vs_algus.indd

Väljavõte

1 Vigala Sõnumid Vigala valla ajaleht NR. 4 (171) Aprill 2016 TASUTA Märtsikuu möll Kivi-Vigala Põhikoolis Märtsis külastasid ja tutvusid riigikogu tööga kooli lõpuklassi õpilased. Külastasime Kadrioru lossi, millest ilmselt suurim elamus oligi kohtumine (küll juhuslikult) vabariigi presidendiga. Seejärel suundusime juba Toompea lossi, kus kuulasime pisut aega riigikogu istungit ning kohtusime riigikogu liikme Tanel Talvega. Sellest külastusest jäi kindlasti kõigile meelde Tanel Talve tore ja vahetu ning noortepärane suhtlemine ja põnevad lood. Peale maitsvat lõunasööki külastasime Euroopa maja, kus saime esitluspõhise ülevaate Euroopa liidus võimalikest õpilasvahetustest ja noorte tegemisest. Ongi kätte jõudnud ilus kevad ja aeg kajastada toimetusi Kivi-Vigala Põhikoolist. Märts on juba teist aastat olnud koolis kokkuvõtete ootuses Küünlaümbriste jahi tulemuste avaldamises. Selgi aastal osalesime kogu kooliga toredas ettevõtmises, mis aitab hoida ja säästa meie keskkonda. Võistlus toimus ja tulemused selgusid märtsiks. Kokku koguti kogu kampaania kestel 3,9 miljonit küünlaümbrist, milles meie kooli panus oli umbes 8000 tükki. Kivi- Vigala Põhikooli klass saavutas Rapla maakonna klasside arvestuses 14. koha, aga klasside arvestuses saavutas 7. klass I koha ja 8. klass II koha. Parimad kogujad üksikisikutena olid Kaspar Sume (4. klass) ja Silver Haljas (7. klass). Märtsis on ikka traditsiooniliselt tähistatud emakeelepäeva ja sel aastal lugesid/deklameerisid õpilased katkendeid oma valitud proosapaladest ja luuletusi. Parimad osalejad esitasid oma lood terve kooli ees ning koolipere lemmikud said valitud ja ka pärjatud. Nooremate klasside arvestuses olid parimad esitajad Marten Kaljas ja Rebecca Laidna 1. klassist, Richard Riomar 2. klassist ja Romanis Siiman 4. klassist. Vanemate klasside arvestuses olid parimad Rebecca Riomar 5. klassist, Merili Burmeister ja Triin Djatšok 7. klassist ning Kärt Kukk 9. klassist. Emakeelepäeval näitasid 9. klassi õpilased oma esitlusi, mis inspireeritud eesti luuletajatest ja nende loomingust. Emakeelepäev oli üldiseks sissejuhatuseks traditsioonilisele keeltenädalale, mis päädis ägeda võistkondliku viktoriiniga, kus küsimused olid nii eesti-, vene- kui ka inglise keeles. Võistkondadest parim oli tiim Kooli tublimad koosseisus: Raido Liiv (9. kl), Relika Kullap (8. kl), Heily Tiitus (6. kl), Romanis Siiman (4. kl) ja Marten Kaljas (1. kl). Kuna osaleme juba 9. korda ehk algusaastast peale ka KEAT laagris, siis toimusid märtsikuu jooksul erinevad koolitused nii päästeameti, esmaabi, kui ka politseitöö kohta. Laagri pealkiri näitab ja õpetab kaitsma end ja aitama teisi (KEAT), seega on päev alati väga põnev ja huvitav olnud. Ning ka laagris osalemiseks on tahtjaid olnud alati rohkem kui kohti. Sel aastal on siis taas lastega laagrisse minemas õpetaja Marko Kreuz. Järgmisel, aastal, toimub Tallinnas taas noorte laulu- ja tantsupidu, sedakorda siis numbriga XII. Kuna kooli tantsurühmad on siiani edukalt näidanud end heast küljest ja osalenud alates aastast 2007 kõigil tantsupidudel, oleme täis teotahet seda teekonda ka järgmisel aastal jätkata. I tantsupeo seminar toimus tantsuõpetajatele juba 19. märtsil ja seal sai esimesed tantsusammud üle vaadatud/proovitud. II seminar tuleb juba sügisel ning lauluõpetajate seminar aprilli esimesel nädalavahetusel. Juba sel nädalavahetusel (1.-3. aprill) toimub aga Rapla maakonna tantsupeo proov nii Rapla Ühisgümnaasiumis kui ka Kohila Gümnaasiumis, kus saame kokku panna sel hooajal peoks õpitud repertuaari. Selleks, et meie tüdrukud ikka rahvariietes ilusad ja ehitud välja näeksid, hoolitses toreda kingitusega austatud Kaie Bergmann, kes kinkis meie koolile enda poolt kaunid pärlid, suur aitäh Kaieke! IV veerand on juba mürinal alanud, soovida jääb õpilastele ja õpetajatele jaksu ja kannatlikku ning rõõmsat meelt, et suvi tuleks mõnus ja rahulik. Ilona Noor Kivi-Vigala Põhikool

2 Märtsikuu sündmused Vana-Vigala Põhikoolis Märtsikuu toob meie koolis igal aastal endaga kaasa tüdrukutepäeva. Traditsiooniliselt oleme palunud sel päeval tüdrukutel kooli tulla kleitides või seelikutes, nii ka sel aastal. Koolipäeva lõpus said kõik tüdrukud õpetaja Ilona Pappe juhendamisel õppida selgeks uue ja lihtsa roosiõie tikkimisvõtte. Oma teksakangale tikitud roosilise töö võis iga tüdruk koju kaasa võtta, et sellest endale näiteks käevõru või juuksehoidja meisterdada. 10. märtsil käis kogu koolipere Jõulumäe Tervisespordikeskuse suusaradadel mõõtu võtmas. Ilm oli soe ja päikeseline ning kunstlumest rajad pakkusid lastele rohkelt lusti ja ehk ka veidike hirmu, sest Jõulumäe suusaradadel on hulganisti tõuse ja laskumisi ning nendel püstijäämine oli paljudele paras pingutus ning väljakutse. Päeva lõpuks olid kaks bussitäit suuri ja väikesi lapsi üsna väsinud, kuid samas õnnelikud ja rõõmsad! märtsil osales meie kooli poiste korvpallimeeskond Raplamaa esindajana Põhikoolide klasside Rahvaliiga võistlustel Abja gümnaasiumis, kus saavutati seitsme finalistide hulka saanud võistkonna konkurentsis igati tubli kolmas koht. Võistkonda kuulusid Hannes Välis, Jaan Adrat, Eger Vitsmaa, Raido Rehepapp, Hendry Niinemets, Joo- Vana-Vigala Põhikooli tublid õpilased III veerandil Väga hästi õppisid 1. klassi õpilased Melany Mirell Pilv, Iiris Rebecca Saffre ja Mariel Rannik. Ainult hinnetele "5" õppisid 2. klassist Börte Marii Vanikov ja Andre Kuusk, 3. klassist Rasmus Noppel, 4. klassist Triinu Algma, 5. klassist Joonas Asumets, 6. klassist Emily Melissa Pilv, 8. klassist Fred Kikas ja 9. klassist Raido Rehepapp. Hinded 4-5 olid tunnistusel järgmistel õpilastel: nas Hein ja Kristjan Nõmmik. Siinkohal väärib mainimist, et ainus Vigala valla poiss selles meeskonnas oli Hannes, teised tublid korvpallurid küll õpivad meie koolis, kuid on naljatamisi öelduna võõrleegionärid Märjamaa vallast ja kaugemalt. Korvpallipoiste tubli treener on õpetaja Jüri Nisumaa. III õppeveerandi viimane päev oli tavapärasest ainetundidega koolipäevast suuresti erinev. Päeva alguses jaotati lapsed kaheksaliikmelistesse rühmadesse ning tegevus toimus edasi õpitubades. Kokku oli kuus erinevat õpituba keskkonnakaitse, taaskasutus, kunst, nuputamine, rõõmsalt liikuma ja tervislikud smuutid. Õpitubade läbiviijateks olid muidugi oma kooli õpetajad. Elevust pakkunud teistmoodi koolipäevaga jäid rahule nii õpilased kui ka õpetajad ning positiivsete emotsioonidega oli kõigil mõnusam koolivaheajale minna! Silja Käär, Vana-Vigala PK huvijuht 2. klass Heili Einsok, Karl-Rasmus Lehismets, Karola Vitsberg, Kenert Ülenurm 3. klass Karola Allipere 4. klass Karlis Ojavee, Sandra Plamus,Reijo Vanikov 5. klass Kärolin Kikas 6. klass Rando Vanikov 7. klass Alis-Angela Kuusk 8. klass Anti Asumets Kolmanda õppeveerandi viimane nädal algas emakeelepäevaga ning järgneva emakeelenädala jooksul tegid lapsed eesti keele ja kirjanduse tundides plakateid eesti keele, rahvuse ja Eestimaa kohta, mõtlesid välja luuletusi ja kirjutasid jutukesi enda ja eesti keele suhtest. Rapla maakonna klassi arvutiviktoriinis inglise keelt kõnelevate maade kohta saavutasid Fred Kikas ja Raido Rehepapp koha. 7. klassi inglise keele lugemistestide olümpiaadil saavutas maksimumtulemuse Indrek Neemrand, kokku oli Rapla maakonna õpilaste seas maksimumtulemusi 42. Lisaks saavutasid vähemalt 90% tulemuse Alis Angela Kuusk ja Loona Ann Murr. Oleme uhked oma õpilaste ja õpetaja Hedi Maasika saavutuste üle. Jõudu ja jaksu kõigile õpilastele ja õpetajatele viimaseks veerandiks ja õppeaasta edukaks lõpetamiseks! Margit Liira Vana-Vigala Põhikooli direktori kohusetäitja

