Microsoft Word - 1 esileht

Väljavõte

1 TALLINNA TONDI PÕHIKOOLI AJALEHT NR. 393 ÕPETAJATE PÄEVA TÄHISTAMINE 5.oktoobril oli meie koolis palju pintsaklipslasi, sest lõpuklassi õpilased ehk siis õpetajad olid nõnda pidulikult riietatud. Kõikide klasside õpilased said endale teiseks ja kolmandaks tunniks uue õpetaja. Ka kasvatajad õpilaskodus ning pikapäeva õpetajad said pidupäeval kohvilauas osaleda - ka neid asendasid lõpuklasside õpilased. Kui tunnid olid õpilastele antud siis esmamuljed asendusõpetajatelt olid üsna sarnased: üksmeelselt arvati, et õpetajaamet on ikka väga raske ja väsitav! Kõige raskem oli klassis vaikust saada ja õpilasi kuulama panna! Õpetajaid aga ootas teise ning kolmanda tunni ajal õpetajate Silvia ja Ingridi juhendatud loovusetuba, kus savist vooliti kruuse, vaase ja kannukesi, Iga õpetaja sai ka tunnistuse osalemise eest savikojas! Pealelõuna said õpetajad nautida tervituskontserti õpilastelt ning maitsta suupisteid väga kaunilt kujundatud kohvilauas. Direktor aga jagas juba traditsiooniks saanud rändkarikaid! Selle õppeaasta parimatest parimad on: Hea Õpetaja - Kaie Henk, Ege Kuusk, Karina Toome Hea Kasvataja Ene Veskaru Hea Ringijuht Kristel Koger Hea Abiõpetaja Kaie Kori Hooliv Kaastöötaja Rutt Tuulik Hea Ülemus - Evi Kraan Krapsakas Uustulnuk Anu Kattel SELLES LEHES ÕPETAJATE PÄEV (loe LK 1-2) KOOLIL UUS NIMI JA UUS MAJA (loe LK 2) SANKT-PETERBURG, MALEVASUVI (loe LK 3) ESIMENE KLASS (loe LK 4) SÕBRAKESE LAAGER (loe LK 5) REIPALT KOOLIPINKI, (loe LK 6) COMENIUSE PROJEKT MEIE KOOLIS (loe LK 7) POSTIPÄEV TOIMETULEKUKOOLIS (loe LK 8) ÕPILASKODU PAGARIPOISTES KÜLAS, LOOMAAIAS (loe LK 9) SPORT, PRÜGIHUNT (loe LK 10) SÜGISPIDU (loe LK 11) RADA METSAS (loe LK 12) NALJANURK (loe LK13) JÕULUKUU ÜRITUSED (loe LK14)

2 HUVITAV TEADA SÜGIS ÕPETAJATE PÄEV jätkub Peale pidulikku tervituskontserti ja rändkarikate jagamist suundusid õpetajad vanalinna, Adamson Ericu Kunstigaleriisse, kus muuseumipedagoog Liisi Selg jagas õpetussõnu teemal "Igavesti naiselik" ning iga õpetaja sai töötoas endale meisterdada savist maski ning kuldse maskiballi maski. KOOLIL UUS NIMI JA MAJA Meie koolil on nüüd uus nimi Tallinna Tondi Põhikool. Koos uue nimega sai hoolduskool ka uue maja Tuisu 20 aadressil. Selles on ruumi 7 klassile, arvutiklassile, füsioteraapiale, pikapäevarühmale ja loomulikult ilus suur saal. Remondiga läks suve lõpus kiireks ja seepärast pidime ise tegema ka värvimis- ning koristustöid. Tegime seda rõõmuga, sest tegime endale. Meil on suur aed. Alustasime koos lastega lillepeenarde korrastamist. Koos istutasime kevadeks maha krookused, tulbid, nartsissid ning sügislilled. Kevadel kavatseme kindlasti istutamist ja peenarde tegemist jätkata. Selle aasta jooksul on vaja sisustada muusikateraapiaklass ja tunnetustuba. Õppealajuhataja Linnu-Lydia Mae Kooli uue nimesildi juures poseerivad Viivi Lokk Tallinna Haridusametist, Tondi Põhikooli direktor Evi Kaan ja Liisa Pakosta Tallinna Linnavolikogust. 2

