Valga kesklinnas avati pidulikult Priimetsa Kooli uus koolihoone

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Valga kesklinnas avati pidulikult Priimetsa Kooli uus koolihoone"

Väljavõte

1 Lk 2: Tööd linnasüdames jõuavad lõpule Lk 3: Aasta isa valiti nelja nominendi seast Lk 6: Kalmistud saavad järjest kenamaks Valga valla infoleht November Veebruar 2020 Nr11 Nr2 (30) (20) Valga kesklinnas avati pidulikult Priimetsa Kooli uus koolihoone 4. novembril saabus kauaoodatud päev, kui aadressil Vabaduse 13 avati pidulikult renoveeritud hoonekompleks. Priimetsa Kool kolis uude majja juba 28. septembril, seega jõudis koolipere avamise ajaks oma uueks kodu omaks võtta. Priimetsa kooli projekt sai alguse 15. mail aastal, enne seda jõuti kokkuleppele kooli toomises kesklinna nii toonases Valga volikogus kui ka linnavalitsuses. Avamisel tunnustati mitmete kõnepidajate poolt nii varasemat kui ka praegust vallavalitsust julge pealehakkamise ja sihikindluse eest, mille tulemusena jõudsid ehitustööd lõpule tänavu suve lõpuks. Priimetsa Kooli avamise kava juhtisid kooli õpilased, tervituskõne pidasid haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Valga vallavanem Ester Karuse, Valga volikogu esimees Alar Nääme ja Valga Priimetsa Kooli direktor Marina Krotova, kes tänas kõiki imelise hoone eest ja kinnitas, et koolipere on uute ruumidega väga rahul. Pidulik üritus jätkus kooli aulas õpilaste esinemisega, sõnavõttude, õnnitluste ja kingituste üleandmisega. Päeva lõpetas vestlusring haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ja Valga valla haridusjuhtide osavõtul. Vallavanem Ester Karuse ütles oma kõnes, et Priimetsa Kooli toomisega kesklinna tekib Valgas uue kvaliteediga hariduskeskkond. Vabaduse 13 kooli projekt on olnud edukas katse päästa üht linna väärtuslikumatest mälestistest. Ühes sellega paraneb kooli koostöö linna teiste koolide ja erinevate asutustega, samuti rikastab Priimetsa kooli uus hoonekompleks linnaruumi ja ilmestab ajaloolist tänavat otse kesklinnas, andes sellele uue elu. Ta lisas, et vallavalitsuse jaoks on Priimetsa kooli valmimine olnud kuni viimase hetkeni südameasjaks, seda suurem on nüüd rõõm, et tänu rahastajate, projekteerijate, ehitajate ja kõigi teiste kaasaaidanute tänuväärselt tublile tööle toimub õppetöö tänapäevases keskkonnas. Avamisel osalenud haridus- ja teadusminister Mailis Reps väljendas samuti heameelt, et Valga sai juurde põneva lahendusega koolihoone, tema sõnul on tänavu Eestis tööd alustanud 10 uut koolimaja. Kõik on saanud eredad ja ilusad. Aga nagu koolidirektor ütles, peab see olema kõige ilusam, sest see on teie kool, ütles Reps. Priimetsa kool sai kesklinna hariduse, kultuuri ja spordi osaks. See annab kinnitust, et tähtis on koostöö linna planeerijate, arhitektidega, kuidas uuesti ärgitada kesklinna piirkonda. See pole vaid see, kus käid poes või Lindi lõikasid läbi haridus- ja teadusminister Mailis Reps, vallavanem Ester Karuse, volikogu esimees Alar Nääme, Rennes OÜ esindaja Kristjan Keemu ja Priimetsa kooli direktor Marina Krotova. Koolihoone ehitaja Rennes OÜ juhatuse liige Kristjan Keemu andis Valga Priimetsa Kooli direktor Marina Krotovale üle sümboolse võtme (Fotod A. Kikkas) lähed bussi peale, vaid siin on mõnus igapäevaselt teha ka teisi väga olulisi asju. Ja mis saab olla veel olulisem kui hariduse omandamine, lisas minister. Soovides kooliperele tuult tiibadesse, kinkis minister Reps Priimetsa Koolile traditsioonilise koolikella ühes moodsa tehnilise lahendusega. Valga muuseumi direktor Neeme Punder kinkis muuseumi ja vallavalitsuse poolt koolile Marta Pärna kui samas majas kunagi tegutsenud Valga tütarlastegümnaasiumi (aastatel ) legendaarse direktori portree. Valga muuseumi teadur-koguhoidja Priit Riemann aga mainis oma ülevaates, et renoveeritud hoone vanim osa Vabaduse 13 on Eesti juugendarhitektuuri üks silmapaistvaim näide. Kõige rohkem on tegu Valga endise tütarlastegümnaasiumi hoonega. See valmis aastal. Kõigepealt ehitati hoone haiglaks, aga ajutiselt pandi siia sisse kool ja kool on siia sisse tänapäevani jäänud. Maja fassaad jaotub klassitsistliku traditsiooni kohaselt viieks osaks, fassaadil on kõrvutatud puhasvuuklaos, punane tellis ja valged krohvitud pinnad. Priimetsa kool tähistab sel aasta 101. sünnipäeva aastal asutati toonane Valga Vene Era Reaalgümnaasium. Aastatel asus praeguse nimega Priimetsa kool aga siinsamas majas Vabaduse tänaval, kus ta nüüdki värskelt tegutseb. Valga 2. keskkool taastas oma ajaloolise nime Valga Vene gümnaasium aastal aasta septembrist nimetati kooli Priimetsa kooliks, seda nime kannab ta praegugi. Valga militaarmuuseumi varahoidja Esta Mets andis ülevaate haridustegelase Marta Pärna elust, kes praeguses Priimetsa kooli hoones kunagi Valga tütarlastegümnaasiumi juhtis. Seetõttu teatakse maja aadressil Vabaduse 13 ka Marta Pärna koolimajana. Mets lausus, et iga gümnaasium ei saa kiidelda asjaoluga, et direktor räägib viit võõrkeelt. Marta Pärna seda oskas. Tema lõi siin koolimajas oma vaimsuse, oma põhimõtted. Neid püüti õpilastele järjekindlalt ja hellalt iga päev meelde tuletada, rääkis Mets. Kui tuli aasta 1932 ja majandussurutis, otsustati Valka luua ühisgümnaasium, liideti tütarlaste ja poeglaste gümnaasium ja kuulsale koolijuhile enam kohta ei leitud. Marta Pärna sõitis Tartusse, tema endised õpilased püüdsid aeg-ajalt naist tema majanduslikus kitsikuses aidata. Pärna suri aastal ja maeti Pärnumaale Jakobsonide pere Kurgja talu kalmistule. Priimetsa kooli projekti tulemusel valmis renoveeritud koolihoone, kus on optimaalne klasside arv, vahetati ventilatsioonisüsteem, kaugküttesüsteem, elektrisüsteem, paigaldati päikesepatareid, samuti valmis rekonstrueeritud õueala (õuesõppeklassid, parklad, haljastus); sisustati õppeklassid uue mööbli ja õppetööks vajalike seadmetega - lähtuvalt koolipidaja Valga Vallavalitsuse eelarve võimalustest. Vana koolihoonet aadressil Kuperjanovi 99 ootab lammutamine ja selle ala haljastamine. Projekti koostasid noored Riia arhitektid büroost Lauder Architects, eesotsas peaarhitekt Karlis Laudersiga. Restaureerimistööde eest vastutas ehitusfirma Rennes OÜ. Tööde maksumus oli eurot (sh toetus eurot). Õppehoone rekonstrueerimist kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond läbi meetme «Koolivõrgu korrastamine» alategevuses Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil Põhikoolina tegutsevas Priimetsa Koolis õpib 325 õpilast ja 38 õpetajat.

2 Valga vald osaleb aasta kultuuripealinna programmis Tartu koos Lõuna-Eestiga on Euroopa kultuuripealinn Nüüd on otsustatud, et ka Valga vald osaleb suures kultuuriprogrammis. Nimelt otsustati oktoobri lõpus toimunud Valga vallavolikogu istungil üsna üksmeelselt, et Valga vald sõlmib sihtasutusega Tartu 2024 koostöölepingu, millega käivitatakse aasta Euroopa kultuuripealinna põhjalik ettevalmistamine vallas. Koostöölepinguga pandi paika kultuuripealinna tegevused ja ja rahastamise põhimõtted aastateks Vallavanem Ester Karuse leiab, et kultuuripealinna programmiga ühinemine on Valga valla jaoks vägagi perspektiivikas, sest koostöö teiste piirkondadega toob ka meile rohkem tuntust. Kagu- ja Lõuna-Eesti koondumine Euroopa kultuuripealinna egiidi alla pakub ainulaadseid võimalusi ellu viia ideid, mis on võimalikud ainult koostöös, näeb ta selles otsest kasu ja lisab, et sarnastes projektides osalemine aitab meil vältida ääremaastumise süvenemist. Kultuuripealinnaks olemise aja jooksul on piirkonda oodata hulgaliselt külastajaid. See tähendab ühtlasi majanduse elavnemist. Tiitliaastal toimuv mõjutab positiivselt nii siin ööbivate kui ka ühepäevaturistide arvu, majutus-, toitlustus- ja transpordiettevõttete käivet, loomemajandust ja kultuuriasutusi ning paljusid teisi valdkondi. Volikogu otsusele on eelnenud Valga valla juhtide ning kultuuri- ja turismiedendajate pikk eeltöö, mille käigus on peetud hulgaliselt kohtumisi, koosolekuid, nõupidamisi, on arutletud ja kalkuleeritud. Ester Karuse rõhutab, et meil tuleb targalt ära kasutada olemasolevat, näiteks meie piiriülest elukorraldust koos täiesti erilise piirilinna staatusega. Me võime julgelt väita, et oleme Eesti lõunavärav, peame vaid suutma selle teadmise enda kasuks tööle rakendada, sõnab vallavanem. Kooslus üks linn - kaks riiki on maailmas harukordne ja see annab mitmeid võimalusi ennast tutvustada, lisab Karuse. Tuleb mõelda suuremalt ja avatumalt ning periood ühtse Lõuna-Eesti kultuuripealinnana annab selleks hea võimaluse: koos oleme rohkem nähtavad. Sel aastal hääletavad Tartu 2024 koostöölepingu üle kokku 19 Lõuna-Eesti omavalitsuse volikogud Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonnast ning Viljandi linnast. Pink kahe linna piiril. Foto K. Merits Kaksiklinn Valga-Valka uue ühise linnasüdame ehitustööd on lõppemas Kui tavaliselt on suured muudatused linnade arengus mõõdetavad inimpõlve pikkusega, siis Valgas ja Valkas on juhtunud väikene ime. Umbes 10 aastat tagasi tekkinud mõte piiriäärne kaksiklinn taasühendada ning elu ajaloolisesse linnasüdamesse tagasi suunata on teoks saanud ning viimaks saame uhkusega esitleda kahe linna ühist kvaliteetset ja kaasaegset avalikku ruumi aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Hispaania arhitektuuribüroo In Project Studio Barcelona SPC. Kolmepoolne leping ehitustööde teostamiseks sõlmiti Valga ja Valka omavalitsuste ning AS TREV-2 Grupi vahel eelmise aasta detsembris, töödega alustati käesoleva aasta märtsis. Vähem kui kümne kuuga on endisest hüljatud väljanägemisega piiriäärsest alast saanud kahe linna ühine hubane keskus. Selle ajaga loodi jalakäijate tänav, mis ühendab kahte sümboolset maamärki Eesti poolel Jaani ja Läti poolel Lugaži kirikut; rajati kergliiklusteed Konnaoja kallastele ning uus sild Konnaoja mugavamaks ületamiseks; uuendati tänavakatted, vahetati välja ja rajati uued trassid, ala haljastati ning linnaruumi lisati uusi kujunduselemente, linnamööblit ja vaba aja veetmise võimalusi. Kogu projekti muudab unikaalseks piiriülesus - seda nii rahastamise, koostöö kui piiriülese asukoha osas. Projekti kogumaksumus on 5,3 miljonit eurot, millest 3 miljonit rahastab INTERREG Eesti-Läti piiriülese koostöö programm. Kahe linna ühise keskuse pidulik avamine toimub 12. detsembril kell 14. Muinsuskaitseameti aastapreemia AASTA TEGU tuli Valka! Valga Vallavalitsuse nimel võttis tunnustuse vastu vallaarhitekt Jiri Tintera. Vallavalitsus annab üürile korterid värskelt renoveeritud majas Võimalus rendile võtta kõigi mugavustega osaliselt sisustatud eluruumid äsja renoveeritud ajaloolises hoones, aadressil J. Kuperjanovi tn 12, Valgas. Pakkumisel on ühe- kuni kolmetoalised korterid, rendihinnaga 3-6 eurot m2. Korterid on mõeldud väljaüürimiseks eelkõige mobiilsele tööjõule, kuid ootame ka teisi huvilisi. 2 Valga Teataja Pakutavate ruumidega tutvumiseks ja lisainfo saamiseks palume võtta ühendust: Pille Meriroos ; , Janek Rennu , oktoobril anti Tallinnas Proto Avastustehases pidulikult üle Muinsuskaitseameti aastapreemiad, kategooria AASTA TEGU laureaadiks nimetati J.Kuperjanovi tn 12 asuva ajaloolise hoone restaureerimine üürimajaks. Tunnustuse pälvisid Valga Vallavalitsus, maalingute uurija Kaisa Milsaar ja maalingute restauraator Kristiina Ribelus. AASTA TEGU kategoorias oli nomineeritud veel Saaremaa arheoloogia ja ajaloo uurimise toetamine (tunnustuse pälvis Kristjan Rahu) ja Paksu Margareeta hoonetekompleksi restaureerimine ja aastal leitud haruldasele keskaegsele vrakile, kogele, väärika ja atraktiivse ekspositsioonipinna rajamine (tunnustuse pälvisid SA Eesti Meremuuseum ja koge konserveerimise eestvedaja kuraator Priit Lätti). Lisaks oli kategoorias PARIM RESTAURAATOR nomineeritud Väino Niitväli, kes hoone fassaadil paiknevad lõvipeakujulised maskaroonid konserveeris. Valga vallavanem Ester Karuse märkis, et nüüd - väärika tunnustuse valguses - võib selle suure töö lõpetatuks lugeda. Suur tänu Valga Vallavalitsuse poolt kõigile, kes on panustanud kultuuripärandi päästmisse ja Eestis ainulaadse, ilusa ajaloolise hoone taasloomise protsessi mitmete aastate jooksul. Tulemus on seda väärt! Kehvas seisus ajaloolise hoone omandas Valga linnavalitsus ( linnavolikogu otsuse alusel) aastal 2017, plaanid majaga ulatuvad veelgi kaugemasse aega. Aastapreemiatele kandideeris tänavu kümnes kategoorias 45 silmapaistvat restaureerimistööd, uusehitist ajaloolises keskkonnas, inimest, avastust ja tegu. Ajalehte Valga Teataja annab välja Valga Vallavalitsus E-post: Reklaam: Toimetus: või Küljendus, kujundus, teostus: OÜ Kuldne Lammas Trükk:AS Kroonpress November 2020