3 XVIII õpetajate teatrifestival Sillad J Rapla maakonna teatripäevad olid Vigalale võidukad aprillini toimus Rapla Vesiroosi gümnaasiumis Raplamaa kooliteatrite festivali maakondlik voor. Konkurents oli kõigi aegade üks suuremaid, sest lisandunud on uusi tõsiseid tegijaid. Alg- ja põhikooli voorus võistles kokku 15 truppi. Seda suurem on rõõm, et mõlemas astmes tegid Kivi-Vigala põhikooli näitetrupid puhta töö. Nii Kivi-Vigala Näitlejahakatised algklasside astmes kui ka Kivi-Vigala Lavarebased põhikooliastmes sõidavad Raplamaad esindama vabariiklikule festivalile. Parima naisnäitleja preemia sai Kärt Kukk. Heily Tiitus ja Relika Kullap said eripreemiad rolli eest. Heily ei saanud ise preemiat vastu võtta, sest oli juba jõudnud ära sõita sumovõistlustele ja homme (pühapäeval) võtab Euroopa suurima maadluspeo Tallinn Open 2016 raames osa maadlusvõistlusest :). uba 18. korda toimus märtsil Viljandis õpetajate teatrifestival, millest Vigala õpetajate showtrupp ka sel aastal osa võttis. Oleme osalenud siiani kõikidel aastatel ja ega isu sellelgi aastal täis saanud! Etendused toimusid Sakala kultuurikeskuses ning nagu juba traditsiooniks saanud, olime ka sel aastal reede viimaseks kavaks. Festivali korraldajateks ikka Viljandi G tubli meeskond. Festivalil osales 18 truppi ning Raplamaalt oli sel aastal lisaks osalemas Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi Vesimutid, kelle juhendajaks Krista Olesk. Sel aastal oli festivali motoks Draamat pole kunagi liiga palju, mis meie trupile igati sobis, kui meie elust enesest võetud moto :). Vigala õpetajate showtrupp koosseisus: Hannes Sassi, Ilona Noor, Marko Kreuz, Heli Lints, Tiina Kalda, Hillar Orav, Meelis Välis ja Ingrid Ploom kandis ette pisut väiksema rakukese poolt genereeritud ja ühistööna lavastatud dramaatilise slideshow Miim teeb miimikaga suure linna, käega ei kärbest pesalegi ehk kurb lugu sellest kuidas tühikargajal kargab hing täis, milles inimkujudest moodustatud pauerponti kommenteeris lektor, keda kehastas Hannes Sassi. Lustisime ise oma sooritust ning saime ka pärjatud rollipreemiaga lektorile. Lisaks saime mitmeid vahvaid preemiaid teiste koolide/ lasteaedade truppide poolt. Tänu, et me ikka saame osaleda Sildade festivalil, kuulub meie peredele, koolide juhtkondadele, Kivi-Vigala Põhikooli kokkadele ja loomulikult meile endile :) Ilona Noor Vigala Õpetajate Showtrupp

