TONDU TALLINNA I INTERNAATKOOLI AJALEHT NR. 23 sügis oktoobril oli ÕPETAJATE PÄEV AASTA ÕPETAJA 2005 auväärse tiitli pälvis meie abikooli õppe

Väljavõte

1 TONDU TALLINNA I INTERNAATKOOLI AJALEHT NR. 23 sügis oktoobril oli ÕPETAJATE PÄEV AASTA ÕPETAJA 2005 auväärse tiitli pälvis meie abikooli õppealajuhataja Marika Leemet, kes tunnustati parimaks õpetajaks eripedagoogide hulgast. Marika Leemet asus tööle Tallinna I Internaatkooli augustis Arvestades tema töökogemusi ja avatust uuele, pakkusin temale direktori asetäitja kohta õppetöö alal. Tööülesanneteks oli organiseerida õppe- ja metoodilist tööd abikooli ja toimetuleku lastele. Esmaseks ülesandeks oli õppekava kokkuseadmine ja viimine vastavusse tänapäevastele vajadustele. Marika Leemet haaras kinni kõigest uuest, mis on tänapäeval vaimupuuetega õpilaste õpetamise ja arendamise küsimustes. Kooli õppekavasse tegi ta ettepaneku viia sisse loodustunnetuse suund, mis võimaldab siduda õpilaste arusaamu igapäevasest elust. Samas osales ta intensiivselt projektide koostamises täiendavate ressursside saamiseks keskkonna investeeringutele. Töö jätkub tänaseni. Eriliseks teeb Marika Leemeti juhtimise ja juhendamise oskus, mis on võimaldanud rakendada meie koolis iga õpilase arengu jälgimise ja tema arenguplaanide koostamise süsteemi. Tänu Marika Leemeti initsiatiivile määravad kõik õpilasega tegelevad spetsialistid koos lapsevanemaga lapse arengusuunad ja teraapiate vajaduse. Teine suur töölõik on Marika Leemetil organiseerida Tallinna Linna Nõustamiskomisjoni II astme töö meie koolis. Nõustamiskomisjon töötab edukalt just tänu Marika Leemeti professionaalsele suunamisele. Mitmed praktikandid, kes Tallinna I Internaatkooli on tulnud praktikale, on olnud Marika Leemeti juhendamisel. Avatus uuele, süsteemsus, põhjalik metoodika tundmine, on Marika Leemeti tugevad küljed, mis teevad temast väga hea spetsialisti eripedagoogikas. Selles lehes: Evi Kraan direktor Õpilaste muljeid koolielust, näitustest Sportlikke saavutusi Õpetajate meenutusi reisidest piiri taha Õppealajuhataja Marika Leemet /Maryel Viirpalu 5A/ 1

2 TONDU MINA ARVAN SÜGIS 2005 Tulin kooli, et targaks saada Sellel sügisel astus esimesse klassi 6 õpilast: 3 tüdrukut (Kati Hass, Marika Sahharova, Grete Kellamov)ja 3 poissi (Oliver Savik, Sten Remmelg, Felix Laurent). Esimene koolipäev oli elevust täis. Tutvusime õpetaja ning uute klassikaaslastega, valisime oma pingi, milles koolitunnis istume ja õpime ning tutvusime koolimajaga. Juba hakkame harjuma, et oleme kooliõpilased. Ei kõnni tunni ajal klassis ringi, kuigi vahel tahaks jalgu sirutada, sest tund on nii pikk. Ei räägi tunni ajal juttu vaid kuulame, mida räägib õpetaja ja räägime siis, kui õpetaja seda palub. Oeh! nii raske on kõike seda meeles pidada, aga koolis peab nii - tunnis on omad reeglid. Õp. Merce Välis /Merit Muidre / I klassi õpilased on lisaks õppimisele jõudnud osaleda ka mitmel üritusel: spordipäeval, liikluspäeval Lilleküla Gümnaasiumi staadionil, krossijooksul. Kõige suurema elamuse jättis Liikluspäev Lilleküla Gümnaasiumi staadionil. Liikluspäeval osalesid Kristiine linnaosa koolide I klasside õpilased. Päev algas rivistusega ning politseinikud rääkisid meile ohutust liiklemisest ja mängisid meiega