Eesti keele kui teise keele sõnavara koolieelikutele

Eesti Keele Instituut Eesti keele kui teise keele sõnavara koolieelikutele Koostanud Reili Argus, Lea Maiberg, Mariana Koho, Jelena Kallas, Kristina Koppel Tallinn 2019

Eesti keele kui teise keele sõnavara koolieelikutele Koostanud Reili Argus, Lea Maiberg, Mariana Koho, Jelena Kallas, Kristina Koppel Tehniline tugi Katrin Tsepelina Küljendanud Merle Moorlat ISBN 978-9985-79-734-1 (pdf) Eesti Keele Instituut, 2019 Raamatu väljaandmist on toetatud Haridus- ja Teadusministeerium. Raamatu veebiversioon on Eesti Keele Instituudi kodulehel http://www.eki.ee/keeletase/lasteaed. PDF on vormistatud 2019. aasta 31. jaanuari seisuga. Veebiversioon võib sellest hilisemate uuenduste tõttu erineda.

Sisukord Eessõna... 4 Sõnavara alfabeetilises järjekorras... 6 Nimisõnad... 18 Omadussõnad... 24 Tegusõnad... 26 Asesõnad... 29 Arvsõnad... 30 Määrsõnad... 31 Kaassõnad... 33 Sidesõnad... 34 Lisa 1. Viisakusvormelid... 35

Eessõna Siinne sõnaloend on koostatud alusharidust omandava keeleõppija vajadusi silmas pidades ja seda sobib kasutada alushariduse õppevara koostamisel. Sõnade valikul on lähtekohaks Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava 1 (RT I 2008, 23, 152) valdkonna Eesti keel kui teine keel õppe- ja kasvatustegevuse sisu ning eeldatavad tulemused. Sõnaloend sisaldab kõnearendusteemadest tulenevalt 3 7-aastaste laste aktiivset (lapsed saavad aru ja oskavad ise kasutada) ja passiivset sõnavara (lapsed saavad aru, kuid ise ei kasuta). Loendi koostamisel on kasutatud järgmisi allikmaterjale: 1) lastekeelekorpuse CHILDES eesti keele alamkorpust 2, 2) Eesti Keele Instituudis koostatud A1-taseme sõnavara loendit täiskasvanutele 3, 3) Haridus- ja Teadusministeeriumi ekspertide Tiina Petersoni ja Viivian Jõemetsa sõnaloendi algset ettepanekut ning 4) eesti keelest erineva kodukeelega laste keeleõppeks välja töötatud materjale lasteaedadele ja õpetajatele 4. Lastekeelekorpuse CHILDES eesti keele alamkorpus sisaldab laste ja vanemate spontaanse kõne lindistusi, mis on tehtud laste jaoks igapäevastes kodustes situatsioonides nagu söömine, mängimine, riietumine jne. Kuna esimese ja teise keele omandamine kulgeb suures osas sarnaselt ning nii nagu ükskeelne, vajab ka kakskeelne laps sellist sõnavara, mis võimaldab suhelda mitteformaalsetes lapsekesksetes igapäevastes situatsioonides, on spontaanse suulise kõne keelematerjal sõnaloendi aluseks sobiv. Sõnaloendi koostamisel lähtuti sõnade valikul peamiselt sellest, mis vanuses laste kõnes teatud sõna korpuses esines ning kui sage see laste ja vanemate keelekasutuses oli. Näiteks kui sõna esines eesti keelt esimese keelena omandavate laste kõnes enne nende kaheaastaseks saamist ja kui see sõna oli alamkorpuses sage, on põhjust arvata, et see sõna on omane lapsekesksetele kõnesituatsioonidele ning see on vajalik ka eesti keelt teise keelena omandavate laste jaoks. Samas on oluline rõhutada, et teise keele õppijate keelekonstruktsioonid on lihtsamad kui esimese keele puhul ja seepärast on sõnaloend väiksemamahulisem kui lapse sõnavara emakeeles. Loendite koostamisel analüüsiti süstemaatiliselt ka temaatilist sõnavara (nt kehaosad, loomad, linnud, toit, transport jmt) ning rühmaruumiga seotud sõnavara (rühmaruumis olevad asjad ja lasteaia tegevustes kasutatavad vahendid), lisati Eesti kultuuri tundmise seisukohalt oluline sõnavara, nt riiklike ja rahvakalendri tähtpäevade ning riigipühade nimetused (jaanipäev, emadepäev, isadepäev, vastlapäev jmt). Suurem osa Eesti lasteaedu on liitunud programmiga Kiusamisest vaba lasteaed ja tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga, mistõttu on siinses sõnaloendis algul raskena tunduvaid sõnu, kuid antud programme kasutades on need vajalikud. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917 (31.01.19) 2 https://childes.talkbank.org/browser/index.php?url=other/estonian/ (31.01.19) 3 http://www.eki.ee/keeletase/#/ (31.01.19) 4 https://www.innove.ee/oppevara-ja-metoodikad/muu-kodukeelega-laps/abimaterjalid-lasteaedadele/ (31.01.19) 4

