3.1. LOODUSE KOOSTISOSAD

Seotud dokumendid
8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette

Tallinna Reaalkool Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, m

Geograafia 8

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Geograafia Õppeaine: Geograafia Klass: 8. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1 tund nädalas, kokku

Microsoft Word - Õppeprotsess_8_klass.doc

ARE KOOLI geograafia ainekava Õpetajad Leelo Lusik GEOGRAAFIA 7. klass Õppesisu ja - tegevus 1. KAARDIÕPETUS (18 tundi) Maa kuju ja suurus. Kaartide m

(Microsoft Word - 8klass_ing_sport_\374ld.doc)

Microsoft Word - Geograafia_8kl.doc

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassi

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K

Tallinna Südalinna Kool Õppeaine: Geograafia Klass: 7. klass Tundide arv nädalas: 2 Õppesisu: KAARDIÕPETUS Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus j

GEOGRAAFIA AINEKAVA KLASSILE Nädalatunde klassiti Õppeaine 7. kl 8. kl 9. kl Kokku Geograafia Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli geog

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

moonika Nerman ene Viilma loodusõpetuse tööraamat IV KlassIle 2. osa

VÄLISTEGURID veebruar 2014

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

PowerPoint Presentation

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

tallinn arvudes 2003.indd

Geograafia ainekava

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31

seletus 2 (2)

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

Sõnajalad

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Geograafia ainekava Õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes Kaardiõpetus Õpitulemused Õpilane: leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist n

Miksikese_e_tanukiri_2017_sugissprint_klassid_2

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

01_loomade tundmaõppimine

Kool _________________________

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

III kooliaste

Fyysika 8(kodune).indd

A.Kitzbergi nimeline Gümnaasium Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja prots

Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- j

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1

Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- j

Mee kvaliteet

Septik

4

Tallinn

2.3. Geograafia Õppeaine kirjeldus Geograafia on integreeritud õppeaine, mis kuulub nii loodus- (loodusgeograafia) kui ka sotsiaalteaduste (ini

NR-2.CDR

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Loodusõpetuse ainekava 5

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

(Microsoft Word - 4_GEOGRAAFIA AINEKAVA P\325HIKOOLILE.doc)

Untitled-2

Kiekim mees kirjeldus.docx

VL1_praks2_2009s

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene

Microsoft Word - geograafia ainekava 2015.doc

PowerPoint Presentation

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained

Praks 1

Käesolev joonis on Kuubik Projekt OÜ intellektuaalne omand. Joonise muutmine ja mittesihtotstarbeline kasutamine autori loata keelatud. Preet Russak t

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Kuidas ärgitada loovust?

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Tööplaan 9. kl õpik

est_002575_DM-FC indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

B120_10 estonian.cdr

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1

HWU_AccountingAdvanced_October2006_EST

Microsoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Slide 1

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodustea

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

Koolieksami näidistöö ajalugu.

Suira käitlemine

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

PowerPoint Presentation

Väljavõte:

3.1. LOODUSE KOOSTISOSAD Meid ümbritseb loodus. Looduse moodustavad veekogud, taimed, loomad, muld, maapind, õhk. Ka inimene on looduse osa. MÕTLE JA ARUTLE! Vaata skeemi. Nimeta looduse koostisosad. LOOMAD ÕHK TAIMED INIMESED VESI MULD MAAPIND Kõik looduse osad on omavahel seotud. Nii vajavad loomad taimi toiduks, õhku hingamiseks, vett joomiseks. Maapinnal või mullas saavad paljud loomad endale pesapaiga. Koduloomad vajavad inimeste hoolitsust.