erinevaid liiklusmänge. Seejärel toimus teatejooks ( pähe panime kiivri, selga kuulivesti ja kätte võtsime kumminuia). Võistlus lõppes hästi, sest tänu Politseilõvi Leole olime välja teeninud auväärse IV koha. Edasi viidi meid vaatama politseiautosid ja -rollereid. Siis esines meile väljaõpetatud politseikoer ja ühte pisikest politseikoerakutsikat said lapsed isegi katsuda ja paitada. Viimaks kingiti meile helkurid, kõrrejoogid ja šokolaadid. Oli vahva üritus! Õp. Marika Rauba Nüüd, kui koolis on käidud juba tervelt üks kuu, tegi I a klassijuhataja Merce Välis õpilastega väikese intervjuu. Lapsed, mis te arvate, miks te kooli tulite? MARIKA ja OLIVER: Sellepärast, et õppida ja targaks saada. Kati: Sellepärast, et lasteaed sai läbi. STEN: Mina arvan, et oli vaja tulla. Mis teile koolis meeldib? KATI: Mängida! Ja ilus klass meeldib ka. Marika: Aga minule meeldib kõige rohkem värvida. FELIX: Minule meeldib kooliõues jalutada. STEN ja KATI: Meeldib arvutiklassis arvutimänge mängida. Nii kahju, et arvutitunde rohkem ei ole. STEN: Süüa meeldib kah! Raamatukoguhoidja Ene Värva /Kristli Ivask 5A/ Kasv. Katre Veide /Aule Torim 9L/ Milline tund teile meeldib? KATI: Tööõpetus, sest selles tunnis saab kääridega lõigata. MARIKA: Loodusõpetus, sest siis käisime õues lehti korjamas. Minule meeldib lehti korjata. Kodus käime ka vahepeal lehti korjamas. Kõige ilusamad on punased lehed. OLIVER: Muusikatund meeldib, sest seal on kitarr ja klaver. FELIX: Mulle meeldib kehaline kasvatus, sest selles tunnis saab joosta ja kaugust hüpata. STEN: Mulle meeldib rütmika, sest see on tervisele kasulik. GRETE: Mulle meeldib rütmika, sellepärast et meeldib! Õp.Irina Ambros /Maiu Nukis 5a/ 2

3 TONDU MINA ARVAN SÜGIS 2005 TERE, TONDU. Kool on armas. Tunnid on õues, see on eriti meeldiv. Käisime Kadrioru pargis koos õpetaja E. Laurikuga. Vaatasime päikesekella, käisime lilleaias, presidendilossi aias. Nägime uut Kunstimuuseumi. Seal lähedal oli palju roose ja purskkaev, mille ümber me jooksime. Vesi purskas mulle ja Harryle peale. See oli mõnus koolipäev. Õp. Evi Laurik Kati Soosalu, 9. M klassist. 9. L ja liitklassi õpilaste muljed seenenäitusest Kasv. Astrid Saard /Asso-Martin Latik 9L/ Õpilased käisid seenenäitusel. Mis sellest siis ka meelde jäi? Toomas: Palju seeni oli. Kukeseen, kärbseseen, pilvikud, kaseriisikad. Metsloomad olid ka! Metssiga, ilves, karu, hunt. Vahur: Seal olid valgete kõhualustega pingviinid, kollased silmad peas. Õp. Helen Laater-Käänik /Maarja Erm 9M/ Asso-Martin: Tahtsin karule pai teha, aga ta oli klaasi taga. Jaanus: Oli küll seeni, aga akvaariumis ujusid kalad. Allan: Puravik oli, kärbseseen ka, muud ei olnudki. Suur seen on ka olemas. Seened olid mulla sees. Seenest saab suppi, praetakse ka ja veel pitsat saab ka teha. Almar: Seal oli pruun seenekübar, oma silmaga nägin, ja punased täpid punase kübara peal. Loomad olid ka. Õp. Imbi Lehis /Joonas Jalak 7-8M Õp. Evelyn Salujärv /Maire Tammekänd 6A/ 3