4 4 VIGALA SÕNUMID KEVADINE ANK SEIKLUSLAAGER Koolivaheajal ( ) toimus Vana-Vigalas noortekeskuste kevadine seikluslaager. Laager oli jätkuks talvel toimunud ühislaagrile Väike-Maarja noortekeskusega. Kevadlaagrist võttis osa kokku 17 noort - 8 Kiltsi põhikoolist ja 9 Vigala põhikoolidest. Seikluslikke tegevusi ja erinevaid ettevõtmisi jagus nii Vigalasse kui ka Märjamaale. Laupäevaks koguneti Vana-Vigala põhikooli võimlasse kus, kohe peale kerget lõunasööki, pallimäng lahti läks. Kell algas vibutreening, juhendajaks Hillar Orav ja tegevuspaigaks Vana-Vigala TTK endisesse raamatukokku sisse seatud vibuklass. Nii mõnigi laagris osalenu hoidis vibu käes esimest korda ning avastas eneses huvi selle spordiala vastu. Peale vibutamist võeti jalad selga ning asuti mööda Vigala matkarada teele, et tutvuda Hirvepargi ja sealsete kultuuriväärtustega, matkagiidideks kohalikud noored. Aron juhatas kõik lahkesti metsa ning Karl-Rasmus rääkis kõigile huvilistele legendi kurjast mõisaprouast. Videvikus jõuti Vana-Vigala rahvamajja, kus ühise laua taga õhtustati ning noortekeskuse ja sealsete tegevustega põgusalt tutvuti. Huvilised said kiigata ka kunagisse kinoruumi ja tutvuda kinoaparatuuriga. Õhtu rahvamajas lõppeski õuduka vaatamisega. Kui end hilisel õhtul tagasiteele asutasime selgus, et viimaseks talveõhtuks oli maha sadanud ilus kohev ja paks lumevaip. Rõõmsalt talverõõme nautides (ligu lastes ja üksteisele lund loopides) oldigi pea tagasi ööbimiskohas. Juhendajad olid rõõmsad, et lapsed on piisavalt "ära väsitatud" ja lootsime, et vajuvad jala pealt magama. Muidugi oli see vaid ilus lootus, sest noortel jätkus energiat veel nii mõnekski tunniks. Üks oli muidugi tore - Eesti erinevast otsast kokkutulnud olid leidnud endale juba uusi sõpru ja juttu jätkus kauemaks. Pühapäeva hommik algas võimlemise, kevade märkide otsimise ja fotojahiga, mängu organiseerisid nooretele Ivo Kukk ja Marko Kreuz. Noored pidid piltide järgi leidma üles kohad pargist ja kooli ümbrusest. Mõistatus lahendatud ootas juba kõiki maitsev eine kooli kaminasaalis ning tuli taas teele asuda, sedakorda siis bussiga ning Märjamaa ujulasse. Tegevusi ujulas viis läbi Andero Põllu, kelle käe all õpiti nii vette hüppamist kui tuletati meelde erinevaid ujumisstiile. Väike-Maarja noortekeskus oli kaasa võtnud snorgeldamiseks vajalikud maskid-lestad, mille kasutamist vees ka harjutati. Päeva ujulas lõpetasid vallatud võistlused ujula lastebasseinis. Kõige enam pakkus vaatemängu veealune sukeldusmäng, kus basseini põhjast tuli kokku otsida sinna peidetud põhikooli õppeköögist laenatud lusikaid. Loomulikult said noored aega veeta ka mullivannis ja aurusaunas. Õhtuks saabuti tagasi Vana-Vigalasse. Päev oli teinud oma töö ja noored uinusid kiiremini ning ilmselt oleks tukastatud varaste hommikutundideni, kui mitte õpetajad ei oleks noortele salaplaani haudunud. Nimelt toimus kella kolme ajal öösel äratus! Kõik noored ja ka täiskasvanud kamandati õue loendusele. Legendi järgi olla lapsevanemad muret tundnud, et kas lapsed ikka laagris on. Õnneks olid kõik ilusti kohal. Kuna äratusmeeskond - Marko Kreuz, Ivo ja Kert Kukk olid ennast uhkesti laigulistesse mundritesse pannud ja teada oli, et laagris on distsipliiniga probleeme, siis otsustati, et noored vajavad veidi isamaalist kasvatust ning toimus väike rividrill ja -lauluõppus. Peale meeleolukat sörki oligi pidu läbi ning tuli taas magama minna. Esmaspäev algas sünnipäevaga. Urmeko otsis sobiva muusika ja leiti ka tool ning sünnipäevalaps Gaidi tõsteti laagiseltskonna poolt õhku. Peale hommikusaginat veedeti veel viimased hetked võimlemise ja asjade pakkimisega ning peale hommikueinet läks sõit Märjamaa poole teele. Kui meie oma killavooriga Märjamaa noortekasse jõudsime, oli koristaja juba uksed sulgenud. Veidi paanikat ja loomingulist lähenemist ja peagi leidsime omale ajutise laagriplatsi raamatukogu laoruumis. Oleks tore olnud küll ka Märjamaa noorteka mänguväljakul aega veeta aga meil olid laagriks valitud suuremad väljakutsed. Ujulas ootas plaanitud koolitus sellest, kuidas päästa uppujat. Õpetajaks jällegi kõigi lemmikuks kujunenud õpetaja Andero. Ujulaaeg oli kaheks jaotatud Mida sa laagris õppisid? kuidas aidata väsinud ja uppujat abistada õppisin paremini ujuma ja hüppama ujulas ujuma, vette hüppama, sukelduma, vibu laskma et sa pead teistega arvestama kuidas päästa inimesi ja uusi ujumisstiile Mis sulle laagris kõige rohkem meeldis? Ujumine (mainitud 12 korral) uusi sõpru leida, ujuda ja muud sellist vibu laskmine, söömine, ujumine, Andero ka :) SÕBRAD Kas midagi oleks võinud teisiti olla? Mis? Ei (mainitud 7 korral) häiris karjumine öörahu ja vaikse tunni aja vaikuse tunde ei oleks pidanud olema ja öine jooksmine oleks pidanud ära jääma Ei kuna kõik oli LAHE. Ainult laager võiks pikem olla Kokkuvõtteks hindas laagrit hindega 5 13 last ja 4 anti 4 korral. Seega võib öelda, et meie ühislaager õnnestus igati ja mis võib olla veel parem kinnitus sellele kui see, et paljud laagris olijad ootavad pikisilmi uut laagrit.

5 VIGALA SÕNUMID Laagri korraldamise ja toetavate tegevuste eest tahan tänada: Andero Põllu (Kiltsi kooli õpetaja ja laagri seikluskasvataja) - see laager oli super just tänu temale; Marge Loo (Väike-Maarja ANK noorsootöötaja) abi eest laagri korraldamisel ja sõbralike suhete loomise eest; Ene Tikerpalu (lapsevanem ja vabatahtlik) panuse eest laagri turvalisuse tagamise eest; Liis Lüllmaa (Vana-Vigala ANK) noorte vastuvõtu eest Vigalas; Hillar Orav vibukultuuri propageerimise ja põneva ajaviite organiseerimise eest; Ivo Kukk, Marko Kreuz ja Kert Kukk seiklusliku tegevuse eest Vigalas; Ave Vaarma, Raili Roosi ja Märjamaa "Jorru" kohvik maitsvate söökide eest; Kivi-Vigala PK transpordi eest, Vana-Vigala PK, Märjamaa ANK, Märjamaa Ujula ja EMP NORRA Riskilaste programm, tänu millele oli see kõik noortele tasuta! 5 Astra Põlma Kutselistel teatritel on kombeks tähistada 27. märtsil rahvusvahelist teatripäeva. Ka Eesti Harrastusteatrite Liit on aastaid proovinud leida erinevaid lahendusi, kuidas harrastajad sellel päeval end tähtsana tunneksid. On proovitud panna üles EHLi kodulehele ühine mängukava, on innustatud etendusi andma või uut dramaturgiat lugema jne. Eelmisel aastal pakkus Rakvere Karakter Teatripäev Albus teater välja, et kutsume trupid kokku ja tähistame seda päeva ühiselt. Mõte sai teoks ja sellest kujunes igati meeleolukas ja lahe ettevõtmine. Selle aastal võttis traditsioonilise teatripäeva korraldamise enda peale Alburahva Teatri seltskond. Nagu ka eelmisel aastal, oli Vana-Vigala Topelt-Kiiks kohal ka sel aastal. Nii eelmisel kui ka sel aastal algas teatripäev truppide tegevuste tutvustamisega - iga trupp rääkis (kel oli jagas ka nänni), mis neil teoksil ning millal esietendust oodata on. Lahkesti kutsuti külla ja pakuti end välja. Mõni trupp oli ka kodutööna kostüümides katked etendustest ette valmistanud. Edasi läks asi töisemaks - algasid koolitused. Alburahvas oli seekordse teatripäeva tegevused pühendanud etenduste muusikalisele kujundamisele. Kõik osalejad said proovida teha muusikat erinevatel kitarridel ja väikekanneldel. Tõeliseks hitt-töötoaks kujunes aga Silver Sepa naelapilli õpituba. Iga grupp pidi rühmatööna meisterdama omale naelapilli ning sellel ka väikese etteaste välja mõtlema. Edasi jätkuski pidu Silver Sepa kontserdi ja harrastajate poolt ettevalmistatud lugudega. Tuleb välja, et ka lihtsast plastiktorust, jalgratta rattast või puupakust saab igavese vägeva loo välja meelitada, kui sul on selleks muidugi piisavalt annet ja loovust. Kontsert vaadatud toimus ühistegevus laulu, tantsu ja ansambli Folkmeister saatel ning loomulikult oli selle tähtsa päeva auks kaetud rikkalik pidulaud ning pakuti kringlit ja kohvi. Järgmisel aastal ootavad kõiki harrastusnäitlejaid teatripäevale Põltsamaa Kuukatsujad. Astra Põlma

