TARUPETTÄI
|
|
- Eve Trei
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT nr. 2 kevad 2000 KALAVARUDE KAITSEKS Kevad on kätte jõudnud ja kirglike kalameeste pilgud pöörduvad järjest tihedamini kalavete poole. Siinkohal oleks just sobiv selgitada, millised reeglid kehtivad meie järvedel. Piirangud pole kehtestatud mitte kalameeste kiusamiseks, vaid selleks, et ka aastakümnete pärast oleks lihtsal õngemehel püügirõõmu. Kalavarude nagu ka teiste loodusvarade säilitamine pole mõeldav ilma seadusliku aluseta, nende kasutamist reguleerivate eeskirjadeta. Siinkohal tooksin välja sätted kalapüügieeskirjadest ja Karula Rahvuspargi kaitse-eeskirjadest, mis reguleerivad kalapüüki rahvuspargi territooriumil paiknevatel järvedel. Kalavarude normaalse loodusliku uuenemise tagamiseks on kalapüügieeskirjades ette nähtud rida püüki kitsendavaid sätteid, mida võib tinglikult jagada 3 rühma: keelukohad ja -ajad, noorkala kaitse, keelatud püügivahendid ja -viisid. Teatavasti on kalade arvukuse suurendamiseks eelkõige vaja tagada normaalsed tingimused kalade kudemiseks. Sellepärast on kehtestatud ajalised piirangud. Näiteks Ähijärvel on igasugune kalapüük keelatud maini. Liikide kaupa on meil esinevaile kaladele kehtestatud järgmised ajalised piirangud. Keelatud on püüda: haugi 15. märtsist kuni 10. maini; latikat (v.a. püük käsiõngega) 1. maist kuni 20. juunini; linaskit (v.a. püük käsiõngega) 20. juunist kuni 20. juulini; koha 1. maist kuni 15. juunini; jõevähki 25. septembrist kuni 25. juulini. Siinkohal peatun ka piirangutel, mis on tingitud Karula Rahvuspargi kaitse-eeskirjadest. Keelatud on igasugune kalapüük Kaugjärvel. Keeld kehtib kuni 31. detsembrini a. ja seda pikendatakse vastavalt vajadusele. Ubajärvel on kalapüük lubatud käsiõngega ja kutselise kalapüügi litsentsi omanikel vastava püügiloa omamisel ka võrgu ja põhjaõngega. Kalavarude säilitamise üheks võtteks on kalade alammõõdu kehtestamine. Kalade viljakus võib olla küll arvuliselt suur (seda mõõdetakse sadades tuhandetes), kuid suguküpsuseni jõuavad neist vähesed. Seepärast ongi alammõõdu määramisel aluseks võetud esmakordselt kudeva emaskala mõõtmed. Meil esinevatest kalaliikidest on alammõõdud kehtestatud järgmistele liikidele: haug 45 cm, koha 46 cm, angerjas 50 cm, linask 30 cm, latikas 35 cm. Keelatud püügivahendid ja viisid. Kõikidel järvedel on keelatud: püüda kala elektriga, müttamisega, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega, samuti kasutada siseveekogudel jääalusel püügil söödana eluskalu; kasutada nõuetekohaselt märgistamata ja tähistamata seisev- ja triivpüüniseid; püüda kala nakkevõrguga, mille pikkus on üle 70 m. Üle 2 meetri kõrgune võrk, sõltumata pikkusest, loetakse püügikoormuse määramisel kaheks võrguks. Vastavalt Kalapüügiseaduse ja selle alamaktidega sätestatud tingimustele on kalastuskaardi alusel lubatud püüda järgmiste püügivahenditega: spinning, vedel, lendõng, sikuti, ankurdamata und ja käsiõng. Samaaegselt on lubatud kasutada kuni kolme sama või erinevat liiki püügivahendit. Kalastuskaart ei anna õigust vähipüügiks. Kutseliseks kalapüügiks on lubatud kasutada põhjaõnge, noota, kuuritsat ja nakkevõrku. Load eelpoolnimetatud püügivahenditele annab Maakonna Keskkonnateenistus vastavalt veekogudele määratud püügikoormustele. See oleks kokkuvõtvalt minu poolt kõik. Jääb vaid soovida teile ilusat kevadet ja nagu kalameestele ikka: Kivi kotti!. Mati Urbanik, järelvalvetöötaja