III OSA 3. PEATÜKK 107 ÜLESANNE 1 Vaatle mõistekaarti. Arutle klassis koos õpetajaga: 1) kuidas on seotud inimesed ja õhk? 2) kuidas on seotud muld ja taimed? 3) kuidas on seotud loomad ja vesi? 4) kuidas mõjutavad taimed loomi? 5) mis seos on maapinnal ja inimestel? 6) mida saavad inimesed loomadelt? 7) milliseid seoseid pole nooltega märgitud? Soojusvöötmed Päike soojendab ja valgustab maapinda erinevalt. Päikesekiirguse hulga järgi eristatakse maakeral soojusvöötmeid. Kõige rohkem päikest saab ekvaatori ümbrus. Seal on palavvööde. Kõige vähem aga pooluste ümbrus. Seal on külmvööde. Palavvöötme ja külmvöötme vahele jääb parasvööde. Soojusvöötmete piirideks on tinglikult märgitud polaar- ja pöörijooned. Need on kaardile märgitud katkendjoontega rööbikud. Vaatle joonist. Leia soojusvöötmed. põhjapoolus põhja-külmvööde põhja-polaarjoon põhja-parasvööde palavvööde lõuna-parasvööde põhja-pöörijoon ekvaator lõuna-pöörijoon lõuna-külmvööde lõuna-polaarjoon lõunapoolus Leia gloobuselt ekvaator, pöörijooned ja poolused. Leia kaardilt ekvaator, pöörijooned ja poolused.

108 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE Palavvööde Palavvöö ehk palavvööde asub ümber ekvaatori põhja-pöörijoone ja lõuna-pöörijoone vahel. Päike paistab seal kõrgelt. Mida kõrgemalt päike paistab, seda soojem on õhk. Terve aasta on seal õhutemperatuur tavaliselt 25 30 C. Päev ja öö on peaaegu ühepikkused. Palavvöötmes esineb ainult üks aastaaeg. Ümber ekvaatori sajab palju. Mis aastaaeg palavvöötmes pidevalt on? Parasvööde Parasvöö ehk parasvööde asub suures osas pöörijoone ja polaarjoone vahel. Põhjapoolkeral on põhja-parasvööde. See asub põhja-pöörijoone ja põhja-polaarjoone vahel. Lõunapoolkeral asub lõuna-parasvööde. Lõuna-parasvööde asub lõuna-pöörijoone ja lõuna-polaarjoone vahelisel alal. Ka meie elame parasvöötmes. Kas Eesti asub põhja-parasvöötmes või lõuna-parasvöötmes? Parasvöötmes esineb neli aastaaega. Kuidas nimetatakse aastaaega talve ja suve vahel? Kuidas nimetatakse aastaaega suve ja talve vahel?

III OSA 3. PEATÜKK 109 Parasvöötmele on iseloomulikud lääne poolt puhuvad tuuled. Läänetuuled toovad ookeanilt kaasa niiskust ja jahedust. Sageli sajab vihma just ookeani ääres. Mida kaugemale sisemaale minna, seda kuivemaks muutub kliima. Parasvöötme sügisene mets Talvel on sisemaal väga külm. Suvel aga on palav. Seega on õhutemperatuuri kõikumine parasvöötme sisealadel suur. Missugune aastaaeg sulle kõige rohkem meeldib? Põhjenda oma valikut! Külmvööde Külmvöö ehk külmvööde laiub poolustest polaarjoonteni. Põhjapooluse ümber asub põhja-külmvööde. See ulatub kuni põhja-polaarjooneni. Lõuna-külmvööde asub ümber lõunapooluse kuni lõuna-polaarjooneni. Päike paistab külmvöötmes madalalt. Mida madalamalt päike paistab, seda külmem on õhk. Osa aastast ei tõusegi päike üle silmapiiri. Sel ajal esineb külmvöötmes polaar-öö. Kogu aeg on pime. Polaaröö ajal on väga külm. Siis langeb õhutemperatuur isegi kuni 70 kraadini. Polaaröö ajal ei tõusegi päike üle silmapiiri. Polaar-päeva ajal on päike madalal. Kogu aeg on valge.

110 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE Õhutemperatuur on pidevalt madal. Ainult mere ääres võib õhutemperatuur vahel tõusta paar kraadi üle 0 kraadi C. Seetõttu ei sulagi lumi ära. Külmvöötmes esineb igilumi ja jää. Külmvöötmes sajab vähe. Mis aastaajad esinevad külmvöötmes? Arutlege klassis. ÜLESANNE 2 1. Leia, märgi ja värvi palavvööde kontuurkaardil. 2. Leia, märgi ja värvi põhja-parasvööde ja lõunaparasvööde kontuurkaardil. 3. Leia, märgi ja värvi põhja-külmvööde ja lõunakülmvööde kontuurkaardil.

III OSA 3. PEATÜKK 111 ÜLESANNE 3 1. Võrdle soojusvöötmeid. Märgi sobiv tunnus õigesse veergu. Palavvööde Parasvööde Külmvööde esineb kaks aastaaega esineb üks aastaaeg esineb neli aastaaega mõõdukas õhutemperatuur väga pikk talv pidev suvi sajab vähe sajab palju sajab piisavalt päike paistab kõrgelt esineb polaarpäev puhuvad läänetuuled 2. Loe külmvöötme tunnused veel kord üle. Loe parasvöötme tunnused veel kord üle. Loe palavvöötme tunnused veel kord üle.

112 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE Loodusvööndid Külmvööde, parasvööde ja palavvööde jagunevad omakorda loodusvöönditeks. Loodusvööndid erinevad üksteisest kliima, taimestiku, loomastiku, ka inimeste tegevuse poolest. Maakeral esinevad järgmised loodusvööndid: külmvöötmes jäävöönd tundrad parasvöötmes okasmetsad sega- ja lehtmetsad rohtlad vahemerelised metsad ja põõsastikud palavvöötmes kõrbed savannid ekvatoriaalsed vihmametsad

III OSA 3. PEATÜKK 113 Loodusvööndite kaart jäävöönd tundra okasmets sega- ja lehtmets rohtla vahemereline mets ja põõsastik kõrb savann (ekvatoriaalne) vihmamets kõrgmäestik Leia kaardilt, millises loodusvööndis asub Eesti. Mereline ja mandriline kliima Maa-ala kliima sõltub selle koha asendist mere suhtes. Eriti on seda märgata parasvöötmes. Parasvöötmes on valitsevateks tuulteks läänetuuled. See tähendab, et aasta jooksul puhub kõige rohkem tuuli lääne poolt. Kõige rohkem on merelt puhuvate tuulte mõju tunda LääneEuroopas Iirimaal, Suurbritannias jt riikides. Lääne-Euroopas sajab palju. Suvel on neis kohtades jahe ja niiske. Talvel on mere ääres pehmem ilm, lund on seal vähe, tihti esineb sula ja udu. Sellist kliimat nimetatakse mereliseks kliimaks.

114 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE Ida suunas liikudes mere mõju kliimale väheneb. Ookeanist kaugemal sisemaal sajab vähem kui ookeani-äärsetes kohtades. Suvel on seal soojem ja talvel külmem kui mere ääres. Sellist kliimat nimetatakse mandriliseks kliimaks. ÜLESANNE 4 1. Võrdle merelist ja mandrilist kliimat. Märgi tabelis sobivasse lahtrisse ristike. Tunnus Mereline kliima Mandriline kliima Merele lähedastel aladel Merest kaugetel aladel (sisemaal) Valitsevad läänetuuled Sajab vähe Sajab palju Talvel on külm ja kuiv Talvel on sula ja niiske Suvel on jahe ja niiske Suvel on soe 2. Mis iseloomustab merelist kliimat? Loe merelise kliima tunnused veel kord üle.

III OSA 3. PEATÜKK 115 3. Mis iseloomustab mandrilist kliimat? Loe mandrilise kliima tunnused veel kord üle. Arutle, milline kliima on Eestis. ÜLESANNE 5 Vaata pilte, loe sõnad. Tuleta meelde sõnade tähendused. Jooni igale pildile vastav 1) soojusvööde ja 2) kliimatüüp. 1) palavvööde parasvööde külmvööde 2) mereline kliima mandriline kliima 1) palavvööde parasvööde külmvööde 2) mereline kliima mandriline kliima 1) palavvööde parasvööde külmvööde 2) mereline kliima mandriline kliima 1) palavvööde parasvööde külmvööde 2) mereline kliima mandriline kliima Põhjenda valikuid. Arutage koos õpetajaga.

116 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE * Kliimadiagrammide lugemine Mingi piirkonna kliima iseloomustamiseks koostatakse kliima-diagramm. See koosneb alumisest joonest ja vasakust ning paremast teljest. Alumisele joonele märgitakse kuude nimetused. Need märgitakse kas kuu nimetuse esitähega või rooma numbriga. Vasakpoolsele teljele märgitakse õhutemperatuurid kraadides. Üleval telje otsas on kraadi tähis. Kõige enne on alati vaja leida 0 kraadi tähis. 0 kraadist ülespoole on märgitud soojakraadid (plusskraadid). 0 kraadist allapoole märgitakse külmakraadid (miinus)märgiga. Iga kuu keskmine õhutemperatuur märgitakse punktiga kuu nimetuse juurde. Kõikide kuude temperatuuri-näidud ühendatakse on hea näha, kui palju õhutemperatuur aasta jooksul muutub. õhutemperatuur kraadides keskmine sademete hulk aastas õhutemperatuuri joon 20 15 10 5 0-5 -10-15 -20 200 150 100 50 sademete hulk millimeetrites keskmine õhutemperatuur aastas sademete tulbad -25 0 kuud aastas Vaata Tartu kliimadiagrammi. Leia juulikuu keskmine õhutemperatuur. Leia veebruarikuu keskmine õhutemperatuur.

III OSA 3. PEATÜKK 117 Vaja on teada saada ka sademete hulka. Sademete hulk märgitakse diagrammis tulbana kuu nimetuse kohal. Parempoolse telje ülemises otsas on märgitud sademete mõõtühik: millimeetrid (mm). Nii on hea näha, kui palju sademeid mingis kuus esineb. Vaata Tartu kliimadiagrammi. Leia augustikuu sademete hulk. Leia märtsikuu sademete hulk. Kliimadiagrammide lugemisel pead jälgima, mis teljel on märgitud õhutemperatuur, mis teljel sademete hulk. Erinevatel kliimadiagrammidel võivad teljed olla vahetatud vasakul on siis sademete hulk, aga paremal õhutemperatuur. Kava kliimadiagrammi lugemiseks: 1. Leia kõige soojem kuu. Leia kõige soojema kuu keskmine õhutemperatuur. 2. Leia kõige külmem kuu. Leia kõige külmema kuu keskmine õhutemperatuur. 3. Mis kuudel sajab kõige rohkem? Mis kuudel sajab kõige vähem? 4. Mis aastaajal sajab kõige rohkem? Mis aastaajal sajab kõige vähem? 5. Arvuta sademete hulk aastas (kui ei ole juba diagrammil eraldi välja toodud). 6. Võrdle näitu Eesti keskmise sademete hulgaga. (Eestis sajab aastas keskmiselt 550 750 mm).

118 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE *ÜLESANNE 6 1. Vaatle kliimadiagramme Euroopas Iirimaa pealinnas Dublinis ja Aasias Mongoolia pealinnas Ulaanbaataris. C 35 30 25 20 15 10 5 0-5 -10-15 -20-25 -30 Dublin (93 m) 735 mm mm mm 256 mm C 500 500 35 30 450 450 25 400 350 400 350 20 15 10 300 300 5 250 250 0 200 150 200 150-5 -10-15 100 100-20 50 50-25 0 0-30 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Ulaanbaatar (1338 m) J V M A M J J A S O N D 1) Leia kaardilt Dublin. 2) Vaata Dublini kliimadiagrammi. Täida tabelid. Kirjelda. 3) Leia kaardilt Ulaanbaatar. 4) Vaata Ulaanbaatari kliimadiagrammi. Täida tabelid. Kirjelda. Temperatuur Dublin Ulaanbaatar Kõige soojem kuu Kõige soojema kuu õhutemperatuur C C Kõige külmem kuu Kõige külmema kuu õhutemperatuur C C

III OSA 3. PEATÜKK 119 Näitaja Dublin Ulaanbaatar Millal sajab (jooni õige vastus) iga kuu peamiselt suvel ainult talvekuudel iga kuu peamiselt suvel ainult talvekuudel Kõige rohkem sajab kuus mm kuus mm 2. Võrdle Dublini ja Ulaanbaatari kliimat. Suvel on soojem mere ääres Dublinis sisemaal Ulaanbaataris. Talvel on külmem mere ääres Dublinis sisemaal Ulaanbaataris. Sajab rohkem mere ääres Dublinis sisemaal Ulaanbaataris.