3 Valga valla aasta isa Kaimo Vahtra on eeskujuks oma kahele pojale Reede õhtul, isadepäeva eel Tsirguliina rahvamajas toimunud pidulikul kontserdil tervitati kõiki häid ja väärikaid isasid ja jagati tunnustust Valga valla aasta isa nominentidele. Valga valla aasta isaks kuulutati Kaimo Vahtra. Kaimo Vahtra on isana suureks eeskujuks kahele täiskasvanud pojale ning toredaks vanaisaks lapselapsele. Iseloomustuses, millega Kaimo Vahtra aasta isa konkursile esitati, on rõhutatud just pühendumist oma lastele, aga ka tema hindamatut panust Kaitseliidu noorte tegemistesse. Tema puhul ei ole oluline, kui kiire tal endal parasjagu on ta leiab alati kõigi ja kõige jaoks aega. Ta on mõistev ning alati valmis kuulama ja murede lahendamiseks erinevaid võimalusi pakkuma. Oma töös, kus ta peab planeerima ja arendama Valgamaa noorkotkaste tegevust, panustab ta erinevate sündmuste ja väliõpete korraldamisse. Vahtra on töötanud Kaitseliidu noorteinstruktorina aastast 2008, kuid vabatahtlikuna on ta noortega tegelenud juba 90ndatest aastatest. Isa ja vanaisana on ta väga mitmekülgne, pakkudes toredaid tegevusvõimalusi oma lastele ja lapselapsele ning selles osas ei ole ta pikalt planeerija: mõtted ja ideed, kuidas päeva põnevamaks teha, tulevad lennult. Just nii on teda iseloomustanud lapsed. Küllap on ta oma tegevusega näidanud poegadele kätte suuna edaspidises elus: nad mõlemad on Valga valla aasta isaks nimetatati Kaimo Vahtra. Tänavused Aasta isa nominendid Aivar Tsimmer, Viktor Mägi, Heiki Veider ja Kaimo Vahtra. seotud noorsootööga ja panustavad Kaitseliidu noorte tegevusse. Heaks kokkusattumiseks peab aasta isa, et talle tunnustus osaks sai just Tsirguliina rahvamajas, ja just nüüd. See on minu kodukoht, olen siit pärit ja siin koolis käinud. Vahtra lisas, et Tsirguliina keskkooli lõpetamisest on nüüdseks juba 25 aastat. Konkursile esitatud nelja toreda ja tegusa isa kohta saab öelda, et nad on inimestena küll erinevad, kuid isadena on neil palju ühiseid jooni. Aasta isa valimine nende nelja hulgast ei saanud olla kerge ülesanne. Lisaks Kaimo Vahtrale olid nominentideks Aivar Tsimmer, Viktor Mägi ja Heiki Veider. Kolme tütre isa ja nelja lapselapse vanaisa Aivar Tsimmer on alati olnud valmis aitama, kui keegi seda vajab - nii pereringis kui külakogukonnas. Pere hindab teda väga ja tütar Kadi on kirjutanud oma isa kohta ülimalt armsa iseloomustuse. Tsimmerite pereisa on töökas ja hooliv ning pere vajadustega arvestav ning jõuab tegelda väga paljude asjadega. Näiteks võttis ta hiljaaegu käsile lõõtsamängu õppimise ja on juba jõudnud ka esinemas käia. Kahe täiskasvanud lapse isa Viktor Mägi on oma laste sõnul ühtlasi ka ütlemata vahva vanaisa oma neljale lapselapsele. Ta on oma lastelastele alati olemas - kannatlik, rahulik ning valmis alati neile maailma näitama ja nendega koos erinevaid tegevusi välja mõtlema. Nii kaasab ta lapselapsi aia- ja remonditöödesse, käib nendega maailma avastamas ning sündmustel. Ta suunab neid kannatlikult ning õpetab toimetama juba varakult. Just nii on oma isa kohta kirjutanud tütar Maarja. Aasta isa nominent Heiki Veider on silma jäänud oma terviseteadliku eluviisi ja kodulinnast hoolimisega. Tema iseloomustusest saab lugeda, et ta on ülimalt hea isa oma kahele lapsele: ta pühendab neile palju aega ja armastust ning on suurepäraseks eeskujuks. Heiki on kodanik, kes käib linnas ringi avatud silmade ja heatahtliku suhtumisega ümbritsevasse. Kõigist tema ettevõtmistest kumab läbi mõtteviis, et maailm saab, võib ja peab olema parem paik lastele, peredele, kogukonnale. Kõiki kohaletulnuid - ja eriliselt just isasid - tervitas Valga asevallavanem Mati Kikkas. Suur rõõm on olla isadepäeva eel teiega siin, Tsirguliina kultuurimajas. Mul on au tervitada kõiki meie koduvalla tublisid ja väärikaid isasid, vanaisasid ja ka tulevasi isasid ning anda üle tunnustus tänavusele Valga valla aasta isale. Kikkas, kes alles hiljaaegu sai teistkordselt isaks, sõnas, et mõistab suurepäraselt, milline õnn on olla lapsevanem. Peale esimese lapse sündi küsiti minult sageli, et mis tunne see on - olla isa. Saan vastata, et see on väga tore ja uhke tunne ning pole midagi paremat sellest, kui saad oma laste jaoks olemas olla ja näha sära nende silmades. Pidulikul kontsertaktusel hoidis meeleolu üleval rahvamaja juhataja, kohalike peoõhtute juht ja hing Arne Nõmmik, imeilusa kontserdi andsid Tsirguliina kooli laululapsed Margit Aigro juhendamisel ning regilauluansambel Koidu Tähed. Valga valla aasta isa tiitel anti välja kolmandat korda. ÕNNITLEME NOVEMBRIKUU EAKAID SÜNNIPÄEVALAPSI! 95. sünnipäeva tähistab Anna Stepanova Nikolai Katušin 90. sünnipäeva tähistavad Kalju Tõugjas Leida Puusepp Jekaterina Kulešova 85. sünnipäeva tähistavad Veera Žitskaja Daniel Kiirop Ellu Kivi Aleks Aidla Erika Teever Maire Valner Laine Hõppõ 80. sünnipäeva tähistavad Nikolai Jermošin Eve Puudersell Zinaida Puusta Helju Laul Hillar Kikas Zinaida Semjonova Mirne-Ilona Kikka Linda Põhjakivi Niina Kuusk Mare Plinte Malle Elstein Olga Simane Siiri Kond Olga Raavik Milvi Karuse Pjotr Tihhonov Novembrikuu juubilarid, kes ei soovi mingil põhjusel õnnitlemist ajalehes, palume sellest teada anda hiljemalt 1. detsembriks tel või e-kiri: November 2020 Valga Teataja 3

