Märjamaa Nädalaleht KOGUKONNA TEATAJA AASTAST 1991 Nr 2 (1342) TÄNA LEHES: Volikogu 2019. a tegevuse kokkuvõte. Lk 2 Eleri uus algus on OÜ Irelle. Lk 4 Küsimustele vastab Kasti külavanem. Lk 5 Kodutütred pidasid rühmalaagrit. Lk 6 MTÜ-de I vooru toetused. Lk 8 Hind 0,60 eurot Erakorraline istung algas umbusaldusavalduse üleandmisega Volikogu erakorralisest istungist 11. jaanuaril võttis osa 18 volikogu liiget. Päevakorras oli üks punkt Märjamaa gümnaasiumi direktori kohusetäitja Priit Kärsna ettekanne olukorrast Märjamaa gümnaasiumis ja sellele järgnev arutelu. Enne päevakorrapunkti juurde asumist võttis sõna volikogu liige Villu Karu, kes andis üle volikogu liikmete avalduse umbusalduse algatamiseks vallavanem Merlin Suurnale. Avalduse üleandmise hetkel oli sellel 12 allkirja, millele istungi käigus lisandus veel üks. Umbusalduse algatamise avalduses antakse teada, et allakirjutanute arvates on Ülevaate olukorrast Märjamaa gümnaasiumis andis direktori kohusetäitja Priit Kärsna. Foto: Reet Saar vallavanem kaotanud volikogu enamuse usalduse. Avalduses seisab: M. Suurna ei ole täitnud volikogu liikmete pöördumises 17.12.2019 tehtud ettepanekut, ühtlasi leides, et volikogu oma pöördumisega on tema ja terve Märjamaa valla mainet kahjustanud. Taolise käitumisega on vallavanem kahjustanud Märjamaa vallavõimu mainet ja kaotanud usalduse Märjamaa Vallavolikogu silmis ning ei ole vääriline Märjamaa vallavanemana jätkama. Päevakorrapunktis esinenud Priit Kärsna, kes määrati kohusetäitjaks alates 2. jaanuarist, kõneles sellest, mida ta on nende päevade jooksul näinud ja teinud, märkides muu hulgas, et majas toimib praegu töö hästi ning suuri pingeid ta ei taju. P. Kärsna sõnas, et täna kool toimib, ei ole tema saavutus ning oluline on inimestega suhelda, neid usaldada. Volikogu 13 liikme ettepanekul toimub järgmine volikogu istung erakorralisena juba neljapäeval, 16. jaanuaril algusega kell 18 Märjamaa rahvamajas. Siis on päevakorras vallavanemale umbusalduse avaldamise hääletus ning Raplamaa arengustrateegia tegevuskava 2020 2023 heakskiitmine. Janika Liländer Istungil räägitust saab lugeda ka lk 3.
2 Vallavolikogu tegevus 2019. aastal Volikogu pidas aasta jooksul 15 istungit, s.h 3 e-istungit. Võeti vastu 51 otsust ja 31 määrust. Kuna detsembris 2018 valiti uus vallavanem, siis aasta esimestel istungitel tuli lahendada mitmeid korralduslikke küsimusi valitsuse liikmete nimetamine, muudatused komisjonides ja valla esindamises erinevates organisatsioonides. Volikogu aastaring Jaanuaris võeti vastu valla 2019. a eelarve ja määrati Märjamaa valla kõrgeimate tunnustuste saajad (Mati Jets, Rein Unga ja OÜ Breden Kids). Veebruar: pärast pikka arutelu otsustati Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusele anda nõusolek korraldada hange, et leida õpilasliinidele vedaja kolmeks järgnevaks õppeaastaks. (Lõpuks läks sellega aga nii, et vald tegi ise hanke ja leidis vedajad üheks õppeaastaks.) Saue vald on huvitatud nende Lehetu küla ja Märjamaa valla Kohatu küla vahelise piiri muutmisest. Veebruaris anti nõusolek, et kui Saue vald kõik piirimuudatusega kaasnevad kulud enda kanda võtab, siis ollakse muudatusettepanekuga nõus. Märts: Kivi-Vigala põhikooliga otsustati liita Kivi- Vigala lasteaed. Tänaseks on Märjamaa valla hallata 6 kooli, s.h muusika- ja kunstikool ning 5 lasteaeda. Aprillis kinnitati kahe lasteaia (Sipa-Laukna ja Pillerpalli) uus arengukava, kehtestati puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise kord. Mais oli n-ö peateemaks Märjamaa tervisekeskuse rajamine projektimuudatuse esitamine ja sellega seoses täiendava omaosaluse garanteerimine. Tervisekeskuse küsimus on õhus siiani. Juuni: taaskord teemaks õpilasliinide hange. Otsustati mitte anda Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusele luba hanketulemuste kinnitamiseks. Juulis otsustati e-istungil, et õpilasliinide hanke teeb vallavalitsus ise. August: tegeleti valla arengukava uuendamisega, kehtestati ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise uus eeskiri ning AS Hoolekandeteenused tutvustas volikogule Märjamaale erihooldekodu rajamise plaani. September: siin võiks märksõnaks olla valla lasteaedade kohatasu. Teema tuli Tolmu lõpp sai kõige tuumakam lauda vallavalitsuse soovist vabastada Pillerpalli lasteaia remondiperioodi ajal vanemad kohatasust, kuid arutelu käigus käidi välja ettepanek vanemate poolt makstav kohatasu üldse ära kaotada. Oktoobris kehtestati arengukava uus redaktsioon ning eelarvstrateegia. Tulevikku suunatud oli ka otsus algatada Vaimõisa külas Paemurru ja Otsa kinnistu detailplaneeringu koostamine. Arendaja plaanide kohaselt peaks sinna tulema tankla-teenindusjaamkauplus ning puhke- ja majutushoone. November: kinnitati 2020. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava. See peaks tagama, et Märjamaa vald saab 2020. aastal riigieelarvest ca 162 000 eurot huvihariduse ja huvitegevuse mitmekesistamiseks ning kättesaadavuse parandamiseks. Volikogus jäi toetuseta volikogu liikme A. Kirsipuu esitatud eelnõu anda vallavalitsusele ülesanne kaotada Märjamaa valla koolieelsetes lasteasutustes vanemate omaosalus. Muudatuste tegemiseks avati Märjamaa ja Vigala valla ühinemisleping. Detsembris alustati valla 2020. a eelarve lugemistega, Jaanus Ermann kuulab Kivisildniku kommentaare. Foto: Reet Saar kehtestati uus riigihangete korraldamise kord. Esimesel lugemisel oli valla õppestipendiumi maksmise kord. Vabariikliku uudiskünnise ületas Märjamaa Gümnaasiumi direktori vabastamise teema. Märjamaa vallavolikogu istungite iseloomulikuks jooneks on mahukad infopunktid, kus volikogu liikmed saavad jagada oma tähelepanekuid valla elust ning küsida ametnikelt selgitusi ja teha ettepanekuid edaspidiseks. Iseloomulikud on aktiivsed arutelud, tehakse parandusettepanekuid eelnõudesse ja volikogu liikmed esitavad ka ise eelnõusid. Meil ei tehta küll otseülekannet istungitest, kuid ülevaated volikogu istungitest jõuavad huvilisteni valla kodulehel hiljemalt istungijärgsel hommikul. Lühikokkuvõtted ilmuvad ka Märjamaa Nädalalehes. Seega, kes tahab olla kursis Märjamaa vallavolikogu tegemistega, siis kõik võimalused selleks on olemas. On ka hilisem salvestise kuulamise võimalus. Janika Liländer Märjamaa mees Jaanus Ermann on oma loovusele rakenduse leidnud siidimaale tehes ja haikusid kirjutades. 11. jaanuaril esitles ta Märjamaa raamatukogus oma neljandat raamatut Tolmu lõpp. Esmalt vaatasid kokkutulnud raamatukogu galeriis olevat Ermanni siidimaalide näitust ja kuulasid autori kommentaare. Saatesõnad vastsele kogumikule lausus kirjastaja ja luuletaja Sven Kivisildnik. Yann (see on Ermanni kunstnikunimi toim) on väge täis luuletaja! kiitis Kivisildnik. Ta andis lühiülevaate Eesti haikuluulest ja lisas, et Yann on Eesti esikolmikus. Kivisildnik hindas uut kogu tugevaks, sest mitmesaja haiku hulgast valisid kirjastaja ja toimetaja välja vaid kõige tuumakamad tekstid. Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis klassikalisel kujul koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5). Haiku kolmes reas on vastavalt teema, selle arendus ja puänt. Yann ütles, et ta stiil on aja jooksul muutunud. Tolmu lõppu peab ta oma parimaks koguks. Muide, tema loomingut on avaldatud ka Jaapani haikuajakirjas. Kuulajad said teada, et Yann on kirjutanud ka proosat ja saatnud sedagi Kivisildnikule, aga tal soovitati jääda oma liistude juurde. Jaanus Ermann kavatseb siiski ka proosat edasi kirjutada. Reet Saar
3 Noppeid volikogus kõlanud küsimustest ja vastustest Laupäeva, 11. jaanuari hommikul juba kell 10 algas vallavolikogu erakorraline istung. Nagu detsembrikuus oli ka seda tulnud kuulama õpilasi, õpetajaid, lapsevanemaid ja teisi kohalikke inimest, kokku oli pealtvaatajaid ligi kolmkümmend. Istungist tegi Facebookis ülekande ka Raplamaa Sõnumid. Enne päevakorra kinnitamist seadis volikogu liige Teet Tomson kahtluse alla volikogu koosoleku seaduspärasuse istungina, kuna see ei olnud tema sõnul ette valmistatud nii, nagu seadus ette näeb. Ehk koos kutsega ei olnud esitatud istungi materjale. Tema hinnangul oli see nõupidamine Märjamaa gümnaasiumi küsimuses erinevate inimeste osavõtul, aga mitte volikogu istung. Volikogu sekretär vastas, et kuna kavas on ülevaade olukorrast gümnaasiumis, siis ei saagi eelnevalt materjale saata. Ainus päevakorrapunkt oli ülevaade olukorrast Märjamaa gümnaasiumis. Selle tegi direktori kohusetäitjana töötav Priit Kärsna. Ta ütles, et esitab ainult isiklikke seisukohti ja tugineb avalikule infole. Kärsna ütles alustuseks, et koostegevus saab koolis olla, kui on paigas ühised väärtused ja on ühised eesmärgid. Kui need on paigas, muutub organisatsioon isereguleeruvaks. Kärsna arvates hakkavad mitmed valla probleemid peale dokumentidest. Ta tõi välja sõnastuslikult ebaselgeid kohti gümnaasiumi põhimäärusest. Ta näeb ka vajadust töötada ümber kooli kodukord, et dokument oleks lihtsam. Jaanuari lõpuks kehtestatakse kooli kodukorra muudatused, kuid töö kodukorraga jätkub ka tulevikus. Esineja sõnul on koolis hea töökeskkond, kuid maja vajab lähiaastail lisainvesteeringuid. Küsimusele, kuidas Kärsna suutis end nii ruttu kooli olukorraga kurssi viia, kõlas vastus, et võti on inimestega suhtlemises ja nende usaldamises. Töörahu taastamiseks on juba kinnitatud õpetajatele psühholoogilise nõustaja teenus, ka õpilastele lisandub psühholoogi teenus. Üks eelmisele direktorile esitatud etteheiteid oli, et ei korraldatud tuletõrjeõppust. Mari Kann tõi välja, et tema teada on selle läbiviimisega aega õppeaasta lõpuni. Haridusnõunik Raivo Heinaru vastas, et õigem on seda teha sügisel õppeaasta algul. Küsiti, mida ja kui palju teadis hoolekogu probleemidest direktoriga. M. Kann ja T. Tomson vastasid, et 5. novembril toimunud koosolekul jättis direktori jutt väga positiivse mulje ja mingitest probleemidest ta hoolekogu ei teavitanud. Villu Karu ütles, et aastaid on kohapeal räägitud, kui oluline on meile gümnaasium, kuid direktori töölepingu ülesütlemisele järgnenud protsessid näitasid, et meetod selleks polnud õige. Vallavanemal on enne otsuste tegemist alati õigus nõu küsida. Merlin Suurna vastas, et juba oktoobri alguses oli selge, et koolijuhi töö ei lähe nii ladusalt, kui loodetud. Praegu on direktori konkurss peatatud. Sellele ei esitatud enne peatamist ühtki avaldust, kuid vallavanema sõnul helistati ja tunti huvi. Kui kommenteeriti, et õppeaasta sees ongi ehk raske uut koolijuhti leida, siis Kärsna kinnitas, et ta on valmis kohusetäitjana jätkama õppeaasta lõpuni. Suurna tõi ka välja, et petitsiooni allkirju kontrollides (neid oli 1043) on nimesid jäänud umbes 700. Üheks põhjuseks on kordusallkirjad. Kui Ilju Aviste küsis, miks me täna ei räägi, mida head koolijuht tegi, kõlas selle peale aplaus saalist. M. Kann tõi välja 18 õpetaja nimelise toetuse endisele koolijuhile, millele lisandus tuhat toetusallkirja kogukonnalt, mis räägivad enda