Eesti eele Instituut Eesti keele 1-taseme sõnavara elena allas, ristina oppel Tallinn 2018
elena allas, ristina oppel, Eesti keele 1-taseme sõnavara Eesti eele Instituut 2018 Tehniline tugi atrin Tsepelina üljendanud Merle Moorlat IB 978-9985-79-728-0 (pdf) Eesti eele Instituut 2018 Töö valmimist on toetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi igipöörde programm 2018 2021.
isukord Eessõna... 4 õnavara alfabeetilises järjekorras... 7 õnavara sageduse järjekorras... 15 imisõnad... 23 madussõnad... 27 Tegusõnad... 28 sesõnad... 30 rvsõnad... 31 Määrsõnad... 32 aassõnad... 33 idesõnad... 34
Eessõna 1-taseme sõnavara loend on eesti keele 1 C1-taseme sõnavara loendite sarja esimene osa. õnavara tasemekohasuse määramisel on aluseks Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hinda mine (Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium, 2007). Eristatakse kolme üldist taset (, B ja C) ja kuut alajaotust (1, 2, B1, B2, C1, C2). õnavara suuruse määramisel on lähtekohaks ka rista erge koostatud Funktsionaalse keeleoskuse taseme määratlemine (Tallinn: Haridusministeerium, 1996), mille kohaselt ulatub eesti keelt algtasemel valdava inimese sõnavara 1500 2000 sõnani, kesktaseme korral aga umbes 5000 sõnani. Loendid on koostatud täiskasvanud keeleõppija vajadusi silmas pidades ja neid sobib kasutada eelkõige vastava õppevara koostamisel. ui keeleõppija kasutab loendeid iseseisvalt, siis soovitame otsida lisa infot sõnade tähenduste ja grammatika kohta Eesti eele Instituudi portaalist õnaveeb (www.sonaveeb.ee). 1 C1-taseme sõnavara loendite koostamisel olid aluseks kolme tüüpi allikad. 1. eni ilmunud eri keeleoskustasemete sõnavara kirjeldused Laur, M. 1998. Tuumiksõnade loend. M. Laur. 1998. Esimene verstapost. Eesti keele suhtluse algtase. Tallinn: RE. erge,., ajupuu, H., Ilves, M. 2008. Esmane sõnastik. M. Ilves. lgaja keelekasutaja. 2-taseme eesti keele oskus. Tallinn: Eesti eele ihtasutus, Tallinna Ülikool, Haridus- ja Teadus ministeerium. Ehala, M., aarso,., are,., Õispuu,. 1997. uhtlusläve sõnaindeks. Eesti keele suhtluslävi. ultuurikoostöö õukogu. trasbourg: Council of Europe ublishing. 2. Eesti eele Instituudis koostatud ja koostamisel olevate õppesõnastike materjalid ärn, H., imm, L. 1989. Eesti keele baassõnastik = Базовый словарь эстонского языка. Tallinn: eele ja irjanduse Instituut. allas, elena; Tiits, Mai; Tuulik, Maria; oppel, ristina; ürviste, Madis (2015). Eesti keele põhisõnavara sõnastik (veebiversioon). I: 10.15155/3-00-0000-0000-0000-05925L. Eesti keele kollokatsioonisõnaraamat. Ilmumas. t lähemalt allas,.; oppel,.; Tuulik, M. (2015). orpusleksikograafia uued võimalused eesti keele kollokatsioonisõnastiku näitel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 11, 75 94. 3. Eesti keele korpused Eesti keele 1 C1 õpikute korpus 2018. I: 10.15155/3-00-0000-0000-0000-071E9L. Eesti keele 1 C1 õpikute korpus 2018 sisaldab 1, 2, B1, B2 ja C1 keeleoskustasemega eesti keele õppijatele suunatud õpikute materjali, sh sõnavara loendeid, tekste ja harjutusi. Eesti keele ühendkorpus 2017. I: 10.15155/3-00-0000-0000-0000-071E7L. Ühendkorpuse suurus on 1,3 miljardit sõnet. 2018 aasta seisuga on see suurim eesti keele korpus. 4
