KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-2/198 muudetud Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/42 j

Väljavõte

1 KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-2/198 muudetud Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/42 ja käskkirjaga nr 1-1/58 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu otsusega nr 1.15, muudetud , nr 2.1. Sihtrühm Õppevorm Tallinna Ehituskool kutsekeskhariduse õppekava Sisetööde elektrik MOODULITE RAKENDUSKAVA VALIKÕPINGUD põhiharidusega õppija Statsionaarne koolipõhine Mooduli maht 8 EKAP Moodul nr. Õpetajad HOONESISESED 1 tunde Audit. Pr.töö Praktika Is.t A.Topper AUTOMAATIKATÖÖD U.Tangsoo Nõuded mooduli alustamiseks Mooduli eesmärk Õpiväljundid sh. lõimitud võtmepädevusi 12 t Läbitud moodul Sissejuhatud siseööde elektriku eriala õpingutesse õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab ja ühendab etteantud projekti järgides hooneautomaatikas kasutatavaid andureid, täitureid ja kaablivõrke, arvestades automaatikaseadme või masina kasutusotstarvet ja paigaldusnõudeid ning järgides tööohutus- ja elektriohutusnõudeid. Hindamiskriteeriumid 1)kavandab juhendamisel tööprotsessi hoonesiseste automaatikatööde teostamiseks oma töölõigu piires, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes Õpilane 1) korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha hoonesiseste automaatikatööde teostamiseks 2) valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist 3) koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele lihtsama hooneautomaatikasüsteemi alamsüsteemid (kütte-, 1

2 etteantud projektist 2) paigaldab töörühma liikmena juhendamisel nõuetekohaselt kaablivõrgu, andurid ja täiturid, järgides ehitusprojekti elektripaigaldiste osas etteantud nõudeid 3) hooldab varem paigaldatud automaatikaseadmeid, järgides tööohutus- ja elektriohutusnõudeid 4) analüüsib juhendajaga oma tegevust hooneautomaatika seadmete paigaldamisel ja hooldamisel Hindamine Hindamismeetodid ja hindamisülesanded Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.1 Hoonesiseste automaatikatööde üldpõhimõtted ÕV 1,4 Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.2 Hoonesisese kütte- ja ventilatsiooni automaatika kavandamine ÕV1,4 Teoreetiliste teadmiste kontroll ventilatsiooni-, valgustus-, tõsteseadmete automaatika) 4) koostab ja paigaldab töörühma liikmena juhendamisel taastuvenergiasüsteeme (päikese- ja tuuleenergia), järgides etteantud juhendeid 5) paigaldab täituri (pneumo-, hüdro-, elektromehhaanilise täituri), arvestades selle tööpõhimõtet vastavalt etteantud tööülesandele 6) iseloomustab andurite (reostaat-, tenso-, mahtuvus-, induktiiv-, pieso-, halli, fotoelektriline andur) tööpõhimõtet lähtuvalt jälgitavast suurusest (valgus, takistus, materjali liik) 7) paigaldab nõuetekohaselt anduri vastavalt etteantud ülesandele 8) selgitab kasutusjuhendite alusel programmeeritavate kontrollerite tööpõhimõtet, kasutades erialast terminoloogiat 9) valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös 10) mõõdab automaatikaseadme ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid (rõhk, temperatuur, niiskus, kiirus, kaal, pikkus, laius, läbimõõt) vastavalt etteantud ülesandele Mitteristav Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul Hindekriteeriumid Õpilane: 1) Loetleb ja kirjeldab automaatikaseadmete töö põhimõtteid (Andurite signaalide kirjeldused ja tööprotsessid ning rakendusotstarve, kasutusvaldkonnad, automaatikasüsteemi juhtimise põhimõtted) 2) Loetleb ja kirjeldab automaatikaseadmete andurite töö põhimõtteid ja peamisi parameetreid ( Takistus- ja potentsiomeetertajurid, Tensotajurid, Termotakistustajurid, Induktiivtajurid, Mahtuvustajurid, Termopaartajurid, Halli tajurid, Piesotajurid, Fototajurid, jne) 3) Loetleb ja kirjeldab automaatikaseadmete täiturseadmete ja automaatika ahela juhtimise seadmete töö põhimõtteid ja peamisi parameetreid (kontrollerid, aegreleed, lülitusseadmed, kontaktorid, releed jne) 4) Kirjeldab automaatikaseadmetele esitatavaid paigaldus- ja ohutusnõudeid 1) Koostab juhendaja suulise kirjelduse alusel kütte automaatikaskeemi koos tagasisidega ja selgitab koostatud automaatikaskeemi tööd 2) Analüüsib koos juhendajaga loodud skeemis tekkida võivaid probleeme ja kirjeldab süsteemi paigaldamise protsessi etappide kaupa; 3) Koostab juhendaja suulise kirjelduse alusel ventilatsiooni automaatikaskeemi koos tagasisidega ja selgitab koostatud automaatikaskeemi tööd 4) Analüüsib koos juhendajaga loodud skeemis tekkida võivaid probleeme ja kirjeldab süsteemi paigaldamise protsessi etappide kaupa; 1) Koostab juhendaja suulise kirjelduse alusel valgustuse automaatikaskeemi 2

3 nr.3 Hoonesisese valgustuse automaatika kavandamine ÕV1,4 Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.4 Hoonesisese automaatika standardi KNX programmeeritavate kontrolleritega skeemi kavandamine ÕV1,4 Praktiline töö nr. 1 Aegrelee-, liikumisanduri- ja impulssreleega valgustusahela lülitusskeemi koostamine ÕV 1,2,3,4 Praktiline töö nr. 2 Hoonesisese küttesüsteemi lülitusskeemi koostamine ÕV 1,2,3,4 Praktiline töö nr. 3 Hoonesisese ventilatsioonisüsteemi lülitusskeemi koostamine ÕV 1,2,3,4 2) Selgitab koostatud automaatikaskeemi tööd 3) Analüüsib koos juhendajaga loodud skeemis tekkida võivaid probleeme 4) Kirjeldab süsteemi paigaldamise protsessi etappide kaupa; 1) Selgitab ja kirjeldab hoonesisese automaatikastandardi KNX (protokolli) seadmete võimalusi 2) Selgitab kasutusjuhendite alusel programmeeritavate kontrollerite tööpõhimõtet, kasutades erialast terminoloogiat 3) Koostab juhendaja poolt etteantud lähteülesandest hoonesisese automaatikaskeemi kasutades programmeeritavat kontrollerit. 4) Selgitab ja kirjeldab koostatud automaatikaskeemi tööd 5) Analüüsib koos juhendajaga loodud skeemis tekkida võivaid probleeme ja kirjeldab süsteemi paigaldamise protsessi etappide kaupa; 1) Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande teostamiseks 2) Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist 3) Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele valgustusautomaatika süsteemi õppestendile 4) Paigaldab nõuetekohaselt seadmed ja anduri(d) vastavalt etteantud ülesandele 5) Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös 6) Mõõdab automaatikaseadme ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud ülesandele 7) koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt vormistatud skeemi ja tööjoonistega 1) Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande teostamiseks 2) Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist 3) Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele kütteautomaatika süsteemi õppestendile 4) Paigaldab nõuetekohaselt seadmed (kütteelementi imiteeriv valgusallikas, relee, programmeeritav aegrelee) ja anduri(d) vastavalt etteantud ülesandele 5) Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös 6) Mõõdab automaatikaseadme ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud ülesandele 7) Koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt vormistatud skeemi ja tööjoonistega 1) Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande teostamiseks 2) Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist 3) Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele ventilatsiooniautomaatika süsteemi õppestendile 4) Paigaldab nõuetekohaselt seadmed (õppeotstarbeline ventilaator, magnetkäiviti, aegrelee) ja anduri(d) (liikumisandur, lülitid) vastavalt etteantud ülesandele 5) Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös 6) Mõõdab automaatikaseadme ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud ülesandele 3

4 7) Koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt vormistatud skeemi ja tööjoonistega Praktiline töö nr. 4 Päikesepaneeli paigaldamine ÕV 1,2,3,4 Praktiline töö nr. 5 Automaatikaahela koostamine kasutades KNX programmeeritavat kontrollerit ÕV 1,2,3,4 Iseseisev töö Kokkuvõtva hinde kujunemine Teemad, alateemad, sh 1) Tutvub seadmete kasutusjuhenditega 2) Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande teostamiseks 3) Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist 4) Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele päikesepaneeli elemendi ja juhtahelad ning võrguinverteri koos akuelemendiga õppestendile 5) Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös 6) Mõõdab energiaallika ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud ülesandele 7) Koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt vormistatud skeemi ja tööjoonistega 1) Tutvub kontrolleri ja seadmete kasutusjuhenditega 2) Koostab programmi kontrollerile etteantud lähteülesande teostamiseks,kasutades kontrolleri õppepaneelidega kaasasolevat tarkvara 3) Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande teostamiseks 4) Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist 5) Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele elektriskeemi õppemakettlauale 6) Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös 7) Mõõdab elektriahela ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud ülesandele 8) Koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt vormistatud skeemi ja tööjoonistega 1. Valmistub hindamisülesannete sooritamiseks vastavalt etteantud ülesandele 2. Koostab tehtud praktilisest tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt vormistatud skeemi ja tööjoonistega Praktiliste tööde teostamise eelduseks, et õpilane on omandanud teoreetilised teadmised lävendi tasemel. Moodul on läbitud, kui õpilane on sooritanud praktilised ülesanded sh. iseseisva töö ja omandanud kõik mooduli õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Lõimitud võtmepädevused Aine Teemad tunde õpetaja Füüsika Õpilane mõistab ja saab aru füüsikalistest parameetritest (rõhk, temperatuur, niiskus, kiirus, kaal, pikkus, laius, läbimõõt jne.) 12 M. Muravkina 4

5 Teemad, alateemad Õppemeetodid Õppematerjalid Nõuded mooduli alustamiseks Mooduli eesmärk Moodul nr. 2 Õpiväljundid 1)Kirjeldab materjalide füüsikalisi omadusi ja materjalide kasutuslikku rakendust 2) omab ülevaadet materjalide töötlemise viisidest ja materjalide mehaanilistest ja keemilistest omadustest Mõõtetehnika, mõõtmismeetodid, tehnoloogiliste parameetrite mõõteseadmed ja nende kasutamine. Automaatikas kasutatavaid andurite ja mõõteseadmete konstruktsioone, tööpõhimõtteid, parameetreid ja kasutusalasid. Automaatjuhtimise teooria alused, automaatjuhtimises kasutatavad elemendid ja seadmed Automaatjuhtimissüsteemide ehitus: elemendid, seadmed ja nende otstarve, tunnusjooned, parameetreid, ehitus, tööpõhimõtted, koostöö süsteemis; automaatikasüsteemide ehituse printsiibid, iseärasused, stabiilsuse kriteeriumid ja kvaliteedinäitajad; regulaatorite, andurite, täiturite, reguleerimisseadiste liigid ning valiku printsiibid; Arvutite osa automaatika süsteemides ning automaatika süsteemide simuleerimise ja visualiseerimise võimalused. Loeng, rühmatöö, praktiline töö laboris, erinevad teoreetiliste teadmiste kontrolli meetodid Auditoorses tunnis õpilase poolt loodud konspekt Elektripaigaldiste ABC; 1999 EETEL Mooduli maht 15 EKAP LUKKSEPATÖÖD Omandatud põhiharidus. tunde Audit. Pr.töö Praktika Is.t Sh. lõimitud võtmepädevusi 26 t Õpetajad Mooduli läbimisel õppija omab ülevaate lukksepa töövahenditest, kasutatavatest materjalidest, nende omadustest., rakendab praktiliste tööde ja praktika käigus õigeid töövõtteid lähtudes töö-ja keskkonnaohutuse nõuetest. Hindamiskriteeriumid 1) Loetleb ja kirjeldab materjalide füüsikalisi omadusi (materjali kaal, tihedus, materjali koostis); 2) Loetleb ja kirjeldab etteantud materjali kasutuslikku rakendust igapäevaelus; 1) Teab ja tunneb isoleermaterjale ja nende omadusi; 2) Võrdleb ja määrab tabelite alusel materjali tugevuse; 3) Omab ülevaadet ja tunneb ära väliste tunnuste järgi materjali keemilised omadused; 4) Loetleb ja kirjeldab materjalide töötlemise (mehaaniline, keemiline, elektriline, termiline jne) viise; 5