eest. Haridusnõunik nimetas plussina töötajate ühesuguseid meiliaadresse ja elektrooniliste õpilaspiletite sisseviimist, kuigi ta ei tea, kui palju neid on selle ajaga kasutusele võetud. Ta kiitis meie gümnaasiumi, kuid lisas, et tuleb teha rohkem kihutustööd, et siia õppima tuldaks. Ka Kärsna sõnul on gümnaasiumiosa ülioluline. Ta tunnustas Uusmaa algatusi, kuid lisas, et elektrooniline suhtlemine omavahel ei asenda isiklikku suhtlemist. Räägiti ka sellest, et praegu on gümnaasiumis rohkem humanitaarsuund, kuid rohkem oleks vaja õpetada reaalja loodusaineid. Kaks tundi kestnud arutelu kokku võttes ütles volikogu esimees Urmas Kristal, et Priit Kärsna on teinud lühikese ajaga ära suure töö. Kristali sõnul on olukord koolis hakanud stabiliseeruma ja suhtlemine on kõige alus. Vesteldes pärast istungit õpetajatega, kõlas üks iseloomustus olukorra kohta, et tuli siiski hõõgub tuha all. Reet Saar
4 Eleri uus algus on Irelle Jõulude eel oli Märjamaal uue iluteeninduskoha avapidu: Saare tänav 12 alustas OÜ Irelle. Värske ettevõtjana tegutseb oma kodumajja sisustatud töötoas Eleri Arro. Talle on juba aastaid meeldinud soenguid ja jumestust teha, eriti naudib ta erisuguste patside punumist. Sõbrad soovitasid, et milleks teha kõike seda meelepärast palgatöö kõrvalt, parem avagu siis juba oma firma. 2018. aasta viimasel päeval lõpetaski Eleri seitse aastat kestnud töö andmesisestajana, võttis end arvele töötukassas ja hakkas tegema ettevalmistusi, et saada iseendale tööandjaks. Karjäärinõustaja juures rääkis ta soovist õppida professionaalset jumestamist ja soengute tegemist. Et selliseid töid tellitakse enamasti nädala lõpus, siis soovis ta õppida ka ripsmete ja kulmude värvimist-kitkumist, depilatsiooni ja pediküüri, et oleks rakendust ka teistel päevadel. Need koolitused ta ka sai. Iluteeninduse koolitustele järgnes alustava väikeettevõtja kursus, mille lõpus tuli esitada äriplaan. Eleri äriplaan oli nii korralik, et ta sai töötukassast kohe maksimaalse toetussumma ettevõtluse alustamiseks. Ta lisas, et mõnigi kord antakse äriplaan täiendamiseks tagasi, kokku saab selle esitada kolm korda. Saadud summa eest remonditi kodumajas üks tuba Toeta kiriku lühtri remonti Vanarahval on ütlemine kirikusse küünla panemisest. Nüüd on selleks igaühel võimalus Märjamaa Maarja kogudus palub toetust kiriku lühtri remondiks. Keset kirikuhoonet asuva 12 tulega lühtri kinkisid kirikule leeriõpilased, kes andsid oma leeritõotuse 60 aastat tagasi, 1959. aastal. Kiriku kogu sisustus oli hävinud 1941. a lahingus süttinud tulekahjus. Aastaid seisis hoone varemetes ning ajutise katusega. Pärast Jossif Stalini surma 1953. aastal, kui paljud Siberisse küüditatud eestlased said loa kodumaale naasta, asuti hoonet taastama see sai teoks aastatel 1956 58. Sellest ajast pärineb ka praegu remonti vajav lühter, mille viimasest korrastamisest on möödunud üle poole sajandi. 19. sajandi II poole historitsismi esindav ning renessanssi aimav lühter vajab põhjalikku puhastamist, uusi elektriküünlaid ja -juhtmestikku. Selle töö maksumus on 1620.- eurot. Oleme tänulikud kõigile annetajatele kes oma toetuse juba on andnud jõuluõhtu jumalateenistusel annetati enam kui 300 eurot ning annetusi on tehtud veelgi, kuid praeguseks on kogutud vaid veerand vajaminevast rahast. Oleme tänulikud, kui saad lühtri korrastamiseks anda oma panuse, tehes kogudusele annetuse. Selle võib tuua kogudusemajja, Pärnu mnt 26 (tel 511 8419) või teha ülekande koguduse pangaarvele: EE65 1010 8020 0484 4007 SEB või EE94 2200 2210 4559 8835 Swedbank; saaja EELK Märjamaa Maarja kogudus; selgitus: Lühter. Illimar Toomet, Maarja koguduse vaimulik OÜ Irelle juhataja Eleri Arro. Foto: Reet Saar tulevaseks tööruumiks, soetati vajalik sisustus ja töövahendid. Ilusa numbrikombinatsiooniga kuupäeval 9.09.2019 registreeriti OÜ Irelle. Muide, see on Eleri eesnimi tagurpidi kirjutatult, millele kõlavuse huvides on lisandunud veel teine l-täht. Detsembris olnud tegijal tööd küllaga ja uue aasta alguseski pole kliendid enda eest hoolitsemist unarusse jätnud. Lähiajal lisandub teenuste hulka pediküür. Koostöö on ka Luhtre turismitaluga: kui seal peetakse pulmapidu, siis Eleri on andnud oma panuse tüdrukute õhtule või jumestanud pruuti. Praegu töötab naine kodumajas, et kulutused oleksid väiksemad, aga tulevikus on plaan hankida tööruum mujal. Kui siinkirjutaja seisis kõheldes Saare 12 maja ees, siis peagi on kindlaks maamärgiks maja ees seisval autol olev Avatud Ilusalong Irelle Soengud, punutised, jumestus, depilatsioon ja kulmude ja ripsmete keemiline värvimine ja vahatamine. Telefon 521 6331 Saare 12 Märjamaa kleebisreklaam. Valmimisel on koduleht. Peagi saab endale sobiva aja iluteenindaja juurde tulekuks registreerida elektrooniliselt. Mõistagi on Facebooki konto, kus toimub aktiivne suhtlus klientidega ja Instagrami konto, kus näeb Eleri tehtud soenguid ja punutisi. Pakun oma teenuseid igas vanuses klientidele. Vajaduse korral tulen ka koju. Ma ei tea, mis mind ees ootab, aga elevus on hinges, ütles vastne ettevõtja Eleri Arro. Reet Saar