Loendid koostati mitmes etapis. lustuseks loodi seni koostatud sõnavaraloenditest ühine elektrooniline andmebaas, mis võimaldas välja selgitada loenditevahelisi kattuvusi ja erinevusi. nalüüsi käigus kõrvaldati ka loendites esinenud vananenud sõnavara, näiteks sõnad ühiskorter, kooperatiivkorter, komposteerima, panderoll, telefonikabiin, videomagnetofon, kassettmagnetofon. Teise etapina lisati andmebaasi eesti keele 1 C1 õpikute korpuse ja eesti keele ühendkorpuse andmed. Eesti keele 1 C1 õpikute korpus andis ülevaate, milliseid sõnu on õpikute autorid pidanud vajalikuks teatud keeleoskustaseme sõnavarapädevuse arendamiseks. okku oli õpikutes kasutatud ligikaudu 13 000 sõna. Eesti keele ühendkorpuse (1,3 miljardit sõnet) alusel genereeritud sagedusloend (umbes 60 000 sõna) võimaldas kontrollida senistes loendites ja õpikutes kasutatud sõnavara ajakohasust ning lisada juurde korpuses sagedasti esinevaid sõnu, mis olid varasematest loenditest ja ka õpikute tekstist välja jäänud. orpuse põhjal loodud sagedusloendist sõnu sõnaloendisse lisades lähtuti sõnade sagedusjärgust. ui sõna kuulus 500 sagedasema sõna hulka, määrati selle tasemeks 1, kui sõna kuulus 500 kuni 1000 sagedasema sõna hulka, määrati tasemeks 2, kui sõna esinemissagedus oli 1000 kuni 5000, määrati see B1-taseme sõnavara hulka, kui 5000 kuni 10 000, siis määrati see B2-taseme sõnavara hulka, ja kui sagedus oli üle 10 000, määrati see üldjuhul C1-taseme sõnavara hulka. Lõpptulemuseks saadi kõigi tasemete sõnavara suurused, mis on välja toodud allolevas tabelis (iga eelneva taseme sõnavara sisaldub ka järgnevate tasemete sõnaloendites): keeleoskustase sõnu kokku 1 743 2 2005 B1 4455 B2 7685 C1 12 225 okku on määratud ligikaudu 12 000 sõna tasemekohasus. ui tegemist oli mitmetähendusliku sõnaga, siis tähenduste tasemekohasust eraldi ei analüüsitud. amuti ei ole eristatud homonüüme. Loendites on iga sõna juurde märgitud sõnaliik 1. ui sõna kuulub kahte sõnaliiki (nt hea on nii omadussõna kui ka nimisõna), on iga sõnaliigi tasemekohasust analüüsitud eraldi. ii jäi hea 1-taseme sõnaloendisse omadussõnana ja B1-taseme sõnaloendisse nimisõnana. insusliku tüvekujuga sõnad (nt mõlema ja püks), mida kasutatakse üldjuhul mitmuslikuna, on loendis esitatud mitmuse vormis. õnavara esitatakse kolmel viisil: tähestiku järjekorras, sageduse järjekorras, sõnaliikide kaupa. 1 omadussõna; määrsõna; käändumatu omadussõna; I hüüdsõna; sidesõna; kaassõna; põhiarvsõna; järgarvsõna; asesõna; nimisõna; tegusõna; Y lühend. 5
F-väljanne on vormistatud 1. septembril 2018. Loendid saab alla laadida Eesti eele Instituudi kodulehelt aadressil https://www.eki.ee/litsents/. Loendite veebiversioon võib F-väljaandest hilisemate uuenduste tõttu erineda. Loendeid on kasutatud ka eesti keele 1 C1-tasemete sõnavara ja teksti leksikaalse keerukuse hindamise tööriista etlex loomisel http://www.eki.ee/keeletase/. elena allas ja ristina oppel 6
7 õnavara alfabeetilises järjekorras aadress aasta aed aeg aeglane aga ainult aitama aitäh I aken alati algama algus all all alla alla alustama ananass andma apelsin aprill arbuus armastama armastus arst aru saama arvama asi astuma asuma august auto balti banaan bensiin buss detsember diivan direktor dollar dušš edasi eelmine ees ees eesnimi eest eest eesti eestlane ega ehitama eile elama elu ema enne enne e-pood erinev esimene esmaspäev et ette ette euro film firma foto grammatika grupp haige hakkama halb hall halloo I hammas harva hea hele helistama hetk hiina hiir hilja hind hing homme hommik
