TONDU TALLINNA I INTERNAATKOOLI AJALEHT NR. 28 kevad 2007 KAHEKÕNE: Klaara: EMAKEELEPÄEVA TÄHISTAMISE LÕBUS Kuut-kuut-kuut! KILLUKE ÕPILASKOD

Väljavõte

1 TONDU TALLINNA I INTERNAATKOOLI AJALEHT NR. 28 kevad KAHEKÕNE: Klaara: EMAKEELEPÄEVA TÄHISTAMISE LÕBUS Kuut-kuut-kuut! KILLUKE ÕPILASKODU KASVATAJATE ASVATAJATELT Kiira: Kuuldavus! EGELT JA PILLELT: Klaara: Kiira, kas kuuled? Kiira: Kuulen, kuulen, Klaara! Klaara: Kuidas kolmapäev kulgeb? Kiira: Kuule, kulgeb kah! Kastsin kaktuseid, keetsin klimbisuppi, kloppisin kasukatest koisid, küpsetasin kooki, koristasin kappe, keerasin kella, kudusin kampsunit, klaveritki klimberdasin. Klaara: Kas kujutad, keetsin ka klimbisuppi, kammisin kauneid kiharaid, kirjutasin kirja, kleepisin kirja kinni, keerasin kütte kinni kuna kevad kohe käes. Kuule, Kiira, kas Kukuraadiot kuulasid? Kuulutati: kahekümne kolmandal kutsutakse kõik kenad keskealised kaunitarid Kaelaküla kultuurimajja karnevalile. Kas käime ka karnevalil kepslemas? Kiira: Kahtlen, kas kostüüm kõlbab. Klaara: Kulla Kiirakene, küll kõlbab, küll kõlbab! Kas kavatsed klounikostüümi kanda? Kiira: Kindlasti kohe klouni, kuna klounimüts kaunistab kõige kihvtimalt kauneid kuldseid kiharaid. Kas kannad karukostüümi? Kuule Klaara, kui käime koos, kukuvad kõik kadedusest kummuli! Klaara: Kuule, kas kuulujuttu kuulsid: Karli kinkis Kerstile kuldkõrvarõngad. Kolmapäeval kutsub Karli Kersti kohtama? Kohvikusse koorega kohvi koos kihilise koogiga katsuma? Kersti kilkas-kelkis: kohvikust kohe krabinal kinno komöödiat kaema, kell kümme koguni Kadriorgu Kumu kunstinäitusele: küll kihutavad, küll kulutavad! Kiira: Karli, kuulus kelm, käib kõigiga kohtamas, kutsub kinno, korraldab komejante! Klaara: Kas Kiira kade? Kiira: Kuule Klaara, kah keda kadestada! Kuula, kes kinkis kullerkuppe kuut-kuut-kuut. Klaara: Kiira, kas kuuled? Kõne katkes. Mõtle, kas ka sina suudad välja nuputada mõne jutukese, ukese, mis koosneks ainult K- tähega algavatest sõnadest, või hoopis L- L või S-tähega S jne. SELLES LEHES: ÕPILASTE JA ÕPETAJATE VAHVAID MEENUTUSI TERVISHOIMUUSEUMIST, UISUTAMISEST, TEATRIETENDUSTEST, MESSIST EMAKEELENÄDALAL TOIMUVAST EKSKURSIOON RIIGIKOGUSSE ÕPILASKODU, TOIMETULEKUKOOLI, MOONIDE TEGEMISTEST NÄITERINGI TÖÖST, MOEKONKURSIST, ERIOLÜMPIAST 1

2 TONDU MINA ARVAN KEVAD Mess Mis on mess? Mess on suur näitus, laat, kus tootmis- ja kaubandusettevõtted sõlmivad tehinguid väljapandud toodete ostmiseks müümiseks ( otsitud välja Väikesest entsüklopeediast! ) Turismimess toimus a Pirital. Messil käisime terve klassiga. Ilm oli muutlik: natuke päikest, natuke pilvi ja sadas lörtsi. Nägin väga palju lahedaid asju. Soomes näiteks tehti niisugune aparaat, millega inimene saab end mõõta ja ekraanil näha, kas tema kehas on elektrit. Nägin ka teisi lahedaid asju. Üllatas mind see, et inimesed on messil väga sõbralikud ja lahked. Lõppsõnaks siis: MESS on väga tore üritus, seal saab väga palju asju teada ning mulle meeldis seal väga. Anatoli Tjagovski 8.A klass Huvitav õppekäik. Oleme loodusõpetuse tundides juba sügisest peale saanud teadmisi inimesest, tema organismist, tervislikust toitumisest ja muustki. Et õpitule kinnitust saada, mõtlesime minna vaatama Eesti Tervishoiumuuseumi väljapanekut. Meie õpetaja leppis õppekäigu kokku 15. veebruariks. Tervishoiumuuseum asub vanalinnas. Jõudsime kohale just avamise ajaks, st kella 10ks. Kõigepealt viidi meid 3. korrusele, kus näidati kõigepealt elektroonilise mudeli peal, missugune näeb välja rakk- kõige pisem osa inimese kehas. Edasi saime näha inimese keha elektroonilist mudelit. Muuseumi-tädi küsis pärast kehaosade ja organismi vaatamist-kuulamist meie käest ka mõned küsimused. Õnneks olime olnud tundides piisavalt tähelepanelikud ning oskasime neile vastata. Meile räägiti tervislikest eluviisidest. Muuseumitöötaja näitas, missuguseks muutuvad suitsetaja kopsud ja alkoholitarvitaja organism. Ta selgitas, et ebatervetel eluviisidel on kurvad tagajärjedinimene kaotab oma tervise, aga mõnikord pere ja muu talle olulise. Tulemuseks võib olla surm. Ühe väljapaneku ees rääkis ta narkootikumide kahjulikkusest ning näitas noorelt surnud narkomaani äralõigatud jalga. Küll see oli kole! Teisel korrusel saime mõõta on pikkust, kaalu, kopsumahtu ja reaktsioonikiirust. Sealne ekskursioonijuht selgitas tervisliku toitumise vajalikkust ja näitas väljapaneku peal, mismoodi näeb välja inimese seedimine. Kogu seedeelundkond oli kokku pandud igapäevaelus kasutatavatest asjadest- hakklihamasin (hambad, toidu peenestamine), läbipaistavad torud (soolestik), kraanid (kohad, kust toit imendub verre või organismi), kanalisatsioonitoru(pärasool) Kõike seda oli põnev näha. Lubasime, et külaskäik tervishoiumuuseumisse ei jää viimaseks. Nägemata jäi palju, kuid meie eesmärk oligi ju õpitu kordamine ning kinnistamine. Loodetavasti jäi kuuldu- nähtu hästi meelde. 5. A klass 2