3 TUNNEN HUVI SÜGIS 20 SANKT-PETERBURG Oktoobrikuus külastasin projekti Minu Riik raames Sankt Peterburgi. Õppereis oli 3-päevane. Sankt -Peterburg on suur linn, mis tähistas hiljuti 300-ndat sünnipäeva. Linnas elab viimase rahvaloenduse andmetel 5 miljonit inimest. Linn asub Neeva jõe suudmes ja suures osas on ta ehitatud vaiadele. Teda kutsutakse veel ka Põhjamaade Veneetsiaks, sest linnas on palju kanaleid, sildu. 620 sillast 20 on ööseks ülestõstatavad. Sankt Peterburgi rajamist alustati Jänesesaarele tsaar Peeter I valitsemise ajal 1703.a. Linnas on palju ajaloolis-kultuurilisi vaatamisväärsusi nagu Ermitaaž, Vene Muuseum, Iisaku katedraal jne. Viimaste aastate jooksul on restaureeritud ja jälle kasutusse võetud ka eestlastele kuuluv Jaani kirik, mida kasutatakse kontserdipaigana ja vahel ka liturgiliseks tegevuseks. Meie tutvusime Sankt Peterburgi 2. Gümnaasiumiga, mis asub ajaloolises majas kesk-linnas. Lapsi õpib selles koolis umbes Õpilased on riietatud koolivormi. Õppetööks on olemas arvutiklass, SMART-tahvlid. Koolil on 2 suunda :keeleõpe ning tehnoloogia. Edasi õppima minnakse üldiselt ülikooli. Õpilastega, kellele on õppimine raske, tegeldakse grupis ja kui see ka ei aita, suunatakse erikooli. Reisi viimasel päeval käisime Tsarskoje Selos, kus oli tsaari suveresidents. Sel päeval oli muuseumis väga palju lapsi, sest igal 2. reedel on õpilastele vaba sissepääs. Äsja täielikult restaureeritud lossikompleks on väga uhke. Domineerivad kuld, türkiis ja vana keraamikapruun värv. Kõige uhkem on muidugi merevaigutuba, mis läks II Maailmasõja ajal kaotsi, leiti lõpuks Saksamaalt üles ning tehti korda. Kogu tuba on pisikeste merevaigutükikestega kaetud. Imeilus. Sankt Peterburgis on vaadata väga palju ilusat ja ajaloolist. RIGULDI ÕPILASMALEV 2011 Kas sa malevasse tuled? Mis tööd me seal teeme? Kui palju palka saab? Mida kaasa peab võtma? Sellised küsimused huvitasid kevadel paljusid meie kooli vanemate klasside õpilasi. Ja jõudiski kätte 27.juuni. Koos kõikide Tallinna malevlastega marssisime läbi vanalinna Raekoja platsile. Kuulasime linnapea tervituskõnet ja laulsime vahvat malevalaulu Klaarika. Edasi läkski sõit Riguldisse. Ees ootas nädal täis tegusaid tööpäevi ja mõnusaid suveõhtuid. Meie põhitöö oli mõisamajalt vana kollase värvi maha kraapimine. Vahelduseks sai ka põõsaid välja kaevata, rohida ja kiviaeda lammutada. Lemmiktööks oli malevlastel maailma parima kokatädi Kirsti abistamine söögitegemisel. Õhtuti käisime ujumas, mängisime, tegime lõket ja veetsime niisama toredasti aega. Eriti vahva oli see õhtu, kui käisid külas Oliver ja Mariann, kes õpetasid meile lahedaid malevamänge. Viimasel õhtul otsisime Riguldi talenti. Kõik esinejad olid ägedad, aga publik valis oma lemmikuks Ivari, kes üllatas meid oma näitlejaandega. Lõpuõhtul said kõik tublid malevlased aukirjad ja malevameened. Parim töömees oli Risto, tüdrukutest paistis töökusega silma Reelika. Kõik said palka vastavalt oma tööpanusele aastal käisid malevas Maryel, Ivar, Risto, Anti, Reelika, Kristin, Rainar, Marko, Helena, Jaan, Kristo. Rühmajuhid olid Jana Liiving ja Kaie Henk, tööde organiseerija Ivar Kraan. Ootame juba pikisilmi järgmist malevasuve! Malevasuve meenutas Kaie Henk Kõrvaloleval pildil on tsaarinna Tsarskoje Selo palees. Direktor Evi Kraan 3