8 huvi huvitav hästi hääl idee I-kaart iga ikka ilm ilma ilus info informatsioon inglise inimene internet isa ise istuma ja jaa jaanuar jah jahu jalg jalgpall jalgratas jaoks jogurt jooksma jooksul jooma ju juba just jutt juuli juuni juurde juures juust jõgi jälle jänes järel järele järgi järgmine järv jää ka kaart kaasa kaheksa kaheksakümmend kaheksas kaheksasada kaheksateist kahvel kaks kakskümmend kakssada kaksteist kala kallis kana kann kapp kapsas kartul kas kass kasutama kasvama kaua kaudu kauplus kauss keefir keegi keel kell kerge kes keskmine ketšup kevad kiiresti kilo kilomeeter kindel kindlasti king kinni kino kiri kirik kirjutama kitarr kitsas kivi klaas klass klient kodu
9 koer kogu kohal kohal kohe koht kohtuma kohv kohvik kokku kollane kolm kolmapäev kolmas kolmkümmend kolmsada kolmteist konn kontsert kool koos koos kord kord koridor koristama korrus korter korvpall kott kruus kuhu kui kui kuid kuidas kukk kultuur kuni kurk kus kust kuu kuues kuulama kuulma kuus kuuskümmend kuussada kuusteist kõige kõik kõrv kõrval kõrval kõrvale käima käsi käsk köök küll külm kümme kümnes küsima küsimus laev lagi lahti lai laps lapselaps laud laulma laupäev lehm leht leib leidma lendama lennuk liha lihtne lihtsalt liiga liikuma liiter lill lina lind linn loodus loom lubama lugema lugu lukk lumi lusikas lõpetama lõpp lõppema lõuna läbi läbi
10 lühike maa maailm magama mahl mai maja majonees maksma mandariin masin me meel meeldima meeldiv mees meeter meie meri mets miks miljard miljon millal milline mina minema minut mis miski missugune mitte mitu mobiilinumber mootorratas mugav muidugi muna must muusika mõte mõtlema mägi mäng mängima märts mööbel müüja müüma nad naer naerma nagu naine nali neli nelikümmend nelisada neliteist neljapäev neljas nemad nii nimi nina ning noor november nuga null number nurk nutma nõrk nõu nõudma nädal nädalavahetus nägema nägemiseni I nägemist I nägu näitama nüüd odav okei I oktoober olema oluline oma oma onu ootama osa oskama ostma otsima otsustama paar paber padi paistma pakkuma paks palju
11 palju palk pall paluma panema park pass pastakas pastapliiats pea peal peale pealinn peatus pere perekond perekonnanimi pesema pidama pidžaama pidu piim pikk pilet pilt I-kood pirn plaan pliiats pliit pluss pluus poeg poiss politsei pood pool pool porgand praam praegu prantsuse proua pruun pudel puhas puhkus puhul puiestee punane punkt puu puuduma põhi põhjus põrand päev päike päikene pärast pärit olema pühapäev püksid raamat raha rahvas raske ratas reede reis reklaam restoran riik riis rikas roheline rohkem rong roos rootsi rott rumal ruum rääkima sa saama sada sadama sai saksa salat sama seal sealt see sees sees sein seisma seitse seitsekümmend seitsesada seitseteist seitsmes selge
12 sellepärast selline sent seoses september sest siia siil siin siis siit sild silm sina sinine sinna sisse sisse M Y sobima soe sokk sool soome soov soovima sugulane suhkur sukk supp surema surm suu suur suvi sõber sõda sõitma sõna särk söök sööma sügav sügis sündima šokolaad ta taevas taga taga tagasi tahtma taim takso taldrik talv tants tark tass tavaline te teadma teater tee teel tegema teie teine teisipäev tekk tekkima tekst telefon televiisor tema temperatuur tere I terve tervis tervist I tohtima toimuma toit tomat tool tooma tore tort traktor tramm troll T-särk tualett tuba tubli tugev tuhat tulema tuli tulp tume tund tundma turg tuul
