Nr 29 (1323) 22. august 2019 Hind 0,50 eurot

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Nr 29 (1323) 22. august 2019 Hind 0,50 eurot"

Väljavõte

1 Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Balti kett 30. Lk 2-3 Jätkub arutelu psüühiliste erivajadustega inimeste kodu rajamise teemal. Lk 4-6 Liiga kitsas ristmik. Lk 7 Mihkel Lauritsa sinasõprus spordiga. Lk 8 Nr 29 (1323) Hind 0,50 eurot Uue õppeaasta ootel Algab valla üldplaneeringu koostamine Märjamaa Vallavalitsus algatas avatud menetlusega riigihanke Üldplaneeringu koostamine. Hankedokumentide koostamise, hanke läbiviimise ja hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks määrati abivallavanem Ott Valdma. Hanke läbiviimiseks kinnitati kolmeliikmeline komisjon, kuhu kuluvad abivallavanem Ott Valdma, planeerimise ja maakorralduse spetsialist Katrin Kalmus ja volikogu esimees Urmas Kristal. Hankelepingu perioodiks on 1. oktoober 2019 kuni 31. oktoober Kaunis Eestimaa suvi on lõpukorral ja algav septembrikuu tähendab uue, 2019/2020. õppeaasta algust. Lõppev kooliaasta oli erinev varasematest: valmistuti juubelilaulupeoks. See tähendas lauljatele ja tantsijatele ning nende õpetajatele sihikindlat ja rohket harjutamist, et osutuda valituks ja saada suurele peole. Juubeli laulu- ja tantsupeost said kustumatu elamuse nii osalejad kui ka pealtvaatajad. See oli meeliülendav. Saime järjekordselt kinnitust, et rahvana oleme ühtne ja tugev tänu meie traditsioonidele, mille algatajateks on olnud meie esivanemad. Sama kehtib ka kooli kohta. Traditsioonid on need, mis teevad kooli tugevaks ja austusväärseks. Vilistlaste saavutused ja tuntus tõstab kooli väärtust. Igas koolis peaks olema kooli tuntumate/kuulsamate vilistlaste autahvel. See innustab tänaseid õpilasi ning loob hea pinnase lõpetajate kaasamiseks ja panustamiseks kooli arengusse. Märjamaa koolil on olnud õnne, et koolijuhid pole sagedasti vahetunud see on olnud kooli tugevuse ja edukuse üks garante. Tavapäratu on õppeaasta algus meie valla suurimas koolis, gümnaasiumis. Direktorina ei jätka ligi 19 aastat kooli juhtinud ja heal tasemel hoidnud Andres Elmik. Uueks koolijuhiks on Kalle Uusmaa. Soovime mõlemale mehele edu ja kordaminekuid nende edasises koolitöös. Vald on arenev ja jätkusuutlik, kui tal on tugev gümnaasium. Haridusse tuleb panustada ja seda Märjamaa vald täna ka teeb. Kerkib uus spordihoone, remonditakse Pillerpalli lasteaeda (viimast küll väga vaevaliselt) euro eest tehakse remonttöid gümnaasiumis. Uue küttesüsteemi ja saalipõranda saab Valgu põhikool. Hariduse pealt raha kokku hoida ei ole mõistlik. Võin oma kogemuste põhjal kinnitada, et Kohila vald läks õitsele, kui alustas hariduse, eriti gümnaasiumi eelisrahastamist. Arenes kool ja arenes vald. Oleme edukad ja tugevad, kui meil on heal tasemel haridusasutused. Õpilastransporti korraldab algaval õppeaastal vald. Osavallavanem Priit Kärsna koostas koolibusside sõiduplaani parimal viisil. Eemärgiks on, et maal elav õpilane jõuab kooli mõistliku ajaga. See ei tähenda, et koolibuss iga maalapse koduväravasse sõidab. Õpilasliinide korraldus tagab selle, et maakohas elav õpilane saab koolibussiga kodule kõige lähemasse valla kooli. Teiste valikute korral tuleb perel endal lahendada ka õpilase transpordiküsimus. Koolis ja kooli maa-alal on õpilasele jõukohast käelist tegevust piisavalt. On kooli juhtkonna otsustada, kuidas ja millal rakendada õpilasi tööle kooli heaks. Töötegemist peab ka õppima. Oma kogemustest tean, et õpilastele meeldib jõukohast tööd teha ja neile ei meeldi mängida töötegemist. Hea õpilane, minu soov Sulle: ole õppimises sihikindel, täida antud lubadused, austa ennast ja kaasinimesi. Edukat ja teguderohket kooliaastat nii suurtele kui ka väikestele. Head õppeaasta algust meile kõigile! Haridusnõunik Raivo Heinaru

2 2 Balti kett 30: üks ajalugu, kaks miljonit lugu Käesoleva aasta 23. augustil möödub 30 aastat Balti ketist. Molotovi Ribbentropi pakti vastu suunatud meeleavaldusest võtsid osa kokku enam kui kaks miljonit eestlast, lätlast ja leedulast. Kella seitsmeks läbis 30 aastat tagasi kolme riiki tihe ja katkematu inimkett. Tegemist on ühe suurima rahumeelse massimeeleavaldusega maailmas, mis demonstreeris Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspüüdlusi ning sillutasid tee Ida-Euroopa vabanemisele. Balti keti lugu on ka Molotovi Ribbentropi pakti avalikustamise lugu 23. augustil möödub 80 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest aastal jagati Ida-Euroopa Molotovi- Ribbentropi pakti salaprotokollidega NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks ning oli sellega aluseks aastakümnete pikkusele okupatsioonile Balti riikides. MRP sõlmimise 50. aastapäeva puhul 23. augustil 1989 otsustati korraldada Balti riikides midagi enneolematut. Vaid kuuajase ettevalmistusega kutsuti ellu sadu tuhandeid inimesi kaasanud massimeeleavaldus. Kätest kinni hoidvatest inimestest koosnev Balti kett lookles Tallinnast läbi Riia kuni Vilniuseni. Meeleavaldusel oli selge tähendus. Sellega anti maailmale teada, et Eesti, Läti ja Leedu ei ole leppinud oma iseseisvuse kaotusega ning nende riikide vabadus tuleb taastada. Balti keti 30. aastapäeva meenutamine 23. augustil meenutatakse üle Eesti, kuidas kolm Balti riiki ja kaks miljonit inimest seisid üksmeeles oma vabaduse eest. Rahvarinde muuseum püstitab selleks puhuks Vabaduse väljakule ajalootelgi ning viib läbi programmi muusika ja Foto Gunnar Vaidla ajaloomängudega. Vabaduse väljakul esitatakse ka Balti keti 30. aastapäeva luulekonkursi Vabaduse loits 2019 parimaid töid. Maarjamäe memoriaalis toimub selle päeva puhul kommunismi- ja natsismiohvrite mälestustseremoonia. Lilli-Ungurini piiripunktis toimub Balti kett 30 kontsert ning päeva lõpetab Balti kett 30: üks ajalugu, kaks miljonit lugu elamusnäituse avamispidu Telliskivi Loomelinnakus. Kõikidest sündmustest annab ülevaate koduleht Vabamu elamusnäitus Tallinnas ja igas vallas kohapeal Balti kett 30: üks ajalugu, kaks miljonit lugu on liigutav elamusnäitus 600 kilomeetrisest katkematust inimketist Tallinnast Riiani ja kuni Vilniuseni välja 23. augustil aastal. Tavaliste inimeste lugudel põhinev elamusnäitus viib külastajad heli- ja mälumaastiku kaudu mõtlemapanevale vabadustahtest rääkivale ajaloolisele rännakule. Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus eksponeeritavat näitust on võimalik taasluua ka enda koduvallas. Nimelt on Foto okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu kogust. okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu loonud väljaprinditava lahenduse rahvamajadele, raamatukogudele ja koolidele. Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu direktori Keiu Telve lisab: Me tahame jagada Balti keti lugu kõikide Eesti elanike ja külalistega. See on meie ühine ajalugu. Muuseumi poolt oleme välja mõelnud erilahenduse lisaks rahvamajadele ka koolidele kunstitundidesse, et lapsed saaksid teha oma Balti keti näituse. Vabamu kutsub ka kõiki meenutama oma Balti keti lugu ning ootab inimeste mälestusi ja elamusliku looga esemeid kuni 30. novembrini aadressil Kõik saadetud materjalid talletatakse, et ajalooline hetk Eesti ja Baltimaade vabaduse loost jääks tulevastele põlvedele tutvumiseks. Balti keti programmi toetavad Riigikantselei, välisministeerium, kultuuriministeerium, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Tallinna linn, justiitsministeerium, Rahvarinde muuseum.