6 3) rakendab tööülesande käigus lukssepa töödeks vajalikke töövõtteid 4) kasutab nihikut, kruvikut ja teisi kontrollmõõteriistu ning teisendada mõõtühikuid 5) töötab meeskonnaliikmena ohutult järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid 6) analüüsib koos juhendajaga enda tegevust praktilisel tööl ja hilisemal praktikal Hindamine Hindamismeetodid ja hindamisülesanded 1) Valib tööülesande täitmiseks õige töövahendi või tööriista; 2) Rakendab tööülesande täitmisel õigeid töövõtteid (materjali: painutamine, õgvendamine, raiumine, lõikamine, viilimine, puurimine, lihvimine, keermestamine jne) 3) valib tööriista või lõikeinstrumendi, hindab selle korrasolekut ning vajadusel hooldab instrumenti (teritab); 4) hindab välisel vaatlusel elektri käsitööinstrumendi korrasolekut, käivitab ja seiskab seadme iseseisvalt järgides tööohutusnõudeid ja seadme kasutusjuhendit, ohu korral teavitab koheselt otsest juhendajat 5) saeb materjali omadusi arvestades ja kvaliteedinõudeid järgides materjali; 6) puurib materjali omadusi arvestades ja kvaliteedinõudeid järgides avasid ja töötleb pesasid kasutades õigeid töövõtteid ja vahendeid; 7) valib metalli pinnatöötluse vahendid vastavalt tööülesandele, lihvib ja töötleb metallpinda nõutava pinnakareduse saavutamiseni; 8) demonstreerib omandatud kompetentsust iseseisvalt joonise järgi tööprotsessi kavandades ja valmistades, piiritletud aja jooksul, etteantud joonise järgi metallist detaili ja hindab valminud detailide kvaliteeti ning vastavust tööülesandes etteantud nõuetele; 9) rakendab õpitud oskusi materjali keermestamisel; 1) arvutab materjali hulka või kogust etteantud joonisest lähtuvalt; 2) teisendab etteantud mõõtühikuid (millimeetermõõdust tollimõõduks jne) 3) demonstreerib nihiku, kruviku ja teiste kontrollmõõteriistade kasutamise oskust ja sooritab detailide kontrollmõõtmisi 4) loeb tehnilist joonist ja saab aru joonise tingmärkidest 1) kasutab lukksepatöödel kasutatavate instrumentide õigeid ja ohutuid töövõtteid 2) kasutab lukksepatöödel nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid (kaitseprillid, kindad, põlled jne) 3) korraldab nõuetekohaselt oma töökoha 4) kasutab töötsooni eesmärgipäraselt, korrastab ja puhastab oma töökoha peale operatsioonide sooritamist ning töötsooni peale töö lõpetamist vastavalt kehtestatud korrale 5) kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult 1) koostab praktika läbimisel kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 2) analüüsib enda toimetulekut erinevate lukksepatööülesannete täitmisel hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte Mitteristav Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul Hindekriteeriumid 6

7 Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.1 Materjalide füüsikalised omadused ÕV 1,2 Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.2 Tööohutuse nõuded lukksepatöödel ÕV5 Praktiline töö nr. 1 Lõiketera teritamine ÕV 3,4,5 Praktiline töö nr. 2 Lihtsad lukksepatööd ÕV 3,4,5 Praktiline töö nr. 3 Keermestamine ÕV 3,4,5 Praktiline töö nr. 4 Neetimine ÕV 3,4,5 Õpilane 1. Loetleb ja kirjeldab materjalide füüsikalisi omadusi. 2. Mõistab ja saab aru füüsikalistest suurustest (tihedus, erimass, mahukaal, poorsus, sulamistemperatuur, soojuspaisumine, elektrijuhtivus, tugevus, jne); 3. Arvutab etteantud materjali ruumala järgi materjali kaalu 4. Arvutab etteantud materjali pindala ja sügavuse järgi materjali kaalu 5. Võrdleb etteantud tööriista materjalitugevust tabelist leitava materjali tugevuse koefitsendiga Õpilane 1. Loetleb ja kirjeldab lukksepatöödel kasutatavaid isikukaitsevahendeid ja töövõtteid 2. Loetleb ja kirjeldab elektriliste käsitööriistade ohutusnõudeid lukksepatööde teostamisel Õpilane 1. Teritab õpetaja juhendamisel, teritab lõiketera (nuga, puur, jne), viili-, käia- või luisu abil. 2. Kasutab lukksepatööde teostamiseks õigeid töövõtteid Õpilane 1. Märgib etteantud 1-2 mm erikujulisele metallplaadile joonise järgi (tsenter, pikkus jne) detaili tooriku mõõdud, kasutades materjali säästlikult; 2. Valmistab saagimise teel metallplaadist etteantud mõõtudega metallist riba; 3. Töötleb lihvimise teel metallriba ääri 4. Märgib toorikule aukude puurimise asukohad; 5. Puurib õiges mõõdus augud; 6. Keermestab augud; 7. Painutab metallriba etteantud joonise järgi detailiks; 1. Ühendab painutatud detaili poltühendusega 8. Kontrollib detaili mõõte ja võrdleb etteantud joonisega Õpilane 1. Märgib silindertoorikul vajalikud mõõdud; 2. Keermestab õpetaja juhendamisel tooriku etteantud mõõdus keermelõikuriga 3. Viimistleb ja töötleb valmis detaili; 4. Kontrollib nihikuga detaili mõõte ja võrdleb etteantud joonisega Õpilane 1. Koostab õpetaja suulise kirjelduse järgi omale tööjoonise 2. Lõikab kipsikarkassist tööjoonise järgi sobivad toorikud,valides selleks sobiva instrumendi 3. Puurib vajalikud augud ja teeb ettevalmistusi karkassi liitmiseks neetimise teel 7

8 Praktiline töö nr. 5 Juhistiku jootmine ÕV 3,4,5 Praktiline töö nr. 6 Plekitööd ÕV 3,4,5 Proovitöö Kaitseautomaadi kattekaane valmistamine ÕV 3,4,5 Praktika ÕV 6 Iseseisev töö 4. Liidab karkassi osad üheks terviklikuks konstruktsiooniks neetimise teel 5. Mõõdab ja võrdleb saadud tulemust oma tööjoonisega 6. Kontrollib liitekohtade tugevust Õpilane 1. Puhastab juhistiku õpetaja juhendamise järgi 2. Kasutades jootekolbi ja jootematerjali ühendab juhistiku omavahel etteantud joonise järgi 3. Kontrollib jootekohtade mehaanilist tugevust 4. Kontrollib elektrilist ühendust mõõteriistaga 5. Kontrollib ja võrdleb loodud detaili etteantud joonisega Õpilane, 1. Märgib etteantud joonise järgi lehtmaterjalile detaili mõõdud 2. Valib õpetaja juhendamisel sobivad tööriistad metalllehest vajaliku detaili tooriku väljalõikamiseks 3. Töötleb detaili toorikut lihvimise teel 4. Märgib etteantud joonise järgi toorikule avad 5. Valib avade lõikamiseks sobivad tööriistad ja saavutab vajaliku tulemuse, 6. Töötleb avasid sobivale kujule ja kontrollib tulemust nihikuga 7. Kontrollib ja võrdleb loodud detaili etteantud joonisega Õpilane, 1. Märgib etteantud joonise järgi lehtmaterjalile detaili mõõdud 2. Valib iseseisvalt ja oma teadmiste piires sobivad tööriistad ning lõikab metalllehest vajaliku detaili tooriku välja 3. Töötleb detaili toorikut lihvimise teel 4. Märgib etteantud joonise järgi toorikule avad 5. Valib iseseisvalt avade lõikamiseks sobivad tööriistad ja saavutab vajaliku tulemuse 6. Töötleb avasid sobivale kujule, kontrollib avade suurusi nihikuga ja keermestab detaili kinnitusaugud 7. Painutab detaili tooriku joonisel etteantud kujule, kasutades lukksepatöös õigeid töövõtteid 8. Kinnitab detaili liitekohad neetimise teel 9. Kontrollib detaili mõõte ja võrdleb etteantud joonisega 10. Katsetab praktikas detaili sobilikkust; Rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas juhendaja juhendamisel lukksepatööde tegemisel 1. Täidab praktikapäevikut vastavalt nõuetele 2. Koostab eneseanalüüsi analüüsides enda toimetulekut erinevate lukksepatöö ülesannete täitmisel hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte 8

9 Kokkuvõtva hinde kujunemine Teemad, alateemad, sh Teemad, alateemad Õppemeetodid Õppematerjalid 3. Valmistub iseseisvalt ette hindamisülesannete sooritamiseks 4. Tutvub elektriliste käsitööriistade kasutusjuhenditega Praktiliste tööde teostamise eelduseks, et õpilane on omandanud teoreetilised teadmised lävendi tasemel. Proovitöö ja praktika eelduseks on, et õpilane on sooritanud praktilised tööd läveni tasemel Moodul on läbitud, kui õpilane on sooritanud praktilised ülesanded sh. iseseisva töö, proovitöö ja läbinud praktika ning omandanud kõik mooduli õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Lõimitud võtmepädevused Aine teemad tunde õpetaja Matemaatika Mõõtühikute teisendamine, mahuarvutused ja kulu kalkuleerimine, K. Stroom 8 ümardamine, metalli erikaal Füüsika Lõikejõudu mõjutavad tegurid. Kiirus. Liikumine.Temperatuur. Metallid M. Muravkina ja nende omadused. Niiskus. Rõhk. Mõõtühikud. Teisendamine. 12 Mõõtmine Kehaline Ergonoomilised töövõtted, taastumisvõtted, soojendus, jõutreeningud, A. F. Tõnisson 6 kasvatus treeningharjutused, venitusharjutused TÖÖKOHT. Oma töökoha korraldamine. Lukksepa töövahendid, tööriistade kasutamine ja hooldamine. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded lukksepatöödel. MATERJALID. Töödel kasutatavate materjalide ettevalmistamine; metalli painutamine ja õgvendamine, raiumine ja lõikamine, viilimine puurimine, keermestamine, neetimine. PRAKTILISED TÖÖD. Lihtsamad lihvimistööd; pehmejoodistega jootmine; kontrollmõõteriistade kasutamine. Loeng, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö, analüüs, proovitöö, teoreetiliste teadmiste kontrolli meetodid Lukksepatööd : loengukonspekt elektrimontööridele ; K Toomla H 1988 Lukksepatööd ; Nikolai Kropivnitski 1975 Õpetaja koostatud materjalid, tööjuhendid, töölehed, praktikajuhend Moodul nr. Mooduli nimetus 5 EKAP Õpetajad 3 CAD joonestamise alused tunde Aud Prakt IS Jevgeni Kareva Nõuded mooduli alustamiseks Arvutialased teadmised ja oskused: õpilane kasutab arvutit iseseisvalt graafilise keskkonnas (kasutajaliides), kasutab hiirt ja klaviatuuri, leiab üles etteantud faile teatud kaustast, salvestab faile määratud kausta. Mooduli eesmärk Õpilane tunneb masinprojekteerimisega seotud mõisteid ja koostab masinprojekterimis tarkvara (litsenseeritud tarkvara 9

10 Õpiväljundid Õpilane kasutab olemasolevaid jooniseid informatsiooni saamiseks ja prindib need välja. (JOONISE KASUTAMINE) Õpilane muudab objektide kuuluvust kihtidel, muudab kihi vormindust ja seisundit, täiendab olemasolevat joonist mõõtmetega ja viirutusega, kustutab objekte; modifitseerib olemasolevaid objekte. (JOONISE VORMISTAMINE JA TÄIENDAMINE) Õpilane joonestab uusi liit- ja lihtobjekte kasutades olemasolevaid objekte, kui ka koordinaate; kasutab loodavaid gruppe joonestamisel. (UUTE 2D OBJEKTIDE LOOMINE + KOORDINAADID) Õpilane opereerib olemasolevate objektidega, ilma nende muutmiseta, kopeerib ja paigutab erinevat moodi etteantud joonisel. (OPEREERIMINE OBJEKTIDEGA) Õpilane loob kolmemõõtmelisi mudeleid. (3D MODELLEERIMINE) AutoDesk AutoCAD ja vabavaralise tarkvara SketchUp) abil kahe- ja kolmemõõtmelisi jooniseid. Õpilane selgitab 2D ja 3D joonestamise põhimõtteid ja kasutusvaldkondi. Hindamiskriteeriumid õpilane kohandab tarkvarapaketi kasutajaliidest; teeb kas joonise osa, või terve joonise nähtavaks; objekti omaduste vaatamine; joonise näitamise visuaalse stiili valik ja muutmine; prindib välja kas joonise osa, või terve joonise nii paberile, kui ka tavaliseks/interaktiivseks pdf kujule; lülitab sisse/välja erinevaid kihte joonisel. õpilane viib objekte üle ühest kihist teise kihti; muudab kihi vormindust ja seisundit; täiendab 2D joonist mõõtmetega ja kohandab neid; täiendab 2D joonist viirutustega ja kohandab neid SNAP-võimalus, selle kasutamine ja seadistamine; modifitseerib joonise objekte (2D: lõikab ära nurkasid; pikendab/lõikab, lahutab, katkestab joont; 3D: lahutab/liidab objekti, näitab objekti ühisosa). õpilane joonestab etteantud 2D joonisele uue- 2D objekti olemasolevaid objekte kasutades; alustab uut joonist (mis on etteantud ja seadistatud) absoluutse ja suhteliste koordinaatide kasutamisega loodav uus 2D objekt; muudab 2D liitobjekti lihtobjektiks, liidab omavahel 2D liitobjekte grupiks; lisab joonisele 2D gruppe, kopeerib ja liigutab neid etteantud koordinaatidele, modifitseerib loodud gruppe; õpilane kustutab, kopeerib/teisendab ja paigutab täpselt määratud kohta objekte nii ükshaaval, kui ka mitme kaupa; kasutab objektide paljundamiseks 2D massiivi (array); keerab ja peegeldab objekte, muudab objekti suurust. õpilane loob ja kombineerib omavahel standardseid kolmemõõtmelisi objekte vastavate mõõtudega; muudab standardsete objektide mõõtmeid ja suurust; 10

