tondu tallinna tondi põhikooli ajaleht nr. 49 talv 2015 Eestimaa on ilus paik, siin on põllud, metsad, mäed, neid me näeme iga päev. Eestimaal on magu

Väljavõte

1 tondu tallinna tondi põhikooli ajaleht nr. 49 talv 2015 Eestimaa on ilus paik, siin on põllud, metsad, mäed, neid me näeme iga päev. Eestimaal on magus maik. siin on mett ja maasikaid. Ilusat ja magusat sünnipäeva! 7.A klass Pilt: Raido 6.a klass 20. veebruaril direktori vastuvõtule kutsutud õpilased Lihtsustatud õppest: 1.a klass Mia Mai Randoja, 2.a klass Tanel Roosipuu, 2.v klass Siim Tross, 3.a klass Kevin-Marten Laigo, 3.v klass Markkus Mänd, 4.a klass Siret-Merit Masso, 5.a klass Denis Baranov, 6.a klass Carmen Heinpalu, 6.b klass Tiia Sala, 7.a klass Raimond Raave, 7.v klass Karl-Johannes Välja, 8.a klass Birgit Gulbis, 9.a klass Reelika Särnits, 9.v klass Martin Lauton, Lõ klass Inge Maiberg ja Reigo Junolainen. Toimetulekuõppest: Amanda Lydia Georgadze, Chris Liin Vaht, Joonas Art Vrager, Maili Uuk, Rasmus Lill, Marita Sukko, Marko Lang ja Viia- Janette Hrustov. Selles numbris Toimetulekukooli õpilased joonistasid poliitikuid loe lk 2 Ajaloost loe lk 4 ETV2 Lastetoa Timmu kutsus joonistama loe lk 6 Aegviidu matk loe lk 8 Hoolimisnädalad veebruar 2015 loe lk 9 Toimetulekukooli lustlik matkapäev loe lk 10 Küünlaümbriste jaht loe lk 13 Vaikuseminutid Tondi Põhikoolis loe lk 14 Valge muinasjutt loe lk 15 Elu Iirimaa väikeses maakoolis loe lk aasta on Eestis muusika-aasta loe lk 18 Aidata on tore! loe lk 20 Timmole vaderiks! loe lk 21 Külas Kristiine linnaosa vanuritel loe lk 21 Õpilaskodu lugemispesake ja Kadaka koolil külas loe lk 21 Liikumine on popp loe lk 22 Meie sportlikud tegemised loe lk 23

2 Koolielu TONDU Talv 2015 Toimetulekukooli õpilased joonistasid poliitikuid Andres Katariina Maria Marko Rasmus 2

3 Koolielu TONDU talv 2015 Riho Markus Triin Sten Oliver 3

4 Huvitav teada TONDU Talv 2015 Ajaloost Tänavu möödus 95 aastat Eesti Vabadussõja lõpust ja Tartu rahu sõlmimisest. Selle suure verise ja raske sõja tulemusel saavutas Eesti riik iseseisvuse ja vabaduse. Võib-olla tuleb mõningase üllatusena, et Vabadussõjast võttis osa ka väga suurel arvul kooliõpilasi. Õpilasi, kes sõdisid, kutsuti õppursõduriteks ja neil oli ka omaette hüüdnimi juuniorid. Hinnanguliselt osales Vabadussõjas üle 5000 õppursõduri. Mõned neist olid isegi aastased. Nad osalesid paljudes rasketes lahingutes - kaitsesid Narvat Vabadusõja alguses, osalesid Tartu ja teiste Eesti linnade vabastamises. Paljud noored sõdurid teenisid sõjas soomusrongide peal, näitasid üles vaprust, meelekindlust. Vaatamata oma noorusele olid nad valmis vabatahtlikult Eesti vabaduse eest oma elu kaalule panema. 4

5 Huvitav teada TONDU talv 2015 Koolipoistest Vabadussõjas on kirjutanud raamatu Nimed Marmortahvlil kirjanik Albert Kivikas. Võib-olla oled sa näinud ka samanimelist Eesti filmi paljude tuntud näitlejatega? Vabadussõjas, nagu sõdades ikka, on ka kaotusi. Mitusada kooliõpilast kaotas oma elu kaitstes Eestimaad ja veel suuremal hulgal sai haavata. Eesti riik hindas õppursõdurite pingutusi ja uljust. Paljud neist jõudsid ohvitserideks ja said sõjaväelisi aumärke. Samuti jagati neile pärast sõda mõisnikelt ära võetud maad. Üle 2000 kooliõpilasest sõduri sai rahuajal tasuta õppida ülikoolis. Meenutagem siis meiegi sõdureid, kes olid noored, kuid vaprad. õpetaja Helmo Ostrat 5