3 TONDU MINA ARVAN KEVAD VI a õpilased arvavad VAT Teatri etendusest Mirr Mulle meeldis see etendus, sest... Kristli:...seal oli tõeline elu ja palju õpetust. Maryel:...see oli väga põnev etendus. Ja natuke oli kurb ka. Kaur:... see oli lahe tükk ja tegelased mängisid hästi. Kaarel:... see teater oli nagu päris elu. Minu lemmiktegelane oli... Maiu:...Mirr, sest ta oskas hästi näidelda. Kaur:... Birgit, sest ta oli lahe ja mängis hästi. Lauriin:...Mirr, sest ta oli tore ja ei joonud nii palju nagu teised. Kristli:...Mirr, sest ta oli rahulik ja mõistlik tüdruk Uisutamas Ühel talvisel veebruaripäeval läks 3.A klass vanalinna Harju tänaval avatud uisuplatsile uisutama. Mõned meist olid uisutamisrõõme ennegi maitsnud, aga enamus oli uiskudega jääl alles esimest korda. Nii kui uisud jalga said, tekkis mure, kuidas püsti jääda, sest oskamatule võib see päris keeruliseks ülesandeks osutuda. Õnneks oli uisuplatsil ka sellele mõeldud. Nimelt said algajad uisutajad kasutada spetsiaalseid metallist raame, millest kinni hoides sai edukalt püsti püsida ning isegi liuelda. Pärast pooletunnist uisumaratoni olid lapsed rõõmsad, rahulolevad, aga ka väsinud. Kui uisud taas saabaste vastu vahetatud said ning jalad jälle kindlalt maapinda puudutasid, tänasime lahkeid uisuplatsi töötajaid, et saime kogeda midagi uut ja toredat. Lubasime, et tuleme kindlasti taas uisutama. 3.A klass (pildi joonistas Hardi Pais) 3

4 TONDU MINA ARVAN KEVAD LÄKSIME OSA MEIE KOOLI ÕPILASTEGA 15.VEEBRUARIL LAULUVÄLJAKULE SNOWTUBE-DEGA SÕITMA. MÄGI OLI NII SUUR,ET MA ALGUL LAUSA KARTSIN SÕITA. KELGUTEE OLI NAGU BASSEINITORU, KUHU TULI OMA RÕNGAGA SISENEDA. MÄEST ÜLES SÕITSIME LIIKUVA LINDIGA. KELGUTADES MÖÖDUS AEG VÄGA RUTTU. PÄRAST JÕIME KUUMA TEED. NII MINUL, KUI KA TEISTEL ÕPILASTEL OLI VÄGA LÕBUS. ALMAR 9. KLASSIST NELJAPÄEV LAUPÄEV REEDE PÜHAPÄEV Jussikese seitse sõpra Sõbrapäeval kutsus nukuteater meid külla vaatama etendust Jussikese seitse sõpra. Etendus rääkis poisist nimega Jussike, kellele meeldis üle kõige maalimas pühapäev, sest siis saab lõbutseda ja mängida nii palju, kui süda lustib. Seetõttu otsustas ta otsima minna pühapäevamaad. Teepeal aga kohtus ta ka teiste päevadega, kes kõik palusid Jussikese abi töö tegemisel. Mida lähemale jõudis poiss pühapäevamaale, seda enam meeldis talle teha tööd ning pärale jõudes tõdes ta, et kõik päevad on toredad. KOLMAPÄEV Etendus oli tore ja lastepärane, lavakujundus oli huvitav ja lastele meeldisid väga nukkudel seljas olnud rahvariided. Peale etendus tutvustasid näitlejad nukke ka lastele. Nii mõnigi meist nägi teatrinukke lähedalt päris esimest korda. See tegi meie jaoks teatrikülastuse veelgi meeldejäävamaks. Tagasiteel arutlesime, milline päev meile kõige rohkem meeldib. Selgus, et iga nädalapäev on millegi poolest tore ning ainult puhkepäeva ei nimetanud oma lemmikuks keegi. Tänan, nukuteater, et pakkusid meile meeldiva päeva! TEISIPÄEV Kristi Käärik ESMASPÄEV 4