3 Mida tegid Balti keti ajal Sina? - Mina olin Balti ketis! aasta augustikuus olin ma saanud 19-aastaseks. Olin kuulnud, et korraldatakse ühist bussireisi sihtkohta Rapla lähedal, vist kuskil Rapla ja Kehtna vahel. Märjamaa EPT-st oli korraldatud buss, sest sinna sihtpunkti oli minu elukohast Märjamaalt ligi 30 km. Üleskutse oli, et kellel on, võtku kaasa ka sinimustvalged lipud. Seda mul kodus ei olnud. Hakkasin kohe ettevalmistusi tegema. Riietusin oma isa õe, tädi Vilma Vigala-kandi rahvariietesse, sest arvasin, et vaid nii, rahvariietesse riietatuna, saan demonstreerida oma rahvuslikku meelsust. Kodus öeldi mulle, et see inimene, Valeri Drjomov, kes seda bussireisi organiseeris, oli ise padupunane ehk siis ääretult nõukameelne inimene. Reisi ajal piidlesin korraldajat ega saanud aru, mis tas nii padupunast siis on, tundus täiesti tavaline inimene, küll vene nimega, mis väikeses alevis oli ebatavaline. Teadsingi ainult kahte vene nimedega perekonda, nad rääkisid kõik enam-vähem puhast eesti keelt. Kohale jõudnuna oli rahvas juba kogunenud, uutele tulijatele tehti ruumi ja juhatati õigetele kohtadele, sinna, kus oli teelõik veel täitmata. Sõitsime sinna bussiga, seal oli peaaegu inimestest tühi metsa vahel olev maanteelõik. Meie bussitäis rahvast jaotati selliselt, et silmside oli olemas järgmise ketilüliga, kuid meie vahel oli ikka üle kümne meetri maad. Kätest kinni hoidmine oli seega võimatu. Aeg-ajalt tuli mingeid uudiseid, üksteisele hõiguti neid edasi, see seismine seal oli pikk ja igav, meie teelõigul keegi ei filminud ega pildista- nud, ühel hetkel öeldi, et aitab, lähme laiali, buss tuli järele ja viidi meid tagasi Märjamaale. Me ei saanudki kohe teada, kas rahvast oli kohale tulnud piisavalt ja kas kõik ikkagi õnnestus. Hiljem uudistest kuulsin, et kõik õnnestus ja meie rahumeelne demonstratsioon jõudis uudistesse üle maailma. Balti kett oli tähtsündmus, millest pidi kindlasti osa võtma, et näidata maailmale, et me oleme ühiselt valmis minema eesliinile selleks, et võidelda taas välja vabadus, millest olime kunagi ilma jäänud. Eesti Vabariigi taassünd oli tollal meie kõigi ühine soov. See demonstratsioon oli selleks, et näidata tervele maailmale, et Molotovi-Rippendropi salalepe oli see, mis meid Nõukogude Liidu külge ebaõiglaselt ühendas. Siiani olen uhke, et Balti ketis osalesin. Oma tuttavatele ma seda väga rääkinud ei ole, sest ketis osalemine tundus mulle nii loomulik, et polegi olnud vaja sellega kelkida. Tänavu augustis möödub sündmusest 30 aastat. Olen elanud selle aja teadmisega, et olen Eesti Vabariigi taastamisele natukene kaasa aidanud. Hilisemad arengud viisidki selleni, et Eesti Vabariik taasiseseisvus. Pilte mul sellest sündmusest ei ole, ei olnud ju sel ajal pildistavaid telefone. Seega lisan pildi Vigala rahvarõivastega neiudest (foto on leitud internetist). See seelik ja valge pluus on mul alles, mulle pisut kitsad ja mahuvad nüüd selga juba minu tütardele. Kadri Alesmaa-Visnap 3