6 6 VIGALA SÕNUMID Hea Vigala valla elanik! Hoolimata kõigist Vigala vallavalitsuse püüdlustest seisab aasta sügisel arvatavasti ees Vigala valla ühinemine mõne teise vallaga. Millised on meie valikud ja võimalused, selgub juba lähiajal. Õigete otsuste tegemiseks on meil vaja teada Vigala inimeste arvamust. Esiteks selle kohta, mis on Vigala inimeste jaoks olulised tõmbekeskused ja teiseks selle kohta, mis on Vigala inimeste jaoks meie oma vallas kõige olulisem. Selleks ongi koostatud kaheosaline küsimustik. Kuna mitmes suunas korraga ei ole võimalik ühinemisläbirääkimisi pidada, on esimene küsimus selle kohta, kellega läbirääkimisi alustada. Sellele vastates mõtle ka, kust käid väljaspool Vigalat kõige sagedamini. Teine, põhjalikum osa küsimustikust, puudutab seda, kuhu veel enne ühinemist tuleks investeerida ehk mis on meile kõige olulisem. Täna saame veel ise otsustada, kuidas korrastada enne ühinemist oma elamist ja olemist. Vigala vallal on täna natuke oma vaba investeerimisraha, plaanis on võtta eurot laenu ja valdade vabatahtliku liitumise korral on ka võimalus saada (kunagi) ühinemistoetust. St umbes eurot võime kokku saada. See teeb umbes 375 eurot iga Vigala valla elaniku kohta. Kindlasti on raha vaja kõikjale ja palju, aga kõikjale ja palju ei jätku. Me peame otsustamisel käituma nii, nagu otsustame enda pere eelarvet koostades. Ehk me saame arvestada oma rahakotis oleva summaga ja tõenäoliste sissetulekutega, ega saa supermarketis endale kõike riiulitel olevat lubada. Arukas inimene ei osta ka autot SMS-laenuga. Et targemini tegutseda, küsime Sinu käest nõu. Kuidas Sina ise oma 375 mõttelist eurot kulutaksid? Jah, ainult 375 eurot. Mis on Sinule oluline, mida remontida, mida toetada? Seda raha saab kasutada investeeringuteks, st ehitamiseks, suurteks remontideks, oluliste seadmete ostmiseks jms Seda raha ei saa kasutada palga maksmiseks, koolitusteks, reisideks ega pudi-padi soetamiseks. Küsitluslehele on trükitud valla asutused, probleemsed valupunktid, tegutsevad seltsid, huviringid jms. Lõpuks on jäetud ka vabad kohad, kuhu Sina saad lisada oma olulise probleemi, mille nime Sa lehelt ei leidnud. Millele Sina panustad ja kui palju, on täna Sinu otsustada. Iga summa järele võid kirjutada, milleks täpselt summat kasutada, aga võid selle lahtri ka täitmata jätta. Sinu abiga saame pildi valla murekohtade kohta. Millises külas on valla teedega probleeme? Kus vajatakse abi rahvamaja remondil? Kas pritsimeestele Sinu meelest ka raha anname? Kas rahvatantsijatel on uusi rahvariideid vaja, maadlejatel inventari? Kas paneme oma meeskoori mundrisse ja saadame Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelilaulupeole Tallinnasse Vigalat esindama? Täna me seda suudame, kui tahame. Uues suures vallas ei pruugi meie soovid aga vastust leida. Igaüks peaks selle küsitluslehe ise täitma, lähtudes iseenese tarkusest. Valesid arvamusi pole, kõik Sinu mõtted on õiged. Võid panna kogu raha ühe küsimuse lahendamiseks või jaotada selle mitmeks otstarbeks. Sinu panus võib tunduda väike, aga valla elanikke kokku on üle (Näide 1) Midagi pole ka selle vastu, kui üks pere täidab küsitluslehe koos. Kasutatav summa on siis muidugi pere liikmete arvust lähtudes vastavalt suurem - st 2-liikmelisel perel 2*375 eurot, 3-liikmelisel perel 3*375 eurot, 4-liikmelisel 4*375 eurot jne (Näide 2) Arvestada saame ainult nende Vigala valla kodanike küsitluslehtedega, kes on 01.aprilli 2016.a seisuga kantud rahvastikuregistris Vigala valla elanikeks. Küsimustiku täitmine on nimeline. Pere ühisele lehele saab samuti kanda ainult Vigala valla elanikest pereliikmed. Küsimustiku võib täita ka arvutis. Blankette saab lisaks nii valla kodulehelt (nii välja printimiseks kui ka arvutis täitmiseks) kui ka vallaasutustest (välja prinditud blanketid). Täidetud küsitluslehed palume toimetada või saata hiljemalt 20. aprillil 2016.a Vigala vallavalitsusse, Vana- Vigala või Kivi-Vigala Raamatukogudesse. E-postiga võib küsitluslehe saata aadressil kysitlus@vigala.ee Kõikide küsitluslehtede täitjate vahel, sh kõik pere ühisel lehel olevad pereliikmed (sh lapsed), loositakse välja 5 Vigala valla 25-ndaks sünnipäevaks välja antud mälestusraha marmoralusel, 5 valla T-särki, 10 Vigala käepaela. Peaauhinnaks on sularahas 100 päris eurot. Loosimisel ei osale volikogu ja valitsuse liikmed ega vallaametnikud ning vallavalitsuse kui ametiasutuse töötajad ega nende kõigi pereliikmed. Võitjatest teavitatakse järgmises vallalehes ja auhinnad saab kätte vallavalitsusest.

7 VIGALA SÕNUMID 7 Küsitlusleht KÜLA NIMI: TALU NIMI VÕI AADRESS: SINU EESNIMI ja PERENIMI (ja PERELIIKMETE NIMED, kellega koos on küsimustik täidetud)

8 8 VIGALA SÕNUMID Asutused, teenused Summa Selgitus (soovi korral) Avalik kord ja julgeolek Vabatahtlikud pritsumehed Mis? Milleks? Majandus, keskkond, heakord, teed Hajaasustuse programm Vigalasse elama programm MTÜ-d Kellele? Milleks? Vallateed Mis tee(d) konkreetselt? Kergtee rajamine Kus? Tänavavalgustuse laiendamine Kus? Valla heakord Mis? Kus? Milleks? Avalik prügimajandus Kus? Milleks? Vigala kalmistu Valla pargid ja haljasalad Kus? Milleks? Meditsiin Perearst Mis? Kus? Milleks? Uue med. teenuse loomine Mis teenus? Kultuur Kivi-Vigala rahvamaja Milleks? Vana-Vigala rahvamaja Milleks? Vana-Vigala avatud noortekeskus Milleks? Vigala küladekeskus Milleks? Laste ja noorte huvitegevus Milleks? Täiskasvanute huvitegevus Milleks? Kivi-Vigala raamatukogu Milleks? Vana-Vigala raamatukogu Milleks? Vigala kogudus Milleks? MTÜ-d Kellele? Milleks? Sport Laste ja noortesport Kellele? Milleks? Täiskasvanute sport Kellele? Milleks? Spordirajatised Kus? Milleks? MTÜ-d, klubid Kellele? Milleks? Haridus Kivi-Vigala lasteaed Milleks? Vana-Vigala lasteaed Milleks? Kivi-Vigala põhikool Milleks? Vana-Vigala põhikool Milleks? Täiskasvanute haridus Milleks? Avahooldus, sotsiaal Vigala hooldekodu Milleks? Uue sotsiaalteenuse loomine Mis teenus? Minu valik (mida ülal pole mainitud) Summa kokku: eurot