4 Hargla Kool pälvis Ettevõtliku Kooli hõbetaseme tunnustuse Hargla koolipere. Foto: K. Merits Haridusprogramm Ettevõtlik Kool omistas tänavu 17 haridusasutusele esimese astme kvaliteedimärgise ehk baastaseme ja viiele koolile teise astme ehk hõbetaseme. Hargla Kool pälvis esimesena Valgamaal hõbetaseme tunnustuse. Ettevõtlik kool või Ettevõtlik lasteaed kvaliteedimärgise kasutamise õiguse saavad need koolid ja lasteaiad, kelle õppeasutus vastab ettevõtliku õppe kriteeriumitele olulistes lasteaia ja koolielu valdkondades. Ettevõtlikus koolis on olulisel kohal kaasav ja ettevõtlik õpe, mis jõuab nii ainetundidesse kui ka õppetöö välisesse aega. Vastava standardi saamiseks tuleb igal õppeasutusel läbida hindamine, mis viiakse läbi järgmistes valdkondades: eestvedamine ja juhtimine, personalivaldkond, koostöö huvigruppidega, ressursside juhtimine, õppe- ja kasvatusprotsess. Hargla Kooli direktori Juta Kondi sõnul on Hargla Kooli prioriteediks õpilase individuaalse võimekuse märkamine ning hariduse andmine vastavalt õpilaste võimetele. Eesmärk on noori valmistada ette toimetulekuks igapäevaja tööeluks ning seeläbi arendada ettevõtlikkust. Ettevõtliku kooli standard on hea tööriist õppetegevuse sisehindamiseks. Ettevõtliku kooli hõbetaseme saavutamine on Hargla Koolile kvaliteedimärk ning annab teadmise, et ollakse teel õiges suunas, selgitab Kond. Hargla kool teeb tihedat koostööd Taheva noortekeskusega ning ideedest õpilastel puudu ei jää. Selle tõestuseks on kasvõi Hargla noorte loodud minifirmad. Ettevõtlik Kool on kaasaegse hariduse kvaliteedimärk, millega jagatakse tunnustust kolmel erineval tasemel: baas-, hõbe- ja kuldtasemel. Baastaseme saanud õppeasutusi iseloomustab oma organisatsiooni igakülgne teadlik arendamine vastavalt ettevõtliku õppe kvaliteedisüsteemile ehk standardile. Hõbetaseme koolid ja lasteaiad on ettevõtliku õppe vallas kogemuste kandjad ja jagajad vähemalt oma maakonna piires ehk on eeskujuks oma maakonnas. Kuldtaseme koolid ja lasteaiad on ettevõtliku õppe liidrid nii Eesti siseselt kui ka välismaal, nad on väga suureks toeks programmi arendamisel. Ettevõtliku Kooli võrgustikku kuulub 124 kooli ja 15 lasteaeda üle Eesti, neist 8 hõbe- ja 1 kuldtasemega õppeasutust. Valga valla planeeringute teated Detailplaneeringu algatamine Valga Vallavolikogu a otsusega nr 199 algatati Raavitsa küla, Tiigi krundi detailplaneeringu koostamine. Sama otsusega jäeti algatamata detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine. Algatatud detailplaneeringu koostamise eesmärk on Tiigi krundile hoonestusala ja ehitusõiguse määramine elamu ning kõrvalhoonete püstitamiseks, samuti juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine Riissali järvede kaldale väljapääsuga avalikult kasutatavale teele. Planeeringuala suurus on ligikaudu 2,27 ha. Planeeringuala asub Valga vallas Raavitsa küla suvilate piirkonnas. Krundi naabruses on väikeelamud ja suvilad. Põhjaküljelt piirneb krunt metsaga (riigiomand) ja lõunaküljelt kohaliku teega (Valga-Suurekõrtsi-Kesk-Valga tee). Karula valla üldplaneeringuga on Raavitsa küla piirkonda määratud maakasutuse juhtotstarbeks pereelamumaa, mis on kooskõlas detailplaneeringu eesmärgiga. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbed annavad edaspidiseks maakasutuseks põhisuunad. Piirkond jääb rohevõrgustiku alale (Jaanikese-Toogipalu koridor). Arvestades algatatud detailplaneeringu eesmärgiga, Karula valla üldplaneeringuga, planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega, sisaldab detailplaneering üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut Riissali järvede ehituskeeluvööndi vähendamiseks, kui kavandatakse juurdepääsutee rajamist avalikult kasutatavale teele veehoidla kalda kaudu. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust. Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne kavandatava detailplaneeringu elluviimisel olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja vara. Mõjud, mis kaasnevad, piirduvad peamiselt vaid Tiigi kinnistuga. Planeerimisdokumendi elluviimisega seatud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei ole vajalik algatada. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeerimismenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse 126 lõike 1 punktile 12. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled: Koostamise algataja ja kehtestaja on Valga Vallavolikogu (e-post valga.ee, telefon ). Koostamise korraldaja Valga Vallavalitsus (e-post telefon ). Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Valga valla veebilehel ( Detailplaneeringu menetluse käigus on igaühel õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. Oma arvamuse saab esitada Valga Vallavalitsuse e-postile või postiaadressile Puiestee tn 8, Valga linn, Valga vald, Valgamaa. Lenna Hingla, planeeringute juhtivspetsialist, Valga Toidupank annab teada! Saabunud on Euroopa Liidu sügisene toiduabi. Toiduabi hakatakse jagama eelnevalt koostatud nimekirja alusel ning toidupaki saab kätte oma maakonnas asuvast väljastuspunktist (Lembitu tn 2, Valga). Rohkem infot toiduabi jagamise kohta võimalik saada oma sotsiaaltöötajalt. Toiduabi jagatakse alates neljapäevast, 5. novembrist ajavahemikus kella 12-15ni. 4 Valga Teataja November 2020

5 Valitsuse kehtestatud koroonaviiruse vastased meetmed Meetmed töökohal Töötajatel soovitame teha võimaluse korral kaugtööd. Tööandjatel soovitame valmistada ette kaugtöö plaani ja korraldada kaugtöö juhuks, kui töökohal nakatub keegi koroonaviirusesse. Soovitame ära jätta kõik ühisüritused, sealhulgas jõulupeod, kus osalevad inimesed, kes igapäevaselt kokku ei puutu. Pereringis jõulupühade pidamine on loomulikult lubatud. Meetmed kodus ja pereringis Enne riskirühma kuuluva inimesega kohtumist tuleb veenduda enda nakkusohutuses ning külastamisel tagada ohutus: kanda maski, hoida distantsi ning puhastada käsi ja pindasid. Hoolekandeasutustel tuleb tagada riskirühma kuuluvatele inimestele ohutud võimalused kontaktseks ja mittekontaktseks suhtluseks. Kinni tuleb pidada ohutusreeglitest, mis kehtivad koroonaviirusesse nakatunuga koos elamisel, sealhulgas tuleb kanda maski, hoida võimalusel distantsi ja vältida temaga kokkupuudet ning puhastada regulaarselt käsi ja pindasid. Meetmed avalikes kohtades ja ühistranspordis Ühistranspordis, kaubandusettevõtete teenindussaalides ja nende üldkasutatavates ruumides ning konverentsidel, kontsertidel, teatris ja kinos tuleb kanda maski või katta nina ja suu. Selle nõude täitmist palume jälgida ning inimesi informeerida ka vedajatel, kaubandusettevõtjatel ja ürituste korraldajatel. Maski ei pea kandma inimesed, kellele see on meditsiiniliselt vastunäidustatud (näiteks astmaatikud) või esineb vajadus suhelda vaegkuuljatega, kes loevad suhtluse käigus ka vestluspartneri huultelt, ning alla 12-aastased lapsed. Võimalikud on ka teised põhjendatud olukorrad (näiteks juhul, kui transpordivahendis pole teisi reisijaid). Vedajatel palume korraldada ühistranspordis maskikandmist puudutava teavituse, näiteks üleskutse Hea reisija, pane mask ette! Muu ohutusalane informatsioon tuleb panna ühistranspordivahendis nähtavale kohale. Valitsus kehtestab oma korraldusega kaubandusettevõtete siseruumides asuvates teenindussaalides ja nende üldkasutatavates ruumides 2+2 reegli, mille kohaselt tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud perekondadel ja kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Reegel hakkas kehtima 16. novembrist. Valitsus kehtestab oma korraldusega toitlus- ja meelelahutusasutustes inimeste gruppide vahel kahemeetrise vahemaa reegli, kusjuures ühes seltskonnas võib viibida kõige rohkem 10 inimest. Piirang ei puuduta ühe perekonna liikmeid, samuti ei puuduta see näiteks huviharidust ja laste mängutubasid. Reegel hakkas kehtima 16. novembrist. Valitsus piirab oma korraldusega toitlustus- ja meelelahutusasutuste lahtiolekuaega alates keskööst kuni kella 6ni hommikul, et vältida inimeste kogunemist. Piirang ei hõlma toidu kaasamüüki. Piirang hakkas kehtima 16. novembrist. KUST KÜSIDA INFOT? Tervist puudutavate küsimuste korral helista perearsti nõuandetelefonile 1220 (välismaalt helistades ). Hingamisraskuse või õhupuuduse korral helista hädaabinumbrile 112. Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse kriisiinfotelefon 1247 (välismaalt helistades ). Konsulaarabi telefonilt saab välisministeeriumi konsulaarinfot, kui oled välismaal hätta jäänud. Küsimuste korral pöörduge terviseameti poole e-posti teel: KUIDAS END KAITSTA? Pese tihti käsi. Kätepesuks kasuta sooja vett ja seepi ning avalikes kohtades kasuta käte desinfitseerimisvahendit. Jälgi hingamisteede hügieeni. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. Hoidu lähikontaktist. Haigussümptomitega inimestega hoia distantsi. Väldi silmade, nina ja suu katsumist. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi. Kui sul on palavik, köha, hingamisraskused, otsi varakult abi. Sümptomite ilmnemisel võta ühendust perearstiga või helista perearsti nõuandeliinile COVID-19 SÜMPTOMID JA LEVIMINE Peamised sümptomid on peavalu, haistmismeelte kadu, ninakinnisus, köha, väsimus, lihasvalu, nohu, maitsemeelte kadu, kurguvalu, palavik. Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamisraskused, rindkere valud, häired kõnes ja liigutustes. Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha. Viiruse peiteperiood on 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva. Koroonaviiruste põhjustatud nakkuse esmaseks ennetusmeetmeks on hea kätehügieeni järgimine. MIDA TEHA, KUI KAHTLUSTAD NAKATUMIST? KUI SUL ESINEB VÄHEMALT ÜKS JÄRGMISTEST SÜMPTOMITEST: köha - palavik >38 C hingamisraskused - kurguvalu HINDA JA TEGUTSE VASTAVALT TERVISESEISUNDILE, KUI Sümptomid on pigem kerged või mõõdukad - püsi kodus, jälgi enda seisundit ja isoleeri end. Sümptomid on rasked (palavik >38 C, köha) - püsi kodus ja helista perearsti nõuandeliinile 1220 või oma perearstile. Terviseseisund on kriitiline (hingamisraskused ja vajad erakorralist abi) - helista hädaabinumbril 112. Oled olnud lähikontaktis COVID-19 nakatanud inimesega - püsi kodus, jälgi enda seisundit ja isoleeri end. November 2020 Valga Teataja 5

