TONDU TALLINNA I INTERNAATKOOLI AJALEHT NR. 34 KEVAD 2010 KEVAD KÄES! ÕUE ÕPPIMA! Ilmad on läinud soojaks. Kevadekuulutajad on jõudnud kohale. Kohe ku

Väljavõte

1 TONDU TALLINNA I INTERNAATKOOLI AJALEHT NR. 34 KEVAD 2010 KEVAD KÄES! ÕUE ÕPPIMA! Ilmad on läinud soojaks. Kevadekuulutajad on jõudnud kohale. Kohe kuidagi ei taha enam ruumides püsida, loodus kutsub õue. Alustame juba 14. ja 15. aprillil Linnulaulu hommikutega. Algklassi õpilastel on nendel hommikutel võimalus koos ornitoloog Peep Veedlaga meie koolimaja lähedal otsida linde ja kuulata nende laulu. Ühiselt läheme maikuus õuesõppe tunde tegema Matsalu linnuriiki. Algklassid 12. mail ja vanemad klassid 20. mail. Osaleme RMK kevadprogrammis Kevadine linnuelu Matsalus. Läänemaale Riguldisse sõidame mai lõpus. Sealsed õuetunnid metsas ja mere ääres on nii põnevad, et oleme seda oodanud juba terve talve. Õues õppida saab ka edukalt koolimaja ümbruses. Õpetajad, koostage töölehti või kasutage juba valmis töölehti, et koos õpilastega õues looduse saladusi avastada! SELLES LEHES TALIMÄNGUDEST (loe LK 2-3) ÕPILASKODUS (loe LK 4-7) HUBERTI SÜNNIPÄEV (loe LK 8) EMAKEELENÄDAL (loe LK 9) MUINASJUTUNÄDAL (loe LK 10-11) TEATER (loe LK 12) ILUNÄDAL (loe LK 13) MEIE LÕPETAJAD (loe LK 14-16) VANA-VIGALAS (loe LK 17) LAULUKONKURSID (loe LK 18-19) MAUI (loe LK 20-21) SÜDAMENÄDAL (loe LK 22) TURU PARTNERID (loe LK 23) ÕPETAJA MATI UMMER (loe LK 24) LIIKUMISEST (loe LK 25) MUHU JA SAAREMAA (loe LK 25)

2 TONDU TALVISED TEGEMISED KEVAD 2010 ÕPILASED KOOLI TALIMÄNGUDEST Birgit, 3.A: Suusatada oli kerge. Eriti meeldis mäest alla sõita. Kukkusin ka, aga haiget ei saanud. Kelgutada mulle väga ei meeldinud. Selliseid päevi võiks veel olla. Mel-Andris, 3.A: Mulle meeldis kõige rohkem kurvides suusatada. Kelgutamisel olid lahedad hüpekad. Nõmme turu pirukad olid väga head. Järgmisel aastal tahaksin samasse kohta minna. Jürgen, 3.A: Mina käisin ainult kelgutamas. Tore oli! Hüpekad olid vägevad. Olin lõpuks väga väsinud. Järgmisel aastal tahan ka suusatama minna! Jekaterina, 8.A: Mulle meeldisid talimängud, ainult on kahju, et ma ei saanud tulla siis, kui oli lumelinna ehitamine. Pidin kahjuks hambaarsti juurde minema. Suusatamisega oli algul probleem: õpetaja arvas, et me suusatasime valesti. Pärast ikka sai õpetaja aru, et me ei teinud sobi, kõik tüdrukud sõitsid väikest ringi, ainult poisid sõitsid suuremat. Leida, 8.A: Neljapäeval toimus kooli juures päris tore üritus talimängud. Paljud klassid võistlesid ja kaasa oli hea elada. Mulle täitsa meeldis lumelinna ehitada. Sõdurid aitasid kaasa. Pallimäng oli ka päris vahva. Selliseid üritusi võiks kool rohkem teha. Järgmine päev oli suusapäev ja seal läks päris hästi. Tulemusega jäin rahule, ilm oli ka hea. 2

3 TONDU TALVISED TEGEMISED KEVAD 2010 Diana, 8.A: Avamine oli tore, eriti need tantsutüdrukud. Suusatamispäev oli tore, sest ilm oli soe ja meil kõigil läks palju paremini kui eelmine kord. Jäähoki oli ka väga hea, sest lihtsalt see oli nii lõbus ja nalja sai seal ka palju, järgmisel aastal võiks ka olla jäähoki. Lauriin, 9.A: See kolm kilomeetrit, mis me suusatasime, möödus väga ruttu. Arvasin enne, et see on pikk maa ja ma jään viimaseks, aga tegelikult ma ei jäänud. Kukkusin ka ühe korra, aga see ei olnud tänu pehmele lumele üldse valus. Toivo, PÕK: Neljapäev oli mängupäev. Meie klass mängis pallihokit. Reet, PÕK: Me mängisime jäähokit lume peal ja saapad olid jalas. Evert, PÕK: Tänavused talimängud on olnud huvitavad. Vastlapäeval mängisime jäähokit, meil oli köievedu, lasksime liugu ja oli veel üks huvitav mäng, kus pidime jooksma kelguga nii, et pall maha ei kuku. Meie klass ehitas lumest tiigri ja värvisime ära ka. Järgmisel päeval käisime Hiiu metsas suusatamas ja pärast olid kõik päris väsinud. Egert, 9.A: Suusapäev oli tore, sest ma sain hea tulemuse. Jäähoki meeldis mulle sellepärast, et meie klassi võitis. Karl, 9.A: Sõitsin kaks ringi see oli vägev, aga väsitav oli ka. Silver, 9.A: Mulle meeldis lumekindlust ehitada ja lolli mängida Kaarel, 9.A: Ma tahtsin suusapäeval esimeseks tulla, aga mu suusad ei libisenud ja ma sain teise koha. Minu arust on see ka hea tulemus. Maiu, 9A: Mulle ei meeldinud suusapäev, sest need ringid olid liiga pikad ja väsitavad. Kristli, 9A: Lumepäeval oli huvitav see, kui sõjaväelased käisid meil abiks ja palju sai lume sees hullata. Suusapäeval oli mul alguses kartus sees, et eksin metsa ära. Mulle tuli esimene koht tüdrukute seas üllatusena. Arvutiõpetaja Margit Aedma 3