2 ARHITEKTUUR KARULAS Meie kliimas ja tingimustes on inimene läbi aegade otsinud võimalust ehitada endale ning oma ligimestele sobivamat peavarju või siis üritanud elupaika mugavamaks ja käepärasemaks muuta. Mõeldi välja ja arendati erinevaid hoonete ehituse viise, kasutati erinevaid ehitusmaterjale. Katsetamise meetod kujundas sobivad ehitusmaterjalid ja arhitektuursed vajadused. Kuna puit ja maakivi olid kõige kättesaadavamad ehitusmaterjalid, siis nendega ka ehitati. Elatusviiside muutustest hakkas tekkima vajadus uute ja erinevate hoonete järele. Karula rahvuspargi territoorium kuulub enamuses Karula kihelkonda, hõlmates suurema osa ajaloolise kihelkonna idapoolest. Osa territooriumist jääb Hargla ja Rõuge ajaloolise kihelkonna maa-alale. Kui jätta välja mõned erandid, kuuluvad Karula kihelkonna rahvuspargi territooriumi osas praegu veel säilinud ehitatud hooned oma ehitusaja poolest 19. sajandi lõppu ja 20. sajandisse. Eranditeks on näiteks Madsa kooli vundament, ortodoksi puukirik Kaikal (kokkuvarisenud) ning Rebäsemõisa hoonetekompleks. Teisalt on erandiks ka Sibula talu rehielamu, mille vanimad ehitusjärgud kuuluvad 19. sajandi keskpaika või koguni sajandi esimesse poolde, ning Ähijärve Sarik-Siimani talu vana muldpõrandaga ait, mis võib pärineda koguni 18. sajandi lõpust. Tänase seisuga on veel nn. ajaloolisi hooneid kuigi palju säilinud. "Säilinud" on seejuures väga suhteline mõiste. Paljud hooned on veel päästetavad - aga kes päästab ja millise eesmärgiga? On hooneid, mis on säilitanud oma otstarbe kas osaliselt või täielikult (nt. suitsusaun), samas on hooneid millede funktsioon on kadunud täienisti (nt. rehi). Vaadeldes hooneid alaliikide kaupa, tuleb öelda, et etnograafilisel tasandil on enim alles ning ka enim kasutusel suitsusaun. Sauna arenemine on toimunud kogu aeg. Vanim saunatüüp Karulas oleks suhteliselt suuremõõtmeline, suhteliselt madal ühe ruumiga saun - üks selline oli varem Kolski külas Rõõmu talus veel püsti. Varasemal ajal olid kasutusel jämedamad saunapalgid kui hilisemal. Konstruktsioon annaks hoone suurusega umbes 4 x 5 m, nurgad laonurka raiutud, talade kõrgus 1,8 m. Sissepääs on eest vasakult, kohe paremale poole jääks lihtkeris, s.o. ilma tellisümbriseta, ainult maakividest. Risti tagaseinas ühe astmega madal lava. Sauna ehitusviis arenes edasi väiksema ruumi ning peenemate seinapalkide kasutamise poole. Samas muutus ruum ise mõnevõrra kõrgemaks, juurde tekkis kitsas esik ja kerise ümber hakati laduma tellistest madalat müüri. Sauna vähenemine ja palkide peenenemine võiksid olla seotud majanduslikult raske ning muidu ebakindla teorendiga. Praegu on Karula suitsusauna põhitüüp just selline: peenemast palgist kitsa (1,0-1,2 m) esikuga laastukatusega ehitis. Teiseks enim säilinud hoonetüübiks on