Operatsioonisüsteemid: Failisüsteemid
|
|
- Sirje Sikk
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Operatsioonisüsteemid: Failisüsteemid Meelis Roos Pelle Jakovits* Arvutiteaduse Instituut Tartu Ülikool 1
2 Failisüsteemid Faili mõiste Juurdepääsumeetodid Kataloogistruktuur Failide jagamine Failisüsteemide realiseerimine Failisüsteemi struktuur Taastumine vigadest Failisüsteemide näited 2
3 Faili struktuur Ei mingit baitide või sõnade jada Lihtne kirjestruktuur Read Fikseeritud pikkusega kirjed Erineva pikkusega kirjed Keerukamad struktuurid Formaaditud dokumendid (OLE objektivoog, ASN.1,... ) Segmentidest koosnev käivitatav fail Keerulisemaid formaate saab lihtsamate abil esitada Kelle kontrolli all on formaat? Opsüsteemi Rakendusprogrammi 3
4 Faili atribuudid Nimi ainus inimloetaval kujul olev metainfo Tüüp vajalik süsteemides, mis toetavad erinevat tüüpi faile Sisemine identifikaator näiteks i-kirjed UNIXis Asukoht kuskohas fail kettal asub Maht faili pikkus Kaitse juurdepääsuõigused Omanikuinfo turvalisuse ja arvepidamise tarvis Muutmise, lugemise, loomise ajad monitooringuks Metainfot hoitakse enamasti kataloogistruktuuris Harud (streams)? Kasutaja defineeritavad atribuudid 4
5 Operatsioonid failidega Loomine Kirjutamine Lugemine Positsioneerimine failis (seek) Kustutamine Pikkuse muutmine (truncate, fallocate) Kõrgema taseme operatsioonid on realiseeritavad nende kaudu Avamine ( failipide, FCB,... ) Sulgemine 5
6 Pöördusmeetodid Järjestikune pöördus modelleeritud lindiseadme järgi read next write next rewind Puudub rewrite (ülekirjutamine nii, et tagapool andmed säilivad) 6
7 Pöördusmeetodid Otsepöördus modelleeritud kettaseadme järgi read n write n position to n read next write next rewrite n n = suhteline ploki number (faili alguse suhtes) Järjestikpöördust saab simuleerida otsepöörduse abil 7
8 Kataloogistruktuur Kusagil peab olema nimekiri failidest Lihtsaimal juhul on iga seadme alguses kataloog selle seadme failide kohta Kataloogis on iga faili kohta kataloogikirje (nimi, pikkus, aadress, omanik jne) 8
9 Operatsioonid kataloogiga Faili otsimine nime järgi (lookup) Faili loomine Faili kustutamine Kataloogi nimekirja vaatamine Faili ümber nimetamine Failisüsteemi läbimine 9
10 Kataloogisüsteemi organiseerimine Ühest üldisest kataloogist kipub väheks jääma Efektiivsus tahame faili kergesti üles leida Nimetamine kasutajatele mugavuse jaoks Mitu kasutajat võivad tahta sama failinime kasutada Sama fail võib esineda mitme erineva nime all Grupeerimine tahame faile loogiliselt grupeerida mingite omaduste järgi 10
11 Kahetasemeline kataloogistruktuur Igale kasutajale oma kataloog; tipptasemel on metakataloog, kus on vaid viited kasutajate kataloogidele Igal kasutajal oma sõltumatu nimeruum ainult oma failidega Kas teiste kasutajate kataloogidesse näeb? Kui näeb, siis kuidas sinna pöörduda? kataloogitee Kuskohas on süsteemsed programmid, mis kõigile näha on? 11
12 Puustruktuuriga kataloogid Arendame ideed edasi: laseme kataloogipuu suvalise sügavuse peale Saavutame loogilise grupeerimise 12
13 Puustruktuuriga kataloogid Kataloog on eritüübiline fail, mille sees on uued kataloogikirjed Kataloogipuu manipuleerimise operatsioonid olid algselt failioperatsioonid, hiljem eraldati nad kataloogioperatsioonideks: Kataloogi loomine (mkdir) Kataloogi kustutamine (rmdir) Jooksva kataloogi mõiste (igal protsessil või globaalne) Jooksva kataloogi muutmine (chdir), jooksva kataloogi küsimine Kataloogitee (absoluutne ja suhteline) Otsimistee (PATH), Desktop File 13
14 Veel operatsioone Veel operatsioone failidega: sync faili salvestusseadmele ära kirjutamine mmap faili lehekülgede mällu kujutamine notify muutustest teavituse tellimine ioctl muu süsteemispetsiifiline tegevus sendfile, splice, muud optimeeringud Veel operatsioone kataloogidega: move liigutamine ringi kataloogipuus notify, sync, ioctl 14
15 Tsükliteta graaf Puustruktuur keelab failide ja kataloogide jagamise erinevate harude vahel Kasutajad tahavad vahel jagamist (sama fail või kataloog on nähtav mitmes kataloogist) Puu asemel võtame kasutusele suunatud tsükliteta graafi Link meetod alias-nimede tekitamiseks Nimeviit (symbolic link, symlink) Viit (hard link) Mis saab, kui viidatav objekt kustutatakse? Kasutuskordade loendamine Tagasiviidad linkide kustutamiseks 15
16 Üldine graaf Viidad võivad tekitada kataloogistruktuuris tsükleid Tsüklite haldamine on problemaatiline, näiteks: Failisüsteemi läbimisel Faili kustutamisel kasutuskordade loendamine ei aita Graafist tsükli leidmise algoritmid on kulukad, eriti kui arvestada igal sammul kettalt lugemist Prügikoristus kettal on samuti kulukas Lahendus: mitte lubada viitamist kataloogidele Nimeviitade korral on tsüklid tavaliselt siiski lubatud Failisüsteemi läbimisel piiratakse nimeviitadega saadavat sügavust 16