4 TONDU HUVITAV TEADA KEVAD 2010 KOLMAS ÕPPEVEERAND ÕPILASKODUS Jaanuar Ühel äärmiselt tuisuse teisipäeva pärastlõunal võtsid õpilaskodu I ja II rühma õpilased ja kasvatajad ette tee talvisesse Kadrioru parki. Sõitsime vaatama festivali Jää ja Tule pidu raames valmistatud jää-ja lumekujusid. Uudistasime jääkujusid ja imestasime, mida kõikeja kui keerulist- annab jääst välja võluda. Kui jääskulptuurid olid loodud professionaalsete skulptorite poolt, siis lumekujude valmimisel sai kaasa lüüa igaüks, kes selleks varem soovi oli avaldanud. Fantaasiat lumekujude meistritel oli jätkunud. Laste lemmikuks sai lumememm, kes seisis pea peal. Tähelepanu pälvis ka porgandeid täis pikitud kuubikud ja juustutükk. Loomulikult kasutasime võimalust lustida ka mõnusalt lumisel mänguväljakul. Juba järgmisel päeval asusime taas teele. Seekord eesmärgiga külastada Shnelli pargis asuvat lumelinna. Kohale sõitsime rongiga, mis oli juba omaette elamus paljudele. Lossid, draakon, vaal, erinevad labürindid, keerulised käigud ja liuväljad see kõik pakkus tegevust ja avastamisrõõmu pikemaks ajaks nii lastele kui ka kasvatajatele. Veebruar Vastlapäevasõidud tegi kogu õpilaskodu Ilmarise pargis. Kuna koht oli eelmisest aastast juba tuttav, otsiti üles oma mägi ning sõit võis alata. Liulaskmiseks oli kõigil kaasas kelk, aga IV rühma lapsed olid leidnud hoopis uue võimaluse, mis ka katsetamisel edukalt vastu pidas. Mis see oli, jääb siinkohal saladuseks. Laste rõõm kelgusõidust oli nii nakkav, et kasvatajadki ei suutnud paigal seista ja nii kihutati mäest alla üheskoos. Tagasiteel bussis sai igaüks kommi ning vaatamata pakasele ja väsimusele oli kõigil hea tuju. 4

5 TONDU HUVITAV TEADA KEVAD veebruaril toimus I ja III rühma eestvedamisel õpilaskodus meeleolukas sõbrapäeva pidu. Juba saali uksel võeti kõiki saabujaid vastu kommidega ja riputati kaela sõbra sedel. Õpilaskodu juhataja Marje jagas välja kiituskirjad kõige hoolivamatele viisakamatele ja sõbralikumatele õpilastele. Väga vahva sõprade lauluga esinesid Allan, Sander ja Mel-Andris. Lisaks esinesid I ja III rühma õpilased luuletuste ja lauludega. II rühma õpilased esitasid toreda luulepõimiku sõprusest. IV rühm hoolitses selle eest, et kõik soovijad said oma osavuse ja kavaluse proovile panna lustlikes võistlusmängudes. Õhtu lõppedes nautisime popurriid armastuslauludest läbi ajastute, mida esitasid kasvataja Ludmilla ja viiuliõpetaja Urve. Vabariigi sünnipäevaüritusi oli õpilaskodu perel kaks. Ühel õhtul kutsus õpilaskodu juhataja Marje kõiki saali kuulama isamaalisi laule. Sinises saalis on nüüd projektor ja ekraan. Nii võisid kõik laulude taustaks jälgida pilte Eestimaast. Kasvataja Kersti üllatas meid kõiki erinevatel aegadel presidendi kantselei poolt saadetud postkaartidega, millele olid isiklikult alla kirjutanud presidendid Lennart Meri, Arnold Rüütel või Toomas Hendrik Ilves. Õhtu lõpuks sõime kõik rukkilillepildiga kommi. Teise ürituse viis läbi kasvataja Asja. Vahetult pärast Eesti Vabariigi 92. sünnipäeva toimus 4. märtsil Sinises saalis õpilaskodu üritus, mille teema oli Kes vajavad abi ja kuidas neid abistatakse. Üritusele olid kutsutud esinema Tallinna volikogu liige Remo Holsmer ja Keila sotsiaaltöö keskuse juhataja Riina Viisitamm. Külalised rääkisid huvitavalt, näidati slaide ja vesteldi õpilastega. Meie õpilased olid külalistega julged ja suhtlemisaldid. Laste ettekujutused ja teadmised sotsiaalvaldkonnast olid küllaltki elulähedased ja tõesed. Üritus meeldis kõigile. Selle muutis meeldejäävaks just vahetu suhtlemine esinejate ja õpilaste vahel. 5

6 TONDU HUVITAV TEADA KEVAD 2010 Märts Meie koolile on saanud tavaks, et märtsi kui teatrija kirjanduskuu üritusi organiseerib ja viib läbi kogu kool. Selle kuu tähtsamad üritused olid emakeelenädal ja muinasjutunädal. Peatuksime hetkeks üritustel, mida viidi läbi õpilaskodus. Emakeelenädala eesmärgiks oli muuta raamatud ja lugemine õpilastele huvitavamaks. Muinasjutunädalal loeti rühmades muinasjutte, lugejaks alati kasvataja. Vestluses olid õpilased väga aktiivsed. Kuulati ja tehti tutvust nii eesti, kui teiste rahvaste muinasjuttudega. Lapsed olid alati julgete kangelaste ja nende seikluste poolt. Hiljem osati nimetada lemmikjutte ja tähelepanu osutati illustratsioonidele. Hakkasime valmistuma teatripäevaks. Et muinasjutunädal oli värskelt meeles, tahtsid kõik mängida mõnd muinasjuttu. Kasvatajate ülesandeks jäi lugu lavale sobivaks kohendada ja näidendiks kirjutada. Algasid proovid, see oli väga tore ja kiire aeg. Kasvatajatest said lavastajad, õpilastest näitlejad ja kunstnikud, sest dekoratsioonide valmistamine (lõikamine, kleepimine) oli meeldiv tegevus õpilastele. Täname kõiki lapsevanemaid, kes aitasid lastele esinemise jaoks riideid hankida. Täname oma kooli töötajaid, kes olid väga vastutulelikud näitlejatele riietuse või vajalike rekvisiitide laenamise eest. Kogu selle ettevalmistamise möllu ajal olid õpilaskodus abiks kaks pedagoogilisel praktikal olnud üliõpilast: Maris ( II rühm) ja Ingi ( IV rühm). Lõpuks oli esinemispäev- 18.märts käes. Rambipalavik oli kõigil. Publiku vähesuse üle kurta ei saanud. Alustas I rühm näidendiga Karsumm, mis oli lavastus Ralf Parve samanimelise luuletuse järgi. Väga ilus lavastajatöö, uhked dekoratsioonid. Kogu tükk mängiti ära heas-kiires tempos, kasvatajad Marje ja Tiina mängisid kaasa. Suurepärane! See etendus jääb kauaks meelde. Osales terve rühm. 6

7 TONDU HUVITAV TEADA KEVAD 2010 II rühm esitas Mathew Price Punamütsikese. Väga tuntud teema, kuid mängida ei olegi nii kerge. Rõõmustas, et lapsed said hästi hakkama. Omavalmistatud dekoratsioonid olid huvitavad. IV rühm esitas Julia Donaldsoni ja Axel Scheffleri jutustuse Grühvel põhjal kohendatud ja kirjutatud näidendi. Lavastaja Kersti töö väga hea, ettevalmistus eeskujulik. Õpilaste pühendumus ja panus etendusse väga kiiduväärne. Töö on alati kiitnud tegijaid ja teeb seda ka edaspidi! Õpilaskodu juhataja Marje on teinud ära suure töö kõiki neid üritusi pildistades ja teatripäeva filmides. Nüüdseks on DVD õpilaskodu muinasjutuõhtust valmis ning kõik võivad seda vaadata. III rühm mängis liigutava loo ühest toredast perekonnast. Kasvataja Ludmilla ja õpilaste koostöö väärib esile tõstmist. Etenduses oli kasutatud P. TSaikovski adagiot balletist Pähklipureja. Heameelt tegi laste püüdlikkus ja tahe hästi esineda. Kõigile päikselist kevadet! Kasvataja Kristel ja kasvataja Asja 7