4 HUVITAV TEADA SÜGIS 20 ÜLE PIKA AJA ESIMESE KLASSI EES SEDA TUNNET EI SAA KIRJELDADA, PEAB ISE KOGEMA. MINULE ON SEE SUUR VÄLJAKUTSE! MUIDUGI ON HIRM HAKKAMA SAAMISE JA OSKUSTE EES AEG ON JU MUUTUNUD. TÄNASEKS OLEN OMA POISTEGA HARJUNUD, KÕIK KÜMME ON ERILISED JA MINU SÕBRAD. KOOS AVASTASIME UUSI ASJU NEMAD ÕPETAVAD MIND JA MINA NEID. PIKA TEE ESIMENE SAMM ON ASTUTUD JA JALG TOETAB JUBA KINDLAMALT MAALE. MA TEAN,ET VAJA ON KANNATUST,PIKKA MEELT JA PALJU ARMASTUST. IGA PÄEV TOOB MIDAGI UUT JA KAUGEL SEE KEVADKI ENAM ON! SIIS SAAB ÖELDA MARKUSE SÕNADEGA: HAKKAMA SAIN! ESIMESE KLASSI ÕPETAJA REET VEERING 4

5 TUNNEN HUVI SÜGIS 20 LASTELAAGER SÕBRAKESED Eelmise õppeaasta lõpus juunis toimus esimene lõimumislaager koos Õismäe Kooli õpilastega. Laager oli põneva programmiga ning meil vedas ka ilmaga. Õpilased olid üksteisega kenad ning sõbralikud: abistati üksteist ja pursiti nii eesti kui vene keelt. Ujumine ja matkad, kunstiteraapiad, hipoteraapiad, lõkkeõhtu, tantsud, mängud ning lõpuks ka saunaõhtu olid vahvad ja lõõgastavad! Õpilased jäid põnevusega ootama uut laagrit ja selle õppeaasta alguses, septembris see ka tõesti toimuma sai. Sõbrakesed-2 laager andis võimaluse nautida suve pikendust Riguldis. Laager kestis neli päeva, algas reedel ja lõppes esmaspäeval. Õpilased said kogeda mõnusat sügist suviselt sooja päikesega, pühapäevast pannkoogihommikut, matku mere äärde, julgust end proovile panna seikluspargis, loovustubasid, saunaõhtuid ning discoprogrammi. Laagripäevad olid põnevad, magamisaega jäi napiks ning lisa tuli võtta ka hommikutundidest! Juba novembris käivitub uus lõimumisprojekt, mis on kasvanud välja Sam Body Plays ja Sõbraksese laagritest. Tegemist on projektiga, mis on suunatud erivajdustega vene ja eesti keelt kõnelevate vähekindlustatud peredest pärit noortele, kes õpivad Tallinna Tondi Põhikoolis, Õismäe Koolis ja Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis. Projektis saavad aktiivselt kaasa lüüa 30 noort. Projekt jaguneb neljaks etapiks ning igal etapil on oma kindlel eesmärk ja seda toetavad tegevused: I etapp november 2011 Saame tuttavaks - loome projekti blogi ja leiame joonistuskonkursi läbi logo II etapp veebruar 2012 Saame sõbraks - sportlik päev Kohtla-Järvel ja vene traditsioonidega köögikultuuri õhtu III etapp märts 2012 Emakeelepäeva teatrifestival - teatritrall ja töötoad Õismäe Koolis VI etapp märts 2012 Õpime koos - koos koolipingis Tondi põhikoolis ja muuseumides Projekti finaalüritus toimub märtsis pealkirjaga Rõõmustame koos Nukuteatris. Tegevusi koordineerivad koolidesse loodud projekti tugimeeskonnad. Kogu tegevus on suunatud noorte aktiivsuse kasvatamisele, keeleliste ja kultuuriliste oskuste ning teadmiste suurendamisele ning nende enesekindluse tõstmisele.projekti toetab Briti Nõukogu. Huvijuht Maire Paluver Laagris osalenud õpilased uurisid juba, et kas "Sõbrake-3" ka tuleb? 5