9 VIGALA SÕNUMID VALLAVALITSUSES JA VOLIKOGUS 9 Hajaasustuse programmi taotlusvoor avatud Vigala Vallavalitsuses istungil otsustati: - määrata ehitise teenindamiseks vajalik maa nelja tee teenindamiseks; - väljastada projekteerimistingimused Vana-Vigala külas Tammeoru kinnistu elektriliitumisega 10/0,4 kv mastalajaama, olemasolevatele mastidele õhukaabelliini ja liitumiskilbi rajamiseks ja Kivi-Vigala külas väliköögi ehitamiseks; - kinnitada Vana-Vigala Põhikooli hoolekogu järgmises koosseisus: Raili Roosi, Andrus Ojavee, Krista Palmissaar, Riina Asumets, Gerli Sein, Helle Rehepapp ja Ants Ojavee; - volitada sotsiaaltööspetsialisti olema valla esindajaks valla eestkostel olevate isikutega seotud asjaajamistes; - eraldada sotsiaaltoetusteks 205 eurot ning peatada peretoetuste maksmine ühele vanemale ühe alaealise lapse eest; Vigala Vallavolikogus istungil otsustati: - arutusel oli Tiduvere küla Ahjuvere kinnistu omaniku avaldus muuta osaliselt maa sihtotstarve riigikaitsemaaks. Avaldus suunati maakorraldajale, kes hakkab täpsemalt plaane joonistama, mille alusel osa metsakinnistust nimetatakse riigikaitsemaaks; - arutusel oli Vana-Vigala mõisa tuletõkkesektsioonide moodustamine; - kinnitada Vigala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks ; - võtta vastu Vigala valla aasta eelarve; - muuta Vigala vallavolikogu otsust nr "Nõusoleku andmine maa riigi omandisse jätmiseks, maaüksusele sihtotstarbe määramine ; - mitte umbusaldada vallavanemat Priit Kärsnat; - avaldada umbusaldust vallavolikogu esimehele, Martin Andrellerile. Rapla Maavalitsus annab teada, et alates 11. aprillist 2016 algab hajaasustuse programmi taotluste vastuvõtt Vigala vallas. Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist majapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi. Toetust saavad taotleda füüsilised isikud. Toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning taotlemise tingimused leiate riigihalduse ministri nr käskkirjast nr 1-4/073 Hajaasustuse programmi a programmdokument, mis on kättesaadav Rapla Maavalitsuse veebilehel Programmdokumendis kehtestatud nõuetele vastavad taotlused tuleb esitada majapidamise asukohajärgsele vallavalitsusele 13. juuniks 2016 Lisainformatsioon Vigala vallavalitsustest. Õpilasstipendiumid Stipendiume määratakse üks kord aastas kevadel kuni 10-le õpilasele. Stipendiumid jagunevad põhikooli III kooliastme õpilaste, gümnaasiumiõpilaste ja põhihariduse baasil kutsekeskhariduse andvatel erialadel õppivate kutsekooliõpilaste vahel. Stipendiumi võib taotleda statsionaarses õppes üld- või kutseharidust omandavale isikule, kes ise ja kelle vanematest/hooldajatest vähemalt üks on valla elanike registris, olles kantud sinna vähemalt aasta enne taotluse esitamist. Taotluse esitajaks võib olla täisealine isik, asutus või organisatsioon. Stipendiumi määramisel arvestatakse käitumist, õppeedukust (keskmine hinne on põhikooli astmes vähemalt 4,5 ning gümnaasiumi ja kutsekooli astmes vähemalt 4,0), ühiskondlikku aktiivsust, osavõttu maakondlikest, vabariiklikest ja rahvusvahelistest aineolümpiaadidest, spordi- või kutseala võistlustest ning osavõttu maakondlikest, vabariiklikest ja rahvusvahelistest kultuurivaldkonna võistlustest, konkurssidest jms. Hindamise teostab laekunud dokumentide alusel kultuuri ja hariduskomisjon. Stipendiumi taotlemise tähtaeg on 15. aprill. Taotluseid võetakse vastu kuu aja jooksul alates 15. märtsist. Stipendiumi taotlemisel esitatavad dokumendid: 1) õppeasutuse poolt kinnitatud koopia õpinguraamatust või tunnistusest; 2) õppeasutuse juhtkonna või klassi- ehk kursusejuhataja poolt koostatud iseloomustus. 3) taotluse esitaja kontaktandmed; 4) stipendiaadi kontaktandmed. Õpilasstipendiumide taotlemise, määramise ja maksmise kord Vigala vallas on kättesaadav aadressil

10 10 VIGALA SÕNUMID Kunst on kõikide päralt oli Ants Laikmaa põhitees Ants Laikmaa - kui rahvusliku kunsti teerajaja Võiksime olla uhked Laikmaa teed rajavate saamude ja tegemiste üle Vigala valla Araste küla Paiba talumaadelt kuni Põhja-Aafrikani. Juba a Vigala vallalehes märkis Jaan Laanemets: Vigala rahvas! Kas ei peaks ka meie oma kodukandi ja kogu Eesti rahvuskultuuri suurmehe vääriliseks mäletamiseks midagi tegema? Kuidas tema sünnipaika jäädvustada? Noorematele on jäänud märkamatuks oma piirkonna eesti kunstikultuuri algusaastad. Laikmaa ise on öelnud kodu on kõige alus, mida saab toetada kool oma ettevõtmistega. Vigala kutsekoolis on püsistend Laikmaast: 15 must-valget fotot tema maalidest. Kõigepealt peaks alustama tutvumist tema loominguga, selleks kaasama valla elanikke ja kutsuma koole kunstniku pärandist osa saama. Seoses läheneva A. Laikmaa 150. sünniaastapäevaga, oli meil kavas tutvuda kunstniku elu ja loominguga. Eelmisel aastal külastasime Taeblas asuvat muuseumi ja nüüd Eesti Kunstimuuseumis tema loomingu paremikku. Näituse avamisel osales peamiselt Haapsalu rahvas, teadagi tema muuseum asub Läänemaal, seega peavad nad Laikmaad nagu oma inimeseks. Haapsalu kant sai talle armsaks Vigala kohaliku mõisniku kiusamise tõttu. Me püüame osaleda ka suurmehe 5. mail toimuval juubeliüritusel Taeblas. Ja nüüd näitusest. Kumut külastas 35liikmeline Vigala külade rühm. Kumu aastapäeva Terevisiooni saade oli just Laikmaa maalide saalist. Selleks korraks on näitus suletud, osa töid rändas Haapsalu poole. Näituse ruumi seinalt võisime lugeda huvitavat infot Laikmaa elukäigu kohta: Ants Laikmaa ( ) on Eesti kultuurimällu sügavalt kinnistunud kui kunstnik, kunstielu organisaator ja õppejõud, kellele anti Tartu Ülikooli audoktori tiitel aastal. Väga sageli kirjeldatakse teda aga rännumehena, omamoodi kahetise kunstnikuna, kes ühelt poolt pühendus rahvusliku kunsti loomisele ning kodumaa inimeste ja motiivide kujutamisele, teiselt poolt aga veetis suure osa oma parimatest loomeaastatest välismaal: Soomes, Düsseldorfis, Itaalias, Pariisis ja mujal. Kui Laikmaa 20. saj alguses kunstnikuna alustas, ümbritses teda suurte murrangute ajastu. Kultuuripilt elas läbi olulisi uuendusi ning Laikmaa leidis kiiresti võimalusi oma tõekspidamisi esile tõsta ja missiooni arendada. Ta on väikese Eesti (kunsti) ajaloo kontekstis kindlasti üks neist, kelle puhul võib imestada üksikisiku määrava rolli üle. Näitus Vigala ja Capri kirjeldab Laikmaa kunstnikuisiksust. Ühtlasi tutvustatakse Laikmaa kunstnikutee tähtsamaid tegevuspaiku. Vigala ja Capri hõlmavad Laikmaa loomingus mitmeid teemasid, omandades ta elu ajateljel muutlikke tähendusvarjundeid. Laikmaa loomingut läbib sügav kontakt rahvuslike teemadega ning respekt ajaloo, pärandkultuuri ja maarahva kui siinse omakultuuri kandja vastu. Teisalt aga avab Laikmaa oma seiklusrikaste rändudega Eesti kunstnikele Euroopa. Kindlasti tuleb rõhutada Laikmaa tööde tehnikat ta oli ajastu üks silmapaistvamaid pastellimaalijaid Euroopas. Laikmaa empaatilisus ja sümpaatia erinevate inimeste vastu on väärtus, mis kõnetab elujõulisena ka tänapäeva probleemide ja diskussioonide taustal. 19. sajandi teisel poolel reisisid paljud Euroopa kunstnikud Põhja-Aafrikasse, et portreteerida sealseid rahvaid ja kultuure, mida Euroopa vaataja tol ajal eksootiliseks pidas. Ants Laikmaa oli esimene eesti kunstnik, kes sinna reisis ning tema pildid Tuneesia erinevatest rahvastest olid paljudele eestlastele esimeseks tutvuseks selle kauge kohaga. Laikmaale meeldis rännata erinevate usuliste erisuste ja nahavärviga inimeste juures. Kunstnik oli suur jalgsirännumees põhjusel, et tee peal näeb kohalikke olusid ning kohtub erinevate inimestega. Meie rühmaga tegi ringkäiku vanemgiid Helena Risthein, selle pooleteise tunniga kuulsime päris põhjalikku infot Laikmaa maalidest ja seal kujutatust a korraldas ta esimese kunstinäituse. Portreežanri esimene teos oli Torgu Madis - Madis Liedenberg oli Torgu talu peremees. Maalis must-valge pildi järgi. M. J.Eisen mäletas hästi kuidas sugulasest foto sündis. Maal kujutas kindlat, otsustavat ja veenvat talunikku. Näitusel oli kuus autoportreed, neid tundub kunstnikul olnud enim. Kunstnikule tõi kuulsust Fr. R. Kreutzwwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud maal Kaugelt näen kodu kasvamas. Eeposes Kalevipoeg oli pilk tagasivaatena, aga maalil tulevikku vaatena. Enne a sündmusi jõuti portreerida taluperemeest Aitsamit, seda korralikku, eesrindlikku taluperemeest, keda mõisnik kurnas oma nõudmistega. Eriline koht Laikmaa loomingus on Marie Underi portree Mutti. Noore naeratava naise portree võttis omaks meeldivuse poolest meie rühmast Lia Veskimägi, kes käinud Capril, kunstnike meelissaarel. Pärast kunstiseltsi esimeheks valimist a sattus Laikmaa poliitilisse vastuollu, tal tuli Balti kubermangust lahkuda. Asus elama Soome, näitusel oli ka soome looduspilte, mida soomlastest külastajad vaatasid eraldi. Tunti uhkust oma maa maalide ees. Soomes kohtus Laikmaa Karl Illimariga, hilisema Vigala kutsekooli direktoriga. Tuntum maal Vallinkoski Pärast Soomet läks tuntud reisisellist kunstnik Napoli