5 Nädalaleht küsib, külavanem vastab KÜSIMUSED KÜLAVANEMALE Vastab Kasti külavanem Inga Artel-Hermas Mis ajast oled külavanem? 20.12.2005 Kui palju on Kasti külas elanikke? 1.01.2020 seisuga 169. Millised on kõige olulisemad ettevõtmised / sündmused teie külas? Iga viie aasta järel on küla kokkutulek koos Kasti mõisa aastapäeva tähistamisega. Viimati oli 2018. aasta suvel suur külapidu ja mõisa 540. aastapäev. Kasti küla on ka Haimre kultuuriseltsi liige. Kultuuriselts korraldab jaanipäeva Haimre rahvamaja juures, oma külas pole me seetõttu jaanituld enam eraldi teinud. Oleme tähistanud Järta spordikeskuses ka vastlapäeva. Viimastel aastatel pole lund olnud, kuid rahvamajja on toodud batuut, kus lapsed on saanud lustida ja liugu lasta. Varem olid meil igal kevadel koristustalgud, aga osavõtt jäi iga aastaga väiksemaks. Nüüd ongi nii kujunenud, et teeme oma perega küla sissesõiduteede ääred puhtaks. Iga kortermaja koristab oma ümbruse. Mis valdkondades tegutsevad Kasti küla peamised ettevõtted? Siinsed tööandjad on põllumajandusettevõte Orgita Põld ja Kasti Teravili, puitmaju valmistav Estpanel, haagiste tootja Brentex, Kasti mõisas on väike õmblusettevõte Pierro, keevitustöid teevad Welding OÜ ja Kasti Metall. FIE Peeter Haud on väikeettevõtja, kellel on lüpsikari. Meie juures tegutseb hauakive valmistav OÜ Kivitäks. Hea, et kohapeal on alles Anatema OÜ väike pood, kust saab kätte esmavajalikud Kasti külavanem Inga Artel-Hermas. Foto: Reet Saar toidukaubad. Oluline asutus on lasteaed. Aja märk on see, et külas elavad ja töötavad nüüd ka ukrainlased. Mis on teie küla valupunktid? Hoolitsemata kinnistud. Küla keskel laguneb kolmekordne tühi kortermaja. Olen sellest ka vallavalitsusele kirjutanud ja järelevalvespetsialist on teinud omanikele märgukirja. Kole on ka Kasti endine kauplus. Omanik hakkas hooga uusi müüre laduma, kuid töö jäi pooleli. Need räämas ja heakorrastamata ümbrusega majad on just küla keskel, silma all. Muret on teinud lumelükkamine külas autod sõidavad enne lume kinni, kui lükkaja siia jõuab ja lume sulades on teed väga libedad. Milline kitsaskoht piirkonnas sind kui külavanemat eriti puudutab? Märjamaa-Valgu tee on kitsas, kuid seal sõidab palju suuri rekasid, nii et jalakäija või jalgrattaga sõitja jaoks on sellel teel liikuda ohtlik. Oleks palju turvalisem liigelda, kui Kasti külani viiks kergliiklustee. Mida on õpetanud külavanema roll Sinule? Teisi kuulama. Vahel on vaja lihtsalt ära kuulata, kui inimene tahab rääkida. See roll on õpetanud inimeste ja kodu väärtustamist. Milline on teie küla 2 aasta ja 25 aasta pärast? Loodan, et kahe aasta pärast pole elanike arv vähenenud. Et küla oleks turvaline, et inimesed hoolivad üksteisest, naaber märkab naabrit. Soovin, et 25 aasta pärast on küla üldilme väga hoolitsetud, kolehooned on lammutatud, ümbrus on ilusti haljastatud, et siia külla oleks hea tulla. Oluline mõttekild teie küla elanike jaoks. Soovin, et inimesed on ühtsed ja kui midagi organiseeritakse, tuleksid nad kaasa. Et nad julgeksid anda oma probleemidest ja soovidest külavanemale märku, siis leiab ka lahenduse. Näiteks sooviti kontori juurde pinki, kus bussi oodata ja nõlvalele treppi, kust bussipeatuse juurde minna. Helistasin valda ja saime pingi, paigas on ka käsipuuga trepp. Kuidas saaks Märjamaa vallas praegu pisut soiku jäänud külaliikumist elavdada? Aastate eest tekkinud uus tuul on vaibunud ja külaliikumise eestvedajad on väsinud. Mingit taganttõuget oleks uuesti vaja, aga ma lahendust pakkuda ei oska. Külavanemate ühenduse juhatuses mõtleme samuti selle peale, kuidas külaelu elavdada. Külavanema roll on ühiskondlik töö, aga kui küla ka kaasa ei tule, saab jaks otsa. Mind on hoidnud selle ameti juures toetav pere, aga vaatan otsiva pilguga ringi, kes võiks mu asemele tulla ja oleks meie küla eest väljas. Kas külade probleemide toomiseks vallavalitsusse oleks vaja moodustada nn külaelu komisjon? Ei ole. Kui külavanemate ühendus tegusalt töötab, siis nad on vahelüli küla ja valla vahel. Vallavalitsus peaks külavanematega rohkem koostööd tegema ja neid teavitama, kui on plaanis külas midagi teha. Külavanem saab siis rahva kokku kutsuda ja neid teavitada. Küsis Reet Saar Olete oodatud 26. jaanuaril kell 12 Lihula mõisasse selle aasta esimesele Ajalooklubi üritusele. Räägib paljude Teist maailmasõda puudutavate raamatute autor Hanno Ojalo. On võimalik osta soodushinnaga tema raamatuid, mis puudutavad just Eestis ja Eesti piirkonnas siis toimunut. Ostusoovi korral võtta kaasa sularaha.
6 Kodutütred pidasid rühmalaagrit J aanuari esimese koolinädala lõpus on Märjamaa kodutütred juba viis aastat rühmalaagrit pidanud. Seekord oligi viies kord. Kuna kodutütarde Märjamaa rühm on suur, siis kõik koos saadaksegi kokku vaid paar korda aastas ja muul ajal tegutsetakse väiksemate gruppidena. Jaanuarikuine rühmalaager on üks neist üritustest, kuhu kõik rühma tüdrukud oodatud on, ja kuhu enamik neist ka tulevad. Seekord pidasime laagrit Märjamaa noortekeskuses ja kohal oli pea 50 kodutütart. Reede õhtu algas õpetaja Marika Kosubenko käe all laule õppides. Kõlasid nii Eesti lipp ja Mu isamaa armas kui ka spetsiaalsed kodutütarde laulud. Muusika teeb kodutütardel alati meele rõõmsaks ja ühislaulmisest saadud särtsu jagub terveks õhtuks. Laagri esimesel õhtul jõuti veel koos mängida ja filmiõhtut pidada. Soovijad tegid algust ka perenaise eriala õppimisega, mis tähendas seda, et nemad õppisid laagri jooksul toiduhügieeni, toidu eelarve tegemist ja muud ning valmistasid kogu seltskonnale süüa. Perenaise eriala omandamist vedas Märjamaa rühmavanema abi Kaire Arnover, teda toetas teine rühmavanema abi Külli Vain. Süüa teevad tüdrukud meelsasti, ainuke asi, mida selle juures mitte nii meeldivaks peetakse, on väga varajane tõusmine. Teadagi, üks laagrite põnevamaid ja lõbusamaid osasid on ju