11 Hindamine Hindamismeetodid kustutab, keerab, peegeldab, kopeerib/teisendab ja paigutab joonisel teise asukohta 3D objekte nii ükshaaval, kui ka mitme kaupa; loob 3D objektidest gruppe ja opereerib nendega kasutab 3D objektide paljundamiseks 3D massiivi (array); Eristav Praktilised tööd, iseseisev töö, analüs, võrdlus, teoreetiliste teadmiste kontrolli erinevad meetodid Hindekriteeriumid Rahuldav Hea Väga hea Õpilane Teeb õpetaja juhendamisel uue 2D joonise või täiendab olemasolevat etteantud graafilist objekti, õpetaja juhendamisel kannab joonise peale mõõte ja viirutust ning seadistab neid, teeb õpetaja toega eelnevalt seadistatud väljatrükke. Kokkuvõtva hinde kujunemine Etteantud kahemõõtmeline joonis Õpilane, Uurib õpetaja juhendamisel uurib, millises kihis asub objekt ja vajadusel viib nimetatud kihi üle või lülitav kihi välja; muudab nimetatud objekti ja kihi omadusi selliseks, kuidas on ettenähtud lähteülesandes Õpilane, Täiendab juhendi kasutamisel olemasolevat või teeb uue 2D joonise, valib ise sobiliku programmis oleva töövahendi ja kasutab juhendi abi; iseseisvalt lisab joonisele mõõte ja viirutust ning õpetaja abiga kohandab neid; teeb õpetaja seletuste alusel väljatrükke vastavalt etteantud näidisele. - - Õpilane, Teeb etteantud näidise alusel iseseisvalt uue joonise ja täiendab olemasolevat, valib iseseisvalt sobiliku programmis oleva töövahendi ja kasutab seda vajaliku tulemuse saavutamiseks; iseseisvalt lisab ja kohandab mõõte ja viirutust; iseseisvalt tekstilise seletuse alusel teeb vajalikke väljatrükke saadud joonist. Õpilane on omandanud kõik õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud iseseisva töö positiivsele tulemusele A(arvestatud) Mooduli lõpphinne kujuneb praktiliste tööde aritmeetilise keskmisena Teemad Alateemad Õppemeetodid JOONISE KASUTAMINE - Programmi käivitamine, teised sarnased programmid on Praktiline töö Etteantud joonise analüüs: õpilane 11

12 JOONISE VORMISTAMINE JA TÄIENDAMINE sarnaste võimalustega ja eesmärkidega; uurib etteantud elektroonilise joonise (joonise - Masinprojekteerimisega seotud mõisted, ema- ja peal olevaid nii 2D, kui ka 3D objekte: lihtsamad võõrkeelne terminoloogia; geomeetrilised kujundid ja erialased objektid) - Ekraani elemendid ja ekraanielementide kohandamine koostab spetsifikatsiooni (nimekirja koos (GRID); objektide kirjeldusega) - Käskude sisestamine ning tarkvaraga suhtlemine loob faili alusel elektroonilised väljatrükid. (Command Line); - Faili avamine ja sulgemine, Faili üle vaatamine; - 2D/3D Zoomimine (suuremaks, väiksemaks, üksikobjektid või kõik objektid); - Joonte paksuse seadistamine, joonte nähtavaks ja mittenähtavaks tegemine; - 2D/3D Visuaalsed stiilid, Model Space ja Paper space; - 2D/3D Joonisel kasutatavad objektid ja nende tüübid; - 2D/3D Objektide omaduste muutmine, s.h. mõõtmine; - Kihtidega opereerimine (kihtide sisse/välja lülitamine); - Faili väljaprintimine erinevate profiilidega (mustvalgeks, värviliseks, 3D visuaalsed profiilid, väljundi tüüp), erinevate mõõtkavadega. Iseseisev töö Praktiline töö - Spetsifikatsiooni koostamine: õpilane uurib etteantud elektroonilise joonise (joonise peal olevaid 2D objekte: lihtsamad geomeetrilised kujundid ja erialased objektid) koostab spetsifikatsiooni (nimekirja koos objektide kirjeldusega), loob faili alusel elektroonilised väljatrükid. - Kihtide loomine ja vormistamine (värv, joone tüüp ja jämedus, lukustamine, väljaprintimine); - Objektide omaduste muutmine (kuuluvus, vormindus); - 2D Viirutuse loomine ja kohandamine (tüüp, tihedus, lisamise viisid); - 3D materjalide pealekandmine ja kohandamine (läbipaistvus); - SNAP mis see on, milleks kasutatakse, millised Praktiline töö Etteantud joonise muutmine: Õpilane: Kannab etteantud joonisele (nii erialane, kui ka üldine tehniline joonestamine) viirutust ja mõõte (iseseisvalt loodud kihtidest), Loob faili alusel elektroonilised väljatrükid; Praktiline töö Etteantud joonise muutmine: 12

13 UUTE 2D OBJEKTIDE LOOMINE + KOORDINAADID võimalused kaasnevad, kuidas kasutada ja kohandada; - 2D mõõtmete loomine ja kohandamine (piirjooned, mõõdujooned, teksti vormistamine, täpsusnõuded, gabariitjooned, pindala ja ümbermõõdu arvutamine); - Muuta olemasolevat objekti geomeetriat (2D lõikab, venitab ja pikendab joont, lahutab objekte, katkestab, jagab võrdseteks osadeks; 3D: lahutab, näitab ühisosa, eraldab). Iseseisev töö Praktiline töö Joonise täiendamine ja parandamine: Õpilane Teeb muudatusi joonisele (nii üld-, kui ka erialane joonis) objektide geomeetria osas, Kannab joonisele viirutust ja mõõte erinevate kihtide kasutamisega. - 2D objektide liit- ja lihtobjektide loomine olemasolevatel joonisel SNAP-punktide kasutamisega (ringjoon, joon, polyline, ristkülik, kaar); - Paralleel objektide loomine OFFSET iga; - GRIDSNAP ja joonestamine selle abil - Koordinaadid ja nende lugemine; - Dynamic Input kasutamine; - Joonistamine ORTO ja POLAR kasutamisega; - Absoluutne ja suhteline koordinaat, viimase kasutamine ja sisestamine; - Uue lehe valimine ja seadistamine joonestamise alustamiseks; - Mis on liit- ja lihtobjekt, liitobjekti lihtobjektiks muutmine, objekti omavahel sidumine; - Blokkide kasutamine, muutmine ja loomine; - Regioon, selle loomine, kasutamine (milleks vajalik on); Õpilane: - Hulknurk, spline, abijoon; - Kompleksobjekt: polyline, multiline; näidise järgi, - Tekstilise informatsiooni lisamine joonistele ja selle vormistamine. Õpilane: Teeb muudatusi etteantud joonisel (nii erialane, kui ka üldine tehniline joonestamine) graafilistele objektidele, et tulemus vastaks kas näidisele, või etteantud sõnalisele kirjeldusele. Praktiline töö - Etteantud joonise muutmine: Õpilane : lisab etteantud joonisele (nii erialane, kui ka üldine tehniline joonestamine) erinevaid graafilisi objekte olemasolevate objektide kasutamisel (erinevatest kihtidest); Praktiline töö Kolmvaade joonestamine Õpilane Koostab etteantud joonise (tehniline joonestamine - kaksvaade) alusel õpilane abijoontega (XLine/Ray + Offset) kolmandat vaadet erinevate kihtide kasutamisega; Praktiline töö Objektide joonestamine koordinaate kasutamisega: joonistab detail vastavalt mõõtmetele etteantud kannab peale mõõdud ja viirutused erinevate kihtide kasutamisel. Praktiline töö Ehitiste plaanide koostamine: Õpilane: 13

14 OPEREERIMINE 2D OBJEKTIDEGA 3D MODELEERIMINE Teemad, alateemad sh Loob mitmekorruselise plaani (ehituse horisontaal lõige), loob fassaadi joonise (+ ehitise vertikaal lõige), koos akendega, treppidega, mõõtmetega ja telgedega. Iseseisev töö Praktiline töö Loob kolmvaate Õpilane: Jätkab abijoontega ning lõpetab tunnis alustatud joonise (kaksvaade-kolmvaateks); Täiendab kaksvaade uute elementidega koordinaatide abil Täiendab projektsioonide abil kolmvaadet; Eristab elemente kihtide abil; Praktiline töö Loob erialase joonise: Õpilane: Lõpetab tunnis alustatud (ehitise horisontaal ja vertikaal lõige) joonise Kannab peale vajalikud mõõdud, teljed ja tekstilise informatsiooni (seletused, kirjeldused) eri kihtidega. - Olemasolevate objektide kopeerimine nii ükshaaval, kui ka Praktiline töö -Muudab etteantud jooniseid mitme kaupa; Paljundab ja paigutab ümber etteantud joonisel - Olemasoleva objekti peegeldamine (koos kustutamisega); (fassaadijoonise, korruseplaan, skeemil) jah/või - Olemasoleva objekti suuruse muutmine; nii numbrilise objekte (konstruktsioonide elemendid aknad, uksed, koefitsiendi abil, kui ka suhtelise suuruse abil (scale); etteantud blokid jne) vastavalt etteantud näidisele. - Olemasoleva objekti pööramine; nii numbrilise nurga abil, kui ka suhtelise nurga abil; - 2D massiivide loomine ja kasutamine. - Kolmemõõtmeliste objektide loomine vastavalt etteantud mõõtmetele; - 3D objektide kustutamine, kopeerimine, teisaldamine joonisel; - 3D massiviide loomine; - 3D objektide kombineerimine ja modifitseerimine (suurus ja mõõdud) vajaliku mudeli saamiseks JOONISE KASUTAMINE JOONISE VORMISTAMINE JA TÄIENDAMINE) UUTE 2D OBJEKTIDE LOOMINE + KOORDINAADID OPEREERIMINE OBJEKTIDEGA Praktiline töö 3D mudeli loomine: Loob uuel joonisel mudeli vastavalt etteantud näidisele. 14

15 3D MODELEERIMINE Õppematerjalid Õpetaja poolt edastatud materjalid elektropostile ja õpilase konspekt, mis on loodud auditoorses tunnis. Moodul nr. ARVUTIÕPETUS 5 EKAP Õpetajad tunde Audit. Pr Is.t J. Kareva Nõuded mooduli alustamiseks Omandatud põhiharidus. Üldised-lünklikud teadmised, oskused ja kogemused IKT-vahendite kasutamisest. Õpilane on omandanud arvutikasutamise oskused algtasemel. Õpilane mõistab IKT-alaseid põhimõisteid ja -termineid nii ema-, kui ka võõrkeeltes. Graafilise kasutajaliidese kasutamisega rakendab oma teadmisi ja oskusi tekstitöötluse-, tabelarvutusprogrammi ja interneti Mooduli eesmärk põhiste tarkvarade vahendusel koolis nõutavate kirjalike tööde teostamiseks ning vormistamiseks. Kasutab arvutit kirjavahetuseks ning informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks. Täidab ja koostab enamkasutatavaid ametikirju, kasutades erinevaid programme ning oskab allkirjastada ID kaardi abil dokumente. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 1. Õpilane: tunneb õpilane kasutatavaid seadmeid eristab ja seletab mõistet riistvara ja tarkvara; (riistvara / hardware) ja eristab ja nimetab IKT-seadmeid emakeeles ja võõrkeeltes; kasutab vastavaid kirjeldab arvutiseadmete ja perifeersete arvutiseadmete funktsioone ja kasutusvõimalusi; riistvara võimalusi käivitab iseseisvalt arvuti ja perifeersed seadmed; Seletab arvutiliideste (USB, LAN, monitorpot, HDMI, serialport jne) üldist tööpõhimõtet ja kasutamise võimalusi praktikas. eristab ja selgitab sisend- ja väljundseadmete funktsioone ja võimalusi; kirjeldab riistvara põhilisi tehnilisi andmeid; teab ja täidab arvuti kasutamise tervishoiu nõudeid (istumisasend, silmade harjutused, arvuti kasutamise optimaalne aeg);. 2. Õpilane: tunneb, käivitab ja kasutab otstarbekalt õpitud tarkvaragraafilises keskkonnas kasutab õpetaja toega arvuti lisaseadmeid ning oskab neid õpetaja juhendamisel hallata. õpilane eristab tarkvara funktsioonide järgi; mõistab tarkvara levitamise tüüpe (kommerts ja vabatarkvara); seletab ülesandes etteantud tarkvara funktsiooni ja erinevusi; valib tarkvara lähtuvalt vajadustest (lähteandmed ja tingimused lõpptulemuse jaoks); leiab kõvakettalt üles ja käivitab tuttava (kirjelduse/funktsiooni järgi) või nimetatud programmi; leiab tarkvara vaates (programmi aknas, desktopil /töölaual) nimetatud (kirjelduse/funktsiooni järgi) elemente ja kasutab neid vajalikku tulemuse saamiseks; 15

16 3. Õpilane: haldab faile ja kaustu, kirjeldab ja iseloomustab faile kui objekte (sõltumata sisust) 4. Õpilane: kasutab interneti võrku informatsiooni hankimiseks ja edastamiseks kasutab graafilise kasutajaliidest ( akende süsteem)- võimalust töö lihtsustamiseks ja optimeerimiseks; kasutab otstarbekalt arvuti perifeerset riistvara erinevate objektide (tekst, graafilised elemendid, tabelid ja nende osad) märgistamisel, teisendamisel, kopeerimisel; kasutab (spikkriga koos) klahvide kombinatsioone ja kiirkäskude klahve tööfunktsioonide teostamiseks. õpilane eristab ja seletab mõistet fail, kaust ja failipuu (directory); eristab ja seletab failide põhiomadusi (nimi/tüüp/maht/muutmise_kuupäev jne); seletab kuidas tekib faili nimi, millised piirangud kehtivad faili nime puhul; seletab, mis on faili nime laiend (extension) ja milleks see vajalik on; leiab üles etteantud kaustadest ja failidest vajalikku. Kasutab funktsiooni otsing; valib failide ja kaustade näitamise viisi ning järjestamise (põhiliste failide/kaustade omaduste järgi) viisi, põhjendab valitud näitamisviisi vajalikkust; loob uue kausta ja alamkaustasüsteemi; märgistab ära (selekteerib) faile ja kaustu (järjest ning eraldiseisvaid); avab faili erineval viisil (nii vaikimisi, kui ka valikuine); teostab failidega ja kaustadega vajalikke operatsioone: o kopeerib/teisaldab faili(d) (nii ühekaupa, kui ka grupina); o kustutab faili/kausta prügikasti, taastab prügikastist, kustutab lõplikult; põhjendab valitud operatsioonide vajadust lähtuvalt etteantud ülesande kirjeldusest; failide kokku/lahti pakkimine standardse süsteemse arhivaatoriga; vaatab digitaalselt allkirjastatud dokumendi sisu. õpilane mõistab ja seletab, mis on internet ja kuidas see töötab; seletab IP aadressi, võrgumaski ja gateway tähendusi ja kus neid rakendatakse arvutivõrgus käivitab interneti lehekülgede kasutamiseks vastava programmi veebilehitseja, nimetades populaarsemaid; sisestab interneti aadressi URL vormis veebilehitseja aadressi ribale; kasutab erinevaid otsingumootoreid informatsiooni leidmiseks; kopeerib leitud informatsiooni teise programmi / salvestab arvutisse ning viitab allikale; mõistab infotehnoloogia kasutamisel eetilisi aspekte suhtlemisel ja interneti materjalide kasutamisel; loob/kasutab määratud lehekülje järjehoidjat; elektroonposti kasutamine nii veebis, kui ka lokaalselt arvutisse paigaldatud tarkvaraga (meiler); koostab e-kirja vastavalt võrguetiketile (s.h. õigekirja kontrolli kasutades), võtab e-kirja vastu, vastab e-kirjale, edastab 16