8 TONDU HUVITAV TEADA KEVAD 2010 Külastasime veel kaamelite perekonda, kus nägime tillukesi kaamelipoegi, kes emapiima imesid. HUBERT SAI KAHEAASTASEKS Suur kevad on käes ning vaderitel oligi viimane aeg külastada oma suurt sõpra -hiidküülik Hubertit. Ta tähistab sel kevadel oma teist sünnipäeva. Hubertil on tüdruksõber hiidküülik Tiiu. Kevadet on ju kahekesi alati parem nautida. Nelel olid kaasas sünnipäevaporgandid, mis üheskoos suure hoole ja armastusega küülikutele jagati. Loomaaia veekogul käis vilgas askeldus. Pelikanid, luiged, pardid ja lagled tegid peoproovi: kes laulis, kes tantsis. Faasanite juurest pargipingi alt leidsime suure sinise pardimuna. Eks näis, kas peagi on oodata parti või kedagi muud! Peale porgandite ja paide jagamist pakkus õpetaja Inari meile Huberti sünnipäevajooki - kasemahla. See oli väga värske ja magus ning mis peamine - tervislik. Ärge unustage kevadel loomaaias käia ja Hubertile porgandeid viia - oleme ju kõik tema vaderid. :) Huvijuht Maire Paluver 8

9 TONDU HUVITAV TEADA KEVAD 2010 TEATRITUUR Juba varahommikul viis koolibuss meid Kiili, kus kõigepealt külastasime Sõbrakese lasteaeda. Külakostiks oli meil kaasas näitemäng "Isemoodi kuningas" ning meile juba tuttavad ja armsad laulumängud "Paks pagar" ja "Tiigrijaht". Kogu saal täitus peagi laste rõõmsa meelega. mängudest. Etendusele plaksutati kõvasti ning tänutäheks anti EMAKEELENÄDAL Emakeelenädalal märtsini oli meie koolis mitmeid üritusi. Kuna käesolev aasta on nimetatud lugemisaastaks, pühendasime lugemisele tähelepanu ka meie. Loe, siis tead! Vanemate klasside õpetajad Kaie Henk, Marika Rauba, Ellu Papstel ja Aili Pihel valisid tekste ja organiseerisid ettelugemisi nooremates klassides. Lugejateks olid mõistagi vanemate klasside õpilased. Vanemate klasside õpilaste eneste lugemus ja teadmised kirjandusest pandi proovile Miljonimängus, mida aitasid läbi viia õpetajad Kaie Henk ja Sirli Väinsar. Nooremad klassid esinesid näitemängudega. 1A ja 1B klass esitasid laulumängu Kakuke (juhendajad õpetajad Marge Süld ja Rutt Saar), 2A (õpetaja Anne Eeljõe) näidendi vendade Grimmide teemal, 3A (õp Monika Viispert) hoogsa ja lõbusa loo Isemeelne kuningas. 5A klass mängis aga hoopis isemoodi Punamütsikese näidendit. Emakeelele pühendatud nädal oli õnnestunud ja huvitav. ka kommikott. Lubasime veelgi tulla - kui uue etenduse selgeks õpime. Siis astusime läbi moonikeste juurest Kiili tänavas ja käokeste juurest Käo tänaval ning etendasime neilegi oma lugu isemoodi kuningast. Õpilased olid kõik väga tublid aga lõpuks ka veidi väsinud. Üheskoos tõdesime, et ega staarielu ning staar olla küll kerge ei ole. Huvijuht Maire Paluver Õpetaja Anne Eeljõe 9

10 TONDU TUNNEN HUVI KEVAD 2010 Kolmapäeval oli 2.-3.kl ja 4.-6.kl. esituses kavas etendus Kuldne hani. Õpetajate Katre ja Merce eestvedamisel oli näidendiks valminud meeleolukas muinaslugu, milles kõneldi headusest, lahkusest ja kadedusest. Kaasaelamist ja mängulusti oli nii vaatajatele kui kindlasti ka tegijatele. Etendus Kuldne hani esindab meie kooli ka Tartus teatrifestivalil Savilind. MUINASJUTUNÄDAL MÄRTSIL Muinasjutunädala ettevalmistused algasid toimetulekukoolis tegelikult nädal varem märtsil oli toimetulekukoolis emakeelenädala raames palju tegemisi. Emakeeletunnid ei toimunud tavapäraselt ja kogu nädala ettevõtmised keskendusid järgnevale muinasjutunädalale. Kõik klassid esimesest kuni üheksandani tegelesid terve nädala usinasti näidendite ettevalmistamisega klassi õpilased õpetaja Inga juhendamisel esitasid luuletusi. Nende kava teemaks oli 12 kuud. klassini esitas iga klass vaatamiseks oma muinasjutu, katkendi lasteraamatust või lugulaulu, samuti esinesid mõned õpilased luulekavaga. Muinasjutunädal algas koeratüdruk Lotte seiklustega: külas käis Heino Seljamaa (Teater Kohvris) lasteetendusega Lotte. Oli põnev kuulata ja vaadata katkendeid tuntud lasteraamatust, õpilased said ka ise pisut kaasa kõnelda-mängida. Teisipäeval esines 2.-8.kl etendusega Kolm karu. Oma õpilastele oli selle muinasjutu näidendiks seadnud õp Ege. Lugu oli põimitud lustakate lastelauludega. 10

11 TONDU HUVITAV TEADA KEVAD 2010 Neljapäeval nägime 9.M klassi esituses lugu Kits, kukk ja siga. Nagu selgus, oli jutustus nende klassi lemmiklugu, mille õpetaja Helle näidendiks aitas seada. Näidendisse olid põimitud ka kõigile tuntud lastelaulud. ja käpiknukkudega laulmist esitati ansambel Noorkuu plaadi Lapsepõlve laulud järgi. Muinasjuttu Kuldkalake nägime 8.-9.klassi esituses. Õpetlik lugu oli osavasti ja selgelt vaatajateni toodud juhendaja õpetaja Evi eestvõtmisel. 9.P ja 9.T klass esitasid Lugulaulu kolmes vaatuses. Õpetaja Silja oli näidendiks kokku seadnud kolm erinevat omavahel lauludega põimitud lugu. Nädala lõpetasid kõige väiksemate ja kõige suuremate õpilaste etteasted. 1.M klass esitas loo Mutionu pidu. Pisut näitlemist, lavalist liikumist Ei juhtu just iga päev, et koolimajas võib ringi käimas näha erinevaid muinasjututegelasi uhked kostüümid seljas. Õpilastele ja õpetajatele oli see väga meeleolukas ja loomingurikas nädal. Sellised ühised tegemised ja üritused muudavad koolielu vahvamaks. 1 klassi õpetaja Marju Timmotalo 11