11 VIGALA SÕNUMID lähedal asuvale Capri saarele. Algul mõtles Laikmaa vaid üheks päevaks minna, aga jäi hoopis aastaks. Läbi Sitsiilia reisides jõudis ta Põhja-Aafrikasse, kus Tuneesias valmis terve portreede sari. 50ndal eluaastal tabas ta end mõttelt, kusagil looduse rüpes peaks olema pärispesa. Viljalopsakas Vigala ei olnud see koht, vaid Taebla oli tema südame külge jäänud (Kaanekukk. E. Nirk). Vahepeal jõudis ta oma sõbrast kunstniku O. Kallise (temalt Kalevipoja maalid) viia Krimmi ravile, kuid haigus sai siiski võidu. Laikmaa mattis ta mäenõlvale ning hauakivile kirjutas rea Sa elad siiski. Laikmaad jätkus mitmele poole, Vigala mõisapargis nägi, kuidas haruldaste puudega mõisaparki raiutakse, saatis peaministrile kirja, kurtes suurepäraste mõisahoonete käest laskmisele, omavolilisele raidele. Laikmaa ütles, on omal peremeesteks saadud, ei osata tõeliselt olla, sest pole peremehe tunnet. Vigalas ei olnud ta rahul pargikultuuriga ning Haapsalu suvituskohtades nägi, et valitseb ligadi-logadi suhtumine. ( Kaanekukk ) Silmaringi laiendamiseks korraldas Laikmaa mitmeid ekskursioone õpilastele, tema ateljeekooli lõpetas ligi 800 õpilast ligi 10st rahvusest a lõpetas ateljee kool tegevuse ja kunstnik siirdus oma tallu Taeblasse. Laikmaa tervis halvenes ja jätkusid kunstnike rühmituste vahelised konfliktid esines Laikmaa üleskutsega rohkem püstitada kultuurihooneid, aitab vabadussammastest. Laikmaa oli jälginud ja õhutanud teatrite ja muuseumite ehitamist. Tema meelest kulgesid need aeglaselt. Laikmaa sümpaatia erinevate inimeste vastu on väärtus, mis kõnetab meid tänapäevalgi. Laikmaa oli kunstielu suur organisaator ja osaks noori kunsti juurde haarata. Jääb imetleda ühe Läänemaa mehe suuri tegusid ja kutsuma kaasmaalasi tema loomingust osa saama. Ants Laikmaa - kui eesti kunstnik, kes pühendas kodumaale kogu oma ande ja energia. Nagu Vigala külareisidel tavaks, tänasime Kumu giidi H. Ristheina põhjaliku ülevaate eest Sirje ja Hillar Aiaotsa Vigala loodustoodete - teepakkidega. Jaan Viska (fotod Jaan Viska) Malle Nööbi perekond Kevade ootusest, laulust ja näitusest osa saamas Vana-Vigala Rahvamajas esines talve lõpupäeval Paide Meeskoor. Külla ei tuldud juhuslikult, vaid taheti näha oma dirigendi Malle Nööbi kodupaika. Ning vaatama ei tuldud mitte ainult Vigalat, kaasas oli ka suur valik laulusid. Repertuaari pidi meeskooril päris rikkalik olema, rahva ette jõudis oma paarkümmend lugu. Malle Nööp on pärit Vängla külast, Kivi-Vigala kooli lõpetas aastal. Nüüdseks on elu ja töö viinud ta Järvamaale mitmete kollektiivide kunstiliseks juhiks ja isetegevuslaste laulupeole ettevalmistamiseks. Paide meeskoor alustas tegevust aastal, kooris laulab 25 meest, seekord oli kohal 23 lauljat vanuses 29 kuni 79 aastani. Kollektiiv on esinenud kõikidel Järvamaa üldlaulupidudel, seega on nad edendanud ja hoidnud nii hästi kõlavat meestelaulu, mis seekord jõudis ilmselt Vigala valla teise servagi - kiriku alla. Koori omapäraks on oma pillimeeste punt, neist kaks tõid saali meeldivaid akordionimeloodiad. Esitatud lugusid kommenteeriti, tutvustati heliloojaid ja sõnade autoreid. See oli meeldiv kontsertetendus, kus jagati teavet, kokkuvõtlikult hea muusikalektoorium. Temaatika oli väga lai: pühendused merekultuuriaastale, emakeelele, pereliikmetele ning kõikidele, kelledele meeldib meeskoori laul. Nimetagem mõnda esitatust Su Põhjamaa päikese kullast, Ilus oled, Isamaa, Kodukeel (V. Tormis), Rukkivihud rehe all Rohelised niidud, Tule lase nüüd 11 valsikest olid kontserdil esitatud pühendusega. Need meeldivad helid läksid südametesse ning ehk aitasid kahe Vigala vahel sumbunud õhustikku klaarimaks luua. Kontserdi jagas kaheks Malle Nööbi poja Andruse ja sõbra Marko kitarrimäng. Alati võiks sellistel kontsertidel rahvast rohkem olla, paljud on kodu külge klammerdunud, liialt tagasihoidlikud teadmaks seda, millise hea muusikaelamuse võib saada oma kodupaigast. See oli meeskoori tänuüritus Vigalast pärit dirigendile Järvamaa Kultuuripärlile Malle Nööbile ja tema lähedastele ja teistele muusikahuvilistele. Meestelaul kõlab paljude inimeste hingedes, eriti nüüd kevade tulekul, mil juba loodus hakkab rõkkama helidest. Saalis on avatud Juta Blande nukkude näitus mitmetel temaatikatel: talutöö, Balti kett, laulu-ja tantsupidu, pulmad, külakool, mõisarahvas, jne. Taaskasutatud nukkud on saanud uue elu. Suured tänud Kodila käsitöömeistrile Juta Blandele. Eks nukud ole osa meie rahvuskultuurist, mida peaks lapsed kindlasti nägema. Kultuuri üks osa on järjepidevus, kasvatus. Kõik need nukkude perekonnad (neid on küll loendada püütud, hakkab jõudma teise saja piirile) said osa meeskoori suurepärasest laulust. Oli ilus üritus Vana-Vigalas ja mille eesotsas toimetas Astra Põlma. Tänuliku kuulaja rollis Jaan Viska

