JAAN PÕDRA MEES, KELLE LIPUKIRJAKS ON M!TTE SÕNAD, VAID TEOD" 5y. X/9X0 V Ta m tmekülgs^yd tsa^fni ;ed, elukogemused ja kodu- ja välisrr äull ekud on rikkalikuks materjaliks uue Põhiseaduse ohiseaduse vä jatöötamisel Rahvuskogus. Vt-nLW Jaan Põdra on mees meie hulgast, kes on jäänud meie keskele.
Milleks vaiame põhiseaduse muutmist ja Rahvuskogu? Põhiseaduse muutmise vajadus kerkis üles seepärast, et Eesti Vabariigi loomisel Asutava Kogu poolt rutuga valmistatud ju vastuvõetud põhiseadusega oli antud seadusandlikule võimule, s. o. Riigikogule selline võimuküllus, et täidesaatev võim, s. o. Valitsus muutus Riigikogu mängukanniks. Rahulik ja ülesehitav riigi valitsemine osutus võimatuks. 1933. a. rahvahääletusel vastuvõetud uus põhiseadus paiskas võimujaotuse raskuspunkti teise äärmusse : Riigivanemale, kui täidesaatva võimu esindajale, anti peaaegu piiramatu võimuküllus, seadusandliku võimu tegevusvõimalusi aga vähendati äärmuseni. Riigivanem härra K. Päts, kui täidesaatva võimu otsene teostaja, leidis, et Eesti Vabariigi rahuliku arengu kindlustamiseks on hädavajalik võimuvahekordade tasakaalustamine. Käesoleva aasta jaanuaris esitati Riigivanema poolt rahvale otsustamiseks põhiseaduse parandamise ja selleks Rahvuskogu kokkukutsumise küsimus. 23., 24. ja 25. veebruaril 1936. a. korraldatud rahvahääletusel Eesti rahvas otsustas: 1) anda Riigivanemale volitus kutsuda kokku Rahvuskogu, kelle ülesandeks on võtta vastu vaja
likud parandused maksvas Põhiseaduses või vajaduse korral töötada välja ja võtta vastu uus Põhiseadus; 2) Põhiseaduse parandamisel või uue väljatöötamisel Rahvuskogul tuleb võtta juhtnööriks, et Eesti jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes ja et Eesti riiki juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl; 3) volitada Rahvuskogu võtma vastu Põhiseaduse elluviimiseks vajalikke seadusi. Rahvuskogu koosneb kahest kojast. Esimesel kojal on 80 liiget, kes valitakse rahva poolt üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletusel isikuvalimise põhimõtte alusel. Rahvuskogu teine koda, millel on 40 liiget, koosneb kohtute, omavalitsuste, majanduslike ja kutsete omavalitsuste (kodade), vähemusrahvaste, ülikoolide, kaitseliidu ja kirikute esindajatest ja kümnest Riigivanema poolt määratavast liikmest. Rahvuskogu esimene ja teine koda töötavad eraldi. Kui nende vahel tekivad lahkuminekud ja nende kooskõlastamine teisiti ei anna tagajärgi, siis moodustavad mõlemad kojad Rahvuskogu üldkoosoleku, kus küsimus otsustatakse häälteenamusega. Rahvuskogu peab lõpetama temale pandud ülesanded kuue kuu jooksul, arvates tema kokkuastumisest. Rahvuskogu liikmed palka ei saa. Rahvuskogu esimese koja liikmete valimised toimuvad 12., 13. ja 14. detsembril 1936. a. Riigivanem kutsub rahvast, kui kõrgeima võimu kandjat riigis, saatma oma esindajaina Rahvuskogusse õrna paremaid poegi, kes paneksid Eesti riigile tugevad ja püsivad alused. Põhiseaduse väljatöötamiseks vajatakse asjatundjaid, teovõimsaid, tarku töömehi, kellel on teoreetiliste teadmiste kõrval küllaldaselt praktilisi elukogemusi ühiskondliku töö korraldamisel, kes tun
nevad mitmekülgselt rahva elu ja vajadusi, ja kelle oskusist ja võimeist kõnelevad nende teod. 61. valimisringkonnas, kuhu kuuluvad Kõo, Kabala, Imavere, Adavere ja Rutikvere vallad, organisatsioonide esindajaist koosnev seltskondlik komitee seadis üles enda algatusel ja üksmeelselt Rahvuskogu liikme kandidaadiks JAAN PÕDRA. Komitee leidis, põhjalikul ja kainel kaalutlusel, et tema on selleks sobivaim isik, kes on võitnud üldise tunnustuse ja lugupidamise, mitte ainult oma kodukihelkonnas, vaid kogu Eestis. JAAN PÕDRA ELUKÄIGUST JA TÖÖST. Jaan Põdra on luu meie luust ja liha meie lihast. Ta on võrsunud meie eneste hulgast ja jäänud meie keskele. Sündinud 1894. a. ja üles kasvanud põlises põllupidajate peres, Kabala vallas, Vanatoa talus. Õppinud kohalikus ministeeriumikoolis ja omandanud kutsehariduse Tallinna Kaubanduskoolis. Hiljem enda teadmisi täiendanud töö kõrval, omandades sel teel peale rohkete teadmiste ka mitmed võõrkeeled, milliste oskus on andnud talle võimaluse arvukatel välismaal viibimistel õppida ligemalt tundma välismaade elamistingimusi, ja puutudes kokku sealsete valitsusasutustega on tutvunud nende korra ja asjaajamisega. Neil käikudel ta on eriti süvenenud põllumajandusse ning ühistegelistesse aladesse Taanis, Saksas, Rootsis, Inglismaal, Ungaris, Tšehhoslovakkias, Soomes j. m.
Jaan Põdra on juba hulk aastaid rühkinud teha tööd koos meiega, pannes väsimata töömehena käed külge kõikjal, kus seda on olnud vaja. Ta on olnud kaastegev paljude Pilistvere-Võhma ühistegelike ja kultuuriliste organisatsioonide ellukutsumisel ja juhtimisel, jätkates oma kaastööd reas asutustes; nii on tema praegu Eksporttapamaja juhatuse esimees, Rahvamaja juhatuse liige, Majandusühisuse nõukogu liige j. m. Oma rahuliku ja lepliku, kuid kindla iseloomuga, oma asjatundlikkuse ja ettenägelikkusega ta on aidanud õieti lahendada paljud rasked küsimused ja kõrvaldanud esilekerkinud lahkhelid. Püüdes ajal, mil meil valitsesid erakondlikud tülid ja vaenuõhutamine, olla tasakaalustajaks ja koostöö süvendajaks. Oleme valinud teda mitmetesse asutustesse juhtivatele kohtadele ja oleme näinud tema töö tulemusi. Oma suure korraldusvõimega on ta mõjuvalt aidanud kaasa selleks, et Pilistvere-Võhma ühisettevõtted on kujunenud musterasutusteks, mida käiakse vaatamas kodu- ja välismaalt, ja kust saadakse õpetust ja julgustust. Rakendades maailmasõjas ohvitserina saadud kogemusi, Jaan Põdra juba okupatsiooni ajal oli aktiivsemaid kaitseliidu organiseerijaid. Pilistvere malevkonna esimese pealikuna ta teostas vastutavaid ülesandeid Eesti riikliku korra elluviimiseks. Pärast 1. detsembrit 1924. a. on tema agaramaid kaitseliidu uuesti organiseerijaid, ja Pilistvere malevkonna pealik 1924. a. kuni 1929. a. Praegu kaitseliidu Toompea malevkonna pataljoni pealik. Vabadussõja ajal Jaan
Põdra teenis Eesti rahvaväes ohvitserina, täites mitmeid ülesandeid, olles vabadussõja lõpul Viljandi- Pärnu kooliõpilaste pataljoni ülem. Kodukihelkonnast, Võhma Majandusühisuse juhtimiselt kutsutakse Jaan Põdra 1929. a. üleriikliku rahva ühisettevõtte ETK juhatajaks. Oma harukordsete majandusmehe võimetega on tema aidanud arendada ETK meie võimsamaks ühisettevõtteks. Samuti kui majandusalal, on tema meie ühistegevuse vaimliste sihtide taotlejaks ja arendajaks, olles uue ühistegevuse vaimse keskkoha Ühistegevuskoja juhatuse liige. Meie ühistegevuse ja majanduselu korraldamise küsimused on leidnud Jaan Põdra poolt järjekindlat käsitamist ajakirjanduses. Oma ettepanekuis, mis tema poolt on tehtud mitmesugustel nõupidamistel, koosolekutel ja ajakirjandmises, on ta toonud esile rohkesti uusi mõtteid, mis on äratanud alati tähelepanu ja rakendamist. Juba aastaid Jaan Põdra on olnud meie majanduse rahvustamise mõtte eestvõitlejaid, kuna, kahjuks, suur osa meie kaubandus- ja tööstusettevõtteid on veel võõraste kätes ja neis valitseb võõras vaim. Tema lipukirjaks on: Eesti majandusettevõtted Eesti rahva teenistusse, ja neid juhtigu Eesti mehed! Tundes, et praegust ebaloomulikku olukorda saab mõjutada vaid rahvusliku tööstuse organiseerimisega, on ta juba aastaid teinud suuri pingutusi rahva omatööstuse arendamisel. Ühistegelik omatööstus tema juhtimisel on tõusnud mõne aasta jooksul väljapaistvale kohale meie majanduselus.
Meie kaubavahetuse korraldamisel teiste riikidega on Jaan Põdral silmapaistvaid teeneid. Tuntud ja hinnatava majandusmehena on tema korduvalt võtnud osa välismaades lepingute sõlmimisest. Täit tunnustust väärib tema töö meie põllumajanduse ekspordi (sigade ja lihasaaduste, või, kanamunade jne.) arendamisel, eriti Inglismaal. Kaubanduslike küsimuste korraldamisel ta on osanud luua isiklikke sõprussidemeid teiste maade mõjuvate majandusmeestega, mis on soodustanud kaubavahetuse edukat arengut. On Inglise-Eesti kultuurühingu abiesimees ja Eesti-N. Vene kaubanduskoja presiidiumis. Jaan Põdra tegevus pole piirdunud mitte üksi ühistegevuslike ja põllumajanduslike küsimustega, vaid tema võtab osa riikliku ulatusega küsimuste käsitamisest ja otsustamisest liikmena Riigimajandusnõukogus, Konjunktuur-instituudi nõukogus, impordi reguleerimise ja valuuta liiklemise komisjonis. Ulatusliku ja mitmekesise töö kõrval tema on jäänud ka tegelikuks põllumeheks, juhtides isiklikult oma talu, mille ta on aastate jooksul arendanud välja ajakohaseks majapidamiseks. Arvestades Jaan Põdra rohkeid teeneid, ta organiseerimisvõimet, ta selget ja kainet mõistust, ta teotahet ja väsimatut rühki, oleme seadnud tema eneste kandidaadiks Rahvuskokku. Meie, Pilistvere-Võhma, Kabala, Kõo, Imavere, Adavere ja Rutikvere mehed ja naised, saame aru silmapilgu tähtsusest Eesti rahva ajaloos saadame Rahvuskokku mehe eneste keskelt, keda tun-
neme, kelle kohta võime ütelda K. R. Jakobsoni sõnadega: Õnnisonsee, kesomategusidoma õnnistuseks tee b. Meie tahame ja näitame, et oskame hinnata neid, kellel ikka ja alati on olnud esikohal üldsuse huvid. Niisiis, läheme kõik, lugupeetavad 61. valimisringkonna kaaskodanikud, ja anname oma hääled Rahvuskogu valimistel 12., 13. ja 14. dets. 1936. a. Jaan Põdrale kui meie ühisele esindajale. SELTSKONDLIK KOMITEE. Riisiramuliii x $. l>os:a. Eesti ühistrükikoda, Tallinnas 1936