4 TONDU MINA ARVAN SÜGIS 2005 Maailma südamepäev Direktor Evi Kraan /Kaur-Madis Paldis 5A/ Pühapäeval, 25.septembril oli maailma südamepäev. Südamepäeva tähistatakse rohkem kui sajas riigis. Seekord on südamepäev pühendatud lastele ja noortele. Tänavuse südamepäeva teema on Hea kaal, hea vorm. Arstide sõnul saavad südamehaigused alguse just lapseeast. Viimasel ajal on suurenenud ka südamehaigete laste arv. Põhjuseid on palju. Lapsed söövad ebatervislikku toitu ja liiguvad vähe. Ka laste elus on palju närvipinget ja stressi. Kasv.Evelyn Kruber /Almar Maidla / Tänavuse südamepäeva sõnum on: söö tervislikult ja tegele tervisespordiga. Nii hoiad oma südant tervena. KUIDAS ME SOOMES KÄISIME Õp. Silja Kreegimäe /Oliver Jenk 7-8M/ Õp. Rein Alev /Ago Juhanson 6A// toimus töötajate ekskursioon Soomemaale eesmärgiga sõpruskoole külastada. Käisime külas Hyvinkään Meditsiinilises koolis. Vastuvõtt oli väga hea, meile näidati koolimaja ja klasse. Edasi viis seiklusrohke reis mööda Soomemaa teid Ulvilasse (asub Porvo lähistel). Seal veetsime öö erivajadustega inimeste külas. Järgmisel päeval sõitsime külla meie sõpruskoolile. Tulkkilan koolis külastasime me nii eriklasse kui ka keskkooli. Üllatusime, et Soome õpilased ei pane oma jalatseid garderoobi vaid jätavad ukse taha koridori. Pärast jätkasime sõitu Helsingi poole. Meie rõõmuks jäi teele ette nii mõnigi pood. Kõik leidsid sealt midagi koju kaasa toomiseks. Helsingisse jõudes tegime väikese ringsõidu linnas. Meeleolu oli kõigil väga hea. Reisi ajal juhtus nii mõndagi naljakat ja huvitavat, kuid see jäägu meie saladuseks. Õpetaja Inga Õpetaja EEVA Aafrikas ja Hispaania Kuningriigis Õp. Juta Hinno /Karli Kiigemägi Rebane? Kümme päeva ei näinud keegi meie koolis alati rahulikku ja naeratavat õpetaja Eevat. Siit ka küsimus kus oli ja millega tegeles, õpetaja Eeva 4

5 TONDU MINA ARVAN SÜGIS 2005 Õp.Eeva: Oli võimalus külastada Hispaania Kuningriiki ja veidi ka Aafrikat! Huvijuht: Miks soovisid just nimelt külastada Hispaaniat? Õp. Eeva: Selle maa rikka kultuuripärandi ja huvitava looduse pärast. Huvijuht: Millega reisisid? Õp. Eeva: Lennukiga, Tallinn - Geneova, sealt bussiga Hispaaniasse ja tagasi lennukiga Madrid - Tallinn. Reis kestis üheksa päeva. Huvijuht: Milliseid linnu külastasid? Õp. Eeva: Madriidi, Barcelonat, Zaragozzat, Toledot, Sevillat, Granaadot ja rida Õp. Silvia Paluveer /Ilse Tinn 6M/ väiksemaid linnu. Huvijuht: Mis üllatas? Õp. Eeva: Üllatusi oli palju: kuumus 41 kraadi ja et joogivesi on kallim kui vein. Vapustas Aafrika põgenike vool Centasse. Eluga riskides ületavad nad piiri. Meie seal oleku ajal hukkus neid seal viis. Huvijuht: Mis ehmatas? Õp. Eeva: Ahvide rünnak Gibraltaril. Kavatsesime neile pähkleid jagada. Bussist väljudes hüppas ahv mulle selga ja haaras ise kilekoti. Pähklid lendasid laiali ja siis oli pidu tervel ahvikarjal. Huvijuht: Milline oli Hispaania rahvusroog? Õp. Eeva: Paella, pizza ja härja liha. Huvijuht: Mida kasvatati põldudel? Õp. Eeva: Nägime lõpmatuid õlipuude, viinamarja ja puuvilla istandusi. Huvijuht: Hispaania on ka tantsumaa, kas nägite ka tantse? Õp. Eeva: Sattusime Barcelonasse suurte pidustuste ajal ja nägime tantsu ``la sardana``. See on ringtants, mida tantsitakse tänaval. Käisime ka flamenco tantsuetendusel. Huvijuht: Kas nägite ka härjavõitlust? Õp. Eeva: Nägime, ent meil oli härgadest kahju ja ei vaadanud lõpuni. Huvijuht: Kuidas iseloomustad hispaanlasi? Õp. Eeva: Nad on väga viisakas, sõbralikud, temperamentsed ja töökad: Huvijuht: Mis jäi kõige eredamalt meelde? Õp. Mai Uudevald Õp. Eeva Rebane /Sten Heinaru 5A/ Õp. Rutt Saar /Madis Soodla 6A/ Õp. Kadri Nõu /Karl Kaibald 5A/ 5