17 5. Õpilane: Vormistab, salvestab ja väljastab tekstidokumente: e-kirja etteantud aadressile; teab e-kirjadega seotud ohtudest ja oskab neid vältida; lisab manuse (manuseid) e-kirjale; koostab ja lisab signatuuri e-kirjale; kasutab aadressiraamatut, lisab ja kustutab aadresse; lisab ID kaardi olemasolul digitaalse allkirja dokumendile. seletab interneti põhise (Microsofti ja Google) pilveteenuse kasutamist ja võimalusi. demonstreerib pilveteenuses kasutatavat failide jagamise võimalusi. õpilane käivitab tekstitöötluse programmi, seadistab programmi vastavalt oma vajadustele; leiab üles ja avab erinevate etteantud failide/kaustade hulgast vajaliku tekstiga dokumenti, kasutades selleks otsingu funktsiooni; salvestab leitud faili uue nimega ning laiendiga (DOC, DOCX, RTF, ODT, PDF teab ja seletab, faililaiendite omadusi ja vorminguid). Salvestab loodud faili ettemääratud teise kausta; prindib erineval viisi olemasoleva dokumendi välja (kasutades reaalset või virtuaalset printerit); redigeerib teksti tarkvaras pakutavate erinevaid redigeerimisvõimalusi kasutades; kasutab dokumendis õigekirja kontrolli; kasutab tekstis sõna automaatset otsingut ja asendust oskab kopeerida teksti teistest allikatest ning kleebib selekteeritud tekstilõigu oma loodavasse teksti; muudab etteantud tekstis (sümbolite/sõnade, kui ka lõikude) omadusi, vormistamisel kasutab lindi (nupurea) peal olevaid töövahendeid, kui ka neid, mis asuvad menüüde all ja avanevad hüpikaknas; muudab lehekülgede omadusi; täiendab dokumenti tekstidega erinevatest allikatest kopeerimine vahepuhvri kaudu; täiendab dokumenti erinevate lisavõimaluste abil (illustratsioonid, diagrammid, joonised, tabelid, valemid, erisümbolid); täiendab dokumenti tarkvaras olevate automatiseerimise võimalustega (stiilid/laadid, päis/jalus, loetelud/numeratsioon, interaktiivne sisukord); teab dokumendi plangil olevaid rekvisiite, tuvastab ja nimetab neid; teab rekvisiitidele esitatavaid nõudeid ning vormistab rekvisiite vastavalt etteantud nõuetele; teab ametikirjade (avaldus, CV, iseloomustus, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri, seletuskiri) koostamise nõudeid ning kasutab neid dokumendi koostamisel; 17

18 6. Õpilane: vormistab ja väljastab elektroonilisel kujul tabeleid: Praktiline töö nr. 1 Riistvara tarkvara Test. teoreetiliste teadmiste kontroll Praktiline töö nr. 2 Tarkvara ja riistvara õpilane avab etteantud dokumenti (nii ainsuses, kui ka mitmuses), salvestab teiseks nimeks/tüübiks (XLSX, ODS) ja/või teise kausta; prindib erineval viisil töödeldava või valmis dokumendi välja; kasutab erinevaid võimalusi dokumendi ülevaade teostamisel; järjestab ja filtreerib andmeid tabeldokumendi sees; märgistab ära ja kopeerib/lisab/teisaldab/kustutab lahtreid ja lahtrite gruppe, ridasid ja veerge; kasutab tarkvaralisi võimalusi andmete kopeerimisel/kleepimisel tabelis; opereerib tööraamatus erinevate tabellehekülgedega, kustutab/nimetab ümber/lisab lehekülgi; redigeerib tabeli sees olevat informatsiooni erineval viisil numbrite parandamine; kasutab tabelis otsingu ja asendamise funktsioone; andmeseeriate ja andmebaaside loomine ja kasutamine; muudab tabeli sees oleva informatsiooni vormindust (üldine vormindus, taust, äärisjooned, andmete tüübid lahtrites); kasutab protsendi arvutust programmis olevate funktsioonide abil; muudab/loob tabeli sees valemeid erinevate aadressi (suhteline/absoluutne) tüüpide kasutamisega; kasutab valemites sissehitatud funktsioone (statistilisi, loogilisi, matemaatilisi); täiendab tabelit erinevate lisavõimaluste abil (illustratsioonid, diagrammid, joonised, tabelid, valemid, erisümbolid); Õpilane demonstreerib praktikas, kuidas ta kasutab riistvara ja tarkvara talle püstitatud probleemi lahendamisel: käivitab hiire abil vajaliku programmi, opereerib akendega lisab klaviatuuri abil teksti ja kirjutab erinevates keeltes Seletab arvutiliideste (USB, LAN, monitorpot, HDMI, serialport jne) kasutamise võimalusi praktikas. Õpilane: demonstreerib oma teadmisi teooriast, mis on seotud tööohutuse ja tervishoiuga IKT seadmete kasutamisel. Õpilane demonstreerib, kuidas ta vastava tarkvara ning riistvara korrektse kasutamisega lahendab püstitatud probleemi: eristab etteantud failide hulgast, kirjelduse järgi, vajalikku ja mittevajalikku, kustutab mittevajaliku faili; loob uue kausta ülejäänud failide jaoks, kopeerib või teisaldab failid vastavalt nõutule ning nimetab ümber vastavalt tingimustele, mis põhinevad objektide omaduste alusel. saab informatsiooni digitaalselt allkirjastatud dokumendist. 18

19 Praktiline töö nr. 3 Tarkvara ja riistvara Praktiline töö nr. 4 Infotehnoloogiliste vahendite kasutamine Praktiline töö nr. 5 Tekstitöötlus Praktiline töö nr. 6 Tabelarvutus Õpilane demonstreerib praktilisi oskusi: interneti suhtlusvahendite abil informatsiooni otsimiseks, leitud informatsiooni süstematiseerimisel ja edastamisel: kohandab eelhäälestatud meileri (saatja andmed ja signatuuri), saadab elektroonilist päringukirja, võtab vastu e-kirja, mis sisaldab ülesannet koos manusega, otsib internetist vajalikku informatsiooni (tekstilist, graafilist), vormistab leitud informatsiooni alusel nõutud viisil (s.h. viitamine infoallikatele), nii e-kirja, kui ka etteantud manusese, saadab kirja tagasi koos erinevate manustega (ühe või mitme manusega). Õpilane demonstreerib, kuidas ta kasutab tekstitöötlusprogrammi tekstidokumendi töötlemisel, et see vastaks püstitatud raamnõuetele: vormindab (tekst ja lõigud) etteantud mitmeleheküljelise tekstidokumendi talle sobval viisil (kas käsitsi, või virtuaalse pintsliga, või stiilide kasutamisega) vastavalt elektroonilisele juhendile/kirjeldusele PDF vormis; täiendab etteantud dokumenti tekstidega teistest allikatest; seadistab dokumendi lehekülje omadusi, s.h päis ja jalus; salvestab dokumendi teise nimega, teiseks faili tüübiks (laiendiga), uude kausta; prindib dokumendi välja virtuaalse printeriga; tulemused laeb üles internetti või saadab e-kirja manusega. Analüüsib dokumenti etteantud juhise alusel (üldised reeglid dokumentide trükkimisel) otsib dokumendist vormistuslikke vigu. Õpilane demonstreerib, kuidas ta kasutab tekstitöötlusprogrammi lisavõimalusi tekstidokumendi vormistamisel, et see vastaks püstitatud raamnõuetele: kasutab dokumendi täiendamiseks või uue dokumendi loomisel erinevaid rakendusi: lisab failina etteantud pildi, või lõikepildi või internetist ülesotsitud pildi ning seadistab kujutise nii, et see sobiks dokumendiga (kohandab lähtuvalt juhendist või näidisest); lisab graafilisi objekte tekstile või lisatud pildile (seletavad märgid), uue joonise loomine ja vormindamine (täide, kontuur, efektid); lisab erisümboleid ja valemeid; loob, täidab ja vormindab (äärisjooned, tausta, lahtrite suuruse, struktuuri jne) erinevaid etteantud tabeleid. Õpilane demonstreerib, kuidas ta tabelarvutus tarkvaraga lahendab püstitatud ülesande- teostab erialaseid arvutusi: koostab ( või täiendab) lähtuvalt erialastest nõuetest, etteantud joonise (te) või skeemi alusel ja vormindab tabeli (erinevates variantides) kannab tabelisse lähteandmed ja võimalusel sissehitatud funktsioonide kasutamisega koostab valemid (lähtuvalt eriala nõuetest koos mõõtühikute teisendamisega) vajaliku vastuse ja visuaalse tulemuse 19

20 sh. iseseisev töö nr.1 Küsimustele vastamine sh. iseseisev töö nr.2 Dokumenti analüüs sh. iseseisev töö nr.3 Mõistekaart sh. iseseisev töö nr.4 Mõistekaart sh. iseseisev töö nr.5 Elektrooniline esitlus saamiseks; salvestab sisestatavad andmed erinevateks andmetüüpideks ning esitab need elektroonilises vormis; teostab rahalisi arvutusi kulumaterjalide maksumuse leidmine, rahaliste mõõtühikute teisendamine, protsendiarvutus, tulemuste visualiseerimine, loogiliste ja staatiliste funktsioonide kasutamine, tabeli täiendamine graafiliste elementidega. Õpilane Täidad küsimustiku, mis on seotud elektrooniliste suhtlusvahendite kasutamisega ja interneti pilveteenustega Õpilane Analüüsib dokumendi sisu etteantud juhendi alusel (ametikirjade koostamise kord) Õpilane Skaneerib mõistekaardi teemal File (kas paberkandkandjal, või elektrooniliselt paberkandjal tehtud dokumendi skaneerib ning saadab e-postile manusena). Failide haldamine : pakib lahti saadetud arhiivifaili (tulemuseks on failide-kaustade struktuur); otsib failide hulgast mida tal on vaja; kopeerib (vajaliku -> etteantud kausta), tekitab vajadusel puuduoleva kausta, nimetab faili(d) ümber, pakib kokku saadud tulemuse ja edastab ile. Õpilane Skaneerib mõistekaardi teemal e-post (kas paberkandjal, või elektrooniliselt paberkandjal tehtud mõistekaardi skaneerib arvutisse, ning esitab e-posti teel). Saadab meili manusega, kasutades Microsofti või Google pilveteenust Õpilane avab etteantud dokumendi, salvestab teise nimega/laiendiga ja/või teise kataloogi; käivitab esitluse (nii algusest, kui ka jooksva slaidi pealt) ja slaidi toel saab teemat arendada verbaalselt; prindib erineval viisil olemasoleva esitluse välja; kasutab erinevaid võimalusi esitluse ülevaate teostamiseks; muudab slaidide järjekorda, kustutab mittevajaliku slaidi; muudab slaidide informatiivset sisu (teksti); muudab slaidide sisu vormindust (teksti fonti ja värvi); lisab slaide, muudab slaide; kasutab slaidide ülemineku efekte; kasutab objektide ilmumisel/sulgemisel animatsioone; täiendab dokumenti erinevate lisa vahenditega (diagramm, pilt, joonis, graafilised valemid, erisümbolid); 20