17 Failisüsteemide monteerimine Monteerimine, ühendamine, ingl. k. mounting Failisüsteem tuleb enne kasutamist monteerida, et ta nimeruumis nähtavaks saaks Failisüsteem monteeritakse mingisse kindlasse punkti olemasolevas nimeruumis Enamasti on monteerimispunktiks tühi kataloog Mis saab, kui monteeritakse mittetühja kataloogi peale? Viga Katab vana sisu kinni kuni lahti monteerimiseni Erinevatel protsessidel võib nimeruum (namespace) olla erinev monteeritud on erinevad failisüsteemid Ühendmonteerimine (union mount 17
18 Failisüsteemide monteerimine Monteerida saab failisüsteemi Failisüsteem võib olla mingil plokkseadmel, võrgus või üldse käigu pealt kokku pandud Kokku üks suur virtuaalne failisüsteem (VFS) Eriotstarbelised failisüsteemid procfs, kernfs, usbfs, autofs,... 18
19 Failide jagamine Sama faili tahavad vahel mitu kasutajat/protsessi korraga kasutada Kuidagi tuleb faile konsistentsena hoida Siin kasutatakse erinevaid semantikaid: Lukustamine (kohustuslik ja soovitav; opportunistic locking) Eksklusiivne avamine Atomaarsus kas üksikute lugemis-kirjutamisoperatsioonide tasemel või sessiooni (open ja close vahel) tasemel 19
20 Kaitse Igal failisüsteemi objektil (failid, kataloogid,... ) on omanik Omaniku tähistamiseks mingi numbriline ID (UNIXis UID, Windowsis SID,... ) Omanik saab määrata objektile juurdepääsuõigused Loabitid UNIXis ACL (Access Control List) üldisem Juurdepääs kasutajate, gruppide lõikes ja ülejäänutele Alternatiiv: failide või kataloogidega paroolide sidumine 20
21 Failisüsteemi kihiline struktuur 1. Rakendusprogrammid 2. Loogiline failisüsteem tegeleb metainfoga (kataloogistruktuur, faili kontrollplokid) 3. Failide organiseerimise meetod teab failide asukohtadest, loogilistest ja füüsilistest plokkidest, vabast ruumist 4. Plokkseadmete tase plokkide I/O haldus, puhverdamine ja järjekorrad 5. Seadmedraiverid tõlgivad üldisi I/O käske seadme käskudeks ja suhtlevad seadmega 6. Seadmed 21
22 Mida üks failisüsteem kettal hoiab? (Partitsioonitabel väljaspool konkreetset failisüsteemi) Alglaadeplokk (UFS: boot block, NTFS: partition boot sector) opsüsteemi buutimiseks vajalik info Failisüsteemi juhtplokk konkreetse failisüsteemi detailne info (plokkide arv, vabade plokkide arv ja asukoht, vabade failikirjete arv ja asukoht,... ). UFS puhul superblock, NTFS puhul MFT (Master File Table) Kataloogistruktuur kataloogipuu hoidmiseks Failide kontrollplokid (FCB File Control Block) Detailid iga konkreetse faili kohta. UFS puhul i-kirje, NTFS puhul asub MFT sees tabelis 22
23 Mida failisüsteem mälus hoiab (Monteerimispunktide tabel) Monteeritud failisüsteemide tabel Viimati kasutatud kataloogistruktuuri kirjed (ja muu metainfo) puhverdamise mõttes Puhverdatud andmeplokid Süsteemne avatud failide tabel avatud failide FCB-de koopiad Iga protsessi avatud failide tabel UNIX: failideskriptorid (file descriptor) Win32: failipidemed (file handle) 23
24 Virtuaalne failisüsteem Objektorienteeritud lähenemine paljude failisüsteemide realiseerimisele samas opsüsteemis VFS laseb sama süsteemifunktsioonide liidest kasutada paljudel erinevatel failisüsteemide tüüpidel Rakendusprogrammid liidestuvad VFS-ga, mitte konkreetse failisüsteemiga VFS pakub konkreetsetele failisüsteemidele omakorda madalama taseme liidese, mida need kasutavad oma info süsteemile edastamiseks Konkreetseid failisüsteemi tüüpe võib vaadelda kui alamklasse, mis realiseerivad sama liidese VFS realiseerib ära selle osa funktsionaalsusest, mis on failisüsteemidele ühine ja antud opsüsteemis kohustuslik 24
25 Virtuaalne failisüsteem 25
26 Kataloogide realiseerimine Lineaarse nimekirjana Lihtne realiseerida Aeglane suure failide arvu juures Paisktabelina Otsing on kiirem Fikseeritud suurus; kollisioonid Puuna (tihti näiteks B-puud) Otsing on kiire Efektiivne Keeruline programmeerida Kombineeritud (puu + paisksalvestus) 26
27 Ruumi hõivamine Kuidas konkreetsele failile kettaplokke jagada? Kolm põhilist meetodit: Pidev tükk Lingitud paigutus Indekseeritud paigutus 28
28 Pideva tükina hõivamine Iga fail katab mingi pideva plokkide jada kettal Lihtne ainult esimese ploki number ja faili pikkus plokkides on vaja meelde jätta Otsepöördus suvalise ploki poole Raiskab ruumi (dünaamiline ruumihalduse probleem nagu mälu juures) Fail ei saa kasvada (või on kasvamine keeruline / aeglane) Mitmed uuemad failisüsteemid (XFS, JFS, Veritas File System, QFS, Ext4) kasutavad pideva paigutuse modifitseeritud varianti: Kettaruumi jagatakse ulatuste (extent) kaupa. See on üks sidus ala. Fail koosneb ühest või mitmes ulatusest. 29
29 Lingitud paigutus FCB-s on esimese ploki number Iga ploki sisse pannakse järgmise ploki number Tekib ahel (lõpetab spetsiaalne number nil) 30
30 Lingitud paigutus Vaba ruumi ei raisata (pole fikseeritud pikkusi) Lihtne realiseerida Otsepöördust pole ahel tuleb iga kord algusest läbida Klastrid hõivame ruumi mitme sektori kaupa Õrn vigade suhtes (ahel läheb kergesti katki) 31