6 TONDU MINA ARVAN SÜGIS 2005 Õp. Eeva: Kääbusriigi Andorra külastamine, Prado kunstimuuseum Madridis, ekskursioon Aafrikasse Centa linna, Püreneemäestik ja lõputud lagendikud La Manchas. Huvijuht: Tundes sinu suurt reisiindu, soovime sulle ikka ja jälle palju toredaid reise nii maal, merel kui ka õhus! Õppealajuhataja Marianne Laater /Erika Sammel 8M/ Õp. Sirly Eelmets /Kaarel Iilings 5A/ ÕpRitsaart Boeke /Jaanus Lehiste 9L/ Abiõpetaja Kaie Kori /Viljar Väin / Õppereis Taani. Hans Christian Anderseni radadel. Seminar-õppereis sai alguse pühapäeval, 26. juunil. Kogunesime Paldiski reisisadamasse, et alustada reisi läbi Rootsi Taani poole. Reisi õppeprogrammi teema oli Hans Christian Andersen 200-muinasjutud ja nende osa inimese arengus. Lisaks tutvumine muinasjuttude sünnimaaga. Reisijuhiks oli Taani Kultuuri Instituudi direktriss pr. Silvi Teesalu. Saime ülevaate Taani kultuuripoliitikast ning olulisematest kultuuritegelastest kaasajal. Unustamatu mulje jättis kanalituur Kopenhaageni sadamas ja kanalitel. Samuti jalutuskäik piki maalilist Nyhavni kanalit. Nyhavn on Kopenhaageni sadama vanim osa, mille ajalugu ulatub aastasse Külastasime ka Tivolit, kaunist lillepeenarde ja purskkaevudega lõbustusparki Kopenhaageni südames. Käisime Holsteinburgi mõisas Rudes, kus kirjanik kirjutas ligi 50 muinasjuttu. Väga hea mulje jättis lasteloomingu keskus Tinder Box. Õppereisi viimaseks päevaks oli planeeritud H. C. Anderseni muuseumi külastus. Reis andis mulle palju uusi mõtteid, mida saab kasutada edaspidises töös õpilastega. Kaunist sügist kõigile! 9. L klassiõpetaja Marju Õp. Margit Aedma /Heleri Paltre 6A/ 6

7 TONDU SPORT SÜGIS 2005 PARAOLÜMPIA KÄNGURUMAAL-AUSTRAALIAS Meie kooli võimlemisõpetaja Mallika Koel puudus septembrikuu viimased 10 päeva koolist.miks? Mallika: Olin Austraalias, täpsemalt Canberra linnakeses, kus toimusid MM võistlused Õp. Mallika Koel /Ivari Veitmaa 3a/ kergejõustikus erivajadustega sportlastele. Võistkonna moodustasid 4 sportlast ja 2 treenerit- Tamsalu kooli võimlemisõpetaja Liivi Rünk ja mina. Kõik tublid sportlased olid Vaeküla kooli endised lõpetajad. Huvijuht: Kas Austraalia on viisavaba ja millega sõitsite? Mallika: Sõitsime lennukiga Frankfurdist-Hong-Kong- Sidney 24 tundi ja Sidneyst-Canberrasse 1t rongiga.vastu võtsid meid väliseestlased ja me elasime noorte hostelis. Austraaliasse sõiduks on vaja viisat ja selle me saime elektrooniliselt väga kiiresti. Huvijuht: Millistel spordialadel tuli võistelda? Mallika: Odaviskes, kuulitõukes, kettaheites ja 200 m ja 1500m jooksus. Huvijuht: Kas medaleid ka jagati ja mitu riiki osales? Mallika: Osales 22 riiki ja Eesti väike võistkond tuli 5.