12 TONDU TUNNEN HUVI KEVAD 2010 ÕPETAJAD TEGID TEATRIT Nendel ülestõusmispühadel oli õpetajatel soov teha õpilastele natuke teistsugune kingitus selline, mida ei saa süüa ega ka mitte taskusse pista. Ja nii oligi pühade eel toimetulekukooli õpetajatel tegemist küllaga: käisid Eno Raua lasteraamatu Ninatark muna järgi tehtud nukunäidendi proovid. Lugu räägib ühest väga uhkest ja eneseimetlejast munast, kes ikka kõrgemale ja kõrgemale kipub. Muna osas oli seekord meie kunstiõpetaja Alex Trope, tänu tema loomingulisele lähenemisele olid nii proovid kui ka etendused väga lõbusad. Kolm tegelast, kellest muna ilmaski rahu ei saanud ehk siis konna, hiire ja siili väga vahvad ja ilmekad osatäitjad olid siis vastavalt õpetajad Evi Laurik, Katre Veide ja Heidi Sild. Kandvas rollis - haraka osas oli õpetaja Merce Välis. Muna ema ehk kana osas esines Erika Heinmets, kes ülbe ninatarga asemel jälle oma armsa tibu leidis. Ja et kõik ikkagi toimuda saaks tegutses väga osava kujundaja ja lavaseadjana õpetaja Imbi Lehis. Piletilevi oli seekord 9.T klassi korraldada. Läbimüük oli vägev kokku kogunes paar kilo komme! Tükki mängisime nii oma kooliperele kui ka naabritele Haraka Lasteaias. Jagatud rõõm on poole suurem - tundus, et tegijate lust nakatas ka publikut ja publiku naer jällegi toetas näitlejaid. Suured tänud kõigile osalejatele, kes kiirel ajal ikka aega leidsid ning rõõmsalt kaasa tegid. Grupipilti tehes ütles õpetaja Merce, et kõik osatäitjad on oma nukuga ühte nägu läinud. No eks otsustage ise Ege Kuusk KUIDAS ME TEGIME NÄIDENDIT ISEMEELNE KUNINGAS Tarmo: Mina mängisin näidendis Kuningat. Mul oli kroon ja keep ja kingad, mis olid natukene suured. Õppimine ei olnud raske, kõik jäi kohe meelde. Tore oli käia selle näidendiga esinemas, sest kõigile meeldis. See oli lahe näidend ja naljakas ka. Jürgen: Mina mängisin näidendis röövlit ja pillimeest. Mulle meeldis röövel olla. Mul oli mõõk. Me õppisime näidendit iga päev ja see oli vahva. Me oleme teinud palju näidendeid. Mel-Andris: Mina mängisin ministrit. Mul oli pidulik riietus ja ma sain lõpuks Kuningaks. Mulle meeldis väga see Kuninga laul. Röövlid olid ka vägevad, neil olid püstol ja mõõk. Birgit mängis kokka, kes minestas. See oli päris naljakas. Mina pidin veel sirmi taga Robinit ja Jürgenit aitama. 12

13 TONDU HUVITAV TEADA KEVAD 2010 Õpetaja Monika Viispert: Kui ma seda jutukest internetist lugesin, mõtlesin kohe, et sellest tuleks meie klassi esituses naljakas ja vahva näidend. Nii ka läks, näidend oli menukas. Lapsed ootavad juba sulatatud vaha koos plaastritega. Lõpuks tutvustati ka töövahendeid. Kindlasti tekitas nii praktiline ilukool tüdrukutes soovi ka ise midagi korda saata ja kasvõi külastada kliendina seda kooli. aega, kui saaks uue näidendi õppida. ILUNÄDAL MEIE KOOLIS 2. märtsil sai hoo sisse meie kooli ilunädal, mis mõeldud kl ning PÕK-i õpilastele - eelkõige tüdrukutele. Esimeses õppetunnis said tüdrukud ning üks julge noormees teada, kuidas hooldada käsi. Kas on ikka moes tehisküüned ning kui tulipunaseks need lakkida, milline on kätehoolduse ABC ja kuidas ise valmistada puhtaid loodustooteid käte hooldamiseks. Õpetaja Kaija vastas õpilaste küsimustele ja kõik kätehooldusega seotud töövõtted tehti üheskoos ja üksteisele praktiliselt läbi. Üheskoos leiti aega ka koorimismassi ja avokaadomaski tegemiseks. Koorimismass segati kokku meest ja meresoolast ning toitev kätemask sai tehtud avokaadost, oliiviõlist ning sidrunist. Kõige lõppu jäi küünte kaunistamine. 3. märtsil toimus 7.-PÕK klassi tüdrukutele õppekäik Erakosmeetikakooli. Tüdrukud said teadmisi ilumaailma saladustest. Selles koolis võib tubli õpilane saada kosmeetiku, juuksuri ja küünetehniku elukutse ning seda 1.5 aastaga! Õppetöö on jaotatud kolme tsüklisse: teooria, salongipraktika ja eksamisessioon. Tüdrukud said näha kõigi kolme stuudio tööd, põnevaim neist tundus näohooldus ja jumestus. Huvi tekitasid ka depilatsiooni töövõtted, kus kasutati külma ja 4. märtsil toimus sinises saalis kosmeetikafirma MeiTan koolitus ja ilutoodete esitlus. MeiTan esitleb enam kui 400 unikaalset kosmeetika- ja hügieenitoodet. Tooted on välja töötatud Lõuna- Hiinas. Kõik tooted on valmistatud kõrgkvaliteetsest toorainest. MeiTan tähendab hiina keelest tõlgituna ilu tempel. See kosmeetika on looduslik, hoolikalt testitud, valmistatud ISO standardi järgi ja on saadav ainult MeiTan'i konsultantide kaudu. Ilunädala jooksul valmistasid meie kooli noormehed igale abikooli õpetajale riidest roosi. Õpiti ka lillede kinkimise tavasid. 8. märtsi hommikul üllatati meie kooli direktorit, õpetajaid ja ka söögitädisid omavalmistatud roosiga. Vahva nädal, täis uusi nippe ikka ilust meis ja meie ümber. Õpetaja Ingrid Astok 13

14 TONDU NOORED SULESEPAD KEVAD 2010 Kaur Madis Paldis: Kui ma väike olin, siis tahtsin saada politseinikuks. Praegu tahan õppida puutööd, tahaksin ka autot juhtima õppida. Arvan, et kulleritöö oleks ka hea. Kui ma saaksin võlurilt Sten Heinaru: Väiksena unistasin autost, uhkest majast ja ilusast koolist. Lähen õppima teeninduskooli, sest tahan saada kokaks või kondiitriks. Võlurilt soovin masinat, mille abil saaks ajas rännata, näiteks oleks põnev olla vanas Roomas. midagi soovida, siis oleks see langevarjuhüpe. Maryel Viirpalu: Lapsena unistasin lauljaks saamisest. Praegu soovin õppida lasteaiakasvataja abiks, kuna mulle meeldivad väiksed lapsed väga. Haldjalt sooviksin, et mul tulevikus oleks oma väike maja ja tore pere. Marina Tjagovskaja: Lapsena tahtsin saada kokaks, sest mulle õudselt meeldis süüa teha. Tegelikult tahangi tulevikus kokaks saada. Võlurilt soovin, et kui kool läbi on, siis ma ikka suhtleks Katiga edasi. Soovin ka oma klassile kõike head ja täitku võlur ka kõik nende soovid! 14