12 12 VIGALA SÕNUMID Korvpall märtsil toimus poiste korvpalli maapõhikoolide ja rahvaliiga finaalturniir. Turniir toimus Abja Gümnaasiumis. Võistkondi oli kokku seitse. Vana- Vigala PK mängis esimene päev kaks mängu, et jõuda poolfinaali. Esimeses mängus võidsime Vastse-Kuuste kooli 40:20, teises mängus kaotasime Kuldre koolile 29:48 ning ühe võidu ja ühe kaotusega pääsesime poolfinaali. Teisel päeval mängisime poolfinaalis Torma Põhikooliga ja kaotasime 47: koha mängus võitsime suure punktivahega Kuusalu Keskkooli 55:12 ning selle võiduga saavutas Vana-Vigala Põhikool 3. koha klassi poiste korvpalli maapõhikoolide ja rahvaliiga finaalturniiril. Meeskonnas mängisid: Kristjan Nõmmik, Hendry Niinemets, Joonas Hein, Hannes Välis, Eger Vitsmaa, Roland Tamm ja Jaan Adrat. Treenerid: Jüri Nisumaa ja Marko Kreuz. Hannes Välis Vigala Võrkpalliturniir 2016 Selleks aastaks siis möödanik. Kahjuks küll seekord veidikese vähema arvu võistkondadega. Need, kes aga kohal olid, nendega veetsime väga meeldiva võrkpalli päeva ja pool ööst. Järjestus siis järgnev: naised: 1. "Magus Kõrsik", 2. "Must Mamba", 3. Vigala, 4. Märjamaa SK, 5. Pärnu Jaagupi SK. Mehed: 1. Märjamaa SK, 2. VK "Tõusev", 3. VK "Kramp", 4. Pärnu, 5. Valtu, 6. Vigala. Meeldiv oli ka võrkpalli puhul näha paljudes võistkondades Vigalast pärit mängijaid. Täname Kivi-Vigala ja Vana- Vigala Põhikoole, Vigala Vallavalitsust, Kivi-Vigala PK kokkasid ja rahvamaja, ning kõiki teisi, kes veel abiks olid. Lahinguväljal näeme! Paarisvõrkpalli II etapp 26. märtsil toimus Kivi-Vigalas II etapp paarisvõrkpallis. Omapäraseks teeb selle võistluse, et oma mängupartneri saad sa teada alles mängupäeva hommikul loosi tõmmates. Seekord oli mängijaid kohale tulnud 18 ehk siis 9 paari jagu. Kahjuks pidi üks paar kiirelt vigastuse tõttu lahkuma. Kõik paarid said mängida vähemaalt 5 mängu. II etapi järjestus: 1. Janis ja Tiit, 2. Marko ja Jaanus, 3. Gunnar ja Agu, 4. Anne-Ly ja Agur, 5. Tõnis ja Helerin, 6. Marek ja Veronika, 7. Rait ja Tarmo, 8. Kätlin ja Sergei. Peale paaristurniiri otsustas G4S Spordiklubi juhatus, eesotsas Sergei Kareliniga, annetada Kivi-Vigala Põhikoolile kolm uhiuut võistluspalli. Suur tänu G4S Spordiklubile. III etapp on plaanitud maikuus, kuupäev veel täpsustamisel. Marko Kreuz Uhhuu-Uudised! Põllumajandusuudised Seoses lähenevate põllutöödega hoiatab põllumajandusministeerium põlluharijaid hanede ja luikede eest. Nimelt seisis põllumajandusminister ühel varahommikul ühel pool värsket orasepõldu ja hõikas: Haned-luiged tulge üle!. Need aga hõikasid vastu: Ei saa tulla hunt on ees!. Nüüd ongi siis haned- luiged teisel pool põldu ja traktoristid peavad teisel pool põldu oleme tähelepanelikud. Tervisepäev! Seoses aprillis toimuva tervisenädalaga kutsub Vigala Vald rahvast ter- Maadlusuudised 5. märtsil toimunud K. Palusalu noorteturniiril Tallinnas saavutas Aron Aun 59kg 3. koha. 12. märts - J. Jaago mälestusvõistkused Luunjas: Kristjan Vodolaztšenko 46kg 2. koht Andreas Välis 76kg 1. koht Hannes Välis 85kg 1. koht Urmis Veimann 100kg 2. koht 19. märts - Eesti MV vabamaadluses kadettidele Viljandis: Kristjan Vodolaztšenko 46kg 1. koht Andreas Välis 76kg 2. koht Hannes Välis 85kg 2. koht Urmis Veimann 100kg 1. koht Jacomo Noe 100kg 3. koht 26. märtsil peetud Nublust Nabiks II etapil Põlvas tuli Rasmus Kuik 23kg 3. kohale ja Heily Tiitus 50kg 2. kohale. Jüri Nisumaa visepäevale. Tervisepäev toimub Jüripäeval Madise juures. Madis lubas kodus olla. Toimuvad erinevad tervendavad tegevused: kaanide tagasi laskmine vabasse loodusesse, volikogusse tagasi astumine, tuulekindlate uste valmistamine, koolibussiringi läbijooksmine ja muud tervist parandavad tegevused. Hiljem võimalus teispoolsuses põhjatust pitsist viina juua. Head tervisepäeva! Ilmast ikka ka! Seoses järjest soojenevate ilmadega on näha tagasi saabumas paljusid rändlinde ja väga hoogsalt on vulisema hakanud oja veed. Varsti hakkab haug jõgedest ojadesse tungima. Head kevadist kalahooaja algust. TEADE Kivi-Vigala Põhikooli staadionil tehakse kevadel raietöid. Tööde käigus võetakse maha staadioni lasteaiapoolses ääres kasvavad remmelgad. Vana-Vigala Tehnika-ja Teeninduskooli AVATUD USTE PÄEVAD 14. aprillil ja 5. mail 2016 Osavõtjate registreerimine kell Algusega kell ja kell kooli tutvustavad ekskursioonid: õppetöökodade ja õpilaskoduga tutvumine, erialade tutvustamine, avatud tundide külastamine praktikabaasides Lisainfo ja registreerimine telefonidel , ; e-posti aadressil kool@vigalattk.ee Kohtumiseni Vana-Vigalas!