Loendis on iga sõna juurde märgitud sõnaliik. Kui sõna kuulub kahte sõnaliiki (nt noor on nii kui ka ), analüüsiti iga sõnaliiki eraldi. Nii jäi sõnaloendisse noor na, aga noor na jäi sõnaloendist välja. Ainsusliku tüvekujuga sõnad nt püks, mis esinevad üldjuhul mitmuses (püksid), on loendis antud mitmuse vormis. Loendis on käändsõnadel esitatud ainsuse nimetava ja pöördõnadel ma-tegevusnime vorm. See ei tähenda aga, et lapse kõnes peaks sõna esinema just selles vormis. Näiteks võib sõnast kord laps kasutada esialgu ainult vormi korras ja sõnast õu vormi õues. Sõnavara esitatakse kahel viisil: alfabeetilises järjekorras, sõnaliikide kaupa. Kokku on loendis 1147 sõna. Raamatu lisas on ka valik viisakusvormeleid. PDF-väljaandele lisaks saab loendid alla laadida Eesti Keele Instituudi kodulehelt aadressil https://www.eki.ee/litsents/. Loendit on kasutatud ka tööriista etlex: koolieelikute sõnavara ja teksti leksikaalse keerukuse hindamine 5 arendamisel. Koostajad 5 http://www.eki.ee/keeletase/lasteaed (31.01.19) 5

6 Sõnavara alfabeetilises järjekorras aadress aasta aastaaeg aastane abi aed aeg aeglane aga sidesõna ahi ainult aitama aitäh hüüdsõna aken alati algama algus all all alla alla alumine alustama ananass andeks andma andeks paluma andma apelsin aprill arbuus armastama armastus arst aru saama arutama arv arvama arvutama arvuti ase asi astuma august auk aus auto banaan bensiin buss detsember diivan direktor dušš edasi eelmine ees ees eesnimi eest eest eesti eestlane ehitama ei eile elama elevant elu ema emadepäev emakeel enne enne erinev esik esimene esinema esmaspäev et sidesõna etendus ette ette ettevaatlik euro film foto haige haige haigeks jääma haigla

7 haigus hakkama saama hakkama halb hall halloo hüüdsõna hammas hari harjuma harjutama harjutus harva hea hele helistama hetk hiir hilja hiljaks jääma hirm hirmus hobi hobune hoidma homme hommik homne hoog hoolima hoolitsema hulk hunt huul huulepulk huvitama huvitav häda hädaabi hästi hääl hüppama hüüdma iga igav iialgi ikka ilm ilma ilma ilus ilusti ilves imelik imema imestama ingel inglise inimene internet isa isadepäev ise isegi istuma ja sidesõna jaa jaanipäev jaanuar jagama jah jahe jahu jaksama jalg jalgpall jalgratas jalutama jaoks jogurt jonnima jook jooksma jooma joon joonistama jope juba juht juhtima juhtuma julge julgema jutt jutustama juuksed juuli juuni juurde juures juust jõgi jõud jõudma jõehobu jõulud

8 jõuluvana jälgima jälle jänes järel järele järgi järgmine järjekord järjest järjestama järv jätkama jätma jää jääma ka kaalikas kaamel kaart kaasa kaasas kadripäev kaduma kaebama kael kaelkirjak kaevama kaheksa kaheksakümmend kaheksas kaheksasada kaheksateist kahju kahjuks kahjulik kahvel kaklema kaks kakskümmend kakssada kaksteist kala kallama kallis kammima kampsun kana kann kaotama kapp kapsas karjuma kartma kartul karu kas kask kass kast kastan kastanimuna kasulik kasutama kasvama kasvataja kasvatama katki minema katki tegema katki katkine katma katsuma kaua kaugel kaugele kaugelt kaunis kauss kava keefir keegi keel keelama keerama keeruline keetma keha kelder kelgutama kelk kell kena kerge kes keskel keskel keskmine ketšup kevad kiik kiikuma kiirabi kiire kiiresti