teadupärast magamine, ja kuna hulgakesi koos uinudes ei ole uni kerge tulema, siis on varane ärkamine veel eriti raske. Kodutütred käisid õhtupimeduses Märjamaad avastamas. Laupäeva hommikul sai süüa perenaiste tehtud pannkooke. Vahvaid tegemisi jagus päeva palju. Kohe hommikul meisterdati Tiina Sillaste ja Jane Helliste juhtimisel imelisi kaarte ning Kaili Kont õpetas esmaabi. Esmaabi õpitakse tegelikult päris sageli, ja tüdrukud on juba väga teadlikud sellel alal, aga et teadmisi värskena hoida ja kinnistada, tulebki kõike regulaarselt korrata. Noorkotkas Aleksander Vassiljev õpetas sõlmi. Õpiti ka raadiosaatjaga sõnumeid edastama ning olulisi asju Kodutütarde organisatsiooni ja tähtsate inimeste kohta. Ka laua katmise ja -kommete teema oli seekordses laagris, samuti õpiti salvrätikuid kenasti voltima. Merle Niinemets andis ülevaate tervislikust toitumisest. Koos temaga hakiti ühiselt õhtusöögiks suur hulk toorsalati materjali, millest igaüks ise sai endale meeldiva valiku oma taldrikule panna. Õhtupimeduses võeti ühes laternad ja mindi Mari Kanni, Rauno Silma ja Maire Kõrveri juhtimisel vana Märjamaad Märjamaa Maarja koguduses alustab LEERIKURSUS pühapäeval, 19. jaanuaril kl 13 kogudusemajas, Pärnu mnt 26 Leerikursusel antakse ülevaade kristliku usu põhialustest. Oodatud on kõik huvilised, osalejad ei pea olema eelnevalt ristitud. Kursusel osalemine on tasuta. Küsi täpsemalt koguduse vaimulikult Illimar Toometilt, tel 511 8419, illimar.toomet@eelk.ee Käsil on salvrätikute voltimine. Fotod: Nele Pernits avastama. Plaan oli kõndida kirikust kirikuni, aga kärekülma tuule tõttu jõudsime noortekeskusest õigeusu kirikuni ja tagasi. Ülejäänud teekonda avastasime soojas toas kaasaegse tehnika abil. Kindlasti vaatasid üksikud möödasõitjad laupäeva hilisõhtul, et mis veider laternatega kamp see kõnnib mööda Märjamaa peatänavat ja teeb pidevalt peatusi ning keegi räägib midagi ruuporiga. Need olimegi meie, Märjamaa kodutütred ajalugu avastamas. Peatusime majade juures, mis on vanast ajast alles ja kuulasime nende lugu, kes seal elasid või mis seal asus. Samuti peatusime kohtades, kus enam vanu maju polnud ja kuulasime ning kujutlesime, kuidas seal kunagi olid poed, kõrtsid või muud ärid, sest Pärnu maantee Märjamaal oligi kunagi peamiselt äride tänav. Enne magama minekut jõudsime veel kuldvillakut mängida, mis on Märjamaa kodutütarde üks suuri lemmikuid, ning ka filmi vaadata. Pühapäeval ootas osalejaid matkamäng suures vihmas. Kaalusime küll, kas jätta matkamäng ära, aga tegelikult kodutütar vihma ei karda ja keegi vastu ka ei hakanud, pigem mindi põnevusega suurele vihmale vastu. Jäi veel asjad pakkida, ruumid koristada ja laager kokku võtta ning läbi oligi see vahva nädalavahetus. Suur tänu kõigile kaasaaitajatele! Nele Pernits
Tähed lavale! L auluvõistlus Laulukarussell kannab sellel aastal uut nime Tähtede lava. Sama nime kandev on ka särav laste ja noorte laulusaade ETV-s. Märjamaa valla laste lauluvõistlus toimub neljapäeval, 19. märtsil kell 12 Märjamaa rahvamajas. Nii nagu varasematelgi aastatel laulavad osalejad kuues vanuserühmas: I vanuserühm kuni 4aastased; II vanuserühm 5 7aastased (eelkooliealised); III vanuserühm 7 9 aastased (koolis käijad); IV vanuserühm 10 12aastased; V vanuserühm 13 15 aastased; 16 19 aastased (gümnaasiumiõpilased). Osaleja vanuserühma määrab lapse vanus lauluvõistluse Maadlusuudised 11. jaanuaril peeti Põlvas 2020. aasta esimesed maadlusvõistlused. Need olid vabaja naistemaadluses lastele. Võistlemas oli üle saja maadleja. Seekord toodi koju neli pronksmedalit: Richard Bötker (29 kg), Tikva Tikerpalu (20 kg), Heidi Laasma (35 kg) ja Philip Abt (75 kg). Veel olid võistlemas ja said võite, kuid veel medalini ei jõudnud: Loore-Liisa Bötker, Anna Baranova, Gregor Kugrand, Kaur Zahna, Markus Valting, Sebastian Hints ja Ott Ottisaar. 12. jaanuaril olid aga Põltsamaal Eesti meistrivõistlused sumos täiskasvanute vanuseklassile. Eesti meistriks tulid Raido Liitmäe (-92 kg) ja Lisette Bötker (-50 kg). Hõbemedalid võitsid Nele Truber (-65 kg), Mariette Liigend (+80 kg ja absoluutkaalus), Ardo Pajur (-100 kg) ja Urmis Veimann (-120 kg). Pronksmedali said Helena Truber (-50 kg), Getter Tõnstrem (55 kg), Laivi Hints (+80 kg), Kristjan Kuum (-85 kg), Andre Astre ja Hannes Välis (-92 kg), Sander Lätti (raskekaal) ja Raido Liitmäe (absoluutkaalus). Võistkonda kuulusid veel ja aitasid saavutada võiskondlikult III koha Mirjam Kask, Kaisa Bötker, Philip Abt ja Kristjan Bötker. 20. detsembril avas Märjamaal uksed vanakraami pood. See tegutseb ruumides, kus varem oli Sikid äri ja lillepood. Vanakraami poes on müügil teise ringi mööbel, nõud, potidpannid, jalatsid, riided, ehted, lambid jpm. Perenaine Katre Laane ütles, et ruumide saamisest äri avamiseni kulus vaid kümme päeva. Poe avamine vahetult pühade eel oli hea ajastus, sest ostjad leidsid nad kiiresti üles. Ta lisas, et hästi lähevad majapidamisriistad, nõud ja möö- bel. Sortiment on lai ja võib veelgi täieneda. Ta lisas, et see pole komisjonipood. Seda on korduvalt küsitud. Uuest aastast ei ole Märjamaal enam kommipoodi Magus Maius, mis tegutses 12 aastat. Omanik Elle Vesinurm ütles, et ostjad eelistavad üha enam teha oste ühest kohast, mis annab eelise ketipoodidele, ja mitte teha eraldi peatust väikepoes. Harri Koiduste Üks pood alustas, teine lõpetas Reet Saar finaali päeval 09.05.2020. Registreerimisvorm on saadaval Märjamaa Valla Rahvamaja kodulehel: www. marjamaarahvamaja.ee, mille palume täidetuna saata 6. märtsiks 2020 Märjamaa rahvamaja meilile marjamaa. rahvamaja@marjamaa.ee. Kui noorema vanuserühma lauljaid on alati olnud palju, siis just vanemas vanuserühmas osaleda soovijate noorte arv on viimastel aastatel vähenenud ning siinkohal palume nii õpetajatel kui ka vanematel julgustada noori lauluvõistlusel osalema. Märjamaa valla lauluvõistluse iga vanuserühma I, II ja III koha saanud pääsevad edasi maakonna eelvooru, mis toimub 31. märtsil. Maakonna finaal toimub avaliku kontserdina 9. mail Rapla Kultuurikeskuses. Tähed lavale! Märjamaa rahvamaja juhataja Merle Voolaid 7 Haimre rahvamaja kutsub mõttetalgutele ja perepäevale Haimre rahvamaja soovib koos Haimre kultuuriseltsiga kõigile imelist alanud aastat! Kutsume teid 26. jaanuaril kell 17 20 Haimre rahvamajja perepäevale koos mõttetalgutega. Plaanis on arutada koos kogukonnaga, mida tahetakse, vajatakse, soovitakse ja oodatakse Haimre rahvamaja ja kultuuriseltsi poolt. Kavas on tegevused lastele, et vanemad ja vanavanemad saaksid anda edasi oma soove ja mõtteid edasise osas nii kultuuriseltsile kui ka rahvamajale. Samuti tutvustame kultuuriseltsi seniseid tegevusi. Tulge kogu perega ja teeme ühe mõnusa pühapäeva õhtu täis häid mõtteid ja emotsioone! Kui tekkis küsimusi, helista Kadrile 5332 7818 ja küsi julgelt! Haimre rahvamaja juhataja Kadri Vokk
8 Mittetulundusliku tegevuse I vooru toetused Märjamaa valla 2020. aasta eelarvest mittetulunduslikuks tegevuseks 1. vooru esitatud projektitaotluste toetuse summaks määrati 27 400 eurot. See jaotati järgnevalt: MTÜ Märjamaa Spordiklubi Valla sporditegevuse rahastamine 580 eurot MTÜ Velise Kultuuri ja Hariduse Selts Velise KHS kultuurisügis 2020 300 eurot MTÜ Velise Kultuuri ja Hariduse Selts Sulu ja Jõeääre väikeprojektid 400 eurot Tiiu Pippar Mälumänguhooaeg 2020 360 eurot EELK Märjamaa Maarja Kogudus Teeliste kirik 2020 240 eurot EELK Märjamaa Maarja Kogudus Pühapäevakool 255 eurot Kas teadsid? Kivi-Vigala Kant MTÜ Memmede tantsurühma rahvariidepluuside soetamine 1260 eurot Kivi-Vigala Kant MTÜ Kivi- Vigala Küla jaanituli Evelyn Gold Laste seikluspäev 300 eurot Õie Lauri Kukemari tegevus 2020 260 eurot Seltsing Naiskoor Paula Osalemine rahvusvahelisel folkloorifestivalil Minskis MTÜ Vigala Külade Ümarlaud Raplamaa harrastusteatrit festivali korraldamine 400 eurot MTÜ Vigala Külade Ümarlaud Kogemusreis Olustveresse 250 eurot MTÜ Vigala Külade Ümarlaud Muuseumipäev Tallinnas 250 eurot MTÜ Vigala Külade Ümarlaud Uued telgikatted 230 eurot 1922. aastal tootis AS Union, mis oli peale Vabadussõda tekkinud jalatsitööstustest suurim, juba 1000 paari jalavarje päevas. 1924. aastal alustas tegevust Põhjala vabrik. Hakati tootma kummijalatseid: kalosse, botikuid, tenniseid. 1930. aastatel laienes jalanõude sortiment. Hakati tootma toatuhvleid, lastekingi, spordijalatseid ja sandaale. Hakati kandma püksirihma trakside kõrval. Tulid müügile melaneesist kombineed, kümnendi teisel poolel hakati poest ostma ka trikoopesu. Maal olid uudseks rõivaesemeks aluspüksid. Naistel levis sukahoidja ja varasemat pihikut hakkas välja vahetama rinnahoidja. Uue nähtusena levis ööpesu. 1970. aastaid iseloomustas legendaarse soome arhitekti Alvar Aalto kerge kolmejalgne ja ümmarguse põhjaga taburet, mis oli disainitud juba enne Teist maailmasõda ja mille esimene partii tuli Tallinnast Lutheri vabrikust. Nüüd jõudis see Eestis taas masstootmisse. Allikas: Anu Kannike, Lauri Vahtre Eesti eluolu 100 aastat, 2018 Sillaotsa muuseumi pedagoog Liivi Miil Märjamaa Valla Puuetega Inimeste Ühing Ühingu tegevused aastal 2020 695 eurot MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala Data videoprojektori soetus Russalu Külade Ühendus Noorte ja külaaktiivi koostööseminar 300 eurot Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus Õppereisi transport Varbola Kultuuri- ja Hariduse Selts Varbola naiskoori Astra kooririiete tegemine 1650 eurot Märjamaa Kultuuriselts Lustilise kaabud ja pastlad 200 eurot Märjamaa Kultuuriselts Kaarekese rahvariiete täiendamine 1040 eurot Märjamaa Kultuuriselts Luiskajate rahvariiete uuendamine Märjamaa Kultuuriselts Laaberjala naiste rahvariiete uuendamine 1440 eurot Pille Vanker Varbola piirkonna eakate koolitus 200 eurot Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus Majandusalased teabeõhtud 2020 aastal 1000 eurot MTÜ Külade Ühendus TOKK Külaliikumise edendaminetolli külas 355 eurot MTÜ Folklooriselts Kiitsharakad Kiitsharakad juubel 35+20 MTÜ Folklooriselts Kiitsharakad Vigala XVIII laste folkloorilaager 460 eurot MTÜ Folklooriselts Kiitsharakad Paekivimüüride taastamise õppepäev 420 eurot Nele Pernits 24 tundi ilma elektrita MTÜ Varbola Kultuuri ja Hariduse Selts Loeng-koolitus Motivatsiooni etikett 300 eurot Seltsing Märjamaa Pensionäride Ühendus Eakate ja puuetega inimeste kultuurireis Seltsing Märjamaa Kultuurikoda Sirguliste osalemine koolinoorte tantsufestivalil 490 eurot Seltsing Märjamaa Kultuurikoda Tantsulka osalemine Volhovi rahvatantsufestivalil 1000 eurot Seltsing Märjamaa Kultuurikoda Cerese 35. hooaja tähistamine Seltsing Märjamaa Kultuurikoda Kaarekese 30. juubelihooaeg 400 eurot MTÜ Wäega Wärk Lõõtspillimängijate tegevustoetus 270 eurot MTÜ Wäega Wärk Wäega Wärgi aida ehituse omanikujärelvalve 3000 eurot SA Märjamaa Spordikeskus 2020 aasta spordiürituste läbiviimine 4595 eurot Toetada projekti Varbola Puu 2020 3000 euroga 2019. aasta ülemineva jäägi arvelt.