6 Valla kalmistud saavad korda ja ühtsesse andmebaasi Valga valla kalmistute heakord on viimastel aastatel tunduvalt paranenud, ka sel hooajal said ära tehtud suured korrastustööd ning mõnigi pikemalt plaanitud ettevõtmisele võis joone alla tõmmata. Suurem osa töid sai tehtud Laatre II kalmistul. Peale valdade ühinemist on Valga vallal hooldada 12 kalmistut Priimetsa, Toogipalu, Tartu tänava, Tartu maantee, Laatre I ja II, Priipalu, Vissi, Vana-Kalmistu, Lüllemäe kalmistu, Laanemetsa kalmistu ja Hargla kalmistu. Viimane nimetatuist ei kuulu küll Valga vallale, kuid vald kannab hoolt, et kalmistul oleks kalmistuvaht ja vajalikud tööriistad hooldustöödeks. Et saada kõik kalmistud korda ja ühtse süsteemi järgi toimima, on vallavara ja -hoolduse varavalitsemise juhtivspetsialist Pille Meriroos koos oma meeskonnaga teinud südamega tööd ning tulemused saavad järjest paremini nähtavaks. Üks rahupaik sai korrastatud Nii näiteks loeb ta viimase aja suuremateks töövõitudeks ühinemisjärgselt kalmistutest kõige raskemas olukorras olnud Lüllemäel asuva Vana-Kalmistu korrastamise ja Laatre kalmistul perekond Lattikute platsi suursuguse väljanägemise taastamise. Meriroosi sõnul oli väärtuslike hauamonumentide ning piiretega Lüllemäe vana kalmistu veel mõned aastad tagasi niivõrd metsistunud, et võõras ei oleks selles metsatukas osanud kalmistut aimatagi. Vaid üksikud raudaia fragmendid ja hauatähised hakkasid tähelepanelikul vaatlemisel silma ja reetsid rahupaiga aasta juuli alguse suur torm, mis piirkonnas palju kahju tegi, ei jätnud puutumata ka Karula kandi kalmistuid. Vana kalmistu sai ulatuslikke tormikahjusid, selle seisukord halvenes. Kalmistut asuti korrastama tegelikult juba üle-eelmisel aastal. Mullu lõpetati võsa lõikamine, langetati kuivanud puid ja külvati ka muru. Kalmistu piirdeaed on nähtavale tulnud. Kalmistuvaht Kaido Meresaar otsis omal initsiatiivil üles mulla alla mattunud vanad mälestussambad, raudristid ja nüüd on ka need ilusti nähtavad. Kaido on teinud väga tänuväärset tööd, kiidab Meriroos hoolsat kalmistuvahti ja lisab, et kalmistust on tänaseks tõepoolest saanud ilus pargialune. Laatre kalmistud saavad järjest kenamaks Laatre I ja II kalmistul sai sel aastal lõpetatud inventariseerimine ja tööjärge ootab andmete sisestamine, sõnab Meriroos. See tähendab geodeetilisi mõõdistusi ja et korrastatud on kalmistul asuvate hauaplatside ja maetute andmed andmebaasi jaoks, mida edaspidi kasutatakse kalmistute registris avaldamiseks. Andmed ootavad veel sisestamist. Võsa sai maha võetud, põlised puud hooldatud, tööd jätkuvad ka hilissügisel. Samuti oleme ära viinud suure hulga kalmistutele kuhjunud 6 Valga Teataja prügi ning uuendanud silte ja viitasid. Laatre II kalmistul asub perekond Lattikutele kuuluv neljakohaline hauaplats, märk inimpõlv tagasi toimunud traagilisest sündmusest. Graniidist piirdeaiaga hauakompleksi kaunistab August Vommi skulptuur põlvitava mehega, kuid plats on olnud aastaid hooldamata. Pille Meriroos sõnas, et kuna Muinsuskaitseametilt selle korrastamiseks toetust ei õnnestunud saada, sai plaani võetud, et vald korrastab selle väga ilusa ja omapärase hauakujundusega platsi ise. Sel suvel saigi töö tehtud ja tähelepanuväärset rahupaika ei pea enam häbenema kalmistul käijad ega ka selle valdaja. Selle ja paljude teiste kalmistul tehtud heakorratööde eest tahab Meriroos tänada Töötukassat ja Igor Jallaid, kes koos pikaajaliste töötutega tööharjutuse projekti raames mitmel pool vallas suureks abiks olid. Nimelt on FIE Igor Jallai läbi riigihanke pakkunud Töötukassale tööharjutuse teenust ning seekordseks ettevõtmiseks saigi peamiselt kalmistute korrastamine. Laatre kalmistu - ei taha küll paha sõna öelda - kuid see oli korrast ära. Proovisime töötutega teha nii palju ja nii hästi kui saime, märkis Jallai, seletades, et tööharjutuse eesmärk on töötutele ja just pikaajalistele töötutele - anda motivatsiooni ning enesekindlust, et nad tunneksid ennast sotsiaalselt kaasatuna ning oleks edaspidi julgemad tööd otsima. Nagu ajalooõpikud Jallaile jäi peale korrastustöid südamele Valga vana linnakalmistu olukord. Kalmistu, mis paikneb E. Enno tänava, Pargi tänava, turuplatsi ja Jaama puiestee vahelisel alal on kultuurimälestiste registris, samas üsna õnnetus seisus, vaatamata seal varasemalt tehtud korrastustöödele. 18. sajandil rajatud Valga linnakalmistu, mille ala jääb osaliselt Jaama puiestee alla, on ümber kohandatud pargiks ja tähelepanelikult vaadates võib seal leida üksikuid hauatähiseid ning linnakalmistu asukohta tähistava mälestuskivi. Koristada oli omajagu. Näiteks siin oli üks prügihunnik ja seda nähes oli mul paha tunne: et kas me nii oma ajaloosse suhtumegi. Tööde käigus me abilistega natuke proovisime lugeda neid kirjasid kividelt ning proovisime aru saada tekstidest ja daatumitest. Leidsime mõned väga huvitavad kivid, seletas Jallai vanal kalmistul tehtut näidates. Näiteks selle. Jallai näitas kivi, millesse meistri käsi oli raiunud avatud raamatu, kuid millelt puudus tahvel kirjadega. Sealsamas kõrval oli saksakeelne hauakivi tõenäoliselt kunagisele Valga peametsnikule (või metsaülemale) Eugen Adamsonile ja tema naisele Ida Adamsonile - saksakeelsete kirjade järgi. Siin pargis jalutajad käivad haudade peal, ja see on ka joodikutele kokkusaamise koht, tunneb Jallai kahetsust. Vaadake, mõned platsid on siiski hästi säilinud, näitas ta hauakohti tähistavatele kiviäärtele. Kui oleks minu teha, otsiksin need välja, märgistaksin ja lisaksin maetute nimed. Kalmistud, need on nagu väga-väga huvitavad ajalooõpikud, võiksime osata neid paremini lugeda. Kalmistute seisukord üldiselt hea Jallai sõnul läheb inimestele korda see vana surnuaed ja veel mäletatakse aega, kui see 1960ndatel hävitati. Alustasime töötutega siit. See oli minu jaoks kõige õnnetum koht Valgas. Kui niimoodi inimesed suhtuvad oma kalmistutesse ja lahkunutesse, siis on midagi viltu selles ühiskonnas, viitab ta park-kalmistu prügistamisele. Jallai sõnul lõpetas seekordne töötute grupp oktoobris ja koos sai palju head ära tehtud. See siin, Laatre ja Tartu tänava kalmistud said korda, ja meil kõigil oli väga huvitav. Suur tänu õpetajate Maive, Igori ja Rauli poolt kõikide osalejatele, vallavalitsusele ja Töötukassale huvitava töövõimaluse eest! Pille Meriroos mainis kalmistute üldisest seisukorrast rääkides, et praegu on linnakalmistutest Toogipalu ainus, mis edasi laieneb. Möödunud ja sel aastal sai korrastatud Toogipalu uut kvartalit, mille juures jälgime kalmistu detailplaneeringut ja metsakalmistule sobivat stiili. Muinsuskaitseamet on öelnud, et Valga valla muinsuskaitsealused kalmistud on üldiselt heas seisukorras: hooldatud, tähistatud juhiste ja eeskirjadega. Nende kalmistute seast, mis Valga valla haldusesse seoses haldusreformiga on tulnud, väärib erilist esiletõstmist Lüllemäe vana kalmistu. See on kalmistu, mis enne oli võsas ja täielikku unustuse hõlma vajunud, kuid tänaseks täiesti uue näo saanud võsa on eemaldatud ja hauatähised kõdu seest välja tõstetud, rääkis muinsuskaitseameti Valgamaa nõunik Margis Sein möödunud aastal, ühtlasi tänades Valga valda ja Pille Meriroosi isiklikult sihikindla tegutsemise eest valla kalmistute heaks. Pildil korrastustöödel osalenud Einar Plado, Margus Nugis, Igor Jallai, Raivo Visnapuu, Taavi Sirol ja Eili Somelar. Foto: P. Meriroos. Valga vana linnakalmistut turuplatsi kõrval tähistab mälestuskivi. November 2020

7 Sodimine ja lõhkumine on jätkuvalt suureks probleemiks Valga keskväljak väärib paremat kohtlemist linnaväljak. See piirkond saab olema kohalikele inimestele, aga ka meie piirkonna külastajatele oluline. Loodetavasti paneb see ka noori uhkust tundma kodulinna üle ja uskuma selle tulevikku. Ehk muutuvad muude positiivsete arengute toel ajapikku ka nende noorte käitumismustrid, kes täna seinale sodivad või näituse hävitavad. Samas tunnistab Karuse, et probleem on tõsine ja töö muresid tekitavate noortega on katkematu protsess, kus siiski kiireid muutusi oodata ei saa. Ollakse tihedas kontaktis politseiga, koostöö sujub järjest paremini. Lisaks annab käimasolev konkurss lootust, et ka lastekaitsetöötajate read saavad peatselt täiendust. Valla haridusspetsialist Ivi Tigase sõnul annab häid tulemusi, kui noorte probleemide ja probleemsete noortega tegelda läbi õppeasutuste ja nendega koostöös. Samas on ka kogukonna reaktsioon taolistele juhtumitele äärmiselt oluline just kasvatuslikust poolest. Tigane märgib, et vallas on noortele loodud mitmeid võimalusi vaba aja veetmiseks: valla igas piirkonnas on noortekeskused või toad, huvikoolid ning kohalikud kogukonnad ja MTÜd pakuvad mitmeid võimalusi huvitegevusteks, paraku ei ole riskikäitumisega noortele sellised tegevused atraktiivsed ja seiklusi ning põnevust otsitakse mujalt. Peame jälle rääkima halbadest asjadest. Ajal, mil Valga vallas sünnib palju toredat ja inspireerivat, toimub siin ka asju, mis tekitavad pahameelt ja jõuetust. Näidet ei pea kaugelt otsima: oktoobri lõpus Valgas avatud väikelinnade väljakuid tutvustav näitus sai üleval olla napilt päeva: juba järgmisel oli see noortekamba poolt hävitatud. Tähelepanelik linnakodanik, kes lõhutud näitusest sotsiaalmeediasse video postitas, kirjeldas, kuidas lõhkumiselt tabatud, eesti keelt kõnelevad teismelised tüdrukud keelamise peale naerdes ära jooksid. See siin on vaid üks paljudest taolistes juhtumitest. Valga uus keskväljak on kahe aasta jooksul juba mitmeid kordi kannatada saanud, küll sodimise, küll lõhkumise läbi. Kriitikat linnaelanike poolt on saanud nii omavalitsus kui politsei. Peamiselt on süüks pandud tegevusetust. Kriitikat saavad nii vald kui korrakaitsjad Valga piirkonnapolitseinik Marek Käisi sõnul on need konkreetsed lõhkujad teada ja nende suhtes algatatud ka väärteomenetlus. Kuid see ei ole tema sõnul lahendus, nagu ka probleem pole lihtsate hulgast. Ta märgib ka, et see järjekordne lõhkumisjuhtum ei ole politsei jaoks mingi üllatus - Valga keskväljaku heakorraprobleemid on avalikkuse terava tähelepanu all olnud juba kaks aastat. Käis lisab veel, et üks põhjusi on, et väljak on linnasüdamena vähest kasutust leidnud ning seetõttu õhtuti noortele ahvatlev ja varjuline kogunemiskoht. Tema sõnul saab politsei pidevat kriitikat just tegevusetuse ja selle tõttu, et ei suudeta noori ohjata. Ikka arvatakse, et karistus aitab ja et see maailma ravibki. Olles korrakaitsetöötaja olnud paarkümmend aastat, olen aru saanud, et karistamine ei ole mingi võluvits. Probleem on palju laiapõhjalisem ja sellega tuleb tegelda süsteemselt. Käisi sõnul tuleb lahendusi otsides vaadata laiemat pilti, tehes erinevate osapooltega igapäevaselt koostööd. Ka iga kogukonnaliikme panus on oluline: iga väike tegu, märkamine ja sekkumine teeb asja paremaks, kutsub noori korrale ja paneb ehk järele mõtlema. Kuid see sekkumine peab olema hoolivam. Sildistamine ja sõim, mida me loeme nende noorte kohta internetikommentaaridest, on ka meie kogukonna nägu, kuid nende peale näpuga näidates me probleemi ei ravi ja neid noori ei aita. Võti on vanemate käes Samuti ei aita trahvimine. Teeme trahve, vestleme, noomime. Mis edasi? küsib staažikas politseinik. Karistada on kõige lihtsam. Nende noortega tegelemine peab olema laiapõhjalisem, ja see ei ole pelgalt politsei rida - see on võrgustiku teema. On vaja jõuda lapseni, kes tegelikult oma rikkumise olemusest aru ei saagi. Ja me olemegi kaasa löömas ennetusprotsessides ja sel teemal oleme pidanud lugematuid nõupidamisi, ümarlaudasid. Tegeleme selle teemaga jätkuvalt koostöös politsei, haridussüsteemi, omavalitsuse, lastekaitse ja teiste kõikvõimalike osapooltega. Käis ei ole nõus, et probleemid on vaid muukeelsete noorte pärusmaa ning tegelikult on suurem osa lapsi ja noori, olenemata rahvusest, väga toredad ja tublid. Palju räägitakse vene või roma rahvusest noorukitest, aga need lõhkujad on sageli hoopis eesti lapsed, nii ka viimati tabatud noored. Saame öelda, et igas rahvusgrupis on olemas selline kihistumine. Olen suhelnud nende probleemsete lastega, olen käinud nende kodudes ja püüdnud nende tegudest aru saada. Tegelikult ühendab pea kõiki neid lapsi see, et nad ei oskagi teisiti. Marek Käis tõdeb, et nende jaoks - nii kurb, kui see ei ole see ongi normaalsus ja igapäevane elu nende oma kodus. Nii ei maksa neilt oodata teistmoodi käitumist ka avalikus ruumis, sest seda pole neile lihtsalt õpetatud. Jõuamegi sellesse punkti, kus tuleb tõdeda, et võti õpetamiseks ja suunamiseks on vanemate käes, ülejäänud saavad olla toeks. Tihtipeale on suurimad abivajajad aga needsamad vanemad ise, kes ei mõista ega soovi aru saada oma vastutusest ning kellel jääb sageli puudu ka sotsiaalsetest oskustest. Vallavanem: noored peavad uskuma kodulinna tulevikku Mis puudutab arvamust, et keskväljakut rüüstatakse, kuna seal ei ole elu, siis vallavanem Ester Karuse nõustub mõneti, et ehk on see tõepoolest üks põhjusi olnud, kuid see on järjest enam muutumas. Oleme püüdnud ka vallavalitsuse tegevusi ja sündmusi Valga linnas suunata sinnapoole ning juba on näha märke, et avarast keskväljakust võib õige pea saada aktiivselt kasutatav linnaruum, on vallavanem positiivne. Inimesed on keskväljaku hästi vastu võtnud ja meie töö on kaasa aidata, et seal muude tegevuste hulgas ka elavam äritegevus käima läheks. Karuse sõnul aitab sellele tugevalt kaasa ka peatselt valmiv ja juba detsembris avatav Valga ja Valka ühine Mida me ise saame ära teha? Haridusspetsialist on samuti seda meelt, et lihtsaid lahendusi ei ole ning tegelda tuleb mitmel tasandil: selgitustöö koolides, suhtlemine peredega ning konkreetsete noortega, kaasates ja juhendades neid. Tuleb leida just neile noortele sobivat rakendust. Seda me ka püüame teha ning koostöö erinevates vormides ja erinevate osapoolte lastekaitse, politsei, haridusasutused, noortekeskused jne - toimub pidevalt ning seda püüame järjest tõhusamaks muuta. Tigane tõdes, et suur roll on perel, samas sageli probleemid just sealt algavadki, jõuavad edasi kooli ning sõpraderingi. Noored leiavad sõpru ja mõttekaaslasi ning koos tehakse valesid otsuseid. Vaja on tugisüsteemi, et need lapsed sellest ringist välja tuua ja see on pikaajaline protsess ning suur töö. Ka viimatisel vallavalitsuse kohtumisel politsei esindajatega olid laual just nimetatud probleemid ja eesmärgid. Piikonnapolitseinik Käis on veendunud, et muutumise võti on koostöös ning suur roll on ka ennetustööl ja kodanikujulgusel. Olen seda usku, et nii mõnegi häiriva murekoha saame lahendatud vaid koostööd tehes ning abivajajat märgates, mitte pidades sekkumist kellegi kolmanda pärusmaaks. Märkame ja sekkume siis kõik koos ning astume koos samme turvalisuse nimel. Ole sa vallatöötaja, lastekaitsja, koolijuht, eraettevõtja, lapsevanem või lihtsalt linnaelanik. Käis lisas, et pigem võiks mõelda tõsimeeli probleemse lapse, elu hammasrataste vahele jäänud täiskasvanu või mõne muu abivajaja puhul: Mida mina saan ära teha?, sest sotsiaalseid probleeme ei saa ravida vaid politseihirmu või trahvisedeliga. Lea Margus November 2020 Valga Teataja 7