6 Uut ja põnevat TONDU Talv 2015 ETV2 Lastetoa Timmu kutsus joonistama Õpilased joonistasid suur õhinaga lootes, et need pildid rõõmustavad Lastetoa Timmut, Mihklit, tädi Jutat ja Saskiat. Oliver joonistas presidendi portree, sest Oliver kuulab EV sünnipäeval alati presidendi kõnet. Grete aga läheb sel tähtsal päeval vanematega Tallinna vanalinna jalutama ja ta teab, et Pika Hermanni torni heisatakse iga päev sini-mustvalge lipp. 6

7 Uut ja põnevat TONDU talv 2015 Rasmus joonistas pildi kaitsejõudude paraadist ta vaatab seda seekord televiisorist. Kui paraad on Tallinnas, siis läheb ta isaga kindlasti seda vaatama. Riho küpsetab emaga suure maasikatordi ning nad lähevad vanaemale külla. Katariina vaatab presidendi vastuvõttu ning pärast seda Kastitrollide filmi ka. Maili paneb EV sünnipäeva puhul rahvariided selga ja on terve päev rõõmus. Eleri laulab koos emaga oma lemmiklaule ja kõige rohkem meeldib talle Paisõbra laul. 7

8 Talvised tegemised TONDU Talv 2015 Aegviidu matk Ühel ilusal talvepäeval sõitsime rongiga Aegviitu. Kui kohale jõudsime, jalutasime 40 meetrit RMK majja. Seal ootas meid juba õpetaja Tiina. Ta rääkis meile palju huvitavat lindudest. Saime teada: Miks suitsupääsukesi jääb kogu aeg vähemaks? Miks ühel ilusal linnul on nii kole nimetus - pasknäär? Kuidas talvel linde aidata? Pärast loengut läksime loodusesse matkama. Nägime ainult mõnda lindu. Raul nägi binokliga vaadates rebast, aga teised märkasid lumel rebase jälgi. Lõunatasime seekord vabas õhus. Metsas oli äge! 5. a klass 8

9 Talvised tegemised TONDU talv 2015 Hoolimisnädalad veebruar 2015 Hoolimisnädalatel märkasime suhtlemisel tekkivaid tundeid ja õppisime tõlgendama erinevaid näoväljendusi. Tunded tekivad inimese jaoks olulisele sündmusele vastusena. Tunne omakorda suunab meie käitumist. SAAN KINGI- TUSE TUNNEN RÕÕMU NAERATAN Suhtlemisel jälgime enda ja kaaslase käitumist. Mida kaaslane tunneb, saame ära tunda näoväljenduse ja kehakeele järgi. Kui oskame ära tunda erinevaid näoväljendusi, oleme paremad suhtlejad. Hoolimisnädalate tegevused: - Plakatil Märkan oma koolikaaslaste sõbralikke tegusid kirjeldati õpilaste hoolivat käitumist. - Fotoringi õpilased pildistasid vahetundide ajal suhtlemisolukordi. LÕA õpilased kasutasid fotosid fotolavastuste tegemisel mida võisid õpilased fotodel öelda ja tunda? - LÕA õpilased käisid külas hoolduskooli õpilastel. - Loomaaiaringi õpilased koos huvijuhiga valisid koolile uue sõbra miniküüliku klassi õpilased uurisid inimeseõpetuse tundides näoväljendusi ja joonistasid rõõmsat, üllatunud, mõtlikku, kurba ja vihast inimest klassi õpilased lõikasid ajalehtedest välja fotosid ja panid nendest kokku fotolavastuse klassi õpilased lavastasid omakirjutataud suhtlemisolukorra. Sõbrapäeva eel kandsid õpilased oma tööd kaaslastele ette. Kuulajate nägudel oli näha uudishimu ja põnevust. Esinejad said tunda rõõmu tehtud töödest. Koos mängitud mängud tegid tuju kõigil heaks! 9