-le kohale 5 medaliga Med. õde Laine Roots /Karl Sööt 7-8M/ Huvijuht: Mis üllatas? Mallika: Ilm! Austraalias on praegu varakevad ja saime kaela jääkülma vihma ning tugevat tuult-iga päev! Oleks soovinud hoopis meie pehmet, sooja maikuu ilma! Üllatas see, et pargid olid täis kängurusid, kes jalutasid oma suurte peredega ka s pordistaadioni väravates nagu pikajalgsed sportlased. Huvijuht: Keda tänada toreda reisi eest? Mallika:Väliseestlasi Canberras, kes linna näitasid ja meile ekskursiooni tegid! Õp. Marta Roosmäe /Roman Aništsenko Õp Juta Eesmaa /Vahur Ploomipuu 8M/ Toimetuleku spordipäev Hiiu staadionil. Spordipäeva ilm oli küll veidi pilves, kuid tuulevaikne. Võistlesime pendelteatejooksus, 60 ja 400 meetri jooksus, palliviskes ja kaugushüppes. Nooremas vanuserühmas oli väga edukas tütarlaps Anneli Randmaa, kes võitis kõik alad. Pendelteatejooksus tuli ta koos M klass esimeseks. Noorematest poistest võitis 2 esikohta Mario Rammo. Vanemas vanuseklassis saavutas väga hea tulemuse 400 meetri jooksus Almar Maidla, kes jooksis end ka kooli koondvõistkonna koosseisus eriolümpiale Kiigemetsas. Õp. Ene Veskaru 7

8 TONDU SPORT SÜGIS 2005 Kõikidel aladel oli esikolmikus Eneli Isok tütarlastest, poistest võitsid auhinnalisi kohti mitmel alal Timo Brock, Cris Kitsing ja Harry Räim. Kõik 53 osavõtjat said diplomi ja energia taastamiseks kommi. Ene Veskaru Õp. Sirje Seiger /Eric Tött 6A/ SPORTLIK SÜGIS Kõik õppeaastad algavad meil traditsiooniliselt spordipäevaga. Järgneb sügisene krossijooks, kus selgitatakse välja kooli tugevamad maastikujooksjad. Nemad esindavad meie kooli ülevabariigilisel eriolümpia sügisjooksul Kiigemetsas. Nagu igal aastal, saab võistkonda seitse last. Sel aastal oli meie võistkond väga ühtlane ja hea meelestatusega midagi korda saata. Seatud eesmärk ka saavutati. Alvar Aumeste, kes on juba pikki aastaid olnud meie kooli võistkonna raudvara, kinnitas ka seekord, et kogemused maksavad palju. Alvar sai teenitult ja suure ülekaaluga teiste võistlejate ees esimese koha 500 m jooksus. Teisena 1000 m jooksus jõudis finisisse Siim Köst. Kreit Kitsing ja Andres Krupenenkov olid 500 m jooksus teine ja kolmas, napilt jäi neljandaks Kaarel Ilingis. Irina Konjahhina sai tugevas jooksus, kus osavõtjate arvuks oli 23 sportlast, viienda koha, kaotades kolmandale kohale vaid 2 sekundiga. Kiitvaid sõnu tahan öelda ka Almar Maidla kohta, kes osales sel aastal esmakordselt sellel jooksukrossil ja saavutas tubli neljanda koha. Hea uudis on ka see, et Tallinn korraldab kevadel eriolümpia kergejõustikus võistlused. See on suur tunnustus meie koolile ja kooli esindavatele sportlastele. Kõik, kelle sportlikud saavutused on tasemel, pääsevad kooli au kaitsma mais korraldatavatel mängudel. Sirje Seiger, kehalise kasvatuse õpetaja. Õp. Urve Pihlak Õp. Ellu Papstel /Janne Uulman8B Õp. Anne Eeljõe /Lauriin Otsman 5A/ Mõlgutused siit ja sealt ehk mis vaevab minu südant. Õp. Ene Paats Eelmises Tondu ajalehes kirjutasin spordist ja orienteerumisest. Vastukajana võin öelda, et oli meeldiv kuulda, et paljud õpetajad on antud spordialaga kokku puutund. Tore, et huvijuht Maire on ka õpetajatele mitmesuguseid sportlikke vabaaja veetmise mooduseid leidnud. Neid kasutan ka mina aktiivselt, kuigi mul vaba aega eriti palju ei ole. Kuid igasugune liigutamine tuleb kasuks ka siis, kui seda väliselt märgata ei ole. Hea enesetunne on Õp. Monika Viispert /Kye Liht 7B/ 8