9 2019. aasta filmide paremik Märjamaa kino teeb tavapärase kokkuvõtte 2019. aastal linastunud filmidest, mida käis vaatamas kuni sada inimest. Filmi nimi / seansse / kinokülastajaid 1. TÕDE JA ÕIGUS EESTI 26; 1872 2. KLASSKOKKUTULEK 3: RISTI- ISAD EESTI; 25; 1502 3. VANAMEHE FILM EESTI; 11, 573 4. OTT TÄNAK THE MOVIE EESTI; 10; 524 5. LUMEKUNINGANNA 2: ELSA JA ANNA UUED SEIKLUSED 3D USA; 6; 435 6. LOTTE JA KADUNUD LOHED EESTI LÄTI, 11; 420 7. MEHED EESTI 12; 319 8. KUIDAS TALTSUTADA LOHED 3 3D USA 6; 304 9. KIIRED JA VIHASED: HOBBS JA SHAW USA 8; 260 10. LÕVIKUNINGAS 3D USA 10; 224 11. JOHANNES PÄÄSUKESE TÕELINE ELU EESTI 8; 214 12. LELULUGU 4 3D USA 8; 204 13. TASUJAD: LÕPPMÄNG 3D USA 5; 182 14. LEGOFILM 3 3D USA 8; 175 15. LUMEPOISS EVERIST 3D USA; 8, 160 16. ANGRY BIRDS 2: KURJAD LINNUD. FILM 3D USA 11; 154 17. LEMMIKLOOMADE SALAJA- NE ELU 3D USA 6; 153 18. PAIPOISID USA 6; 139 19. RALF LÕHUB INTERNETI: LAMMUTAJA RALF 2 3D USA 6; 138 20. AQUAMAN 3D USA 3; 130 21. PETTSON JA FINDUS. FIN- DUS KOLIB ÄRA SAKSAMAA ROOTSI 7, 128 22. DOWNTON ABBY USA INGLISE; 5; 126 23. ÄMBLIKMEES: KODUST KAUGEL 3D USA 4; 116 24. SEE 2: TEINE PEATÜKK Tähelepanu, korraldatud jäätmeveost vabastatud isikud! USA, 4; 111 25. KIIRTEE PÕRGUSSE EES- TI; 6, 102 26. JUMANJI: JÄRGMINE TASE 3D USA; 4, 101 27. ADDAMSITE SUGUVÕSA 3D USA; 8; 100 28. IMEDEPARK 3D USA 9; 100 2018. aastal käis Märjamaa kinos 19 641 vaatajat, näidati 309 filmi ja toimus 942 seanssi. Kino kogutulu oli 70 272 eurot. 2019. aastal oli kinol 14 639 külastajat. 858 seansil näidati 302 filmi. Piletite müügist laekus 49 912 eurot, 3D prillide müügist 1142, kokku oli kino tulu 51 054 eurot. 2019. aasta veebruaris avas uksed Rapla uus kino. Heameelt saab tunda, et naabervalda lisandus tänapäevane filmide vaatamise koht, kuid paraku kajastub see vähenemisega Märjamaa kino tulemustes. Aastaga kahenes vaatajate arv 5002 võrra ja piletitulu saadi 19 218 eurot vähem. Tulenevalt jäätmeseadusest ( 69) tuleb korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajal esitada igal aastal hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks kohalikule omavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. See hõlmab ka suvilate perioodilist vabastamist sügisel ja talvel, kui suvekodus ei viibita. Jäätmevaldajad, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse alates 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks. Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, esitab kinnistu omanik/jäätmevaldaja kohalikule omavalitsusele vastava taotluse. Taotluses palun ära märkida mitteliitumise periood ja põhjendus. Elamu kasutamisel suvekoduna (suvilana) tuleb taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitumist perioodile, millal seda ei kasutata (näidata ära kuud). Mitteliitunuks lugemise taotlus on võimalik rahuldada ja jäätmevaldaja (kinnistu omanik) erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada vaid juhul, kui kohalik omavalitsus on eelnevalt veendunud, et vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Kinnitus palun saata aadressil Tehnika tn 11, Märjamaa alev, 78304 Raplamaa või e-posti aadressil marjamaa@ marjamaa.ee.
10 K 15.01 kl 17.00; 19.00 TÕDE PRANTSUSE JAAPANI koguperefilm-draama 1.48 (SUBTIITrITEGA) K 15.01 kl 21.00 MARIA PARADIIS SOOME draama 1.50 (MS 12) N 16.01 kl 17.00; 21.00 NAGU BOSS USA komöödia 1.30 (MS 12) N 16.01 kl 19.00 TÕDE PRANTSUSE JAAPANI koguperefilm-draama 1.48 (SUBTIITrITEGA) R 17.01 kl 15.00; 17.00 DOKTOR DOLITTLE USA kogupere-seikluskomöödia 1.42 (L) eesti keeles R 17.01 kl 19.00; 21.10 PAHAD POISID KOGU ELUKS USA märuli komöödia-krimi 1.53 (K 14) P 19.01 kl 14.30; 16.30 DOKTOR DOLITTLE P 19.01 kl 18.30; 19.45 FRED JÜSSI. OLEMISE ILU EESTI dokumentaalfilm 1.02 (L) P 19.01 kl 21.00 PAHAD POISID KOGU ELUKS T 21.01 kl 15.00; 17.00 DOKTOR DOLITTLE T 21.01 kl 19.00; 21.00 POMMUUDIS USA draama 1.48 (K 14) K 22.01 kl 16.00; 17.15 FRED JÜSSI. OLEMISE ILU K 22.01 kl 19.00 POMMUUDIS K 22.01 kl 21.00 PAHAD POISID KOGU ELUKS HINNAD Koolieelik 2.00 Õpilane, pensionär 3 Täispilet, sh üliõpilased 4 3D passiivprillid 1 KLUBI ELULUST saab kokku Märjamaa sotsiaalkeskuses reedel, 24. jaanuaril kell 11.00 Loovusringi huviline! Märjamaa rahvamaja käsitööklassis teeme põnevaid töid ja mängime loovaid mänge neljapäeviti kell 15.00-16.00. Oodatud on I-IV klassi õpilased. Kuutasu on 12 eurot. Info tel 5615 7757, ewebur@gmail.com, õpetaja Eve Burmeister Käsitööle! Ootame Teid käsitööõhtule 16.01 kell 18 Märjamaa rahvamajja käsitööklassi. Rõõmustame kohaletulijaid uute siirdepiltidega portselanile! Alustame jälle tikkimise algõpetusega ja loome põneva poekoti. Osalustasu 8, MTÜ liikmele 5. Info 5615 7757 Eve Burmeister, Tiina Kokemägi Hea Märjamaa valla rahvas, pärimustantsu huviline, lõõtsa- ja karmoškamängija ja nautija! 23.01 kell 18.00 toimub Vana-Vigala rahvamajas pärimustantsu õhtu. Pilli mängivad meie valla noored ja eakamad pillimängijad. Tantsida saavad kõik, kel hinges lusti ja jalgades soov liikuda. Sammud saavad selgeks kohapeal - ole ainult olemas. Tasu on vabatahtlik panus MTÜ Wäega Wärgi ja noorte pillimängijate heaks. Info tel 5615 7757, ewebur@gmail.com Eve Burmeister SWAROVSKI ja POOLVÄÄRISKIVIDEST kaelakeed/käevõrud/ kõrvaehted; rahvusliku motiiviga tuunikad; seelikud, pluusid, sviitrid, püksid. UUS sokkide ja kardiganide kollektsioon! Lisaks: bambusretuusid, stretšpüksid Paljudel toodetel hinnad all KUNI 50%. Tooteinfo www.ethel.ee 17.01-18.01 Märjamaa Maximas