10 Talvised tegemised TONDU Talv 2015 Toimetulekukooli lustlik matkapäev Reedel, 23. jaanuaril tervitas meid väga ilus talveilm kerge lumesadu ja mõned külmakraadid. Olime rõõmsad, sest ees ootas vahva matkapäev. Kokku oli lepitud, et iga klass valib endale meelepärase raja ja tegevuse. Hiljem pidi toimuma kokkusaamine, et vaadata pilte ning jagada muljeid. Matkajärgse nädala neljapäeval kogunesimegi sinisesse saali. Saime teada, kes kus käis ning mida tegi ja nägi. EEPOSEHUVILISED otsisid Kalevipoja radu Sütiste parkmetsast. 10

11 Talvised tegemised TONDU talv 2015 TARKURID leidsid Glehni pargist Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni idee järgi püstitaud Kalevipoja kuju. MEHED läksid Pirita teele mere äärde rinda pistma karmide loodusjõududega, kaitsjaks mereingel Russalka. 11

12 Talvised tegemised TONDU Talv 2015 PREILID jalutasid üle silla ning tegid paar tiiru Nõmme mändide all. Teel sõõrikukohvikusse, et nautida tulist teed ja pontsikuid, mööduti nii kirikust kui ka raamatukogust. RÕÕMURULLID lustisid Nõmme metsas ja mägedel, kus joosti, roniti, roomati, puhati ja maiustati. Talvel on ka mõnus matkata! Mare Valk, Kaja Vals 12

13 Talvised tegemised TONDU talv 2015 Küünlaümbriste jaht Omapoolse panuse looduse säästmiseks andsime järjekordsel alumiiniumist küünlaümbriste kogumisaktsioonil osaledes. Toimetulekukoolis saime neid kokku Väga palju, kas pole! Klasside arvestuses õp. Heleni ja õp. Mare klassi koostöös koguti 8089 küünlaümbrist, õp Juta, õp. Ege ja õp. Marju klassides saadi kokku Tore oli tõdeda, et kogujate ring läheb aina suuremaks kaasa olid haaratud nii laste pered, sõbrad kui tuttavad. Mõned kohvikudki said oma panuse kogumisse anda. Koolitundi sobivad aga küünlaümbrised hästi loendamisoskuse arendamiseks. Kas teadsid, et teeküünla ümbriseid taaskasutades on võimalik säästa energiat? Alumiiniumi kaevandamine on eriti energiamahukas. Ühe alumiiniumpurgi ümbertöötlemine võimaldab säästa piisavalt energiat, et 20 W säästupirn saaks põleda 100 tundi järjest või telekas saaks töötada 4 tundi. See tähendab, et jäätmete kokku kogumine ja uuesti kasutamine on looduse jaoks vähem koormav. õpetaja Marju Vaata lisa: 13

14 Huvitav teada TONDU Talv 2015 Vaikuseminutid Tondi Põhikoolis Hoolimisnädalate raames veebruarini oli võimalus soovijail käia 9.v klassis oma meelt rahustamas. Meelerahu tunnid toimusid kahe nädala jooksul 1. tunni ajal. Tänapäeval on ka psühholoogid aru saanud vaikuse imelisest mõjust meie meelele. Nad soovitavad tundi alustada vaikuseminutitega. Üsna mitmed õpetajad meie koolis on selle projektiga liitunud. Joogas nimetatakse vaikuseminuteid meditatsiooniks ehk meele rahustamiseks. Tuleb istuda mugavalt ja sirge seljaga ning sulgeda oma silmad. Ei ole vaja midagi teha, lihtsalt istuda ja lõdvestuda ning meel rahuneb iseenesest. Õpilased said teada, et meie meelel on olemus pendeldada mineviku ja tuleviku vahel ja tal on raske püsida siin ja praegu ehk hetkes. Õnnelikud saame olla vaid hetkes. Kui meel on minevikus, siis meenuvad probleemid, hirm, ebameeldivad sündmused, tunneme süütunnet ja kurbust. Kui meel tõttab tulevikku, siis oleme ärevad ja muretseme palju. Ainult hingamistehnikad ja meditatsioon toovad meid siia ja praegu. Hingamise käigus vabaneb meie kehast 80% toksiine e mürke. Tegime nende päevade jooksul erinevaid hingamistehnikaid ja meditatsioone. Tuletasime meelde 4 energiaallikat, milleks on toit, uni, hingamine ja meelerahu harjutused. Inimesed ei tea, et meditatsioon annab väga palju energiat. Saime teada ka säilitusainete ohtlikkusest meie tervisele. Inimene saab väga palju muuta oma elus, kui muudab tervislikuks oma toitumise. Õpilased nautisid rahustava muusika saatel seda protsessi. Õpilaste arvamusi pärast meelerahuharjutusi: Hakkan end veelgi rohkem armastama ja see kandub ka minu kaaslasteni ning siis on kõik head. Olen nüüd palju rõõmsam. Sain kohe tervemaks. Olen vajalik. Naerata, ja sa muutud ilusaks. Muutis mind rahulikuks. Hea tunne oli. Meie koolis viib meelerahutunde läbi 9.v klassi õpetaja Sirly Eelmets, kes on ka Elamise Kunsti organisatsiooni (Art of Living) õpetaja ning Argessioonita programmi õpetaja (www. artofliving.ee). 9.a ja 9.v klass 14