ait. Aitu on alles mitukümmend, elujõulisi on neist veel kümmekond. Karula ait sajandivahetusest on algselt olnud võrdlemisi avar, puitpõrandaga, võrdlemisi maapinna ligidal, eenduva katuse, ent kitsa mademega (0,6-0,8 m) enamalt jaolt kahe uksega ehitis. Küllalt sageli on aidal poolkelpkatus. Võrdlemisi tihti on tegu tahutud palgi ja puhasnurgaga. Esineb ka ümarpalk koos puhasnurgaga. On paar erandlikku tahutud palki otsenurgaga. Varieeruvad on aida esiseina otsakujundused. Kõige levinum on mademe otste kujundamine selliselt, et väljaulatuvad on otsaseina neli ülemist palki allapoole kahanevas järjekorras. Täiesti erandlikud ja vanapärased on Rõõmu (Mähkli) ja Sarik-Siimani vanad aidad. Esimene neist on poolkelpkatusega, suhteliselt kõrgel asetseva põranda ja mademega kahe uksega ait. Teisel hoonel on kindla ja osava käega raiutud laonurka nurgatapid koos suhteliselt kopsaka palgiga. Tegu on nüüdseks kadunud muldpõrandaga aidaga. Kolmas säilinum hooneterühm on lahusrehed, neid on küllaltki hästi säilinud kujul õige mitmeid. Kui võrrelda seda hoonetüüpi teistega, siis hakkab silma tunduvalt suurem varieeruvus ja samuti asjaolu, et nõrgema traditsiooni tõttu on siin olnud suurem pind leiutaja-tegevusele. Nõndaviisi ongi tekkinud rida kombinatsioone kuivatiga. Üldse jäi vastava nähtuse - lahusrehe - eluiga kultuuris suhteliselt lühikeseks ja viimased aastakümned pole neil hooneil olnud ka liiga palju tegemist sellega, milleks nad kunagi ehitati. Siiski kajastub ses hoones sama, mis kõige kesksemas ja olulisemas hoones talurahva ehitustraditsioonis - see on rehielamu. 19. sajandil ehitati Karula kihelkonnas kahesuguseid rehielamuid - vana-aegne nn. lõunaeesti rehielamu oli taanduja rollis ja peale tungis nn. lääne-eesti tüüp. Rahvuspargi maa-alal
3 on osaliselt või enam-vähem tervikuna kirjeldatavad kuus rehielamut ja üks oletatavalt rehielamu - pole esialgu võimalik öelda, on siin tegemist rehielamu või väga rehielamuliku lahusrehega, nimelt Kaika (Org) talus. Säilinuis domineerib lõuna eestilik traditsioon. Vaid üks, see on Juudinurme rehielamu, on tugevate lääneeestiliste joontega. Samas oli kihelkonna edelapiiril alles veel 15 aastat tagasi täiesti selgelt lääne-eesti tüüpi rehetare - Karaski metsavahikordon Ahero järve lõunaosas -, mis siis langes tuleroaks. Nõndaviisi ongi 19. sajandi teine pool olnud kahe tüübi võistlemise aeg, kusjuures samad mõjud kajastusid ka lahusrehe ehituses. Paremini säilinud hoonetest on veel esindatud laudad, küünid, keldrid ja veskid. Kuid siinjuures tekib küsimus- kui kaua veel? Põhiliseks ohuteguriks vanade traditsiooniliste hoonete lagunemisel tuleb lugeda kõnesoleva arhitektuuripärandi väärtustamatust. Ajaloolisi hooneid pole valdavalt peetud ega peeta tänini mingiks ajalooliseks väärtuseks. Hoone puhul hinnatakse vaid tema tarbeväärtust, s.o. milleks teda kasutatakse igapäevases elus. Väärtushinnangud on muutunud. On hakatud hindama rohkem uuemaid ja kaasaegsemast materjalist hooneid: nii näiteks on enamiku arvates betoonvundamendiga tuhaplokkidest laut tunduvalt väärtuslikum kui palkehitis maakivivundamendil. Taolist