8 Kristi Lee: kui eesmärk on paigas, tuleb motivatsioon iseenesest Valga põhikool on KiVa-koolide (KiVa - kiusamisvaba) esimese lennu liige, rakendades programmi juba aastast. Mis on andnud jõudu ja motivatsiooni? Kas kõik hetked on olnud helged? Kooli mentor Jane Alas intervjueeris, Valga põhikooli KiVa-tiimi juht Kristi Lee vastas. Jane: Olete üks KiVa esimese lennu koolidest. Kuidas võtad kokku tänaseks käidud teekonna? Kristi: Jah, me oleme esimene lend. Mäletan, kuidas vestlesin toonase direktori Tarmo Postiga (praegu direktor Elva Gümnaasiumis, mis on ka KiVa-kool toim), kes ütles, et kui saame grupi kokku, siis liitume. Saimegi grupi kokku ja baaskoolitusel osales ka Tarmo ise. Baaskoolitusel paelus mind kohe juhtumite lahendamise metoodika: ei mingit detektiivi mängimist, kes ikka alustas jne. Fookus oli hoopis lahenduse leidmisel ja see mind paeluski. Olin ära võlutud ja kui nägin hiljem klassijuhatajana, et see reaalselt töötabki ja lastele KiVa-tunnid meeldivad, siis saigi minust nn KiVa fänn. Alustasin KiVa tiimi liikmena aastal, kuid aastal lapsehoolduspuhkuselt naastes sai minust tiimi juht. Seitse KiVa-aastat on möödunud tõusude ja mõõnadega - on vahetunud nii tiimijuhid kui ka -liikmed. Mäletan, kuidas alguses oli ka mõningane vastuseis õpetajate poolt: miks peame KiVa-tunde andma, me ju nagunii käsitleme neid teemasid. Enne kui aastal tiimi juhiks sain, oli kuulda ka mõtteid, et kas üldse KiVaga jätkata. Motivatsioon oli raugenud. Raskusi valmistas see, et õpetajad pidid ise leidma, millise ainetunni ajal nad KiVa-tunde läbi viivad, keegi ei tahtnud väärtuslikku tunniaega kaotada Valga Põhikooli KiVa-tiim aastal. Foto: A. Kikkas ega topelttööd teha. Nüüdseks oleme olukorra lahendanud nii, et algklasside tunniplaanis on vaba tunni ressursi arvelt juures üks lõimitud eesti keel, kus saabki teha vaheldumisi KiVa, lugemis- ja liiklustunde klasside õpetajad annavad KiVa-tunde klassijuhatajatundide ajal. Teekond on olnud käänuline ja oleme motiveeritud edasi liikuma, sest näeme oma töö vilja ja see annab kinnitust, et oleme õigel teel. J: Sel aastal saavutasite aasta kiusuennetaja valimisel II koha. Kuidas sinna jõudsite? K: Keegi on kunagi öelnud, et kui eesmärk on paigas, siis motivatsioon tuleb iseenesest. Eelmise õppeaasta alguses unistasime suurelt ja seadsime tiimiga julged eesmärgid: KiVa kvaliteedimärgiste kõrgtase, kiusamise ennetamine ja vähendamine, kõikide klassijuhatajate veebikoolituse läbimine, õpilasküsitlusest keeldumise põhjuste väljaselgitamine ja keeldujate osakaalu vähendamine ning aasta kiusuennetaja kooli tiitlile kandideerimine. Eks see meid tagant tõukaski, kindel siht oli kogu aeg silme ees. Peale selle haarasime jooksvalt kinni igast uuest võimalusest ja ideest, mis aasta jooksul tekkisid kiusamise ennetamiseks. Näiteks osalesime kooli jõululaadal, kus kogusime enda meisterdatud KiVa-järjehoidjatega raha, et aidata rahastada meie kooli klasside liitumist KiVa programmiga uuel õppeaastal. Eelmisel aastal hakkasime esmakordselt tegema koostööd TOREga. Koos korraldasime mitu üritust, et ennetada kiusamist ja parandada õpilaste omavahelist suhtlemist. J: Eelmisel õppeaastal katsetasite III kooliastme ennetusmaterjale oma koolis. Millised on olnud teie kogemused? K: Kõige rohkem tunde jõudis anda 7. klassile õpetaja Tiivi Rüütel ja tema ütles, et harjutuste sooritamisel oldi algul ettevaatlikud, kardeti klassikaaslaste arvamust, aga iga tunniga muutus olukord julgemaks. Nüüdseks ei ole enam küsimust, mida klassikaaslased arvavad, kõik teevad harjutusi kaasa. Jooneharjutustes avaldatakse julgelt arvamust, mõeldakse kaasa. Rõõmu valmistavad häälestusharjutused teemade algusest. Tunnid mööduvad kiirelt ja märkamatult ning kõigil on koos tore olla. J: Mis on need võtmetegurid, mis tagavad KiVa hea toimimise Valga Põhikoolis? K: Tihe suhtlemine, koostöö, ühised arusaamad, töökad õpetajad, usaldavad ja koostöised lapsevanemad ning õpilased, no ja muidugi innustunud, suure südamega KiVa-tiim. Eelmisel aastal koostasime väga põhjaliku kiusamise vähendamise tegevuskava, kus kirjutasime lahti, kuidas meie koolis KiVa programmi rakendatakse, mis on meie eesmärgid selleks õppeaastaks, kuidas juhtumeid lahendatakse, kuidas toimub teavitustöö, lapsevanematega suhtlemine ja nende kaasamine. Mõtlesime läbi ning panime kirja juhtumite lahendamise astmelise mõjutusmeetmete kava. Tegevuskavas kirjutasime võimalikult palju lahti, mida, millal ja kuidas teeme, mis on tegevuste eesmärk ja oodatav tulemus. Lõpuks olime ise ka üllatunud: tegevuskava sai seitse lehekülge pikk. Jagasime seda tegevuskava kõikide õpetajatega, ka nendega, kes KiVa-tunde ise ei annagi. J: Kas ja kuidas teete koostööd lapsevanematega? K: Septembri alguses tutvustan järjepidevalt kooli lastevanemate koosolekutel KiVa programmi, selle metoodikat ja mõju. Klassikoosolekutel räägivad klassijuhatajad KiVa-tundidest. 1. klasside lapsevanematele jagatakse miniõpikud ja KiVa tiimi juhi koostatud voldikuid kiusamise märkamise ja ohvri aitamise kohta ning küsitakse luba õpilasküsitlusel osalemiseks. Sügisel saadan kogu kooliperele (sh õpilased ja lapsevanemad) stuudiumi kaudu õpilasküsitluse tulemuste kokkuvõtte ja omapoolse analüüsi. Arenguvestlustel lapse ja lapsevanemaga puudutavad klassijuhatajad samuti kiusamise teemat. Tiimi juhina annan ja küsin jooksvalt vanematelt tagasisidet ning juuni alguses helistan veelkord kiusamisjuhtumitega seotud laste vanematele, et tänada koostöö eest ja teha kokkuvõtteid. J: Too üks näide mõnest toredast algatusest teie koolis, mis on inspiratsiooni saanud KiVast. K: Kohe alguses, kui direktor pakkus mulle tiimi juhi kohta, mõtlesin teha toreda ürituse, kus õpilased saavad teha midagi koos ning mis ühtlasi aitaks kiusamist ennetada ja leida uusi sõpru. Kuna minu klassi õpilastele on klassiõhtutel meeldinud tantsida Just Dance videote järgi ja ka mulle endale meeldib väga tantsida, siis pakkusingi välja, et äkki prooviks teha sama asja aulas, aga kogu koolile. Esimene tantsuvahetundide nädal toimuski a sõbranädalal veebruaris ja sai nimeks Tants liidab Just Dance!. Nüüdseks on sellest juba saanud traditsioon, et neli korda õppeaastas toimub KiVa vahetundide nädal, kus üle 100 õpilase esmaspäevast reedeni, esimese kolme vahetunni ajal koos Just Dance videote järgi tantsivad. Muide, peale õpilaste ja KiVa-tiimi liikmete käivad õpilastega koos tantsimas ka mõned õpetajad ja tugispetsialistid. J: Kas näete ka igapäevases koolielus KiVa tulemusena koolikultuuri paranemist? K: Õpilased on ise andnud tagasisidet, et KiVa-tunnid on muutnud neid sõbralikumaks ja julgemaks. Tantsuvahetunde oodatakse pikisilmi. Õpetajad on andnud tagasisidet, et tantsuvahetundide päevadel on õpilased tundides rahulikumad ja töötavad aktiivsemalt tunnis kaasa. Õpilased märkavad kiusamist ja sekkuvad ise ning teavitavad juhtunust õpetajaid või KiVa-tiimi. Järjest rohkem on hakanud ka lapsevanemad märkama olukordi, mis võivad minna üle kiusamiseks ja pöörduvad otse KiVatiimi poole, et teavitada või vahel ka nõu anda. J: Kas meenub mõni tore seik seoses KiVaga? K: Kõige rohkem on hinge läinud ikka need korrad, kui tänaval või poes tuleb mõni lapsevanem minu juurde ja tänab abi eest, et tema last enam ei kiusata. Ükskord tuli lapsevanem isegi kirikusse, et minuga vestelda ja tänada. See olukord pani mõtlema, et mul on ikka nii tore töö. J: Oled eelmisel õppeaastal valitud aasta kolleegiks, sul on tiimijuhi roll, õpilasnõustaja roll, teine töö hingehoidjana Valga Haiglas. Mis täidab sinu enda tassi selle kõige juures? K: See on väga hea ja oluline küsimus, sest mina ise olengi töövahend, mille eest on vaja teadlikult hoolt kanda. Kui ma enda eest hoolt ei kanna, siis ei jaksa ma ka teisi aidata. Kahjuks olen seda juba kogenud, kuidas ennast hooletusse jättes hakkab tervis halvenema. Eks ma olen sellest õppinud. Kõige rohkem läheb hinge ja täidavad tassi säravad silmad ja siiras tänulikkus. Kui lapsevanem tuleb ja tänab, et tema lapsel on nüüd kõik hästi, keegi ei kiusa enam, või kui haiglas üks eakas härra sind pisarsilmil südamest kallistab, siis on korraks tunne, nagu oleks tiivad kasvanud. Kellegi elu on läinud paremaks, kellelgi on jälle naeratus näol ja lootus tagasi see tiivustabki ja täidab minu tassi. Igapäevaselt püüan ikka õhtuti jalutamas või jooksmas käia. Reedeti käin koolis ujumas ja saunas ning pühapäeva hommikul kirikus ja õhtul zumba-treeningus. Kui vahel on väga raske, istun võimalusel klaveri taha ja laulan ülistuslaule või improviseerin. See on piltlikult öeldes nagu kiirlaadija, valan oma südame Taevaisa ees tühjaks ja kogen, kuidas hing saab taas täidetud rahu, rõõmu ja lootusega. See on lihtsalt imeline! J: Kas on mõni küsimus, mida ma pole osanud küsida, kuid mille sooviksid ise veel välja tuua? K: Lõpetuseks soovin tänada meie kooli direktorit Hannely Luik-Stogovi, kes uskus KiVa programmi ega soovinud selle hääbumist. Koos mõtlesime välja, kuidas motiveerida ja aidata õpetajaid, et KiVa meie koolis jätkuks. Samuti olen tänulik, et meie koolis on väga töökad õpetajad, mõistlikud õpilased ja usaldavad lapsevanemad, kellega on hea koostööd teha. Ja minu kõige suurem tänu kuulub muidugi minu särasilmsele ja innukale KiVa-tiimile. Ma usun, et mul on iga juhi unistuste meeskond. Nende entusiasm, hoolivus, suur süda, vabatahtlikkus ja lennukad ideed kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks on imetlusväärsed. Aitäh, Tiivi Rüütel, Virve Sinisalu, Maarika Tikk, Anneli Malleus ja Birgit Punt, et märkate ja hoolite südamega! 8 Valga Teataja November 2020