5 TONDU VAATAN MAAILMA KEVAD Riigikogu valimised 4.märtsil toimusid Eesti Vabariigis uue Riigikogu valimised. Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, kuhu kuulub 101 inimest. Riigikogu peamine töö on seaduste väljatöötamine. Valimas saavad käia Eesti Vabariigi kodanikud alates 18-st eluaastast. Sel aastal käis hääletamas inimest, see on 61,9 % valijatest. Arvuti teel hääletas seekord inimest. Missugused erakonnad on uues Riigikogus? Reformierakond 31 kohta Keskerakond 29 kohta Isamaa ja Res Publica Liit 19 kohta Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10 kohta Erakond Eestimaa Rohelised 6 kohta Rahvaliit 6 kohta Kõige rohkem hääli kogus meie praegune peaminister Andrus Ansip (pildil). Talle järgnesid Edgar Savisaar, Laine Jänes ja Mart Laar. Uues Riigikogus hakkavad tööle ka tuntud sportlased ja olümpiavõitjad Erika Salumäe ja Erki Nool. Soovime, et uus Riigikogu töötab välja sellised seadused, mis meie elu paremaks muudavad! Külas Neuruppini koolil Jaanuari algul saime kirja Saksamaalt. Neuruppini kool kutsus meie kooli esinduse 14 aastat kestnud ümberehituse pidulikule lõpetamisele ja koolile uue nime andmisele. 4. veebruaril lendasimegi koos direktor Evi Kraaniga Berliini, kus saksa sõbrad meid juba oma hoolde võtsid. Järgmisel päeval olime kõik koos kooli kõige suuremas ruumisvõimlas. Peeti kõnesid ja tehti muusikat. E. Kraan andis üle soojad tervitused külmast Tallinnast. Oma tervituskõne lõpetas ta tõdemusega, et ükski kool ei saa iial valmis. Pärast ametliku osa lõppu sai uuenenud majaga tutvuda ja pidulaudadelt head-paremat maitsta. Järgmisel päeval oli meist foto kohalikus ajalehes ja tsiteeritud oli neid eelmainitud kohti kõnest. Olime nii kaugele reisinud, ei saanud ju kohe tagasi sõita. Veetsime 2 päeva Berliiniga tutvudes. Külastasin Berliini Loodusmuuseumi ja Pergamoni muuseumi. Suur linn ja suured muuseumid! Loodusmuuseumi mineraalide ja kivide kollektsioon oli uskumatult rikkalik ja mõjuv. Leidsin ka mõningaid kivistisi, mille juures olev silt teatas- Eestist. Kodune tunne oli küll, samasuguseid kivistunud muistseid mereloomi olen isegi Kassari rannalt korjanud. Kevadisest Berliinist tagasi talvises Tallinnas oli ettevõetud reisi tore meenutada. 5 Anne Eeljõe

6 TONDU SPORT KEVAD ERIOLÜMPIA EUROOPA MÄNGUD ROOMAS 2006.a. Roomas, mida rahvas nimetab igaveseks linnaks, toimusid Eriolümpia Euroopa Mängud Kevadel tehti mulle ettepanek, et meie koolist oleks neljal õpilasel ja minul võimalus nendel mängudel osaleda. Ettepanek oli ahvatlev, sest olen juba ammu unistanud Itaaliast. Meie spordialaks oli kergejõustik. Kui olin lastevanematega vestelnud, sai otsus tehtud sõidame. 28.septembril startisime Tallinna lennujaamast nelja meie kooli õpilase Risto, Krislini, Ago ja Veronikaga Amsterdami poole. Koos meiega oli kaks õpilast Tartust, kes osalesid võimlemisvõistlustel. Eesti Eriolümpiast saatsid meid Meeli Hunt ja Laive Poska. Lennuki õhkutõusmisel tekkis mul väike hirm, et kuidas lapsed sellele vastu peavad, olid nad ju oma esimesel lennureisil. Õnneks oli kõik ok. Peale 1,5 tunnist lendu maandusime Amsterdamis, kus viibisime umbes 1 tunni. Minnes Rooma lennukile selgus, et kolme lapse piletid olid Tallinnas registreeritud teisele lennule, ehmatus missugune! Tänu Meelile ja Amsterdami lennujaama töötajatele lahenes asi positiivselt. Rooma võttis meid vastu õhtuhämaruse ja meeldivalt sooja ilmaga. Lennujaamas ootas meid Itaalia-poolne saatja Daniele, kellest sai meie hea haldjas ja tänu kellele me saime tunda itaalia inimeste soojust ja vastutulelikkust. Arvate kindlasti, et tegemist oli naisterahvaga, aga ei hoopis meesterahvaga. Tore oli ka meie bussijuht, kes igal võimalusel laulis ja vilistas. Temperament! Esimesel õhtul viidi meid väikesesse Calligano linna, kus meid võõrustati kaks päeva. Külastasime koolieelset lasteasutust ja kooli, kus saime kingitusi ja palju tantsida. Jõudsime käia nii linnavalitsuse vastuvõtul, linnas, nautida basseinimõnusid ja imetleda kauneid mägesid. Ja siis tuli Rooma. See oli midagi muinasjutulist! Linn nagu ime! Täis kultuuri, imelist kunsti ja ilusaid inimesi. Mängude avatseremoonia toimus õhtul tulede valgel Olümpiastaadioni kõrval asuval staadionil. Rahvast oli palju, ainuüksi osavõtjaid ligi treenerid ja vabatahtlikud abistajad. Tseremoonia oli ilus ja lõppes suure ilutulestikuga. Avatseremoonial külastas meid Eesti suursaadik Itaalias. Järgmisel päeval algasid eelvõistlused, mille põhjal hiljem pandi kokku uued grupid finaalvõistlusteks. Päevad olid pikad ja pingelised. Igapäevane äratus toimus kell 7, umbes samal ajal õhtupoolikul jõudsime tagasi hotelli. Ja siis see itaaliapärane söömaaeg kolm toitu. Võite ette kujutada, mida me tundsime, kui nägime jälle makarone! Meiega ühes hotellis elasid võistlejad Moldovast ja Lichtensteinist. Aega jäi lõõgastumiseks ikka ka. Mõni päev oli lühem, siis proovisime ruttu hotelli jõuda, et saaks ujuma minna. Finaalvõistlustega kasvas ka pinge. Loomulikult ootasime kõik medaleid. Esimene finaal, kus meie sportlane võistles, oli 200 m jooks tüdrukutele ja oodatud medal tuli kuld Krislinile. Järgmisena läks tulle Risto, kes samuti jooksis 200 m. Teda krooniti pronksmedaliga. 4x 100 m me eriti midagi ei lootnud, sest päris tugevad vastased olid, kuid sai tehtud väikesed muudatused jooksjate järjekorras, ning tulemuseks kolmas koht ja jälle pronksmedal. Samal päeval sai Veronika 100 m jooksus pronksi. Viimasel päeval olid tules kaugushüppajad. Agole kuld, Ristole kuld, Veronikale hõbe ja Krislin jäi seekord viiendaks. 400 m jooksus sai Ago veel ka pronksi. No mida sa veel tahad?! Pärast võistlusi veetsime neli päeva turistidena Roomas. Seda, mida me nägime, ei jõua kõike kirja panna, seda peab ise nägema ja oma käega katsuma. Trevi purskaevude juures viskasime kõik ühe mündi vette ja soovisime midagi väga head, loomulikult ka seda, et Rooma ja Itaalia ootaksid meid veel. Koju jõudsime sama teed pidi, kuidas tulimegi. Ent kodus oli vihmane ja hall ja järsku oli Itaalia nii-nii kaugel, et kuidagi kurb hakkas. Kuid kodu on kodu, ning omaksed ootasid ja rõõmustasid meie saavutuste ja saabumise üle. Lühidalt kirja pannud kooli kehalise kasvatuse õpetaja Sirje 6