6 TUNNEN HUVI SÜGIS kaasas, sest esimene läks aia taha ilmakaared täitsa sassis. Jäädvustasime end iga punkti juures fotole ka. Kes muidu ütleb, et me kõik punktid üles leidsime. Vaatamata paaritunnisele orienteerumisele olime ka tagasi tulles reipad ja rõõmsad. Kooliaastat on tore sellise matkaga alustada! Õpetajad Anne Eeljõe ja Sirli Väinsar Pildi allkiri: Viimane punkt on leitud! REIPALT KOOLIPINKI Meie matk toimus sellel õppeaastal kahte erinevasse sihtpunkti: klass tegid jalgsimatka kooli juurest Löwenruh parki ja klass matkasid Glehni parki. Õpetaja Anne Eeljõe kirjutab 4.A klassi matkamuljetest: Neid samme andis ikka lugeda, enne kui kohale jõudsime. Pargis ootasid ees erinevad toimetused. Nooremad klassid veetsid toredasti aega mänguväljakul, klassid said töölehed, mille täitmine osutus väga põnevaks. Oh, seda rõõm ja jooksmist, enne kui kõik nõutud kohad leitud ja ülesanded lehel lahendatud. Seejärel oli mänguväljakul lustimine eriti tore. Väike vihmasabin meid ei kohutanud, ajas vaid korraks puu alla varju otsima. Matk koolimajja ei tundunudki nii pikk, kui eelmisel aasta. Jalad olid vist tugevamaks saanud. Reipust ja tugevust kooliperele uueks õppeaastaks! SÜGISNÄITUS Veerandi viimasel nädalal oli meie koolis väike sügisnäitus. Tore oli see, et kõik klassid võtsid osalemist väga tõsiselt. Näitusel võis näha erinevaid sügisande, lilli, joonistusi ning sügisesi meisterdusi. Maitsesime ühise laua taga sügisesi suupisteid. Toimus väike sügislaat, kus õpilased said müüa ja osta endavalmistatud tooteid. Uudne oli ka see, et õpilased said koos õpetajaga täita töölehe. Selle abil sai korrata näitusel nähtut. Oli üks põnev ja meeleolukas päev. Õpetaja Kadri Aarik Ja õpetaja Sirli Väinsar kirjutab 7.A klassi silmade läbi matkast Glehni parki: Suvine energia pulbitseb sees. Esimese täisnädala reedel võtsime vanemate klassidega reipalt ette matka Glehni parki. Lusti lisas taevas sirav suvine päike. Õpetaja Monika Viispert oli ette valmistanud töölehe, mida ühiselt täitma asusime. Pidime üles leidma kaheksa erinevat punkti ja leitud koha ka kaardil märgistama. Õnneks oli meil varutööleht 6

7 VAATA MAAILMA SÜGIS 20 ÕPETAJAD ROOTSIS Oktoobri alguses külastasid meie kooli õpetajad Helsingborgi kooli, mis asub Rootsis. Rootsimaale sõitjate hulgas olid abikooli õpetajad Ellu Papstel, Rein Alev, Jaana Liiving ja toimetulekukoolist õpetajad Ene Paats, Helle Perle, Heidi Sild, Alex Trope. Meie grupijuhiks oli õpetaja Rutt Saar. Reis sai teoks Comeniuse projekti raames. Reisisihiks oli Maria Park School Helsingborgis. Tavaliselt sõidetakse Rootsimaale laevaga, kuid meie sõitsime lennukiga Kopenhaagenisse, kus saime nautida 20 kraadist õhusoojust. Meile vastusaabunud õpetaja Marina oli suveriietes, mis oli väga üllatav! Hiljem vesteldes prantsuse kooli õpetajatega saime teada, et Prantsusmaal oli õhusooja sel perioodil koguni 30 kraadi. Edasi tuli sõita tunnike rongiga ja kohal me olimegi. Järgmisel päeval külastasime Maria Park koolis tunde, kus õpilased olid inglise keeles ette valmistanud küsimusi meile esitamiseks. Käisime tundides neljandates, kuuendas ja üheksandas klassis. Õpilased käitusid väga kenasti ja ükski õpilane ei esitanud oma küsimust enne, kui õpetaja andis talle loa küsimuse esitamiseks. 9. klassi õpilased olid valmistanud meile külakostiks muusikalise programmi, mis tutvustas Rootsi rahvuskombeid klasside õpilased tutvustasid meile kooli ajalugu. Selgus, et varem oli selles hoonetekompleksis tegutsenud psühhoneuroloogiahaigla. Õpilased esinesid väga hästi ning käitusid väga viisakalt. Thank you kõlas tihti ja loomulikult, mitte külaskäiguks kätte õpitud viisakusvormina. Õpilased viisid läbi ka ekskursiooni koolimajas ning vanalinnas. Nad said esinemise ja uurimustöö eest hindeid. Meile räägiti, et selle esinemisega seoses arendasid nad esinemis- ja inglise keele oskust. Nad said oma esinemistega suurepäraselt hakkama. Me külastasime Taanimaal asuvat kaunite nukumajadega Helsingöri linna, kus imetlesime Hamleti lossi. Üle väina sõitis laev sinna minutit. Õhtusöök toimus samal laeval ning söögi ajal sõitsime vähemalt 7-8 korda Rootsi ja Taani vahet. See tundus väga tore. Lahkumisõhtu toimus linna vanima hotelli restoranis Elite Hotel Mollberg, kus tänasime meid vastuvõtnud kooli õpetajaid. Jäime kõik reisiga väga rahule ning täname kooli juhtkonda, kes meile selle reisi võimaldas ja Comeniuse projektijuhti Sirli Väinsari. 6.B klassi õpetaja Sirly Eelmets 7

