljalangevuseni. See vihjab, et varajane koolist väljalangevus on mitmekülgne nähtus, mis nõuab eri õppurite rühmade puhul erisugust tegevust. Varajase koolist väljalangevuse modelleerimine keeruka vastastikku toimivate jõudude protsessina Kui varajane koolist väljalangevus on eri isikute puhul eri viisidel toimivate eri protsesside tulemus, siis on tõenäoline, et varajase koolist väljalangevuse vähendamiseks ei ole olemas ühte õiget tegevussuunda. Pigem on tarvis vaadelda neid protsesse, mis aitavad osal õppuritel keskhariduse edukalt omandada, aga teistel mitte. Keerukuse mõistmisel osutus kasulikuks Kurt Lewini (1943) väljatöötatud jõuvälja analüüs. Iga õppuri puhul toimivad korraga eri jõud. Mõned neist lükkavad õppurit soovitud tulemuse suunas ja viivad keskhariduse omandamiseni, samal ajal kui teised lükkavad õppurit vastassuunas, varajase koolist väljalangevuse poole. Varajase koolist väljalangevuse poole viivatest jõududest võib mõelda kui riskide kogumist, mis toimivad koolikorralduse, õppuri või tema olukorra või õppuri ja kooli vahelise suhtluse tasandil. Fookuse andmise eesmärgil rühmitati teises aruandes riskifaktorid valitud teemade järgi (rohkem teavet riskide kohta: Euroopa Agentuur, 2017, 1. lisa). 9
11 Koolikorralduse tasandil olid need järgmised: fookus koolidistsipliinil, fookus õpetajal, fookus õppekaval ja fookus koolil kohaliku kogukonna kontekstis. Kui nendel aladel on probleeme, on üldine mõju see, et kool käitub viisil, mis põhjustab õppuri haridussüsteemist välja lükkamise. Seda alusprotsessi tuntakse kui väljalükkamist. Õppuri või tema olukorra tasandil olid fookused järgmised: fookus rahal, fookus perel, fookus tööhõivel, fookus tervisel ja fookus klassikaaslastel. Need on jõud, mis tõmbavad isikut koolist välja, ja seda protsessi tuntakse väljatõmbamisena. Õppuri ja kooli vahelist suhtlust kajastavad fookused peegeldavad riske, mis viivad õppuri järkjärgulise haridussüsteemist välja langemiseni. Seda tuntakse kui väljalangemist. Need koosnesid järgmisest: fookus akadeemilisel edul, fookus motivatsioonil ja fookus kooli kuulumise tundel. Mõistmine, et korraga toimib kolm eri protsessi, millega kaasnevad eri isikute jaoks eri riskid, võimaldab välja töötada varajast koolist väljalangevust vähendavaid meetmeid kolmel peamisel alal: need, mis viivad kooli parendamiseni; need, mis on seotud õppurite elu parendamisega väljaspool kooli; need, mis on suunatud õppurite akadeemilise edu, motivatsiooni ja kooli kuulumise tunde arendamisele. Hoolimata eelnimetatud riskifaktoritest on siiski õppureid, kes on edukad. Seega on olemas ka hulk kaitsefaktoreid, mis toimivad vastupidi. Näiteks tähendab see mõne hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppuri jaoks kaasavat kooli eetost, mis võimaldab häid suhteid õppurite ja õpetajate vahel; õppekava, milles võetakse arvesse õppurite vajadusi; vanemate osalus, nii et nad toetavad kooli ja aitavad õppurit julgustades teda motiveerida; ning pere piisavad majanduslikud vahendid, mis võimaldavad õppuril haridusteed jätkata. Iga õppuri puhul on teoreetiliselt võimalik riske ja kaitsefaktoreid jälgida ning seega varajase koolist väljalangevuse tõenäosust mõista. Rahvastiku tasandil viiks korraga toimivate riskide ja kaitsefaktorite mõistmine tegevuseni eri tasanditel (riik, kool, pere, üksikisik). EL-i poliitikadokumentides on võimalikud meetmed jagunenud ennetamiseks, sekkumiseks või kompenseerimiseks. Eri autorid kasutavad neid kolme terminit erinevalt. Selles aruandes on neid mõistetud järgmiselt. Ennetamine peaks tähendama riskide etteaimamist ja meetmete võtmist enne riskide tekkimist. Sekkumise puhul aktsepteeritakse riskide olemasolu, kuid proovitakse nendest jagu saada või kaitsefaktoreid tugevdada. Kompenseerimine hõlmab olukorda, kus haridus ei ole läinud ootuspäraselt ja kus pakutakse teist võimalust õppimiseks või suurendatakse elukestva õppe võimalusi. 10