9 TONDU SPORT SÜGIS 2005 kõige tähtsam. Kahjuks mind lausa kurvastab, et kallid noormehed ja mõned neiud, ei taha halvast harjumusest - kooli nurgataguseid külastada, kuidagi loobuda. Olen mõelnud, et mis see neile annab või mida nad tahavad? Kas populaarsust, silmapaistvust, mehe- või naiselikkust? Eks sellele küsimusele oskavad ainult nemad vastata. Aga see on nende endi poolt tekitatud probleem, millega korrapidaja õpetaja peab tegelema, mida ta TÕESTI ei taha teha. Ning halb on see, kes seda ei taha olla. Loodan, et te saite minust aru? Õp. Maimu Korjus /Tauri Mahlamets 8M/ Ma ütlen veel üks kord - noorus on ilus aeg. Kasutage seda ratsionaalselt ja kvaliteetselt. Kõike ei saa niikuinii kohe, vaid veidi hiljem. Aga õppida tuleb kohe ja nii enda kui ka teiste vigadest. Tõesti, kui ma oleksin teinud teise valiku, siis ei oleks ma see, kes ma olen praegu vaid hoopis keegi teine. Mitte tuntud tööõpetlane-käsitöölane & spordiharrastaja Heidi Sild. Õp. Ingrid Astok Meie suur sõber Nukuteater! Alanud õppeaastal oleme külastanud Tallinna Riiklikku Nukuteatrit, Laial tänaval juba kolm korda, neist 2 korda lausa tasuta! Pereetendust Naksitrallid saime nautida Nukuteatri õuelaval ja enne etendust pakuti ka tasuta jäätist. Kuna oli laupäev, siis said õpilased tulla koos õe ja vennaga ning isa ja emaga. Kõik 50 istekohta olid täidetud. Etendus oli väga lustlik! Rocca-al Mare Vabaõhumuuseumis oli meie kooli 8a ja 8b ning 8e ja 8m õpilastel võimalus vaadata väga südamlikku ja õpetlikku etendust Trollipoiss, kus viiulit mängis norra muusik. Etendus oli väga õpetlik ning õpilased mõistsid, kui tähtis on armastada ja hoida inimest. Enne etendust oli võimalus külastada ka Õp. Heidi Sild vanaaegseid taluhooneid ja kiikuda kiigeplatsil. Nukuteatril sai valmis ka muusikal Võluflööt, mille muusika kirjutas kuulus Viini helilooja W. A. Mozart Õp. Juta Hinno /Irina Konjuhhina 8A/ juba 250 aastat tagasi. Etenduse peaproovi said näha ka meie kooli lapsed koos oma peredega. Etendusel sai nautida noore laulja Kaire Vilgatsi kaunist häält väga professionaalse orkestri saatel. Soovime toredaid uusi lavatükke kogu Nukuteatri töökale perele ja väga lustlikke uusi teatrielamusi kogu kooliperele! Huvijuht M. Paluveer Huvijuht Maire Paluveer /Markus Kumpas 7-8M/ 9

10 TONDU SPORT SÜGIS 2005 Jogurtipäev Ühel ilusal septembrikuu kolmapäeval külastas meie kooli doktor Erika. Ta rääkis kogu kooliperele, miks on kasulik piimatoodete söömine-joomine ja tutvustas ka erinevaid Valio firma tooteid. Iga laps sai maitsemiseks väikese topsitäie puuvilja- või marjajogurtit. Kõigi rõõmsatest nägudest võis näha, et selline tervisetoode maitses kõigile väga. Tühjaks saanud lastepäraselt kujundatud topsid saab hiljem meisterdamiseks ära kasutada. Õp. Kristi Käärik /Johanna Ehasalu Aga doktor Erika ei jaganud jogurtit niisama, vaid esitas enne lastele palju piimatooteid ja nende kasulikkust puudutavaid küsimusi ning üritas siis kõike lihtsalt ja huvitavalt selgitada. Oma juttu illustreeris ta näitlike pildikestega. Kõik lapsed teadsid, et piim on väga kasulik. Nüüd said nad kuulda ka seda, et piimas on head bakterid, vitamiinid ja kaltsium, mis tugevdab juukseid, küüsi, luid ja on vajalik kasvamiseks. Kuulajad jäid doktor Erika seletustega ning maitsva jogurtiga väga rahule. Kõik lapsed lubasid iga päev kolm tassi piima või muud piimatoodet süüa-juua, et olla rõõmsamad, tervemad ja tugevamad. Tervisepäevad on alati teretulnud meie argipäeva, et aidata meil olla säravam ja tervem. Suur