4 4 Veel Märjamaa erihooldekodust Eelmisel nädalal Märjamaa Nädalalehes avaldatud artiklid alevisse rajada plaanitavast psüühiliste erivajadustega inimeste hooldekodust on tekitanud vaatamata puhkuste perioodile elavat arutelu. Paljud märjamaalased kuulsid-lugesid neist artiklitest üldse esimest korda, et sellist ehitist Märjamaale planeeritakse, hakati mõtlema, mis vahe on tavalisel hooldekodul ja psüühiliste erivajadustega inimeste hooldekodul ning imestati asukoha valiku üle. Tõepoolest, hooldekodu elanikel ei olegi kauplusesse või arsti juurde pääsemiseks muud teed, kui läbida Märjamaa kõige suurema koormusega liiklussõlm ja liikuda alevi kõige rahvarohkemal peatänaval. 24 psüühilise erivajadusega inimest on väikesele alevile piisavalt suur koormus, et nn linnapilti mõjutada. Elanike erinevuse proportsioone arvestades peaks samasuguse koormuse tekitamiseks näiteks Tallinnas olema psüühilist eriabi vajavatele inimestele veidi alla 4000 koha. Tegelikult on Hoolekandeteenustel neid kohti pealinnas ainult 127, kusjuures mitte ükski erihooldekodu ei asu kesklinnas. Ühe nädala jooksul on juba 480 inimest jõudnud allkirja andes avaldada oma vastuseisu erihooldekodu planeeritud asukoha suhtes. Praegu ongi õige aeg kaasa mõelda ja oma kodukoha tulevikku mõjutavates küsimustes arvamus välja öelda. Eriti peavad seda tegema Märjamaa elanikud. Arvamusi lugedes ja inimestega rääkides võiks üldistada: Märjamaa alevi ja vahetu lähiümbruse elanikud, kelle laste kooliteed, ettevõtlust või tavapäraseid igapäevategevusi hooldekodu mõjutama hakkab, on hooldekodu rajamisele alevi keskele väga vastu; mitu Märjamaalt kaugemal elavat inimest on leidnud võimaluse näidata oma suurt südant, on plaaniga igati päri ja soovitavad mõelda, millist kuvandit me muule maailmale jätta tahame. Erihooldekodu pooldajad väidavad, et psüühilise erivajadusega inimesed ei ole ju ohtlikud alevis liiklejatele, kõrval asuvate eramajade elanikele ega ka naabermajas asuva pubi klientidele. Jah, ohtlikud ei pruugi olla, kuid eramurajooni inimeste, kooli minevate laste ning pubi klientide jaoks on probleem saada igapäevaselt häiritud erivajadusega inimeste pealetükkivast käitumisest, valjuhäälsest suhtlusest, möödakäijate ootamatust tülitamisest jne. Kõike seda saab vältida või vähendada, kui valida erihooldekodule koht, mis ei asu vahetult toitlustusasutuse, eramute ja paljude laste ainsa võimaliku koolitee kõrval, vaid on privaatsemas paigas. Selline lahendus oleks kasulik kõikidele ja aitaks tagada kodurahu. Mis aga peamine ja väga positiivne: Märjamaa vallavalitsus on asunud asjaga tegelema. Loodetavasti ei piirdu see ainult ekskursiooni, arvamuste esitamise tähtaja pikendamise ja infokoosoleku korraldamisega, vaid süvenetakse kaasnevate probleemide tegelikku sisusse, püütakse neile päriselt lahendused leida ja analüüsitakse läbi võimalike asukohtade alternatiivid. 480 inimest ei pöördunud vallavalitsuse poole lihtsalt niisama, vaid nad on mures oma elukeskkonna pärast. Samamoodi on või on olnud inimesed mures mitmetes linnades üle Eesti. Näiteks Põltsamaa vallavalitsus on teinud ettepaneku erihooldekodu linnasüdamest eemale nihutada, kuna soovib arvestada nii tulevaste erihooldekodu elanike kui ka põltsamaalaste huve. Rohkem on uudistesse jõudnud Narva linnapea arvamus, kes ütles selgelt välja, et erihooldekodu ei peaks asuma kesklinnas. Kui jätta kõrvale demagoogia, emotsioonid, kõik suured sõnad ja kainelt mõelda, siis kas tõepoolest ümbritsevatest eramajadest umbes neli korda suurem oranz-kollanevalge kortermaja psüühiliste erivajadustega inimestele Märjamaa kõige olulisemas liiklussõlmes ja sisuliselt ainsa arhitektuuriväärtuse kiriku kõrvale soodustab turismi ja edendab seeläbi ettevõtlust? Kas see on argument, miks inimesed tuleksid Märjamaale elama? Või on see kaasnevate probleemide tõttu üks kivike kaalukausil, mis teeb Tallinnasse elama kolimise üle otsustamise lihtsamaks? Rõhutan veel kord, toetudes paljude Märjamaa elanike arvamusele, et ei olda hooldekodu vastu, vaid selle planeeritav asukoht on ebaõnnestunud ja asukoha leidmine nõuab rohkem vaagimist, kui seda seni tehtud on. Kui võimalik, siis tasub igal juhul Pärnu Niidupargi erihooldekoduga tutvuma minna. Kõige olulisem seejuures ei ole maja sisustus ja tehniline kaasaegsus, vaid tähelepanu tuleb pöörata kodu asukohale. Seal on võimalik oma silmaga veenduda, et erihooldekodu ei paikne Pärnu kesklinnas ega eramute rajoonis, vaid ringtee ja jõe vahele jäävas linnaosas. Täpselt samamoodi ei asu psüühikahäiretega inimeste erihooldekodu näiteks Paide, Tartu või Rapla peatänava ääres. Kindlasti ei ole selle põhjenduseks soov abivajajad silma alt ära peita, vaid on leitud lahendus, kuidas sobitada kokku Euroopa Liidu nõudmised, igapäevast elu elav kesklinn ja vaiksemat, rahulikumat paika eeldav hooldekodu. Samasugust mõtlemist loodaks ka Märjamaa otsustajatelt. Lõpetuseks Raplamaa Sõnumites avaldatatud M. Mihkelsoni sõnad Eesti kohta, kuid mis sobivad väga hästi ka Märjamaale: Meil ei ole üld- se ruumi eksimusteks. See ei tähenda, et me peame olema piinlikult eeskujulikud õpilased, täitma kõiki nõudeid, mis tulevad Euroopa Liidu tasandilt või muudest organisatsioonidest. Meil saab olla oma arvamus ja oma seisukoht. Nädala jooksul on kogunenud juba 480 vastuallkirja Allkirju erihooldekodu asukoha vastu saab anda kuni 29. augustini. Kuna korduvalt on küsitud, miks seda elektrooniliselt teha ei saa, siis nüüdseks on olemas ka selline võimalus lehel Aivar Kivissaar, Märjamaa valla elanik Vallavalitsuse kommentaar Märjamaa Vallavalitsus soovib siiralt, et arutelu psüühiliste erivajadustega inimeste kodu rajamisest Märjamaale muutuks veel sisulisemaks ja selgemaks. Artiklist ilmneb, et allkirjade kogumine ja mure keskendub asukoha küsimusele, kuid samas ei selgu, kas ollakse vastu konkreetselt märgitud asukohale või peetakse alevit tervikuna ebasobivaks vastava teenuse pakkumisel. Vallavalitsuse eesmärk ei ole midagi lihtsalt ära otsustada, vaid kaasates leida koos kogukonnaga sobilik lahendus. Kõik huvilised on oodatud külastama 26. augustil Pärnu erihooldekodu ning osalema Märjamaa Valla Rahvamajas 27. augustil kell 18 algaval avalikul arutelul! Vallavalitsus on arvamuste ja ettepanekute ning põhjendatud vastuväidete esitamise tähtaega pikendanud 30. augustini.

5 5 Küsimusi rohkem kui vastuseid Psüühiliste erivajadustega inimeste hooldekodu kavandamine Märjamaale on hetkel kuum teema. Ma ei saa teemast vaikides mööda vaadata, kuna mul on vastav haridus ja töökogemus hooldekodus. Alustan endast. Olen töötanud Mõisamaa hooldekodus aastatel Seejärel siirdusin tööle Soome, kus töötasin hooldekodus kümme aastat ja õppisin Helsingis kolme aastaga lähihoitajaks. Seda ametinimetust ei oskagi eesti keelde tõlkida. 14. augusti Märjamaa Nädalalehes ilmunud Aivar Kivisaare artikkel hooldekodu Märjamaale sobivuse kohta on küllaltki õigustatud. Esiteks ei oma AS Hooldekandeteenused vastava kvalifikatsiooniga tööväge. Kuskohast võetakse kõik eriharidusega töötajad? Tavainimene ei ole mõnekümne tunni pikkuse koolitusel saadud tõendiga selliseks tööks piisavalt pädev. Teiseks, ka hooldekodu asukad peaksid leidma Märjamaal kohe tegevust. Kas märjamaalane võtab avasüli vastu hooldekodu asukad ujulasse või Veetorni tänava päevakeskusesse? Kas neil on vastav personal olemas, kes nendega MTÜ JÄTKUSUUTLIK VANA VIGALA korraldab projekti Keskkonnasõbralikud üritused Vana-Vigalas raames 28. augustil 2019 õppereisi Tartu jäätmekäitluskeskusse AS Epler & Lorenz Teel olles külastame Põltsamaa roosiaeda, tutvume veel Tartuga ja tagasi tuleme Viljandi kaudu. Info osalejale: väljasõit Vana- Vigala rahvamaja eest kell 7.15; tegeleb? Ei ole. Või noortekeskusse koos koolilastega? Kui see rajati, ei olnud hooldekodust veel juttugi. Mida on siis alevil pakkuda psüühilise erivajadusega inimesele? Minu arvatel on Marit Raua artikkel puhas tellimustöö. Lubadus luua uued töökohad see pole sõrmenips ja töökohad olemas. Hoopis need 24 hooldekodu asukat vajavad töökohti, aga neid ju alevis pole. Tõsi on ka see, et lähiümbruse elamute hind on langustrendis. Kas laste koolitee on ikka turvaline, kui asukad vajavad 24/7 valvet? Kas see, et me lastele seletame, kuidas hooldekodu elanikesse suhtuda, on piisav konfliktide ärahoidmiseks? Nüüd aga AS Hoolekandeteenused juurde. Mõned aastad tagasi müüs viimane Mõisamaa hooldekodu maha ja lennutas seal aastakümneid elanud inimesed minema, nii töötajad kui ka kliendid (nii nimetati hooldekodu asukaid). Kellelegi ei antud sõnaõigust vastuvaidlemiseks Mõisamaa sobivuse kohta. Mõisamaa hooldekodu hooned kingiti esimese Eesti Vabariigi ajal hoolekandeteenuste jaoks. Seal toimis kõik väga hästi, asukatel olid normaalsed Vana-Vigala TTK juurest kell 7.20 ja sealt suunaga Kivi-Vigala poole; osalemistasu 5 oma soovist osaleda õppereisil teatada hiljemalt 26. augustiks telefonidel: või või e- mailil: Õppereisi toetab KIKi keskkonnateadlikkuse programm ja ERA Valduse AS. Ole meiega ja külasta meie FB! Hea märjamaalane! AS Hoolekandeteenused soovib rajada Märjamaale kodu psüühikahäirega inimestele. Selleks, et saada parem ülevaade meie kavandatud elamust, kutsume kõiki huvilisi tutvuma Pärnu Niidumetsa koduga. Miks? Sest Niidumetsas elavad psüühikahäirega inimesed täpselt samasuguses majas, nagu soovime ehitada Märjamaale. Buss külastusele väljub Märjamaa rahvamaja juurest 26. augustil kell Külaskäigul osalemiseks palume end hiljemalt 22. augustiks registreerida, sest osalejate arvust sõltub külastuse toimumine. Tulenevalt bussi mahutavusest saavad osaleda kuni 40 esimest registreerunut. Oodatud on kõik, kes sooviksid näha, milline on tänapäevane erivajadusega inimeste elukeskkond. Samuti elutingimused ja tööteraapia toimis. Osale sobis jälle päevakeskuse pakutu, kus olid kogenud juhendajad. Miks ei võinud ehitada Mõisamaale väiksemaid hooneid juurde, kuna maa oli ju olemas? Neil oli olemas kõik eluks vajalik, see oli nende KODU. Kernu hooldekodu soovis siis luua hooldeasutuse Märjamaale, aga AS Hoolekandeteenused ei pidanud Märjamaad atraktiivseks paigaks. Kust siis nüüd see atraktiivsus järsku kerkis? Tsiviliseeritud riikidel on tavaks paigutada sündinud invaliidid ja hiljem psüühiliselt haigestunud patsiendid eraldi, mitte ühte hooldekodusse kokku. Kui nüüd AS Hoolekandeteenused soovib Euroopa Liidu raha toel ehitada hooldekodud, kas siis ei peaks seal ka kõik pakutu vastama ELi normatiividele töötajate haridus, turvatöötajate vastav haridus, palk. Kas politsei ja kiirabi on võimalusel kriisiolukorraks valmis? Kas on perearst kohe 24 inimesele? AS Hoolekandeteenused, te võite ja peate uuendusi tegema, maju ehitama, inimesi koolitama. Seda peaks tegema järelemõeldult ja põhjendatult. Aga praegu näib see vigade parandus põliselanikele vastumeelsena. Enne peaks ikka looma selle sotsiaalse võrgustiku puuetega inimeste tarvis, mitte nii, et ehitame majad, küll siis kõik loksub paika. Leena Kont Kutsume tutvuma Niidumetsa koduga on teretulnud inimesed, kes on mures selle pärast, millist mõju avaldab psüühiliste erivajadustega inimeste kodu piirkonna turvalisusele või mainele. Kuna Niidumetsa kodu asub vahetult suurte kortermajade naabruses, siis külastuse käigus saab ka kuulda kogemusi, kuidas erivajadusega inimesed ja kohalik kogukond on esimese aasta jooksul üksteisega kohanenud. Külastusel osalemiseks on vajalik registreerumine valla kodulehel oleva vormi kaudu hiljemalt Kes ei ole arvutikasutajad, palun registreerige end külastuseks vallavalitsuse kaudu tel või Lisainfo: Katrin Pärgmäe AS Hoolekandeteenused avalike suhete juht