21 Kokkuvõtva hinde kujunemine Teemad, alateemad Hindamise eelduseks on, et õpilane on ja sooritanud praktilised ülesanded sh. iseseisva töö ja omandanud kõik mooduli õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele. Tarkvara ja riistvara. Seadmete klassifitseerimine. Arvuti korrektne sisse ja väljalülitamine. Sisend ja väljundseadmed, nende otstarbekas kasutamine. Tarkvara klassifitseerimine eesmärkide, funktsioonide ja levitamistüüpide alusel. Akendel põhinev graafiline kasutajaliides ja selle kasutamine. Failide ja kaustade haldussüsteem. Digitaalselt allkirjastatud dokument. Virused ja pahavara, arvutite turvalisus, tulemüüri tähtsus ja viirusetõrje. Peamised arvutis kasutatavad liidesed ja nende kasutamine. Infooskused Arvutivõrgu parameetrite (IP, Mask,Gateway) tähendused ja kasutamine arvutivõrgus.veebibrauseri (lehitseja) käivitamine ja sulgemine. Veebilehekülje avamine aadressi (URL-i) kasutamisel, veebis navigeerimine. Infootsingud veebis erinevate otsingumootorite abil. Informatsiooni kopeerimine ja salvestamine, õiguslikud aspektid seoses internetist võetud informatsiooniga, algallikale viitamine. Järjehoidja loomine, kasutamine ja kustutamine. Digitaalse allkirja lisamine (konteiner). Elektronposti mõiste, sellega seotud võimalused ja ohud, ohtude ennetamine. Elektroonposti kasutamine veebipõhiliselt ning lokaalse meileriga. Postkasti avamine ehk sisselogimine. Elektronkirja vastuvõtmine ja lugemine, selle edastamine ja sellele vastamine, i koostamine ja saatmine. Kirjutamata reeglid suhtlemisel internetis ehk NETIkett. Allkirja ehk signatuuri koostamine ja kasutamine. Saadud manuse (attachment) salvestamine ja avamine või ülesleidmine ning kirjale lisamine. Aadressraamatu koostamine ja kasutamine. Soovitused postkasti haldamisel. Elektroonilise panganduse kasutamine. MSO või Google pilveversiooni võimalused ja failide jagamised nendes keskkondades. Tekstitöötlus Tekstitöötluse tarkvara käivitamine ja seadistamine. Olemasoleva dokumendi avamine või uue loomine. Salvestamine teise nimega / teise kausta või teiseks failitüübiks ja dokumendi sulgemine. Õigekirja kontroll dokumendis. Erinevate dokumentide vaadete kasutamine. Dokumendi printimine. Dokumendi redigeerimine (teksti parandamine) nii käsitsi, kui ka otsingute asendamise abil. Dokumendi vormistamine. Lehekülgede omadused. Dokumenti täiendamine tekstidega erinevatest allikatest vahepuhvri kaudu, uue dokumendi loomine; Tabelite lisamine ja vormistamine. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded tekstitöötlustarkvaraga. Tabelarvutus Tabelarvutustarkvara käivitamine ja seadistamine. Erinevate dokumentide vaadete kasutamine. Dokumendi printimine. Teksti märgistamine dokumendi sees. Dokumendi redigeerimine. Andmete dokumendi sees filtreerimine ning järjestamine. Lahtrite, 21

22 Õppemeetodid Õppematerjalid Moodul nr. Nõuded mooduli alustamiseks Mooduli eesmärk veergude ja nende gruppide töötlemine. Funktsioonide kasutamine valemite sees. Lehekülgede kustutamine tööraamatus, lehekülgede ümbernimetamine, kopeerimine ja lisamine. Dokumendi visuaalne vormistamine (teksti ja tabeli välimus) ja sisuline (andmete tüüp) tarkvaras olevate töövahenditega, kui ka menüüde abil kopeerimine format painter iga. Lehekülgede omaduste muutmine, päis ja jalus lisamine. Dokumendi täiendamine andmetega vahepuhvri kaudu. Informatsiooni kopeerimine erinevate tulemustega. Dokumenti erisümbolite lisamine, graafiliste objektide (pilt, valemid, diagramm) lisamine ja kohandamine. Tabelite lisamine ja vormistamine. Matemaatilised tehted tabelis (protsentide leidmine, arvutused aegade, kuupäevade ja ajastatud sündmustega jne) - Suunatud diskussioon suuline arutelu ja sellele järgnev praktiline töö: kuidas paremini lahendada püstitatud ülesannet; parima lahendusviisi leidmine; - Praktiline töö erinevate püstitatud ülesannete lahendamine; - Probleemipõhine õpe leida parim lahendus püstitatud probleemile. - Test-teoreetiliste teadmiste kontrolli meetod Õpetaja poolt koostatud õppematerjalid Excel tavakasutajale. Käsiraamat Autor: Riina Reinumägi Andmekaitse ja infoturbe seletussõnastik Arvutikursus Windows 7. Autor: Tiit Tilk Tekstidokumendi loomine Word abil. Käsiraamat Autor: Riina Reinumägi Esitluse loomine PowerPoint2007 abil. Käsiraamat Autor: Riina Reinumägi Excel valemid ja funktsioonid käsiraamat + CD Autor: Riina Reinumägi 3 EKAP Õpetajad 5 Tunde Audit. Is töö Ellen Piilman ERIALANE VÕÕRKEEL kokku Larisa Kraskova (eesti keel/vene keel) Terje Maarand Omandatud eesti või vene keel põhihariduse tasemel Õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles tööalases argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Õpiväljundid: 1) suhtleb õpitavas võõrkeeles tööalases argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana, esitab ja kaitseb erinevates tööalastes Hindamiskriteeriumid kasutab iseseisvalt tööalast võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas tööalases olukorras grammatiliselt õiget keelt esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates tööalastes mõttevahetustes 22

23 mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti 2) kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga 3) kasutab erialase võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostades võõrkeeleõpet elukestva õppega 4) mõistab eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega tööalases võõrkeeles suhtlemisel 5) on teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest võimalustest, koostab tööleasumiseks vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid Hindamine: Rääkimine väljendab end/suhtleb õpitava erialakeele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel) põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks hindab tööalaselt oma võõrkeeleoskuse taset põhjendab erialase võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala ja elukestva õppega eristab võõrkeelseid teabeallikaid erialase/tööalase info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust kirjeldab tööalaseid suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes keskkondades võrdleb sihtkeele / emakeele maa (de) ja eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja norme arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eesti kvalifikatsiooniraamistikku kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, cv/europassi, arvestades sihtmaa eripäraga sooritab näidistööintervjuu Mitteeristav Põhineb Euroopa keeleõppe raamdokumendi nõuetel, lävendi saavutamisel lähtutakse nelja osaoskuse nõuetest. A ehk lävendi saavutamiseks on vajalikud järgmised oskused osaoskustes: Väljendub töövaldkonna teemadel sujuvalt ja üldsõnaliselt. Oskab alustada lihtsamat tööalast vestlust, seda jätkata ja lõpetada. Oskab edastada lühikesi ettevalmistatud teateid igapäevases tööolukorras. Oskab lühidalt ja lihtsalt põhjendada arvamusi, kavatsusi ja toiminguid. Oskab vastata küsimustele, mõnikord (kui küsija räägib liiga kiiresti) võib paluda küsimust korrata. Oskab erialast keelt piisavalt, et arusaadavalt väljenduda. Mõtted väljendatud lihtsate lausete järjendina. Kasutab tööalaseid tüüpkeelendeid ja moodustusmalle, kuigi pikema kõnelõigu korral teeb sageli pause, et otsida sõnu ja grammatilisi vorme või korrigeerida sõnastust. Kasutab grammatiliselt üsna õiget keelt ehkki emakeele mõju on märgatav. Hääldus selge. 23

24 Kirjutamine Kuulamine Lugemine Teemad, alateemad s.h. hindamismeetodid Oskab kirjutada lühikesi ja lihtsaid üldsõnalisi tööga seotud tekste töövaldkonna piires, ühendades lühemaid lauseid lihtsa järjendina. Oskab mingil määral kokku võtta, esitada ja selgitada oma arvamust igapäevaste tavapäraste ja ebatavaliste tööprobleemide kohta. Grammatiliselt keel üsna õige, ehkki emakeele mõju on märgatav. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. Kasutab üsna õigesti erialaseid tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Mõistab lihtsamat otsesõnalist faktiteavet igapäevastel tööga seotud teemadel. Tabab nii peamist tööalast sõnumit kui ka mõningaid spetsiifilisi üksikasju, kui hääldus on selge ja tuttavlik. Mõistab olulisemat igapäevasest tööalasest selgest jutust. Suudab üldiselt jälgida tööalase mõttevahetuse põhipunkte eeldusel,et hääldus on selge. Suudab jälgida lihtsamat tööalast loengut vm esinemist oma erialavaldkonnas, kui teema on tuttav, sõnastus tuttav ja jutu ülesehitus selge. Loeb otsesõnalisi faktipõhiseid tööalaseid tekste rahuldava arusaamisega. Suudab hõlmata pikemaid tekste või tekstiosi, mõned tundmatud sõnad ei takista tekstist arusaamist ja teabe otsimist. Oskab erialastes igapäevatekstides vaatamata mõnedele tundmatutele lausetele ja sõnadele leida ja mõista asjakohast teavet. Mõistab käsitletava igapäevase töösituatsiooni üldist arutluskäiku, kuid ei pruugi aru saada üksikasjadest. Tekstis oskab leida olulisema. 1.ELEKTRIKU ERIALA JA ERIALASED MÕISTED 1.1. Sisetööde elektriku põhilised kompetentsid. Elektri üldmõisted. 1.2.Elektrienergia süsteem. Elektrienergia kasutamine ja mõõtmine (suurused). Paneelid. 1.3.Erinevad nõrkvoolupaigaldised. Ohutustehnika. Hindamismeetodid: Täidab lugemis- ja/või kuulamisülesandeid võõrkeelse elektrialase teksti alusel ( erialased tekstid elektri kasutamisest ja paigaldistest ) teostab praktilisi harjutusi sõnavara, väljendite, sõnastiku kasutamise jms kohta sooritab sõnavarateste osaleb ajurünnakul kuidas elektrit kokku hoida koostab õpimapi ( elektripaigaldiste tööohutus) esitleb suuliselt õpimappi kaasõpilastele leiab infot ja esitab seda täiendab sõnavara tekstide/loetu/kuuldu abil ELEKTRITARVIKUTE JA JUHISTIKE NING SEADMETE PAIGALDAMINE 2.1. Kolmefaasiline süsteem. Kaablid ja juhtmed ja nende paigaldamine. 2.2.Maanduspaigaldi ja selle vajalikkus.paigaldamine Kaitsmed. Releekaitse. 24

25 2.4.Jaotusseadmed, paigaldus Erinevad elektritarvikud ja seadmed.seadmete pinge. Ohutusnõuded. Hindamismeetodid: Täidab lugemis- ja/või kuulamisülesandeid võõrkeelse erialase teksti/juhendi alusel (võõrkeelne erialane tekst kaablitest, maandusest, seadmetest) teostab praktilisi harjutusi sõnavara, väljendite, sõnastiku kasutamise jms kohta) leiab infot ja esitab seda, täiendab sõnavara tõestab väiteid teksti/loetu/kuuldu abil täidab töölehti sooritab sõnavarateste koostab sisukokkuvõtteid video / filmi vaatamise järel juhtmete ja kaablite paigaldamisest ja koostab dialooge: seadmete pinge ja ohutusnõuded 3. ELEKTRITARVIKUTE HOOLDUS JA REMONDITÖÖD. 3.1.Elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoimingud ning töövahendid, Hoolde- ja käidutoimingute läbiviimine (hooldetööd) 3.3 Käidutulemuste, hooldetööde dokumenteerimine. Hindamismeetodid ja hindamisülesanded täidab lugemis- ja/või kuulamisülesandeid võõrkeelse erialase teksti alusel ( erialased tekstid elektripaigaldistest ), praktilised harjutused sõnavara, väljendite, sõnastiku kasutamise jms kohta) leiab infot ja esitab seda, täiendab sõnavara tõestab väiteid teksti/loetu/kuuldu abil koostab dialoogi erinevatest tarvikutest ja nende omadustest. koostab powerpoint esitluse ühest hooldustööst täidab sõnavarateste ja töölehti Mooduli lõpphinde kujunemine Hindamise eelduseks on: hindamisülesanded on sooritatud lävendi tasemel iseseisvad tööd lävendi tasemel täidetud Lõpphinne kujuneb: Õpiväljundid on lävendi tasemel saavutatud osaoskuste osakaal mitteeristava hinde kujunemisel: rääkimine 30% lugemine 30% 25

26 Moodul nr. Nõuded mooduli alustamiseks Mooduli eesmärk kuulamine 20% kirjutamine 20% sh iseseisev töö Koostab ettekande koostamine elektriseadme (üks seade omal valikul) paigalduse tööprotsessi kirjeldusega, mis peab olema esitatud alljärgneva plaani järgi: 1. töö eesmärk 2. aeg 3. vajalikud materjalid ja tööriistad 4. töö tegemiseks vajalikud oskused 5. tööetapid 6. tulemus Õppematerjalid Internetipõhised materjalid Tunde EESTI KEEL TEISE KEELENA kokku Omandatud eesti keele algteadmised põhihariduse tasemel 5 EKAP Õpetajad Audit. Is töö Terje Maarand Õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonna eesti keel teise keelena õppeainega. 26

27 Õpiväljundid Õpilane: 1) suhtleb eesti keele argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana, esitab ja kaitseb erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti 2) kirjeldab eesti keeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga 3) kasutab eesti keeleoskuse arendamiseks endale sobivaid keele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostades keeleõpet elukestva õppega 4) mõistab Eesti elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega eesti keeles suhtlemisel 5) on teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise võimalustest, koostab tööleasumiseks vajalikud eestikeelsed taotlusdokumendid Hindamine: Hindamiskriteeriumid Õpilane: 1. kasutab iseseisvalt eestikeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt 2. esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes 3. väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel) 4. tutvustab vestlusel iseennast ja oma sõpra/eakaaslast 5. koostab oma kooli (lühi) tutvustuse, esitleb seda oma kaaslastele 6. põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks 7. hindab oma eesti keele oskuse taset põhjendab eesti keele õppimise vajalikkust, luues seoseid eriala ja elukestva õppega 8. eristab eestikeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust 9. kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes keskkondades 10. võrdleb emakeele maa ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja norme 11. arvestab suhtlemisel eestlaste kultuurilise eripäraga 12. tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit ja soovitab külastada mõnda sihtkohta 13. kirjeldab eesti keeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles 14. tutvustab eesti keeles oma eriala hetkeseisu tööturulja edasiõppimise võimalusi 15. koostab eesti keeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, cv/ europassi 16. viib läbi eesti keeles näidistööintervjuu Eristav Põhineb Euroopa keeleõppe raamdokumendi nõuetel, hinnatakse nelja osaoskust Hindekriteeriumid 27