9 Valga Muuseumis on tulemas piibliaastale pühendatud näitus Hingedepäev koos korraldajate ja Stig Rästaga. Hingedepäeva kontserdil pakkus kauneid hetki Stig Rästa Traditsiooniks kujunenud hingedepäeva tähistamine Valga Jaani kirikus on kindlalt juurdunud meie inimeste südameisse. On ju hea meenutada lähedasi küünla süütamisega kirikus ja sel õhtul olla mõtteis nendega koos. Segakoor Rõõm algatas selle tava juba aastal ning sellest ajast on hingedeajal Valga Jaani kirikus kaunis muusika kõlanud. Nii oli ka sel aastal - juba 16. kord oli kirik küünlatulede säras. Väljast tulles tekkis eriti pühalik tunne ja jääb loota, et meie armsate kadunud lähedaste hinged seda kõike tunnevad. Segakoor Rõõm on ise kontserte sisustanud ning paljusid kollektiive ja soliste võõrustanud. Sel aastal oli esinejaks Stig Rästa, kes küünlavalges kirikus esitas oma lugusid ja laule ning tõi pühakotta hulga rahvast. Hingedepäeva kontsert on alati olnud tasuta, kuid kontserdil tehtud annetuste toel on remonditud kirikut. Nii oli ka seekord. Sel aastal laekus 1240 eurot, mis läheb välistrepi taastamiseks. Loodame väga, et ka Muinsuskaitseamet meid puuduvas osas toetab. Kontserdi korraldamist toetasid sel aastal Valga Vallavalitsus, Valga Kultuuri-ja Huvialakeskus, Valga Jaani kirik ja meie tublid ning väsimatud koorilauljad. Kõigile suur tänu! Kaunist ja turvalist sügist ning hingele ilusaid hetki saabuvaks advendiajaks! Korraldajate nimel Sirje Päss Inglipuul ootavad täitmist Valga laste jõulusoovid Piibliaasta 2020 Käesolev aasta on Piibliaasta. Kirikud, piibliseltsid ja paljud teised organisatsioonid on kuulutanud käesoleva aasta Piibliaastaks, et tähistada ühiselt 1600 aasta möödumist Püha Hieronymuse surmast, kes tõlkis originaalkeeltest ladina keelde täispiibli Vulgata. See tõlge kujunes sajanditeks läänekiriku Pühakirja standardiks ning lääne kristliku kultuuri ülesehitajaks. Piibel koosneb originaalis vanaheebrea- ja arameakeelsest Vanast Testamendist ja kreekakeelsest Uuest Testamendist, mis kristluse levimisel tõlgiti teistesse keeltesse. II sajandil tõlgiti mitmeid osi süüria ja kopti keelde, IV-V sajandil gooti, armeenia, gruusia ja etioopia keelde. Lisaks tehti osalisi tõlkeid araabia, nuubia, pärsia jt keeltesse. Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse laiemalt algas Euroopas juba sajandil. J. Gutenbergi trükipressi mõjul tekkinud trükirevolutsioon andis Piibli levikule enneolematud võimalused. Reformatsiooni tulemusena tõlgiti Piibel ka eesti keelde. Eestikeelne Piibel on olnud aluseks eesti kirjakeele ja emakeelse hariduse kujunemisele ning kultuuri arengule ja omariikluse tekkele. Vanimad meieni säilinud eestikeelsed pühakirjatekstid on Kullamaa vakuraamatust pärinevad Meie Isa Palve, lisaks ka Maarja palve ja Usutunnistus ( ), Wanradt-Koelli katekismuse (1535) fragmendid Meie Isa Palvest ja J. A. Völkeri käsitsi kirjutatud tekstid ( ), kus eestikeelne osa sisaldab Meie Isa Palvet, kümmet käsku, Maarja palvet, usutunnistust, viit kirikukäsku ja seitsme sakramendi loetelu. Näituse teostamisel on Eesti Piibliseltsile abiks olnud Cambridge i Ülikooli Raamatukogu, Tallinna Linnaarhiiv, Briti ja Välismaa Piibliselts, Saksa Piibliselts, Soome Piibliselts, Hispaania Piibliselts, Sloveenia Piibliselts jt piibliseltsid. Näitusega Pühakiri käsikirjast emakeelse Piiblini on olnud võimalik tutvuda Rahvusraamatukogus, Kuressaare linnuses, Kiek in de Köki tornis, Kolga muuseumis, Võru raamatukogus, Rõngu rahvamajas, Kullamaa Kultuurimajas ja paljudes teistes kohtades. Valga Muuseumis avatakse Piiblinäitus 1.detsembril kell ja jääb avatuks kuni 9. jaanuarini. Jaan Bärenson, ajaloolane, piibliseltsi peasekretär Ka tänavune väga erakordne aasta on peagi lähenemas lõpule ning enam pole mägede taga ka pühadeperiood koos saabuva rõõmuga jõuluvana kingikotist. Samas on meie hulgas ka lapsi, kel ühel või teisel põhjusel soovitud kink võib unistuseks jäädagi. Just neile lastele mõeldes kogusid Maxima ja Eesti Lasterikaste Perede Liit kokku laste soovid üle kogu Eesti koostöös vallavalitsusega ka 55 Valga ja ümbruskonna lapse kingisoovi. Juba 17. novembril paigaldatakse Inglipuu ka Valga Maxima kauplusesse, lausus heategevusprojekti eestvedaja Janne Laik Maximast. Nii saab Valgas olla isiklikuks ingliks 55-le kodukoha lapsele. Igal Inglipuu sedelil on kirjas lapse nimi, tema vanus ja kingisoov. Heategevusliku ettevõtmise kauaaegne patroon, lauljanna Gerli Padar paneb inimestele südamele, et kingisoovi puult võttes ostja kingi võimalusel kas kohe või järgmise poeskäiguga soetaks ning kaupluse infoletti annaks. Nii saame olla kindlad, et kõik kingid - olgu selleks mõni mänguasi, arendav mäng, koolitarve või ka soe riideese kenasti soovijateni jõuavad, lisas ta. Sarnaselt Valgaga jõuavad laste kingisoovid 17. novembrist 8. detsembrini Inglipuudele linnades ja valdades üle Eesti kokku saavad head inimesed osta jõulukingi ja olla isiklikult ingliks 2000 lapsele. Sealjuures on koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga nende hulgas ka 500 last, kellel peres vendi-õdesid kokku neli või enamgi, lisas Janne Laik. Kingisoovi täitmiseks pole vaja teha muud kui valida Inglipuult lapse jõuluunistus ning jätta seejärel ostetud kingitus soovi korral ka pakkimata kujul poe infoletti või kassasse. Ka võib soovitud kingi ise valmistada ning tuua see tagasi just sellesse Maximasse, kust kingisoov võetud. Autor: Maxima Eesti Näitus Kuressaare lossis aastal Foto: J. Bärenson Valga vald läheb üle säästlikule LEDtänavavalgustusele Valga valla kõik tänavavalgustused saavad aasta lõpuks töötama LED-tehnoloogial. Praegu ongi käimas tänavavalgustuse projekti lisahanke tööd. Tänavu maikuus AS Valga Vesi poolt välja kuulutatud hanke võitja Kagu Elekter OÜ renoveerib tänavavalgustuse seal, kus vanad valgustid on veel asendamata uute energiasäästlike LED- valgustitega - Jaanikese külas ja osaliselt järgmistel Valga linna tänavatel: Pikk/Andrese, Tartu, Petseri/Roosi, Loode, Kungla, Raudtee ning Pedeli äär. Jaanikese küla on juba saanud uued valgustid, teha on jäänud sealse uue elektriliitumisega seotud montaažitööd. Hetkel tegutsetakse Tartu maantee kergliiklusteel. Uued valgustid on paigas ka Petseri/Roosi, Pikk/Lembitu/ Andrese tänavatel, oma järge ootavad seal kaevetööd kaablite paigaldamiseks. Kokku renoveeritakse 211 valgustuspunkti. Uus lahendus tagab lisaks märkimisväärsele energiakulude kokkuhoiule ka nõuetekohase ja kaasaegsete lahendustega tänavavalgustuse. Selle projekti eeltööd algasid juba aastal ja lõpptähtaeg on 31.detsember Lisaks on AS Valga Vesi poolt välja kuulutatud hange Koolitee valgeks, millega soovitakse rajada tänavavalgustus kohtadesse, kus seda seni olnud ei ole. Projekti raames projekteeritakse ja ehitatakse tänavavalgustus Tsirguliinas ja selle lähiümbruses ning Harglas, kus seni puudusid tänavavalgustid. Kokku ehitatakse orienteeruvalt 90 valgustuspunkti. Valgustuspunktide rajamisega tagatakse nimetatud asulates ohutu ja turvaline liiklemine ning nõuetekohane ja kaasaegsete lahendustega tänavavalgustus. November 2020 Valga Teataja 9

