KOMISJONI ARUANNE KOMISJONI NELJAS ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 13.6.2017 COM(2017) 325 final KOMISJONI ARUANNE KOMISJONI NELJAS ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE Euroopa piiri- ja rannikuvalve toimivuse tagamise kohta ET ET

1. EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVE EUROOPA INTEGREERITUD PIIRIHALDUSE LOOMINE Euroopa Liidu välispiiride tõhus kaitse on sisepiirikontrollideta Schengeni ala normaalse toimimise ja Euroopa rände tegevuskava eesmärkide täitmise eeltingimus. Ühine panustamine ja investeerimine sellesse, et Euroopa piiri- ja rannikuvalve saaks võimalikult kiiresti täielikult toimivaks, väljendab reaalselt liikmesriikide valmidust jagada vastutust ja kinnitada solidaarsust ühiste huvidega. Seda silmas pidades on komisjon korrapäraselt aru andnud Euroopa piiri- ja rannikuvalve töölehakkamise kohta. Käesolevas aruandes antakse ülevaade edusammudest, mis on tehtud alates 2017. aasta maikuu algusest. Arvestades rakendamisel saavutatud edusamme, tuuakse esile peamised meetmed, mida Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (edaspidi amet ), komisjon ja liikmesriigid peavad eelseisvatel kuudel võtma. Amet on läbi viinud haavatavuse alushindamise peaaegu kõigi Schengeni riikide kohta ning vaadelnud nende suutlikkust tulla toime probleemidega oma ELi välispiiri lõikudel. Sellest tulenevalt on amet mitmes Schengeni riigis kindlaks teinud nõrgad kohad ning andnud soovitusi olukorra parandamiseks. Nagu Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses (edaspidi määrus ) ette nähtud teeb amet simulatsiooniõppusi ja jätkab esilekerkivate ohtude hindamist, et aidata Schengeni riikidel kindlaks teha oma nõrgad kohad seoses võimalike tulevaste või juba esilekerkinud probleemidega välispiiridel. Amet on läbi viinud ühisoperatsioone peamistel rändeteedel Vahemere keskosas, Vahemere idaosas ja Lääne-Balkanil. Amet on käivitanud ka uue ühisoperatsiooni, et tegeleda ebaseaduslike rändevoogudega Vahemere lääneosa rändeteel. 2. OPERATIIVTUGI LIIKMESRIIKIDELE Amet jätkab kohapeal liikmesriikidele piirihaldusealase operatiivtoe pakkumist, lähetades ELi välispiiri eri lõikudesse üle 1 600 piirivalvuri ja muu töötaja. Eelmistes aruannetes tuvastatud puudujääke ei ole veel kõrvaldatud. Vastuvõtvad liikmesriigid korvavad puudujääke osaliselt varustuse ja täiendavate piirivalvurite töölevõtmisega, mida kaasrahastab amet. Selleks et tõhusalt ja jätkusuutlikult parandada liikmesriikide üldist suutlikkust kaitsta tõhusalt oma ELi välispiiri lõike, on vaja, et ka liikmesriigid ise sellesse panustaksid. 2.1. Töötajate lähetamine kõige suurema surve all olevatesse liikmesriikidesse Kreeka Amet viib Kreekas läbi kolme operatsiooni: Egeuse merel toimuv ühisoperatsioon Poseidon toetab Kreekat piirikontrolli, Egeuse mere saartel tegutseva esmase vastuvõtu süsteemi ja ELi-Türgi avalduse rakendamisel. Amet on ühisoperatsiooni Poseidon raames rakendanud 891 ametnikku, sealhulgas tagasivõtutoimingute toetamiseks, ning Kreeka politsei on ameti kaasrahastusel rakendanud 280 julgeolekuametnikku. See number hõlmab eksperte, kes abistavad esmase vastuvõtu süsteemi rakendamisel, ning kasutatava varustusega seotud meeskonnaliikmeid ja koordineerijaid. Lähetatud on ka 2 avamerepatrull-laeva, 3 rannapatrull-laeva, 10 rannapatrullkaatrit, 1 püsitiivaline õhusõiduk, 2 helikopterit,16 patrullautot, 4 bussi ja 3 soojuskaameraga sõidukit. 2

Amet toetab Kreekat piirikontrollitegevuses ka ühisoperatsioonide Paindlikud tegevused ja Koordinatsioonikeskused kaudu Kreeka ning Türgi, Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi maismaapiiril kokku 53 ametnikuga, keda toetavad 2 soojuskaameraga sõidukit, 14 patrullautot, 1 koeraga meeskond ja 3 Smartdeck-tüüpi kaamerat ning asjaomased õhuoperatsioonid. Operatiivtegevus Põhja-Kreekas tõhustab piiride valvamist ja hoiab ära ebaseaduslikku teisest rännet, aidates seega ELil paremini reageerida probleemidele Lääne- Balkani rändeteel. Praegu on Kreeka piirile Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga lähetatud 28 ametnikku (koos 2 Smartdeck-tüüpi kaamera ja 1 patrullautoga). Kinnitatud tegevuskava näeb aga ette üle 63 ametniku kasutamise, mis tähendab, et jätkuvalt on puudu ligikaudu 35 ametnikku. Itaalia Itaalias ja Vahemere keskosas toimuva ühisoperatsiooni Triton raames on amet lähetanud 402 ametnikku, sealhulgas kasutatava varustusega seotud meeskonnaliikmed, koordineerijad ja eksperdid, kes abistavad esmase vastuvõtu süsteemi rakendamisel. Operatsiooni toetab 3 õhusõidukit, 3 helikopterit, 4 avamerepatrull-laeva, 7 rannapatrull-laeva ning 3 rannapatrullkaatrit. Bulgaaria Amet jätkab Bulgaaria toetamist maismaapiiri kontrollimisel, muu hulgas selleks, et ennetada ebaseaduslikku teisest rännet. Toetust antakse ühisoperatsioonide Paindlikud tegevused ja Koordinatsioonikeskused ning asjaomaste õhuoperatsioonide kaudu Bulgaaria-Türgi ning Bulgaaria-Serbia maismaapiiril. Praegu rakendatakse seal 166 ametnikku (sh kasutatava varustusega seotud meeskonnaliikmed), keda toetab 12 koeraga meeskonda, 6 soojuskaameraga sõidukit, 50 patrullautot, 6 CO₂-detektorit ja 39 Smartdeck-tüüpi kaamerat ja 1 helikopter. Hispaania 3. mail 2017 algatati ühisoperatsioon Indalo 2017, et toetada Lääne-Balkani piirkonna välisel merepiiril koordineeritud operatiivtegevust eesmärgiga kontrollida ELi suunduvaid ebaseadusliku rände vooge ja võidelda piiriülese kuritegevusega. Praegu on sinna saadetud 65 ametnikku (sh kasutatava varustusega seotud meeskonnaliikmed, koordineerijad ja küsitlusmeeskonnad), keda toetavad 1 õhusõiduk ja 1 avamere patrull-laev. Lääne-Balkani riigid Praegu on liikmesriikidesse lähetatud 127 ametnikku, kelle ülesanne on abistada Lääne- Balkani piirkonnas piiride haldamisel. Kõige olulisem tegevus toimub ühisoperatsioonide Paindlikud tegevused raames Horvaatia-Serbia ja Ungari-Serbia maismaapiiril ning kõnealustel maismaapiiridel asuvates koordineerimiskeskustes. Ametnikke toetavad 9 koeraga meeskonda, 4 soojuskaameraga sõidukit, 31 patrullautot, 1 südamelöögidetektor, 10 CO₂detektorit ja 12 Smartdeck-tüüpi kaamerat. 2.2. Ressursside reservi loomine ja ameti suutlikkuse suurendamine seoses operatiivtoe pakkumisega Oma viimases aruandes märkis komisjon, kui oluline on töötada välja põhjalik strateegia, et arendada välja ameti enda suutlikkus. Aruandes on märgitud, et alates 2017. aastast on ameti käsutuses 10 miljonit eurot aastas (ajavahemikus 2017 2020 kokku 40 miljonit eurot), et soetada varustust, peamiselt väikese ja keskmise suurusega vahendeid. 13.-14. juunil 2017 esitab amet haldusnõukogule kõnealuse põhjaliku strateegia eelnõu, milles võetakse arvesse 3

varustuse soetamise erinevaid võimalusi (nt ostmine, rentimine, liisimine ja pikaajaline kasutamine) ning varustuse kasutamist. suurendama püüdlusi leida proaktiivselt käimasolevate operatsioonide jaoks vajalikke ametnikke ja varustust kahepoolsete kontaktide kaudu liikmesriikidega; tagama, et haldusnõukogu kiidaks kiiresti heaks põhjaliku strateegia ameti enda suutlikkuse arendamise ja kasutamise kohta aastatel 2017 2020. Liikmesriigid peaksid tagama, et käimasolevate operatsioonide ja kohustuslike reservide jaoks antakse kokkulepitud ressursid ameti käsutusse; eraldama praegusi teadaolevaid puudusi arvesse võttes järgmised ressursid: Kreekas on puudu (ühisoperatsioon Poseidon) 16. mai 29. juuni 2017: 13 ametnikku (operatiivvajadus: 197 ametnikku); juuni 2017: 3 rannapatrullkaatrit (30 % operatiivvajadusest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet), 1 püsitiivaline õhusõiduk (100 % operatiivvajadusest, puudujääk kaetakse osaliselt vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet, ning osa ajavahemikust kasutatakse renditud püsitiivalist õhusõidukit), 1 avamerepatrull-laev (50 % operatiivvajadusest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet), 2 transpordisõidukit (33 % operatiivvajadusest); 29. juuni 17. august 2017: 43 ametnikku (operatiivvajadus: 197 ametnikku); juuli 2017: 4 rannapatrullkaatrit (40 % operatiivvajadusest), 1 helikopter (50 % operatiivvajadusest), 1 avamerepatrull-laev (50 % operatiivvajadusest), 1 patrullauto, 2 transpordisõidukit (33 % operatiivvajadusest); august 2017: 7 rannapatrullkaatrit (54 % operatiivvajadusest), 1 rannapatrull-laev (33 % operatiivvajadusest), 2 avamerepatrull-laeva (67 % operatiivvajadusest), 2 transpordisõidukit (33 % operatiivvajadusest); 17. juuni 28. september 2017: 35 ametnikku (operatiivvajadus: 197 ametnikku); september 2017: 5 rannapatrullkaatrit (38 % operatiivvajadusest), 2 avamerepatrull-laeva (67 % operatiivvajadusest), 2 transpordisõidukit (33 % operatiivvajadusest); 28. september 16. november: 25 ametnikku (operatiivvajadus: 197 ametnikku). Kreekas on puudu (ühisoperatsioon Paindlikud tegevused 2017 maismaal) 24. mai 21. juuni 2017: 36 ametnikku (operatiivvajadus: 79 ametnikku), 17 patrullautot (55 % operatiivvajadusest), 2 transpordisõidukit (100 % operatiivvajadusest); 21. juuni 19. juuli 2017: 45 ametnikku (operatiivvajadus: 79 ametnikku), 21 patrullautot (68 % operatiivvajadusest), 2 transpordisõidukit (100 % operatiivvajadusest); 19. juuli 6. august 2017: 46 ametnikku (operatiivvajadus: 79 ametnikku), 22 patrullautot (71 % operatiivvajadusest), 2 transpordisõidukit (100 % operatiivvajadusest); 4

16. august 13. september 2017: 45 ametnikku (operatiivvajadus: 79 ametnikku), 21 patrullautot (68 % operatiivvajadusest), 2 transpordisõidukit (100 % operatiivvajadusest); 13. september 11. oktoober 2017: 46 ametnikku (operatiivvajadus: 79 ametnikku), 20 patrullautot (65 % operatiivvajadusest), 2 transpordisõidukit (100 % operatiivvajadusest); Kreekas on puudu (ühisoperatsioon Maismaapiiri koordinatsioonikeskused 2017) 24. mai 21. juuni 2017: 7 ametnikku (operatiivvajadus: 16 ametnikku); 21. juuni 19. juuli 2017: 7 ametnikku (operatiivvajadus: 16 ametnikku), 1 südamelöögidetektor (100 % operatiivvajadusest); 19. juuli 6. august 2017: 8 ametnikku (operatiivvajadus: 16 ametnikku), 1 südamelöögidetektor (100 % operatiivvajadusest); 16. august 13. september 2017: 6 ametnikku (operatiivvajadus: 16 ametnikku), 1 südamelöögidetektor (100 % operatiivvajadusest); Itaalias on puudu (ühisoperatsioon Triton) juuni 2017: 23 ametnikku (operatiivvajadus: 126 ametnikku), 1 rannapatrullkaater (33 % operatiivvajadusest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet), 4 rannapatrull-laeva (67 % operatiivvajadusest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet); juuli 2017: 24 ametnikku (operatiivvajadus: 126 ametnikku), 1 rannapatrullkaater (33 % operatiivvajadusest), 4 rannapatrull-laeva (67 % operatiivvajadusest), 0,5 kuud püsitiivalise õhusõiduki kasutamist (25 % operatiivvajadusest), 1 helikopter (50 % operatiivvajadusest); august 2017: 15 ametnikku (operatiivvajadus: 126 ametnikku), 2 rannapatrullkaatrit (67 % operatiivvajadusest), 4 rannapatrull-laeva (67 % operatiivvajadusest), 1 helikopter (50 % operatiivvajadusest); september 2017: 10 ametnikku (operatiivvajadus: 126 ametnikku), 4 rannapatrulllaeva (67 % operatiivvajadusest), 1 avamerepatrull-laev (50 % operatiivvajadusest). Bulgaarias on puudu (ühisoperatsioon Paindlikud tegevused 2017 maismaal) 24. mai 21. juuni 2017: 58 ametnikku (operatiivvajadus: 175 ametnikku pakkumiste vähesuse tõttu kaasrahastab amet 24 ametniku värbamist vastuvõtvast liikmesriigist), 22 patrullautot (37% operatiivvajadusest), 2 soojuskaameraga sõidukit (25 % operatiivvajadusest); 21. juuni 19. juuli 2017: 77 ametnikku (operatiivvajadus: 175 ametnikku pakkumiste vähesuse tõttu kaasrahastab amet 24 ametniku värbamist vastuvõtvast liikmesriigist), 30 patrullautot (50 % operatiivvajadusest pakkumiste vähesuse tõttu kaasrahastab amet 12 patrullauto soetamist vastuvõtvast liikmesriigist), 3 soojuskaameraga sõidukit (38 % operatiivvajadusest); 19. juuli 16. August 2017: 67 ametnikku (operatiivvajadus: 175 ametnikku pakkumiste vähesuse tõttu kaasrahastab amet 24 ametniku värbamist vastuvõtvast liikmesriigist), 28 patrullautot (47 % operatiivvajadusest pakkumiste vähesuse tõttu kaasrahastab amet 12 patrullauto soetamist vastuvõtvast liikmesriigist), 2 soojuskaameraga sõidukit (25 % operatiivvajadusest); 16. august 13. september: 59 ametnikku (operatiivvajadus: 175 ametnikku pakkumiste vähesuse tõttu kaasrahastab amet 24 ametniku värbamist vastuvõtvast 5

liikmesriigist), 29 patrullautot (48 % operatiivvajadusest pakkumiste vähesuse tõttu kaasrahastab amet 12 patrullauto soetamist vastuvõtvast liikmesriigist), 1 soojuskaameraga sõiduki (13 % operatiivvajadusest); 13. september 11. oktoober: 59 ametnikku (operatiivvajadus: 175 ametnikku pakkumiste vähesuse tõttu kaasrahastab amet 24 ametniku värbamist vastuvõtvast liikmesriigist), 26 patrullautot (43 % operatiivvajadusest pakkumiste vähesuse tõttu kaasrahastab amet 12 patrullauto soetamist vastuvõtvast liikmesriigist). Bulgaarias on puudu (ühisoperatsioon Maismaapiiri koordinatsioonikeskused 2017) 24. mai 21. juuni 2017: 3 ametnikku (operatiivvajadus: 12 ametnikku); 21. juuni 19. juuli 2017: 3 ametnikku (operatiivvajadus: 12 ametnikku); 19. juuli 16. august 2017: 3 ametnikku (operatiivvajadus: 12 ametnikku); 16. august 13. september 2017: 4 ametnikku (operatiivvajadus: 12 ametnikku). Hispaanias on puudu (ühisoperatsioon Indalo) juuni 2017: 4 ametnikku (operatiivvajadus: 11 ametnikku pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk osaliselt 3 ametniku värbamisega vastuvõtvast liikmesriigist, mida kaasrahastab amet), 1 avamerepatrull-laev (100 % operatiivvajadusest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet); juuli 2017: 3 ametnikku (operatiivvajadus: 11 ametnikku); august 2017: 3 ametnikku (operatiivvajadus: 11 ametnikku, 1 püsitiivaline õhusõiduk (100 % operatiivvajadusest); september 2017: 3 ametnikku (operatiivvajadus: 11 ametnikku). Hispaanias on puudu (ühisoperatsioon Hera) august 2017: 2 ametnikku (operatiivvajadus: 2 ametnikku), 1 avamerepatrull-laev (100 % operatiivvajadusest), 1 rannapatrull-laev (100 % operatiivvajadusest). Hispaanias on puudu (ühisoperatsioon Minerva) 14. juuli 15. september 2017: 32 ametnikku (operatiivvajadus: 74 ametnikku, 12 koeraga meeskonda (44 % operatiivvajadusest); Lääne-Balkani riikides on puudu (ühisoperatsioon Maismaapiiri koordinatsioonikeskused 2017) 25. mai 21. juuni 2017: 1 ametnik (operatiivvajadus: 22 ametnikku) Rumeenia- Serbia piiril; 21. juuni 19. juuli 2017: puudjääke pole; 19. juuli 16. august 2017: 1 ametnik (operatiivvajadus: 22 ametnikku) Rumeenia- Serbia piiril, 1 südamelöögidetektor (100 % operatiivvajadusest) Horvaatia-Serbia piiril; 16. august 13. september 2017: 1 südamelöögidetektor (100 % operatiivvajadusest) Horvaatia-Serbia piiril. 3. PRIORITEETSETE VALDKONDADE RAKENDAMISES TEHTUD EDUSAMMUD 3.1. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kiirreageerimissuutlikkuse tugevdamine, sealhulgas ressursside kohustusliku reservi loomine Kiirreageerimisreserv 6

Kuigi liikmesriigid on kinnitanud rohkem kui 1 500 piirivalve- ja muu ametniku kättesaadavust kiirreageerimisreservi jaoks, mõjutab määruse kohast kiirreageerimisreservi täielikku valmisolekut kaks küsimust. 1) Piirivalveametnike nimetamine Piirivalveametnike nimetamise nõue on selgelt esitatud määruse artikli 20 lõikes 4. Ametile peavad teada olema ametnike nimed, et tagada reservi kvaliteet. Nad peavad kontrollima, kas nimetatud piirivalveametnikud vastavad kindlaks määratud profiilidele, ning tagama, et nad on saanud enne operatiivtegevuses osalemist asjakohase koolituse. Pärast viimast aruannet on veel neli Schengeni riiki esitanud ekspertide nimed, tagades nii, et ekspertide arv vastab Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse I lisas ette nähtud liikmesriikide panuse suurusele või isegi ületab seda. See kehtib siiski vaid kümne Schengeni riigi koha (Belgia, Eesti, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Rumeenia, Soome, Šveits, Tšehhi Vabariik ja osaliselt Saksamaa). Pärast praktilise lahenduse leidmiseks peetud erinevaid arutelusid 1 on amet 13.-14. juunil 2017 peetaval haldusnõukogu koosolekul valmis esitama kontseptsioonikirjelduse erinevate võimaluste kohta ekspertide nimetamiseks kiirreageerimisreservi. Lisaks kutsub komisjon liikmesriike veel kord üles nimetama kõik nõutud eksperdid, mis võimaldab ametil kindlaks teha nende nõuetele vastavuse ja pakkuda vajadusel koolitust. 2) Profiilide ühtlustamine Pärast viimast aruannet on ametil olnud kahepoolsed kohtumised liikmesriikidega tagamaks, et liikmesriikide poolt lubatud ekspertide arv profiilide kaupa oleks kooskõlas haldusnõukogu asjaomastes rakendusotsustes esitatud ametnike arvuga. Amet ei ole veel liikmesriikidelt lõplikke vastuseid saanud. Kuigi 137 piirivalveametniku ja mitme muu profiiliga ametnike puhul oli pakkumisi liiga palju, siis samal ajal on puudu 167 registreerimise / sõrmejälgede võtmise eksperti ja 38 taustakontrollieksperti. Näiteks Prantsusmaa ei ole veel esitanud lõplikku teavet 25 ametniku kohta. Profiilide puuduliku ühtlustamise tõttu on just eriti oluline, et nimetataks kõik eksperdid, mis võimaldaks ametil kontrollida nende vastavust nõutud profiilile ja tagada, et haldusnõukogus iga profiili kohta kokku lepitud üldine ametnike arv oleks täidetud. Kiirreageerimise seadmete reserv Nagu eelmistes aruannetes juba märgitud, taotles amet liikmesriikidelt uuesti täiendavate kohustuste võtmist 25. 26. aprillil 2017 peetud ühiskasutusvahendite võrgustiku kohtumisel. 2017. aasta mai lõpuks ei ole aga täiendavaid rannapatrullkaatreid, avamerepatrull-laevu ega soojuskaameraga sõidukeid eraldatud ning puudujääk nende osas on jätkuvalt märkimisväärne. Reservi panustavad jätkuvalt vaid 14 liikmesriiki (Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Tšehhi Vabariik ja Ungari). 1 Nimetatakse kõik Euroopa piiri- ja rannikuvalve regulaarse reservi 5 000 ametnikku (registreeritakse nime alusel) ning liikmesriigid märgivad, kes neist 5 000 ametnikust moodustavad 1 500 liikmest koosneva kiirreageerimisreservi. Seda jaotust on võimalik kogu aasta jooksul muuta ning juhul, kui käivitatakse piirivalve kiirreageerimisoperatsioon, võidakse asendajad leida Euroopa piiri- ja rannikuvalve regulaarse reservi sarnase profiiliga ametnike hulgast. 7

jätkama kiiremas korras kahepoolseid arutelusid Schengeni riikidega, eelkõige nende riikidega, kes ei ole kiirreageerimise vahendite reservi veel panustanud (Belgia, Eesti, Hispaania, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Malta, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia ja Taani), et kõrvaldada kindlaks tehtud vajakajäämised varustuse osas; tagama kiiresti kiirreageerimisreservi nimetatud ekspertide, eelkõige registreerimise / sõrmejälgede võtmise ekspertide ja taustakontrolliekspertide olemasolu vastavalt haldusnõukogu poolt konkreetse profiili jaoks kindlaks määratud ametnike arvule; kontrollima kiiresti kõigi kiirreageerimisreservi kuuluva 1 500 piirivalveametniku operatsioonideks kättesaadavust ning teostama 2017. aasta oktoobri lõpuks reservidest inim- ja tehniliste ressursside lähetamise simulatsiooniõppuse. Liikmesriigid peaksid täitma kiiresti kiirreageerimise seadmete reservi puudujäägid. Erilisi jõupingutusi peaksid tegema need liikmesriigid, kes ei ole veel oma panust andnud; teatama 2017. aasta juuni lõpuks kiirreageerimisreservi kantud ekspertide nimed. 3.2. Haavatavuse ennetava hindamise korraldamine ühtse metoodika alusel Euroopa Liidu üks esmaseid poliitilisi prioriteete on ennetava hindamise parandamine, et tagada Schengeni ala tõhus toimimine. Amet on teinud suuri jõupingutusi, et valmistada ette Schengeni kvaliteedikontrolli protsessi jaoks oluline haavatavuse hindamise kord, lähtudes ühtsest metoodikast ja kokkulepitud ajakavast. Välja arvatud Taani 2 ja Saksamaa puhul on ametil olemas alushindamise aruanded, st objektiivsetel kriteeriumidel põhinev süvaanalüüs liikmesriikide olemasoleva suutlikkuse kohta koostoimes praeguste asjaomaste ohunäitajatega. Alushindamise aruanne Saksamaa kohta peaks valmis saama juuni keskel. Hindamise ettevalmistamist Taani kohta saab aga alustada alles pärast seda, kui riik on esitanud ametile vajalikud andmed. Ameti tegevdirektor otsustas 5. juunil 2017 esitada alushindamise aruannete põhjal 20 Schengeni riigile soovitused, milles tehakse konkreetsed ettepanekud vastavalt määruse artikli 13 lõikele 7. Võttes arvesse haavatavuse hindamise eesmärki, keskendutakse soovitustes esmajärjekorras sellistele kitsaskohtadele, mis nõuavad kõige kiireloomulisemat tegutsemist seoses praeguste probleemidega välispiiril, seda eelkõige nende liikmesriikide puhul, kellel esineb erilisi ja ebaproportsionaalseid probleeme. Amet jälgib tõhusalt, kuidas Schengeni riigid soovitusi ja meetmeid rakendavad. Kui meetmeid seatud tähtaja jooksul ei rakendata, peab ameti tegevdirektor pöörduma küsimusega haldusnõukogu poole ning teavitama sellest komisjoni. Haavatavuse hindamist ja sellekohased soovitusi tuleb vaadelda kui vahendit, millega aidatakse liikmesriikidel kindlaks teha ohud, mis võivad mõjutada nende välispiiride tõhusat haldamist, ning määratakse kindlaks vastavad meetmed ja rakendatakse neid. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et kindlaks määratud meetmete rakendamise järelevalve on lahutamatu osa Euroopa ühisest jõupingutusest hallata rände kõiki tahke. Seetõttu on komisjon ka valmis tegema tihedat koostööd liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja nõukoguga poliitilisel tasandil, et kõrvaldada kõik praegused ja tulevased nõrgad kohad. 2 Kooskõlas ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikliga 4 teatas Taani, et ta rakendab Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitlevat määrust alates 14. märtsist 2017. Saksamaa esitas asjakohased andmed hilinemisega. 8

Alushindamiste alusel määrati kindlaks ka kuus liikmesriiki, kelle suhtes amet teostab nn simulatsiooniõppuse, et hinnata nende suutlikkust tulla toime tulevaste probleemidega välispiiridel. Nende õppustega kontrollitakse ja katsetatakse liikmesriikide suutlikkust, eelkõige nende erandolukorra plaanimist ohtude ja stsenaariumide puhuks, mis ei ole tõeks saanud, kuid mille realiseerumist võib naabruses olevate kolmandate riikide ning peamiste päritolu- ja transiidiriikide olukorra analüüsi alusel võimalikuks pidada. Kui simulatsiooniõppuste tulemused muutuvad 2017. aasta oktoobri lõpuks kättesaadavaks, võib tegevdirektor liikmesriikidele esitada uued soovitused. Alates 2017. aasta teeb amet nn esilekerkivate ohtude hindamist. Võttes aluseks asjaomastel näitajatel põhineva liikmesriikide igakuise analüüsi, võib amet igal hetkel algatada erihindamise/simulatsiooni, et uurida teatava liikmesriigi suutlikkust tulla toime uute esilekerkivate ohtudega, millega võivad kaasneda võimalikud kitsaskohti käsitlevad soovitused, mida ei ole eelnevates alushindamistes või simulatsiooniõppustes arvesse võetud. Praegu hinnatakse esilekerkivaid ohte Itaalia, Hispaania ja Kreeka puhul. Need liikmesriigid valiti välja olukorra püsiva jälgimise ja rändeliikumise viimaste suundumuste põhjal. tagama haavatavuse hindamisega tegelevale üksusele 2017. aasta suveks piisaval arvul töötajaid; edastama 15. juuniks 2017 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile haavatavuse hindamise tulemused vastavalt määruse artikli 13 lõikele 9; 2017. aasta oktoobriks läbi viima tulevasi probleeme käsitlevad simulatsiooniõppused; jätkama olukorra jälgimist välispiiril, viima lõpule käimasolevad esilekerkivate ohtude hindamised ja esitama oma tulemused õigeaegselt asjaomastele liikmesriikidele; kiitma saadud kogemustele toetudes 2017. aasta novembri lõpuks heaks haavatavuse hindamise läbi vaadatud ühtse metoodika. Liikmesriigid peaksid tegema järgmist: Taani peaks esitama viivitamata, kuid igal juhul mitte hiljem kui 15. juuniks 2017 vajalikud andmed, et amet saaks teha alushindamise [Taani nõustus oma andmed saatma 4. juunil - üle kontrollida]; arvestades korduvaid haavatavuse hindamisi, mida amet teeb vähemalt korra aastas, peaksid liikmesriigid, kes ei esitanud täielikke andmeid olemasoleva suutlikkuse koha, riiklike andmete kogumist parandama. liikmesriigid, kellele esitatakse alushindamise alusel soovitusi, peaksid koostama vajalikud tegevuskavad ning ametile korrapäraselt aru andma; kõik simulatsiooniõppuse jaoks välja valitud liikmesriigid peaksid kiiresti täitma ameti palve esitada täiendavaid andmeid ja teavet. 3.3. Tagasisaatmise toetamine Ameti laiendatud pädevuse kasutamine tagasisaatmise valdkonnas on andnud häid tulemusi liikmesriikidele tagasisaatmisoperatsioonide läbiviimiseks abi andmisel. Amet ja liikmesriigid ei ole küll veel kõiki uute vahendite võimalusi täiel määral ära kasutada saanud. Ameti toetatud tagasisaatmisoperatsioonide tempo on jätkuvalt kiirenenud. Ajavahemikul 1. jaanuarist 9. juunini 2017 toetas amet 144 tagasisaatmisoperatsiooni, mille käigus saadeti 9

tagasi 6 799 ebaseaduslikult riigis viibinud kolmanda riigi kodanikku, ning 43 operatsiooni on veel ettevalmistamisel. See on 157 % tõus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Enamik nendest operatsioonidest (144st 101) hõlmas lende Lääne-Balkani riikidesse. Amet töötab välja spetsiaalset pilootprojekti, et sõlmida lepingud transpordiettevõtetega mitme kindlaks määratud sihtkoha jaoks. Praegu on käimas projekti rahandusliku ja haldusliku külje teostatavusuuring. See peaks hõlbustama tagasisaatmisoperatsioonide läbiviimist muudesse kolmandatesse riikidesse kui Lääne-Balkani riigid. Tuleb märkida ka seda, et vaid vähesed liikmesriigid on palunud tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks ameti abi 3. Seepärast peaksid liikmesriigid, kes seda võimalust ei kasuta, seda kasutama hakkama. Samamoodi peaks amet hakkama kasutama oma õigust teha ennetavaid ettepanekuid tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks, võttes seejuures aluseks liikmesriikide igakuiselt esitatava teabe 4. Koos Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga võib amet etendada olulist rolli, eriti kui toetatakse esmase saabumise liikmesriike, et saata tõhusalt ja kiiresti tagasi need taotlejad, kes ilmselgelt ei vaja rahvusvahelist kaitset. Kolm tagasisaatmise reservi sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad, saatemeeskonnad ja tagasisaatmisspetsialistid on operatiivtoe osutamiseks valmis, kuid need on vaja veel täielikult toimivaks muuta. 26. maiks 2017 on neisse reservidesse panustanud kõik liikmesriigid, andes 549 eksperti vajalikust 690st 5. Tagasisaatmisega seotud reservid on praktikas kasutusele võetud: 26. maiks 2017 on reservi kuuluvate sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate osalusel jälgitud 34 tagasisaatmisoperatsiooni. Väga oluline on tagada kiiresti selgus reserviliikmete kasutuselevõtu praktilistes tingimustes ja eeskirjades ning nende operatiivülesannetes ja õiguslikes kohustustes. Hoolimata püüdlustest täita vabu töökohti on ametil ikka veel probleeme meelitada ligi kvalifitseeritud ja kogenud kandidaate. Seoses tagasisaatmismeetmetega on amet parandanud vahendite ärakasutamise võimekust ja püsib eesmärkide saavutamise kursil, kui tagasisaatmiseelne abi välja arvata 6. tegema ennetavaid ettepanekuid tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks, võttes seejuures aluseks liikmesriikide igakuiselt esitatava teabe; määrama kiiresti kindlaks praktilised viisid, eeskirjad, operatiivülesanded ja õiguslikud kohustused reservi kuuluvate töötajate rakendamiseks; käivitama spetsiaalse pilootprojekti, et sõlmida lepingud transpordiettevõtetega; jätkama tagasisaatmistoiminguteks ette nähtud töökohtade täitmist; 3 4 5 6 2017. aastal algatas enamiku tagasisaatmisoperatsioone Saksamaa (20) ja Austria (12), kellele järgnesid Belgia, Rootsi ja Kreeka (kõik 4). Teiselt poolt ei kasuta mitmed toetust vajavad liikmesriigid ühiseid tagasisaatmisoperatsioone üldse või kasutavad neid väga vähe (nt Prantsusmaa vaid ühe operatsiooniga ja Bulgaaria ei ole kasutanud 2016. ja 2017. aastal ühtegi). Vt Euroopa piiri- ja rannavalve loomise teise aruande punkt 3.3 (COM(2017) 201 final). 26. maiks 2017 ei vasta liikmesriikide poolt sunniviisilise tagasisaatmise reservi pakutud ekspertide arv ikka veel nõutud ekspertide arvule (419 eksperti 600 vajalikust). 2017. aastaks tagasisaatmisoperatsioonidele eraldatud 50 miljonist eurost on 25. maiks 2017 ära kasutatud 18,65 miljonit eurot. Tagasivõtutoimingutele eraldatud 6 miljonist eurost on ära kasutatud 3,05 miljonit eurot. Tagasisaatmiseelse abi 4,85 miljoni euro suurusest eelarvest on aga ära kasutatud vaid 0,21 miljonit eurot. 10

tagama, et 2017. aastaks tagasisaatmiseelse abi jaoks eraldatud rahalised vahendid kasutataks täielikult ära. Liikmesriigid peaksid hakkama otsekohe andma iga kuu teavet riiklike tagasisaatmisoperatsioonide orienteeruva kava kohta, sealhulgas tagasipöördujate arvu ja vastuvõtvate kolmandate riikide kohta; kõrvaldama viivitamata kõik puudujäägid reservis; kasutama täiel määral ära ameti pakutavat abi tagasisaatmisoperatsioonide organiseerimiseks; andma ametile kvalifitseeritud ja kogenud töötajad riiklike ekspertide lähetamise teel. 3.4. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kaebuste lahendamise mehhanismi loomine Käesoleval aruandeperioodil sai põhiõiguste ametnik veel üheksa kaebust. Kaks neist tunnistati vastuvõetavaks ja edastati vastavatele riiklikele ametiasutustele ja ameti tegevdirektorile. Põhiõiguste ametnik hindab veel nelja maikuus saadud kaebuse vastuvõetavust. Amet töötab praegu selle kallal, et tagada kaebuste lahendamise mehhanismi kättesaadavus. Mehhanismile tagatakse juurdepääs ameti veebisaidil. Sellele järgneb teabekampaania mehhanismi tutvustamiseks. Seoses põhiõiguste ametniku abistamiseks kavandatud lisapersonaliga alustati mais/juunis 2017 kahe assistendi töölevõtuprotsessi. Ametil on kavas põhiõiguste ametnikule eraldada veel personali, et toetada talle määrusega pandud muude ülesannete täitmist. Üks oluline aspekt määruse rakendamisel on lastekaitse ameti tegevuse raames. Pärast mais 2017 nõuandefoorumilt põhiõiguste kohta oluliste soovituste saamist parandab amet tihedas koostöös põhiõiguste ametnikuga lastekaitseküsimustega tegelemist, pöörates erilist tähelepanu ka ameti põhiõiguste strateegiale, mida praegu läbi vaadatakse. värbama 2017. aasta novembri lõpuks põhiõiguste ametniku abistamiseks kaks lisatöötajat; viima 2017. aasta juuni lõpuks lõpule IT-taristu loomise, et muuta kaebuste esitamise vormid paremini kättesaadavaks; viima läbi kaebuste esitamise mehhanismi kohta teabematerjalide levitamist käsitleva teavituskampaania; vaatama novembriks 2017 läbi põhiõiguste strateegia ja seda täiendama, pöörates kõigis ameti tegevustes erilist tähelepanu lastekaitsele ja muudele haavatavatele rühmadele. 3.5. Operatiivkoostöö parandamine prioriteetsete kolmandate riikidega Amet on esitanud haldusnõukogule kontseptsioonikirjelduse koostöö kohta ameti ja liikmesriikide kontaktametnike ning Euroopa rändeküsimuste kontaktametnike vahel, kes on lähetatud samasse sihtkohta. Nigerisse lähetatav kontaktametnik liitus ametiga 16. mail 2017 ja läbib praegu lähetamiseelset koolitust, et alustada juulis 2017 tööd Nigeris. Lääne-Balkanile lähetatav kontaktametnik ühineb ametiga 1. juulil 2017. Pärast lähetamiseelset koolitust lähetatakse kontaktametnik augustis 2017 Belgradi. 11

Lähetamiseelne koolitus hõlmab koolitust peakorteris, valitud välispartnerite ja agentuuri koordineeritavate asjaomaste ühisoperatsioonide külastamist. Amet tihendab veelgi koostööd ÜVJP osapooltega. Alates maist 2017 toetab ameti ekspert ELi piirihaldamise abimissiooni Liibüas Tunises. Teine läbirääkimiste voor Serbiaga staatust käsitleva kokkuleppe üle, mis on vajalik Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmade kasutamiseks Serbia territooriumil, toimus 11. 12. mail 2017 ning selle käigus jäid lahendamata vaid mõned küsimused. Läbirääkimisi endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga ei ole veel alustatud. Komisjonil on peatselt kavas esitada ettepanek läbirääkimisvolituste kohta staatust käsitlevate kokkulepete sõlmimiseks Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegroga. Komisjon teeb järgmist: alustab endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga ametlikke läbirääkimisi kohe, kui viimane on valmis alustama läbirääkimisi staatust käsitletava kokkuleppe üle; viib varsti lõpule läbirääkimised Serbiaga; esitab peatselt ettepanekud läbirääkimisvolituste kohta staatust käsitlevate kokkulepete sõlmimiseks Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegroga. värbama kava kohaselt juuliks 2017 kontaktametniku Nigeri jaoks ja augustiks 2017 Serbia jaoks. 3.6. Peakorteri leping Poolalt oodatakse peakorteri lepingu ratifitseerimist ja eelduste kohaselt annab ta ratifitseerimisprotsessi kohta aru järgmisel haldusnõukogu kohtumisel, mis toimub juunis 2017. Järgmine samm Poola peaks peakorteri lepingu võimalikult kiiresti ratifitseerima. 3.7. Kontaktametnike lähetamine liikmesriikidesse Amet peaks korrapäraselt teostama liikmesriikide välispiiride haldamise järelevalvet mitte ainult riskianalüüsi, teabevahetuse ja Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) abil, vaid kasutama selleks ka liikmesriikides asuvaid ameti kontaktametnikke. Ameti haldusnõukogu 13. 14. juunil 2017 toimuval koosolekul esitab tegevdirektor haldusnõukogu heakskiidu saamiseks otsuse eelnõu, milles määratakse kindlaks kontaktametnike roll ja ülesanded, nende juurdepääs teabele ning vajaduse korral määratakse üks kontaktametnik mitme liikmesriigi kohta. Amet peaks oktoobriks 2017 allkirjastatama iga liikmesriigiga vastastikuse mõistmise memorandumi, milles määratakse kindlaks lähetamise tingimused. Vahepeal peaks amet alustama valitud kandidaatide värbamist ja koolitamist. võtma asjaomase rakendusotsuse vastu juuni lõpuks 2017; alustama kontaktametnike värbamiseks valikumenetlust, et viia ametnike värbamine, koolitamine ja lähetamine lõpule hiljemalt 2017. aasta lõpuks. 12

Liikmesriigid peaksid leppima ametiga kokku vastastikuse mõistmise memorandumis, milles määratakse kindlaks tingimused kontaktametnike lähetamiseks oktoobriks 2017. 4. KOKKUVÕTE Käesolev neljas aruanne näitab, et Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud meetmete rakendamist ja töövahendite kasutamist on jätkatud, et tagada võimalikult kiiresti tugevam ELi suutlikkus kaitsta ja hallata oma välispiire. Amet esitas esimesed soovitused peaaegu kõigile Schengeni riikidele ning 20-le neist ka konkreetsed meetmeettepanekud, et kõrvaldada nõrgad kohad, mis tuvastati esimeses haavatavuse alushindamises. Edusamme on tehtud Serbiaga peetavates läbirääkimistes staatust käsitleva kokkuleppe üle, mis annab pärast sõlmimist selge õigusliku raamistiku liikmesriikide ja Serbia piirivalve vahelise operatiivkoostöö jaoks, mida hõlbustab ja koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet. Liikmesriigid peavad aga täitma oma kohustused seoses kiirreageerimisreservide täieliku töövõime tagamisega, eelkõige kõrvaldama kiirreageerimise varustuse reservi puudujäägid. Täiendavaid ühiseid jõupingutusi tuleb teha ka jätkuvate kitsaskohtade kõrvaldamiseks käimasolevates ühisoperatsioonides. Nende operatsioonidega toetatakse kõige suurema surve all olevaid liikmesriike välispiiride tõhusal haldamisel. Kõnealused kitsaskohad tuleb kiiremas korras kõrvaldada. Liikmesriike kutsutakse ka üles kasutama kiiresti rohkem ära ameti tõhustatud suutlikkust pakkuda tuge tagasisaatmisoperatsioonides. Euroopasse rände tõuketegurid on jätkuvalt alles. Seega tuleks kiirendada ELi suutlikkuse tagamist tõhusalt kaitsta ja hallata oma välispiire. Sellega seoses kutsub komisjon Euroopa Parlamenti, Euroopa Ülemkogu ja nõukogu üles vaatama üle senitehtud edusammud ja kutsub nõukogu üles julgustama ametit ja Schengeni riikide pädevaid asutusi võtma kavandatud meetmeid. Järgmise aruande välispiiride tugevdamisel tehtud edusammude kohta esitab komisjon sügisel. 13