7 TONDU SPORT KEVAD Toimetuleku suusatajate võistlustest. Toimetuleku suusatajatel olid kahed võistlused: Talispordipäeval suusatasime kooli aias ja võistlejaid oli 15. Parim tüdruk vanemas vanuse grupis oli Annely Randma, nooremas grupis Heili Kori ja kõige noorem tubli suusataja on algaja Marita Sukko. Poeglastest tublim suusataja on Tauri Mahlamets, kellele järgnevad Mario Rammo ning Almar Maidla. Noorematest poeglastest tublim oli Siim Palumaa. Üle koolilistel võistlustel võttis osa 7 toimetuleku võistlejat, kus päeva teise ajaga võitis Tauri Mahlamets. Tublid olid Harry Räim ja Vahur Ploomipuu. Tütarlastest võitis Eneli Isok. Kahjuks õpilaste haigestumiste tõttu ei saanud me osa võtta suusatamise eri olümpiast. III veerand on meie koolis kuulutatud suusatamisveerandiks. Kehalise kasvatuse õpetajate eesmärgiks on saada kõik õpilased suuskadele. Selleks oli vaja lund, õigeid külmakraade, natuke tasakaalu ja tehnikat. Ja palju, palju harjutamist. Lund andis aga hea tükk aega oodata. Kui ta siis jaanuarikuu lõpus tuli, saime tunde läbi viia oma kooli õues ja Nõmme Suusakeskuses. Meisterlikkuse ettenäitamine toimus Nõmme Spordikeskuses. Igale õpilasele anti läbimiseks temale jõukohane distants. MEIE KOOLI MEISTRID 1,4 KM LÄBIMISEL OLID: Ene Veskaru Sten Heinaru VIa, Marko Ojamets IVa, Risto Trummalt Va ja Marina Tjagovkaja VIa, Krislin Kanarbik Va, Leida Orav V a MEIE KOOLI MEISTRID 2x 1,4 KM LÄBIMISEL OLID: Andres Krupenenkov VII a, Kaarel Illings VI a, Evert Jõeäär VII a ja Maire Tammekänd VII a, Irina Konjahhina IX a, Merje Reiss IXa MEIE KOOLI MEISTRID 3x 1,4 KM LÄBIMISEL OLID: Veroonika Randmaa VII a, Kerli Puusepp VII a ja Anatoli Tjagovski VIII a, Alvar Aumeste VIII b, Marek Marienburger VIII a MEIE KOOLI MEISTRID 4x 1,4 KM LÄBIMISEL OLID: Uku Tuisk IX b, Taavo Toomson IX b, Aiko Seppor IXb Kõiki õpilasi tunnustati diplomiga. VIII a ja V a klassis oli 100% osavõtt suusavõistlustest ja teenisid välja preemia Kalevi SPAsse. Mallika Koel 7

8 EMAKEELENÄDALA ÜRITUSED ABIKOOLIS Sel aastal on emakeelenädala teemaks Eesti Teater 100. Nädala avavad 7.a ja 7.b klassi õpilased ülevaatega Eesti teatri sünnist ja arengust tänapäevani. Esinemist illustreerivad videoklipid Estonia teatri lavastustest ning Power Point slaidiesitlus alates mängu-ja lauluseltside tekkest kuni tänapäeval Eestis tegutsevate kutseliste teatriteni. Algklasside õpilased tähistavad emakeelenädala algust nukkude meisterdamisega õpetaja Aariku nukutöökojas. Muinasjutu Saabastega kass ilmumisest täitub sel aastal 300 aastat.. Selle tähistamiseks esitavad 1. a klassi õpilased muusikalis- sõnalise lavastuse. 2. a klassi lapsed on selgeks õppinud kaks näidendit: Peep ja sõnad ning Viisk, Põis ja Õlekõrs 3. a klassi õpilased astuvad üles näidendiga Suur Peeter ja Väike Peeter. 4. a klassi õpilaste esituses näeme Juhan Kunderi muinasjututöötlust Ahjualune. Rahvuseepose ainetel näeme 5.a ja 8.b õpilaste esituses Kanget Kalevipoega. Lustaka näidendiga Vigased pruudid astuvad üles 6.a ja 8.a tublid näitlejad. Emakeelenädala lõpetab vanameister Ferdinand Veike, kes külastab meid koos oma lahutamatu Buratinoga. Mai Uudevald EMAKEELENÄDAL TOIMETULEKUKOOLIS Teema: Omalooming ja tuntumad muinasjutud ning luuletused Esmaspäev: Emakeelenädala avamine. Teatrimuusika esinevad viiuliringi õpilased. Näiteringi esituses Kui ma oleksin president Teisipäev: Külalisesinejad abikoolist. Näidend Vigased pruudid Kolmapäev: 6.m klass Koolipäev 9.l klass Mõistatused loomadest klass luuletus Seitse venda Neljapäev: 9.p klass Lõbus pere 2.m klass Punamütsike klass Muinasjutt Kolm põrsakest Reede: 9.e Koolimured 9.k Arsti juures 8.m Koolipäev Emakeelenädala lõpetamine Töötab kohvik õpilaste omavalmistatud muffinite müük. 8