12 Riskide vastastikust mõju, kaitsefaktoreid, ennetamist, sekkumist ja kompenseerimist saab kujutada mudelis, mille abil on kohalikul või riiklikul tasandil võimalik kindlaks teha konkreetsed korraga toimivad jõud varajase koolist väljalangevusega tegelemiseks. Seda näidati teises aruandes ja see on siin taasesitatud joonisel 1. Soovimatu tulemus: varajane koolist väljalangevus Ennetamine Sekkumine Riskid Kaitsefaktorid Soovitud tulemus: keskhariduse edukas omandamine Kompenseerimin Joonis 1. Jõud, mis viivad varajase koolist väljalangevuse poole ja sellest eemale (allikas: Euroopa Agentuur, 2017, lk 20) 11
13 Nagu mainitud, toimivad korraga eri protsessid (väljalükkamine, väljatõmbamine ja väljalangemine). Need toimivad eri tasanditel (koolikorraldus, õppur või õppuri olukord, õppuri ja kooli vaheline suhtlus). See tähendab, et mudelit saab korrata iga protsessi ja tasandi puhul. Ennetamine Riskid Fookus kooli parendamisel Sekkumine Ennetamine Fookus õppurite elul Sekkumine Ennetamine Fookus akadeemilisel edul, motivatsioonil Soovimatu tulemus: varajane koolist väljalangevus. Õppurid, kes on omandanud vaid alus-, alg- või põhihariduse või vähem kui 2 aastat keskharidust. Väljalükkamine Väljatõmbamine Väljalangemine Kaitsefaktorid Riskid Kaitsefaktorid Riskid Soovitud tulemus: keskhariduse edukas omandamine Sekkumine Kaitsefaktorid Kompenseerimine Joonis 2. Varajase koolist väljalangevusega seotud jõudude ja protsesside mudel (allikas: Euroopa Agentuur, 2017, lk 22) Mudel on loodud paindlikuks, soodustades mõtlemist kolme peamise protsessi ja nendega seotud riskifaktorite ning kaalutlusel oleva poliitikameetme tasandiga (rahvusvaheline, 12
14 riiklik, kohalik või koolikeskne) seotud kaitsefaktorite üle. See võib omakorda viia kohandatud tegevuseni, millel on: laiem sotsiaalne fookus õppuri elu mõjutavatel teguritel; fookus kooli parendamisel; või individuaalne fookus akadeemilise edu saavutamisel, motivatsiooni parendamisel ja paremal osalusel hariduses. Kuigi mudel soodustab mõtlemist väljalükkamise, väljatõmbamise ja väljalangemise protsesside kontekstis, ei tähenda see, et üks õppur oleks mõjutatud ainult ühest protsessist. See vastandub Euroopa Parlamendi uuringule (2011), kus rõhutati õppurite selgelt eristuvaid alarühmasid. On võimalik, et õppur on oma elu ja hariduse jooksul mõjutatud kõigi kolme protsessi keerukast kooslusest (näiteks vt Euroopa Agentuur, 2017, lk 23). See kokkuvõttev aruanne ühtib Coffieldi (1998) vaatega, et olulisem on keskenduda sekkumise ja ennetamisega seotud tegevusele kui kompenseerimisele. Sellest hoolimata on arendamisel silmapaistvaid kompenseerimisele keskenduvaid käsitlusviise, näiteks Iirimaa Youthreach, mis on mõeldud tavaharidusest välja langenud õppuritele. Teised autorid on leidnud, et kompenseerimine võib olla kasulik nendele õppuritele, kes on haridussüsteemist lahkunud väljatõmbamise tagajärjel, isikliku elu sündmuste tõttu. Selle alla võivad kuuluda rahalised põhjused, perega seotud põhjused, lähedaste eest hoolitsemise vajadus, suhted või vanemakohustused. Seire ja varajase hoiatamise süsteem Varajase koolist väljalangevuse määratlemine tulemuste järgi lihtsustab liikmesriikides toimuvat seiret. See võimaldab hoomata probleemi üleüldist ulatust ning hinnata poliitikat ja meetmeid. Sellise lihtsa loenduse järgi näib, et varajane koolist väljalangevus on kahanemas üle kogu Euroopa ja jõudmas aasta eesmärgini. Paraku on lihtsad seiresüsteemid piiratud väärtusega, kui võtta arvesse varajase koolist väljalangevuse keerukaid alusprotsesse. Need ei võimalda seirata erisuguseid hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppurite rühmasid ega olukorda igas riigis piirkonniti. Euroopa Liidu Nõukogu pooldab laiaulatuslike näitajate väljatöötamist koos andmete viie peamise kasutusalaga: varajase koolist väljalangevuse riskiga õppurite varajane avastamine; hariduse omandamise aspektist ebasoodsa olukorra kriteeriumide ja näitajate määratlemine; varajase koolist väljalangevuse põhjuste mõistmine; andmete kasutamine poliitika eri tasanditel, et poliitika arengut suunata ja juhtida; koolis pakutavale juhendamisele ja toele aluse loomine. Varajase koolist väljalangevuse ohus olevate hariduslike erivajaduste ja/või puuetega 13
15 14