13 tõstma tõttu tõusma tädi tähendama täht täna tänav täpselt töö töötama tüdruk tükk tütar ujuma uks uni unustama uskuma uus vaatama vaba vabandama vabandust I vabariik vaene vaevalt vaja vajalik vald vale valge valima valutama vana vanaema vanaisa vanemad vann varsti vastama vastu vastu vastus WC Y veebruar veel vein vend vene venelane vesi viga vihik vihm viies viima viimane viis viiskümmend viissada viisteist viskama vist voodi või või võib-olla võima võimalik võtma võõras võõras väga vähe vähem väike välja väljas värv õde õhk õhtu õige õlu õnnitlema õpetaja õpetama õpik õpilane õppima õu õun ära öö ööpäev üheksa üheksakümmend üheksas üheksasada üheksateist üks üks ükssada üksteist
üldse üle ümber üle üles ütlema 14
15 õnavara sageduse järjekorras andma väga kas minema kuid ütlema veel võtma juba välja uus selline suur nagu teadma hakkama kus mitte hea laps meie sest asi palju miski kaks esimene ära leidma tahtma riik päev iga nad kord töö me kasutama rääkima eest kuidas nägema pärast sama nüüd küll mees panema käima ikka sõna vaatama koht ainult rohkem osa kõige viimane siin elu olema ja see et mina tema kui mis ka saama ning aga aasta oma pidama või kes ta tegema sina nii tulema võima ise kõik teine siis inimene üks aeg
16 ju arvama sa keegi seal küsimus võimalik peale toimuma kokku kirjutama tooma mitu naine just kogu erinev üle tundma üle lihtsalt kolm lugema praegu kell raha maailm vastama väike jaoks vastu käsi ette ega vaja maa elama pakkuma linn viima järgmine tee auto miks mõte läbi aitama maksma edasi ootama koos kodu tagasi enne näitama täna tekkima kool mõtlema nimi kindlasti puhul nädal keel palju soovima kuu kuni oluline miljon lõpp jooksul sõitma pilt silm hind algus ostma hästi hetk järgi kohe milline töötama alati küsima raamat kaasa põhjus eelmine asuma tähendama lubama tund üldse vana oskama vesi muidugi maja euro otsustama mäng all juures
17 vastu üles te valima rahvas mängima otsima algama alustama õige vajalik pea raske liiga juurde eesti pikk teie paluma sisse jutt meeldima kasvama huvi kindel uskuma õppima meel sinna kolmas punkt noor film ema neli abi alla tõttu sööma lõpetama õpetaja vastus kiri kinni selge terve vald sõber kuulma vist tohtima õhtu jälle alla sobima läbi eestlane arv pool pere minut firma eile viis liikuma nõudma ees ilma koer üks jah müüma vähem klient pool soov kaudu kuhu seisma õpilane lugu lihtne info vanemad tänav huvitav isa ilus arst kirik plaan tõusma täpselt toit sealt ehitama tõstma kümme suvi hommik lahti istuma september idee vabariik
18 tugev turg vaba jaanuar juuni politsei keskmine poiss puuduma sündima astuma jalg enne aprill ruum klass märts oktoober palk loom foto leht peal juuli hääl vähe vene detsember viga kiiresti puu mets november tore uks siia tavaline jooksma koos taga poeg muusika halb number nägu veebruar korter kuulama tüdruk tervis ilm kuus valge kust august tekst paistma pood puhas siit must tuba tihti loodus seoses lõppema kõrval kultuur võib-olla tuhat värv meeter selg kevad internet kaart magama soe sõda surm laud kohtuma armastama laul armastus kaua sügis viskama telefon õhk õpetama grupp sellepärast kallis punane hing laev unustama aadress talv tuul perekond sada miljard põhi
19 buss reede laupäev taim dollar meri suu kerge aitäh I surema öö aken sein nõu vend reis masin jooma millal kala päike roheline aru saama tere I teater kilomeeter pühapäev jõgi tükk sees seitse inglise külm kontsert ratas tütar kass helistama lühike lendama hammas tuli mai paber lumi neljas direktor varsti kord homme kaheksa informatsioon esmaspäev reklaam oma kivi lennuk nemad venelane ette aed ees juuksed laulma mägi õde lai nädalavahetus pilet lind väljas neljapäev järv tubli vale korrus taevas järele sisse nurk puhkus kolmapäev teel saksa täht pealinn kõrvale nali liha naerma kott kõht sünnipäev voodi sees teisipäev lõuna piim võõras meeldiv õu temperatuur park köök kauplus
20 mugav muna balti tark kõrv uni prantsuse üheksa pall rong pesema müüja restoran nina õlu sild odav klaas suhkur vihm vein nõrk haige põrand kohv puhkama paks kollane vanaema sügav viies kohal leib sool sinine vaevalt rikas pluss pudel lill sadama jalgpall kohvik käsk söök jää pidu nutma harva kitsas hall sugulane taga kino proua tume kilo tants missugune kartul paar liiter tool vabandama ujuma kapp all rumal vaene kuues pass sent kana jalgratas kleit soome püksid kohal pärit olema reisima lehm õun mööbel king koristama ööpäev hele kurk hiir juust supp särk peatus seitsmes vanaisa nuga mahl hilja müts aeglane tädi kakskümmend sokk lukk tekk
21 pruun salat või onu koridor jahu null bensiin šokolaad takso õpik tomat diivan porgand rott korvpall okei I võõras M Y jaa naer kauss I-kaart lapselaps saabas tass vann WC Y jänes traktor tramm padi kitarr riis lagi valutama tort sai roos taldrik televiisor rootsi mootorratas kaheksas hiina perekonnanimi jogurt kümnes puiestee kolmkümmend banaan üksteist pliit kapsas eest pirn vabandust I lina pliiats troll kõrval e-pood kaksteist kruus üheksas konn dušš pluus viisteist viiskümmend järel siil lusikas tualett praam õnnitlema kukk sall nelikümmend apelsin pastakas kahvel kann vihik eesnimi tervist I T-särk kakssada sukk grammatika arbuus majonees kuuskümmend keefir kolmsada kolmteist mandariin neliteist viissada ananass kuusteist seitsekümmend I-kood halloo I kaheksakümmend
nelisada pidžaama päikene seitseteist pastapliiats üheksasada ketšup mobiilinumber ükssada kaheksateist seitsesada ümber üheksakümmend üheksateist nägemist I kui nägemiseni I kuussada kaheksasada 22
23 imisõnad esmaspäev euro film firma foto grammatika grupp hammas hetk hiir hind hing hommik huvi hääl idee I-kaart ilm info informatsioon inimene internet isa jaanuar jahu jalg jalgpall jalgratas jogurt jutt juuksed juuli juuni juust jõgi jänes järv jää kaart kahvel kala kana kann kapp kapsas kartul kass kauplus kauss keefir keel kell ketšup kevad kilo kilomeeter king kino kiri kirik aadress aasta abi aed aeg aken algus ananass apelsin aprill arbuus armastus arst arv asi august auto banaan bensiin buss detsember diivan direktor dollar dušš eesnimi eestlane elu ema e-pood
24 kitarr kivi klaas klass kleit klient kodu koer koht kohv kohvik kolmapäev konn kontsert kool kord koridor korrus korter korvpall kott kruus kukk kultuur kurk kuu kõht kõrv käsi käsk köök küsimus laev lagi laps lapselaps laud laul laupäev lehm leht leib lennuk liha liiter lill lina lind linn loodus loom lugu lukk lumi lusikas lõpp lõuna maa maailm mahl mai maja majonees mandariin masin meel mees meeter meri mets minut mobiilinumber mootorratas muna muusika mõte mägi mäng märts mööbel müts müüja naer naine nali neljapäev nimi nina november nuga number nurk nõu nädal nädalavahetus nägu oktoober onu osa paar paber padi palk pall park