8 TUNNEN HUVI SÜGIS 20 POSTIPÄEV TOIMETULEKUKOOLIS 6.oktoobril toimus toimetulekukooli ühine aktiivõppepäev - postipäev. Eesmärgiks oli õppida kirjutama kirja ja vormistama aadressi ümbrikul. Kordasime üle, mis on aadress, eesnimi ja perekonnanimi. Veel saime teada, mis on ümbrik ja mark, ning kuhu see ümbrikul kleepida. Päev algas kirjasõprade loosimisega. Edasi kulges päev klassides kaarte joonistades, kirjale häid mõtteid otsides ja ümbrikele hoolsalt õigeid aadresse kirjutades. Täpselt kell 10:30 avati postkontor ja tööle saabus Posti Juula. Nüüd said kõik oma kirjale postmargi ja postitempli. Sel päeval oli käibel Tondi Posti mark ja postitempel. Hoolas Posti Juula oli väga tähelepanelik ja kontrollis kõik ümbrikud üle. Kes ei olnud küllalt hoolas aadressi kirjutaja, pidi Juula karmi pilgu all vead parandama. Siis oli aeg kirjad postitada. Pärast lõunasööki oli oodata postiljoni. Küll oli põnev saada postikotist margi ja templiga oma nimega kiri! Ja mis kõige toredam ümbriku sees oli kiri sõbra tervitusega. Aga Posti Juula tööpäev ei olnud veel lõppenud. Vaja oli kohale toimetada ilmatu suur postipakk, mis oli saadetud otse Aafrikast! Selles pakis oli palju Aafrika sooja õhku ja kui pakk avati, lendas sealt välja viiskümmend õhupalli! Ka selline võib olla sõbra tervitus. 9.oktoobri rahvasvaheline kirjapäev ja ülemaailmne postipäev tuletab meelde paberkandjal kirja saatmist, väärtustab käsitsi kirjutatud kirja elektrooniliste ja muude infokanalite kõrval. Ilusaid kirju teiegi postkasti! Õpetajad Silvia Paluveer, Ege Kuusk ja Maire Paluveer 8