6 6 Vastuseid tekkinud küsimustele Viimasel ajal on Märjamaal tekkinud elav arutelu plaani üle rajada Sipa teele psüühiliste erivajadustega inimeste kodu. Tekkinud on mitmeid küsimusi, millele püüame vastata nii selles artiklis kui ka kutsudes kogukonna 26. augustil Pärnu Niidumetsa kodu külastama ning avalikul koosolekul Märjamaal 27. augustil. Vaadates Eesti meedias kajastatud lugusid, on kogukonna küsimused täiesti mõistetavad. Kuna üldjuhul ületavad uudisekünnise erakordsed või negatiivsed sündmused, siis kajastamist leiavad vaid üksikud keerulised juhtumid. Tähelepanuta jäävad kümned kodud ja tuhanded erivajadustega inimesed, kes elavad võrdsete kogukonnaliikmetena. Mis kasu toob selline kodu vallale ja selle elanikele? Esimesed elanikud tulevad siia Eesti eri paigus asuvatest hooldekodudest. Nad on Märjamaa ja Raplamaa juurtega PILTUUDIS inimesed, kes siiani on elanud suurtes ülerahvastatud üksustes. Kui varem pidid lähedased oma pereliikmete külastamiseks pikki vahemaid läbima, siis nüüd on nii peredel kui klientidel lihtsam üksteisel külas käia. Praktika on näidanud, et aasta jooksul liigub uuest kodust paar inimest vanaduse tõttu eakatekodusse. Siis saavad siia tulla Märjamaa inimesed, kelle eest seni hoolitsesid omaksed, kuid kes seda enam teha ei jaksa või ei saa. Seega, pikas plaanis on see kodu mõeldud just kohalikele abi vajavatele inimestele, kes on siin elanud juba aastaid ja keda kogukond teab. Kus on olnud vastuseis ja miks? Hetkel on meie ettevõttel Eestis 21 ööpäevaringse toega kodu (sarnast Märjamaale plaanitavale), lisaks seitse eramut ning ligi 70 korterit, kus tegevusjuhendaja on toeks päevasel ajal. Probleeme on tekkinud neist üksikutega. Põltsamaal soovisid kohalikud, et linna tuleks psüühiliste erivajadustega inimeste Sillaotsa talumuuseumi teatrikuu augustis lõpetas Vana-Vigala näitetrupp Topelt-Kiiks Janno Puusepa etendusega Maada. Kultuurimaja rollis tegi oma näitlejadebüüdi muuseumi uus hoiukuur, sepikoda sai Maada kogu osa, traktor jäi seekord publiku poolele. Tekst ja foto Kalju Idvand kodu, kuid küsimusi tekitas hoone asukoht südalinnas. Koostöös kogukonnaga jõudsime kokkuleppele, et ehitame kodu algsest asukohast ca 100 meetrit eemale. Keilasse rajame samasuguse maja nagu Märjamaale. Hetkel taotleme ehitusluba ja peagi alustame ehitamist. Kohalik kogukond on toetav ja loodava kodu osas ei ole ühtegi vastuväidet. Ajakirjandusest on läbi käinud probleemid Keila linnavalitsuse loodava majaga, mis kohalike sõnul ei sobi eliitpiirkonda. Praeguse info järgi on ka see vastuseis lahenemas. Tartus on probleeme olnud Laseri tänava kortermajas asuva kogukonnaelamise üksusega. Seal on tegemist paari aktiivse elaniku vastasseisuga, kes leiavad, et uues kortermajas ei tohiks üldse erivajadustega inimesi olla. Näiteks võivad teised majaelanikud oma rõdudel suitsetada, kuid erivajadustega inimestele on see keelatud. On olnud ka etteheiteid, et meie kliendid kulutavad liiga palju välisust, käies õues rohkem kui ülejäänud majaelanikud. Läbisaamine kogukondadega Õnneks on positiivseid näiteid oluliselt rohkem. Üks tore lugu on Rakvere Lille kodust, kus psüühiliste erivajadustega inimeste kodu ja lasteaed asusid samas majas. Rohuaia lasteaia rekonstrueerimise ajal rentis linn meilt lasteaiale asendusruume. Seega jagasid lapsed ja erivajadustega inimesed nii maja kui ka õueala. Suhtlus meie klientide, laste, lapsevanemate ja töötajate vahel oli igapäevane. Koos veedetud aja jooksul ei olnud ühtegi muret, küll aga jagus palju rõõmu ja koostegemisi. Pisut alla aasta tegutsenud Pärnu Niidumetsa kodu rajasime viiekordsete kortermajade kõrvale. Kui seda käis Paide delegatsioon suvel vaatamas, küsiti korteriühistult ka naabrite kohta. Ühistu vastas, et kuigi enne ehituse algust olid sealsed elanikud murelikud, siis tegelikkuses on kogemused positiivsed ja probleeme ei ole olnud. Tapa Põllu kodu rajamisel käisid kohalikud loodava kodu vastu lausa plakatitega piketeerimas. Aasta hiljem tuli kogukonna esindaja kodu töötajate juurde ning vabandas siiralt. Ta ütles, et oli aru saanud, kui palju haiget ta oli enda käitumisega teinud ning lisas, et tegelikult ei ole tekkinud ühtegi kardetud probleemi. Miks külastada Pärnu kodu? 26. augusti õhtul kutsume kõiki huvilisi vaatama Pärnu Niidumetsa kodu. Miks just seda? Väikesi kortermaju hakkasime ehitama alles mõni aasta tagasi ja hetkel on neid võimalik näha ainult Pärnus, Paldiskis ja Tallinnas. Meie eesmärk on näidata täpselt sellist maja ja samalaadseid kliente (psüühilise haigusega inimesed) nagu tuleks Märjamaale. Võib tekkida küsimus, et võrreldes Märjamaaga on Pärnu suur linn, kas Märjamaale sobiks 24 inimest samamoodi elama? Asula suurus ei mängi siin rolli. Meil on üle Eesti perekülad, kus elab keskmiselt 60 inimest ja need on just väikestes asulates Uuemõisas, Sinimäel, Kehras, Vändras, Türil jne. Näeme, et väikestes kogukondades on suhtlus isegi avatum, kuna kõik tunnevad üksteist. Oma silm on kuningas kel vähegi võimalust, tulgu julgelt Pärnusse külla! Kohapeal saab näha, milised on elanikud ja milline on nende elukorraldus. Kui koduteel tundub, et mõni küsimus jäi lahtiseks, siis sellele saab vastuse juba järgmisel päeval toimuval avalikul koosolekul. AS Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd

7 7 I klassi minev laps saab ranitsatoetust Ranitsatoetust saab taotleda 1. augustist kuni 30. septembrini. Ranitsatoetus on Märjamaa valla eelarvest makstav ühekordne sotsiaaltoetus esmakordselt üldhariduskooli 1. klassi mineva lapse vanemale, eestkostjale või lapse hooldajale. Ranitsatoetuse eesmärgiks on hariduse väärtustamine ja lapse esmakordselt kooliminekuga seotud kulutuste hüvitamine. Toetuse suuruseks on 200 eurot. Selle saamiseks tuleb esitada Märjamaa Vallavalitsusele vormikohane taotlus. Taotlusi saab Probleeme alevi ristmikel Kitsas väljasõit Laane teelt Pärnu maanteele. Märjamaa alevis on viimasel ajal nii mõndagi vajalikku ehitatud. Pärnu maantee sai kergliiklustee pikenduse alevi piirist isegi kaugemalegi, Coopi kaupluse ette tuli jalakäijate vöötrada, Pärnu mnt-koluvere mnt ristmik ehitati ringliikluseks, Laane tee sai tolmuvaba katte jne. Aga nagu ikka juhtub, nii ka siin ei saadud läbi ilma tõrvatilgata meepotis. Näiteks Pärnu mnt-laane tee ristmikul esitada ajavahemikus 1. augustist kuni 30. septembrini. Toetuse saamise tingimuseks on, et kooli minev laps ja vähemalt üks tema vanematest on rahvastikuregistri andmetel 1. augusti seisuga registreeritud Märjamaa valla elanikuks. See, millise omavalitsuse kooli laps õppima asub, pole määrav. Esitatud taotlused vaatab läbi ning kontrollib nende vastavust käesolevale korrale volitatud ametnik ning otsustab toetuse andmise kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest. tehti kergliiklustee ehitamisel millegipärast Laane tee väljasõit peateele alamõõduline, liiga kitsas. Kas sai siin asfalt otsa või on mõni muu põhjus, ei tea. Enne oli siin ristmik, mis laiutas üle platsi, nüüd aga suruti see läbi nõelasilma. Algul sai käega löödud, et küll võtavad sõidukid puudujääva osa murult ise lisaks, aga nüüd, pärast liiklusmärkide nii kitsalt paneku ja korraliku tolmuvaba mustkatte paigaldust Taotluse rahuldamisel makstakse toetus välja 30 kalendripäevapäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast. Vormikohane taotlus on kättesaadav Märjamaa valla kodulehel. Taotluse võib digitaalselt allkirjastatult saata e-postile täita vallavalitsuse sotsiaalosakonnas vastuvõtuajal kohapeal või saata postiga Märjamaa vallavalitsuse aadressile Tehnika 11 Märjamaa Rapla maakond. Laane ja Ärni teele, on olukord rohkem kui koomiline, sest liiklejad lihtsalt ei mahu ära nii kitsalt pandud liikusmärkide vahele sellele kitsale asfaldiribale, kus üks post on juba viltu sõidetud. Peateelt eesõigusega manööverdaja ei saa oma manöövrit lõpetada, sest kõrvalteel on ummik. Võtsin huvi pärast mõõdulindi appi sain uue tolmuvaba mustkatte laiuseks 4,30 m ja asfaldi laiuseks ristmikul vaid 3,35 m, seega ligi meetri kitsam(!). Kui vaadata teisi suubuvaid teid Pärnu maanteel, siis visuaalselt on need küll laiemad, isegi üksiku maja hoovi sissesõidud. Kui seni oli Ärni tee väljasõit Laane teele nagu hoovist väljasõit, siis nüüd uue katte saanuna on teed siin võrdõiguslikud, seega oleks vaja ristmik reguleerida liiklusmärkidega. Udo Knaps Olevi Puukool OÜ müüb Märjamaal Pärnu mnt 74 parklas toidukartulit Vineta, porgandit, maasikataimi potis, begooniaid, mett (Tunnustatud Eesti Maitse), sobib ka talveks reedel, kl 9 13 laupäeval, kl 9 13 Info tel Ütle naabrile ka! Puurkaevude ja -aukude projekteerimine, puurimine ning likvideerimine. Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute ja süvaveepumpade paigaldus. Tel: Balteco Mööbel OÜ asukohaga Varbolas otsib valumasina operaatorit. Balteco Mööbel OÜ tegevusalaks on kraanikausside ja mööbli tootmine peamiselt vannituppa. Pakume: väljaõpet kohapeal, tulemustest sõltuvat konkurentsivõimelist tasu ja tasuta transporti Rapla-Märjamaa suunal. Kui oled teotahteline ja soovid anda oma panuse töökas kollektiivis, siis võta meiega ühendust telefonil