9 kiirustama kiitma kilo kilomeeter kindel kindlasti king kingitus kinkima kinnas kinni panema kinni kino kiri kirik kirjeldama kirjutama kirss kiskuma kitarr kits kitsas kivi klaas klass kleit klots kodu kodune koer kogemata koguma kohal kohal kohe koht kohtuma kohupiim kohv kohvik kokk kokku kole kollane kolm kolmapäev kolmas kolmkümmend kolmsada kolmteist komm komme konn kontrollima kontsert kook kool koos koos koputama kord kord kordama koridor koristama korjama korralik korralikult korras korrus korter kott kraan krokodill kruus kuhu kui kui sidesõna kuidas kuiv kuivatama kuju kukk kukkuma kuni kuningas kurb kuri kurk kus kust kustutama kutsuma kuu kuues kuulama kuulma kuum kuus kuusk kuuskümmend kuussada kuusteist kõhn kõht

10 kõige kõik kõndima kõrge kõrv kõrval kõrval kõrvale kõva kõver käbi käima käituma kärbes käsi käsk käskima käärid köök kühvel kükitama küla külaline külg külm kümme kümnes küsima küsimus laev lagi lahe lahti tegema lahti lai lammas lamp laps lapselaps laskma lasteaed laud laul laulja laulma laupäev lause laut lava leevike lego lehm leht leib leidma lemmik lendama lennujaam lennuk lepatriinu leppima libe libisema liblikas lift liha lihavõtted lihtne liigutama liikuma liiter liiv lill lina lind linn lipp lips loendama loodus loom lootma loss luba lubama lugema lugu luik lukk lumememm lumesõda lumi lumikelluke lusikas luuletus lõhkuma lõhn lõikama lõpetama lõpp lõppema lõuna lõvi läbi läbi

11 lähedal lööma lühike lükkama ma maa maailm maalima maasikas madal magama magus magustoit mahl mai maitse maitsev maitsma maja maksma mandariin mardipäev mari masin me meelde jätma meelde jääma meelde tulema meeldima meeldiv mees meeter meie meri mesi metall mets miks miljon millal milline mina minema minut mis missugune mitte mitu mobiil mootorratas muidugi muna mure muretsema muru must mustikas muusika muutma muutuma mõni mõnikord mõte mõtlema mõõtma mägi mänd mäng mängima mänguasi märg märk märkama märts mööbel mööda möödas mürgine müts müüja müüma naaber nad naer naeratama naeratus naerma nagu sidesõna nahk naine nali naljakas nartsiss neli nelikümmend nelisada neliteist neljapäev neljas nemad nii nimetama nimi nina ning sidesõna

12 noogutama noor november nuga nukk null number nurk nutma nuuskama nuusutama nõrk nõu nõudma nõus olema nõustuma nädal nädalavahetus nägema nägemiseni hüüdsõna nägemist hüüdsõna nägu näitama nööp nöör nüüd ohtlik oja oktoober olema oma oma omama onu ootama orav osa võtma oskama ostma otsima otsustama paar paar paat paber padi paha paistma pakk pakkima pakkuma paks palav paljas palju pall paluma panema pann parandama paras parem park parkla part pastakas pastapliiats pea peal peale pealinn peatama peatus peegel peenike pehme peitma pere perekond perekonnanimi peremees pesema pidama pidžaama pidu pidulik piim piir pikk pilet pilk pill pilt pilv pime pingutama pintsak pipar piparkook pirn pirukas pisar plaan plastiliin pliiats

13 pliit ploom pluss pluus poeg poiss pole politsei politseinik pood pool pool pooleli porgand praam praegu praegune proovima proua pruun pudel puder puhas puhastama puhkama puhkus puhuma punane punkt puu puuduma puudutama puutuma põder põgenema põhi põhjendama põhjus põlema põrand päev päike päikene päkapikk pärast pärast pääsema päästma pääsuke pöörama pühapäev pühkima püksid püsti püüdma raamat raha rahulik rahulikult rahvus rand raputama raske ratas ravima rebane redel reede reegel reis reisima restoran rida riidesse panema riie riietus riik riis riiul rikkuma ring rippuma rivi robot roheline rohi rohkem rong ronima roos roosa rott rukkilill rumal ruum ruut rõngas rõõmus rõõmustama rääkima rühm sa saabas saabuma saama

14 saatma sada sadama sai salat sall sallima sama samasugune sarnane savi seal sealt see seen sees sees segama segamini segi sein seisma seitse seitsekümmend seitsesada seitseteist seitsmes seletama selg selge selgitama sellepärast selline sent september sest sidesõna sibul siduma siia siil siin siis siit sild sile silm sina sinilill sinine sinna sipelgas sirge sisse sisse sobima sobiv soe sokk sool soov soovima soovitama sosistama sportlane sugulane suhkur suhtlema sukkpüksid sulama sundima supp surema suu suur suurepärane suurune suusatama suusk suvi sõber sõbralik sõbrapäev sõda sõitma sõna sõrm särk söök sööma söötma süda sügav sügis sündima sünnipäev süüdistama šampoon šokolaad ta taevas taga taga tagasi tagasihoidlik tahtma

15 taim taipama takso taldrik talu talv tamm tammetõru tants tark tasku tass tavaline te teadma teater tee teema tegelema tegema tegutsema teie teine teine teisipäev tekk tekkima teksad telefon telefoninumber televiisor tema temperatuur terav tere hüüdsõna terve tervis tervislik tervist hüüdsõna tervitama tihane tihti tiiger toetama tohtima toimuma toit tomat tool tooma tore tort traktor tramm trepp troll T-särk tualett tuba tubli tugev tugitool tuhat tulema tuli tulp tume tund tundma turg turnima tuttav tuttavaks saama tutvustama tuul tõeline tõlkima tõmbama tõsine tõstma tõusma tädi tähele panema tähelepanelik tähendama tähistama täht tähtis täis täitma täna tänama tänane tänav täpne täpselt töö töötama tüdruk tühi tükk tütar uisutama ujuma uks

16 ulatama ulatuma uni unustama usaldama uskuma uurima uus vaarikas vaatama vaba vabandama vabandust hüüdsõna vabariik vaene vaevalt vahel vahel vaher vahetama vaidlema vaikima vaikne vaip vaja vajalik vajama valama vale valetama valge valima valmima valmis valus valutama vana vanaema vanaisa vanemad vann vara varsti varvas vasak vasakpoolne vastama vastlapäev vastu vastu vastus WC veebruar veel vend vene venelane vesi viga vihik vihm viies viima viimane viis viisakas viiskümmend viissada viisteist viskama vist voodi voolima või või sidesõna võib-olla võima võimalik võitma võrdlema võtma võõras väga vähe vähem väike välja väljas värv värvima väsima õde õhk õhtu õhuke õige õlg õnnitlema õpetaja õpetama õpik õpilane õppima õu õun

17 ämblik ära minema ära viskama ära äratama ärkama äär öö öökull ööpäev üheksa üheksakümmend üheksas üheksasada üheksateist ühendama üks üks üksi ükskord ükssada üksteist ülane üldse üle üle üles leidma üles otsima üles ülesse üleval üllatama ümber ümber ütlema

18 Nimisõnad eestlane elevant elu ema emadepäev emakeel esik esmaspäev etendus euro film foto haige haigla haigus hammas hari harjutus hetk hiir hirm hobi hobune hommik hoog hulk hunt huul huulepulk häda hädaabi hääl ilm ilves ingel inimene internet isa isadepäev jaanipäev jaanuar jahu jalg jalgpall jalgratas jogurt jook joon jope juht jutt juuksed juuli juuni juust jõehobu jõgi jõud jõulud jõuluvana aadress aasta aastaaeg abi aed aeg ahi aken algus ananass apelsin aprill arbuus armastus arst arv arvuti ase asi august auk auto banaan bensiin buss detsember diivan direktor dušš eesnimi

19 jänes järjekord järv jää kaalikas kaamel kaart kadripäev kael kaelkirjak kahju kahvel kala kampsun kana kann kapp kapsas kartul karu kask kass kast kastan kastanimuna kasvataja kauss kava keefir keel keha kelder kelk kell ketšup kevad kiik kiirabi kilo kilomeeter king kingitus kinnas kino kiri kirik kirss kitarr kits kivi klaas klass kleit klots kodu koer koht kohupiim kohv kohvik kokk kolmapäev komm komme konn kontsert kook kool kord koridor korrus korter kott kraan krokodill kruus kuju kukk kuningas kurk kuu kuusk kõht kõrv käbi kärbes käsi käsk käärid köök kühvel küla külaline külg küsimus laev lagi lammas lamp laps lapselaps lasteaed laud laul laulja

20 laupäev lause laut lava leevike lego lehm leht leib lennujaam lennuk lepatriinu liblikas lift liha lihavõtted liiter liiv lill lina lind linn lipp lips loodus loom loss luba lugu luik lukk lumememm lumesõda lumi lumikelluke lusikas luuletus lõhn lõpp lõuna lõvi maa maailm maasikas magustoit mahl mai maitse maja mandariin mardipäev mari masin mees meeter meri mesi metall mets minut mobiil mootorratas muna mure muru mustikas muusika mõte mägi mänd mäng mänguasi märk märts mööbel müts müüja naaber naer naeratus nahk naine nali nartsiss neljapäev nimi nina november nuga nukk number nurk nõu nädal nädalavahetus nägu nööp nöör oja oktoober onu orav paar paat paber

21 padi pakk pall pann park parkla part pastakas pastapliiats pea pealinn peatus peegel pere perekond perekonnanimi peremees pidžaama pidu piim piir pilet pilk pill pilt pilv pintsak pipar piparkook pirn pirukas pisar plaan plastiliin pliiats pliit ploom pluss pluus poeg poiss politsei politseinik pood pool porgand praam proua pudel puder puhkus punkt puu põder põhi põhjus põrand päev päike päikene päkapikk pääsuke pühapäev püksid raamat raha rahvus rand ratas rebane redel reede reegel reis restoran rida riie riietus riik riis riiul ring rivi robot rohi rong roos rott rukkilill ruum ruut rõngas rühm saabas sai salat sall savi seen sein selg sent september sibul siil

22 sild silm sinilill sipelgas sokk sool soov sportlane sugulane suhkur sukkpüksid supp suu suusk suvi sõber sõbrapäev sõda sõna sõrm särk söök süda sügis sünnipäev šampoon šokolaad taevas taim takso taldrik talu talv tamm tammetõru tants tasku tass teater tee teema teisipäev tekk teksad telefon telefoninumber televiisor temperatuur tervis tihane tiiger toit tomat tool tort traktor tramm trepp troll T-särk tualett tuba tugitool tuli tulp tund turg tuul tädi täht tänav töö tüdruk tükk tütar uks uni vaarikas vabariik vaher vaip vanaema vanaisa vanemad vann varvas vastlapäev vastus WC veebruar vend venelane vesi viga vihik vihm voodi või värv õde õhk õhtu õlg õpetaja õpik

õpilane õu õun ämblik äär öö öökull ööpäev ülane 23

24 Omadussõnad kerge keskmine kiire kindel kitsas kodune kole kollane korralik korras kuiv kurb kuri kuum kõhn kõrge kõva kõver külm lahe lai lemmik libe lihtne lühike madal magus maitsev meeldiv must märg mürgine naljakas noor nõrk ohtlik oma paha paks palav paljas paras parem peenike pehme pidulik pikk pime praegune pruun puhas punane rahulik raske roheline roosa rumal rõõmus sarnane selge aastane aeglane alumine aus eelmine eesti erinev ettevaatlik haige halb hall hea hele hirmus homne huvitav igav ilus imelik inglise jahe julge järgmine kahjulik kallis kasulik katkine kaunis keeruline kena

sile sinine sirge sobiv soe suur suurepärane suurune sõbralik sügav tagasihoidlik tark tavaline terav terve tervislik tore tubli tugev tume tuttav tõeline tõsine tähelepanelik tähtis tänane täpne tühi uus vaba vaene vaikne vajalik vale valge valus vana vasak vasakpoolne vene viimane viisakas võimalik võõras väike õhuke õige 25

26 Tegusõnad istuma jagama jaksama jalutama jonnima jooksma jooma joonistama juhtima juhtuma julgema jutustama jõudma jälgima järjestama jätkama jätma jääma kaduma kaebama kaevama kaklema kallama kammima kaotama karjuma kartma kasutama kasvama kasvatama katki minema katki tegema katma katsuma keelama keerama keetma kelgutama kiikuma kiirustama kiitma kinkima kinni panema kirjeldama kirjutama kiskuma koguma kohtuma kontrollima koputama kordama koristama korjama kuivatama kukkuma kustutama kutsuma kuulama kuulma kõndima aitama algama alustama andeks andma andeks paluma andma armastama aru saama arutama arvama arvutama astuma ehitama elama esinema haigeks jääma hakkama hakkama saama harjuma harjutama helistama hiljaks jääma hoidma hoolima hoolitsema huvitama hüppama hüüdma imema imestama

27 käima käituma käskima kükitama küsima lahti tegema laskma laulma leidma lendama leppima libisema liigutama liikuma loendama lootma lubama lugema lõhkuma lõikama lõpetama lõppema lööma lükkama maalima magama maitsma maksma meelde jätma meelde jääma meelde tulema meeldima minema muretsema muutma muutuma mõtlema mõõtma mängima märkama müüma naeratama naerma nimetama noogutama nutma nuuskama nuusutama nõudma nõus olema nõustuma nägema näitama olema omama ootama osa võtma oskama ostma otsima otsustama paistma pakkima pakkuma paluma panema parandama peatama peitma pesema pidama pingutama pole proovima puhastama puhkama puhuma puuduma puudutama puutuma põgenema põhjendama põlema pääsema päästma pöörama pühkima püüdma raputama ravima reisima riidesse panema rikkuma rippuma ronima rõõmustama rääkima saabuma saama saatma sadama sallima segama seisma seletama

28 selgitama siduma sobima soovima soovitama sosistama suhtlema sulama sundima surema suusatama sõitma sööma söötma sündima süüdistama tahtma taipama teadma tegelema tegema tegutsema tekkima tervitama toetama tohtima toimuma tooma tulema tundma turnima tuttavaks saama tutvustama tõlkima tõmbama tõstma tõusma tähele panema tähendama tähistama täitma tänama töötama uisutama ujuma ulatama ulatuma unustama usaldama uskuma uurima vaatama vabandama vahetama vaidlema vaikima vajama valama valetama valima valmima valutama vastama viima viskama voolima võima võitma võrdlema võtma värvima väsima õnnitlema õpetama õppima ära minema ära viskama äratama ärkama ühendama üles leidma üles otsima üllatama ütlema

Asesõnad iga ise keegi kes kõik ma me meie milline mina mis missugune mitu mõni nad nemad oma paar sa sama samasugune see selline sina ta te teie teine tema üks 29

30 Arvsõnad kuuskümmend kuussada kuusteist kümme kümnes miljon neli nelikümmend nelisada neliteist neljas null pool sada seitse seitsekümmend seitsesada seitseteist seitsmes teine tuhat viies viis viiskümmend viissada viisteist üheksa üheksakümmend üheksas üheksasada üheksateist üks ükssada üksteist esimene kaheksa kaheksakümmend kaheksas kaheksasada kaheksateist kaks kakskümmend kakssada kaksteist kolm kolmas kolmkümmend kolmsada kolmteist kuues kuus

31 Määrsõnad ainult alati all alla edasi ees eest ei eile enne ette harva hilja homme hästi iialgi ikka ilma ilusti isegi jaa jah juba jälle järel järele järjest ka kaasa kaasas kahjuks kas katki kaua kaugel kaugele kaugelt keskel kiiresti kindlasti kinni kogemata kohal kohe kokku koos kord korralikult kuhu kui kuidas kus kust kõige kõrval kõrvale lahti läbi lähedal miks millal mitte muidugi mõnikord mööda möödas nii nüüd palju pooleli praegu pärast püsti rahulikult rohkem seal sealt sees segamini segi sellepärast siia siin siis siit sinna sisse taga tagasi tihti

täis täna täpselt vaevalt vahel vaja valmis vara varsti vastu veel vist võib-olla väga vähe vähem välja väljas ära üksi ükskord üldse üle üles ülesse üleval ümber 32

Kaassõnad all alla ees eest enne ette ilma jaoks juurde juures järgi keskel kohal koos kuni kõrval läbi peal peale pärast sees sisse taga vahel vastu üle ümber 33

Sidesõnad aga et ja kui nagu ning sest või 34

Lisa 1. Viisakusvormelid Tere! Tervist! Tere hommikust! Tere päevast! Tere õhtust! Kuidas elad? Kuidas läheb? Head aega! Nägemiseni! Nägemist! Kohtumiseni! Homseni! Head õhtut! Head ööd! Vabandust! Palun vabandust! Palun andeks! Anna (mulle) andeks. Pole viga. Aitäh! Suur tänu! Tänan. Palun! Palju õnne! Häid jõule! Head uut aastat! Häid pühi! Head isu! 35