15 TONDU NOORED SULESEPAD KEVAD 2010 Martti Jürisaar: Lapsena tahtsin saada kopajuhiks, rongijuhiks, konstaabliks, vormelisõitjaks, autotuunijaks, telefonide remontijaks, ehitajaks ja vangla juristiks. Lähen õppima Kopli Ametikooli, sest tahan hakata kinnisvarahooldajaks. Haldjalt soovin endale, et mul oleks hea tervis ja et ma elus hakkama saaksin. Kristli Ivask: Väiksena tahtsin saada õpetajaks, mängisin kogu aeg kooli. Mõned õpilased olid pehmed mänguasjad ja mõned olid lihtsalt väljamõeldud. Tegelikult tahan nüüd õppida pagariks. Võlur võiks mind muuta selliseks kummituseks, keda kõik minu vaenlased kardaksid. Aga tegelikult soovin, et eksamid läheksid hästi ja minul ja minu perel kõik hästi läheks. Kaarel Ilings: Kui ma väike olin, unistasin mudelautodest, arvutimängudest ja mootorrattast. Kavatsen edasi õppima minna Vana-Vigalasse, et saada autoremondilukksepaks. Tahan saada ka krossisõitjaks. Võlurilt sooviksin oma mootorrattafirmat ja uhket autot. MarioKuur Lauriin Otsman: Väiksena unistasin loomaarsti tööst. Väiksena olin tihti maal vanaisa juures, kus on väga palju loomi. Olen seal paljude erinevate loomadega koos olnud ja mänginud. Nüüd tean, et arstiks saada pole üldse lihtne ja see on ikka suur vastutus ka. Leian, et kokaks õppida oleks väga huvitav. Praegu ma ei oska midagi haldjalt soovida, väiksena oleksin kindlasti soovinud oma linnakorterisse lehma või mõnda kana, et oleks tore hommikuti mune otsida. 15

16 TONDU NOORED SULESEPAD KEVAD 2010 Egert Soomeri: Lapsena unistasin saada kuulsaks muusikuks. Muusikaga tegelesin juba neljaaastaselt. Tahan saada hea hariduse, et edaspidises elus läbi lüüa. Ei ole veel otsustanud, kelleks saada tahan. Haldjalt paluksin oma maja looduskaunis kohas. Triinu Tuulik: Tahtsin kunagi saada kosmeetikasalongi juhatajaks. Ema järgi unistasin ka kohtusekretäri ametist. Ma ei teagi veel, kelleks saada tahan. Mitmeid mõtteid on peast läbi käinud. Haldjalt soovin, et mu elus läheks kõik hästi ja mul oleksid vanad sõbrad edasi. Veel soovin endale chihuahua koera. Silver Tammsaar: Kui ma väike olin, siis unistasin, et ma saaksin endale arvuti. Lähen õppima Vigalasse, kuna tahan saada ehitajaks ning mu sõbrad käivad ka seal. Võlurilt sooviksin endale I-phoni, läptoppi ja oma autot. Maiu Nukis: Ma tahtsin juba väiksena saada kokaks ja see unistus ei ole veel ära kadunud. Kui ma saaksin haldjalt midagi soovida, siis ma sooviksin, et saaksin olla ühe päeva nähtamatu. Karl Kaibald: Unistasin väiksena politseinikuks saamisest. Nüüd tahan saada programmeerijaks. Võlurilt sooviksin, et kõik hästi läheks. 16

17 TONDU HUVITAV TEADA KEVAD 2010 Egert: Ma arvan, et see kool on ajale vastupidav. Ma lähen sinna õppima automaalriks. Silver: Normaalne kool, õpetajad on normaalsed, koolikell oli ka väga hea, nagu tuletõrjehäire. Vahetundide ajal saab väljas käia. Hea, et autojuhiload saab ilma rahata teha. VANA-VIGALA TOOTMIS- JA TEHNIKAKOOL 9.aprillil sõitis IX klass Vana-Vigalasse. Tahtsime oma silmaga näha, mis kool on Vana-Vigala TTK ja kuidas oleks seal õppida. Vastuvõtt oli väga sõbralik. Meile räägiti põhjalikult nii õppimis- kui elamistingimustest ning tutvustati klasse, töökodasid ja ühiselamuid. Pärast pakuti teed ja ülimaitsvaid õpilaste valmistatud küpsetisi. Nägime ka vanu tuttavaid. Nii mõnelgi meie klassi õpilasel tekkis soov Vana-Vigalasse õppima minna. Pärast jagasime omavahel muljeid. Maiu: Minule jäi selline mulje, et Vana-Vigala koolis on väga head õpetajad, kes seletavad kõik õppimisasjad hästi ära. Aga ühikaelu tundus päris karm õpilaskodus on valvurid ja igasugused pättused on keelatud. Ma arvan, et sellest koolist saab kokaameti hästi kätte. Kaarel: Õpetajad olid toredad, vastuvõtt sõbralik. Minu isa õppis ka selles koolis, ta rääkis mulle, kuidas nad poistega seal lähedal õunaraksus käisid. Mulle meeldib, et on head sportimisvõimalused ja autoralliring ka. Karl: Kool nägi vanaaegne välja. Vana-Vigala on Tallinnast väga kaugel. Marina: Mina sinna kooli ei lähe, sest mulle ei meeldi maakohad ja ma ei taha ühiselamus elada. Triinu: See kool asub väikses maakohas, täiesti omaette. Kooli välimus mulle ei meeldinud, aga seal koolis hoolitakse oma õpilastest väga, on võimalik saada rahalisi toetusi. Kaks korda kuus makstakse kojusõit kinni. Lauriin: See on isegi hea, et see kool ei ole kaubanduskeskuste lähedal. Kooli välimus on praegu küll vanaaegne, aga põhimõtted ja suhtumine on hea. Sten: Hea, et koolipäeva keskel on tund aega vaba aega. Õpetajad tundusid lahked olevat. Ma lähen küll sinna kooli. Kui õppimine ja käitumine korras, saab 600 krooni stippi kuus. Kaur: Seal saab õppida kokaks, automaalriks, ehitajaks ja kodumajandust. Õpilaste muljed kirjutas üles õpetaja Kaie Henk. 17

18 TONDU HUVITAV TEADA KEVAD 2010 taustalauljad olid Keity ja Carmen 1A klassist, Maria 2A klassist ja Tarmo 3A klassist. Tarmo üllatas publikut temperamentse breiktantsuga ning pälvis publikult tugeva aplausi ning žüriilt diplomi. Kõik meie esinejad said tänukirja tubli esinemise eest ja Mel-Andris suure-suure karumõmmi ning diplomi. Ka õpetajaid tänati lillede ja tänukirjaga. VABARIIKLIK LAULUVÕISTLUS TARTUS toimus Tartus Hariduslike Erivajadustega Laste ja Noorte Lauluvõistlus. Seekordseks võõrustajaks ja konkursi korraldajaks oli Tartu Kroonuaia Kool. See kool on üks vanemaid ja suuremaid erikoolide seas Eestis, asutatud aastal. Kool on oma ajaloo jooksul korduvalt vahetanud nimetusi ja asukohta- kord Kroonuaia tänaval, siis Puiestee tänaval, siis jälle Kroonuaia tänaval. Uueks pöördepunktiks kooli ajaloos kujunes 2001.a. kevad, mil taas Kroonuaia tänava hoonest koliti Puiestee tänavale ja alates 2002/2003 õppeaastast hakkas kool tegutsema kakskeelsena aadressil Puiestee 62 (endine Tartu Raadi Gümnaasiumi hoone). Üllatuskülaliseks oli Arnold Oksmaa, kelle hoogsate laulude saatel kõik kohalviibijad kohe tantsupõrandale tõttasid. Kindlasti mäletavad Arnoldi lauljatee algust meie kooli vanemad õpetajad, sest on ju Arnold Oksmaa meie kooli lõpetanud. Nüüdseks on Arnold kujunenud tubliks ja kaasakiskuvaks artistiks, kes oskab publiku elama panna. Alustasime sõitu Tartusse juba pool kaheksa hommikul - pidime ju kell 11 esinemiseks valmis olema. Tuju oli kõigil hea ja sõit ei tundunudki nii pikk. Saime pisut mikrofoniproovi teha ja konkurss algas. Seekord oli esinejaid väga palju-soliste ja ansamblilauljaid kokku peaaegu 100! Edukalt esindas meie kooli algklasside ansambel ja solist Mel-Andris 3A klassist, kes saavutasid nooremas vanuserühmas III koha. Tublid Järgmisel aastal korraldab lauluvõistluse Raikküla Kool. Muusikaõpetaja Mare Parkala 18

19 TONDU HUVITAV TEADA KEVAD 2010 pääsevad Laulukarussell 2010 lõppvooru televisioonis. Muusikaõpetaja Mare Parkala PROJEKT TERE KEVAD 2010 LAULUKARUSELL aprillil toimus Lilleküla Gümnaasiumis lauluvõistluse Laulukarusell 2010 Kristiine linnaosa eelvoor. Noori lauljaid tervitas Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb. Esmakordselt võtsid Laulukarussellist osa ka meie kooli laululapsed: aastaste vanuses osalesid Tarmo ja Mel-Andris 3A klassist, aastaste vanuses esines Maria 2A klassist. Meie laululapsed olid tublid ja esinesid igati hästi. Meie konkurentideks olid laululapsed Kristiine Gümnaasiumist, Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolist ja Minimuusikali laulustuudiost. Esimeses hääletusvoorus jagas žürii täiesti võrdselt punkte kõigi lauljate vahel, paremuse selgitas teine hääletusvoor, kus parimateks tunnistati Kaunite Kunstide Kooli lauljad. Meie kooli soliste Mel- Andrist ja Tarmot tõsteti esile ilmeka ja julge esinemise eest ning eripreemiaks said tublid laulupoisid suured šokolaaditahvlid. Kõiki esinejaid tänati ning kosutuseks sai iga laulja väikese mahlapaki ja pisikese šokolaadi. Tallinna I Internaatkool osaleb märtsist maini projektis Tere kevad Loodusvaatluste käigus uurivad õpilased kevade saabumise märke. Kirja pannakse liikide esmakordse nägemise või kuulmise kuupäev. Meie kooli ümber on õpilased juba märgatud ringi lendamas väikest koerliblikat, saabunud on ka laululinnud: kuldnokk, metsvint ja linavästrik. Peale vaatluste on kõigil võimalik osa võtta mitmetest lisategevustest: luuletada, joonistada, pildistada, osaleda viktoriinis ning postitada oma muljeid loodusvaatlustest foorumisse. alik=foorum&fail=foorum Jutukese pani kirja PÕK ja õpetaja Kaija Mölder Linnaosa võitjad osalevad mai alguses Tallinna voorus ja sealt juba edasi valitakse parimad, kes 19

20 TONDU VAATAN MAAILMA KEVAD 2010 VIKERKAARESAAR MAUI Maui saar asub Hawaii saarestikus keset Vaikset ookeani. Maui on Hawaii saartest suuruselt teine saar. Aasta keskmine õhutemperatuur on seal 25 kraadi, seega elamiseks ideaalne paik ning seepärast kutsutakse seda Jumalate elupaigaks Maal. Päev ja öö on seal ühepikkused, mõlemad 12 tundi, seega meie mõistes suvel tundus öö väga-väga pikk ja õhtul läks kiiresti pimedaks. Siis oli mõnus ookeani kaldal lõkketule ääres istuda. Nii ilusat ja säravate tähtedega öist taevast kahjuks Eestis ei näe. Ja Kuu on seal taevas hoopis teistpidi. Kui meil Eestis oli keskpäev, siis seal oli südaöö, ajavahe oli 12 tundi. Meie ööbimispaik oli otse Vaikse ookeani kaldal. Hommikul õppisime gigongi, mida õpetas meile üks hiinlane Amy, kes elab juba 12 aastat Mauil. See on hommikune treening, mille abil on võimalik täita oma keha energiaga. Samuti õpetas ta meile hawaii massaaži, mille nimi oli lomi-lomi. Sain ka seda massaaži nautida. Oli ikka hea küll! 20

21 TONDU VAATAN MAAILMA KEVAD 2010 Saar on tuntud armastuse saarena, isegi paljud kivid on rannal südamekujulised. Suureks elamuseks oli olla vulkaanikraatri tipus (4 km üle merepinna), kus saatsime päikese looja ja samas hakkas teiselt poolt taevas tõusma täiskuu. Mäest all sõites kogesime loodusnähtust, millest ei olnud ma varem kuulnudki see oli kuuvikerkaar öises taevas valge kaar. Imelised olid Mauil ookeanis peegelduvad suured eriliselt kirkad vikerkaared. olid eriliselt Sageli oli koguni kaks vikerkaart korraga. Sõitsime laevaga Lahai saarele. See saar on kuulus selle poolest, et seal käiakse abiellumas. Mäe tipul, kus käisime päikeseloojangut vaatamas, leidsime kividest kirjutatud kirjakese Will you marry me? (Kas sa abiellud minuga?) Järgmisel õhtul oli seal vastus Yes! ja samal õhtul olid hotellis Five Seasons Reasort suured pulmad. See hotell oli viie tärni hotell ning seal oli abiellunud ka üks maailma rikkamatest inimestest Bill Gates. Mauil oli veel palju elamusi. Eriliselt nauditav on seal loodus ja ookean. Laeva ümber võis näha vaalasid veest välja hüppamas. Nad õpetasid oma poegi ujuma. Teravaks elamuseks oli tsunamihäire. Eelmisel õhtul oli Tšiilis tugev maavärisemine. Hommikul kell pool kuus anti tsunamihäire: oli oodata hiidlainet, mis oleks meie hotelli merre pühkinud. Evakueerusime mägedesse. Meie ees avanes ookeanipanoraam. Õnneks jäi hiidlaine tulemata. Kokkuvõtteks võib öelda, et sain käia maapealses paradiisis. 4A klassijuhataja Sirly Eelmets 21

22 TONDU UUT JA HUVITAVAT KEVAD 2010 SÜDAMENÄDAL JA PROJEKT AKTIIVNE JA TURVALINE KOOLIPÄEV klassides said sõna ka igapäevases koolielus vähem aktiivsed õpilased. Meie kool osaleb 3-aastases rahvusvahelises projektis "Aktiivne ja turvaline koolipäev". Projektis osalevad 45 kooli Tallinnast ja 45 kooli Turust. Projekti eesmärgiks on suurendada õpilaste turvalisust ja aktiivsust koolis. Seda nii tundides, kui just eriti väljaspool tunde, vahetundides ja peale kooli. Tähtsal kohal on ka koostöö partneritega väljastpoolt kooli. 13. aprillil viisid Südamenädala raames Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengid koos kooli töötajatega läbi Tervisepäeva abikooli õpilastele. Kahe tunni jooksul toimusid terviseteemalised grupitööd õpilaste aktiivsel osavõtul. Kõik osa võtnud grupid valmistasid plakati tervislikest ja ebatervislikest valikutest elus ja esitlesid oma plakatil olevaid mõtteid suulise arutelu vormis teistele. Valminud plakateid saab näha kooli ruumides oleval näitusel alates 19. aprillist, mil meie koolis on Lahtiste Uste Nädal. Üritus oli lõbus ja toimekas ning õpetajad olid positiivselt üllatunud oma õpilaste heast esinemisoskusest. Väga tore oli, et vanemates Ürituse lõppedes jagasid kõrgkoolis terviseedendust tudeerivad neiud lastele meenutuseks helkureid ja vanemate klasside õpilastele ka tervise ohtudest teavitavaid voldikud. Suur tänu aktiivsetele neidudele, kes meie üleskutsele vastasid: Sandra Mägi, Liisa Salak, Laura Randoja, Hanna Tasa ja nende õppejõule Pille Javedile. Loodame väga, et meie koostöö jätkub ja laieneb ka tulevikus saavad õpilased osaleda põnevates ja harivates tegevustes ning tulevased terviseedendajad omandada vajalikke praktikakogemusi. Projektijuht Saale Kibin Lisaks toimus huvijuhi eestvedamisel veel mitmeid huvitavaid üritusi, näiteks Esmaabikursus 22

23 TONDU VAATAN MAAILMA KEVAD 2010 väga huvi Mirja koostatud õppematerjal vanemale kooliastmele, mis käsitles õpilaste turvalisuse suurendamist läbi enesetaju ja sotsiaalsete oskuste arendamise ning neid igapäevalus ümbritsevate ohtude suurema teadvustamise läbi aprillil tulid Soome kolleegid vastukülakäigule Tallinnasse ja Mirja külastas meie kooli. Tutvustasin talle meie koolimaja, peagi PARTNERID TURU LINNAST märtsil käisin projekti Aktiivne ja turvaline koolipäev arendusrühma liikmena Turus ja tutvusin sealse Luolanvuoren koulu igapäevaelu ja toimimisega. Mind võttis vastu ja tutvustas oma kooli klassiõpetaja ja eripedagoog Mirja Ylenius- Lehtonen. Tutvusin kooli ruumidega, jälgisin Mirja õpetatava klassi, autistide klassi ja aspergerklassi tunde, osalesin vahetunnitegevustes ning tutvusin osaga kooli õpetajatest. Kahe inimesega sellest koolist sain rääkida ka Eesti keeles - ühel soomlasest meesõpetajal oli kokkupuuteid Eestiga ja huvi eesti keele vastu, Mirja klassi üks abiõpetajatest oli aga Soomes elav eestlanna Kersti. avatavat poeklassi toimetulekukooli õpilastele. Külastasime ka tunde - abikooli 7. klassi matemaatikatundi, 8. klassi käsitöötundi (nii poiste kui tüdrukute käsitöö), toimetulekukoolis kunstitundi, emakeele tundi ja autistide klassi võimlemistundi ning oma tööd tutvustas ka kooli logopeed. Tänan kõiki Soome kolleegi võõrustanud pedagooge! Mirjale jätsid eriti toreda mulje meie kunsti- ja käsitöötunnid ning õpetajana sai ta mitmeid uusi ideid oma tööks. Ootame Mirjaga kannatamatult meie koostöö jätkumist ja jällenägemist sügisel Turus! Projektijuht Saale Kibin Minu jaoks oligi kõige suurem erinevus Eesti ja Soome erikoolide vahel sealne abipersonali rohkus (abiõpetajad) ning samas kvalifitseeritud tugipersonali vähesus (psühholoog, logopeed, huvijuht). Üllatusi oli veelgi - Soome koolis ei olnud raamatukogu, kuid oli suur saun, mida õpilased ja õpetajad pidevalt kasutasid. Kooli igapäevane õppetöö sarnanes siiski suures osas meie koolis olevaga. Psühholoogina pakkus mulle 23

24 TONDU UUT JA HUVITAVAT KEVAD 2010 INTERVJUU ÕPETAJA MATI UMMERIGA Mis spordialaga Te vabal ajal tegelete? Vabal ajal teen praegu harva sporti, aga meeldib teha igasugust füüsilist tööd suvekodus. Omal ajal tegelesin kergejõustikuga, tulin NSV Liidu Relvajõudude meistrivõistlustel Sevastoopolis 5.- daks, ENSV kergejõustikukoondise liige ( ), olin aastaid vabariikliku spordiühingu Jõud rekordiomanik kolmikhüppes, Eesti-ja Balti Kõrgkoolide meister jpm. Alustasin sportimist 9-aastaselt,sain mitmekülgse sportliku ettevalmistuse (I spordijärk seitsmel spordialal ) Olen osalenud vabariiklikel võistlustel ka korvpallis ja tulnud pioneeride Eesti meistriks ja jalgpallis ning males (12-aastaselt mängisin viiki 16 kordse Eesti meistri Jüri Randviiruga). Sinasõber olen olnud suusatamise, jalgpalli, korvpalli, võrkpall, tõstmise lauatennise, male ja enamuse teiste spordialadega. Lubasin kord endale, et kunagi sooritan ka mõned langevarjuhüpped -ja suusahüpped suurelt mäelt (väikeselt olen hüpanud), aga seda lubadust pole suutnud täita. Nuuks! Osalesin 2 korda ka laulu-ja tantsupeol rahvatantsus. Miks Te siia kooli õpetajaks tulite? Mulle meeldib see kool hirmsasti, toredad õpetajad ümberringi ja õpilased ka. Muide ega siia õpetajaks tulla nii lihtne polnudki. Samas huvitav kokkusattumus on see, et minu endised õpetajadõppejõud ülikoolis Rein Sprenk ja Carles Vallmann on olnud ka omal ajal siin koolis õpetajad. Mis Teile siin koolis meeldib? Kõik meeldib, ei meeldi ainul see, et suure spordikompleksi ehitus ära jäi, vaat see oleks ikka asi olnud. Millega Te vabal ajal tegelete? Vaba aega on väga vähe. Tegelen spordiürituste korraldamise ja läbiviimisega, varem ka spordikohtuniku tööga. Olen läbi viinud kõikvõimalikke spordiüritusi kasvõi näiteks Põhja- Tallinna ja Soome Kotka linna sõpruskohtumisi korvpallis, Eesti energiafirmade (100) spordiüritusi jne. ikka väga palju võistlusi ja spordiüritusi. Oleme kuulnud, et Te tegelete ka autoralliga? Olen tegelenud mingil määral jah, aga mitte päris tõsiselt Kus Te reisinud olete? Omal ajal olen väga palju reisinud Nõukogude Liidu piires seoses võistlussõitudega. Muidu olen käinud Tuneesias, USA -s, Hispaanias, Kreekas, Saksamaal, Soomes (palju), Rootsis, sel sügisel Kreekas, aastavahetusel aga Egiptuses. Olen käinud mõnes riigis mitmeid kordi, aga enam eriti ei meeldi reisida. Vist valetan, natukene ikka meeldib ka. Kas Te olete kokku puutunud neegritega? Ei ole, ainult kaugelt näinud. Sportlastena nad mulle sümpatiseerivad, andekad, võimekad. Kaarel Ilings, Silver Tammsaar ja Egert Soomeri 9A klassist 24

25 TONDU UUT JA HUVITAVAT KEVAD 2010 MIKS ALUSTADA LIIKUMISEGA? Miks peaks alustama aktiivse ja tervisliku liikumisega? Põhjusi on mitmeid. 1. Parandame oma kehalist võimekust. 2. Alandame kaalu ning ennetame haigusi. Jalutamine, kepikõnd ja jooksmine ei nõua südamelt väga suurt pingutust,kuid nende mõju organismile on väga suur. Kehaline aktiivsus mõjub vererõhule, vere hüübimisomadustele, ülekaalule, rasvumusele, luustikule. Mida rohkem Sa liigud, seda suurem on selle positiivne mõju tervisele. Südamele avaldab positiivset mõju, kui olla kehaliselt aktiivne 2-3 korda nädalas. Kehakaalu vähendamiseks peab koormuse kestvus olema nädalas kokku üle 3 tunni. Liikumisega tegelemisel on vajalik teada, mis tüüpi liikumine on kõige otstarbekam Sinu poolt seatud eesmärkide saavutamisel. Siinkohal on väga hea, kui Sul on treener või õpetaja, kes aitab koostada treeningplaane, annab juhiseid, millise liikumisega saavutad soovitud mõju tervisele. Igapäevase vastupidavussuunalise treeningu mõjul toimuvad muutused: lihastes energiavarustuses südame ja kopsude töös lihaste verevarustuses vastupidavuses (jõuad rohkem) meeleolus (oled rõõmsam) välimuses ( muutud kenamaks!) haigused ohustavad Sind vähem. Sinu tervis on Su enda kätes. Liigu terviseks! Algmaterjali võid leida kus Martin Mooses annab häid nõuandeid. Õpetaja Heidi Sild MUHUS JA SAAREMAAL 17. märtsil veetsime terve pika päeva saartel, täpsemalt Muhus ja Saaremaal. Muidugi oli sõit pikk ja veidi tüütav, aga koos sõpradega Õismäe Koolist läks aeg bussis ning parvlaeval üsna kiiresti. Meie kooli õpilasi oli 5A, 6A, 8A ja 9A klassist ning toimetulekukoolist- kokku 13 õpilast. Koos oli meil tore ja huvitav. Tänu Nele vanaisa Endlile saime nendest saartest palju teada. Külastasime jaanalinnufarmi, Kuressaare linnust ning käisime ära ka Suure Tõllu ning tema naise Pireti juures. Kuressaares tervitas meid kevadiselt särav päike ning lindude laul. Ometi oli linn kuidagi inimtühi. Valitsevale talvisele vaikusele oli lihtne seletus: enamik SPA-sid oli veel suletud ja turiste ning puhkajaid oli vähe. Tundus, et õpilastele meeldis kõige rohkem parvlaevaga sõitmine ja üksteisega sõbraks saamine. Õpiti nii vene kui ka eesti keelt- nii see keelekümblus käima peabki. Suured TÄNUD Õismäe kooli huvijuht Jelenale, kes kirjutas projekti ning sõit Saaremaale saigi teoks! Huvijuht Maire Paluver 25

26 TONDU VARSTI TULEMAS KEVAD 2010 Tallinna I Internaatkoolil on taas hea meel kutsuda oma vanu sõpru osa saama kunstiprojektist Valgele valgega ehk värviliselt! Projekt on kestnud juba kolm aastat, pöörates tähelepanu teemadele, mis puudutavad nii meid endid, meie kodu kui ka meid ümbritsevat loodust. Käesoleval aastal laseme end inspireerida kevadistest lilledest, räägime õidepuhkevast loodusest ning õpime seda vaatlema ning kujutama. Laseme fantaasial lennata: seome looduses toimuva ime muinasjuttudest pärit lillehaldjate ja võlukübaratega - suhtleme üksteisega lillede keeles. Projektist osa võtta soovijad leiavad koos juhendajaga kokku kuni viis sõpra ning joonistavad või meisterdavad üheskoos loovtöö teemal Lillede keeles ning saadavad selle hiljemalt 10. maiks 2010.a Tallinna I Internaatkooli. Loovtööd võib valmistada vabalt valitud materjalidest ning tehnikates, kuid nad peavad olema võimalikult lihtsalt eksponeeritavad. Töödele võite lisada kirjalikke kommentaare, luuletusi või fotosid, mis aitavad mõista tööde sisu. Laekunud tööd vaatab üle žürii ning tunnustab parimaid. Teie loomingust panevad projekti organisaatorid kunstipäevaks kokku näituse, mida saab hiljem ka internetist vaadata. Kunstipäev toimub 25. mail 2010.a Tallinna Botaanikaaias. Päeva jooksul jõuame uudistada taimi, meisterdada lilli, pidada piknikut ning tunnustada parimate tööde autoreid näituste ülespanek kell näituste avamine kell õpilaskodu õpilaste näidend Hoolekogule sinises saalis Toimetulekukooli päev kell 9:00 õppeklassi Pood avamine lahtised tunnid 9:25-11:10 töötoad kell 11:20-12:05 näidend "Kuldhani" kell 12:30 esitavad kl. ja kl. õpilased sinises saalis Abikooli päev kell 9:00 kooli tutvustus sinises saalis kell 9:25-11:10 lahtised tunnid kell 11:20 näidend "Isemoodi kuningas" esitavad 3.a klassi õpilased sinises saalis Hoolduskooli päev kell 9:00-12:00 avatud uksed Käo Päevakeskuses ja Kiili tänava õppeklassides 26