16 õppurite jaoks on välja töötatud varajase hoiatamise süsteemid, mida on rakendatud paljudes USA koolipiirkondades. Samalaadseid süsteeme kasutatakse ka Euroopas. Tavaliselt sisaldavad need süsteemid kognitiivseid ja käitumuslikke meetmeid ning on suunatud üksikutele õppuritele eesmärgiga suurendada tuge ja vähendada väljalangemist. Samas viitab joonis 2 sellele, et väljalükkamise, väljatõmbamise ja väljalangemise protsesside ja riskidega seotud fookustega arvestamiseks on tarvis suuremat hulka näitajaid, mis võimaldaksid ennetamise ja sekkumisega seotud tegevuse teadlikku planeerimist. See aitaks luua seiresüsteeme, mis toetuvad alljärgnevale. Riikliku ja haridussüsteemi tasandil olevate tegurite mõõtmised, näiteks kooli lõpetanute arv, eri taustandmetega, sh hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppurite rühmade sooritused, sotsiaalse ebavõrdsuse tase ning tööturu olukord. Need andmed annavad aimu nii õppurite laiemast sotsiaalsest taustast kui ka hariduslike tulemuste eristusnäitajatest. Mõõtmised, mille fookus on kohalikul ja koolikontekstil, näiteks individuaalsetel tulemustel, kaasamise tasemel, õpetaja ja õppuri vahelisel suhtel, õpetamise ja õppimise kvaliteedil ning õppekava suundadel ja valikutel. Individuaalse fookusega mõõtmised, näiteks need, mis mõõdavad kohalolekut, koolielus osalemist, emotsionaalset afekti, kognitiivseid võimeid, omandamist, motivatsiooni, kuuluvustunnet, isikliku või perekondliku olukorra muutusi ning õppuri vaateid ja püüdlusi. SOOVITUSED Teine aruanne (Euroopa Agentuur, 2017) sisaldas soovitusi poliitikakujundajatele. Neid korratakse alljärgnevalt. 1. Praegune varajase koolist väljalangevusega tegelev poliitika on paljulubav. Püüdlus varajast koolist väljalangevust selgelt määratleda, probleemi ulatust ja sekkumise mõju tuvastada aitavate seiresüsteemide sisseseadmine (riiklikul, kohalikul ja üksikisiku tasandil) ning riikideüleste võrdluste tegemiseks kasulike määratluste ja näitajate loomine tunduvad olevat kasulikud sammud. Poliitikakujundajate jaoks on riiklikul ja Euroopa tasandil põhiküsimus nende püüdluste laiendamine viisil, mis pakuks poliitikameetmete kujundamiseks sobivat alust kõikidele Euroopa riikidele. 2. Samal ajal olemasolevate seiresüsteemide laiendamisega on põhjendatud ka nende muutmine, et need oleksid haridusliku tõrjumise tegelike olukordade suhtes tundlikumad. Siin on tähtis loobuda ühekülgsetest määratlustest ja individuaalsetest 15
17 näitajatest. Teatud määral tuleb arvesse võtta ka seoseid varajase koolist väljalangevuse ja teist tüüpi mitteoptimaalsete hariduslike tulemuste vahel, keerukaid protsesse, mis varajast koolist väljalangevust põhjustavad, ning eri viise, kuidas eri rühmad ja üksikisikud varajast koolist väljalangevust kogevad. See on võimalik, kui poliitikakujundajad töötavad keerukamate seiresüsteemide kujundamise nimel. Ideaalis võetaks sellistes süsteemides arvesse tervet hulka hariduslikke tulemusi (omandamist, edasiminekut teiste hariduslike kogemuste juurde, tööhõive tulemusi jne) konkreetse õppuri tasemel ning ühtlasi peaksid need süsteemid olema suutelised looma seoseid tulemuste kohta käivate andmete ning õppurite tausta ja hariduslike kogemuste kohta käivate andmete vahel. 3. Riiklikul tasandil toimivad keerukad seiresüsteemid on vaid osa lahendusest. Haridussüsteemi eri tasanditel on tarvis head teavet selle kohta, mis nende hoolealuste õppuritega toimub. Eelkõige on koolidel vaja teada, mis toimub konkreetsete isikutega millised riskid neid ähvardavad, milliseid hariduslikke tulemusi nad saavutavad ja kuidas nad sekkumisele reageerivad. Poliitikakujundajad peavad seega pakkuma koolidele ja teistele süsteemi tasanditele tuge omaenda seiresüsteemide sisseseadmisel ja kasutamisel. Paljudes koolides on vajalikud andmed juba olemas, kuid need võivad olla eri kohtades laiali ja neile võivad juurde pääseda erinevad õpetajad ja teised professionaalid. Ülesanne seisneb seega suuresti sortimises ja koolide toetamises olemasolevatele andmetele parima kasutusviisi leidmisel. 