10 Vallavalitsuse veerg Valga Vallavalitsusel toimus 7. oktoobrist kuni 4. novembrini kolm korralist ja üks erakorraline istung. Tähtsamad otsused olid: Anda otsustuskorras kasutusse Valga vallale kuuluvad järgmised korteriomandid: Valga vald, Valga linn, J. Kuperjanovi tn 12-8 (üldpind 44,4 m²), kasutajaks eraisik; Valga vald, Valga linn, Allika tn 4-32 (üldpind 39,1 m²), kasutajaks eraisik; Valga vald, Valga linn, Pärna pst 9-35 (üldpind 33,8 m²), kasutajaks eraisik; Valga vald, Valga linn, Pargi tn (üldpind 26,1 m²), kasutajaks eraisik; MTÜle Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla (registrikood ) korteriomand asukohaga Valga vald, Valga linn, J. Kuperjanovi tn 3a-26 (üldpind 53,3 m²). Võõrandada avaliku enampakkumise korras järgmine Valga vallale kuuluv vara: korteriomand Pikk tn 22-8 (registriosa nr ) asukohaga Valga vald, Valga linn alghinnaga 5000 eurot, tagatisraha 500 eurot; korteriomand Metsa tn (registriosa nr ) asukohaga Valga vald, Valga linn alghinnaga 5000 eurot, tagatisraha 500 eurot. Võõrandada otsustuskorras tasuta ASle VALGA VESI Valga vallale kuuluvad Loode tänav T1 asuvad tänavavalgustuse rajatised. Anda nõusolek Elektrilevi OÜle (registrikood ) tähtajatult tasuta sundvalduse seadmiseks: Karula kinnistule (registriosa nr , katastritunnus 85501:001:0042,) maakaabelliinide, alajaama, jaotuskilbi ja tugede paigaldamiseks. Sundvalduse ala suurus on ca 90 m 2 ; Õruste külas 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee äärde jäävale reformimata maaüksusele maakaabelliini paigaldamiseks. Sundvalduse ala suurus on 6 m 2. Seada sundvaldus Valga valla kasuks järgmistele Valga vallas Tsirguliina alevikus asuvatele kinnistutele eesmärgiga määrata osa Mäe tänavast avalikuks kasutamiseks: Valga vald, Tsirguliina alevik, Mäe tn 1 (registriosa nr , katastritunnus 82005:001:1050), sundvalduse pindala 25 m 2 ; Valga vald, Tsirguliina alevik, Mäe tn 2 (registriosa nr , katastritunnus 82005:001:0830), sundvalduse pindala 360 m 2 ; Valga vald, Tsirguliina alevik, Mäe tn 3 (registriosa nr , katastritunnus 82005:001:0840), sundvalduse pindala 45 m 2. Väljastada kasutusluba: Valga valda Õru alevikku Õru puhkeala kinnistule (katastritunnus 94302:002:0010) rajatud kahele mänguväljakule (ehitisregistri kood ); Valga linna Toogi tn 8 kinnistule (katastritunnus 85401:016:0140) püstitatud üksikelamule (ehitisregistri kood ); Valga linnas Raja tn 5 kinnistul (katastritunnus 85401:003:2870) laiendatud parklale ja laadimisalale (ehitisregistri kood ); Valga valda Tsirguliina alevikku rajatud tuletõrjeveetorustikule (ehitisregistri kood ). Lammutada Valga linnas Kesk tn 22 kinnistul asuvad kuurid, Kungla tn 22 paiknev elamu (ehitisregistri kood ) ning Laatre alevikus Iigaste mnt 6a kinnistul asuv endine rahvamaja (ehitisregistri kood ). Lammutusprotsessi korraldamisega seotud kooskõlastuste kohustus on ehitus- ja planeerimisteenistusel. Eraldada reservfondist: vallavara- ja hooldusteenistusele J. Kuperjanovi tn 12 korteritesse 59 kardinapuu soetamiseks ja paigaldamiseks 4886 eurot; ehitus- ja planeerimisteenistusele Valga- Valka kaksiklinna keskuse arendamise projekti täiendavateks kuludeks eurot; ehitus- ja planeerimisteenistusele seoses Valga linnas Kesk tn 19 asuvale hoonele restaureerimistoetuse taotlemisega Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra Kuningriigi programmide vahenditest: restaureerimise eelprojekti koostamiseks eurot; restaureerimisprojekti eelarve koostamiseks eurot; ehitustehniliste ja -looliste väliuuringute teostamiseks eurot. Avalikustada Valga valla arengukava eelnõu alates 15. oktoobrist 2020 kuni 1. novembrini 2020 Valga valla veebilehel ning korraldada Valga valla arengukava avalik arutelu (toimus 3. novembril). Eraldada toetust: huvihariduse ja huvitegevuse fondist üldsummas 9975 eurot; jalgpalliklubile FC WARRIOR (registrikood ) 300 eurot naiste rahvaliiga finaalturniiril ja naiste saalijalgpalli rahvaliigas osalemiseks. Kinnitada Valga linna Linnamets-1 maaüksuselt (katastritunnus 85401:014:0001) kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks läbiviidud kirjaliku enampakkumise tulemused ja võõrandada kasvava metsa raieõigus ASle Baltwood hinnaga eurot (sisaldab käibemaksu); oksjonikeskkonnas toimunud avaliku enampakkumise tulemused ja võõrandada järgmine vallavara: korteriomand Köie tn 3-3 (registriosa nr ), Valga linn, Valga vald, lõpphinnaga 7100 eurot, oksjoni komisjonitasu 284 eurot; korteriomand Allika tn 5-11 (registriosa nr ), Valga linn, Valga vald, lõpphinnaga 5050 eurot, oksjoni komisjonitasu 303 eurot; buss Ford Transit, riiklik registreerimismärk 247APS, väljalaskeaasta 2005, lõpphinnaga 1570 eurot, oksjoni komisjonitasu 141,30 eurot; Avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused: Valga linnas Kungla tn 12 hoones asuvad toitlustuskoha ruumid anda üürile Gurmann OÜle (registrikood ); kinnisasja Lembitu tn 2 (registriosa nr ) parim pakkuja MTÜ Valga Abikeskus (registrikood ), lõpphind eurot. Anda üürile avaliku kirjaliku enampakkumise korras aadressil Jaama pst 12, Valga linn, Valga vald asuvad toitlustuskoha ruumid. Algatada menetlus Valga vallas Laatre alevikus aadressil Uus tn 4 (katastritunnus 85501:001:0938) asuva endise kortermaja (ehitisregistri kood ) ja elamut teenindavate rajatiste peremehetuse tuvastamiseks. Rohkem infot Valga valla kodulehel. E-teenus muudab abivahendi kättesaamise lihtsamaks Puudega laste tugiteenuseid saab uuest aastast kohalikust omavalitsusest Nüüd saavad abivahendi kasutajad sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses näha oma varasemaid ja uusi abivahendi ostu- ja üüritehinguid. Abivahendite e-teenust arendab sotsiaalkindlustusamet mitmes osas ning selle lõpptulemus on inimese jaoks paberivaba e-teenus, mis võimaldab tal erinevaid abivahendi tehinguid teha lihtsalt ja mugavalt. Arenduse esimeses etapis loodi reaalajas andmevahetus teenuseosutajatega. Digisüsteemi abil saavad teenuseosutajad kontrollida, kas inimesel on õigus saada soodustingimustel abivahendeid ja millises koguses. Järgmistes etappides on plaanis lihtsustada ameti ja teenusepakkujate vahelist aruandlust ja arveldamist. Lisaks tehakse ettevalmistusi abivahendi tõendi täielikuks digitaliseerimiseks. Oktoobrist jõustus ka abivahendite määruse muudatus, mis muudab abivahendite saamise mugavamaks. Näiteks lisatakse taas riigi kompenseeritavate abivahendite loetellu helistamistarvikud. Lisaks tõusevad mitmete abivahendite piirhinnad ja teatud abivahendi vajaduse tuvastamise õiguse saavad ämmaemandad. Sotsiaalkindlustusametil on abivahendite valdkonnas 158 lepingupartnerit, kellel on üle Eesti 450 teeninduspunkti. Iseteenindusse saab siseneda sotsiaalkindlustusameti kodulehe kaudu aadressil sotsiaalkindlustusamet.ee või otselingiga iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee. Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-id või Smart-ID-ga. Lisainfo: Kaili Uusmaa, Triin Teresa Veensalu, Alates 1. jaanuarist 2021 saavad puudega lapsed lapsehoiu,- tugiisiku- ja transporditeenuseid vaid oma kohaliku omavalitsuse kaudu. Teenuste rahastamine Euroopa Sotsiaalfondi toel on alates 1. jaanuarist üle antud kohalikele omavalitsustele. Sotsiaalkindlustusameti puuetega laste tugiteenuste juhi Ebeli Berkmani sõnul muutub lapsevanema jaoks tugiteenuste saamine lihtsamaks ja kiiremaks, sest taotlemise protsessis kaob vahelt ära sotsiaalkindlustusameti hindamine. Lapsevanem peab teenuste saamiseks pöörduma edaspidi ainult oma kohaliku omavalitsuse poole, kes tagab omavahendite ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusega lastele vajalikud teenused. Tänase teenusekorralduse miinus ja põhjus, miks seda ka muudeti, on see, et lapsevanem peab põhjendama teenuste vajadust mitmes asutuses kohalikus omavalitsuses ja sotsiaalkindlustusametis, lisaks tegema korduvaid taotlusi ning ootama pikalt vastust. Uuest aastast selline topelt hindamine kaob ja lapsevanem saab suhelda ainult oma kohaliku omavalitsusega, rääkis Berkman. Kohalikele omavalitsusele loob uus süsteem võimaluse ise hinnata ja otsustada teenuste vajaduse üle ja saada ülevaade teenustele kuluvatest summadest ja vajalikest teenusmahtudest. Kui lapse teenuste vajadus on kohaliku omavalitsuse juhtumiplaanis hinnatud, siis teenuste saamine rahastuse muutumisel ei katke. Oleme teavitanud ka lapsevanemaid, kes seni on teenuseid saanud läbi sotsiaalkindlustusameti ja soovitanud neil esimesel võimalusel pöörduda oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja poole ning leppida kokku teenuste jätkumine alates 1. jaanuarist. Teenuseosutajat ei ole vaja vahetada, sest kohalikul omavalitsusel on võimalik teenuste eest tasuda ka ESFi vahenditest, tutvustas Berkman aasta alguse muudatusi. Kohalikele omavalitsustele eraldatava toetuse summa järgmise kahe aasta peale on 13,6 miljonit eurot. Igale omavalitsusele on määratud konkreetne summa, mis sõltub sellest, kui palju lapsi aastal ESFi vahenditest teenuseid kasutas. Lisainfo: Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, Ebeli Berkman, sotsiaalkindlustusameti puuetega laste tugiteenuste juht, Valga Teataja November 2020