28 Rahuldav Hea Väga hea Rääkimine Kõne on aeglane ja pausidega, kuid siiski mõistetav. Teeb sageli vigu. Oskab alustada lihtsamat eestikeelset vestlust, kuid mõistmisraskuste tõttu ei suuda ise vestlust ülal hoida, seda jätkata ning lõpetada. Edastab raskustega väga lühikesi ja lihtsaid ettevalmistatud igapäevaseid teateid eesti keeles. Oskab väga lühidalt ja lihtsalt põhjendada oma arvamust ja vastata lühidalt väga lihtsatele küsimustele Aeg-ajalt jääb arusaamatuks mida täpselt öelda tahab. Oskab kasutada tüüpkeelendeid, kuigi tuleb ette vigu. Emakeele mõju segab arusaamist. Kirjutamine Oskab kirjutada eesti keeles igapäevaste tegevuste kohta lühemaid lauseid. Oskab väga lihtsalt ja väga lühidalt eesti keeles kokku võtta ja esitada oma arvamust igapäevaste probleemide kohta. Vigu on eestui keele grammatika põhivaras, kuid see ei takista öeldu mõistmist Kuulamine Mõistab raskustega lihtsamat otsesõnalist eestikeelset faktiteavet igapäevastel seotud teemadel. Tabab üldjoontes peamist sõnumit, Rääkimine Väljendub huvivaldkonna teemadel sujuvalt, kuigi kõne pole päris mõistetav. Teeb vigu kui on vaja väljendada keerukamat eesti keelset mõtet. Oskab alustada lihtsamat eestikeelset vestlust, seda jätkata ja lõpetada. Oskab edastada lühikesi ja lihtsaid ettevalmistatud eestikeelseid teateid igapäevases olukorras. Oskab väga lühidalt ja lihtsalt põhjendada arvamusi, kavatsusi ja toiminguid. Oskab vastata lihtsatele küsimustele, mõnikord (kui küsija räägib liiga kiiresti) võib paluda küsimust korrata. Oskab eesti keelt piisavalt, et üsna arusaadavalt väljenduda. Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid, kuigi tuleb ette vigu. Emakeele mõju on märgatav kuid hääldus on arusaadav. Kirjutamine Oskab kirjutada eesti keeles huvivaldkonna piires üldsõnalisi ja lühematest lausetest koosnevaid seotud tekste ja kirjeldusi. Oskab väga lihtsalt ja lühidalt kokku võtta, esitada ja selgitada oma arvamust igapäevaste tavapäraste ja ebatavaliste probleemide kohta. Teeb sageli eeesti keele grammatikavigu, kuid need ei takista mõistmist. Oskab kasutada keelelisi tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kuulamine Mõistab lihtsamat otsesõnalist eestikeelset faktiteavet igapäevastel seotud teemadel. Tabab nii peamist sõnumit kui ka mõningaid Rääkimine Oskab väljenduda ladusalt ja üldsõnaliselt huvivaldkonna teemadel. Oskab alustada eestikeelset vestlust, seda jätkata ja lõpetada. Oskab edastada lühikesi ettevalmistatud teateid igapäevases olukorras. Oskab lühidalt põhjendada ning selgitada arvamusi, kavatsusi ja toiminguid. Oskab vastata küsimustele, mõnikord (kui küsija räägib liiga kiiresti) võib paluda küsimust korrata. Sõnavara piisav, kuigi vahel võib ette tulla kaudset väljendust. Mõtted väljendatud lihtsate lausete järjendina. Kasutab tüüpkeelendeid ja moodustusmalle, kuigi pikema kõnelõigu korral teeb sageli pause, et otsida sõnu ja grammatilisi vorme või korrigeerida sõnastust. Kasutab grammatiliselt üsna õiget keelt ehkki emakeele mõju on märgatav. Hääldus selge. Kirjutamine Oskab kirjutada eesti keeles lühikesi ja lihtsaid üldsõnalisi seotud tekste huvivaldkonna piires, ühendades lühemaid lauseid lihtsa järjendina. Oskab mingil määral kokku võtta, esitada ja selgitada oma arvamust igapäevaste tavapäraste ja ebatavaliste probleemide kohta. Grammatiliselt eesti keel üsna õige, ehkki emakeele mõju on märgatav. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. Kasutab üsna õigestieesti keele tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kuulamine Mõistab otsesõnalist eestikeelset faktiteavet igapäevastel seotud teemadel. Tabab nii peamist sõnumit kui ka spetsiifilisi üksikasju, 28

29 kuid sõnumi spetsiifilised üksikasjad jäävad arusaamatuks. Piiratud sõnavara tõttu mõistab raskustega osaliselt olulisemat selgest jutust, millega puutub igapäevaselt kokku. Suudab raskustega jälgida eestikeelse lühema mõttevahetuse põhipunkte eeldusel, et hääldus on aeglane ja selge. spetsiifilisi üksikasju, kui hääldus on aeglane, selge ja tuttavlik. Mõistab üldjoontes olulisemat igapäevasest selgest jutust. Suudab üldiselt jälgida eestikeelse lühema mõttevahetuse põhipunkte eeldusel, et hääldus on selge. Suudab jälgida lihtsamat ja lühemat eestikeelset loengut vm esinemist oma huvivaldkonnas, kui teema on tuttav, sõnastus tuttav ja jutu ülesehitus selge. kui hääldus on selge ja tuttavlik. Mõistab olulisemat igapäevasest jutust. Suudab üldiselt jälgida pikema eestikeelse mõttevahetuse põhipunkte eeldusel, et hääldus on selge. Suudab jälgida loengut vm esinemist oma huvivaldkonnas, kui teema on tuttav, sõnastus tuttav ja jutu ülesehitus selge. Teemad, alateemad Lugemine Loeb otsesõnalisi faktipõhiseid eestikeelseid tekste aeglaselt, tundmatud sõnad ja laused raskendavad tekstist arusamist. Pikemad tekstid valmistavad raskusi. Lühematest ja lihtsamatest suudab teavet leida. Lihtsas eestikeelses tekstis tekib raskusi olulise teabe leidmisega. 1. MINA JA MAAILM 1.1.Mina ja eakaaslased - kutseõppurid 1.2. Mina ja Eesti 1.3. Erinevad maad ja rahvad Lugemine Loeb otsesõnalisi faktipõhisei eestikeelseid tekste aeglaselt, kuid rahuldava arusaamisega. Suudab hõlmata pikemaid tekste või tekstiosi, mõned tundmatud sõnad ei takista tekstist arusaamist ja teabe otsimist. Oskab eestikeelsetes igapäevatekstides vaatamata mõnedele tundmatutele lausetele ja sõnadele leida ja mõista asjakohast teavet. Mõistab käsitletava igapäevase situatsiooni üldist arutluskäiku, kuid ei pruugi aru saada üksikasjadest. Lihtsas tekstis võtab olulisema leidmine aega, kuid ei sega tekstist arusaamist ja ülesande täitmist. Hindamismeetodid ja hindamisülesanded o Kirjutab kirja sõbrale/kursusekaaslasele (elukutsevalikust ja kutsekooli plussidest) o Osaleb dialoogis, vestluses kooli erialadest o täidab lugemis- ja/või kuulamisülesandeid eestikeelse teksti alusel o Koostab Poster/powerpont/esitlus oma koolist ja erialadest Lugemine Loeb otsesõnalisi faktipõhiseid eestikeelseid tekste rahuldava arusaamisega. Suudab hõlmata pikemaid eestikeelseid tekste, et leida otsitav teave ja koguda infot teksti eri osadest või mitmest tekstist. Oskab leida ja mõista asjakohast teavet huvivaldkonna piires. Mõistab käsitletava igapäevase situatsiooni arutluskäiku, kuid ei pruugi aru saada üksikasjadest. Leiab tekstis olulisema. 29

30 o täidab erinevaid töölehti o Koostab esitlus (Eesti tutvustamine) o Kirjutab retsensiooni kaasõpilase õpimapi kohta o Teeb sõnavara testi o Esitleb suuliselt õpimapi kaasõpilastele koos näitlike vahenditega antud teemast o Kirjutab kirjaliku arvamuse juhendi alusel (eesti võrdlus sihtkeele maa/de/ga) Hindamine toimub vastavalt nelja osaoskuse hindekriteeriumitele 2.INIMSUHTED JA SUHTLEMISVÕIMALUSED 2.1.Noor inimene tänapäeval. 2.2.Tunne iseennast- iseloomustus, tugevad ja nõrgad küljed. 2.3.Suhted eakaaslastega ja vanema põlvkonnaga. 2.4.Unistused ja plaanid. 2.5.Kiri sõbrale ja ametiasutusse Sotsiaalvõrgustik. Suhtlemine sotsialvõrgustikus. Hindamismeetodid ja hindamisülesanded o Osaleb diskussioonis: suhted põlvkondade vahel. o Täidab sõnavara testi o Täidab töölehed o Täidab lugemis- ja/või kuulamisülesande eestikeelse teksti alusel o Osaleb arutelul: sotsiaalvõrgustike mõju noortele ja lastele o Kirjutab essee- kuidas käituda sotsiaalvõrgustikus o Osaleb rollimängus- vestlus vanavanematega kaasaja noortest o Koostab dialoogi eakaaslastega- iseloomujoontest, suhtlemisoskusest, suhetest vanematega ja vanavanematega o Kasutab internetti internetiotsingu sooritamiseks- milliseid suhtlusvõrgustikke soovitad ja miks 3.MINA JA KESKKOND 3.1. Keskkonnast ja ühiskonnast 3.2.Elukeskkonna ja kodu tähtsusest inimesele 3.3. Maa ja linn elukeskkonnana 3.4. Veest ja jäätmetest. 3.5.Müra mõjust inimesele. Mürast linnas ja meie koolis 3.6. Loodushoid. Loodus meie kõigi avalik vara. Looduskaitse 30

31 3.7.Liikumine looduses ja looduse mõju meie tervisele. Käitumine looduses. Hindamismeetodid ja hindamisülesanded o Osaleb rühmatöös: ajalehe artikkel -roheliste partei pöördumine o Koostab seoisukohad osalemiseks diskussioonis looduse mõjust inimesele o Koostab dialoogi: keskkonna tähtsust inimesele, loodushoiust o Koostab ettekanne: kuidas looduses käituda o Loeb monoloogi loodusest ja loodushoiust; o Täidab sõnavaratesti o Täidab töölehed o Sooritab lugemis- ja/või kuulamisülesande eestikeelse teksti alusel 4. TERVISLIK ELUVIIS 4.1.Tervis ja stress. Puhkuse tähtsus. 4.2.Tervislik toit. Dieet. 4.3.Tervis. Milline on sinu tervis. Lõõgastumine Toitumine. Päevased söögikorrad ja mida ma söön Tervislik eluviis ja õppekorraldus koolis. Hindamismeetodid ja hindamisülesanded o Osaleb diskussioonis: milline puhkusevariant on parim oma seisukohtadega o Arutleb: millist sööki valida ja miks o Vestleb tervisest ja selle hoidmisest o Esitab monoloogi: minu eluviis o Kirjutab kirja puhkuse veetmise võimaluste kohta o Täidab sõnavaratesti o Täidab töölehed o Sooritab lugemis- ja/või kuulamisülesande eestikeelse teksti alusel 5.KESKKOND JA TEHNOLOOGIA. 5.1.Mina ja keskkond. Keskkonnaksitse probleemid 5.2.Tehnoloogia ja igapäevaelu 5.3. Arvitu ja interneti roll igapäevaelus 5.4. Erinevad leiutised ja kaasaegsed tehnoloogilised saavutused Eestis ja maailmas 5.5.Telefon-kas vajalik eluks ühiskonnas või suhtlemisvahend 31

32 Hindamismeetodid ja hindamisülesanded o Sooritab sõnavara testi o Valmistab postri keskkonnakaitsest o Osaleb filmi arutelul- mõttevahetus ühest või kahest tehnoloogilisest saavutusest o Kirjutab essee- millist tehnoloogilist saavutust vajan igapäevaselt o Koostab dialoogi telefoni ja arvuti kasutamise teemadel o Kasutab Mõistekaarte (tehnoloogilised saavutused) o Sooritab internetiotsingu sooritus- keskkonna reostusallikad o Osaleb ajurünnakus/ võrdlus Internetiotsingu sooritus o Koostab Powerpoint esitluse ühe leiutise tutvustusega Hindamine toimub vastavalt nelja osaoskuse hindekriteeriumitele 6.ÜHISKONNAELU JA MEEDIA. 6.1.Infoühiskond- mis see on? Infoallikatest Info hankimise võimalused. Massimeedia mõju meile Reklaam ja uudis.kuulutused 6.4.Ajaleht, raadio. 6.5.Uudise või sündmuse kajastamine meedias. Hindamismeetodid ja hindamisülesanded Koostab essee- minu eelistused infoallikate valikul. Arutleb/diskuteerib teemal: info hankimise võimalused ja eelistused Koostab reklaami - oma kool või eriala reklaamimiseks Osaleb rollimängus: telesaade- noorteprobleemid o Täidab sõnavaratesti o Täidab töölehed Esitab monoloogi infoallikatest, raadiost ja ajalehest, nende olemasolu tähtsusest 7.HARIDUS JA TÖÖ 7.1. Mina õppijana 7.2 Kutsekooli roll haridussüsteemis 7.3.Minu valikud peale põhikooli lõpetamist jakutsekooli eelised 7.4. Mina tööturul 32