4. Seiresüsteemid on väärtuslikud vaid siis, kui need saavad olla aluseks tõhusale sekkumisele. Uuringute põhjal on selge, et sellised sekkumismeetmed peavad olema laia ulatusega. On äärmiselt ebatõenäoline, et ühekülgne sekkumine, mis toimub ainult juhul, kui varajase koolist väljalangevuse risk on tõsine, sobiks varajase koolist väljalangevuse märkimisväärseks vähendamiseks või igasuguse vähenemise sidumiseks hariduslike tulemuste tähendusrikka parenemisega. Sekkumine peab toimuma õppurite elu jooksul läbivalt, et hõlmata kõiki nende haridusliku kogemuse külgi ja ulatuda hariduskeskkonnast kaugemale ning jõuda õppureid ohustavate perekondlike ja ühiskondlike taustateguriteni. Selle hulka peavad kuuluma nii riskide ilmnemisel toimuv sekkumine kui ka ennetavad meetmed, mis takistaksid riskide ilmnemist. Selliste sekkumismeetmete kavandamine ja juhtimine on poliitikakujundajatele keerukas ülesanne. Väljatöötatud mudel on samm edasi kontseptuaalse raamistiku poole, mille põhjal saab sekkumismeetmeid kavandada. On aga selge, et paljud hariduspoliitika ja laiema sotsiaalpoliitika aspektid on seotud varajase koolist väljalangevuse vastu võitlemisega. Koordineerimine ministeeriumide eri üksuste vahel on tohutult keeruline ülesanne. Selle keerukust on võimalik vähendada, kui vaadata 16
18 varajast koolist väljalangevust vähendavat poliitikat osana laiemast hariduslike tulemuste parandamisele ning haridusliku ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamisele suunatud poliitikast. Varajase koolist väljalangevuse vähendamine ei ole seega vaid veel üks poliitikaprioriteet, vaid nende laiemate poliitikameetmete tulemus. Poliitikakujundajatele võib olla eriti kasulik see, kui nad suunaksid oma pingutused varajase koolist väljalangevuse ärahoidmiselt kui kvalifikatsiooni ja/või lahkumishetke põhjal mõõdetavalt eraldiseisvalt tulemuselt nähtuse funktsionaalsemale mõistmisele. Teisisõnu pole põhiküsimus mitte see, kui palju noori koolist enne teatud suvalist hetke lahkub, vaid see, kui paljud lahkuvad enne täiskasvanute maailmas toimetulemiseks vajalike teadmiste ja oskuste saamist. See tõstatab põhimõttelisi küsimusi haridussüsteemi eesmärgi kohta ja selle kohta, kui tõhus see nende eesmärkide saavutamisel on. 5. Nii nagu seiresüsteeme on vaja kõikidel haridussüsteemi tasanditel, peab ka tõhus sekkumine toimuma kõikidel tasanditel, eelkõige koolides. Üksikute riiklike algatuskavadega ei saavutata tõenäoliselt palju, kui need ei leia just aset kõigi haridussüsteemi tasandite kvaliteedi ja tõhususe parendamise kontekstis ning kohapeal, koolis ja klassiruumis toimuvate pingutuste raames, mille eesmärk on tagada, et igal õppuril oleksid mõistlikud võimalused hästi hakkama saada. Poliitikakujundajate peamine ülesanne on seega toetada koole ja teisi süsteemi tasandeid selle eesmärgi saavutamisel. 6. Hariduslike erivajaduste ja/või puuete ning varajase koolist väljalangevuse kohta käivat tõendusmaterjali on vähem, kui võiks arvata. Siiski on ka see vähene materjal kooskõlas tavahariduse kohta käivate tõenditega. Poliitikakujundajatel on õigus, kui nad näevad hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppureid kui riskialdist rühma ning tagavad sihipärased sekkumismeetmed selle rühma haridussüsteemis hoidmiseks. Sellegipoolest ei erine seda rühma mõjutavad riskid oluliselt riskidest, mis mõjutavad teisi rühmasid, ning seega peab neid kaasama tavapärastesse sekkumismeetmetesse ja praktikatesse, selle asemel et kohelda neid täiesti omaette erijuhuna. Nagu varajase koolist väljalangevuse kohta käivate tõendite põhjal võiks eeldada, näib tõenäoline, et kvaliteetsed koolid, kus tullakse vastu isikute iseärasustele ja raskuste ilmnemisel sekkutakse varakult, on varajase koolist väljalangevuse vähendamiseks võtmetähtsusega. Kui selliste koolide praktikat tunnustatakse iseloomult kaasava praktikana, siis näitab tõendusmaterjal, et kaasava hariduse arendamine võib olla oluline viis hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppurite varajase koolist väljalangevuse vähendamiseks. 17