9 Emakeelepäev õpilaskodus: Emakeelepäeva tähistab õpilaskodu koos pikapäevarühmadega ühise häälikupeoga, kus iga rühm koos kasvatajaga peab mõtlema välja jutukese, milles kõik sõnad algava ühe etteantud tähega. Läheme ka õppekäigule Tallinna Keskraamatukokku. 9.a ja 9.b klassi õpilaste ekskursioon Riigikogusse Igal aastal enne vabariigi aastapäeva toimub traditsiooniline 9-ndate klasside ekskursioon Riigikogusse, sest ühiskonnaõpetuse tundides oleme õppinud Riigikogu tööd. Meid võttis vastu giid, kes jutustas, et Riigikogu tööd juhib Riigikogu juhatus(esimees Toomas Varek, I aseesimees Maret Maripuu ja II aseesimees Ene Ergma). Ta näitas meile, kus vastavad ametimehed istuvad Seejärel läksime Toompea lossi Valgesse saali ja võtsime istet laua taga. Õpilastel oli uhke tunne, sest see on ju esindussaal. Valge saal Meile tutvustati Toompea lossi ajalugu alates orduajast ( 13. sajandist) kuni tänapäevani Toompea lossi ajalugu on Eestimaa valitsejate ja võimu ajalugu. Iga uus valitseja on seda paika oma vajaduste ja vaimu huvides täiendanud. Toompeal on kolmest ajastust pärit osi: Orduajast, kubermanguvalitsuse ajast ja eestiaegne Riigikogu hoone. Ordu pööras suurt tähelepanu ringmüüri uuendamisele ja tornide rajamisele. 14. sajandi keskel püstitati edelanurka vahitorn Pikk Hermann. Pika Hermanni tipus on lehvinud mitme riigi lipud. Esimest korda heisati sinimustvalge lipp 1918.a. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aga 24. veebruaril 1989.a. Seejärel läksime külaliste rõdule Riigikogu istungit kuulama. Parajasti toimus infotund, kus küsimustele vastasid mitmed ministrid. Esimesena kultuuriminister Raivo Palmaru. Riigikogu liikmed pärisid aru selle kohta, miks Sakala keskus lammutatakse. Vastus oli põiklev. Jätsime kõrgema võimuorgani sinna oma tähtsaid asju arutama. Tänasime giidi ja hakkasime koju minema. Õpilastele meeldis ekskursioon. Järgmises tunnis arutasime nähtu ja kuuldu läbi. Ühiskonnaõpetuse õpetaja M. Roosmäe Naistepäevakontsert Pirital Juba jaanuaris paluti meie kooli laulurahvast esinema Pirita sotsiaalkeskusesse. Esinemise päevaks valiti naistepäeva eelne päev. Olime tulnud just Tartus Sadamateatris toimunud laulupäevalt. Tublid laululapsed Helina 4.a, Sten 2.a ja Pille, Merje, Reelika 9

10 koos lauluõpetaja Ira Ambrosega ning üliväike õpetajate ansambel juhendaja Urve Pihlakuga andsid suurepärase kontserdi. Seda oli tunda väga soojast ja tänulikust vastuvõtust ning meie kooli lauluperet oodatakse tagasi. Kõiki esinejaid tänati kommikarpide ning suurte šokolaadidega. Nõnda muutus meie naistepäeva eelõhtu esinejatele magusaks ja meeldivaks. Täname lauluõpetajaid ja neid õpetajaid, kes asendasid tunde, et kontsert sai toimuda! Huvijuht M. Paluveer Te kõik olete kindlasti kuulnud meie tegemistest ja toimetamisest, kuid vähesed on neist ka osa saanud. Meie tegemisi kajastab Tondu alles teist korda. Aasta alguses planeerisime palju ühiseid ettevõtmisi, mille peaeesmärgiks on anda erinevaid eluks vajalikke kogemusi ja oskusi. Üheks selliseks ettevõtmiseks olid sügistalgud. Kuna aednik jäi üksinda võitluses lehesajuga kaotajaks, kogusime kamba kokku ja läksime talle appi. Mõned lapsed riisusid lehti, teised kandsid lehed kokku ja kolmas osa tegutses vastavalt oma kõhutundele ajades kokku kogutud lehed jälle laiali sellised me kord juba oleme. Isadepäeva puhul võtsime ette mehised tegemised. Alailma on vaja midagi seinale kinnitada või kokku klopsida. Õppisime naelu taguma ja kruvisid keerama. Selgus, et meie seltskonnas on nii mõnigi tulevane kingsepp. Oma rõivamoealaseid teadmisi ja loovat lähenemist said kõik moonid rakendada Kadripäeva moedemonstratsioonil, kus leidus nii kõrgseltskonna daame kui ka lihtsaid maatüdrukuid. Igatahes kõik olid ära teeninud koha poodiumil. Rõõmsat erutust jätkus jõulukuu alguseni, siis ei olnud enam aega möödunule mõelda, sest tulemas oli jõululaat. Meie maja nobenäpud tegid mitu nädalat rasket tööd. Ülima hoole ja armastusega valmisid jõuluehted, kaardid, piparkoogid, päkapikusussid ja veel palju muud. Kokandushuvilised valmistasid ette maiustused ja suurepärased suupisted juhuks, kui laadatuhinas peaks kõht tühjaks minema. Kui laadapäev kätte jõudis, oli maja rahvast täis. Külaliste hulgas oli lapsevanemaid, kolleege ja isegi direktor austas meid oma külaskäiguga. Kohvik koos rikkaliku menüüga osutus ülipopulaarseks. Menukas oli ka meie jõulupidu, kus tuli esmaettekandele draamaklubi poolt lavastatud näitemäng Kuldkiharake ja kolm karu. Kõik osatäitjad võtsid oma rolli väga tõsiselt. Vaatamata väikestele viperustele olid publiku ovatsioonid katkematud ja kõnekad. Peol esines ka varem tuntust kogunud Mooni Müraorkester. Kokkuvõttes võime olla rahul oma tegemistega, sest ka külla tulnud jõuluvana oli kiitusega helde ning premeeris meid suure kommikotiga. Moonid 10