tänu päeva organiseerijatele! Kristi Käärik Õp. Aili Pihel /Leida Laas 6A/ TERVISEPÄEV TERVISENÄDALAL Sinu toit olgu sinu ravim! /Hippokrates/ Õp. Kaie Henk / Maryel Viirpalu 5A/ Õp. Marju Kruusman Toit on inimkehale ainsaks energia- ning ehitusmaterjalide allikaks. Ega ilmaasjata pole öeldud: oled see, mida sööd! Piltlikult öeldes on inimese keha mootor, mille kütuseks on toit. Ja kui inimene toitub pidevalt rämpstoidust siis ei saa lootagi, et inimese organism töötab laitmatult, tekib ülekaal, inimene muutub vastuvõtlikuks haiguste suhtes. Siit reegel - söögiks olgu iga päev tasakaalustatud segatoit: leib, piim, köögivili ja puuvili! Tervisepäeval, Kalevi spordihallis saime selgeks, et õige toitumise kõrval on väga tähtis ka liikumine. Nõnda tuligi moodustada oma kooli 10-liikmeline võistkond. Kogu võistkonnal tuli läbida Tiigrihüppe terviserada. Võistlesime koos Õismäe Põhikooliga ja olime tublimad 5 sekundiga. Autasuks saime tasuta Premia Jäähalli külastamise koos uiskude laenutamisega. Tervisepäeval oli võimalus mõõta ka vererõhku ja veresuhkrut. Tervisepäev koos Õismäe Põhikooliga jätkub oktoobris, Ghleni lossi juures Nõmmel, kus toimub terviseraja läbimine koos salakirjade otsimisega. Tore tervisepäev jätkus meie koolis, kus külaliseks oli kutsutud doktor Erika Reismaa. Tema rääkis piimatoodetest ja piima tervislikkusest ning koolipere sai maitsta värvilises pakendis maitsvaid jogurteid. Jääb vaid loota, et ka meie kooli puhvetist saab osta peale krõpsude ja pulgakommide hoopis naturaalseid mahlu, pähkli-ja puuviljasegusid, jogurteid, kohukesi, puuvilju, köögivilja salateid. Tervisenädalat organiseeris huvijuht M. Paluveer 10

11 TONDU SPORT SÜGIS 2005 LEIA JA VÄRVI Leia 2 kängurut ja värvi nad kollaseks. Nalju: Juku, miks sa nii hilja tundi tuled?" "Ise te eile ütlesite, et õppida ei ole kunagi hilja! Füüsikaõpetaja küsib: "Miks me enne näeme välku ja hiljem kuuleme kõuemürinat?" Juku: "Sellepärast, et silmad on kõrvadest eespool!" Koolis on loodusõpetuse tund ja õpetaja küsib: "Mida me saame kanalt?" Lapsed vastavad läbisegi: "Muna, liha." Õpetaja küsib Jukult: "Mida veel? Kus su vanaisa magab?" "Kapi otsas," vastab Juku. "Kas tal padi ka on?" küsib õpetaja uuesti. "Jah," vastab Juku. "Ja mida me saame siis, kui me padja ära lõhume?" küsib õpetaja. "Vanaisalt nahutada," vastab Juku rõõmsalt. 11

12 TONDU TUNNEN HUVI sügis 2005 Jogurtipäev Kristi Käärik Ühel ilusal septembrikuu kolmapäeval külastas meie kooli doktor Erika. Ta rääkis kogu kooliperele, miks on kasulik piimatoodete sööminejoomine ja tutvustas ka erinevaid Valio firma tooteid. Iga laps sai maitsemiseks väikese topsitäie puuvilja- või marjajogurtit. Kõigi rõõmsatest nägudest võis näha, et selline tervisetoode maitses kõigile väga. Tühjaks saanud lastepäraselt kujundatud topsid saab hiljem meisterdamiseks ära kasutada. Aga doktor Erika ei jaganud jogurtit niisama, vaid esitas enne lastele palju piimatooteid ja nende kasulikkust puudutavaid küsimusi ning üritas siis kõike lihtsalt ja huvitavalt selgitada. Oma juttu illustreeris ta näitlike pildikestega. Kõik lapsed teadsid, et piim on väga kasulik. Nüüd said nad kuulda ka seda, et piimas on head bakterid, vitamiinid ja kaltsium, mis tugevdab juukseid, küüsi, luid