31 Lingitud paigutus FAT FAT (File Allocation Table) viitade tabel on eraldi kettaosas FAT tabel on reeglina puhverdatud mällu Liigse positsioneerimise vältimiseks Saame ka otsepöörduse Ruumi hõivatakse klastrite kaupa (4kiB-64kiB) Kasutusel DOS-is, eemaldatavatel seadmetel FAT12, FAT16, FAT32, TFAT, ExFAT, pikad failinimed 32
32 Indekseeritud paigutus Tehtud efektiivsema otsepöörduse jaoks Kõik plokkide viidad tuuakse kokku ühte kohta Iga FCB-ga seotakse viitade plokk viidad kõigile selle faili plokkidele Raiskab ruumi viitadele tervete plokkide kaupa, aga välist fragmenteerumist pole Lingitud indekseerimine: ahel indeksiplokkidest Mitmetasemeline indeks: indeksiplokkidest tehakse puu Kombineeritud skeem: natuke plokke viidatakse otse, natuke 1- tasemelise puuna, edasi 2-tasemelise puuna ja ülejäänud 3- tasemelise puuna (UFS) Aukudega failid 33
33 Kombineeritud indekseeritud paigutus 34
34 Vaba ruumi haldus Kuidagi tuleb meeles hoida, missugused kettaplokid on vabad Bitivektoriga: iga ploki kohta on bitt (1, kui plokk on vaba) Bitte on niipalju kui failisüsteemis kasutatavaid andmeplokke Otsimisel leitakse esimene 0-st erinev sõna ja selle seest esimene nullist erinev bitt Võtab suhteliselt palju ruumi Pidevaid alasid on lihtne leida Ahelana Ahel on plokkidest endist või eraldiseisev (nagu FATil) Sidusaid alasid on raske leida Grupeerimine Loendamine 35
35 Efektiivsus ja jõudlus Failisüsteemi efektiivsus ja jõudlus sõltuvad paljuski andmete paigutusest kettal ja kataloogialgoritmidest Näide: UFS ja silindrigrupid ning i-kirjete laiali jaotamine Näide: faili viimase kasutuse aja (atime) pidevalt kettale kirjutamine või kirjutamata jätmine Kettapuhvrid (disk cache) mäluosa, mis on eraldatud kettal olevate sagedasti kasutatavate andmete puhverdamiseks Free-behind ja read-ahead tehnikad järjestikpöörduse optimeerimiseks fadvise() ja madvise() süsteemifunktsioonid Sünkroonsed ja asünkroonsed kettaoperatsioonid Mäluketas (RAM disk) 36
36 Taastumine vigadest Osasid andmestruktuure puhverdatakse mälus kiiruse huvides Aeg-ajalt tuleb seda kettale kirjutada Vahel läheb vool enne ära või juhtub muu jama Pooliku kirjutamisoperatsiooni puhul võivad erinevad struktuurid kettal omavahel sünkroonist väljas olla Vaja parandada (enne järgmist monteerimist näiteks) Alati ei saa parandada -> varundamine Inkrementaalne varundamine 38
37 Vigade parandamine Failisüsteemi kooskõla kontrolliks on süsteemsed utiliidid UNIX: fsck (fsck.failisüsteem) DOS: CHKDSK Windows: ScanDisk Failide/kataloogistruktuuri kooskõla kontrollimine Näiteks kas failile viitavate linkide arv on sama, mis loenduris? Plokkide kooskõla kontrollimine Iga plokk peab olema kasutusel täpselt ühe faili või kataloogi poolt või siis vabade plokkide nimekirjas Muu metainfo kooskõla kontrollimine 39
38 Logivad failisüsteemid Ingl.k. (log-structured log-based logging journaling transaction-oriented) file systems idee võetud andmebaasidelt: kuidas hoida kettal igal ajahetkel konsistentne seis Näited: NTFS, Veritas VxFS, Solarise UFS, Linuxi Ext3 Logi võib olla andmetega samal plokkseadmel või kiiruse huvides teisel seadmel Mitut sorti logimist: Ainult metaandmete logimine Metaandmete muutuste järjestamine Täislogimine Softupdates natuke teistmoodi lähenemine 41
39 Logivate failisüsteemide tööpõhimõte Transaktsioon mingi fikseeritud metainfo muutus või fikseeritud hulk andmeplokkide muutusi Peetakse logi transaktsioonide kohta kõik transaktsioonid kirjutatakse järjest logisse Taustal mängitakse logi maha päris failisüsteemi peal Iga transaktsiooni pärisfailisüsteemi kirjutamise järel kustutatakse see transaktsioon logist Crashi järgsel monteerimisel mängitakse logist maha seal olevad terved transaktsioonid ja keritakse tagasi poolikud Modifikatsioon: faasipuudel põhinevad failisüsteemid, "tants ivad puud" 42
40 NFS Network File System Originaalselt Suni (ONC+) võrgufailisüsteem, praktikas de facto standard UNIXite vahel failide jagamiseks SunRPC (ONC RPC) üle UDP (LAN puhul) või TCP (WAN puhul) Klient-server mudel Klient omab failisüsteemidraiverit, mis oskab suhelda serveritega Server ekspordib oma failisüsteemist mingeid osi, klient monteerib need oma failisüsteemi mingisse kataloogi Rakendusprogrammidele läbipaistev Monteerimine pole läbipaistev, serveri nimi (nimed) ja asukoht serveris on vaja ette anda (VFS tabel) Eeldab samu kasutajakontosid kõigis kasutatavates masinates 43
41 NFS: protokollid Monteerimise protokoll annab esialgse failipideme jagatud kataloogi tipu kohta, kui see on kliendile lubatud Failiedastuse protokoll teades failipidet, saab teha failioperatsioone ja pidemeid alamkataloogidele Muud protokollid lukustamine, quota,... Automaatne monteerimine (kodukataloogid; naabermasinad /net alla;... ) 44