11 Näiteringi tegemised toimetulekukoolis Alustasin näiteringi juhendamist toimetulekukoolis eelmisel õppeaastal. Jõulupidudel ja sügispidudel antud etendused muutsid need peod varasematest aastatest erinevamateks. Kõik etendused ja peostsenaariumid on enda välja mõeldud. Eelmisel kevadel esinesid näiteringi õpilased Kernu Eriolümpia vabariiklikul kultuurifestivalil ühe keerulisema etendusega. See oli põimitud kolmest tuntud muinasjutust Tuhkatriinu, Lumivalgeke ja Punamütsike. Etenduse muutis huvitavaks ja samas ka raskesti õpitavaks see, et koostöös muusikaõpetaja Urve Pihlakuga sai sellest muusikal. Kernus tunnustati meid selle eest aukirjaga Parim uudne muinasjutt. Sellel aastal löövad näiteringi töös kaasa ka õpetajad. Esimene koosesinemine oli Hea ja kurja lugu sõbranädalal. 13.märtsil ootab meid jälle ees ülesastumine Kernu Eriolümpia festivalil, mille teema on Kui ma oleksin president.... Nii õpetajad kui ka õpilased ootavad ärevusega esinemist pärislaval. Need kaks aastat näiteringi juhendamist on näidanud, et meie õpilased on tublid näitlejad, kes oskavad rolli sisse elada ja naudivad näitlemist tõeliselt. Kõik näidendeid ilmestavad dekoratsioonid on valmistanud õp. Silvia Paluveer. Muusika on valinud ning mõnikord ka ise loonud õp. Urve Pihlak. Ka need, kes näiteringis ei osale, ootavad alati huviga, millise etendusega me neid üllatame. Näiteringi juhendaja Helen Laater Käänik Rasmuse töö Washingtonis Meie kooli õpilased Rasmus, Anu, Eneli, Chris, Anneli, Timo ja Tauri olid jaanuarikuu lõpus hoolega ARTLINK 2006 projekti kunstitöödega ametis. Tegemist oli palju, sest lisaks piltidele pidid nad ka väikese jutukese oma joonistuste kohta kirjutama. Mis kõige raskem, need jutukesed pidid saama ka inglisekeelsed. Nädal aega nähti vaeva ja siis saadeti postifirmaga DHL pildid suure kiiruga USA poole teele. Märtsikuu esimesel teisipäeva saabus aga postifirma esindaja suure kollase pakiga, mille sees olid meie partnerkooli õpilaste pildid ning midagi veel. Uskuge või ei,seal oli aukiri Rasmusele, kelle joonistus valiti pea tuhande töö seast välja Washingtoni ARTLINK 2006 näitusele. 11

12 Rasmus oli rahul ja tema klassiõed-vennad samuti. Missugused olid aga meie USA partnerite tööd, seda saate näha III korruse fuajees olevatelt stendidelt. Minge ja uudistage! Kunstiõpetaja Silvia Paluveer Tartukandimeestel siiani suured silmad Juttu tuleb iga-aastasest võistulaulmisest, mis seekord toimus taas Tartus. On nii seatud, et võistulaulu korraldaja on alati võistulaulu võitnud kool. Seekord oli osavõtjaid 12 koolist ja võitjaks kuulutati Päinurme kool, kes esitasid laulu Rohelised niidud. Meie kooli tubli laulja Pille Poomann 9A klassist jäi vaid 2 punktiga tahapoole ja saavutas seega teise koha. Pille laulis samblalõhnast. Laulu õpetas Pillele selgeks õpetaja Ira Ambros. Nii napilt teiseks jääda - sellest oli meil, pöidlahoidjatel, tuline kahju, sest Pille lõpetab sel kevadel meie kooli ja esikoht jäi toomata! Ka erikoolide õpetajate ansamblid võistlesid omavahel. Võitjaks tuli Jõhvi õpetajate ansambel Nõialauluga. Tekitas hämmeldust žürii valik. Mis seal ikka, kui muhumustrites härrad ja prouad lauluoskust on pandud hindama! Meie kooli õpetajad saavutasid viienda koha.. Õpetajad esitasid laulu Leib jahtub, mille sõnade autor L. Tungal ja viisiseadnud A.Valkonen. Laulu õpetas neile selgeks lauluõpetaja Urve Pihlak. Zürii mõtleb ehk praegugi, et mis see räpp, hipp-hopp seal pealinnas ikka on? Kas see on ka õpetajatele sobilik stiil?! Publiku lemmikud olid meie kooli õpetajad aga kindlasti - seda kuulsime saalist tuleva rõõmsa kaasaelamise ja tugeva aplausi kaudu ning poisid hüüdsid veel ka garderoobis kojuminekul, et nii peabki ja et väga cool! Huvijuht Maire Paluveer PÕNEVAD NÄDALAD TOIMETULEKU KOOLIS KUI KÕIK AUSALT ÄRA RÄÄKIDA, PEAN ALUSTAMA KAUGEMAST AJAST. PEALE KOOLI SÜNNIPÄEVA MÕTLESID ÕPETAJAD HELEN, JUTA, SILJA, SILVIA, MINA, HEIDI JA PALJUD TEISED ÄRKSAD-VAPRAD ÕPETAJAD, ET KUIDAS KOOLIELU HUVITAVAMAKS JA PÕNEVAMAKS MUUTA. ARUTLEDES KOORUS NII MÕNIGI VAHVA IDEE. MITU NEIST OLEME JUBA TEOSTANUD. 12