ja on vajalik kasvamiseks. Kuulajad jäid doktor Erika seletustega ning maitsva jogurtiga väga rahule. Kõik lapsed lubasid iga päev kolm tassi piima või muud piimatoodet süüajuua, et olla rõõmsamad, tervemad ja tugevamad. Tervisepäevad on alati teretulnud meie argipäeva, et aidata meil olla säravam ja tervem. Suur tänu päeva organiseerijatele! Tervisepäev tervisenädalal Sinu toit olgu sinu ravim! Hippokrates Huvijuht Maire Paluveer Toit on inimkehale ainsaks energia- ning ehitusmaterjalide allikaks. Ega ilmaasjata pole öeldud: oled see, mida sööd! Piltlikult öeldes on inimese keha mootor, mille kütuseks on toit. Ja kui inimene toitub pidevalt rämpstoidust siis ei saa lootagi, et inimese 12

13 TONDU TUNNEN HUVI sügis 2005 organism töötab laitmatult, tekib ülekaal, inimene muutub vastuvõtlikuks haiguste suhtes. Siit reegel - söögiks olgu iga päev tasakaalustaud segatoit: leib, piim, köögivili ja puuvili! Tervisepäeval, Kalevi spordihallis saime selgeks, et õige toitumise kõrval on väga tähtis ka liikumine. Nõnda tuligi moodustada oma kooli 10-liikmeline võistkond. Kogu võistkonnal tuli läbida Tiigrihüppe terviserada. Võistlesime koos Õismäe Põhikooliga ja olime tublimad 5 sekundiga. Autasuks saime tasuta Premia Jäähalli külastamise koos uiskude laenutamisega. Tervisepäeval oli võimalus mõõta ka vererõhku ja veresuhkrut. Tervisepäev koos Õismäe Põhikooliga jätkub oktoobris, Ghleni lossi juures Nõmmel, kus toimub terviseraja läbimine koos salakirjade otsimisega. Tore tervisepäev jätkus meie koolis, kus külaliseks oli kutsutud doktor Erika Reismaa. Tema rääkis piimatoodetest ja piima tervislikkusest ning koolipere sai maitsta värvilises pakendis maitsvaid jogurteid. Jääb vaid loota, et ka meie kooli puhvetist saab osta peale krõpsude ja pulgakommide hoopis naturaalseid mahlu, pähkli-ja puuviljasegusid, jogurteid, kohukesi, puuvilju, köögivilja salateid. Tervisenädalat organiseeris huvijuht M. Paluveer Meie suur sõber Nukuteater! Alanud õppeaastal oleme külastanud Tallinna Riiklikku Nukuteatrit, Laial tänaval juba kolm korda, neist 2 korda lausa tasuta! Pereetendust Naksitrallid saime nautida Nukuteatri õuelaval ja enne etendust pakuti ka tasuta jäätist. Kuna oli laupäev, siis said õpilased tulla koos õe ja vennaga ning isa ja emaga. Kõik 50 istekohta olid täidetud. Etendus oli väga lustlik! Rocca-al Mare Vabaõhumuuseumis oli meie kooli 8a ja 8b ning 8e ja 8m õpilastel võimalus vaadata väga südamlikku ja õpetlikku etendust Trollipoiss, kus viiulit mängis norra muusik. Etendus oli väga õpetlik ning õpilased mõistsid, kui tähtis on armastada ja hoida inimest. Enne etendust oli võimalus külastada ka vanaaegseid taluhooneid ja kiikuda kiigeplatsil. Nukuteatril sai valmis ka muusikal Võluflööt, mille muusika kirjutas kuulus Viini helilooja W. A. Mozart juba 250 aastat tagasi. Etenduse peaproovi said näha ka meie kooli lapsed koos oma peredega. Etendusel sai nautida noore laulja Kaire Vilgatsi kaunist häält väga professionaalse Õp. Juta Hinno orkestri saatel. /Irina Konjuhhina Soovime toredaid uusi lavatükke kogu Nukuteatri töökale perele ja väga lustlikke uusi teatrielamusi kogu kooliperele! huvijuht M.Paluveer Õp. Marju Kruusman /Aule Torim 9L/ Õp. Kaie Henk / Maryel Viirpalu 13