15 Uut ja põnevat TONDU talv 2015 Valge muinasjutt Uus aasta ja talvine kooliveerand algas kohe toreda üllatusega. Nimelt oli meie koolipere oodatud Salme kultuurikeskusesse. Toimus esimene UNIMA Eesti nukuteatrite talvelavastuste festival Valge muinasjutt. Kavas oli 15 erinevat nukuetendust ja osales 13 erinevat nukuteatrit üle Eesti. Lisaks elamustele saime ka targemaks sõna nukuteater võib tähendada väga erinevat teatrit. Kahel päeval nägime sirmiteatrit, varjuteatrit ja marionettetendust. Saime piiluda sirmi taha ja vaadata, kuidas pannakse elama marionetid, varrasnukud ja käpiknukud. Jagame ka muljeid: Õpetaja Kaie: Meile meeldis kõige rohkem etendus Muinasjutud paberil. Kaks andekat näitlejat ja palju valget paberit, millele tekkisid nagu võluväel muinasjutud. Tegelased ja nende lood toodi meieni maalides ning varjude ja maskidega mängides. Arutasime pärast etendust, et huvitava näidendi jaoks ei olegi alati vaja uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. 21. märtsil on ülemaailmne nukuteatri päev. Just sellel päeval pidavat päike kallistama tervet maakera ja paitama oma soojade kiirtega kõiki ühtviisi. Ära maga seda maha:) Ege Kuusk Foto: Keity 6.a klass 15

16 Vaata maailma TONDU Talv 2015 Elu Iirimaa väikeses maakoolis Veebruari alguses külastasin ühte Iirimaa kooli. See kool asub Clontuskerti külas. Väikeses maakoolis õpib ainult 38 õpilast, keda juhendavad 4 õpetajat. Kool on nagu kool ikka, kuid siiski on mõned asjad teisiti, kui meil. Koolis on ainult 2 klassi nooremate ja vanemate laste klass. Nooremas klassis on koos 1., 2. ja 3. klassi õpilased ning lisaks veel 5- ja 6-aastased lapsed. Vanemas klassis on 4., 5. ja 6.klassi õpilased. Koolipäev algab kell 9 ja lõpeb Koolitunni pikkus 90 min. Lapsed õpivad inglise ja iiri keelt, matemaatikat, robootikat, kunsti, ajalugu, loodusõpetust, geograafiat ja kehalist kasvatust. Koolipäeva jooksul on 2 vahetundi. Esimene lühike vahetund kestab 10 min ja teine pikem kestab 30 min. Siis on lastel ka söögipaus. Sööklat selles kooli pole. Lapsed võtavad toidu kodust kaasa. Mõlemal vahetunnil on lapsed õues. Koolis on kehtestatud kindlad reeglid ja nendest peetakse väga täpselt kinni. Näiteks krõpsud ja kihisevad joogid pole koolis lubatud ning seetõttu ei võta keegi neid kaasa. Ükski laps ei kasuta kooli ajal mobiiltelefone, kõrvaklappe ega muid elektroonilisi vahendeid. Need on samuti koolis keelatud ja nendega mängivad lapsed alles peale tunde. Mõlemas klassis käib õppetöö rühmades. Lapsed teevad palju iseseisvat tööd ja õpetaja juures käivad klassid kordamööda. Nad ei raiska aega omavahel lobisemisele. Töö ajal tehakse tööd. 16