13 NÄITEKS EESTIMAA LINNU TUTVUSTAVAD TUNNID JA VIIMATI TOIMUNUD TÜDRUKUTENÄDAL TEMAATILISE UKSEKAUNISTAMISEGA. LOOMULIKULT TAHTSIME SUUREMAT TÄHELEPANU PÖÖRATA JUST TÜDRUKUTELE. ÕPETAJA EVI TEHTUD FOTODE PÕHJAL VIISIME LÄBI PILTIDE VAATAMISE TUNNI. TÜDRUKUD ESINESID KA OMA KÄSITÖÖDEGA. PEAKS NENTIMA, ET MEIE TÜDRUKUD ON KÕIK TUBLID: KES SPORDIS, KES LAULMISES, KES JOONISTAMISES JA KES TANTSIMISES. LOODAME, ET POISTELE KORRALDATAKSE SAMA VAHVA NÄDAL JA SIIS SAAVAD NEMAD OLLA ESIRINNAS. KIIDAME JA KIIDAN KÕIKI: OLITE TUBLID!!! ÕPETAJA HEIDI SILD MOOD MEIE KOOLIS Meie kooli õpilased osalesid Kanutiaia poolt korraldatud moekonkursil Sedamoodi. Teemaks oli Euroopa legendid tänapäeval. Tüdrukud valisid legendi, mis rääkis kloostris elavatest vaimudest. Õpilased tegid moejoonised ning valmistasid õpetaja abiga kleidid. Materjalid valisid õpilased ise, järgiti aga värvide kokkusobivust. Tähtis oli see, et kollektsioon oleks ühtne. Kooli võistkonda kiideti väga, žürii esimees andis hea hinnangu, kuid kahjuks jäi vaid üks hääl puudu, et edasi jõuda. Jäime napilt finaalikohast ilma. Tunnustati meie tüdrukute lavalist liikumist ja julgust ning kollektsiooni ideed, uudsust, ühtsust, värvilahendust ja materjale. Elevust tekitasid meie huvijuhi roosad kummikud ja tüdrukute kübarad. Ühesõnaga - ettevõtmine oli väga tore, huvitav ning rõõmu pakkuv. Järgmisel aastal on jälle konkurss, millest me kindlasti osa võtame, sest see on tõesti väga huvitav üritus. Tüdrukud, kes tahaksid järgmisel aastal osaleda, võiksid juba endast sügisel märku anda, et saaksime põhjalikult ette valmistuda ning koos peale tunde põnevaid kollektsioone välja mõelda ning õmmelda. Aitäh kõigile osalejatele, kes meie kooli nii tublilt esindasid! Kadri Aarik 13

14 III VEERAND ÕPILASKODUS Kolmas veerand oli tore, sest siis hakkasid päevad kukesammu võrra valgemaks ja pikemaks minema. Jõudis nii mõndagi mõelda, plaanida ja teha. Saime ka lõpuks tõelist talveilma nautida ja kauaoodatud kelgu- ja suusasõidud ära teha. Mõnest sündmusest räägiks siiski pikemalt. Jaanuaris tähistasime õpilaskodus meie kooli 84. sünnipäeva kookide ja tortide valmistamisega. Ise tehtud, hästi tehtud! I rühmas käis külas selle kooli kauaaegne õpetaja Rutt Saar, kes tutvustas ja näitas fotodelt kooli ajalugu. Jaanuarikuus toimus ka I ja II rühma Eesti Loodusmuuseumi külastus. Pärast muuseumi külastust koostasid I rühma lapsed loodusteemalise viktoriini, kus tuli tunda erinevate metsloomade jalajälgi. Viktoriinis osalesid kõik õpilaskodu lapsed ja välja anti ka tänukirjad. Veebruarikuu algus möödus sõbrapäeva ootuses: välja sai kuulutatud sõbralikuma kaaslase valimine. Valijateks olid lapsed ise ja sõbrapäeva peol said väljavalitud ka aukirja ja väikese kingituse. Häid kaaslasi oli palju: I rühm: Kadrika, Maiu, Andrus, Sten II rühm: Erika, Ethel, Karli, Joosep III rühm: Ilse, Marita, Reigo, Margus IV rühm: Reelika, Kerli, Alvar, Harry Peol olime väga sõbralikud ja kiita saidki kõik, sest kõik andsid oma panuse peo lõbusaks ja vahvaks tegemisel. I rühm esitas kasvataja Asja juhendamisel näidendi Tänu, II rühm esines kasvataja Liina juhendamisel luulekavaga, III rühm esines kasvatajate Ege ja Pille juhendamisel lauluga ja IV rühm oli kasvataja Kersti abiga ette valmistanud tantsukava, mille käigus õpetati kõigile selgeks hoogne tants. Vastlapäeval lasime kõik pikad liud ja vaatamata rohkele lumele tegime ka ise valget kohevat tehislund ehk vahukoort juurde. Saime kuklite söömisest valged vuntsid ja habemed. Linad kasvavad meil igal juhul pikad, kui keegi need ainult kasvama paneks! Eesti Vabariigi 89. aastapäeva tähistasime piduliku kogunemisega. Külla oli kutsutud Joonatan isa, kes tutvustas riigi olemust ja sümboolikat. Peale külalise esinemist tuletasime meelde ja mängisime tuntud ringmänge. Veebruaris nägime filmi Eesti ajaloost Laulev revolutsioon koos Tiina Loki kommentaaridega. Tundub, et ka enne veerandi lõppu on meid midagi põnevat ootamas. Nimelt käib osa meie noormeesteperest - Oliver, Andres, Sten - enne saabuvat naistepäeva ringi väga salapäraste nägudega. Näib, et midagi on teoksil ja mis põhiline tüdrukud on ärevil! Veel on tulemas emakeelepäev, mida plaanime tähistada häälikupeoga ja külastada Tallinna Keskraamatukogu. Tüdrukuid ootab ees külaskäik ilusalongi tutvuma maniküüri ja teiste salongitöötajate elukutsetega. Ja kevad tuleb meie vikerkaarevärvilises koridoris seisavad juba uued mururohelised toolid! Nii et silmad ja kõrvad kevadele lahti! Ege Kuusk 14