8 8 Rekordid tahavad purustamist Kas teate, kes on see Märjamaa mees, kelle nimel on kaks maailmameistri ja viis Euroopa meistri tiitlit? Ah et kohe ei oska öelda. Aga kui lisada juurde ala jõutõstmine? Jah, loomulikult on see Mihkel Laurits. Mees, kes sel nädalal saab 75aastaseks ja sõidab oktoobri alguses järjekordsele MMile. Oma sünnipäevi ta eriliselt ei tähista, kuid Aafrika-sõit ongi nagu suur sünnipäevakingitus. Pensionil olles on sissetulek nagunii varasemast väiksem, võistlussõidud on aga enamasti oma tasku peal. Mõned korrad on ta siiski toetust taotlenud. Selleks tuli kirjutada projekte, näidata ära tulud-kulud, pärast teha aruanne. Leidsin, et saadud raha eest ei tasu seda teha, rääkis Mihkel oma suhetest raha taotlemistega. Sinasõprus spordiga Spordiga on Haapsalu lähistelt Linnamäelt pärit mees sinasõber kogu elu aastal läks ta teise klassi juba Haapsalus, samal aastal tuli kooli ka nimekas vehklemistreener Endel Nelis, kes õhutas lapsi sportima aastal Silla kooli tulles oli ees Johannes Niks. Ta sisendas spordivaimustust ja tahtmist oma kooli au kaitsta, pani paljusid alasid tegema. Meie väike kool võitis rajooni võistlustel Märjamaa keskkooli suurelt. Kui sulle lapsena sellist tunnet sisendatakse ja sul on pisutki kohusetunnet, siis jääb see hoiak sisse. Mihkel Laurits ja Heino Maiste hakkasid algul kahekesi rauda tõstma, kuid suutsid varsti Märjamaa jõutõstjate punti saada ka noored. Oma ala propageerimine ja järelkasvu õpetamine on langenud viljakale pinnasele. Seitsme poisi eest maksab vald spordiklubile pearaha. Trennis käib noori rohkem, aga kõik ei saa enam toetust. Eelmisel aastal ei andnud jõutõsteliit sentigi. Pearaha katab paari võistluse maksud, me oleme poistega enamasti käinud neljal suuremal võistlusel aastas. Sõidukulu on veel peale selle. Jõutõsteliidu president ütles mulle, et olümpiakomitee ei anna raha neile, kes ei käi välisvõistlustel, ainult eestikatest ei piisa, kuigi meil on medalimehi igal aastal ja võistkond on samuti tulnud esimese kolme hulka, selgitas Mihkel sportimise teist poolt. Suvel treenib ta ise nädalas kaks korda, talvel kolm korda. Õppeaasta sees venib võimlas olek tihti päevast õhtusse, sest koolis lõppevad tunnid eri aegadel. Poistele on seal vanemad mehed vabatahtlikud treenerid. Sportliku visaduse näide Mihkli enda suurimad sportlikud saavutused on kaks korda võidetud maailmameistri tiitel (jõutõstmises ja lamades surumises aastal), Euroopa meistritiitleid on viis. Kuuendat meistritiitlit läks ta tänavu suvel püüdma, aga seekord ei õnnestunud. Kevadel Tallinnas üles saadud 157 kilo panid pähe tahtmise purustada Euroopa rekord kolmevõistluse lamades surumises, mis on 160 kg. Siht oli silme eest ja vaim valmis, paraku hakkas selle võistluse puhul kõik algusest peale kiiva kiskuma alates viperustest kohalejõudmisel, reisiväsimusest, kohutavast palavusest ja võistlusest endast. Peale esimest ala kükki anti vaid kümme minutit jala puhkuseks ja soojenduseks, aga sellest mulle ei piisanud, teistele küll. Läksin küll kohe kohtunike laua juurde õigust nõudma, aga ei midagi, kõlasid järgmised meenutused. Juba järgmisel päeval oli alade vahe 20 minutit, nagu reeglid ette näevad, aga meie meest see enam ei aidanud. Seekord võitis Mihkel Laurits rekordit üritamas. soomlane. Mihkel lisas muheledes, et vähemalt mängiti sama hümni, aga tal on siiski kahju, et rekord jäi tegemata. Järgmine võimalus seda üritada on Lõuna-Aafrikas 7. oktoobril. Sinna sõidetakse koos endise kõrgushüppaja Kalev Martsepaga, kes on end nüüd jõutõstjana üles töötanud. Spordiveteranide võistlused on meie mehe viinud paljudesse kohtadesse maailmas, kuigi enamasti tähendab see lennuvälja, hotelli ja võistluspaika. Tavaliselt sõidetakse kohe tagasi piirid paneb ette rahakott, kuid vahel saab endale lubada lähikonnas ka pisut ringivaatamist. Seekord on plaan lõvisafaril ära käia. Võistlusele tuleb ka tuttav mees Kõrgõstanist, oma klassi kindel võitja. Mihkel usub, et nad saavad üksteist abistada võistlussärkide selga tõmbamisel. Keha toestava särgi selga sikutamine nõuab korralikku jõudu ja abikäed kuluvad ära. Suvisel võistlusel ei olnud Mihklil abilisi ja ala võitja ei laenanud ka oma rihma, kuid üldiselt on võistlejad üksteist toetavad ja abivalmis, mis sest, et võistlusel ollakse konkurendid. Missugune jõutõstmise ala sulle kõige rohkem sobib? Mihkel alustab vastamist viis aastat nooremast sõbrast Heino Maistest, kellega koos tehakse trenni ja käiakse koos võistlustel. Heinole sobib jõutõmme, milles ta on teinud Euroopa ja maailmarekordi. Oma 74 kg kehakaalu juures tõmbas Heino 236 kg. See on supertulemus. Mina tõmbasin siis 230 kg. Mulle sobis kõige enam kükk, tulemuseks 225 kg. Rekordina pole see küll loetud, sest katset ei võetud vastu, kuigi tegelikult tegin küki ära. Olin selleks ka EM-il ja MM-il valmis, aga mitmel põhjusel ei õnnestunud. Kolme aasta eest lõi jalga põletik, mis on hoidnud kükist eemal, aga see on lamades surumisele kasuks tulnud, pajatas mees aastal tuli esimene EM võit, kuid enne oli seitse nulliga lõppenud võistlust. Nüüdseks on lisandunud ka seitse tiitlivõitu ja hulk medaleid peale selle. Mihkel on olnud sportlasena väga visa ja pole alla andnud, kuigi algus oli kobav. Mõnel mehel on jah selline hoiak, et lähen vaid siis võistlema, kui saan medali. Meil Heinoga on eeskätt eesmärk teha kõrge tulemus. Loomulikult on hea, kui ka medal tuleb. Tahe purustada senine Euroopa rekord rinnalt surumises on Mihklil suur, aga iga kord võistlus ei õnnestu. See ongi sport, ütleb ta. Aga sooritus on kinni ka