9 TUNNEN HUVI SÜGIS 20 ÕPILASKODU LASTEGA PAGARIPOISTES 18.oktoobri õhtupoolikul oodati meid kondiitritoodete vabrikusse "Pagaripoisid" külla. Me ei lasknud end kaua oodata, et näha tortide ja muude maiuste valmistamist. Parajasti küpsetati "Sacheri" torte ja lõhn oli nii mõnus, et oleks kohe terve tordi nahka pistnud! Nägime ja kuulsime pagar Viiult palju uut ja huvitavat küpsiste, plaadikookide, kringlite, trühvlikommide, tortide, kuklite, pirukate ja saiakeste tootmisest. Nägime ka valmistoodangu pakkimist ja komplekteerimist ning mõnusat ning hubast kohvikut. Õpilasi kostitati maitsvate mangomaitseliste küpsistega, mis kaetud moosi ja kohupiimakreemiga - neid küpsiseid ei olnud kohvikus müüa, need olid ekstra küpsetatud vaid meile! Loodame, et nii mõnigi õpilane hakkab unistama pagari või kondiitrielukutsest! Tagasi kooli matkasime, sest sügisvärvid õues olid nii kaunid ja päike säras! SÜGISVÄRVIDES BOTAANIKAAED 19. oktoobril käivitus taas jätkuprojekt "Looduslaps Botaanikaaias". Uued looduslapsed meie koolist on: Tiia 3B klassist, Timo ja Monica 4A klassist ning juba mitu aastat osalenu Timo 6B klassist. Botaanikaaed säras lausa vikerkaarevärvides, nägime võililli, karikakraid, lõvilõugu ja muidugi troopikamaja troopilisi taimi. Sissejuhatavas loodusringi tunnis meenutasime möödunud suve: õpilased jutustasid oma reisimuljeid Filipiinidest, Sri Lankast, Austraaliast, Uus Meremaast ja ka Eestimaast! Küll on tore, et õpilased juba nii kaugeid maid saavad külastada! Peale reisimuljete kuulamist ja maiustamist korjasid õpilased botaanikaaia erinevate tammepuude lehti, et neist meisterdada tammeraamat. TAMMETÕRUD JA RAHE LOOMAAIAS 11.oktoobril üsnagi heitlikul kuid siiski päikselisel sügispäeval said Tallinna Loomaaia väravas kokku kaheksa Õismäe Kooli ja kaksteist meie kooli õpilast, et üheskoos viia läbi üks vahva loomatunnetuse ringitund! Kõik õpilased pidid komposteerima oma pileti, et saada loomaaia territooriumile ja nimed kirja panema. Üheskoos hakati tammetõrusid korjama, et loomadele ka külakosti pakkuda. Loomi võisime toita vaid õpetaja Inari juhendamisel, sest tegelikult on loomade toitmine loomaaias rangelt keelatud. Tõeliselt tore oli tammetõrudega kostitada metssigu, kitsi ja lambaid. Kitsekesed võtsid toitu peopesalt nõnda, et pihud niiskeks said - kogesime, et loomatunnetusring toimib täiega! Meie loomaaiaringi tunni tegi eriliseks see, et Õismäe Kooli õpilased olid koos meiega ja püüdsid rääkida eesti keeles, toimus nn. lõimumistund, mis on Tallinna koolide vahel küll ainulaadne! Loomatunnetusringi lõppedes saime ka sügisese üllatuse -hakkas rahet sadama nagu oleksid tuhanded pärlikeed taevas ühekorraga katki läinud! LUGEMISPESA ÕPILASKODUS 22.oktoobril rajasime väikese ja hubase lugemispesakese õpilaskodusse. Suured tänud selle eest tuleb öelda Tondi Raamatukogu juhatajale pr. Eikele, kes sponsoreeris meid lugemispesa mööbliga: raamaturiiul ja kolm istumistumbat! Loodame, et õpilased õpilaskodus leiavad tee raamatute juurde, vähemalt õhtul, enne magamaminekut! Artiklite autor on huvijuht Maire Paluveer 9

10 TUNNEN HUVI SÜGIS 20 SPORTLIK KOOLIAASTA ALGUS Uus õppeaasta on Tallinna Tondi Põhikoolis alanud väga sportlikult. 14.septembril toimusid Hiiu staadionil kooli kergejõustiku meistrivõistlused ning 22.septembril toimus kooli jooksukross Hiiu staadionit ümbritsevas parkmetsas. 29.septembril toimus Kiigemetsa Koolis EO Eesti Ühenduse jooksukross, kus osalesid ka kuus parimat meie kooli õpilast. Võistlused viidi läbi uute reeglite järgi ning esmakordselt Eestis kasutati võistlejate divisjonidesse jaotamist (st koolides tuli eelnevalt läbi viia kontrollvõistlused ja saadud aegade põhjal jaotati õpilased divisjonidesse). Eesmärgiks oli moodustada võimalikult võrdse tasemega grupid, kusjuures ei arvestatud võistlejate vanust. Meie kooli võistkond esines jooksukrossil edukalt, seda enam, et kolmele õpilasele olid need lausa esimesed sellisel tasemel võistlused. Tüdrukute 500m distantsil saavutas Marita oma divisjonis esikoha, poiste 1000m jooksus saavutas Marko teise ning Henry viienda koha. Nooremate poiste 500m distantsil olid tublid Urmo ja Veiro, kes tulid mõlemad omas grupis neljandale kohale, samuti tegi väga tubli jooksu Marko. Õpilased jäid võistlustega ja oma esitustega väga rahule ning lubasid edaspidi veelgi hoolsamalt harjutada. Jääme põnevusega ootama juba uusi toredaid võistlusi. Kehalise kasvatuse õpetaja Kristel Koger VANA HEA TONDI MANEEŽ Vana hea Tondi maneež 29.septembril oli meie kooli õpilastel taas kena kohtumine Tondi maneežis treener Kaie ja hobuste Alluuri ja Matuga! Oleme nüüd koostööd Tondi maneežiga teinud juba neli aastat ja õpilaste huvi hobuste vastu aina kasvab. Praeguseks käib ratsutamisringis ligi kuuskümmend õpilast nii abikui ka toimetulekukoolist! Abikoolist viivad õpilased peale õppetööd Tondi maneeži teisipäeval õpetaja Kadri Aarik ja neljapäeval huvijuht Maire Paluveer. Toimetulekukooli õpilased käivad Tondi maneežis koos abiõpetajatega esmaspäevast kolmapäevani. PRÜGIHUNDI KÜLASKÄIK Ühel septembri hommikupoolikul vuras meie kooli tagaõue Prügihunt koos meeskonnaga. Kaasas oli tal jäätmesorteerimisjaam. 3. b klassi õpilased said kolmanda tunni ajal selle sisuga tutvuma minna. Esmalt räägiti meile sellest, mida ei tohi visata metsa alla. Saime teada, et kasutatud mähkmed ja kilekotid on metsa all küll inetu vaadata, kuid samuti on need ohtlikud metsloomadele. Samuti räägiti, kuidas tuleks prügi sorteerida. Kodus peaks olema erinevad prügikastid nii pudelitele, paberile, biojäätmetele, patareidele kui pakenditele. Niimoodi sorteeritud prügi ei lähe ainult prügimäele, enamus neist läheb ümbertöötlemisse. Nii saab vanadest pudelitest toota fliisi, vanapaberist uut paberit, katkistest riietest saab kududa kaltsuvaiba, vanadest autorehvidest tehtud puru aga kasutatakse asfaldi sees. Selleks, et kogu Prügihundi räägitud jutt veelgi paremini meelde jääks, sai iga laps kalendri ning märgi rinda. Tänu Prügihundile teame nüüd, miks peab prügi sorteerima ning kuidas seda tegema peaks. Õpetaja Kristi Käärik 10