42 NFS: failide jagamise protokoll Saab RPC kaudu süsteemifunktsioonidele analoogseid protseduuriväljakutseid Faile eristatakse failipidemete järgi Olekuvaba (stateless) failiserver Kataloogist saab alamkataloogide ja failide kohta failipidemeid edasisteks operatsioonideks NFS v2 on sünkroonne, v3 laseb eriliidese järgi kasutada ka asünkroonset liidest NFS v4 on ühend NFS v3 ja Windowsi SMB-st, ühendades mõlema omadusi (olekut säilitav) 45
43 Näide: Ext2 perekond Oli pikka aega Linuxi põhiline failisüsteem Järglaseks oli Ext3 Andmeformaadid on samad Spetsiaalne i-kirje transaktsioonide logiga Kataloogisisesed B-puud Vähem superploki koopiaid Tänapäevaseks asenduseks on Ext4 Ulatustega paigutus Suuremad mahud Hilistatud paigutus (delayed allocation) Täpsemad ajatemplid Kiirem fsck 46
44 Näide: Ext2 failisüsteem Ketas (plokkseade) on jagatud plokirühmadeks (block group) Failisüsteemi paigutus kettal: Superplokk ext2 metainfo (plokisuurus, plokkide arv,... ) Rühmadeskriptor bititabelite asukoht, vabade plokkide ja i-kirjete arv, rühmas olevate kataloogide arv 47
45 Näide: Ext2 failisüsteem Igale objektile failisüsteemis vastab i-kirje I-kirje pikkus on 128 baiti Ext3 toetab ka 256-baidiseid i-kirjeid, ext I-kirjes on metainfo objekti kohta (v.a. objekti nimi) ja ning viidad andmeplokkidele Objekti metainfo sisaldab Objekti tüüpi (fail, kataloog, nimeviit,... ) ja õigusi Omanikku ja gruppi Faili suurust baitides Viimase lugemise/kirjutamise/i-kirje muutmise aegu I-kirjele viitavate viitade arvu... 48
46 Näide: Ext2 failisüsteem I-kirjes on kokku 15 viita andmeplokkidele 12 otseviita ja 3 viita kaudset viita (vastavalt ühe-, kaheja kolmetasemeliseks indekseerimiseks) Kuni 60-märgine nimeviit ei kasuta andmeplokke, vaid viitade välju Kõik i-kirjed tekitatakse failisüsteemi loomisel, hiljem nende arvu muuta ei saa On spetsiaalseid programme, mis monteerimata failisüsteeme suurendada ja vähendada oskavad, ka ext2 jaoks (resize2fs) 49
47 Näide: Ext2 failisüsteem Ploki suurus 1 8 kb Faili suurust piirab viitade maksimaalne arv i-kirjes ja 32- bitine plokkide arv 32-bitine 512-baidiste sektorite arv piirab varasemates Linuxi versioonides kõigi plokkseadmete suuruse 1 TB peale Veel varasem piirang piiras 32-bitistel arhitektuuridel kõigis failisüsteemides faili maksimaalse suuruse 2G-ga 50
48 Näide: NTFS MFT (Master File Table) kogu ülejäänud ketta indeks Ruumi jagatakse klastri kaupa, klaster KB (32/64 KB) Logiv failisüsteem Kataloogid B-puudena Indekseeritud paigutus, indekseeritakse ulatusi Suvaline atribuutide hulk failidel Residentsed ja mitteresidentsed atribuudid Failinimed Unicode, tõstutundlikkus sõltub liidesest Reparse point nimeviited, failisüsteemide monteerimine,... Harudega failid Pakkimine, krüptimine, kettakvoodid, ACL 51
49 NTFS erifailid 52
MTAT Operatsioonisüsteemid - Failisüsteemid
Salvestusseadmed ja kettahaldus 1. slaid Salvestusseadmed Lindid Kettad Välkmäluseadmed (flash memory) 2. slaid Lindid Lindiseadmeid kasutati esmalt salvestusseadmena Lindil aktiivne andmete kasutamine
RohkemLoeng03
Loeng 03 Failiõigused ja -manipulatsioon Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine I233 Katrin Loodus, Tallinn 2015 Failid ja kataloogid Mis on fail? Linuxi laadsetes süsteemides on kõik failid
RohkemHajussüsteemid
Hajusfailisüsteemid Näide: AFS Näide: NFS Näide: SMB/CIFS Näide: Coda Näide: Intermezzo Näide: HDFS Näide: WebDAV Näide: 9P MEELIS ROOS 1 Andrew File System (AFS) Carnegie-Melloni ülikooli projekt tuhandete
RohkemOperatsioonisüsteemide ehitus
Lõimed Ülevaade Lõime mõiste Lõimede mudelid Probleemid lõimedega seoses Pthreads Solarise lõimed Windows 2000 lõimed Linuxi lõimed Java lõimed VARMO VENE & MEELIS ROOS 2 Ühe- ja mitmelõimelised protsessid
RohkemP2P süsteemid
Gnutella Ajalugu Detsentraliseeritus Protokollist Paralleliseerimine Ujutamine Skaleeruvus Ultranoded Puuräsid DHT Muud MEELIS ROOS 1 Ajalugu Failivahetus P2P massidesse viija Napster tsentraalne süsteem
RohkemSAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind
SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows
RohkemPowerPointi esitlus
Regulaaravaldised ja skriptimine Windows ja UNIX operatsioonisüsteemides WINDOWS 1. slaid Windows käsurida Käsureaks nimetan programme: cmd.exe powershell.exe Nendesse saab kirjutada käske, millega näiteks
RohkemOperatsioonisüsteemid Intelligentne arvutikasutus IFI6070 Tanel Toova
Operatsioonisüsteemid Intelligentne arvutikasutus IFI6070 Tanel Toova Operatsioonisüsteemi mõiste "Tarkvara, mis juhib programmide täitmist, nt Windows" ÕS 2006 "Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis töötab
RohkemDNS teenus teoorias ja praktikas Autor Siim Adamson ITK Autor: Siim Adamson ITK
DNS teenus teoorias ja praktikas Autor Siim Adamson ITK 2008 1 Ettekande sisukord Ettekanne jaotatud 9 peatükiks: 1.DNS süsteemi ajalugu 2.DNS süsteemi struktuur 3.DNS kirjete tüübid 4.DNS serveri seadistamine