suhtumist süvendab nõukogudeaegne talude areng, mis toimus väga piiratud ja konkreetsetes tingimustes. Võib täheldada, et töövõimelisem ja elujõulisem osa alalisest elanikkonnast on vanu hooneid rohkem remontinud, lammutanud ja uusi ehitanud. Kasutatud on peaaegu eranditult modernseid materjale. Saunad on aga, vastupidiselt uudismaterjalidele orienteerumise tavadele, valdavalt nn. poomkantprussidest. Tähelepanuväärne, et hilisemal ajal on tehtud ka mõned suitsusaunad. Materiaalselt vähekindlustatud pered on suutnud ja muutnud vähem. Talud, kus elasid valdavalt n.ö. sovhoosimoonakad, on säilinud halvemini. Elanikkond vahetus neis kiiresti, elati vastavalt ühepäevamentaliteedile, sageli köeti joomingute vaheajal kõrvalhooneid või koguni elumaja teist otsa. Väärtushinnangud on muutunud suhteliselt vähe, majanduslikud võimalused on viimasel ajal veelgi kahanenud. Majanduslike võimaluste nappus on nii ohutegur kui ka taluarhitektuuri säilimist soodustav tegur, seda aga siiski vaid lühemas ajaperspektiivis. Karula arhitektuuri ohuteguriks peaks suvilate ehitamist. Muidugi on sellel nähtusel nii positiivne kui ka negatiivne aspekt. Suvilastumine kujutab endast enamasti oskamatut ja maitselagedat maneeri, kus üldse ei arvestata hoone algse funktsiooni ega ehitusliku eripäraga. Taoline mentaliteet toodab kummalisi ümberehitusi, taotluseks saavutada mingisugust efekti. Selle käigus lõhutakse vanu konstruktsioone ning ehituslik oskamatus toob sageli kaasa hoonete kiireneva lagunemise. Karulas ei ole õnneks veel selliseid suvila-taluarhitektuuri näiteid nagu neid on täis saared ja Lääne-Eesti. Hinnates praeguse Karula olukorda tuleb ühest küljest arvestada seda, et rahvuspark on noor ja arhitektuuriga seotud töö on kestnud alles lühikest aega. Teisalt on aga Rahvuspargil majanduslikud mõjutamisvahendid liiga nõrgad, et panna inimesi säilitama nende omandisse kuuluvat algupärast arhitektuuri. Osalt on tegemist selle teema väljaarendamatusega. Seadusloome tasemel ei ole sügavuti teadvustatud vajadust kaitsta hajaliasetsevat kultuuri- ja ehituspärandit koos maastiku ja looduskeskkonnaga. * Artikli koostamisel on kasutatud Kalle Elleri aruannet teemal "Karula Rahvuspargi piires asuva arhitektuuri, ajaloo- ja kultuuripärandi inventeerimine". Henno Peegel, maa ja planeeringu spetsialist
4 1999. A. KARULA RAHVUSPARGIS Eelmine aasta oli Rahvuspargis teguderohke aeg. Järgnevalt toome teieni lühikokkuvõtte meie mullustest töödest- tegemistest. Maastikuhooldus. Rahvuspargi üks ülesanne on Karula kauni kuppelmaastiku säilitamine ja vaadete alleshoidmine a. teostati niitmistöid kokku umbes 25 hektaril. Võsatõrjet tehti kokku umbes 10 ha - avati vaateid, puhastati järveääri ning kupleid võsast jne. Töid teostati nii talgute korras kui ka lepingutega. Õigusloomes osalesime Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja uue redaktsiooni ettevalmistamisel. Maareform. Looduskaitse seisukohalt väärtuslikumaid maid ostetakse eraomanikelt riigi looduskaitsemaaks. Kinnitatud on määrus, mille alusel eraomanduses olevaid sihtkaitsevööndi maid asendatakse omanikele väljaspool rahvusparki olevate maadega a. kooskõlastati 16 maaüksuse tagastamine või eelisostuõigusega erastamine. Menetluses on 9 kinnistu vahetustoimingud. Rakendati riigi ostueesõigust ühe kinnistu suhtes. Rahvuspargi looduskaitsepiiranguid tutvustavaid kaitsekohustuse teatisi on maaomanikele nüüdseks välja antud 143. Metsa kaitse ja säästlik metsamajandus Üle 70 % rahvuspargi pindalast on kaetud metsaga a. anti Rahvuspargile üle Eesti Metsakorralduskeskuse poolt koostatud Karula Rahvuspargi kõigi metsade takseerkirjeldused ja kasutuses olevate metsade juhised. Eramaade omandisse vormistamise tõttu koostatakse kinnistutele uued metsamajandamiskavad a. kooskõlastati 61 metsamajandamiskava. Raiete tegemisel arvestatakse reeglina looduskaitse nõuetega, seda eeskätt metsa majandajate teadlikkuse tõusu tõttu. Rahvuspark püüab sellele jõudumööda kaasa aidata raieid eelnevalt kooskõlastades a. kooskõlastati 61 raietaotlust. Samuti toimub metsade majandamise üle pidev järelvalve. Võrreldes 1998 aastaga on vähenenud tõsiste metsaraiega seotud rikkumiste arv. Avastati vaid 1 metsavargus, mille tegijad ka tabati a. arendati ühisprojekti Soome Metsaametiga metsade looduslikkuse taastamiseks Karula, Soomaa ja Lahemaa Rahvusparkides. Selle raames külastasid meie spetsialistid Henno ja Rein kahte rahvusparki Soomes, saamaks kogemusi seal tehtust. Kaitsekorralduskava koostamiseks viidi a. lõpule 4 uurimustööd, mis alustatud aastal Kava valmib aastal Järelvalve. Võrreldes aastaga (6 avastatud õigusrikkumist) on avastatud õigusrikkumiste arv oluliselt tõusnud. Aasta jooksul avastati reidide käigus 32 seaduserikkumist parkimise, prügi mahapaneku, metsa ülestöötamise, kalapüügieeskirjade ja tuleohutusnõuete mittetäitmisega. Avastati 1 metsatulekahju ja osaleti 5 põlengu kustutamisel. Seire. Lisaks aastal alanud kompleksseirele on Karula rahvuspargis metsaseireala, õhuseire punktid Ähijärve ja Saarjärve lähistel ning tehakse väikejärvede ja bioloogilise mitmekesisuse seiret, samuti on üks põhjaveeseire punkt. Muu tegevus. Kooskõlastati 21 jahiluba ulukite arvukuse reguleerimiseks, 14 tehnilist tööd, 8 rahvaürituse korraldamist. Ähijärve Õppekeskuse väljaarendamine. Valmis majutushoone ja suverajatised (pesulad, telkimisplats, paadisild, simmaniplats, trepid, suitsusaun). Üritused aastal organiseeriti kokku 9 seminari ja üritust osavõtjate arvuga 740 inimest. Korraldati 5 näitust, mida käis vaatamas enamus rahvuspargi 3650 keskuse külastajaist. Juhendatud ekskursioonidel osales 1115 inimest a. paigaldati sildid ja viidad laagripaikadele, keskusele ja üksikobjektidele. Anti välja 3 ning tiražeeriti 2 trükist koguarvuga 4700 eksemplari. Maakonnalehtedes ilmus 6 rahvusparki tutvustavat artiklit ja oli 3 raadioesinemist. Nagu eelnevast selgub, oli möödunud aasta tõesti töömahukas. Ja tõenäoliselt tuleb teguderohke ka käesolev aasta. Merike Tsimmer, turismi- ja loodusharidusspetsialist