13 VIGALA SÕNUMID 13 UUED RAAMATUD KIVI-VIGALA RAAMATUKOGUS Liikumine tervendab maailma. Liikumine on suur osa meie igapäevaelust. Liikumine on tervislik nii kehale kui ka vaimule. Liikumisaktiivsus sõltub meist endist. Mida aktiivsem inimene on, seda parem on tema tervislik seisund ning sellega hoiab ta endast eemale palju haigusi. Et hoida inimesi aktiivsetena, on meil Vigalas välja kuulutatud südamekuu. Südamekuu eesmärgiks on pöörata tähelepanu südame tervisele ja läbi liikumise aktiveerida valla elanike sportimisharjumusi. Südamekuu üritused 06. aprillist aprillini 06. aprill kell Ujumine Märjamaal. Registreerimine Ilme Roosi tel Buss väljub Kivi-Vigala Põhikooli eest 19.15, Vana-Vigala bussijaamast Bussisõit maksab 2,5 eurot. 12. aprill kell Jooga Vana-Vigala õpilaskodus. Registreerimine Maret Järve tel aprill kell Ujumine Märjamaal 14. aprill kell Jooga Vana-Vigalas 16. aprill kell Triatlon Vigala moodi, alguspunkt Vana-Vigala TTK ees. Kohustuslik on kaasata sõpru, tuttavaid, sugulasi, töökaaslasi. Moodustada tuleb võistkonnad, 3-6 liiget võistkonnas. Võistkonnad võiksid olla toredasti eristatud, näiteks mingi võistkonna ühine märk, et kaugele oleks näha, kes millises võistkonnas on. Triatlon algab Vana-Vigala TTK eest 7 km kõnniga, mille jooksul on vaja läbida Läti küla ring. Tagasi kooli ette jõudes tuleb võtta rattad. Triatloni teine etapp on 12 km pikkune jalgrattasõit Kivi-Vigalasse. Triatloni kolmas osa on maastikumäng Kivi-Vigalas. Peale triatloni lõppu toimub ühine supi söömine ja autasustamine. Võistkondade registreerimine kuni aadressil trasva@gmail.com või telefonil Kivi-Vigala Küladekeskuse eest väljub buss 10.30, mis toob soovijad ja jalgrattad Vana-Vigalasse. Triatlonist osa võtma on oodatud kõik valla elanikud. Kui osaleda ei soovi kõikidel triatloni etappidel, siis võid osa võtta ainult kõndimisest või rattasõidust. 17. aprill kell Aeroobika Kivi-Vigala Põhikooli võimlas Katrin Saare juhendamisel. Osalustasu 3.-, õpilased aprill kell Zumba Vana-Vigala TTK aulas Kristina Ossi juhendamisel. Osalustasu aprill kell Ujumine Märjamaal 22. aprill kell Jüriöö jooks Kivi-Vigala Põhikooli staadionil. Info Heli Merilo tel Aunimetus Vigala valla Aasta Ema Aasta Ema aunimetuse kandidaadid palume esitada hiljemalt aprilli kuu esimese nädala lõpuks ehk Kirjalikud ettepanekud kandidaatide kohta aadressil Sääla tee 8/8, Kivi-Vigala küla Vigala vald Rapla maakond või e-postile helilints@gmail.com. Kirjalik ettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. kandidaadi nimi ja elukoht; 2. laste arv, vanused ja nimed; 3. kandidaadi töökoht ja amet; 4. kandidaadi iseloomustus ja teenete loetelu/ tegevuse kirjeldus; 5. ettepaneku tegija nimi. Ilukirjandus: Dontsova, Darja Eeva aadamaülikond Saarna, Meelike Itaalia suvi Õnnepalu, Tõnu Klaasveranda Filer, Nathan Kui kuu on kadunud Brown, Sandra Kurjuse kannul Väester, Saale Lootusetu juhtum Metsavaimu heategu: sada Eesti muinasjuttu metsast ja meist O'Flanagan, Sheila Minu ema saladus Boyd, Hilary Pargineljapäevad Hargla, Indrek Raudrästiku aeg Michaels, Fern Sosista mu nime Hofberg, Angela Sõpruses ja surmas Camp, Candace Sündsusetult avameelne Laurik, Mairi Süsteem Montefiore, Santa Tuletorni saladused Tuisk, Anett Tulevikuta lootus Lall,Tea Ära armasta mind enam Bergmann, Kaie Ära veni, vanaema! Carr, Robyn Üks soov. 7. raamat Teabekirjandus: Avameelselt meestest: 60+ terviseraamat Erelt, Tiiu Eesti ortograafia Dunstan, Simon Hall Hunt: Adolf Hitleri põgenemine Hiiu keele raamand Sarv, Mikk Kuu Kask, Külliki Lugemiskontrollid Souter, Keith Mis on insult ja kuidas sellega toime tulla Silmato, Vaike Poola-Saksamaa Rahvakultuuri aastaraamat Rapla inimesed Lotman, Juri Suurilma lõunasöögid: pealinnaelu panoraamid 19. sajandi Peterburist Künnap, Jaan Sõlmed ja pleisid Talvik, Raul Teekond maailma ääreni Raadik, Maire Õigekirjaspikker: eesti keele põhireeglite kogumik Lastekirjandus: Saluste, Margit Ants ja auto Miljand, Eda Mäeotsa lood Miljand, Eda Mäeotsa lugude tegelusvihik Kinks, Kersti Näpud saviseks: väike keraamikaraamat lastele Clark, Emma Chichester Nööp Mänd, Heljo Südamekauss Nopola, Sinikka Risto Räppar ja armetu Nelli Saar, Kiiri Sirelini kümme katsumust Noormets, Indrek Tuulepoisi lood Ojar, Triinu Vana katkine kass = Vana katskinõ kass

14 VIGALA SÕNUMID 14 aprillikuu sünnipäevalapsed ALFRED-HEINRICH TOHVER KARL-HEINRICH ERTLA JAKOB SINIKAS AINO REEMANN LEIDA ARB JAAN LEINBERG AIMI OJAVEE LIA RUMMA MARRY POOL EVI AOSAAR Vigala Folklooriselts Kiitsharakad kutsub osa saama 23.juunil Vana-Vigala hiie juures toimuva pärimusliku jaanilaupäeva ettevalmistusajast ja peoõhtust! Külalisteks pilliklubi Söepõletajad ja läti folklooriansambel Tarkški Päikese valgust eneses kanna, soojust teistele edasi anna. Lillede ilust naeratus võta, rõõmsalt elus edasi tõtta! PALJU ÕNNE! Uus ilmakodanik Karl-Oskar Asumets Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise kinnisasjade müümiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt aadressiga Sündmuste käik ja üleskutsed: facebook.com/balticaeesti Vigala valla laste lauluvõistlus toimub 10. aprillil kell Vana-Vigala Põhikooli aulas Tule kuulama, kaasa elama ja publiku lemmikut valima! Kivi-Vigalas Külade Keskuses pühapäeval kell Vastavalt Konkurentsiameti kooskõlastusele nr 9.1-3/ kehtivad AS-i Matsalu Veevärk teeninduspiirkonnas alates a. alljärgnevad veeteenuste hinnad: - tasu võetud vee eest 1,33 /m3 - tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,67 /m3 Hindadele lisandub käibemaks. Vigala Sõnumid, Kivi-Vigala küla, Vigala vald Raplamaa Väljaandja: Vigala Vallavalitsus Trükk: Hansaprint OÜ 30.APRILL MÄRJAMAA LAULUVÄLJAKUL ALGUS TULE,OLE KÄI JA VAATA-OSTA,KAUPLE JA PEA LAATA!!! KONTSERT Sõidame Märjamaale ujuma! Esinevad Staabi- ja Sidepataljoni ajateenijad Märjamaa ujula on Vigala valla rahva päralt alates kella 20:00 kuni 21:30 järgmistel kolmapäevadel: ABLE GRUPP müüb lõhutud küttepuid, hind alates 28 m2, pikkused vastavalt tellija soovile. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , , info@est-land.ee MÄRJAMAA KEVADLAAT Hinnad sisaldavad kojutoomist Vigala valla piires. Kontakt KIVI-VIGALA RAAMATUKOGUS 14. APRILLIL 2016 kell lugejatega kohtub KAIE BERGMANN Olete oodatud! Toimetaja: Elle Altmets, elle@vigala.ee Toimetajal on õigus redigeerida avaldamiseks saadetud artikleid Küljendus: Kurimuri OÜ 13. aprill aprill 2016 Buss väljub Kivi-Vigala Põhikooli eest 19:15, Vana-Vigala bussijaamast 19:30 Bussisõit maksab 2,5 eurot. Info ja eelregistreerumine bussisõiduks tel ; Ilme Roosi. Meie hulgast lahkunud: jaan kimp Tel , GSM Faks Kodulehekülg: ajaleht.html