15 INTERVJUU JUUBILAR ELLU PAPSTELIGA 1. Mida tähendab Teile kool ja kuidas Teist sai õpetaja? Niikaua kui mäletan ennast, mäletan ma ka kooli. Mu ema oli õpetaja, mistõttu me elasime koolimajas-suures mõisahoones Virumaal, kus igapäevaselt koolieluga kokku puutusin. Elukutsevalikuga mingeid probleeme ei olnud. Juba algkoolipäevil teadsin kaljukindlalt, et minust saab ükskord õpetaja. Kahjuks ei jaganud ema minu vaimustust, teades omast käest, kui raske tee olen valinud. Tema unistuseks oli tütrest hambaarst koolitada. 2. Kas Teil on eeskujusid olnud? Eeskujusid on mul palju olnud, alates oma emast ja lõpetades nende suurepäraste inimestega Tallinna I Eriinternaatkoolist, kes olid mu kõrval, kui alustasin siin oma esimest tööaastat. 3. Mida peate koolitöös tähtsaks? Tähtsaks pean eelkõige armastust laste vastu, lapse austamist, õiglustunnet, objektiivsust, enesevalitsemist ja enese maksmapanekuoskust. Õpetajaks ei õpita vaid sünnitakse. 4. Mis on õnn? Õnn on teadmine, et sul on nii kodu kui töö, kus sind armastatakse, vajatakse ja oodatakse. Tore on kuulda kooli tulles rõõmsat hüüdu: Tere, õpetaja! 5. Mida hindate oma kolleegides? Hindan inimlikkust, ausust, üksteise ja laste austamist, abivalmidust, sõbralikkust ja eneseväärikust. 6. Millal ja kellena alustasite siin koolis tööd? Tööd alustasin a augustis pärast Tartu Ülikooli eesti filoloogia osakonna psühholoogia eriala lõpetamist. Kool oli kakskeelne (eestlased ja venelased) Tol ajal oli kombeks noored õpetajad kõigepealt internaadi kasvatajate ja venekeelsete klasside õpetajatena proovile panna. Nii sai ka minust vene klasside eesti keele õpetaja ja venekeelse rühma kasvataja. 15

16 6. Missugused olid esimesed muljed koolist? Tulin end Tallinnasse tutvustama pärast diplomitöö valmimist. Oli imeilus maikuu päev. Kujutasin koolimaja ette suure ja sünge kivimajana kuskil tänava ääres. Oli aga suur üllatus näha ilusat uut 3-korruselist maja tänavast eemal põlispuude vahel! Väga meeldiv oli kasvatajate kollektiiv sõbralik, nooruslik, ühtehoidev ja üksteist toetav. Majas töötas tol ajal 12 meespedagoogi. 7. Mida kahetsete? Mida olete valesti teinud? Kahetsen seda, et olen oma isikliku elu paljuski koolitööle ohvriks toonud, leides hilisõhtul internaadist koju jõudes padjalt poja trükitähtedega kirja: KALLIS EMA, PALUN VÕTA MINU KÄEST KINNI. 8. Teie hobid? Sooviksin tegelda kõige sellega, mis viimase 25 aasta jooksul kättesaamatuks on jäänud reisida, lugeda, käia palju teatris ja kontserdil. 9. Kas teie peamised unistused on täitunud? Isiklikus elus on täitunud unistus näha oma poega haritud täiskasvanud inimesena. Tööalaselt loodan, et olen suutnud väga paljusid lapsi aidata õige teeotsa leidmisel elus, olla paljudele lastekodulastele mingilgi määral puuduva ema aseaineks. 10. Mis on olnud kõige suurem tänu tehtud töö eest? Eriti raskete laste puhul nende vanemate tänupisarad ja lilled kooli lõpetamisel, lastelt aastaid hiljemgi saadetud õnnesoovikaardid, mis algavad sõnadega Kallis õpetaja Arvan, et vaatamata kõigile loobumistele elus, unistasin väikese tüdrukuna siiski õigest asjast saada õpetajaks. /Intervjueeris M. Paluveer/. a JUUBILARID: Aili Pihel Ene Paats Anne Koppel Marianne Laater Ellu Papstel P Evi Laurik Eeva Rebane Urve Pihlak Unusta aastad ja meeles pea ikka, et naine on surmani võrratu plika. Jätkates vanade eestlaste kommet, tervist ja õnne täna ja homme! Tondu toimetus: Peatoimetaja: Maire Paluveer Korrektor: Anne Eeljõe Kujundaja: Katre Veide 16