5 KAITSEKORRALDUSKAVA PEAB VALMIMA AASTA LÕPUKS Mis on kaitsekorralduskava? Igasugune mõtestatud tegevus nõuab kavandamist. Kava on eriti vajalik mitmeid ühistöid reguleeriva tegevuse puhul, mis kipub olema kohati väga keeruline. Eestis on seadusandlikult ja kombe kohaselt välja kujunenud, et keskseks looduskaitse korraldajaks on riik. Seega on kaitsekorralduskava tegevuse eelisjärjestamine ja tegevusplaani koostamise alus kaitseala töötajate kui riigi esindajate töö korraldamiseks. Kaitsekorralduskava abil püütakse tagada meid ümbritseva loodusliku elukeskkonna ja seal olevate väärtuste säilimine ja parandamine. Mis osas puudutab kaitsekorralduskava elanikke? Esimene kaitsekorralduskava Karula Rahvuspargile planeeritakse ajavahemikuks Kaitsekorralduskava sisaldab endas tegevuste kirjeldusi, ajakava ja finantseerimise mahtu. Kavas kirjeldatakse ka üsna täpselt majandusliku tegevuse põhimõtteid, näiteks säästva ja looduskaitse põhimõtetest lähtuva metsa majandamise soovitusi. Väga selgelt tahaksime paika panna maastike planeerimise ideed ja kohesed vajadused. Kust raiuda võsa, niita heina või hoopis karjatada nii, et säiliks Karulale omane maastikuilme ning kuhu sobiks ehitada puhkerajatisi. Armsad külaelanikud, just see on koht teie arvamuste ja mõtete jaoks. Inimeste arvamusi püüame arvestada maastikuhoolduse kava planeerimisel. Jääme ootama teie ideid ja mõtteid! Samuti planeeritakse turismi arengut ja koostöö võimalusi turismiettevõtete ning turismitaludega. Koostatakse ideeplaan koolituste, mõttetalgute ja ürituste toimimise kohta. Ettepanekuid enne kaitsekorralduskava mustandi koostamist selle kohta, mida peaks kavas Teie arvates kindlasti käsitlema, ootame Karula Rahvuspargi kontorisse kuni 31. maini Kaitsekorralduskava mustand valmib 31. oktoobriks Alates 01. novembrist 2000 jagatakse mitmed eksemplarid laiali. Üks eksemplar viiakse Haabsaare raamatukokku ja üks jäetakse rahvuspargi kontorisse tutvumiseks kõigile huvilistele (tutvumisaeg Ähijärvel tööpäeviti ). Seal on veelkord võimalus kirjalikult esitada konstruktiivseid ettepanekuid, mõtteid ja küsimusi juba koostatud kaitsekorralduskava mustandi kohta. Viimane aeg ettepanekuteks, mõteteks ja küsimusteks on 23. november Kui kirjalikult ei tahtnud või ei olnud ideed arvamusteks, siis on teil võimalus osaleda avalikul arutelul, mis toimub kaitsekorralduskava teemal kõigi huviliste vahel Karula Rahvuspargi kontoris Ähijärvel 28. novembril Teretulnud on kõik küsimused ja ettepanekud kaitsekorralduskavale enne puhtandi valmist. Kaitsekorralduskava puhtand valmib detsembris Peale seda esitatakse see Keskkonnaministeeriumi kinnitamiseks. Rein Drenkhan, teadusspetsialist JUTUPAUNIK Kahe lähestikku asuva järve - Suur- ja Väiku-Saarjärve tekkeloo kohta pajatab rahvasuu järgmist: Kord tahtnud vanapagan enesele kaevu kaevata. Kaevanud- kaevanud, väsinud teine ära ja heitnud kaevatud kaevu äärde magama. Ärgates hakanud uuesti kaevama, aga teisele poole magamise aset. Nõnda sündinudki Saarjärved. Hiljem hakkasid inimesed vanapagana magamisaset teena tarvitama, nii sai maantee kahe järve vahele. Kevadel, suure vee ajal käivad järvede lained üle tee. Siis öeldi, et järvede näkid käivad üksteisel külas ja et vanasarviku eided sülitavad üksteise leemekatlasse. Jutustanud Anna Pärsimägi.
Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemPowerPointi esitlus
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad
RohkemMTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond strateegia avaseminaril 30
September 2011 Nr: 33 Elektrooniline kuukiri Projektitaotluste IV voor 2011nda aasta neljanda vooru projektitaotlused tuleb esitada hindamiseks Võrtsjärve Kalanduspiirkond MTÜ-le hiljemalt 31.10.2011 Taotlusi
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
Rohkem2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta
Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
Rohkem(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)
PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.5.2014 COM(2014) 265 final 2014/0138 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega keelatakse triivvõrgupüük, muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 850/98,
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemPuitpõrandad
Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis
ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemPage 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek
Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
RohkemHip Green1 Template
Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemOMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM
INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemTants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.
Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud
RohkemDevilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE
Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE devireg 550 22.0 22.0 devireg 550 1. Kasutamine Devilink PR Devilink PR (Pistikuga relee) on seade kütteseadmete või muude elektriseadmete sisse/välja lülitamiseks
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemProgramme rules for the 2nd call
Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemKARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT nr. 43 suvi 2010 See pilt on ajutine Foto: Triin Kukk Ilmunud on uus raamat Karula kihelkonna vanemast käsitööst Öeldakse,
KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT nr. 43 suvi 2010 See pilt on ajutine Foto: Triin Kukk Ilmunud on uus raamat Karula kihelkonna vanemast käsitööst Öeldakse, et pärast jaani algab jõul. Loota tuleb paremat kehvast
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemMicrosoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]
Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemP2P süsteemid
Gnutella Ajalugu Detsentraliseeritus Protokollist Paralleliseerimine Ujutamine Skaleeruvus Ultranoded Puuräsid DHT Muud MEELIS ROOS 1 Ajalugu Failivahetus P2P massidesse viija Napster tsentraalne süsteem
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemNo Slide Title
SUURTE KORTERMAJADE PIIRKONNAD EUROOPAS: SOTSIAALSED TRENDID JA PLANEERIMISLÄHENEMISED Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa TÜ Rände- ja linnauuringute keskus 14 linna Euroopas Large Housing Estates in Europe:
RohkemCaterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav
Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastavuse teave 1 Sisukord lk Ohutusmärgid ja -sildid... 3 Ohutusteated... 4 Muud sildid... 5 Üldine ohuteave... 6 Edastamine... 6 Sissejuhatus...
RohkemMicrosoft Word - Lisa 27.rtf
Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide
RohkemPAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei
PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald
RohkemMicrosoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode]
Tallinna vanalinn - 3D Tallinna Linnaplaneerimise Amet Geoinformaatika osakond Ave Kargaja 21.10.2011 3D projekti eesmärgid Eesti, Tallinna, vanalinna teadvustus Detailsed 3D-andmed Tallinna Ruumiandmete
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemMetsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013
Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel 1998-2013 SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013 Käesoleva analüüsi koostas SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) projekti ELFi
RohkemVIIMSI VALLAVALITSUS
VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemExcel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et
Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemSISUKORD
Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine ARUANNE AVALIKULE VÄLJAPANEKULE Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn http://www.hendrikson.ee
RohkemPIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As
PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemB120_10 estonian.cdr
Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemHarku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt
Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemTARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu
TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
Rohkem