17 Vaata maailma TONDU talv 2015 Ühes tunnis õpitakse nii raamatust, töövihikust, töölehtedelt kui ka ipod-ist. Õpilaste puhul hakkas silma nende suur uudishimu. Esimesel päeval rääkisin meie laulupidude traditsioonist ja rukkileiva tähtsusest. Seletasin, kuidas me leiba teeme, ning andsin ka maitsta. Järgmisel päeval tulid mitmed lapsed minu juurde ja ütlesid, et olid internetist lisa otsinud. 6.klassi õpilased tegid minuga ka intervjuu, mis läheb koolilehte. Kõige rohkem huvitas neid, mida meie kooli lastele meeldib teha. Nädal möödus ruttu. Lisaks uutele toredatele sõpradele sain ka huvitavaid mõtteid, mida võiks meiegi koolis teha. Loodan väga, et kontakt selle väikese Iirimaa maakooliga jääb pikaks ajaks püsima. Sirli Väinsar LÕ õpetaja 17

18 Uut ja põnevat TONDU Talv aasta on Eestis muusika-aasta aasta on Eestis kuulutatud muusika-aastaks. See tõstab Eesti muusikaelu tähelepanu keskpunkti, tutvustab muusika loojaid ja esitajaid, suurendab muusikahuvi. Muusikat on läbi aegade peetud pühaks, ülimaks, ilusaimaks. Muusikal on midagi sellist, mis meid kõiki puudutab. Muusika on ka meie mälestuste hoidja eluhetked ja inimesed salvestuvad meie mällu läbi kindlate muusikapalade. Teatud olukordades võib muusika meid aidata rohkemgi, kui meie kõrval seisev inimene. Täiesti eriline tunne on aga see, kui oskad ise muusikat teha. Pakkuda kuulajale seda miskit, mis paneb kaasa elama, saali hinge kinni hoides kuulama või rajult kaasa rokkima. Muusika-aasta raames toimuvad erinevad kontserdid, festivalid, konkursid, konverentsid, koolikontserdid, loengud. Aasta Muusikuks valiti dirigent HIRVO SURVA, kes on aastaid arendanud Eesti koorimuusikakultuuri ja kasvatanud inimestes koorilauluarmastust, ühendanud kooslaulmise kaudu inimesi. Eelmisel suvel toimunud XXVI üldlaulupeol andis dirigent Eri Klas (75 a) oma dirigendikepi üle Hirvo Survale. Selle dirigendikepi kinkis kunagi Eri Klasile tema õpetaja laulutaat Gustav Ernesaks. Selle dirigendikepi omamine on suur tunnustus tehtud töö eest muusikapõllul. Sellel aastal on mitmeid olulisi tähtpäevi. 7. augustil tähistab oma 85. juubelit helilooja VELJO TORMIS 18

19 Uut ja põnevat TONDU talv septembril tähistab oma 80. juubelit helilooja ARVO PÄRT Arvo Pärdile pühendatud mälestusmärk Rakvere poiss jalgrattaga Arvo Pärt Äsja lõppenud Eesti Muusikaauhinnad 2015 auhinnatseremoonial võidutses enim Curly Strings, viies koju neli auhinda. Tuntuim laul on Kauges külas. 1. oktoobril tähistame taas rahvusvahelist muusikapäeva ja ootame külla põnevaid esinejaid. HÄID MUUSIKAELAMUSI! Kirjutas muusikaõpetaja Mare Parkala 19