19 PROJEKTI VÄLJUNDID Agentuuri veebilehel on avaldatud kaks aruannet ja järeldusi on tutvustatud rahvusvahelisel koolipsühholoogide konverentsil. Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur, Early School Leaving and Learners with Disabilities and/or Special Educational Needs: A Review of the Research Evidence Focusing on Europe [Varajane koolist väljalangevus ning puuetega ja/või hariduslike erivajadustega õppurid. Ülevaade Euroopale keskenduvatest uuringutulemustest]. (A. Dyson ja G. Squires, toim.). Odense, Taani Selles aruandes esitatakse Euroopa varajasele koolist väljalangevusele keskenduvate uuringutulemuste ülevaate järeldused fookusega hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppuritel. Ülevaates keskendutakse eelkõige avaldatud materjalile, mis on otseselt seotud ühe või mitme Euroopa riigi olukorraga ja mis on saadaval ingliskeelsena. Nendele kriteeriumidele vastavaid uuringuid on paraku vähe. Euroopa teaduskirjandust on seega vajaduse korral täiendatud mujalt maailmast pärit erialakirjandusega. Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur, Early School Leaving and Learners with Disabilities and/or Special Educational Needs: To what extent is research reflected in European Union policies? [Varajane koolist väljalangevus ning puuetega ja/või hariduslike erivajadustega õppurid. Millisel määral kajastuvad uuringud Euroopa Liidu poliitikameetmetes?]. (G. Squires ja A. Dyson, toim.). Odense, Taani Selles aruandes anti kokkuvõte hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppureid käsitlevast erialakirjandusest seoses varajase koolist väljalangevuse nähtusega ning võrreldi järeldusi ja tähendusi EL-i poliitikadokumentides sisalduvate seisukohtadega. Ülevaate järel anti soovitusi, kuidas poliitikakujundajad võiksid varajase koolist väljalangevuse probleemi tõhusamalt lahendada, arvestades eriti selle mõju hariduslike erivajaduste ja/või puuetega õppuritele. Squires, G., Early School Leaving and SEN: Understanding the literature and policy in Europe [Varajane koolist väljalangevus ja hariduslikud erivajadused. Kuidas mõista Euroopa erialakirjandust ja poliitikat]. Teadustööd esitleti rahvusvahelise koolipsühholoogia ühingu konverentsil International School Psychology Association Conference 2017 Ühendkuningriigis Manchesteris laupäeval, 22. juulil aastal. Varajase koolist väljalangevuseni viivate protsesside mõistmise mudeli väljatöötamist tutvustati rahvusvahelisel koolipsühholoogide konverentsil. Teadustöö võeti hästi vastu ja konverentsil osalejad väljendasid soovi mudelit kooli tasandil kasutusele võtta. 18
20 Sekretariaat: Østre Stationsvej 33 DK-5000 Odense C Denmark Tel: secretariat@european-agency.org Brüsseli esindus: Rue Montoyer 21 BE-1000 Brussels Belgium Tel: brussels.office@european-agency.org ET
Ppt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET
ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET
ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemConseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU
Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemMicrosoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
Rohkempropofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS
I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemSuunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET
Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemEB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK
Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat C Avaliku arvamuse jälgimise üksus 8. märts 2011: 100. naistepäev: võitlus soolise diskrimineerimise vastu ELis Eurobaromeetri uuring (EB
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 30. mai 2012 (04.06) (OR. en) 8876/12 SOC 287 ENV 293 EDUC 93 RECH 119 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Alaliste esindajate komitee (COREPER I) / nõukogu (tööhõive,
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemTäiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON
Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemLISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ
LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemAMETIKIRJELDUS
KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
Rohkem