11 Volikogu veerg Valga vallavolikogu I koosseisu korralisel istungi tähtsamad otsused olid: Sõlmida koostööleping SAga Tartu 2024 (registrikood ) eesmärgiga osaleda Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 tegevuste rahastamisel ja tegevuste läbiviimisel koostöölepinguga kokkulepitavas mahus. Delegeerida Valga Vallavalitsusele kui ametiasutusele metsaseaduse 42 lõikes 3 (nimetatud punkt sätestab, et planeeringuga linna rohealaks määratud alal kasvava metsa raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist) kohaliku omavalitsuse pädevusse antud õigused. Taotleda nõusolek Keskkonnaametilt Kelli oja (keskkonnaregistri registrikood VEE ) ehituskeeluvööndi vähendamiseks Valga linna Viljandi tn 82c krundi ja selle lähiala detailplaneeringu alal. Algatada Raavitsa küla Tiigi krundi detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda võimalusi määrata ehitusõigus väikeelamu ja selle kõrvalhoonete rajamiseks ja juurdepääsutee asukoha valikuks. Seoses sellega tuleb Valga Vallavalitsusel korraldada nimetatud detailplaneeringu koostamine ja selleks vajalike menetlustoimingute tegemine. Valida vallavolikogu arengu- ja majanduskomisjoni esimeheks Igor Jallai; aseesimeheks Kaupo Kutsar. Rohkem infot Valga valla kodulehel. LAEN PANDI VASTU! Pantvarade müük! Kodutehnika ja kulla ost-müük. Valga Pandimaja, Puiestee 2, , Metsakeskus.ee OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , , Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: Eleringi tellimusel tehakse kõrgepingeliinide juures geotehnilisi uuringuid Järgmisel sügisel hakatakse rekonstrueerima Tartust Valmierasse suunduvat ja L301 numbrit kandvat kõrgepingeliini, mis läbib ka Valga valda. Praegused liinid on oma vanuselt juba pensioniealised ja tänu Mandri-Euroopa elektrivõrgu ja sagedusalaga ühinemisele saab Elering renoveerimise ette võtta Euroopa Liidu toel. Suuremate tööde eelduseks on mitmed väiksemad, kuid samuti vajalikud eeltööd, millega alustatakse L301 liini juures juba sellel aastal. Novembris algavad geoloogilised ja geodeetilised uuringud, mis loovad eeldused liinide ohutuseks ja töökindluseks. Kõik need tööd peaksid lõppema hiljemalt järgmiseks suveks. Geoloogiliste tööde eesmärk on välja selgitada vundamendi aluse pinnase omadused, muuhulgas kihipaksused ja nende kandevõime ning pinnasevee tase. Uuringu käigus tehakse iga masti juurde vastava puurmasinaga väikese läbimõõduga puurauk, kust võetakse pinnaseproovid laboriuuringuteks. Puuraukude läbimõõt on küll väike, aga sügavus on mõned meetrid kuni kümmekond meetrit, olenevalt kandvate pinnakihtide sügavusest, millele mastivundament hakkab toetuma. Kui kõik proovid saavad võetud, siis täidetakse puu- raugud ja maastikule jäävad minimaalsed jäljed, mis kiiresti kaovad. Geodeetiliste mõõdistuste käigus kaardistatakse nii maapealne kui maa-alune olukord ning valmib geodeetiline plaan, mis on oluline nii projekteerimiseks kui rekonstrueerimistöödeks. Põhjalik eeltöö maastiku mõõdistamisel säästab nii keskkonda kui raha. Geotehnilised uuringud ei tohiks lähedal elavaid inimesi häirida. Mõningane müra ja vibratsioon on tajutavad vaid mastide vahetus läheduses ning lühiajaliselt. Kui tööde käigus kahjustatakse pinnast, siis taastatakse endine olukord soodsate ilmaolude korral kohe pärast tööde lõppemist või hiljemalt tuleval kevadel. Uuringute läbiviimine ei nõua maaomaniku kohalolekut, küll aga võetakse kõigi maaomanikega uuringutega seoses ühendust. Kuna Valga vallas kulgevad L301 ja L353 liinid lähestikku, on kohalikel inimestel juba praegu hea ette teada, et rekonstrueerimistööd ja sellele eelnevad uuringud jõuavad paari aasta perspektiivis ka L353 liini juurde. Kuna nende tööde ajagraafik pole praegu veel teada, teavitab Elering sellest kohalikke elanikke ja maaomanikke enne tööde algust eraldi. Elering KÜTTEKOLDED ja KORSTNAD KORDA! Tellige varakult kütteseadmete puhastus ja remonttööd! Mootorsaag MS Mootorsaag MS 261 Valga Tuletõrjeühing Korstnapühkimisteenus tolmuimejaga Pottsepatööd (korstnad, pliidid, ahjud jne) Kortermajade ventilatsioonisüs teemi puhastamine Tulekustutite ja suitsuandurite kontroll, hooldus, müük Valga, Puiestee 2, E R 8 17 Tel , ja Lehepuhur BG 56 Pesuritarvikute hinnad langesid kuni -40 % HOOLDADA ON ODAVAM, KUI REMONTIDA! VEEL JÕUAD OSA VÕTTA HOOLDUSKAMPAANIAST STIHL'i METSA- JA AIATEHNIKALE. HOOLDUSKAMPAANIA HINNAD ON LEITAVAD ESINDUSTES. PAKKUMINE KEHTIB KUNI November 2020 Vajad betooni? Meie aitame! AASTARINGSELT! VILJANDI TN. 82C, VALGA Valga Teataja 11

12 Valgamaa spordi suurim taustajõud on Margo Metsoja Möödunud kuul kuulutas pikaajaline Eesti võrkpalli toetaja Credit24 välja konkursi Valgamaa spordi suurima taustajõu leidmiseks. Kandidaate, kes kohaliku spordielu toetuseks palju ära teinud, esitati kümneid. Ent parimaks kuulutati Margo Metsoja (28) - mees, keda nimetatakse lausa Valgamaa discgolfi isaks. Kui Margo parasjagu koolis robootika ja arvutiõpetuse tundi ei anna, leiab ta kindlasti mõnd projekti kirjutamas, et spordi tegemisele kodukandis Tõrvas veelgi enam hoogu juurde anda või lennutab ta parasjagu mõnel discgolfi võistlusel ise ketast. Muidugi on suur tõenäosus, et ta hoopis korraldab neid võistlusi. Mitte ühelgi spordialal maakonnas pole võistlusgraafik nii tihe kui discgolfis, kus tänu Margo korraldusele on aastas rohkem kui 30 võistlust. Lisaks sellele on ta võtnud enda peale Valgamaa ning Mulgimaa meistrivõistluste korraldamised. Meie maakond elab üksikute fanatismist pakatavate entusiastide toel ja Margo on nende seas kindlasti väga silmapaistev ning põhjalik organisaator, seisab ankeedis, mis esitas Margo kandidatuuri Valgamaa spordi taustajõu preemiale. Maapoiss, kellest sai noorsootöötaja Tõrva discgolfi klubi eestvedaja Margo on sündinud, kasvanud ja paarkümmend esimest eluaastat elanud Mulgimaal Helme vallas Kalme külas. Suur spordientusiast Margo lapsena ei olnud. Pigem sai lapsena küla peal erinevaid asju proovida. Kõige enam mängisime võrkpalli. Ent eriline spordipoiss ma ei ole olnud, pigem olin jooksudes kõige viimane, muigab tänane Credit24 poolt välja kuulutatud Valgamaa suurim spordi taustajõud. Lõpetanud Tõrva gümnaasiumi kuldmedaliga, viis koolitee mehe Tartusse haridusteadusi tudeerima. Õppisin füüsika- ja geograafia õpetajaks, ütleb ta ise. Seetõttu pole imekspandav see, et tööle sattus noormees noorsootöö alale. Muide, lisaks sellele, et tänu Margole on discgolfist saanud sealse piirkonna tõeline lemmikala, on ta andnud erakordselt suure panuse ka Tõrva ja Valga kino arengusse ning käivitanud Tõrva raadio projekti. Just Margo teene on see, et Tõrvas uuesti kino avati. Neli discgolfi rada Margo oli parasjagu tööl Tõrva noortekeskuses, kui sai aastal ülesandeks teha sinna korralik discgolfi rajakaart. Hakkasin uurima, kas ja kuidas seda teha annab, meenutab Margo. Tänaseks on ta rajanud või haldab kokku nelja discgolfi rada. Seda kõige vabatahtlikkuse alusel, sest tunneb, et sellest on saanud tema südameasi. Alguses oli see töö, aga siis tundsin, et peaksin alustatut edasi vedama. Mulle meeldib radade ehitamine ja planeerimine. Samuti selle juurde kuuluv organiseerimine ja majandamine. Tänaseks on saanud sellest südameasi, et discgolf maakonnas veelgi populaarsemaks muutuks. See on täna minu elu osa, kinnitab Margo. Muide, kevadises eriolukorras, mil üle-eesti kehtis 2+2 reegel ka spordi tegemisel, läbisid harrastajad kehtivaid koosviibimise reegleid järgides Tõrva discgolfi rada ühes kuus koguni 800 korda. Margo mängib ka ise doscgolfi, mille juures paelub teda mitu aspekti. See annab võimaluse iseendaga võistelda, endast parem olla, arutleb mees ja lisab: kui näiteks jalgpallis või mõnes muus tiimimängus võib keegi teine soorituse ära rikkuda, siis discgolfis teed ise oma tulemust. Jah, see pole võistlussport selle klassikalises tähenduses, aga selja saab märjaks. Lisaks annab see võimaluse 3-4 kilomeetrit korraga looduses läbida ja liikuda. Spordialadest meeldib Margole meeldib veel Eesti kergejõustiklastele kaasa elada. Samuti jälgib ta võimalusel Inglise Liiga jalgpalli ja Meistrite Liigat. See, et tema kandidatuur esitati Valgamaa spordi taustajõu tiitlile, on kummardus aastatepikkuse töö eest. Lisaks sellele, et Tõrva on Mulgimaa suurim linn, võiks see vabalt kanda nimetust ka Eesti discgolfi pealinn. Seda just täna Margo tööle ja pühendumisele sealse spordielu taustajõuna. Annika Parm, Credit24 turundusjuht: Eesti spordi toetamine on meie jaoks südameasi. Kuigi möödunud kevadel jäi koduse Credit24 Võrkpalli Meistriliiga hooaeg eriolukorra tõttu lõpetamata, olime juba siis veendunud, et jätkame selle palliala taustajõuna, sest sport ja sportlased vajavad toetust hoolimata sellest, mis toimub maailmas ümberringi. Seetõttu tekkis soov märgata ja tunnustada ka neid inimesi, kes ei ole ise küll sportlased, aga seisavad spordi selja taga, luues ja arendades võimalusi Eesti spordielu kestmiseks ja arenguks. Nii algatasimegi konkursiga maakondade spordi suurimate taustajõu leidmiseks. Mul on väga hea meel, et on Margosuguseid inimesi, kes oma pühendumuse ja ettevõtlikkusega seisavad selle eest, et inime sed saaksid sporti teha ja sellest rõõmu tunda. Just sellised entusiastid nagu Margo on Eesti spordi tõelised tagalad! 12 Valga Teataja November 2020

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem