tondu tallinna tondi põhikooli ajaleht nr. 47 KEVAD 2014 Kevadine rõõm Kevad, oh, kevad, nii armas meil oled. Ilusad värvid ja linnulaul kaunis sinuga

Väljavõte

1 tondu tallinna tondi põhikooli ajaleht nr. 47 KEVAD 2014 Kevadine rõõm Kevad, oh, kevad, nii armas meil oled. Ilusad värvid ja linnulaul kaunis sinuga kaasa tulid. Kevad, oh, kevad, tood rõõmu me hinge, kevadeväsimust mõnele ka. Kevadeaeg, kaunis see aeg, puudel on pungad ja õitsevad lilled. Ilm on nii ilus ja läheb roheliseks me kodumaa. Anne Tammiste 8.A SELLES LEHES EMAKEELENÄDAL ABIKOOLIS (loe LK 2-4) TEATRIKUU TOIMETULEKUKOOLIS (loe LK 5-7) EMAKEELEPÄEVA BINGO (loe LK 8) METSARAHVA PEREPIDU (loe LK 8-9) SAUE GÜMNAASIUMI TEATRIFESTIVAL (loe LK 10) KRÕF (loe LK 11) NIGULISTE KIRIKU MUUSEUM (loe LK 12-13) ÕPILASKODU TEATRISKÄIK (loe LK 13) KEVAD TALLINNA LOOMAAIAS (loe LK 14-15) KÜLAS VAHIPATALJONIL (loe LK 16) TALLINNA BOTAANIKAAIAS (loe LK 17) LIIKUMISAASTA 2014 (loe LK 18-19) KUNSTINÄITUS ERIVAJADUSTEGA LASTE TOETAMISEKS (loe LK 20) LÕPETAJAD (loe LK 21-23) VALGEGA VALGELE (loe LK 24)

2 Koolielu Emakeelenädal abikoolis Meie emakeelenädala selle aasta teemaks oli Laulupidu ja sellesuvise laulupeo teema Aja puudutus. Puudutuse aeg. Esmaspäeval juhatasid nädala sisse 9.A, 8.A ja 8.V klass. 9.A klass andis põhjaliku ja hästiesitatud ülevaate meie laulupidude ajaloost. 8.A ja 8.V klassi esinemine keskendus kahele olulisele märksõnale aeg ja puudutus. Peatusime ja mõtlesime, mis on see, mis meid elus päriselt puudutab. Esitused olid kaasahaaravad ja meeldisid õpilastele väga. 2

3 Koolielu 4.V, 6.V ja 9.V olid koostanud pilkupüüdva stendi laulupidude kohta. Kogu nädal oli täis ootust, nalja, ootamatuid kohtumisi ja muidu siginat-saginat. See käib alati kaasas emakeelenädala näitemängudega. Seekord esitati seitse lühinäidendit. 1.A klassi õpilased tuletasid meile meelde igaks elujuhtumiks sobivaid vanasõnu. Näidenditega esinesid 2.A ja 2. V (koos), 3.A, 4.A, 5.A, 5.B, 6.A, 7.A. Kõik klassid olid hoolega harjutanud, mütsiga ei tulnud keegi lööma. Otsustasime, et Tartusse Savilinnu teatrifestivalile sõidavad 7.A klassi õpilased oma näidendiga Koolipoisi mure. Aitäh kõigile osalenud õpetajatele ja õpilastele toredate elamuste eest! õpetaja Anne Eeljõe 3

4 Koolielu 4

5 Koolielu Teatrikuu toimetulekukoolis Märts on teatrikuu. Teatrikuul etendus meil kuus vahvat näidendit. Teemadeks olid sel aastal hoolivus ja sallivus, mis on meie kooli selle õppeaasta tähtsaim pidepunkt ning Läänemere aastale pühendatud mereteema. Näitlejateks said olla kõik meie õpilased. Näidendid pakkusid elamusi nii silmale, kõrvale kui ka hingele. Sel aastal moodustasime õpetajatest žürii, kes valis siis enim meeldinud lavastuse ja osatäitmised. Õpetaja Marju Timmotalo klass etendas loo Muinasjutt valgest pullikesest. Lõbus valge pullike õpetas meile, et igaühel võib olla oma tõde- tähtis on jääda iseendaks ja olla just selline, nagu oled. See näidend valiti õpetajate poolt parimaks lavastuseks ja parimad osatäitmised valis žürii just sellest näidendist. Parim peaosatäitja oli Joonas Art pullikesena ja parim kõrvalosa Raneli konn. Õpetaja Anu Katteli klassi muusikaline näidend Kassid läksid kalale tutvustas meie mere erinevaid kalu. Eripreemia sai Martin teksti ilmeka esitamise eest kassi rollis. Õpetaja Mare Valk koos õpilastega etendasid Helde puu, mis oli lugu sõprusest ja hoolimisest lapse ja puu vahel. Näidend sai eripreemia emotsionaalse esituse eest. Õpetajate Helen Kääniku ja Juta Eesmaa klassid mängisid loo Väike merineitsi. Oli muinasjutuliselt ilus aga ka kurb lugu merineitsi ja noore printsi armastusest. Näidend sai eripreemia muusikalise kujunduse ja grimmi eest. Triin pälvis parima peaosatäitja tiitli merineitsi rolli eest. Parim kõrvalosatäitja oli Marko merenõia rollis. Õpetajad Ege Kuusk ja Helle Perle olid valinud oma õpilastele esitamiseks vana Läänemere muistendi Merepulm, kus kalameeste unenägu tõi neile suure õnne. Parima kõrvalosa preemia sai Rasmus tüürimehe meeldejääva rolli eest. Õpetaja Evi Lauriku klass esitas lugulaulu Miki merehädas. Miki mereseiklus esitati väga tunderikkalt ja ilmekalt. Teine parima kõrvaosatäitmise preemia läks Stenile Miki rolli eest. õpetaja Ege Kuusk 5

6 Koolielu 6

7 Koolielu 7

8 Tunnen huvi 14. märtsil toimus Tuisu tänaval emakeelepäeva BINGO Enne mängu algust loositi värvide alusel kolm võistkonda (kollane, roheline ja sinine). Iga võistkond sai valida kolme erineva teemaga mängualuse vahelt endale meeldiva. Teemadeks olid numbrid, loomad ja värvid. Loosimine toimus arvuti vahendusel, publiku seast hõigati stopp. Ekraanile ilmus pilt ja kõik osalejad nimetasid ja viiplesid.võistkond kattis mängualusel pildi. Kõik, kes mängualuse täis said hõikasid BINGO. Metsarahva perepidu Veebruaris haarab meie kooli õpetajaid ikka kange tahtmine saada lavale näitlema. Juba neljandat korda tuli kokku õpetajate Salongteater ja etendus järjekordne näidend Metsarahva perepidu. Aga et kõik ausalt ära rääkida, alustame algusest. Mõte kirjutada selline näidend sai alguse meie kooli selle aasta motost - oleme hoolivad ja sallivad. Väga hea võimalus inimeste käitumises e iseloomustamiseks on panna loomad rääkima ja tegutsema, nagu inimesed. Nii on kergem enda üle naerda ja ka oma vigu tunnistada. Lugu räägib tublist jäneseperest, kes on harjunud olema parimad igal alal. Neil ei tule pähegi, et keegi võiks olla veel ilusam targem või osavam kui nemad. Kõik võistlused ja konkursid oleks nagu neile loodud. Sest nemad ongi parimad! Aga metsaserval elab tore, kuid natuke ulakas rebasepoiss, kelle elus ei ole kõik läinud väga lihtsalt ja kergesti. Tema ema ja isa on pikaks ajaks teise metsa ära sõitnud ja tema peab elus oma peaga hakkama saama. Samal ajal jõuab nende metsa kuulus telesaade Perepidu preili Ilvese juhtimisel! Kes peaks seal esinema ja kes võiks võita? Ja mis kõik siis saama hakkab ja millega see lõppeb? 8

9 Tunnen huvi Ühte võib öelda - ka karu aetakse talveunest üles ja pannakse laulma ja tantsima, jänestest ja rebasest rääkimata. Tähtsad otsused nõuavad publiku sekkumist ja õigluse mõistmist! Ja tundub, et meie koolipere tegi otsuse oma südame järgi võitis hoolivus ja sallivus. Näidend osales ka üle-eestilisel õpetajate teatrifestivalil Sillad ja Saue Gümnaasiumi II teatrifestivalil. õpetaja Ege Kuusk 9

10 Tunnen huvi Õpetajad Saue Gümnaasiumi teatrifestivalil 10.aprillil osalesid meie kooli õpetajad Marge, Kaie, Silvia, Maire, Evi ja Ege teatrifestivalil Saue Gümnaasiumis etendusega Perepidu. Õpetajate esinemist hindasid professionaalsed näitlejad ja õpilasžürii. Saime teise koha. Seekord märgiti ära unist karuema mänginud õpetaja Evi. Õpetajad tundsid rõõmu näitlemisest. Tore oli mängida täissaalile, kus õpilased hoogsalt plaksutasid ja kaasa elasid! 8.märtsil osalesid õpetajad etendusega Perepidu õpetajate teatrifestivalil Sillad 2014 Viljandis. Õpetajate teatrifestival toimus juba kuueteistkümnendat korda! Esimene festival toimus aastal Endla teatris. Meie kool on osalenud festivalil kaheksa aastat tagasi koos Võrokeste Seltsiga ja etenduseks oli seekord A.Kõivu kirjutatud Buss. Seekord viisid meie kooli kuus õpetajat Ege Kuusk, Silvia Paluver, Evi Laurik, Kaie Henk, Marge Süld ja huvijuht Maire Paluver festivalile rahvaliku jandi Perepidu ehk tarkus tuleb peale rumaluse, mille kirjutas õpetaja Ege Kuusk. Reisisime Viljandisse Marge autoga, mis mahutas meie näitlejad ja dekoratsioonid. Meie esinemine toimus järjekorras teisena. Kokku esines kaheksateist gruppi üle kogu Eestimaa. Väga põnev kuid ka veidi väsitav oli vaadata kahe päevaga kaheksateist etendust. 10

11 Tunnen huvi KRÕF Abikooli sügispeol said kõik näha 2.A ja 2.V klassi esituses muusikali Naeris. Saime oma muusikali kohta palju kiidusõnu nii teistelt õpetajatelt ja õpilastelt kui ka lapsevanematelt. Direktor ja õppealajuhataja arvasid koguni, et nii toredasti selgeks õpitud looga tuleks esineda ka väljaspool meie kooli. Nii me otsustasimegi osaleda pealinna algklasside lühinäidendite festivalil KRÕF (Koolirõõmu ja -õnne festival). Festival toimus Tallinna Ühisgümnaasiumis laupäeval 5. aprillil. Kokku osales festivalil 235 õpilast 14-st Tallinna koolist. Nende hulgas esinesime ka meie, 2.A ja 2.V klassi õpilased koos klassijuhatajatega, klaveril saatis meid õpetaja Mare Parkala. Esinemise päeval olime hommikust saadik pisut ärevil. Eriti suur elevus tekkis aga siis, kui võõrasse koolimajja jõudsime. See oli hoopis teistsugune kui meie kool. Meid juhatati ühte klassi, kus saime kostüümid selga panna. Kostüümid otsisid meile etenduse jaoks vanemad ning need olid seekord isegi uhkemad kui eelmisel korral. Aitäh selle eest vanematele! Kui olime kostüümid selga pannud, jõudiski kätte aeg saali minna. Saalis autasustati veel eelmise esinejate-grupi osalejaid ning seejärel oli meie kord lavale astuda. Esinemise ärevus oli seekord hoopis suurem kui oma koolis. Saalis oli palju võõraid inimesi ning lisaks veel lauad, mille taga istus žürii. See oli pisut hirmutav, aga me olime tublid, võtsime end kokku ning esinesime julgelt. Saime publikult tänutäheks pika tugeva aplausi. Näidendeid hindas žürii, kuhu kuulusid näitleja Inga Lunge, Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuri- ja noorsootöö osakonna juhataja Kristjan Saar, Tallinna TV teleajakirjanik Mari Torga, näitleja ja Tallinna Ühisgümnaasiumi teatriklassi pedagoog Aita Vaher ning sama kooli õppealajuhataja ja festivali algataja Aime Niidas. Esinejaid ei pandud paremusjärjekorda, aukirjadega tunnustati kõiki kollektiive ja toodi välja nende tugevad küljed. Meie saime tänukirja festivalil osalemise eest ning lisaks aukirja lustliku ja julge esituse ning kaasahaarava lavastuse eest. Eraldi kiideti veel Markkust julge ja meeldejääva rolli eest. Kõik osalejad said mälestuseks KRÕFi logoga meene ja maiustusi. KRÕFil osalemine oli meie jaoks tore kogemus, mida ka hiljem rõõmu ja elevusega meenutada. Teame nüüd, et saame esinemisega väga hästi hakkama isegi suure hulga võõraste inimeste ees väljaspool oma kooli. See teadmine annab meile julgust osaleda ka edaspidi uutes ja huvitavates tegemistes. 2.A ja 2.V klassi nimel Marge Süld, 2.V klassi õpetaja 11

12 Uut ja põnevat Kunstiuurijad Niguliste kiriku muuseumis Tallinna vanalinnas Harjumäel uisuplatsi kõrval asub Niguliste kirik. Teise klassi õpilased muutusid üheks tunniks kunsti-uurijateks ja said õppida säilitama vana aja kunsti. Niguliste kiriku kapp-altar on uhke ja hästi säilinud keskajal valmistatud altar. See telliti Saksamaa linna Lübecki meistri Hermen Rode töökojast. Tallinnasse jõudis altar 1481 aastal, olles siin juba 533 aastat. Kapp-altaril on üle 40 piiblitegelase ja pühaku kujukest. 500 aasta jooksul on kujud määrdunud ja muutunud tumedaks. Konservaatorid on meistrid, kes oskavad kujusid puhastada ja uurida. Õpilased said ise puhastada pilti vana värvi alt. Järjest nähtavamaks muutuvat pühaku kuju oli põnev uurida. Tööd tehes pidi olema väga ettevaatlik, et kunstiteost ei lõhuks. Olime tõelised meistrid. Tulge 2.a ja 2.v klassi vaatama meie raamitud töid! Rohkem uuri Rode altari puhastamisest Niguliste kiriku lehelt internetis: 2.a ja 2.v klassi tegemisi kajastas õpetaja Evelyn Ojaperv 12

13 uut ja põnevat Õpilaskodu teatriskäik Laidoneri Muuseumi Viimsisse 10.aprilli õhtul kella kuueks ruttasid õpilaskodu vanema rühma õpilased Viimsisse. Johan Laidoneri Muuseumis esines Viimsi kooliteater dokumentaalnäidendiga Ma vaatan maailma igaviku aknast. Etendus oli pühendatud Johan Laidoneri 130-ndale sünniaastapäevale ja põhines kindral Laidoneri Muuseumis olevatel materjalidel. Näidendis jutustatakse kindral Laidoneri kuulsusrikkast elust Eesti iseseisvuse ajal. Etendus pani meid mõtlema elu püsiväärtuste üle. Kõige alus elus on siiski just armastus, millest tärkab lootusraas, kust jõudu leiad ja algad taas! Huvijuht Maire Paluveer 13

14 loodusnurgake Kevad Tallinna Loomaaias 7. aprillil osalesid Tallinna Loomaaia Noorte Sõprade Klubi (LNSK)õppekäigul üheksa õpilast, et üheskoos jälgida loomade ja lindude käitumist kevadises Tallinna Loomaaias. Õpilaste imestus oli suur, sest metsaalune lausa sinetas sinililledest ja ka ülased õitsesid. Kakuperede emad haudusid pesadel ja kakuisad toitsid neid. Nende hoolitsust pidi kohe vaatama. Muidugi kiirustasime esmalt jääkarude juurde, et näha väikest jääkarutüdruk Norat! Üllatus oli suurpuurist kostis väga kummalist heli, justkui põriseks lüpsimasin. Meie juhendaja Inari aga sõnas, et Noral oli hetkel söögiaeg ja ema Friida imetas teda parajasti. Meieni kostis vaid mõnusat lutsimist ja rahulolevat mõminat ning puristamist. Liikusime edasi amuuri tiigri juurde, aga näha saime ainult kuuskede varjust luuravat silmapaari. Elevandimajas kohtusime oma suure sõbra kääbusküülik Loolaga, kes päikesepaistel mõnuga oma porgandit näris. Elevandid toimetasid õues, veeretasid palki, sügasid end vastu autokummi. Läikivmusta nahaga ninasarvikud helkisid juskui oleksid nad üle lakitud. Troopikamajas olid krokodillid ninapidi koos ja šimpansid koputasid vastu vaateakent, et me neid ikka märkaksime. Mis siis oli seekord kõige põnevam? Õpilased vastasid, et väike jääkarutüdruk Nora, kes ahnelt emapiima lutsis! Parimat! kirjutas huvijuht Maire Paluveer, kakku ja küülik Loolat pildistas Helena 9.A 14

15 loodusnurgake 15

16 Huvitav teada Külas Vahipataljonil 11. aprillil käisime õppekäigul külas Rahumäe Vahipataljon sõduritel. 2. klassi õpilaste arvamused õppekäigust: Romario: Mulle meeldisid kõige rohkem relvad ja tääk. Saime neid ise katsuda. Tormi: Mulle meeldis autodes ronida ja neid juhtida. Aimar: Telgis sees magamine ja ahju vaatamine oli tore. Sõdurid olid ka lahedad. Aron: Ma sain teada, et sõdurid on sõjaväes 8 või 11 kuud. Vaheapeal saavad koju ka. Riaana: Mulle meeldis sõjaväe ronimisväljakul takistusribal joosta. Kent: Sõduri kott on väga raske. See veab mind lausa pikali. Markkus: Ma tean, et sõdurid kaitsevad Eestit ja president Toomas-Hendrik Ilvest. Sandra: Ma sain teada, et sõduril on nari-voodi ja ainult üks kapp. Tuba peab alati korras olema. 16

17 Huvitav teada Looduslaps Tallinna Botaanikaaias 9.aprillil osalesid projekti Looduslaps järjekordsel õppepäeval 6.A klassi õpilased Timo ja Helena. Tallinna Botaanikaaia uhkes palmimajas said Timo ja Helena kätte ka omavalmistatud raamatud. Küll oli uhke tunda ennast justkui päris kirjanikuna! Õpilased pikeerisid taimi, lahendasid ristsõna ja meisterdasid palmipuudepüha kingitusi. Botaanikaaias õitsesid mitut värvi krookused ja lumeroosid. Kõikjal andis kevad endast märku! 17

18 sport ja tervis Liikumisaasta 2014 Mõõdukas liikumine tuleb alati kasuks. Mulle meeldib jooksmine ja orienteerumine. Tegelen spordiga igapäevaselt. Hetkel osalen 100 päeva hommikujooksus, mis lõpeb 5. juunil. Samas on see päris vahva üritus ja kindlasti jätkan hommikuse jooksmisega ka pärast ürituse lõppu. Eestis toimub lähiaastail palju erinevaid võistlusi nii Euroopa kui ka maailma tasemel. Juuni alguses toimub Põlvamaal EM rogainis. Rogain on pika kontrollajaga võistkondlik valikorienteerumine. Selleks tuleb tõsiselt valmistuda, sest tähtis on füüsiline vastupidavus ja loomulikult tulemus. Seetõttu osalesin koos oma kolmeliikmelise võistkonna ja teiste jooksuhuvilistega Hispaanias treeninglaagris. 29. märtsil jooksime 6-tunnisel rogainil IV Rogaine Barcelona Parc Natural Collserola. Maastik oli mägine ja taimestik okkaline. Tulemusega jäime rahule, kuigi võinuks rohkem pingutada. Oma vanuseklassis saavutasime kolmanda koha. Lisaks tegime treeninguid Montsanti ja Montserrati mägedes. Ei ole just igapäevane võimalus joosta 1000 meetri kõrgusel, imetleda kauneid vaateid ja nautida päikest. 6. aprillil 2014 toimus Tallinna teletornis traditsiooniline trepijooks, mida korraldatakse teletorni taasavamise aastapäeva puhul juba kolmandat aastat järjest. Sellel võistlusel osalesid kaks maailma kõige kiiremat meest trepijooksus: Piotr Lobodzinski Poolast ning Christian Riedl Saksamaalt ning naistearvestuses teist kohta omav jooksja tšehhitar Lenka Svabikova. Lisaks neile oli osalejate seas tippjooksjaid nii Hiinast, Slovakkiast kui ka Itaaliast. Teletorni treppidel jooksis kokku 59 naist ja 161 meest. Tallinna teletorni jooks oli ka osa Maailma Suurepäraste Tornide Föderatsiooni trepijooksude sarjast, mille finaal toimub aasta veebruaris New Yorgis Emprire State Buildingu treppidel. Kiireim naine Lenka Svabikova jooksis torni ajaga 6 min12,8 sek ja kiireim mees Piotr Lobodzinsky Poolast ajaga 4 min10,7sek. Minul endal kulus torni jõudmiseks 7 min20,4sek, mis andis naiste üldarvestuses 7.koha. Naised 40+ vanuseklassis oli see parim aeg. Isiklikult jooksin 30 sekundit kiiremini, kui eelmisel aastal. Trepijooksuga olen tegelenud kaks aastat. Miks just trepijooks? See tundub põneva väljakutsena, arendab vastupidavust ja annab võimaluse ennast ekstreemsetes oludes proovile panna. Kas suudan tõusta mööda treppe 157 meetri kõrgusele ja läbida järjest 1050 trepiastet? Varem olen jooksnud veel hotellides Olümpia ja Radisson. Sportliku jooksu vanuse alampiir oli 16 eluaastat. Liigu ja ole terve! Õpetaja Heidi Sild 18

19 sport ja tervis 19

20 Huvitav teada Kunstinäitus erivajadustega laste toetamiseks! Alates on Rotermanni Avatud Kunstistuudios (Roseni 10, Tallinn) üleval 14-aastase Tallinna Tondi Põhikooli õpilase Raimond Raave kunstinäitus. Näituse eesmärk on toetada ja innustada erivajadustega laste individuaalsete võimete märkamist, väärtustamist ja ellurakendamist ühiskonnas ning kutsuda inimesi ülesse aitama kaasa erivajadustega lastele õpilaskodu Riguldi Kodu loomisele Läänemaal. Riguldi Kodu loomise plaan hõlmab Riguldi mõisa restaureerimist ning nõuab suuri investeeringuid. Esmajärjekorras aga vajavad lapsed Riguldisse inimväärsete tingimuste loomist õppelaagrite korraldamiseks. Annetusi laste aitamiseks on võimalik teha SA Riguldi kodu arveldusarvele SEB pangas. Viimase pooleteise aasta jooksul on Raimond omandanud maalimisega seonduvaid põhitõdesid kunstnik Rein Meresaare käe all Rotermanni Avatud Kunstistuudios. Raimond on ise öelnud, et ta joonistab muuhulgas olendeid teistest dimensioonidest ning ka ravipilte. Tema joonistused on äärmiselt fantaasiarikkad. Joonistamine on Raimondi jaoks kõige loomulikum eneseväljendusviis. Näitust korraldab arengukeskus Inimesele.ee ning Rotermanni Avatud Kunstistuudio. Näitus jääb Rotermanni Aatriumis avatuks kuni maikuu lõpuni. Kontakt: Kaire Raave

21 Hüvasti kool Minu tulevikuplaanid 9.A Reigo Ma tahan minna õppima Kopli Ametikooli või Vana-Vigalasse. Ma tahan saada ehitajaks või autotegijaks. Tulevikus tahaksin teha ehitamistööd. Kümne aasta pärast elan ma kuskil kaugel ühes ilusas majas. Mul võiks olla koer. Oma pere kohta ma veel ei tea. Kelly Ma ei tea veel, mis kooli ma õppima lähen, aga tahaksin saada automaalriks või kokaks. Automaalri töö on minu arust huvitav ja olen sellele päris palju mõelnud. Ma soovin ja tahan väga selleks saada. Kui plaanid ei õnnestu nii, kuidas soovin, siis lähen kokaks, kuna kokaametile olen ka mõelnud juba mitu aastat. Võibolla lähen kutsekooli või mingisse teise kooli. Kümne aasta pärast käime mehega tööl, elame Tallinnas korteris. Meil oleks üks laps, sest ma olen mõelnud, et tahaksin endale tulevikus saada ühe lapse. Ma ei tea, miks nii mõelnud olen, aga see on nii. Me elaksime õnnelikult ja teeksime perega palju asju koos, muidu hakkaks igav. Tegeligult ma ei tea, milline mu elu on kümne aasta pärast, sest ma ei mõtle asju ette. Martin Ma tahaks õppima minna Vana-Vigalasse. Tahaks ehitajaks või automaalriks. Tahaksin tulevikus head tööd teha. Tahan, et kümne aasta pärast oleks hea elu. Tahan elada majas. Mul võiks olla naine ja lapsed. Georg Peale PÕK-i lähen õppima Vana-Vigalasse ja ma tahan seal kokaks õppida. Tahaksin restoranis kokana töötada. Kui mul kokaamet õpitud on, siis lähen restorani tööle. Minu elu võiks kümne aasta pärast olla selline, et elan Nõmmel, sest see on vaikne koht ja keegi ei sega. Minu peres võiks olla kolm last ja saaks nendega koos aega veeta jalutada metsas, seal on värske õhk ja kuuleb, kuidas linnud laulavad. Nõmme on ilus kohta ja vaikne ja seal on tore elada. 21

22 Hüvasti kool Kristjan Ma tahan saada traktoristiks. Õppima lähen Vana-Vigalasse. Peale seda vist Soome elama. Töö, mida ma teha tahan, on traktorite parandamine või põllu kündmine. Ma arvan, et kümne aasta pärast elan Soomes või Eestis kuskil maakohas, käin tööle ja hoolitsen laste ees, kui on lapsi. Silver Tahan peale põhikooli lõpetamist minna edasi õppima Vana-Vigala kutsekooli. Tahan saada professionaalseks automaalriks. Alguses värvin autosid ja õpin veel. Võimalik, et õpin veel edasi ja avan oma automaalrifirma. Kümne aasta pärast töötan kuskil firmas ja õpin juurde. Elan enda korteris ja ma ei tea, kas on juba pere või ei ole. Inge Mina tahan minna peale põhikooli lõpetamist Vana-Vigalasse kodumajandust õppima. Varem ma tahtsin saada lauljaks või näitlejaks, aga nüüd tahan teha seda, mis on koduga seotud. Aga lauljaks tahan ikkagi saada. Elukutse peaks selline olema, mis inimesele meeldib. Peale kutsekooli lõpetamist soovin minna teise kutsekooli õppima. Peale kutsekooli lõpeamist lähen tööle. Mis tööd ma aga teha tahan, seda ma veel mõtlen. Ma tahaksin elada välismaal. Ma tahaksin tulevikus mehega kahekesi elada. Aga keegi ei tea, mis elu toob. Renee Peale kooli lõpetamist tahan minna Vana-Vigalasse automaalriks õppima. Tööle tahan minna sellisesse kohta, kus saab teha automaalritööd ja juurde õppida. Tahaksin Eestist kaugele ära minna näiteks New Yorki või Soome. Helena Ega ma päris täpselt tea, kelleks ma saada tahaksin. Mõtlesin, et lähen ametikooli alguses kokaks õppima ja siis edasi kondiitriks või hoopis aiandust. Kümne aasta pärast tahaksin elada mere ääres korteris. Kui oleks võimalik, siis tahaksin minna ülikooli. Jarmo Mina tahan peale kooli lõpetamist tegeleda puutööga. Mulle see väga meelib. Ma veel ei tea kas lähen Vana-Vigalasse. Tulevikus tahan töötada puutöökojas. Tahan oma kodu ja peret, kelle eest hoolitseda. 22

23 Hüvasti kool Minu tulevikuplaanid 9.V Felix Pärast meie kooli lõpetamist soovin minna Astangu Kutsekooli pagariks õppima. Ma tahan töötada uhkes restoranis, sest mulle meeldib seal töötada. Seal saab palju raha ka. Kümne aasta pärast soovin elada Soomes. Ma arvan, et elan eramajas ja mul võiks olla naine. Derek Ta on mitmekülgsete huvidega noormees, kes huvitub kunstist, raamatutest ja võõrkeeltest.unistuseks on saada hispaania keel selgeks ja reisida Hispaaniasse.Õppida soovib kindlasti edasi kunstivallas aga täpsemalt selgub hiljem! Andri Mina soovin Astangul õppida pagariks ja tahaksin töötada uhkes pagariäris. Mulle meeldiks see, sest seal on ilus ja head lõhnad. Minu kodu on majas ja see asub mäe peal. Maja on ilus nii seest kui väljast. Mulle meeldiks ka ilus pere. Toimetulekukoolis on sel aastal ainus lõpetaja Viljar. Viljar tuli meie kooli neljandasse klassi ja õppis siin 9 aastat. Viljar on väga tubli ettelugeja nii raamatutest kui ajakirjadest. Veel meeldib talle kirjutada etteütlust. Tunneb suurt huvi erinevate riikide lippude vastu. Ka kalender on Viljari suur huvi, ta on väga täpne selle jälgimisel. Viljar on ka osav arvutikasutaja. Lemmik tegevusteks kehalises kasvatuses on tegevused õues ja sõitmine ergomeetril. Viljari värvitud pildid on imeilusad, äärmiselt korralikud ja erksate värvidega. Samuti on Viljar on tubli laulupoiss, kuigi tema laulu kuuleb enamasti ainult laulutunnis. Veel jäävad meile meelde tema väga lahedad esinemised tantsupäevadel. Kallis Viljar, soovime Sulle, et sinu ümber oleksid alati sõbralikud ja head kaaslased. Palju toredaid ja meeldivaid hetki edasiseks! Sinu õpetajad Ege ja Kaie 23

24 Tondu toimetus: Peatoimetaja: Maire Paluveer Korrektor: Anne Eeljõe Kujundaja: Saale Kibin 24