9 9 võistleja sisemises häälestuses. Samuti mõjub tõstmise puhul kohtunike subjektiivsus, kas katse loetakse määrustepäraseks või mitte. Rekordite tegemiseks võttis ta mõne aasta eest koguni 12 kilo maha: sügisel 2017 võistles klassikalises jõutõstmises kehakaalus kuni 93 kg. Tunne olnud küll nõrk, aga rekordid tulid aasta kevadel ja ka sel kevadel on tehtud rekordeid kehakaalus -120 kg. Nüüd on tulemas võistlused kehakaalus kuni 105 kg. Enam Mihkel treeningplaani järgi ei toimeta selles vanuses tuleb tema sõnul rohkem oma keha tunnetada ja kuulata. Tulemused võivad olla ehk varasemast nõrgemad, aga kui sa midagi pühendumusega teed, võid edasi minna ka seitsmekümne viieselt. Seda tahangi näidata, toob ta välja oma põhimõtte. Igal juhul läheb ta sportlasena head tulemust tegema ning tahab alati hästi esindada oma riiki või kodukanti. Sama sisendavad vanemad mehed ka järelkasvule. Kõik trennipoisid ühtviisi andekad ja ambitsioonikad ei ole, aga neist peavad saama head inimesed. Mihkel Pärnu Vallikäär täitus muusikaga Igal aastal kohta vahetav Vaba Rahva Laul liikus tänavu 17.augustil Pärnusse. Vallikäär oli täitunud koorilauljatega, kes olid tulnud kokku üle Eesti. Ka Raplamaa oli esindatud ning ainuüksi Märjamaa vallast olid peol naiskoorid Paula ja Astra ning segaansambel Ceres, lisaks naabervallast Kabala segakoor. Taasiseseisvumispäevale pühendatud südamlik kontsert toimus juba kümnendat korda. Seekord astusid koos kooridega solistidena üles Gerli Padar, Merit Männiste, Marko Matvere, Boris Lehtlaan, Simo Breede, Ott Lepland, Alen Veziko. Lauljaid ja koori saatis Urmas Lattikase bänd ning taas juhtis õhtut Veikko Täär. Ürituse algataja ja korraldaja, Saaremaa juurte ja Raplamaaga seotud Ülo Kannisto ei näi väsivat ning iga aastaga usub, et sporti teinud inimene annab selle hoiaku edasi oma lastele. Rauaga läbi elu Metalli lõiketööde eriala õppinud mees on rauatööd teinud tehases ja Märjamaa EPTs, olnud kaks suveperioodi kopajuhi ametis, viis aastat nõukogude armees ja kümme aastat Märjamaal ka linnutsehhi juhataja. Käesolevast aastast on ta juba täiskohaga pensionär, veel mullu oli lepingu alusel tööl Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Ta oli alates aastast kõrgkoolis laboriinsener ja assistent, kes õpetas metallide lõiketöötlemist. Labor jõudis oma sisustusega viletsast, õlisest, mustast ja laastu täis kolhoosi värkstoast Euroopa paremate hulka aastal tulid esimesed küberpingid. Nüüd seal kõik särab ja läigib ja tuleb vaid nuppu vajutada, tõdes ta rahulolevalt. Tunnustus tiivustab Märjamaal oli omal ajal kõva spordimees ja tõstja Toivo Laurits, kes kasvatas välja terve plejaadi tõstjaid. Mihkel hak- läheb ettevõtmine võimsamaks. Ülo jaoks olid selle aasta repertuaaris kõige tähenduslikumad Alo Mattiiseni laulud Sind surmani, Eestlane olen ja eestlaseks jään ning Ei ole üksi ükski maa. Viimatinimetatu pani südamlikule laulupeole ilusa punkti, sest üheskoos olid laval kõik solistid ning saatmas võimas üle-eestiline ühendkoor. Suure aplausi said kõik esinejad ja alati suurkoori ees dirigendipuldis oleva Lauri Breede, kes lisaks sellele, et ta paneb kooriväe ühtselt laulma, paneb ka liikuma! Debüütdirigeerimise suurkoori ees tegi ka laulja ja Varbola naiskoori dirigent Merit Männiste. Ta tegi seda hästi ning olen kindel, et viie aasta pärast näeme Meritit juba üldlaulupeol Tallinnas dirigeerimas. See oli imeline kogemus! Mulle meeldib selle ürituse kas siis ka alaga tegelema, aga kui tõmbas kord nimme-ristluu paigast ära, siis jäi pärast peale kohtunikuamet. Vaba Eesti algusaastail lisandusid kergejõustikualad, taustaks VTK mitmevõistlus. Rapla rajoon võitis aastal Eesti meistrivõistlustel absoluutarvestuses meeskondliku esikoha. Mind hoidis VTK spordi juures. 90. aastatel järgnesid mitmed võistlusreisid juba Eestist välja. Esimene Eesti-Rootsi-Läti spordiveteranide välisvõistlus oli Gotlandil. Visbys tuli mu juurde Jüri Tarmak ja ütles: Millised lihased, nendega võib mägesid liigutada! Kui niimoodi ütleb olümpiavõitja, teeb see heameelt küll. Selline inimlik suhtumine annab inimesele tiivad. Kokku saades tänan teda alati selle eest, et ta on mulle innustust andnud, rääkis Mihkel Laurits, sel nädalal 75aastaseks saav mees, kes ei kavatse sportimist lõpetada, sest miski on veel poolik ja tahab ära tegemist. Nagu spordis ikka, on ka kõrgemas eas sporti tehes sel teekonnal palju karisid, mis ei ole lubanud paremaid tulemusi teha ja sundisid lausa terve rahvuslik vaimsus ja meelsus. Laulmas olen ma sellel laulupeol solistina juba kolmandat korda, sõnas särasilmne naine. Merit esitas mitmeid laule ning Jaan Tätte laulu Tuulevaiksel ööl esitus koos Marko Matvere ja kooridega kõlas filigraanselt. Seda võib öelda kõikide esinejate kohta. Ka Urmas Lattikas, kellel oli sünnipäev ja kellele kogu kooripere tervituslaulu laulis, sõnas: See hetk on alati ülev ja südantsoojendav nagu kogu see üritus. Laulust midagi võimsamat pole. Lauldes laulsime me end vabaks. Tervituse rahvale läkitas sõnumina ka Heinz Valk. Tema sõnumis oli siirus ja lugupidamine. Lauri Breede mainis, et Vaba Rahva Laulu repertuaar on turvaliselt hea. Me oleme end laulnud 150 aastat tagasi rahvaks ja hiljem Nõukogude Liidu ikke alt vabaks. Laulupidu aasta võistluspausi pidama. Kui õlas on purunenud kõõlus, siis on see nii valus, et ei lase isegi magada. Hea siiski, et selle sajandi teisel aastakümnendil olen suutnud ära loetuna kükkida 212,5 kg, suruda lamades 157,5 kg ja teha jõutõmbes 230 kg, mis on olnud kõrgest klassist Eesti rekordid ja toonud tiitlivõite Eestist kaugemal. Võidetud on viied Euroopa meistrivõistlused ja kaks MMi. Seda kahes vanuseklassis ja kahel alal jõutõstmises ning lamades surumises. Tunne on, et areng ei ole veel peatunud ja suudan enamat! Ka tunnustust on jagatud palju: viis Eesti Olümpiakomitee tänukirja, Raplamaa ja koduvalla omi veelgi enam. Aastal 2014 valiti mind Eesti Spordiveteranide Liidu teiseks aasta meesveteraniks. Eesti jõutõsteliidu parimaks meesveteraniks aastatel 2014 kuni 2017 ja Raplamaa ning ka Märjamaa valla parima nimetus on omistatud viiel korral alates aastast. Siiras tänu selle eest kõigile! Tunnustus tiivustab, lõpetab Mihkel Laurits. Reet Saar on meie olemus ja südametunnistus. Peol ei jäänud esitamata ka Jää vabaks, Eesti meri. Ühtekokku kõlas 23 laulu. Lauri Breede ja Urmas Lattikas said kaela tammepärjad, rohkearvuline publik ja lauljad südamed soojaks ning tõdemuse, et laulupidu jääb me südamesse igal hetkel on see siis Tallinnas toimuv üldlaulupidu või veidi väiksemad peod maakondades ja linnades. Selles on mingi enneolematu vägi ja jõud. Ka Märjamaa valla koorilauljate ja dirigentide emotsioonid olid laes. Kõik kolm meie valla koori on staažikad Vaba Rahva Laulul osalejad, see üritus kuulub nende igasuvisesse kavva. 11. Vaba Rahva Laul peetakse taasiseseisvumispäeval aasta pärast Haapsalus. Piret Linnamägi

10 10 K kl 17.00; ELU LÄBI KOERA SILMADE USA komöödia-draama 1.49 (L) K kl ÜKSKORD HOLLYWOODIS USA komöödia-draama 2.42 (K 14) N kl 17.00; KUTSE KAHELE USA romantiline komöödia-draama 1.39 (K 14) N kl ELU LÄBI KOERA SILMADE R kl 15.00; ANGRY BIRDS 2: KURJAD LINNUD. FILM 3D USA kogupere-jooniskomöödia-seiklusfilm 1.37 (L) eesti keeles R kl 19.00; HAIDE LINN: 47 MEETRI SÜGAVUSES 2 USA õudus-seiklusfilm 1.25 (K 14) P kl 15.00; ANGRY BIRDS 2: KURJAD LINNUD. FILM 3D P kl 19.00; PAIPOISID USA komöödia 1.30 (K 14) T kl 15.00; ANGRY BIRDS 2: KURJAD LINNUD. FILM 3D T kl 19.00; PAIPOISID K kl 17.00; MINU ELU VALGUS USA draama 1.59 (K 12) K kl HAIDE LINN: 47 MEETRI SÜGAVUSES 2 USA õudus-seiklusfilm 1.25 (K 14) HINNAD Koolieelik 2.00 Õpilane, pensionär 3 Täispilet, sh üliõpilased 4 3D passiivprillid 1 ADAM BD AS OTSIB MÄRJAMAA TOOTMISHOONESSE KEEVITAJAT Adam BD AS põhitegevusalaks on professionaalseks kasutuseks mõeldud jõuluvalgustuse tootmine ja müük. Adam Decolight i lisateenuste hulka kuuluvad ka kujunduste ja arengukavade koostamine, dekoratsioonide paigaldamine, demonteerimine, hoiustamine ja hooldamine. Otsime Päädeva tee, Orgita tootmishoonesse MIG alumiiniumi keevitusoskusega töötajat kelle tööülesandeks on dekoratsioonide alumiiniumraamide valmistamine. Keevitustaseme (kategooria) olemasolu ei ole nõutud. Tööle asumise aeg kokkuleppel. Lisaküsimuste korral palun helistage , büroojuht Kairi Kolbin

