Kas Euroopa Liidu 2030 energiatõhususe ja KHG vähendamise eesmärgid on saavutatavad? Transpordisektor. Eesti HERON tulemusi tutvustav seminar Tallinn, 23.03.2017 Mari Jüssi, vanemekspert SEI Tallinn mari.jussi@seit.ee
Eesmärgid ja metoodika Milliste poliitikameetmetega on võimalik energiatõhususe ja KHG vähendamise eesmärke transpordis saavutada? Poliitikastsenaariumite analüüs Millised on peamised barjäärid eesmärkideni jõudmisel? Ekspertide küsitlus ja DST töövahend
SEI Head Offices Eesmärgid transpordisektoris Eesti KHG vähendamise sihid: non-ets/effort Sharing Decision 2020 max 11% KHG kasv võrreldes 2005 2030-13% KHG vähenemine võrreldes 2005 Energiatõhusus transpordis 2020: transpordi kogu energiatarbimine ei ületa 2010 taset ja 2030 on madalam SEI LATIN AMERICA?
Kütuste tarbimine transpordisektoris 1990-2013, ktoe
Transpordi baasstsenaarium BAU eeldused tuginevad peamiselt ENMAK transpordistsenaariumite ja kliimapoliitika mõjude hindamises kasutatud eeldustele Inimeste transpordinõudluse kasv keskmiselt 1,17%/a Autode osakaal liikumistes kasvab 75,5%->85% Kaubavedude nõudluse kasv 0,889%/a; rongi osakaalu vähenemine kuni 29%-ni Sõiduautode läbisõidu jagunemine kütusetehnoloogiate lõikes Kütuseliik/tehnoloogia 2020 2025 2030 Biometaan 0.00 1.5 3 CNG 3 4 5 Elekter 0.30 0.65 1 Pistik EV Hübriid 1 3 5 Bensiin Hübriid 5 10 15 Biodiisel 1.50 1.5 1.5 Diisel 30 30 30 Etanool 3 3 3 Bensiin 56.2 46.35 36.5
BAU - praeguste trendide jätkumine: energia tarbimine transpordis jätkub
EE stsenaarium koos alastsenaariumitega: Energiatõhusad sõidukid CO2 põhised automaksud, diferentseeritud teekasutustasud Liikumisviiside nihe ühistranspordi, jalgsi ja jalgrattakasutuse arendamine, Tallinna ummikumaks EcoDriving, liikluse rahustamine Planeerimine, liikuvuse ohjamine autost sõltuvuse vähendamine ja sundliikluse vähendamine Raskeveokite teekasutustasud transpordinõudluse vähenemine ja nihe maanteelt raudteele ja merele
Alastsenaariumid Eeldused aastani 2030 Energiatõhusad sõidukid EcoDriving, kiiruste ohjamine Linnapaneerimine, maakasutuse suunamine Modaalne nihe reisijateveos Hübriid ja laetav hübriidi osakaal 2,5 korda suurem kui BAU Energiatõhusate SA osakaal aastaks 2030: 40% (20% BAUs) Veoautod energiatõhusamate veokite osakaal 2 korda suurem kui BAU, 30% 2,5% väiksem kütusekulu bensiini ja diisli sõidukitel 5% väiksem transpordinõudlus kui BAU: 1,11% kasvu Rongi osakaal 3% > 5% Bussi osakaal püsib 20% Linnatänavate ümberkorraldamine, 10% vähem linnalist autoliiklust Jalgsi- ja jalgrattataristu investeeringud 1% väiksem autokasutus Ühistranspordi teenuste kasv ja investeeringud: 20% rohkem rongi ja bussiliiklust; 6% väiksem autode läbisõit linnapiirkondades Parkimispoliitika ümberkorraldamine, tasustamine ja ohjamine Liikuvuskorraldus: 1,9% väiksem linnaline autokasutus Maanteevedude nõudluse ohjamine Kõik meetmed kombineeritult: Inimeste ranspordinõudluse kasv 0,8% võrreldes BAU 1,17% 3% vähem transpordinõudlust pärast 2020 (ton-km) Rongi osakaal ei vähene pärast 2020, jäädes 31% kaubavedudest
Energiatõhususe potentsiaal Eesti transpordis on suur Enam tähelepanu riiklikes arengudokumentides Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe
Suurim potentsiaal sõidukipargi energiatõhususe tõstmise kaudu Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe
Integreeritud planeerimine sundliikluse ja autost sõltuvuse vähendamiseks Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe
Kaubavedude kasvu ohjamine teekasutustasude kaudu Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe
Ühistranspordi ja kergliikluse arendamine Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe
Ecodriving ja liikluse rahustamine Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe
Transpordi 2030 KHG heite vähendamise eesmärkide täitmine eeldab tegutsemist kogu transpordi valdkonnas 2020 non-ets siht: max +11% 2030 siht: -13%
Energiatõhususe eesmärgid EL Primes Baseline siht ENMAK siht
SEI Head Offices Peamised barjäärid Ebapiisavad fiskaalsed instrumendid energiatõhusa sõidukipargi ja liikumisvalikute mõjutamiseks SEI LATIN AMERICA? Integreeritud ruumilise ja transpordi planeerimise puudumine
DST, analüütilise hierarhia meetodil kaalutud barjäärid Majanduslik Majanduslik Majanduslik Institutsionaalne Majanduslik Institutional Institutional Majanduslik Institutsionaalne Majanduslik Barjäär Fiskaalsete instrumentide puudumine Praegused suurinvesteeringud ei soodusta EE transporti Vähene ühistransporti investeerimine Integreeritud transpordi ja linnaplaneerimise puudumine, killustatus Elanike madal ostujõud Mittepiisavad säästva transpordi meetmed Piiratud ja keerulised finantseerimisvõimalused Pikk tasuvusaeg Vastanduvad poliitika eesmärgid Kõrged kulud Kaal 0,237 0,188 0,133 0,076 0,052 0,036 0,032 0,031 0,031 0,030
Barjäärid ja DST tulemused
UK ja Bulgaaria Barjäärid Bulgaaria: Säästva transpordi poliitikate puudumine; Rahastuse puudumine Energiatõhusate sõidukite pikk tasuvusaeg Peamised meetmed Bulgaaria: Kergliikluse, sõidujagamise, elektriautode, rongiliikluse kampaaniad Rongiliikluse, kergliikluse arendamine, investeeringud UK: Autokasutuse harjumus on sügavalt juurdunud Vähesed teadmised säästvast transpordist Praegused investeeringud soodustavad autostumist Tööandjatel lihtsam soodustada autokasutust Ühistranspordi vähene rahastamine UK: Elektriautode soodustamine maksupoliitika, bussiradadele lubamise, laadimisvõrgustiku arendamise kaudu Teadlikkuse tõstmine ja kampaaniad
Peatänava visioon SEI Linnadel Head oluline Offices roll
Aitäh! mari.jussi@seit.ee