25 pass pastakas pastapliiats pea pealinn peatus pere perekond perekonnanimi pidžaama pidu piim pilet pilt I-kood pirn plaan pliiats pliit pluss pluus poeg poiss politsei pood pool porgand praam proua pudel puhkus puiestee punkt puu põhi põhjus põrand päev päike päikene pühapäev püksid raamat raha rahvas ratas reede reis reklaam restoran riik riis rong roos rott ruum saabas sai salat sall sein selg sent september siil sild silm sokk sool soov sugulane suhkur sukk supp surm suu suvi sõber sõda sõna särk söök sügis sünnipäev šokolaad taevas taim takso taldrik talv tants tass teater tee teisipäev tekk tekst telefon televiisor temperatuur tervis toit tomat tool tort
26 traktor tramm troll T-särk tualett tuba tuli tund turg tuul tädi täht tänav töö tüdruk tükk tütar uks uni vabariik vald vanaema vanaisa vanemad vann vastus veebruar vein vend venelane vesi viga vihik vihm voodi või võõras värv õde õhk õhtu õlu õpetaja õpik õpilane õu õun öö ööpäev
27 madussõnad meeldiv mugav must noor nõrk odav oluline oma paks pikk pruun puhas punane raske rikas roheline rumal selge sinine soe suur sügav tark tavaline terve tore tubli tugev tume uus vaba vaene vajalik vale valge vana viimane võimalik võõras väike õige aeglane eelmine erinev haige halb hall hea hele huvitav ilus järgmine kallis kerge keskmine kindel kitsas kollane külm lai lihtne lühike
28 Tegusõnad lugema lõpetama lõppema magama maksma meeldima minema mõtlema mängima müüma naerma nutma nõudma nägema näitama olema ootama oskama ostma otsima otsustama paistma pakkuma paluma panema pesema pidama puhkama puuduma pärit olema reisima rääkima saama sadama seisma sobima soovima surema sõitma sööma sündima tahtma teadma tegema tekkima tohtima toimuma tooma tulema tundma tõstma tõusma tähendama töötama ujuma unustama uskuma vaatama vabandama valima aitama algama alustama andma armastama aru saama arvama astuma asuma ehitama elama hakkama helistama istuma jooksma jooma kasutama kasvama kirjutama kohtuma koristama kuulama kuulma käima küsima laulma leidma lendama liikuma lubama
valutama vastama viima viskama võima võtma õnnitlema õpetama õppima ütlema 29
sesõnad iga ise keegi kes kogu kõik ma me meie milline mina mis miski missugune mitu nad nemad oma palju sa sama see selline sina ta te teie tema üks 30
31 rvsõnad kuussada kuusteist kümme kümnes miljard miljon neli nelikümmend nelisada neliteist neljas null pool sada seitse seitsekümmend seitsesada seitseteist seitsmes teine tuhat viies viis viiskümmend viissada viisteist üheksa üheksakümmend üheksas üheksasada üheksateist üks ükssada üksteist esimene kaheksa kaheksakümmend kaheksas kaheksasada kaheksateist kaks kakskümmend kakssada kaksteist kolm kolmas kolmkümmend kolmsada kolmteist kuues kuus kuuskümmend
32 Määrsõnad kinni kohal kohe kokku koos kord kuhu kui kuidas kus kust kõige kõrval kõrvale küll lahti lihtsalt liiga läbi miks millal mitte muidugi nii nüüd palju praegu rohkem seal sealt sees sellepärast siia siin siis siit sinna sisse taga tagasi tihti täna täpselt vaja varsti vastu veel vist võib-olla väga vähe vähem välja väljas ära üldse üle üles ainult alati all alla edasi ees eest ei eile enne ette harva hilja homme hästi ikka jaa jah ju juba just jälle järel järele ka kaasa kas kaua kiiresti kindlasti
aassõnad all alla ees eest enne ette ilma jaoks jooksul juurde juures järgi kaudu kohal koos kuni kõrval läbi peal peale puhul pärast sees seoses sisse taga teel tõttu vastu üle ümber 33
idesõnad aga et ja kui kuid nagu ning sest või 34