RohkemMTAT Operatsioonisüsteemid - Turvalisus
Regulaaravaldised ja skriptimine Windows ja UNIX operatsioonisüstemides WINDOWS 1. slaid Windows käsurida Käsureaks nimetan programme: cmd.exe powershell.exe command.com Nendesse saab kirjutada käske,
RohkemOperatsioonisüsteemi ülesanded
Praktikum 3 GROUP POLICY JA ACTIVE DIRECTORY Group Policy Group Policy - vahend Active Directory arvutite ja kasutajate tsentraalseks haldamiseks. Group Policy abil on võimalik kontrollida süsteemi registri
RohkemMTAT Operatsioonisüsteemid - Turvalisus
Regulaaravaldised ja skriptimine Windows ja UNIX operatsioonisüstemides WINDOWS 1. slaid Windows käsurida Käsureaks nimetan programme: cmd.exe powershell.exe command.com (tänapäevastes OS ei kasutata)
RohkemTARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKOND ARVUTITEADUSE INSTITUUT Lauri Kongas Turvaauk CVE Referaat aines Andmeturve MTAT Õpp
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKOND ARVUTITEADUSE INSTITUUT Lauri Kongas Turvaauk CVE-2016-0778 Referaat aines Andmeturve MTAT.03.134 Õppejõud: Meelis Roos Tartu 2016 OpenSSH OpenSSH hõlmab
RohkemHAJUSSÜSTEEMID HAJUSSÜSTEEMID Peer-to-peer süsteemid Peer-to-peer süsteemide liigitus Liigitus Ründed Anonüümsus Puuräsi DHT Näide: Kazaa Näide: Kadem
Peer-to-peer süsteemid Peer-to-peer süsteemide liigitus Liigitus Ründed Anonüümsus Puuräsi DHT Näide: Kazaa Näide: Kademlia Näide: Gnutella Näide: BitTorrent Eelajalugu: tsentraalsed süsteemid "Puhas"
RohkemAndmeturve
Tulemüürid Tulemüüri mõiste Tulemüüride liigitus Paketifiltrid Võrguaadresside tõlkimine (NAT) Rakenduskihi tulemüürid Kombineeritud tulemüürid Demilitariseeritud tsoon Üksiku arvuti kaitsmine Personaalsed
RohkemPealkiri
Andmebaasid (6EAP) I praktikum Mida praktikumides tehakse? Õpitakse SQL i Tehakse andmebaas ope (igas praktikumis natuke, kuni lõpuks saab valmis) Tehakse andmebaas edu (kui ope on valmis, tehakse edu,
RohkemHAJUSSÜSTEEMID HAJUSSÜSTEEMID Nimeteenuse näited DNS DNS NIS NIS+ LDAP JNDI Hierarhiline Interneti nimede süsteem Põhilised päringud: Arvuti nime järg
Nimeteenuse näited DNS DNS NIS NIS+ LDAP JNDI Hierarhiline Interneti nimede süsteem Põhilised päringud: Arvuti nime järgi IP aadressi leidmine Domeeni meiliserveri leidmine Arvuti IP aadressi järgi nime
RohkemKfloppy vormindamistööriista käsiraamat
Kfloppy vormindamistööriista käsiraamat Thad McGinnis Nicolas Goutte Arendaja: Bernd Johannes Wuebben Arendaja (kasutajaliidese ümberkujundamine): Chris Howells Arendaja (BSD toetuse lisamine): Adriaan
RohkemElisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon
Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon 1.0.85 15.01.2019 1 Elisa Ring... 1 1. Ülevaade... 3 1.1. Kirjeldus... 3 1.2. Tehnilised tingimused... 3 1.3. Kasutuselevõtt ja sisselogimine... 3 2. Rakenduse
RohkemIFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3
Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö
RohkemStandardBooks_versiooni_uuendusWin
Versiooni uuendamine Standard Books 7.2 põhjal Windows 7 või uuemale operatsioonisüsteemile SISUKORD 1. ÜKSIKKASUTAJA VERSIOONI INSTALLEERIMINE...lk 2 2. SERVER/MITMEKASUTAJA VERSIOONI INSTALLEERIMINE.lk
RohkemX Window System tuntud kui: X11, X, X-Windows akendussüsteem/akendesüsteem rastergraafikat toetavatele ekraanidele UNIX-maailmas väga levinud mitmesug
X Window System tuntud kui: X11, X, X-Windows akendussüsteem/akendesüsteem rastergraafikat toetavatele ekraanidele UNIX-maailmas väga levinud mitmesugused realisatsioonid ka Windowsile erinevad realisatsioonid
RohkemFailiotsing: find paljude võimalustega otsingukäsk find kataloog tingimused kataloog - otsitakse sellest kataloogist ja tema alamkataloogidest tingimu
Failiotsing: find paljude võimalustega otsingukäsk find kataloog tingimused kataloog - otsitakse sellest kataloogist ja tema alamkataloogidest tingimused: faili nimi faili vanus faili tüüp... 1 Failiotsing:
RohkemAndmed arvuti mälus Bitid ja baidid
Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut
RohkemHAJUSSÜSTEEMID HAJUSSÜSTEEMID SOAP ja veebiteenused Web Services Web Services SOAP WSDL Ühilduvus UDDI Kihiline arhitektuur masinsuhtluse jaoks erinev
SOAP ja veebiteenused Web Services Web Services SOAP WSDL Ühilduvus UDDI Kihiline arhitektuur masinsuhtluse jaoks erinevate süsteemide vahel Transport sõnumite edastamiseks: HTTP, SMTP, FTP, mistahes failiedastus,
RohkemAndmeturve
SOAP ja veebiteenused Web Services SOAP WSDL Ühilduvus UDDI MEELIS ROOS 1 Web Services Kihiline arhitektuur masinsuhtluse jaoks erinevate süsteemide vahel Transport sõnumite edastamiseks: HTTP, SMTP, FTP,
RohkemPowerPoint Presentation
Lühijuhend Turvaline juurdepääs, ühiskasutus ja salvestusruum failide jaoks. Rohkem võimalusi olenemata sellest, kus te asute! Logige oma Office 365 tellimusse sisse ja valige rakendusekäiviti kaudu SharePoint.
RohkemMicrosoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc
Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede
RohkemMS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite l
MS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite lisamine... 6 Uue dokumendi loomine Dokumendi salvestamine
RohkemOPERATSIOONISÜSTEEMIDE EHITUS Ülevaade Protsessi mõiste Protsesside planeerimine Operatsioonid protsessidega Protsessihaldus Protsesside koostöö Prots
Ülevaade Protsessi mõiste Protsesside planeerimine Operatsioonid protsessidega Protsessihaldus Protsesside koostöö Protsessidevaheline side Side klient-serversüsteemides MEELIS ROOS 2 Protsessi mõiste
RohkemPowerPoint Presentation
Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad
RohkemMTAT Operatsioonisüsteemid - Turvalisus
Ligipääsuhaldus 1. slaid Operatsioonisüsteemil tuleb: Kaitse ja turvalisus Kaitse Turvalisus kontrollida juurdepääsu programmide ja arvuti ressursside juurde ja tagada nende säilimine Andmete juhuslik
RohkemPealkiri
Andmebaasid II praktikum Andmebaaside administreerimine Andmete sisestamine KESKKOND, KASUTAJAD, ÕIGUSED Mõisted Tabelid, vaated, trigerid, jpm on objektid Objektid on grupeeritud skeemi Skeemid moodustavad
Rohkem1. AKE Ajalise keerukuse empiiriline hindamine
http://kodu.ut.ee/~kiho/ads/praktikum/ 4. PSK Paisksalvestus. Loendamine Mõisteid Paisktabel (Hashtable, HashMap) Paisktabeli kasutamine loendamisülesannetes Paiskfunktsioon, kollisoonid (põrked) Praktikumitööd
RohkemMicrosoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx
Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemOperatsioonisüsteemi ülesanded
Praktikum 2 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE MASSPAIGALDUS Operatsioonisüsteemide masspaigaldus Suure arvu arvutisüsteemide korral ei ole mõistlik operatsioonisüsteeme paigaldada manuaalselt. Operatsioonisüsteemide
RohkemMicrosoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc
Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud
RohkemMicrosoft Word - requirements.doc
Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 04.03.2008 Dokumendi loomine Madis Abel 1.1 09.03.2008 Kasutuslugude loomine Madis Abel 1.2 12.03.2008 Kasutuslugude täiendused Andres Kalle 1.3 13.03.2008
RohkemHAJUSSÜSTEEMID HAJUSSÜSTEEMID Veebiteenused ja SOAP Web Services Web Services SOAP WSDL Ühilduvus UDDI Kihiline arhitektuur masinsuhtluse jaoks erinev
Veebiteenused ja SOAP Web Services Web Services SOAP WSDL Ühilduvus UDDI Kihiline arhitektuur masinsuhtluse jaoks erinevate süsteemide vahel Kolm põhistiili: RPC REST SOA (Service Oriented Architecture)
RohkemLinux süsteemi administreerimine
Protsesside, mälu jm haldamine Linuxi ehitus (struktuur) Lihtsustatult Protsess Multitasking - palju protsesse töötab paralleelselt Tuumas asub protsesside tabel igal protsessil on identifikaator PID igal
RohkemI Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Kons
I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Konstruktorile antakse andmed, mis iseloomustavad mingit
RohkemTiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd
Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles
RohkemOperatsioonisüsteemid
Kiirülevaade riistvarasuhtlusest Riistvarasuhtlus (pordid, DMA,... ) Katkestused Süsteemsed siinid Arvutivälised siinid ja pordid Salvestusseadmete liidesed Rakenduste liidesed sisendi ja väljundi jaoks
RohkemHoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa
Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida
Rohkem3D mänguarenduse kursus (MTAT ) Loeng 3 Jaanus Uri 2013
3D mänguarenduse kursus (MTAT.03.283) Loeng 3 Jaanus Uri 2013 Teemad Tee leidmine ja navigatsioon Andmete protseduuriline genereerimine Projektijuhtimine Tee leidmine Navigatsiooni võrgustik (navigation
Rohkem(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])
Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet
RohkemDocument number:
WNR Kiirpaigaldusjuhend Lisateavet, juhised ja uuendused saab leida internetist aadressil http://www.a-link.com Kiirpaigaldusjuhend Komplekt sisaldab: - WNR repiiter - Paigaldusjuhend Ühendused / Ports:
RohkemSkriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: G
Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: GIMP Script-Fu 1 Skriptimiskeeli: Perl v1.0 loodud Larry
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
RohkemEE-macbook-retina-12-early2015-qs.indd
Kiirjuhend Tervita oma MacBooki. Alustame. Maci käivitamiseks vajuta toitenuppu ning rakendus Setup Assistant annab sulle mõned lihtsad juhised, kuidas arvuti töökorda seada. See aitab sul Wi-Fi võrku
RohkemMüük (Microsoft Dynamics AX (Axapta) tarkvara) Paigaldusjuhend bifree.ee qlik.com
Müük (Microsoft Dynamics AX (Axapta) tarkvara) Paigaldusjuhend bifree.ee qlik.com Microsoft Dynamics AX (Axapta) tarkvara 2 Seadistamise etapid 1. Laadige alla ja installeerige Qlik Sense Desktop. 2. Laadige
RohkemFunktsionaalne Programmeerimine
Kõrvalefektid ja Haskell Kõik senised programmid on olnud ilma kõrvalefektideta; so. puhtalt funktsionaalsed. Programmi täitmise ainsaks efektiks on tema väartus. Osade ülesannete jaoks on kõrvalefektid
RohkemUudiseid k-meride abil bakterite leidmisest [Compatibility Mode]
Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest CLARK: fast and accurate classification of metagenomic and genomic sequences using discriminative k-mers(2015) Rachid Ounit, Steve Wanamaker, Timothy J. Close
RohkemMicrosoft Word - installation-guide.doc
Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 12.04.2008 Dokumendi loomine Maris Aavik 1.1 13.04.2008 Täiendamine Maris Aavik 1.2 13.04.2008 Täiendamine Andres Kalle 1.3 12.05.2008 Täiendused Kerli
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemSQL
SQL Teine loeng Mõtelda CREATE TABLE ( { INTEGER VARCHAR(10)} [ NOT NULL] ); Standard SQL-86 (ANSI X3.135-1986), ISO võttis üle 1987 SQL-89 (ANSIX3.135-1989) SQL-92 (ISO/IEC 9075:1992)
RohkemMonitooring
IT infrastruktuuri teenused Monitooring Margus Ernits margus.ernits@itcollege.ee 1 Miks? Arvutisüsteemid töötavad tõrgetega Pole olemas 100% veakindlaid ja keerulisi arvutisüsteeme Tõrgetest võib teada
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Arvutiteaduse instituut Sandra Puusepp CVE Referaat Tartu 2018
Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Arvutiteaduse instituut Sandra Puusepp CVE-2017-9948 Referaat Tartu 2018 Sissejuhatus Microsoft Skype on rakendus, mis võimaldab suhelda Interneti teel.
RohkemAndmeturve
CORBA Sissejuhatus IDL CORBA struktuur Serveri ehitus Objekti adapter Lisateenused MEELIS ROOS 1 CORBA sissejuhatus CORBA Common Object Request Broker Architecture Üldine Objektipäringute Vahendaja Arhitektuur:)
RohkemIT infrastruktuuri teenused sissejuhatav loeng 00
IT infrastruktuuri teenused I385 Aine õppejõud: Katrin Loodus, Margus Ernits http://enos./~mernits Tallinn, 2014 Oluline info on aine vikis Kindlasti hoia silma peal aine vikil: https://wiki./ Sealt vali:
RohkemPowerPoint Presentation
Mahara võimalused Marju Piir Triin Marandi Tartu Ülikool 2016 E-portfoolio Kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja
RohkemÕppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian
Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober
RohkemMicrosoft Word - Referaat.docx
Tartu Ülikool Andmeturve Referaat teemal: CVE-2016-1499 Koostaja: Sander Sats Kursus: Informaatika Tartu 2016 Sissejuhatus Käesolev referaat on kirjutatud seoses Tartu Ülikooli kursuse MTAT.03.134 Andmeturve
Rohkem1 / loeng Tekstitöötlus Sisend/väljund Teksti lugemine Sõnad
1 / 16 7. loeng Tekstitöötlus Sisend/väljund Teksti lugemine Sõnad 2 / 16 Sisend/väljund vaikimisi: Termid: read, write?-read(x). : 2+3. X = 2+3.?-write(2+3). 2+3 true. Jooksva sisendi vaatamine: seeing?-
RohkemE-arvete juhend
E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-
RohkemG aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K
Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon 6.3.1.51 ja hilisemad Kasutaja juhend 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Liidese häälestus...3
RohkemTarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017
Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Sissejuhatus Raadiosidest üldiselt Tarkvaraline raadio Kuidas alustada 2 Raadioside Palju siinussignaale õhus Info edastamiseks moduleerid
RohkemMining Meaningful Patterns
Konstantin Tretjakov (kt@ut.ee) EIO õppesessioon 19. märts, 2011 Nimetuse saladus Vanasti kandis sõna programmeerimine natuke teistsugust tähendust: Linear program (~linear plan) X ülesannet * 10 punkti
RohkemHäälestusutiliit Kasutusjuhend
Häälestusutiliit Kasutusjuhend Autoriõigus 2007, 2008 Hewlett-Packard Development Company, L.P. Windows on Microsoft Corporationi USAs registreeritud kaubamärk. Käesolevas dokumendis sisalduvat teavet
RohkemLoeng12
Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine I233 Loeng 10 Süsteemi jälgimine Log failid Monitooring Mahtude hindamine ja haldamine Margus Ernits margus.ernits@itcollege.ee 1 Töötavaid teenuseid
RohkemLoeng07
Tulemüürid - kordamine Loeng 07 Tulemüürid - kordamine Tulemüürid iptables/netfilter Margus Ernits margus.ernits@itcollege.ee 1 Tulemüürid võib tinglikult jagada kaheks Tulemüürid IP pakette filtreerivad
RohkemEIK-OSadmin-Edmund
Tarkvara haldamine Linux (UNIX) algajale Edmund Laugasson edmund.laugasson@itcollege.ee Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud ühega järgnevatest litsentsidest kasutaja
RohkemOutlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plu
Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plugina ikoon on kadunud Outlooki kasutajad saavad dokumente
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
RohkemImage segmentation
Image segmentation Mihkel Heidelberg Karl Tarbe Image segmentation Image segmentation Thresholding Watershed Region splitting and merging Motion segmentation Muud meetodid Thresholding Lihtne Intuitiivne
RohkemSüsteemiintegratsioon
2010 veebruar Ivo Mägi ivoätwebmediadotee Kes ma selline olen Kümme aastat tarkvaratööstuses Erinevad rollid, hetkel AS Webmedia tarkvara arendusjuht Kuus aastat Java SE/EE arendust Osalenud kokku 13 erineva
RohkemDias nummer 1
TEHNOLOOGIATE JA TARKVARA KASUTAMINE TÄPPISVILJELUSES Kristjan Ruusamäe, Haakeseadmete tootejuht, Baltic Agro Machinery OÜ TÄPPISVILJELUS 100 AASTAT TAGASI VS. TÄNAPÄEV PÕLLUMAJANDUSE ARENGUETAPID PÕLLUMAJANDUS
RohkemOperatsioonisüsteemid 1. loeng
Kursus Operatsioonisüsteemid (Operating Systems) MTAT.08.006 3 EAP Kersti Taurus 1. Arvutisüsteem Kasutaja 1 Kasutaja 2 Kasutaja N Kompilaatorid Kujundusprogrammid Tekstiredaktorid Andmebaasisüsteemid
RohkemkaubamärgikaitsmineEkke [Kirjutuskaitstud] [Ühilduvusrežiim]
Kaubamärkide kaitsmine Eestis ja välisriikides. Ekke-Kristian Erilaid kaubamärgiekspert 26.04.2012 Mis on kaubamärk? Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku
RohkemSPORTident Air+
Tarmo Klaar 2012-2013 Esimene koolitus Eestis 2012, Põlvas Ülevaade Uus riistvara Vana tarkvara Proovime kasutada, näited Põhineb hetkel teadaoleval funktsionaalsusel. Tootja ei ole veel lõplikku versiooni
RohkemDE_loeng5
Digitaalelektroonika V loeng loogikalülitused KMOP transistoridega meeldetuletus loogikalülitused TTL baasil baaslülitus inverteri tunnusjooned ja hilistumine LS lülitus kolme olekuga TTL ja avatud kollektoriga
RohkemOperatsioonisüsteemide ehitus
Kellad, terminalid Ülevaade Kellade riistvara Kellade kasutus RS-232 terminalid Mällu kaardistatud terminalid Sisendi käsitlemine Terminali väljundi käsitlemine VARMO VENE & MEELIS ROOS 2 Kellade riistvara
RohkemMicrosoft Word - Keypad-controller-manual-new_1.docx
Eraldiseisev ühe ukse juurdepääsukontroller Kasutusjuhend Enne seadme paigaldamist ja kasutamist lugege tähelepanelikult seda juhendit 1. Pakkeleht Nimi Kogus Märkused Sõrmistik 1 Kasutusjuhend 1 Kruvikeeraja
RohkemVõrguväljaanded ja veebiarhiveerimine
e24.ee folklore.ee delfi.ee www.ut.ee www.delfi.ee ut.ee Teeme ISE: harilikud hoidised virtuaalsetest viljadest veebiarhiivi riiulil Jaanus Kõuts, Eesti Rahvusraamatukogu 17.09.2013 Kogemused http://archive.org
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemCPA4164 USB 2.0 kõrgekvaliteediline videoadapter KASUTUSJUHEND 1. PEATÜKK - Ülevaade 1.1 Tutvustus CPA4164 USB 2.0 videoadapter võimaldab teil arvutis
CPA4164 USB 2.0 kõrgekvaliteediline videoadapter KASUTUSJUHEND 1. PEATÜKK - Ülevaade 1.1 Tutvustus CPA4164 USB 2.0 videoadapter võimaldab teil arvutisse laadida ja redigeerida erinevatest analoogvideo
RohkemMTAT Operatsioonisüsteemid - protsessid
Operatsioonisüsteemid Mõiste Tuumafunktsioonid Protsessihaldus 1. slaid Arvutisüsteem Kasutaja 1 Kasutaja 2 Kasutaja N Kompilaatorid Kujundusprogrammid Tekstiredaktorid Andmebaasisüsteemid RAKENDUSPROGRAMMID
RohkemArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus
PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi
RohkemProgrammi AnimatorDV Simple+ lühike kasutajajuhend
Programmi AnimatorDV Simple+ esmane kasutusjuhend Programm AnimatorDV Simple+ on mõeldud animatsioonide loomiseks. Tegemist on tasuta tarkvaraga, mis töötab videoseadmetega (videokaamera, veebikaamera).
RohkemAjaveeb-veebileht.pptx
Inoftehnoloogia ja koostöö Ajaveeb ehk blog Ka veebipäevik, weblog - sisaldab perioodiliselt lisatavaid postitusi, mis on pööratud kronoloogilises järjekorras Ajaveeb võib olla avalik (nähtav kõigile lugejatele)või
RohkemEritingimused - (isiku)andmete töötlemine seoses HW teenuste osutamisega Vastavalt EL isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) toimub isikuandmete
Eritingimused - (isiku)andmete töötlemine seoses HW teenuste osutamisega Vastavalt EL isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) toimub isikuandmete töötlemine töötlejate vahel sõlmitud lepingu alusel.
RohkemMicrosoft Word - EHR.docx
earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...
RohkemDIGITAALTEHNIKA DIGITAALTEHNIKA Arvusüsteemid Kümnendsüsteem Kahendsüsteem Kaheksandsüsteem Kuueteistkü
DIGITAALTEHNIKA DIGITAALTEHNIKA... 1 1. Arvusüsteemid.... 2 1.1.Kümnendsüsteem....2 1.2.Kahendsüsteem.... 2 1.3.Kaheksandsüsteem.... 2 1.4.Kuueteistkümnendsüsteem....2 1.5.Kahendkodeeritud kümnendsüsteem
RohkemPage 1 of 5 Tehniline Allikas: Pereregistri Kasutusjuhend Sisukord 1 Töö rahvastikuregistri menetlustarkvaraga 1.1 RR menetlustarkvara töökoha riistvara ning andmesideühendus 1.2 Klienditarkvara installeerimisele
Rohkemprakt8.dvi
Diskreetne matemaatika 2012 8. praktikum Reimo Palm Praktikumiülesanded 1. Kas järgmised graafid on tasandilised? a) b) Lahendus. a) Jah. Vahetades kahe parempoolse tipu asukohad, saame graafi joonistada
RohkemArcGIS rakendused välitöödeks Raido Valdmaa AlphaGIS
ArcGIS rakendused välitöödeks Raido Valdmaa AlphaGIS Välitöö rakendused kasuta oma ruumiandmeid kõikjal Optimeeri välitöö tegevuste efektiivsust asukohapõhise teabega Survey123 Collector Navigator Planeeri
RohkemNeurovõrgud. Praktikum aprill a. 1 Stohhastilised võrgud Selles praktikumis vaatleme põhilisi stohhastilisi võrke ning nende rakendust k
Neurovõrgud. Praktikum 11. 29. aprill 2005. a. 1 Stohhastilised võrgud Selles praktikumis vaatleme põhilisi stohhastilisi võrke ning nende rakendust kombinatoorsete optimiseerimisülesannete lahendamiseks.
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
Rohkem