11 11 Saabusid müügile maasikataimed ja uus valik viljapuid Lisaks veel sügisväetised, püsililled, okaspuud ja -põõsad ja muud aiakaupa. Jätkuvalt koduaias kasvanud köögiviljad, tomatid, kurgid, kartulid jne. Peagi saabuvad kanarbikud. Astuge julgelt väravast sisse! Sügishooajal avatud: E-R L-P Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise piirkonnas asuvate kinnisasjade kasutamisse andmiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt aadressiga ee. Märjamaa vallast on enampakkumisel kaks objekti: Rapla maakond, Märjamaa vald, Konuvere küla, Raadiku, 50402:006:0130 Rapla maakond, Märjamaa vald, Vigala-Vanamõisa küla, Santa, 88401:003:0153 Kaevetööd 3,2 t ekskavaatoriga ja kallurveod (6 t kandevõime ja kolme külge kallutav). Tel , Facebook: Svenser OÜ Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga) ja kasvavat metsa (raieõigust) Tel Riho Alavee EELK Märjamaa Maarja kogudus Kolmapäev, 21. august Pihiaeg (kogudusemaja) Missa (Maarja kirik) Neljapäev, 22. august 7.30 Missa (Maarja kirik) Reede, 23. august 7.30 Missa (Maarja kirik) Pühapäev, 25. august 11. pühapäev pärast nelipüha Missa (Maarja kirik) Esmaspäev, 26. august 7.30 Missa (Maarja kirik) Teisipäev, 27. august 7.30 Missa (Maarja kirik) Jats AS Ehitusmaterjalide kaupluses AIAKAUBAD - 20% Raplamaa Omavalitsuste Liit korraldab lisataotlusvooru turvalisuse edendamiseks Raplamaal. Summa ei ole suur, alla 3000 euro, aga 1-2 projekti on võimalik siiski ellu viia. Info siin: tegevus/projektid/ * Tööriistade ja kaubikute rent * Akende müük ja paigaldus, mõõtmine * Kasutatud kodumasinate müük. Järelmaksu võimalus * Kodumasinate remont ja paigaldus Facebook.com/kasutatud kodutehnika Pärnu mnt 68 Tel Avatud E L Avaldame kaastunnet Uno perele kalli ÕIE PÕLDMANNI kaotuse puhul. Jaan ja Ivi Südamlik kaastunne poegadele peredega ema ÕIE PÕLDMANNI kaotuse puhul. Amdres ja Eha EEKBL Märjamaa vabakogudus Jumalateenistus pühapäeviti kell 14 Pargi tn 19 EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11 EELK Vigala Maarja kogudus Jumalateenistused igal pühapäeval kell 11 EELK Kullamaa kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11 Ei kao leinavalu hingest, ei kao silmist pisarad. Südamlik kaastunne Helile ja tema perele kalli vanaema Leida Rahe kaotuse puhul. Sinu klassi lapsed koos vanematega

12 12 TEENUSED Ohtlike puude langetamine. Tel Kõik ehitustööd! Siseviimistlus ja välistööd, saunad, vannitoad, katused jne. Ka muu, mis ehitusse puutub, küll koos lahenduse leiame. Marko, tel Korstnate remont, plekid. Tel MÜÜK KAARDID ENNUSTAVAD Tel , hind 1,09 /min, vaata ka: ennustus.ee Müüa sauna- ja suitsuahjud, boilerid. Vajadusel kaup koju kätte ja paigaldus. Hinnad soodsad. Tel Muruniitmine Märjamaal ja selle ümbruses. Tel Hilja-Lisette Kask 89 Klara Raaman 87 Leida Pajula 85 Aino Rokk 85 Jaan Berlin 81 Vaibo Eelrand 81 Evi Turu 77 Jaan Liidaru 76 Virve Priimats 76 Ilvi Nõojärv 75 Mihkel Laurits 75 Piret Simson 70 Anne Udumäe 65 Jaan Siren Kes ei soovi, et teda sünnipäeva puhul valla lehes meeles peetaks (65, 70, alates 75. eluaastast igal aastal), palun teatada Märjamaa Nädalalehe toimetajale tel või Kui olete loobumisest juba varem teada andnud, pole selle teate ilmumise järel üle kinnitada enam vaja. Õnnitlused ilmuvad jooksva nädala kaupa. ISSN Katuste ja fassaadide pesemine ja värvimine. Tel Kivi ja moodulkorstnate ehitus, parandus, plekitööd , Vajatakse kohusetundlikku meestöölist lihtsamatele ehitus- ja tootmistöödele. Soovijatel võtta ühendust il: joutsen.com või telefonil TÖÖ Pakun tööd ehitajale kahe eraldi seisva väikeelamu püstitamiseks. Võib olla ehitustöid hästi tundev ja teostav FIE abilistega või väiksem ehitusfirma. Täpsem info kohapeal. Tel Kuivad küttepuud. Tel ost Müüa kuivi lõhutud küttepuid. Tel OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , , Müüa keemiavabal pinnasel kasvanud värsket kartulit. Märjamaa vallas Konuveres. Hinnas ja transpordis lepime kokku. Soovi korral helista: , Müüa 2-toaline korter Orgital, korrus 2/5. Tel Müüa 3-toaline korter renoveerimisjärgus majas. Tel Pakun tööd AUTOMAALERPLEKKSEPALE Märjamaal. Tel Otsime oma meeskonda tublit ja hakkajat akende-uste ja mööbli paigaldajat. Töökogemuse puudumisel koolitame ise välja. Töötasu õpipoisil al 7 tund Tel MÄRJAMAA NÄDALALEHT Trükiarv 1036 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon Toimetaja Reet Saar

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8: Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest 2016. a võistluste kokkuvõte 2017. a võistlustest Andres Piibeleht EKJL Kohtunikekogu juhatuse esimees 12.11.2016 Millest juttu teeme Juhtumitest, mida saanuks teha paremini (kohtunikud aga ka treenerid

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

KAITSELIIDU AASTA MEISTRIVÕISTLUSED SÕJALISES KOLMEVÕISTLUSES Eesmärk: JUHEND populariseerida sõjalis-sportlikku tegevust kaitseliitlastee hulga

KAITSELIIDU AASTA MEISTRIVÕISTLUSED SÕJALISES KOLMEVÕISTLUSES Eesmärk: JUHEND populariseerida sõjalis-sportlikku tegevust kaitseliitlastee hulga KAITSELIIDU 2019. AASTA MEISTRIVÕISTLUSED SÕJALISES KOLMEVÕISTLUSES Eesmärk: JUHEND populariseerida sõjalis-sportlikku tegevust kaitseliitlastee hulgas. selgitada välja Kaitseliidu 2019. aasta meistrid

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp Osalesid alakomitee j

ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp Osalesid alakomitee j ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll 18.09.2018 Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp 13.30. Osalesid alakomitee juhatuse liikmed Kaupo Tammemäe, Avo Sambla, Margus

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Huvitegevus

Huvitegevus PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUS J. Kuperjanovi 1 Põltsamaa INFO: tel.: 7762270 www.kultuurikeskus.eu ja FB -s 1. TAIMESEADERING ÕPILASTELE Aeg: teisipäev 15.00 17.00, kolmapäev kell 14.00 17.00 Juhendaja: Eha

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Itella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed

Itella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed Itella Estonia OÜ Uuendatud 05.06.2019 EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed kaalud ja mõõdud Min. kaal 100 g Maks. kaal 35 kg

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

XXV Raplamaa Suvemängude kergejõustik Märjamaa P kuul (4 kg) Kehtna MTK Koht Nimi Vald Aeg/tulemus Punktid 1 Gunnar Atso Kohila

XXV Raplamaa Suvemängude kergejõustik Märjamaa P kuul (4 kg) Kehtna MTK Koht Nimi Vald Aeg/tulemus Punktid 1 Gunnar Atso Kohila XXV Raplamaa Suvemängude kergejõustik Märjamaa 11.06.2016 P kuul (4 kg) 1 Gunnar Atso Kohila 11.85 31 2 Markus Aleks Trofimov Rapla 11.13 29 3 Markus Sepp Järvakandi 11.02 28 4 Rauno Smirnov Kaiu 10.90

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber , aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjum

Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber , aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjum Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber 10048462, aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjumaa. 2. KAMPAANIA KORRALDAJA: Sensesest OÜ, registrinumber

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku 01 02 1 Jüri Gümnaasiumi 12:30 16:00 2 Pildiküla/Jüri 12:34 16:04 3 Kungla 12:36 16:07 4 Lehmja 12:38 16:09 5 Lehmja kool 12:39 16:09 6 *Sinikivi

Rohkem

VÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu

VÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu VÄLJVÕTE Pärnu Linnavalitsuse 2019. a hankeplaan 14.02.2019 riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldus) Hanke korraldamise eeldatav aeg Periood lepingust

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist

Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist U. Tulviku kogu Postkaart saadetud Raplast Revalisse1916: Soovin õnne Jaani päewaks, saadan sulle ilusa kaardi, siis tähendab

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem