EUROOPA KOMISJON Brüssel, 2.5.2017 COM(2017) 219 final KOMISJONI ARUANNE KOMISJONI KOLMAS ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE Euroopa piiri- ja rannikuvalve toimivuse tagamise kohta ET ET
1. EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVE EUROOPA INTEGREERITUD PIIRIHALDUSE LOOMINE Euroopa Liidu välispiiride kaitsmine, sealhulgas Euroopa piiri- ja rannikuvalve abil, on üks Euroopa tervikliku rändepoliitika peamistest sammastest. Euroopa Liit arendab rändepoliitikat, et rahuldada Euroopa rände tegevuskavas tuvastatud vajadused lühemas, keskpikas ja pikas perspektiivis. Käesolevas aruandes antakse ülevaade Euroopa piiri- ja rannikuvalve toimivuse tagamisel pärast 2017. aasta märtsi tehtud edusammudest ning vaadatakse läbi iga esimeses ja teises eduaruandes kindlaks määratud meetme rakendamine. Eelkõige esitatakse aruandes uusi andmeid haavatavuse hindamise protsessi hiljuti lõpule viidud etappide ning kõige suurema surve all olevatesse liikmesriikidesse saadetavate lähetuste kohta. Aruandes antakse teada ka haldusnõukogu 29. 30. märtsil 2017 toimunud koosolekul tehtud otsustest ja seal toimunud aruteludest. Käesolevas aruandes kirjeldatakse ka Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse keskse kontseptsiooni välja töötamise protsessi, mille eesmärk on töötada välja strateegiline raamistik, millega tagada Euroopa integreeritud piirihalduse toimimine välispiiridel. Sellega arendatakse edasi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktis d osutatud välispiiride integreeritud haldamissüsteemi põhimõtet. 2. OPERATIIVTUGI LIIKMESRIIKIDELE Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet jätkab kohapeal liikmesriikidele piirihaldusealase operatiivtoe osutamist, lähetades ELi välispiiri eri lõikudesse üle 1 500 piirivalvuri ja muu töötaja. 2.1. Töötajate lähetamine kõige suurema surve all olevatesse liikmesriikidesse Kreeka Amet viib Kreekas läbi kolme eri operatsiooni. Egeuse merel toimuv ühisoperatsioon Poseidon toetab Kreekat piirikontrolli, Egeuse mere saartel tegutseva esmase vastuvõtu süsteemi ja ELi-Türgi avalduse rakendamisel. Amet on ühisoperatsiooni Poseidon raames lähetanud 866 ametnikku, sealhulgas tagasivõtutoimingute toetamiseks, ning Kreeka politsei on ameti kaasrahastusel lähetanud 280 julgeolekuametnikku. Lähetatud on ka 3 avamerepatrull-laeva, 2 rannapatrull-laeva, 9 rannapatrullkaatrit, üks püsitiivaline õhusõiduk, 20 patrullautot, 4 bussi ja 1 soojuskaameraga sõiduk. Amet toetab Kreekat piirikontrollitegevuses ka ühisoperatsioonide Paindlikud tegevused ja Koordinatsioonikeskused kaudu Kreeka ning Türgi, Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi maismaapiiril kokku 54 ametnikuga. Eelkõige parandab operatiivtegevus Põhja-Kreekas piirivalvet ja hoiab ära ebaseaduslikku teisest rännet, tõhustades seega ELi reageerimist probleemidele Lääne-Balkani rändeteel. Praegu on lähetatud 17 ametnikku, kinnitatud tegevuskava näeb aga ette üle 60 ametniku kasutamise, mis tähendab, et jätkuvalt on puudu ligikaudu 40 ametnikku. 2
Itaalia Itaalias ja Vahemere keskosas toimuva ühisoperatsiooni Triton raames on amet lähetanud 345 ametnikku, sealhulgas operatsioonis rakendatavate tehniliste vahendite meeskonnaliikmed ja eksperdid, kes abistavad esmase vastuvõtu süsteemi rakendamisel. Operatsiooni toetab 3 õhusõidukit, 2 helikopterit, 2 avamerepatrull-laeva, 6 rannapatrulllaeva ning 3 rannapatrullkaatrit. Bulgaaria Amet jätkab Bulgaaria toetamist maismaapiiri kontrollimisel, muu hulgas selleks, et ennetada ebaseaduslikku teisest rännet. Toetust antakse ühisoperatsioonide Paindlikud tegevused ja Koordinatsioonikeskused kaudu Bulgaaria-Türgi ning Bulgaaria-Serbia maismaapiiril. Praegu on lähetatud 149 ametnikku, keda toetab 11 koeraga meeskonda, 8 soojuskaameraga sõidukit, 41 patrullautot, 8 CO2-detektorit ja 39 Smartdeck-tüüpi kaamerat. Hispaania 3. mail 2017 algatati ühisoperatsioon Indalo 2017, et toetada Lääne-Balkani piirkonna välisel merepiiril koordineeritud operatiivtegevust eesmärgiga kontrollida ELi suunduvaid ebaseadusliku rände vooge ja võidelda piiriülese kuritegevusega. Mais on nähtud ette 61 ametniku kasutamine, keda toetab 1 lennuk ja 1 avamerepatrull-laev. Lääne-Balkani riigid Praegu on teistesse liikmesriikidesse lähetatud 135 ametnikku, kelle ülesanne on abistada Lääne-Balkani piirkonnas piirihalduse teostamist. Kõige olulisem tegevus toimub ühisoperatsioonide Paindlikud tegevused raames Horvaatia-Serbia ja Ungari-Serbia piiril. Ametnikke toetavad 10 koeraga meeskonda, 4 soojuskaameraga sõidukit, 33 patrullautot, 1 CO2-detektor ja 12 Smartdeck-tüüpi kaamerat. 2.2. Ressursside reservi loomine ja ameti suutlikkuse suurendamine seoses operatiivtoe osutamisega Ameti haldusnõukogu 29. 30. märtsil 2017 toimunud koosolekul esitati liikmesriikide poolt Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade ning tehniliste seadmete reservi ees võetud kohustusi käsitleva 2017. aasta aruande projekt, mis esitatakse peagi ameti aruandekohustuse 1 kohaselt Euroopa Parlamendile. Aruandes rõhutatakse, et liikmesriikide osalus ameti operatiivtegevuses on 2016. aastal võrreldes eelmiste aastatega märkimisväärselt kasvanud. Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetatud liikmete arv on 2016. aastal (8 353) võrreldes 2015. aastaga (3 584) enam kui kahekordistunud ning lähetuste kogukestus on enam kui kolmekordistunud (2015. aastal 128 607 inimtööpäeva, 2016. aastal 411 939 inimtööpäeva). Võrreldes 2015. aastaga on 2016. aastal suurenenud ka tehniliste vahendite kasutamise määr: avamerepatrull-laevade, rannapatrull-laevade ja patrullautode patrulltundide arv kasvas vastavalt 14 %, 41 % ja 34 %. 1 Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse artikli 20 lõige 12 ja artikli 39 lõige 13. 3
Käimasolevates operatsioonides esineb jätkuvalt märkimisväärseid puudusi nii inimressursi kui ka tehniliste vahendite osas võrreldes ameti poolt riskianalüüsi põhjal hinnatud vajadustega. Kokku on ameti hinnangul 2017. aasta kõigi operatsioonide puhul lähetuste osas puudujääk peaaegu 60 000 inimtööpäeva. Selle puudujäägi katmiseks on amet teavitanud liikmesriike alates 2017. aasta veebruarist iganädalaselt vajaminevatest ressurssidest. Amet suurendab ka oma suutlikkust pakkuda tuge kõige suurema surve all olevatele liikmesriikidele, liisides või ostes varustust või teenuseid. Amet korraldab praegu mitmeid hankemenetlusi, et hankida õhuseirevahendeid ja mobiilseid kontoreid. Alates 2017. aastast kulutab amet 10 miljonit eurot aastas (ajavahemikus 2017 2020 kokku 40 miljonit eurot), et osta omale varustust, peamiselt väikese ja keskmise suurusega vahendeid. Amet uurib juba võimalusi arendada välja enda alaline suutlikkus ja/või jätkata selle rakendamist pärast ostu sooritamist. On oluline, et amet töötaks välja haldusnõukogu poolt kinnitatava tervikliku strateegia, kuidas arendada/kasutada ameti enda suutlikkust ajavahemikus 2017 2020, võttes arvesse käsutuses olevaid valikuvõimalusi (st ostmine, rentimine, liisimine, pikaajalised lähetused). Järgmised sammud: püüdma proaktiivselt leida käimasolevate operatsioonide jaoks vajalikke ametnikke ja varustust kahepoolsete kontaktide kaudu liikmesriikidega; töötama välja ja esitama 2017. aasta novembriks haldusnõukogule kinnitamiseks tervikliku strateegia, kuidas arendada/kasutada ameti enda suutlikkust ajavahemikus 2017 2020. Liikmesriigid peaksid tagama, et käimasolevate operatsioonide ja kohustuslike reservide jaoks antakse kokkulepitud ressursid ameti käsutusse; eraldama praegusi teadaolevaid puudusi arvesse võttes järgmised ressursid: Kreekas on puudu Ühisoperatsioon Poseidon Mai 2017: kuni 16. maini 27 eksperti (operatiivvajadused: 197 eksperti), 2 rannapatrullkaatrit (20 % operatiivvajadustest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet), 1 avamerepatrulllaev (50 % operatiivvajadustest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet), 2 transpordisõidukit (33 % operatiivvajadustest). 16. mai 29. juuni 2017: 3 eksperti (operatiivvajadused: 197 eksperti) 4
Juuni 2017: 3 rannapatrullkaatrit (30 % operatiivvajadustest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet), 1 avamerepatrull-laev (50 % operatiivvajadustest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet), 2 transpordisõidukit (33 % operatiivvajadustest). 27. juuni 17. august 2017: 53 ametnikku (operatiivvajadused: 197 ametnikku) Juuli 2017: 4 rannapatrullkaatrit (40 % operatiivvajadustest), 1 helikopter (50 % operatiivvajadustest), 1 avamerepatrull-laev (50 % operatiivvajadustest), 2 transpordisõidukit (33 % operatiivvajadustest). Ühisoperatsioonid Paindlikud tegevused ja Koordinatsioonikeskused Põhja-Kreeka maismaapiiril. 26. aprill 24. mai 2017: 34 ametnikku (operatiivvajadused: 61 ametnikku), 1 soojuskaameraga sõiduk (100 % operatiivvajadustest), 14 patrullautot (54 % operatiivvajadustest), 2 koeraga meeskonda (67 % operatiivvajadustest), 2 transpordisõidukit (100 % operatiivvajadustest). 24. mai 21. juuni 2017: 35 ametnikku (operatiivvajadused: 61 ametnikku), 16 patrullautot (62 % operatiivvajadustest), 3 koeraga meeskonda (100 % operatiivvajadustest), 2 transpordisõidukit (100 % operatiivvajadustest). 21. juuni 19. juuli 2017: 42 ametnikku (operatiivvajadused: 62 ametnikku), 20 patrullautot (77 % operatiivvajadustest), 3 koeraga meeskonda (100 % operatiivvajadustest), 2 transpordisõidukit (100 % operatiivvajadustest). Bulgaarias on puudu (ühisoperatsioonid Paindlikud tegevused ja Koordinatsioonikeskused ) 26. aprill 24. mai 2017: 45 ametnikku (operatiivvajadused: 175 ametnikku pakkumiste vähesuse tõttu kaasrahastab amet 24 ametnikku vastuvõtvast liikmesriigist), 19 patrullautot (32 % operatiivvajadustest pakkumiste vähesuse tõttu kaasrahastab amet 12 patrullautot vastuvõtvast liikmesriigist), 9 koeraga meeskonda (43 % operatiivvajadustest). 24. mai 21. juuni 2017: 45 ametnikku (operatiivvajadused: 175 ametnikku pakkumiste vähesuse tõttu kaasrahastab amet 24 ametnikku vastuvõtvast liikmesriigist), 2 soojuskaameraga sõidukit (25 % operatiivvajadustest), 14 patrullautot (23 % operatiivvajadustest), 11 koeraga meeskonda (52 % operatiivvajadustest). 21. juuni 19. juuli 2017: 68 ametnikku (operatiivvajadused: 175 ametnikku pakkumiste vähesuse tõttu kaasrahastab amet 24 ametnikku vastuvõtvast liikmesriigist), 3 soojuskaameraga sõidukit (38 % operatiivvajadustest), 25 patrullautot (42 % operatiivvajadustest pakkumiste vähesuse tõttu kaasrahastab amet 12 patrullautot vastuvõtvast liikmesriigist), 11 koeraga meeskonda (52 % operatiivvajadustest). Itaalias on puudu (ühisoperatsioon Triton) 5
Mai 2017: 14 ametnikku, 2 rannapatrullkaatrit (67 % operatiivvajadustest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet), 4 rannapatrull-laeva (67 % operatiivvajadustest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet), 1 avamerepatrull-laev (50 % operatiivvajadustest). Juuni 2017: 27 ametnikku (operatiivvajadused: 126 ametnikku), 1 rannapatrullkaater (33 % operatiivvajadustest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet), 4 rannapatrull-laeva (67 % operatiivvajadustest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet). Juuli 2017: 23 ametnikku (operatiivvajadused: 126 ametnikku), 1 rannapatrullkaater (33 % operatiivvajadustest), 4 rannapatrull-laeva (67 % operatiivvajadustest), 0,5 kuud püsitiivalise õhusõiduki kasutamist (25 % operatiivvajadustest), 1 helikopter (50 % operatiivvajadustest), 1 avamerepatrull-laev (33 % operatiivvajadustest). Hispaanias on puudu (ühisoperatsioon Indalo) Mai 2017: 5 ametnikku (operatiivvajadused: 11 ametnikku pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk 3 ametnikuga osaliselt vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet), 1 avamerepatrull-laev (100 % operatiivvajadustest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet). Juuni 2017: 4 ametnikku (operatiivvajadused: 11 ametnikku pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk 3 ametnikuga osaliselt vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida kaasrahastab amet), 1 avamerepatrull-laev (100 % operatiivvajadustest pakkumiste vähesuse tõttu kaetakse puudujääk vastuvõtva liikmesriigi vahenditest, mida rahastab amet). Juuli 2017: 3 ametnikku (operatiivvajadused: 11 ametnikku) 3. PRIORITEETSETE VALDKONDADE RAKENDAMISES TEHTUD EDUSAMMUD 3.1. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kiirreageerimissuutlikkuse tugevdamine, sealhulgas ressursside kohustusliku reservi loomine Kiirreageerimisreserv Kuigi liikmesriigid on kinnitanud rohkem kui 1 500 piirivalve- ja muu ametniku kättesaadavust kiirreageerimisreservi jaoks, mõjutab kiirreageerimisreservi täielikku valmisolekut vastavalt Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitlevale määrusele kaks küsimust: 1) Piirivalveametnike nimetamine Piirivalveametnike nimetamise nõue on selgelt määratletud Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse artikli 20 lõikes 4. Ametile peavad teada olema ametnike nimed, et tagada reservi kvaliteet. Nad peavad kontrollima, kas nimetatud piirivalveametnikud vastavad kindlaks määratud profiilidele, ning tagama, et nad on saanud enne operatiivtegevuses osalemist pädeva koolituse. Praeguseks on Euroopa piiri- 6
ja rannikuvalvet käsitleva määruse I lisas ette nähtud liikmesriikide panuse suurusele vastavate ekspertide nimed esitanud ainult mõned Schengeni riigid (Belgia, Tšehhi Vabariik, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia ja Šveits). Komisjon tõstatas selle küsimuse justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 27. märtsil 2017. Mitu liikmesriiki väljendas muret, väites, et kõigi nimetatud piirivalveametnike täielikku kättesaadavust ei ole võimalik tagada puhkuste, haiguspäevade või muude puudumiste tõttu. Ameti haldusnõukogu 29. 30. märtsini 2017 toimunud koosolekul rõhutas komisjon, et leida tuleks õigusliku alusega täielikult kooskõlas olev praktiline lahendus. Sellise praktilise lahenduse 2 üldtingimused esitati ühiskasutusvahendite võrgustiku kohtumisel 25. 26. aprillil 2017. Mitmed küsimused vajasid siiski lisaselgitusi. Amet saadab maikuu alguses laiali kontseptsioonikirjelduse, milles nähakse ette kavandatud lahenduse üksikasjalikud tingimused. Liikmesriikidele võimaldatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve regulaarsesse reservi antava panuse piires teatavat paindlikkust, samal ajal saab amet kontrollida kooskõla profiilidega ning tagada koolituste toimumise. 2) Profiilide ühtlustamine Mõnede profiilide puhul, millega seoses on liikmesriigid kohustusi võtnud, ei ole amet siiani viinud ekspertide arvu vastavusse haldusnõukogu asjaomastes rakendusotsustes esitatud künnistega. Kuigi 143 piirivalveametniku ja mitmete teiste profiilidega ametnike puhul võeti kohustusi liiga palju, siis samal ajal on puudu 167 registreerimise / sõrmejälgede võtmise eksperti ja 38 taustakontrollieksperti. Amet peaks kõnealuse probleemi lahendama ennetavalt liikmesriikidega peetavate kahepoolsete kontaktide kaudu, pöördudes eelkõige nende liikmesriikide poole, kes panustasid profiilidesse, mille puhul võeti liiga palju kohustusi, et muuta nende poolt võetud kohustuste profiilid vastavalt registreerimise / sõrmejälgede võtmise ekspertideks ja taustakontrolliekspertideks. Kiirreageerimise seadmete reserv Esimese ja teise eduaruande avaldamise järel kuulutas amet märtsis uuesti välja kutse reservi täiendamiseks. Nende jõupingutuste tulemusena on 2017. aasta aprilli keskpaigaks kõrvaldatud patrullautode ning rannapatrull-laevade, avamerepatrull-laevade ja soojuskaameraga sõidukitega seotud puudujäägid. Siiski esineb veel olulisel määral puudujääke enamiku seadmete puhul. Komisjon peab kahetsusväärseks, et reservi panustavatele liikmesriikidele ei ole uusi panustajaid lisandunud, praegu osaleb reservis ainult 14 liikmesriiki ((Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Soome, Ungari, Itaalia, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia). Järgmised sammud: 2 Nimetatakse kõik Euroopa piiri- ja rannikuvalve regulaarse reservi 5 000 ametnikku (registreeritakse nime alusel) ning liikmesriigid märgivad, kes neist 5 000 ametnikust moodustavad 1 500 liikmest koosneva kiirreageerimisreservi. Seda jaotust on võimalik muuta kogu aasta jooksul või juhul, kui käivitatakse piirivalve kiirreageerimisoperatsioon, asendajad leitakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve regulaarse reservi sarnase profiiliga ametnike hulgast. 7
alustama kiiremas korras kahepoolseid arutelusid Schengeni riikidega, eelkõige nende riikidega, kes ei ole kiirreageerimise seadmete reservi veel panustanud (Belgia, Küpros, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Kreeka, Malta, Norra, Luksemburg, Leedu, Hispaania, Slovakkia, Rootsi, Šveits), et täita kindlaks tehtud vajakajäämised varustuse osas; tagama 2017. aasta maikuu lõpuks, et vastavalt haldusnõukogu poolt kindlaks määratud konkreetsete profiilide arvule on olemas kiirreageerimisreservi nimetatud eksperdid, eelkõige registreerimise / sõrmejälgede võtmise eksperdid ja taustakontrollieksperdid; kontrollima 2017. aasta juunikuu lõpuks kõigi kiirreageerimisreservi kuuluva 1 500 piirivalveametniku operatsioonideks kättesaadavust ning teostama 2017. aasta oktoobri lõpuks reservidest inim- ja tehniliste ressursside lähetamise simulatsioonharjutuse. Liikmesriigid peaksid täitma kiirreageerimise seadmete reservi puudujäägid 2017. aasta mai lõpuks; erilisi jõupingutusi peaksid tegema need liikmesriigid, kes ei ole veel oma panust andnud; teatama 2017. aasta juuni lõpuks kiirreageerimisreservi kantud ekspertide nimed. 3.2. Ennetava haavatavuse hindamise korraldamine ühtse metoodika alusel Euroopa Liidu üks esmaseid poliitilisi prioriteete on jätkuvalt ennetava hindamise tugevdamine, et tagada Schengeni ala ladus toimimine. Amet on teinud intensiivseid jõupingutusi, et valmistada ette Schengeni kvaliteedikontrolli protsessi jaoks oluline haavatavuse hindamise kord, lähtudes ühtsest metoodikast ja kokkulepitud ajakavast. Kõik liikmesriigid peale Taani 3 on esitanud ametile andmed olemasoleva suutlikkuse kohta. Enamiku liikmesriikide puhul oli esitatud andmete täielikkuse tase rahuldav. Kaheksa riiki (Prantsusmaa, Ungari, Itaalia, Malta, Norra, Rootsi, Šveits, Hispaania) esitas siiski vaid osalise teabe (50 75 % nõutud teabest). On oluline, et liikmesriigid parandaksid pikemas perspektiivis riiklikku suutlikkust selliseid andmeid koguda. 2017. aasta märtsis-aprillis teostas amet kõiki liikmesriike (v.a Taani ja Saksamaa andmete liiga hilise esitamise tõttu) hõlmava nn alushindamise, st reale objektiivsetele kriteeriumidele põhineva süvaanalüüsi liikmesriikide olemasoleva suutlikkuse kohta koostoimes praeguste asjaomaste ohunäitajatega. Alushindamise projekte on liikmesriikidega juba arutatud. Lõplikud üksikaruanded koos hindamise lõpptulemustega, mille raames tehti kindlaks eelkõige kõige kiireloomulisemad kitsaskohad, esitati kaheksale liikmesriigile 2017. aasta aprilli lõpus. Ülejäänud liikmesriikide lõplikud üksikaruanded esitatakse eeldatavalt mai alguses, kuna asjaomased liikmesriigid esitasid oma märkused liiga hilja. Alushindamiste aruannete alusel otsustab ameti tegevdirektor 2017. aasta mai lõpuks, kas esitada asjaomastele liikmesriikidele võimalikke soovitusi. Kuna haavatavuse hindamise keskne eesmärk, eriti selliste liikmesriikide puhul, kellel esineb erilisi ja 3 Kooskõlas ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikliga 4 teatas Taani, et ei rakenda alates 14. märtsist 2017 Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitlevat määrust. 8
ebaproportsionaalselt suuri katsumusi, on teha kindlaks võimalikud vahetud tagajärjed välispiiridel ja edaspidised tagajärjed Schengeni ala toimimisele, peaksid soovitused esmajärjekorras keskenduma sellistele kitsaskohtadele, mis nõuavad kõige kiireloomulisemat tegutsemist, võttes arvesse praegusi katsumusi välispiiridel, mis mõjutavad Schengeni ala ladusat toimimist. Samuti on oluline, et soovitused koos võimalike meetmetega oleksid täpsed, teostatavad ja toetuksid liikmesriikidelt saadud üksikasjalikule tehnilisele teabele. Ainult nendel tingimustel on amet suuteline tõhusalt jälgima, kuidas liikmesriigid soovitusi ja meetmeid rakendavad. Juhul kui meetmeid seatud tähtaja jooksul ei rakendata, peab ameti tegevdirektor pöörduma küsimusega haldusnõukogu poole ning teavitama sellest komisjoni. Alushindamiste alusel määratakse kindlaks ka mitu liikmesriiki, kelle suhtes amet teostab nn simulatsioonharjutuse, et hinnata nende suutlikkust tulla toime tulevaste katsumustega välispiiridel. Nende harjutustega kontrollitakse ja katsetatakse liikmesriikide suutlikkust, eelkõige nende erandolukorra plaanimist ohtude ja stsenaariumide puhuks, mis ei ole tõeks saanud, kuid mille realiseerumist võib naabruses olevate kolmandate riikide ning peamiste päritolu- ja transiidiriikide olukorra analüüsi alusel võimalikuks pidada. Kui simulatsioonharjutuste tulemused muutuvad 2017. aasta oktoobri lõpuks kättesaadavaks, võib tegevdirektor liikmesriikidele esitada teise vooru võimalikke soovitusi. Alates 2017. aasta aprillist peaks amet teostama nn esilekerkivate ohtude hindamise. Võttes aluseks asjaomastel näitajatel põhineva liikmesriikide igakuise analüüsi, võib amet igal hetkel algatada erihindamise/simulatsiooni, et uurida teatava liikmesriigi suutlikkust tulla toime uute esilekerkivate ohtudega, millega võivad kaasneda võimalikud kitsaskohti käsitlevad soovitused, mida ei ole eelnevates alushindamistes või simulatsioonharjutustes arvesse võetud. Järgmised sammud: prioriseerima haavatavuse hindamise esimeste tulemuste ja muu teabe alusel kõige kiiremat tegutsemist nõudvate kitsaskohtade kindlaks tegemist; tagama kitsaskohtade hindamisega tegelevale üksusele 2017. aasta suveks piisaval arvul töötajaid; esitama 2017. aasta mai lõpuks alushindamise tulemuste põhjal asjaomastele liikmesriikidele soovitused, kuidas eelisjärjekorras kõrvaldada kõige kiiremat tegutsemist nõudvad kitsaskohad; edastama 15. juuniks 2017 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile vastavalt Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse artikli 13 lõikele 9 haavatavuse hindamise tulemused; teostama 2017. aasta oktoobriks tulevasi katsumusi käsitlevad simulatsioonharjutused; kiitma saadud kogemustele toetudes 2017. aasta novembriks heaks haavatavuse hindamise läbi vaadatud ühtse metoodika. Liikmesriigid peaksid 9
Taani peaks esitama 15. maiks 2017 vajaliku teabe, et ametil oleks võimalik teostada alushindamine; liikmesriigid, kes ei ole esitanud olemasoleva suutlikkuse kohta täielikku teavet, peaksid parandama vastavaid siseriiklikke andmekogumismenetlusi; liikmesriigid, kellele esitatakse alushindamise alusel soovitusi, peaksid koostama vajalikud tegevuskavad ning ametile korrapäraselt aru andma; kõik simulatsioonharjutuse jaoks välja valitud liikmesriigid peaksid vastama kiiresti ameti palvetele esitada täiendavaid andmeid ja teavet. 3.3. Tagasisaatmise toetamine Ameti toetatud tagasisaatmisoperatsioonide tempo kiireneb jätkuvalt. Ajavahemikus 1. jaanuarist 7. aprillini 2017 toetas amet 92 kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisoperatsiooni, mille raames saadeti tagasi 3 879 kolmandate riikide kodanikku. Kõnealusest 92 operatsioonist 48 hõlmas lende Lääne-Balkanile. Ainult piiratud arv operatsioone suundusid Põhja- või Lääne-Aafrika riikidesse. Seda võib osaliselt seletada asjaoluga, et paljud kolmandad riigid ei võta vastu tellimuslende ning lubavad oma kodanike tagasisaatmist ainult kommertslendude abil. Seetõttu peaks amet hakkama kiiremas korras pakkuma liikmesriikidele tuge kommertslendude kasutamiseks. Alates 7. jaanuarist 2017 saab operatsioonide jaoks kasutada kolme uut reservi, kuhu kuuluvad sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad ja saatemeeskonnad ning tagasisaatmisspetsialistid. 7. aprilliks 2017 on neisse reservidesse panustanud 25 liikmesriiki, andes 536 eksperti vajalikust 690st. Schengeni riigid, kes ei ole veel oma panust neisse reservidesse andnud Küpros ja Šveits, peaksid seda tegema kiireimas korras. Kõik liikmesriigid peavad kõrvaldama puudujäägid, eelkõige sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade reservis, kuhu on pakutud kõigest 416 eksperti taotletud 600st. Liikmesriigid peaksid koostöös ametiga tagama, et kõik tagasisaatmisega seotud toimingute tegemiseks vajalikud oskused ja eriteadmised oleksid tagasisaatmisspetsialistide reservis piisavalt esindatud. See on eriti oluline, arvestades tagasisaatmisoperatsioonide arvu kasvu eelmiste aastatega võrreldes ja asjaolu, et eelseisvatel kuudel võib ette tulla vajadust tagasisaatmissekkumiste järele. Tagasisaatmisega seotud reservid on praktikas kasutusele võetud. 7. aprilliks 2017 on reservi kuuluvate sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate osalusel jälgitud 19 tagasisaatmisoperatsiooni. Siiani on reservist operatiivtoeks rakendatud 10 sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskonda. Oluline on tagada selgus reserviliikmete kasutuselevõtu praktilistes tingimustes ja eeskirjades ning nende operatiivülesannetes ja õiguslikes kohustustes. Amet peaks need elemendid paika panema, luues seega reservide tööle kindla raamistiku ning tagades, et nad on 2017. aasta maiks rakendamiseks valmis, nagu nõuti eelmises aruandes. Et tulla toime lisanduva töökoormusega ja vastata täielikult oma uute volitustega seotud ootustele, peaks amet võtma otsekohe meetmeid, et olemasolevad töökohad saaksid täidetud ja et tagasisaatmistoiminguteks eraldatud eelarve saaks täielikult ära kasutatud. 10
Teatises Tõhusama tagasisaatmispoliitika kohta Euroopa Liidus uuendatud tegevuskava 4 teeb komisjon ettepaneku lisameetmete ja -tegevuste kohta, mille amet peab tagasisaatmistoimingute elavdamiseks ellu viima. Selle töö edenemist vaadeldakse järgmises aruandes. Järgmised sammud: määrama kindlaks praktilised viisid, eeskirjad, operatiivülesanded ja õiguslikud kohustused reservi kuuluvate töötajate rakendamiseks, tagamaks, et reservid oleksid hiljemalt 2017. aasta mai lõpuks kasutusvalmis; täitma olemasolevad tagasisaatmistoiminguteks ette nähtud töökohad 2017. aasta juuniks; tagama, et 2017. aastaks tagasisaatmistoiminguteks eraldatud rahalised vahendid kasutatakse täielikult ära. Liikmesriigid peaksid andma koheselt oma panuse reservidesse, kui nad ei ole seda senini teinud [Küpros ja Šveits]; täitma ülejäänud puudujäägid reservides; hakkama otsekohe andma iga kuu teavet riiklike tagasisaatmisoperatsioonide orienteeriva kava kohta, sealhulgas tagasipöördujate arvu ja vastuvõtvate kolmandate riikide kohta. 3.4. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kaebuste lahendamise mehhanismi loomine Pärast eelmise aruande avaldamist ei ole uusi kaebusi esitatud. Amet peab parandama mehhanismi kohta teabe levitamist, sealhulgas kaebusevormide kättesaadavust ameti veebisaidil. Kaebuste parem ametipoolne käsitlemine edaspidi tagatakse juhtumite haldamise IT-süsteemi kaudu, mis peaks valmima 2017. aasta juuniks. Pärast kogu vajaliku taristu valmimist peaks amet algatama teavituskampaania, et muuta kaebuste mehhanismi nähtavamaks. Põhiõiguste ametniku abistamiseks täiendavate töötajatega värvati märtsis üks ajutine teenistuja, kes peaks ametiga liituma 2017. aasta mais. 2017. aasta mais alustatakse kahe assistendi (lepingulised töötajad) värbamise menetlust. Lisaks sellele suurendab amet tõenäoliselt põhiõiguste ametniku kaastöötajate arvu. Järgmised sammud: värbama 2017. aasta juuli lõpuks põhiõiguste ametniku abistamiseks kaks täiendavad töötajat; 4 KOM(2017) 200 (lõplik). 11
viima 2017. aasta juuniks lõpule IT-taristu loomise, et muuta kaebuste esitamise vormid paremini kättesaadavaks; läbi viima kaebuste esitamise mehhanismi kohta teabematerjalide levitamist käsitleva teavituskampaania. 3.5. Operatiivkoostöö parandamine prioriteetsete kolmandate riikidega staatust käsitleva näidiskokkuleppe abil Seoses prioriteetsete kolmandate riikidega tehtava koostööga teavitati ameti haldusnõukogu selle 29. 30. märtsi 2017. aasta koosolekul tegevdirektori kavatsusest taasalustada läbirääkimisi Liibüaga koostöökorralduse üle. Amet on esitanud ka kontseptsioonikirjelduse koostöö kohta ameti ja liikmesriikide kontaktametnike ning Euroopa rändeküsimuste kontaktametnike vahel, kes on lähetatud samadesse sihtkohtadesse. Nigerisse lähetatav kontaktametnik ühineb ametiga 16. mail 2017. Lääne-Balkanile lähetatava kontaktametniku valikumenetlus on samuti lõpule viidud ning välja valitud kandidaat peaks ametiga ühinema 1. juulil 2017. Mõlemad läbivad enne vastavalt Nigerisse (2017. aasta juuni) ja Serbiasse (2017. aasta suvi) lähetamist lähetamiseelse koolituse. 8. märtsil 2017 võttis nõukogu vastu asjaomase otsuse anda komisjonile luba alustada läbirääkimisi Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga, et sõlmida staatust käsitlev kokkulepe, mida on vaja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti meeskondade lähetamiseks nendesse riikidesse. Serbiaga peetavate läbirääkimiste esimene voor peeti 7. aprillil 2017, järgmine voor on kavas 11. 12. mail 2017. Komisjoni eesmärk on sõlmida kokkulepped Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga nii kiiresti kui võimalik. Järgmised sammud: Komisjon alustab endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga ametlikke läbirääkimisi kohe, kui viimane on valmis alustama läbirääkimisi staatust käsitletavate kokkuleppe üle. viima lõpule kontaktametnike värbamise ning nende Nigerisse ja Serbiasse lähetamise vastavalt 2017. aasta juuniks ja augustiks. 3.6. Peakorteri leping Komisjon tervitab ameti tegevdirektori ja Poola siseministri vahelise peakorteri lepingu allakirjutamist 8. märtsil 2017. Leping jõustub kolm kuud pärast lepinguosaliste viimast teavitamist sisemenetluste lõpetamise kohta. Ameti menetlused on lepingu haldusnõukogupoolse heakskiidu ja tegevdirektori lõpliku allkirjaga lõpule viidud. Poola peab lepingu veel ratifitseerima. Järgmine samm: 12
Poola peaks peakorteri lepingu võimalikult kiiresti ratifitseerima. 3.7. Kontaktametnike liikmesriikidesse lähetamine Amet peaks korrapäraselt teostama liikmesriikide välispiiride haldamise järelevalvet mitte ainult riskianalüüsi, teabevahetuse ja Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) abil, vaid kasutama selleks ka oma liikmesriikides asuvaid kontaktametnikke. Ameti haldusnõukogu 29. 30. märtsil 2017 toimunud koosolekul esitas tegevdirektor haldusnõukogu heakskiidu saamiseks otsuse eelnõu, milles määratletakse kontaktametnike roll ja ülesanded, nende juurdepääs teabele ning mitme liikmesriigi koondamine ühe kontaktametniku vastutusalasse. Üks kontaktametnik vastutaks nelja teineteisega geograafiliselt lähestikku asuva liikmesriigi eest. Eeldatavalt kuue kuu jooksul pärast haldusnõukogu otsust allkirjastatakse vastastikuse mõistmise memorandum, milles kõik liikmesriigid määravad kindlaks lähetamise tingimused. Seniks värbab ja koolitab amet välja sobivaid kandidaate. Järgmised sammud: esitama asjaomase rakendusotsuse lõpliku projekti, mille haldusnõukogu kiidab heaks hiljemalt 2017. aasta juuni lõpuks; algatama kontaktametnike värbamiseks asjaomase valikumenetluse, eesmärgiga viia ametnike värbamine, koolitamine ja lähetamine lõpule hiljemalt 2017. aasta lõpuks. Liikmesriigid peaksid kirjutama ametiga alla vastastikuse mõistmise memorandumile, millega kehtestatakse 2017. aasta oktoobriks kontaktametnike lähetamise tingimused. 3.8. Ameti töötajate arvu suurendamine 2017. aasta esimese 90 kalendripäeva jooksul värbas amet 91 uut töötajat. Käimas on peaaegu 100 värbamismenetlust ning järgmistel kuudel algatatakse veel 132 sellist menetlust. 2017. aasta lõpuks nähakse ette, et ametis töötab 655 töötajat, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui 2015. aastal. Ametil on probleeme personalieeskirjade artiklis 27 ette nähtud tingimuse täitmisel, mille kohaselt tuleb töötajaid värvata liikmesriikidest võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ametil on liikmesriikide vähese reageerimise tõttu probleeme ka lähetatud riiklike ekspertide uute ametikohtade täitmisega (ligikaudu 25 % kõigist uutest ametikohtadest). Järgmised sammud: algatama 2017. aasta juuni lõpuks värbamismenetlused kõigi 2017. aasta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtade täitmiseks; 13
tagama täiendavate rahaliste ressursside tõhusa kasutamise kooskõlas eelarvepädevate institutsioonide kinnitatud prioriteetidega. Komisjon uurima ametiga võimalusi, kuidas lahendada värbamisega seotud probleeme. Liikmesriigid peaksid tõhustama riiklike ekspertide lähetamist. 4. EUROOPA INTEGREERITUD PIIRIHALDUS: EDASISED SAMMUD 4.1. Integreeritud piirihaldus Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määrusega kehtestati Euroopa integreeritud piirihalduse üldpõhimõtted ning jõustati seega ametlikult esimest korda ELi toimimise lepingu artikli 77 lõikes 2 sätestatud kontseptsioon. Määruses on esitatud 11 strateegilisest komponendist koosnev loetelu, mis hõlmab piirikontrolli, otsingu- ja päästetööd olukordades, mis võivad tekkida merepiiri patrull- ja vaatlustegevuse raames, riskianalüüsi, ametitevahelist koostööd, liikmesriikidevahelist koostööd, Schengeni kvaliteedikontrolli mehhanismi ja solidaarsusmehhanisme, eelkõige liidu rahastamisvahendeid. See võimaldab kehtestada tugeval alusel strateegilise raamistiku, mis on vajalik Euroopa integreeritud piirihalduse tõhusaks rakendamiseks riiklikul ja liidu tasandil. Integreeritud piirihalduse kontseptsiooni kasutuselevõtt peab toimuma kolmest osast koosneva strateegilise protsessi kaudu: 1) Euroopa integreeritud piirihalduse strateegia poliitilisel tasandil määratlemine ELi institutsioonide poolt, 2) tehnilise ja tegevusstrateegia vastuvõtmine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt, ja 3) igas liikmesriigis riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate koostamine, et tagada kontseptsiooni ühtne rakendamine. Selle tulemusena peaks tekkima Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Euroopa integreeritud piirihalduse koostalitlev ja ühtne strateegiline raamistik, millega tagatakse selle tõhus rakendamine. 4.2. ELi institutsioonide poliitiline raamistik Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse kohaselt vastutavad Euroopa integreeritud piirihalduse strateegia välja töötamise eest liidu institutsioonid. Euroopa integreeritud piirihalduse strateegia loomisel on väga oluline komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vaheline koostöö. Et võimaldada institutsioonidel kujundada poliitilist strateegiat, korraldab komisjon koos ametiga liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi osalusel kaks temaatilist seminari, mille tulemusena valmib teatise vormis Euroopa integreeritud piirihalduse poliitiline raamistik. Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse seda teatist heaks kiitma. 4.3. Ameti tehniline ja tegevusstrateegia Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt on ameti ülesandeks Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia kehtestamine. 14
Kuigi amet peaks alustama selle ülesande täitmisega tihedas koostöös komisjoniga võimalikult kiiresti, peaks ameti haldusnõukogu võtma tehnilise ja tegevusstrateegia vastu alles siis, kui kõik kolm institutsiooni on sellega seotud poliitilise raamistiku heaks kiitnud. 4.4. Liikmesriikide riiklikud strateegiad Siseriiklikud jõupingutused peaksid tagama Euroopa integreeritud piirihalduse tõhusa rakendamise. Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud integreeritud piirihalduse strateegiad, mis on kooskõlas ameti poolt kehtestatud tehnilise ja tegevusstrateegiaga. Iga liikmesriik peaks võimalikult kiiresti alustama ettevalmistavat protsessi, milles osaleksid kõik piirihalduse ja tagasisaatmise eest vastutavad asjaomased ametiasutused, et kehtestada üks ühtne riiklik strateegia, mida toetab tegevuskava. Sellega seoses peaksid liikmesriigid täiel määral ära kasutama komisjoni ja ameti välja töötatud koolitusprogrammi, mis keskendub riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate välja töötamise metoodikale. Järgmised koolitused on kavas 2017. aasta mais, juulis, septembris ja novembris. Pärast poliitilise raamistiku ELi institutsioonide poolt heaks kiitmist ning ameti tehnilise ja tegevusstrateegia kehtestamist peavad liikmesriigid sellest tulenevalt välja töötama oma riiklikud strateegiad. Järgmised sammud Komisjon korraldab 2017. aasta juunis ja septembris liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi osalusel kaks temaatilist seminari, kus arutatakse Euroopa integreeritud piirihalduse poliitilise raamistiku välja töötamist; võtab 2017. aasta oktoobriks vastu teatise, milles määratakse kindlaks Euroopa integreeritud piirihalduse poliitilise raamistiku põhipunktid; teostab 2018. aastal riiklikke integreeritud piirihalduse strateegiaid käsitleva Schengeni hindamise. alustama 2017. aasta teises pooles tihedas koostöös komisjoniga integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia välja töötamist; võtma haldusnõukogu otsusega vastu Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia pärast seda, kui ELi institutsioonid on 2018. aasta veebruariks kokku leppinud integreeritud piirihalduse poliitilises strateegias; koostama tihedas koostöös komisjoniga Schengeni hindamist käsitleva erikoolitusprogrammi, mis on suunatud valitud integreeritud piirihalduse ekspertidele. Liikmesriigid peaksid algatama ajavahemikus 2017. aasta juuni detsember riiklikud menetlused riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate koostamiseks; 15
viima oma vastavad riiklikud integreeritud piirihalduse strateegiad kooskõlla poliitilise ning tehnilise ja tegevusstrateegiaga kuue kuu jooksul pärast viimase vastu võtmist; olema valmis oma riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate Schengeni hindamiseks (alates 2018. aasta hilissügisest). 5. KOKKUVÕTE Käesolev kolmas aruanne näitab, et Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud meetmete rakendamist ja töövahendite kasutamist on jätkatud, et tagada võimalikult kiiresti tugevam ELi suutlikkus kaitsta välispiire. Amet esitas esimesed haavatavust käsitlevate alushindamiste tulemused peaaegu kõigile liikmesriikidele. Peagi esitatakse asjaomastele liikmesriikidele koos konkreetsete meetmetega soovitused tuvastatud haavatavuste kõrvaldamiseks. Samamoodi näitavad kiiresti vastu võetud nõukogu otsused, millega antakse komisjonile luba alustada Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga ametlikke läbirääkimisi staatust käsitlevate kokkulepete kohta, et Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti töölehakkamine on jätkuvalt poliitiliselt esmatähtis ülesanne. Liikmesriigid ei ole siiski teinud kiirreageerimisreservide täieliku töövõime tagamisel, eelkõige kiirreageerimise seadmete reservi puudujääkide kõrvaldamisel piisavalt edusamme. Samuti tuleb teha täiendavaid ühiseid jõupingutusi jätkuvate kitsaskohtade kõrvaldamiseks käimasolevates ühisoperatsioonides. Nende operatsioonidega toetatakse kõige suurema surve all olevaid liikmesriike välispiiride tõhusal haldamisel. Kõnealused kitsaskohad tuleb kiiremas korras kõrvaldada. Liikmesriike kutsutakse ka üles kasutama paremini ära ameti tõhustatud suutlikkust pakkuda tuge tagasisaatmisoperatsioonides. Komisjon ootab huviga koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja ametiga Euroopa integreeritud piirihalduse strateegilise raamistiku välja töötamisel. Euroopa piiri- ja rannikuvalve töölehakkamise kiirendamiseks kutsub komisjon nõukogu üles hindama senitehtud edusamme ja võtma kavandatud meetmeid. Järgmise aruande välispiiride tugevdamisel tehtud edusammude kohta esitab komisjon suvel. 16