11 TUNNEN HUVI SÜGIS 20 tatsuma igal ühel. Kui sa pole kuulnud lugu Katjuša või tantsinud tantsu Troika, siis sa ei teagi, kui vahva maa on Venemaa. Venemaal on sõbralik rahvas ja neid tervita rõõmsalt hüüdes: Privet!. TOIMETULEKUKOOLI SÜGISPIDU Ühel sügisesel koolipäeval oli meil võimalus kogeda, kui palju elevust ja rõõmu pakub kellelegi kirja kirjutamine, veelgi toredam on aga kelleltki kirja saada. Kirju võib saabuda ka märksa kaugemalt, kui toredalt poisilt või tüdrukult kõrvalt klassiruumist. Need võivad saabuda sealt, kuhu me ise võibolla ei saa kunagi minna. Seda põnevam on kuulata ja aimu saada, millist elu seal kaugel elatakse. Meie selleaastane sügispidu tahtis viia kõik osalejad ja vaatajad kodust kaugemale, kasvõi mängult - ühiselt lauldes ja tantsides. Kujuta nüüd ette... Selle lõbusa peo kirjutas kokku õpetaja Ege Kuusk ja pidu õnnestus tänu paljudele toredatele õpetajatele ja väga tublidele õpilastele. Suured tänud õpetaja Siljale, kes pidu juhtis ja kel oli peol mitu erinevat nägu. Nimelt sai temast peol nagu võluväel kena Soome neiu või siis kräsupeaga aafriklane ja siis kaunis rõivais india naine. Kõik osalenud õpilased olid väga tublid, aga eriline tänu Stenile, kes meie peol tähtsaimat rolli seekord kandis. Kes pidu vaatamas käis, see nägi. Kes peol kaasa lõi, see tundis. Me ei ole siin maailmas üksi, meie ümber on palju maid ja rahvaid ja nüüd oleme me natuke rohkem teada saanud, millised nad on ja kuidas nad seal elavad. Õpetaja Katre Veide Kindlasti on olemas kuskil üks poiss, kelle isa sõidab suure uhke laevaga. Oletame, et selle poisi nimi on Sten. See poiss ei näe oma isa pikki kuid, aga ta teab, kus tema isa parajasti viibib. Isa saadab igalt kaugelt võõralt maalt ühe kirja. Nii saab Sten teada, kuidas inimesed elavad mujal maailmas. Ta saab teada, et Soomes tervitatakse üksteist öeldes: Terve!. Soomest on pärit ka pikk rivitants Jenka. Saksamaal olles võid julgelt öelda Hallo!, see on nende komme üksteist tervitada. Hispaanlased on julged inimesed, kes ei karda isegi pidada võitlusi vihaste härgadega. Hispaanias tervitatakse üksteist öeldes: Hola! Kaugel Aafrikas elavad inimesed, kelle nahk on tume pruun ja kes armastavad palju tantsida. Indias on sõbralikud inimesed ja nad ütlevad sulle tervituseks Namaste! Seal on naistel ilusad kirevad riided ja mehed on isegi maod tantsima pannud. Venemaa on suur ja lai, sealne muusika on nii rõõmus, et paneb jala 11