20 Uut ja põnevat TONDU Talv 2015 Aidata on tore! 10.veebruaril käisid lisaõppe-aasta õpilased Tuisu tänava lastel abiks. Alguses toimus väike tutvumisring saime teada, et igal lapsel ja õpetajal on oma viibe, mille järgi teda teatakse. Meid jagati kolme rühma. See tähendas, et olime kolme erineva tegevuse juures. Saime abiks olla motoorikatunnis, muusika järgi võimlemise tunnis ja juhendada nõudepesu. Tore oli näha, kuidas laste usaldus meie vastu kasvas. Nii mõnigi keeldus alguses kätt andmast, aga pärast tahtis ainult käest kinni hoida. Aeg möödus kiiresti ja viimase tegevuse ühise sõbrapäevakaartide meisterdamise juures jäi aega vähekski. Selle käiguga õppisime palju uut. Kõige rohkem aga seda, et teise abistamine ja hoolimine tekitab nii hea tunde. Õpilaste muljed Martin Esimest korda nägin nii väikest inimest. Imelik tunne oli oma suurte kätega väikest inimest katsuda. Sain teda, et paljud lapsed viiplevad. Georg Mulle jäi meelde, kuidas üks poiss käis kogu aeg käsi kuivatamas. Ühe uue asja sain ka teda nendega tuleb kogu aeg suhelda ja aidata. Need lapsed vajavad kogu aeg hoolitsemist. Reigo Kui me kõik sinna sisse läksime, siis ma nägin, et väljast on see maja nagu kool, seest aga lasteaed. Ma nägin palju uusi lapsi. Kahte last aitasin ma nõude pesemisel, ühte kehalises kasvatuses ja lõpuks tegime koos sõbrapäevakaarte. Ma õppisin teisi aitama. Jarmo Meelde jäi see, et lapsed olid nagu peab. Aitasime seal lastel sportida, toetasime neid. Felix Kui ma läksin jõusaali, siis Kevin kartis mind. Ta ei usaldanud mind alguses ega tahtnud mulle kätt anda. Aga pärast ta ei kartnud sest tekkis minu vastu usaldus. Ma õppisin lastega rääkima natuke viipekeeles. Õppisin lastega rääkima nagu õpetaja. Inge Mulle jäi kõige rohkem meelde, kuidas ma pimedat tüdrukut mootorikarajal juhendasin. Ma sain teada, et suhtlemine ei ole ainult kõne kaudu, vaid seda saab ka teha viibetega. Kristjan Mulle jäi meelde see, kui ma õpetasin endasarnast poissi. Teada sain, et iga inimene on erinev ja õppisin teisi abistama. Sirli Väinsar LÕ õpetaja 20

21 Uut ja põnevat TONDU talv 2015 Timmole vaderiks! 5.veebruaril saime vaderiks kolmeaastasele kääbusküülikule. Õpilased võtsid Timmo sülle ning üheskoos otsustati kääbusküülikule panna nimeks Timmo. Timmo on valge-mustakirju ja väga-väga sõbralik! Õpilased said uudistada ka uut hariduskeskust ning külastada miniloomaaeda. Nägime väga erinevaid loomi. Loomadega tutvumine, nende süles hoidmine ja paitamine tegi õpilastele palju rõõmu. Suured tänud loomaaiatöötaja Inarile, kes meile loomade käitumisest palju põnevat rääkis! Külas Kristiine linnaosa vanuritel Hoolimisnädalal külastasid 5.A ja 6.B klasside õpilased Kristiine LO vanadekodu Energia tänaval. Kohtusime viieteistkümne vanamemme ja ühe taadiga. Üheskoos meisterdasime sõbrapäeva kaarte ning laulsime. Üks memmeke jutustas vanaaja elust, oma lapsepõlvest ning luges meile luuletust. Oli igati tore hommikupoolik, meie külaskäik tõi memmekestele sooja naeratuse ja isegi rõõmupisara põskedele! Lubasime märtsis jälle minna! Õpilaskodu lugemispesake ja Kadaka koolil külas Hoolimisnädalal oli õpilaskodu lugemispesa teemaks sõprus ja sõbraks olemine. Õpilased kirjeldasid ja joonistasid, milline peab olema hea sõber ning sättisid stendile ka näituse Hea sõber. Omavahel arutati, et kuidas tunda ära halba ja lohakat kaaslast. Ühiselt loeti raamatut Memme musi. Parimad lugejad olid Timo, Keity ja Moonica. 12.veebruaril käisid õpilaskodu õpilased Kadaka koolis, kus meid juba oodati. et üheskoos mängida, tantsida ning meisterdada. Õpilased joonistasid sõbrakäe ja kinkisid selle oma uuele sõbrale. Koos maiustati ja lauldi ning rõõmu ja lusti jätkus kuni õhtusöögini. Märtsis, emakeelenädalal, lubasid Kadaka kooli õpilased meile külla tulla. Jääme ootama! Huvijuht Maire Paluver 21

22 Sport TONDU Talv 2015 Liikumine on popp Tore, kui inimesed jõuavad arusaamisele, et tervislik ei ole mitte ainult sportimine, vaid ka lihtsalt liikumine. Juba mõõdukas kehaline aktiivsus mõjub tervisele hästi ning seda on meil kõigil võimalik oma igapäevatoimetustesse põimida. Soovituslik on päevas 1 kuni 2 tundi liikuda. Ka lihtsana tunduv trepist kõndimine annab mõnusa koormuse sinu lihastele. Trepijooksu harrastan ise juba kolmandat aastat. Eestis on korraldatud trepijookse Radissoni hotellis, Olümpia hotellis, Swissotell, Audi tornis ja Teletornis. Maailmas leidub inimesi, kes on teinud trepist jooksmise endale lausa spordialaks ja panevad oma võimed proovile väga kõrgetes hoonetes. Towerrunning World Cup 2015 karikasari aasta trepijooksu maailma karikasarja Premium Race võistluste kalendrisse kuuluvad ehitised: Empire State Building Run Up, New York, USA Tallinn TV-Tower Run, Tallinn, Eesti Climb For Wilderness, Calgary, Kanada WTC Trappenloop, Almere, Holland Gran Hotel Ball Tower Run, Benidorm, Hispaania Prague Run Up Tower Park, Praha, Tšehhi SkyRise Chicago, Chicago, USA Eureka Climb, Melbourne, Austraalia Kellel huvi, võib uurida, mis hoonetega on tegemist ja kui kõrged need on. Koolis peab astuma ainult 48 trepiastet, et jõuda 3. korrusele. Teletorni tippu jõudmiseks peab jooksma 1050 trepiastet. Kas Sina suudad 21 korda üles-alla joosta 7 minutiga või jõuad kiiremini? Arvestades, et alla on tunduvalt lihtsam joosta, kui üles. Kas korraldame võistluse? Kes on kiirem!? Vahemaad Sinu unistuste ja reaalsuse vahel, kutsutakse tegutsemiseks! Mina olen valmis! Toimetulekukooli õpetaja, trepijooksu fänn Heidi Sild 22

23 Sport TONDU talv 2015 Meie sportlikud tegemised Eelmise aasta lõpus, 4. detsembril, toimus Lasnamäe Kergejõustikuhallis traditsiooniline talvine mitmevõistlus kergejõustikus. Nooremad õpilased võistlesid 60m ja 200m jooksus ning kaugushüppes, vanematel õpilastel tuli lisaks eelmainitud aladele jõudu katsuda ka kuulitõukes ja kõrgushüppes. Tallinna Tondi Põhikooli õpilaste tulemused: Siret Merit 1. koht (T-D) Kerli 5. koht (T-C) Marita 1. koht (TT vanemad tüdrukud) Marko 2. koht (TT nooremad poisid) Moonica 4. koht (T-C) Robin 6. koht (P-D) 14. jaanuaril toimus kooli spordisaalis jalgpalliturniir kolme võistkonna osavõtul. Osalesid külalisvõistkond Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest ja kaks võistkonda meie koolist. Mängiti turniirisüsteemis saalijalgpalli reeglite järgi. Tulemused: I koht Tondi Põhikooli I võistkond Rainer, Mel-Andris, Georg, Reigo, Timo, Martin. II koht Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. III koht Tondi Põhikool II võistkond Kevin, Robin, Mark, Raul, Veiro, Jan-Erik, Karel, Janek. Oli väga põnev võistlus, nii kaotustest kui võitudest on palju õppida. Ees on ootamas juba uued võistlused ja stardid. Kehalise kasvatuse õpetajad Kristel Koger, ja Mati Ummer Foto: Keity 6.a klass 23

24 TONDU Talv 2015 RISTSÕNA TUNNE EESTIT PAREMALE 1. EESTIS ON KÕIGE ROHKEM... JA KAASIKUID. 5. EESTI PIKIM JÕGI ON MILLIST NIME KANNAB EESTI KÕIGE SÜGAVAM JA PUHTAMA VEEGA ALLIKAS? 7. EESTI KÕIGE SÜGAVAM JÄRV ON EESTIMAA KIVIDE KUNINGAS ON... (RAPLAMAAL) 10. EESTI METSADE SUURIM LOOM ON ALLA 2. EESTI KÕIGE JÄMEDAM PUU ON EESTI KÕIGE PÄIKESEPAISTELISEM LINN ON MILLISE EESTI JÄRVE KESKEL ASUB EESTI KÕIGE TONTLIKUM SAAR TONDISAAR? 4. EESTI RAHVUSKIVI ON EESTI KÕIGE SÜGAVAM ÜRGORG ON... Tondu toimetus: Peatoimetaja: Maire Paluveer Korrektor: Anne Eeljõe Kujundaja: Saale Kibin 24