33 Hindamismeetodid ja hindamisülesanded o Kirjutab essee: mina õpilase rollis o Koostab dialoogi- koolist, õppeedukusest o Vestleb kutsekooli rollist ühiskonnas o Täidab töölehed o Kasutab mõistekaarte o Kirjutab avalduse, CV o Teostab sõnavara testi o Osaleb rollimängus : tööintervjuu sooritamine Hindamine toimub vastavalt nelja osaoskuse hindekriteeriumitele Mooduli lõpphinde kujunemine Hindamise eelduseks on: kolme teema hinded ja alateemade hinded õpiväljundi tasemel iseseisvad tööd lävendi tasemel täidetud sh iseseisev töö osavõtt õppetööst 70%- õppetööst osavõttu arvestatakse saavutatud hindekrtiteeriumite hea ja väga hea tasemel Lõpphinne kujuneb: kolme teema hinded ja alateemade hinded vastavad õpiväljundi tasemele rahuldav - hinne 3 teemade hinded ja alateemede hinded ületavad lävendit hindekriteeriumis kirjeldatud hea tasemel- hinne 4 teemade hinded ja alateemede hinded ületavad lävendit hindekriteeriumis kirjeldatud väga hea tasemel- hinne 5 osaoskuste osakaal hinde kujunemisel: rääkimine 30% lugemine 30% kuulamine 20% kirjutamine 20% 1.Mina ja maailm Võrdleb oma kooli teiste Eesti kutseõppeasutustega. Erialad. Koostab PP esitluse Eesti ja naaberriigid, nende. kultuuritraditsioonid. Koostab PP esitluse Keelte õppimise tähtsus, õpitavat keelt kõnelevad maad. 2.Inimsuhted ja suhtlemisvõimalused. Koostab esitluse: suhtlemisprobleemid eakaaslastega ja vanema põlvkonnaga (võrdlus) Koostab iseloomustuse sõbrale 33

34 Täidab töölehe 3. Mina ja keskkond Koostab miniplakati- keskkonnaprobleemid + plakati esitlus koos ettekandega käsitletavast teemast Kirjutab Essee: Kuidas hoida minu kodulinna elukeskkonda puhtana 4. Tervislik eluviis Koostab ühe päeva menüü koos kommentaaridega Koostab sõbrale 10 soovitust tervislikuks eluviisiks 5. Keskkond ja tehnoloogia Koostab ristsõna Kirjutab referaadi Looduskaitse Eestis Kirjutab essee: Keskkonna probleemid minu kodukandis 6.Ühiskonnaelu ja meedia Koostab ajaleheartikli Kirjtav kirjaliku dialoogi eakaaaslasega 7.Haridus ja töö Koostab päevakava planeerib aega Esitleb ennast keeleõppijana, kuidas aitab keeleoskus kaasa suhtlemisele teiste eakaaslastega. Koostab eneseanalüüs: Minu haridus ja oskused. Kuidas ja kas olen valmis tööturul kandideerima Iseseisva töö hindamine mitteeristav: õpiväljund on saavutatud hindekriteeriumites väljatoodud lävendi tasemel A; lävend asaavutamata- MA Moodul nr. 7 VÕÕRKEEL (vene üldkeel eesti õppekeelega õpilastele) Tunde kokku Nõuded mooduli alustamiseks Mooduli eesmärk Õpiväljundid Omandatud vene keele algteadmised põhihariduse tasemel 5 EKAP Õpetajad Audit. Is töö Terje Maarand Õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb vene keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonna võõrkeel õppeainega. Hindamiskriteeriumid 34

35 Õpilane: 1) suhtleb vene keele argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana, esitab ja kaitseb erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti 2) kirjeldab vene keeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga 3) kasutab venekeele oskuse arendamiseks endale sobivaid keele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostades keeleõpet elukestva õppega 4) mõistab Eesti elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega vene keeles suhtlemisel 5) on teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise võimalustest, koostab tööleasumiseks vajalikud venekeelsed taotlusdokumendid Hindamine: Õpilane: 1. kasutab iseseisvalt venekeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt 2. esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes 3. väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel) 4. tutvustab vestlusel iseennast ja oma sõpra/eakaaslast 5. koostab oma kooli (lühi) tutvustuse, esitleb seda oma kaaslastele 6. põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks 7. hindab oma vene keele oskuse taset 8. põhjendab vene keele õppimise vajalikkust, luues seoseid eriala ja elukestva õppega 9. eristab venekeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust 10. kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes keskkondades 11. kirjeldab vene keeles Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja norme 12. arvestab suhtlemisel venelaste kultuurilise eripäraga 13. tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit ja soovitab külastada mõnda sihtkohta 14. kirjeldab vene keeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles 17. tutvustab vene keeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi 18. koostab vene keeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, cv/ europassi 19. viib läbi vene keeles näidistööintervjuu Eristav Põhineb Euroopa keeleõppe raamdokumendi nõuetel, hinnatakse nelja osaoskust 35

36 Hindekriteeriumid Rahuldav Hea Väga hea Rääkimine Kõne on aeglane ja pausidega, kuid siiski mõistetav. Teeb sageli vigu. Oskab alustada lihtsamat venekeelset vestlust, kuid mõistmisraskuste tõttu ei suuda ise vestlust ülal hoida, seda jätkata ning lõpetada. Edastab raskustega väga lühikesi ja lihtsaid ettevalmistatud igapäevaseid teateid eesti keeles. Oskab väga lühidalt ja lihtsalt põhjendada oma arvamust ja vastata lühidalt väga lihtsatele küsimustele Aeg-ajalt jääb arusaamatuks mida täpselt öelda tahab. Oskab kasutada tüüpkeelendeid, kuigi tuleb ette vigu. Emakeele mõju segab arusaamist. Kirjutamine Oskab kirjutada vene keeles igapäevaste tegevuste kohta lühemaid lauseid. Oskab väga lihtsalt ja väga lühidalt vene keeles kokku võtta ja esitada oma arvamust igapäevaste probleemide kohta. Vigu on vene keele grammatika põhivaras, kuid see ei takista öeldu mõistmist Kuulamine Mõistab raskustega lihtsamat otsesõnalist Rääkimine Väljendub huvivaldkonna teemadel sujuvalt, kuigi kõne pole päris mõistetav. Teeb vigu kui on vaja väljendada keerukamat eesti keelset mõtet. Oskab alustada lihtsamat venekeelset vestlust, seda jätkata ja lõpetada. Oskab edastada lühikesi ja lihtsaid ettevalmistatud venekeelseid teateid igapäevases olukorras. Oskab väga lühidalt ja lihtsalt põhjendada arvamusi, kavatsusi ja toiminguid. Oskab vastata lihtsatele küsimustele, mõnikord (kui küsija räägib liiga kiiresti) võib paluda küsimust korrata. Oskab venekeelt piisavalt, et üsna arusaadavalt väljenduda. Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid, kuigi tuleb ette vigu. Emakeele mõju on märgatav kuid hääldus on arusaadav. Kirjutamine Oskab kirjutada vene keeles huvivaldkonna piires üldsõnalisi ja lühematest lausetest koosnevaid seotud tekste ja kirjeldusi. Oskab väga lihtsalt ja lühidalt kokku võtta, esitada ja selgitada oma arvamust igapäevaste tavapäraste ja ebatavaliste probleemide kohta. Teeb sageli /vene keele grammatikavigu, kuid need ei takista mõistmist. Oskab kasutada keelelisi tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kuulamine Mõistab lihtsamat otsesõnalist veneikeelset Rääkimine Oskab väljenduda ladusalt ja üldsõnaliselt huvivaldkonna teemadel. Oskab alustada vene keelset vestlust, seda jätkata ja lõpetada. Oskab edastada lühikesi ettevalmistatud teateid igapäevases olukorras. Oskab lühidalt põhjendada ning selgitada arvamusi, kavatsusi ja toiminguid. Oskab vastata küsimustele, mõnikord (kui küsija räägib liiga kiiresti) võib paluda küsimust korrata. Sõnavara piisav, kuigi vahel võib ette tulla kaudset väljendust. Mõtted väljendatud lihtsate lausete järjendina. Kasutab tüüpkeelendeid ja moodustusmalle, kuigi pikema kõnelõigu korral teeb sageli pause, et otsida sõnu ja grammatilisi vorme või korrigeerida sõnastust. Kasutab grammatiliselt üsna õiget keelt ehkki emakeele mõju on märgatav. Hääldus selge. Kirjutamine Oskab kirjutada vene keeles lühikesi ja lihtsaid üldsõnalisi seotud tekste huvivaldkonna piires, ühendades lühemaid lauseid lihtsa järjendina. Oskab mingil määral kokku võtta, esitada ja selgitada oma arvamust igapäevastetavapäraste ja ebatavaliste probleemide kohta. Grammatiliselt vene keel üsna õige, ehkki emakeele mõju on märgatav. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. Kasutab üsna õigesti vene keele tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kuulamine Mõistab otsesõnalist venekeelset faktiteavet 36

37 Teemad, alateemad evenekeelset faktiteavet igapäevastel seotud teemadel. Tabab üldjoontes peamist sõnumit, kuid sõnumi spetsiifilised üksikasjad jäävad arusaamatuks. Piiratud sõnavara tõttu mõistab raskustega osaliselt olulisemat selgest jutust, millega puutub igapäevaselt kokku. Suudab raskustega jälgida /vene keelse lühema mõttevahetuse põhipunkte eeldusel, et hääldus on aeglane ja selge. Lugemine Loeb otsesõnalisi faktipõhiseid vene keelseid tekste aeglaselt, tundmatud sõnad ja laused raskendavad tekstist arusamist. Pikemad tekstid valmistavad raskusi. Lühematest ja lihtsamatest suudab teavet leida. Lihtsas vene keelses tekstis tekib raskusi olulise teabe leidmisega. 2. MINA JA MAAILM 1.1.Mina ja eakaaslased - kutseõppurid 1.2. Mina ja Eesti 1.3. Erinevad maad ja rahvad faktiteavet igapäevastel seotud teemadel. Tabab nii peamist sõnumit kui ka mõningaid spetsiifilisi üksikasju, kui hääldus on aeglane, selge ja tuttavlik. Mõistab üldjoontes olulisemat igapäevasest selgest jutust. Suudab üldiselt jälgida venekeelse lühema mõttevahetuse põhipunkte eeldusel, et hääldus on selge. Suudab jälgida lihtsamat ja lühemat eesti/vene keelset loengut vm esinemist oma huvivaldkonnas, kui teema on tuttav, sõnastus tuttav ja jutu ülesehitus selge. Lugemine Loeb otsesõnalisi faktipõhiseid vene keelseid tekste aeglaselt, kuid rahuldava arusaamisega. Suudab hõlmata pikemaid tekste või tekstiosi, mõned tundmatud sõnad ei takista tekstist arusaamist ja teabe otsimist. Oskab venekeelsetes igapäevatekstides vaatamata mõnedele tundmatutele lausetele ja sõnadele leida ja mõista asjakohast teavet. Mõistab käsitletava igapäevase situatsiooni üldist arutluskäiku, kuid ei pruugi aru saada üksikasjadest. Lihtsas tekstis võtab olulisema leidmine aega, kuid ei sega tekstist arusaamist ja ülesande täitmist. Hindamismeetodid ja hindamisülesanded o Kirjutab kirja sõbrale/kursusekaaslasele (elukutsevalikust ja kutsekooli plussidest) o Osaleb dialoogis, vestluses kooli erialadest o täidab lugemis- ja/või kuulamisülesandeid eestikeelse teksti alusel igapäevastel seotud teemadel. Tabab nii peamist sõnumit kui ka spetsiifilisi üksikasju, kui hääldus on selge ja tuttavlik. Mõistab olulisemat igapäevasest jutust. Suudab üldiselt jälgida pikema venekeelse mõttevahetuse põhipunkte eeldusel, et hääldus on selge. Suudab jälgida loengut vm esinemist oma huvivaldkonnas, kui teema on tuttav, sõnastus tuttav ja jutu ülesehitus selge. Lugemine Loeb otsesõnalisi faktipõhiseid vene keelseid tekste rahuldava arusaamisega. Suudab hõlmata pikemaid venekeelseid tekste, et leida otsitav teave ja koguda infot teksti eri osadest või mitmest tekstist. Oskab leida ja mõista asjakohast teavet huvivaldkonna piires. Mõistab käsitletava igapäevase situatsiooni arutluskäiku, kuid ei pruugi aru saada üksikasjadest. Leiab tekstis olulisema. 37

38 o Koostab Poster/powerpont/esitlus oma koolist ja erialadest o täidab erinevaid töölehti o Koostab esitlus (Eesti tutvustamine) o Kirjutab retsensiooni kaasõpilase õpimapi kohta o Teeb sõnavara testi o Esitleb suuliselt õpimapi kaasõpilastele koos näitlike vahenditega antud teemast o Kirjutab kirjaliku arvamuse juhendi alusel (eesti võrdlus sihtkeele maa/de/ga) Hindamine toimub vastavalt nelja osaoskuse hindekriteeriumitelehindamine toimub vastavalt nelja osaoskuse hindekriteeriumitele 2.INIMSUHTED JA SUHTLEMISVÕIMALUSED 2.1.Noor inimene tänapäeval. 2.2.Tunne iseennast- iseloomustus, tugevad ja nõrgad küljed. 2.3.Suhted eakaaslastega ja vanema põlvkonnaga. 2.4.Unistused ja plaanid. 2.5.Kiri sõbrale ja ametiasutusse Sotsiaalvõrgustik. Suhtlemine sotsialvõrgustikus. Hindamismeetodid ja hindamisülesanded o Osaleb diskussioonis: suhted põlvkondade vahel. o Täidab sõnavara testi o Täidab töölehed o Täidab lugemis- ja/või kuulamisülesande eestikeelse teksti alusel o Osaleb arutelul: sotsiaalvõrgustike mõju noortele ja lastele o Kirjutab essee- kuidas käituda sotsiaalvõrgustikus o Osaleb rollimängus- vestlus vanavanematega kaasaja noortest o Koostab dialoogi eakaaslastega- iseloomujoontest, suhtlemisoskusest, suhetest vanematega ja vanavanematega o Kasutab internetti internetiotsingu sooritamiseks- milliseid suhtlusvõrgustikke soovitad ja miks 3.MINA JA KESKKOND 3.1. Keskkonnast ja ühiskonnast 3.2.Elukeskkonna ja kodu tähtsusest inimesele 3.3. Maa ja linn elukeskkonnana 3.4. Veest ja jäätmetest. 38

39 3.5.Müra mõjust inimesele. Mürast linnas ja meie koolis 3.6. Loodushoid. Loodus meie kõigi avalik vara. Looduskaitse 3.7.Liikumine looduses ja looduse mõju meie tervisele. Käitumine looduses. Hindamismeetodid ja hindamisülesanded o Osaleb rühmatöös: ajalehe artikkel -roheliste partei pöördumine o Koostab seoisukohad osalemiseks diskussioonis looduse mõjust inimesele o Koostab dialoogi: keskkonna tähtsust inimesele, loodushoiust o Koostab ettekanne: kuidas looduses käituda o Loeb monoloogi loodusest ja loodushoiust; o Täidab sõnavaratesti o Täidab töölehed o Sooritab lugemis- ja/või kuulamisülesande venekeelse teksti alusel 4. TERVISLIK ELUVIIS 4.1.Tervis ja stress. Puhkuse tähtsus. 4.2.Tervislik toit. Dieet. 4.3.Tervis. Milline on sinu tervis. Lõõgastumine Toitumine. Päevased söögikorrad ja mida ma söön Tervislik eluviis ja õppekorraldus koolis. Hindamismeetodid ja hindamisülesanded o Osaleb diskussioonis: milline puhkusevariant on parim oma seisukohtadega o Arutleb: millist sööki valida ja miks o Vestleb tervisest ja selle hoidmisest o Esitab monoloogi: minu eluviis o Kirjutab kirja puhkuse veetmise võimaluste kohta o Täidab sõnavaratesti o Täidab töölehed o Sooritab lugemis- ja/või kuulamisülesande venekeelse teksti alusel 5.KESKKOND JA TEHNOLOOGIA. 5.1.Mina ja keskkond. Keskkonnaksitse probleemid 5.2.Tehnoloogia ja igapäevaelu 5.3. Arvuti ja interneti roll igapäevaelus 5.4. Erinevad leiutised ja kaasaegsed tehnoloogilised saavutused Eestis ja maailmas 39

40 5.5.Telefon-kas vajalik eluks ühiskonnas või suhtlemisvahend Hindamismeetodid ja hindamisülesanded o Sooritab sõnavara testi o Valmistab postri keskkonnakaitsest o Osaleb filmi arutelul- mõttevahetus ühest või kahest tehnoloogilisest saavutusest o Kirjutab essee- millist tehnoloogilist saavutust vajan igapäevaselt o Koostab dialoogi telefoni ja arvuti kasutamise teemadel o Kasutab Mõistekaarte (tehnoloogilised saavutused) o Sooritab internetiotsingu sooritus- keskkonna reostusallikad o Osaleb ajurünnakus/ võrdlus Internetiotsingu sooritus o Koostab Powerpoint esitluse ühe leiutise tutvustusega Hindamine toimub vastavalt nelja osaoskuse hindekriteeriumitele 6.ÜHISKONNAELU JA MEEDIA. 6.1.Infoühiskond- mis see on? Infoallikatest Info hankimise võimalused. Massimeedia mõju meile Reklaam ja uudis.kuulutused 6.4.Ajaleht, raadio. 6.5.Uudise või sündmuse kajastamine meedias. Hindamismeetodid ja hindamisülesanded Koostab essee- minu eelistused infoallikate valikul. Arutleb/diskuteerib teemal: info hankimise võimalused ja eelistused Koostab reklaami - oma kool või eriala reklaamimiseks Osaleb rollimängus: telesaade- noorteprobleemid o Täidab sõnavaratesti o Täidab töölehed Esitab monoloogi infoallikatest, raadiost ja ajalehest, nende olemasolu tähtsusest 7.HARIDUS JA TÖÖ 7.1. Mina õppijana 7.2 Kutsekooli roll haridussüsteemis 7.3.Minu valikud peale põhikooli lõpetamist ja kutsekooli eelised 40

41 7.4. Mina tööturul Hindamismeetodid ja hindamisülesanded o Kirjutab essee: mina õpilase rollis o Koostab dialoogi- koolist, õppeedukusest o Vestleb kutsekooli rollist ühiskonnas o Täidab töölehed o Kasutab mõistekaarte o Kirjutab avalduse, CV o Teostab sõnavara testi o Osaleb rollimängus : tööintervjuu sooritamine Hindamine toimub vastavalt nelja osaoskuse hindekriteeriumitele Mooduli lõpphinde kujunemine Hindamise eelduseks on: kolme teema hinded ja alateemade hinded õpiväljundi tasemel iseseisvad tööd lävendi tasemel täidetud sh iseseisev töö osavõtt õppetööst 70%- õppetööst osavõttu arvestatakse saavutatud hindekrtiteeriumite hea ja väga hea tasemel Lõpphinne kujuneb: kolme teema hinded ja alateemade hinded vastavad õpiväljundi tasemele rahuldav - hinne 3 teemade hinded ja alateemede hinded ületavad lävendit hindekriteeriumis kirjeldatud hea tasemel- hinne 4 teemade hinded ja alateemede hinded ületavad lävendit hindekriteeriumis kirjeldatud väga hea tasemel- hinne 5 osaoskuste osakaal hinde kujunemisel: rääkimine 30% lugemine 30% kuulamine 20% kirjutamine 20% 1.Mina ja maailm Oma kooli võrdlus teiste Eesti kutseõppeasutustega. Erialad. Eesti ja naaberriigid. Kultuuritraditsioonid. PP esitlus. Keelte õppimise tähtsus, õpitavat keelt kõnelevad maad. PP esitlus 2.Inimsuhted ja suhtlemisvõimalused. Esitlus: suhtlemisprobleemid eakaaslastega ja vanema põlvkonnaga (võrdlus) 41

42 Iseloomustuse koostamine sõbrale Töölehe täitmine 6. Mina ja keskkond Miniplakat- keskkonnaprobleemid + plakati esitlus koos ettekandega käsitletavast teemast Essee: Kuidas hoida minu kodulinna elukeskkonda puhtana 7. Tervislik eluviis Ühe päeva menüü koos kommentaaridega Koostada päevaplaan gümnaasiumiõüpilasele/algklassiõpilasele Koostada sõbrale 10 soovitust tervislikuks eluviisiks 8. Keskkond ja tehnoloogia Ristsõna koostamine Looduskaitse Eestis- referaat Essee: Keskkonna probleemid minu kodukandis 6.Ühiskonnaelu ja meedia Ajaleheartikli koostamine Dialoog eakaaaslasega (kirjalik) 7.Haridus ja töö Aja planeerimine: päevakava koostamne. Esitlus- mina keeleõppijana, kuidas aitab keeleoskus kaasa suhtlemisele teiste eakaaslastega. Eneseanalüüs: Minu haridus ja oskused. Kuidas ja kas olen valmis tööturul kandideerima Iseseisva töö hindamine mitteeristav: õpiväljund on saavutatud hindekriteeriumites väljatoodud lävendi tasemel A; lävend saavutamata - MA 42

43 KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori a. käskkirjaga nr.1-1/52 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu otsusega , nr 3.1. SISETÖÖDE ELEKTRIKU ÕPPEKAVA MOODULITE VALIKÕPINGUTE RAKENDUSKAVA Sihtrühm Põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid Õppevorm Statsionaarne, koolipõhine õpe Valikmoodul Mooduli nimetus Mooduli maht 6 EKAP Õpetajad Ettevõtlusõppe baasmoodul Kokku T Pr.töö P Is-töö H.Reilson 8 P.Rätte Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane on omandanud pädevuse (teadmised, oskused, hoiakud), mis võimaldab tal olla ettevõtlik töötaja ja luua iseendale töökoht Õpiväljund Hindamiskriteerium Õpilane: 1. mõistab ärivõimalusi lähtudes iseenda eeldustest ja oskustest ning keskkonna toetavatest ja piiravatest teguritest 2. kavandab turundustegevused äriidees kirjeldatud tootele, tarbijale ja turutingimustele 3. mõistab ettevõtte eelarvestamise, finantseerimise ja majandusarvestuse põhimõtteid lähtudes õigusaktidest ja heast tavast 4. kavandab ettevõtluse õpitavas valdkonnas lähtudes äriideest ja ettevõtluskeskkonnast Õppemeetodid Õpilane: kirjeldab enda võimalusi tegutsemiseks ettevõtjana või ettevõtliku töötajana lähtudes õpitava eriala ettevõtluskeskkonnast selgitab juhendi alusel ettevõtte toimimist olemasolevas ettevõtluskeskkonnas arutleb meeskonnas kavandatud äriidee teostatavuse üle kirjeldab meeskonnatööna sihtrühmi ja turgu lähtuvalt tootest kirjeldab meeskonnatööna valitud turundustegevusi lähtuvalt sihtrühmast, turust ja tootest koostab juhendi alusel meeskonnatööna ettevõtte investeeringute ja tegevuskulude eelarve ning müügiprognoosi selgitab meeskonnatööna ettevõtte finantseerimisvõimalusi selgitab juhendi alusel majandusarvestuse põhimõtteid lähtudes õigusaktides sätestatud nõuetest ja heast tavast 1. koostab ärimudeli meeskonnatööna lähtudes valitud strateegiast 2. kirjeldab asutamisprotsessi vastavalt valitud ettevõtlusvormile 3. hindab meeskonnatööna juhendamisel ettevõtte tasuvust lähtuvalt ärimudelist Interaktiivne loeng, proovitöö, õpimapp, analüüs 43

44 sh iseseisev töö Õpilane koostab õppetöös läbitu ja hindamisülesannete põhjal õpimapi ja eneseanalüüsi. sh praktika - Mooduli kokkuvõttev Mitteeristav hindamine Mooduli hinde kujunemine Mooduli õpiväljundite saavutatust hinnatakse mitteeristavalt, põhimõttel arvestatud/ mitte arvestatud. Õppija on omandanud mooduli õpiväljundid hindamiskriteeriumitega määratud tasemel ja hindamisel on tulemuseks arvestatud (A), kui õpilane on sooritanud kõik hindamisülesanded sh iseseisva töö nõuetekohaselt ja tähtaegselt. Teemad, alateemad Teemad Õppemeetod Hindamisülesanne ja -meetod Teadmised, oskused, hoiakud 1.Ettevõtluskeskkond Ettevõte 1) Struktureeritud aruanne Ettevõtlus Ettevõtlus meeskonnatööna teemal: Mina, Ettevõtte toimimine Ettevõtja minu eriala ja ettevõtlus 5 aasta Ettevõtluskeskkond Ettevõtlikkus pärast (vorm, meedium vaba), Kultuuridevahelised erinevused Ettevõtluskeskkond Meeskonnatöö analüüs ja Ettevõtjana tegutsemine. Kultuuridevaheliste hinnang o Enda võimaluste ja riskide erinevuste 2) Struktureeritud aruande (nt o hindamine mõju ettevõttele posteri) esitlus o Analüüsioskus Äriidee meeskonnatööna o Planeerimisoskus Meeskonnatöö 3) Äriidee koostamine o Suhtlemis- ja koostööoskus meeskonnatööna o Äriidee kavandamine o Meeskonnatöö Positiivne hoiak ettevõtluse suhtes Loovus Motivatsioon (meeskonnatöös) Algatusvõime (meeskonnatöös) Kultuuriteadlikkus Keskkonnateadlikkus Emotsioonide juhtimine (meeskonnatöös) 44

45 2.Turg ja turundus 3.Finantsid 4.Ettevõtluse alustamine Nõudlus, pakkumine ja turu tasakaal Konkurents Turunduseesmärgid Turundusmeetmestik Turuanalüüs Majanduskeskkond Tulude ja kulude ringkäik Ressursid Ettevõtte tulud ja kulud Majandusarvestuse põhialused (eelarved, kasumiaruanne, bilanss) Äriseadus, raamatupidamise seadus, võlaõigusseadus Ärimudeli finantsosa: tulud ja kulud Ärimudelid Ettevõtlusvormid Ettevõtte asutamine Praktilised näidisülesanded (juhtumid) meeskonnatööna Praktiline meeskonnatöö juhendi alusel (meedium vaba): ettevõtte investeeringute ja tegevuskulude eelarve, müügiprognoos, kasumiplaan ja bilanss Mõistekaart: ettevõtte finantseerimisvõimalused Praktiline meeskonnatöö juhendi alusel (meedium vaba): ärimudeli koostamine Struktureeritud kirjalik töö juhendi alusel ja selle esitlus rühmatööna: Sihtrühmade kirjeldus ja turundustegevuste plaan (üheks aastaks) Kompleksülesanne meeskonnatööna: investeeringute eelarve ja katteallikad, rahavood, müügiprognoos, kasumiplaan, bilansiprognoos Kompleksülesanne meeskonnatööna: ärimudel, protsessikirjeldus ettevõtte Nõudlus, pakkumine ja turu tasakaal Konkurents Turunduseesmärgid ja -tegevused o Toote, tarbija ja turu terviklik o kirjeldamine o Turundustegevuste valik o Analüüsioskus o Probleemilahendusoskus o Planeerimisoskus Loovus Eetilisus (sihtrühma analüüsi juhend) Tulude ja kulude ringkäik Ressursid Ettevõtte tulud ja kulud Majandusarvestuse alused: bilanss, kasumiaruanne, rahavood Ärimudeli tulud ja kulud o Eelarvete koostamine o Müügiprognoos o Kasumiplaan o Bilansiprognoos o Asjakohaste õigusaktide o kasutamine o Raamatupidamise hea tava järgimine Süsteemmõtlemine Eetilisus Ärimudel Ettevõtlusvormid Ettevõtte asutamine 45