12 TUNNEN HUVI SÜGIS Hendrik: Pärast käisime veel parte vaatamas. Pardid olid Jaapani aias. Trevor: Ja siis me mängisime vihmavarjudega, et oleme sõdurid. Noh need, kes presidenti valvavad. RADA METSAS Kas sa oled kunagi jalutanud kõrgel puude vahel sinka-vonka lookleval teerajal? 2.A klassi õpilased käisid üks päev enne esimese õppeveerandi lõppu Kadrioru pargis kõndimas. Üks osa meie jalutuskäigust toimuski just peaaegu puulatvade kõrgusel. Jaapani kunstnik Tetsuo Kondo oli Kadrioru parki puude vahele rajanud 95 meetri pikkuse teeraja, mida toetas painutatud terastoru. Niisiis oli tegemist kunstiteosega, mille peal sai käia. Oli tõesti põnev olla kohas, kuhu tavaliselt ju ei satuta. Ühtaegu tavaline ja kummaline. muljed kirjutas üles õpetaja Kaie Henk LEIBURIS 13.oktoobril said õpilaskodu õpilased näha oma silmaga kuidas leiba ja saia küpsetatakse.õpilased külastasid Eesti suurimat leiva-tehast "Leiburit". Hügieeninõuded olid nii ranged, et kõigil õpilastel ja kasvatajatel tuli riietuda valgetesse pagari-riietesse ja katta juuksed valge mütsiga ning käed korralikult pesta. Saime näha leiva teekonda algusest peale:leivataigna valmistamist, eel-kergitust, küpsetamist, viilutamist ja pakkimist. Õppekäigujuht andis degusteerida ehtsat sooja rukkileiba "Ruks" ning pidupäevasaia, mis maitsesid imehästi ning vabrikupoest sai väga heade hindadega leiba-saia ka kaasa osta! Egert: Ma alguses kartsin ka natuke, see oli nii kõrge. Ma ei julgenud alla vaadata. Denis: Mina küll ei kartnud. Seal oli nii lõbus. Aga õpetaja ei lubanud joosta. Robin: Mina käisin viis korda selle raja peal. Sealt ei saanud alla kukkuda traadid olid ees. Karmen: Vahepeal sadas vihma ka. Trevor: Need olid vahtrapuud seal raja juures. 12

13 NALJA JA KUNSTI SÜGIS 20 JUKU ANEKDOODID -Juku, kas sa panid akvaariumisse uut vett? -Ei, kaladel oli eelmine vesi veel ära joomata. -Juku, miks sa nii hilja tundi tuled? -Ise te eile ütlesite, et õppida ei ole kunagi hilja! Juku helistab kooli ja teeb ema häält: "Halloo! Juku ei saa täna kooli tulla, tal on kõrge palavik." Õpetaja: "Aga kes räägib?" "Minu ema!" -Tunnista ausalt, Juku, kes seekord sinu eest kodukirjandi valmis kirjutas? -Kui aus olla, õpetaja, siis ma tõesti ei tea - läksin eile väga vara magama! Juku tuleb nuttes tuppa. -Ema, Ants sõi mu võileiva ära! -Kas meelega? -Ei vorstiga. NÜÜD MEIE ÕPILASE KUNSTILOOMINGUT: Pildi autor on Helena 9.klassist. 13

14 VARSTI TULEMAS SÜGIS 20 Jõulukuu üritused I Advendiküünla süütamine Kooli- ja klassiruumide kaunistamine, loovuskoolitused ja Jõululaadaks ettevalmistumine II Advendiküünla süütamine ja Jõulukontsert Nõmme Rahu kirikus kell Jutlustab õp. Ove Sander III Advendiküünla süütamine Jõululaat Võimlas ja ökotuba Sinises saalis IV Advendiküünla süütamine Jõulujooks ja õpilaskodu jõulupidu Jõulupeod Tondu toimetus: Peatoimetaja: Maire Paluveer Korrektor: Anne Eeljõe Kujundaja: Saale Kibin Täpsem info huvijuhilt või kooli kodulehelt