11 Märjamaa rahvamajas 18. jaanuar kell 11 Bredeni lasteriiete müük 25. jaanuar kell 17 naisrühma Luiskajad 10. aastapäeva kontsert 28. jaanuar kell 19 Komöödiateatri etendus Pimekohting, piletid 15.-/17.- 31. jaanuar kell 20 Taidlejate pidu ansambliga Vanad Sõbrad 7. veebruar kell 19 Jarek Kasari kontsert, pilet 10.-/13.- 14. veebruar kell 11 Kuressaare teatri lasteetendus Naksitrallid, pilet 9.-, sülepilet 4.- 14. veebruar kell 19 Kuressaare teatri etendus Antigone, pilet 12.-/15.- 18. veebruar kell 10 Silmade kontroll ja prillide müük, eelregistreerimisega 22. veebruar kell 11 Märjamaa valla kodulookonverents 23. veebruar kell 18 Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert ja peoõhtu 26. veebruar kell 19 Rakvere Teatri etendus Ükssarvik, pilet 13.-/15.- Ly galeriis Eesti Kunstikoolide Liidu õpetajate suvelaagri näitus AKTSENT Teisel korrusel näitus Estraadiansamblid Märjamaal Fotod Uno Kiisma erakogust Laudade, piletite ja kohtade broneerimine tel 5656 4614 või marjamaa.rahvamaja@ marjamaa.ee www.marjamaarahvamaja.ee Beebide ja väikelaste muusikaring Märjamaa rahvamajas Alates 20. jaanuarist alustab rahvamajas väikelastele mõeldud muusikateraapia ring. Beebiootuse ajal kuuleb beebi üsas olles peamise helina ema südamelööke. Imikuna hakkab laps kuulma ka teisi helisid: ema pahandavat häält, ema elevuses häält, ema kurba häält. See kõik tundub lapsele õige ja hea ning laps hakkab neid järgi tegema, sest neid hääli teeb ju tema ema. Muusikateraapias saavad vanem ja laps koos läbi laulmise, häälitsemise ja pillimängust saadava positiivse emotsiooni oma sidet tugevdada või taastada. Samuti on see osa vanema-lapse vahelisest suhtlemisest, kui sõnu veel ei ole. Selle tulemusel tugevneb side vanema ja lapse vahel, laps õpib maailma tundma ja seda usaldama. Ring hakkab toimuma esmaspäeviti kell 14 15 Märjamaa rahvamaja mängutoas. Esimene tasuta tutvustus huvilistele toimub 20.01 kell 14.00, edaspidi on kuutasu 24 eurot. Siiri Antsmäe, siiri@ojaveere.ee Haimre rahvamajas 18.01 kell 21.00-02.00 Retropidu retroansambliga Everest! Pilet 10, retrostiilis riietusega pilet 8. Laudade broneerimine tel 5332 7818 või Haimre rahvamaja FB sõnumitesse. 26.01 kell 17.00-20.00 Perepäev mõttetalgutega koos kogukonna, Haimre rahvamaja ja Haimre kultuuriseltsiga Tühjaks jäi tuba, Kurvaks jäi kodu, Kõikidest muredest suurim on lein. Kallis Almar perega! Avaldame kaastunnet ema, ämma, vanaema ja vanavanaema LEIDA PAJULA surma puhul. Kihuna pere Lein ei mahu sõnadesse, alati jääb südamesse. Kallis Ülo perega! Avaldame kaastunnet ema, ämma, vanaema ja vanavanaema LEIDA PAJULA surma puhul. Kihuna pere Mälestust Sa hella väärid, väärid austust, sõnu häid, mälestuste kauneid jälgi meie hinge Sinust jäi. Kallis Katrin perega! Avaldame teile kaastunnet vanaema LEIDA PAJULA surma puhul. EELK Märjamaa Maarja kogudus Kolmapäev, 15. jaanuar 14.00 Palvus (Kuuda hooldekodu) 17.00 Pihiaeg (kogudusemaja) 18.00 Missa (kogudusemaja) Neljapäev, 16. jaanuar 7.30 Missa (kogudusemaja) Reede, 17. jaanuar 7.30 Missa (kogudusemaja) Pühapäev, 19. jaanuar 2. pühapäev pärast ilmumispüha 11.00 Missa (kogudusemaja) 11.00 Pühapäevakool (kogudusemaja) 13.00 Leerikursuse algus (kogudusemaja) Esmaspäev, 20. jaanuar 7.30 Missa (kogudusemaja) 18.00 Palvetund (kogudusemaja) EEKBL Märjamaa vabakogudus Jumalateenistus pühapäeviti kell 14 Pargi tn 19 EELK Vigala Maarja kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11 Südamlik kaastunne Ilmele perega REIN KIISI kaotuse puhul. Perekond Johanson Aeg annab, aeg võtab, aeg mälestused jätab. Avaldame kaastunnet Kaido Sirelile perekonnaga isa, vanaisa, vanavanaisa ja äia KARL SIRELI kaotuse puhul. Urmas ja Maret Südamlik kaastunne Maiele ema MILDA KOTKA surma puhul. Kristo, Kreego, Kerli peredega ja Mall Valgu korteriühistu 11 elanikud
12 96 Aino Hatiašvili 85 Heino Kusmin 85 Laine Palm 84 Koidu Metsaäär 82 Saima Lehtsaar 80 Helju Viirsalu 80 Jaan Viljas 80 Semjon Kakko 79 Eduard Verbu 78 Arved Merila 78 Vilma Terve 78 Heino Roop 77 Helve Krasnopolskaja 76 Vello Aalde 76 Endel Linnamägi 70 Olev Kütt MÜÜK 50 cm kuivad küttepuud. 5618 8983 Aasta kuivanud lõhutud küttepuud. Valikus on lepp, sanglepp, kask. Pikkused 30 cm, 38 cm, 50 cm. Vedu al 5 rm. 30 cm sanglepp 40 l võrgus (2.90). Tel 5373 7294 Kanarbiku talu TEENUSED Ehitus- ja remonditööd. Tel 5666 6414 Ohtlike puude langetamine. Tel 5663 2968 Puurkaevude ja -aukude projekteerimine, puurimine ning likvideerimine. Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute ja süvaveepumpade paigaldus. Tel: 526 9604 www.puurkaevumeistrid.ee Seoses töömahu kasvuga otsib Breden Textiles OÜ oma meeskonda nobedat õmblejat. Pakume Sulle: head töökeskkonda kvaliteetseid ja kaasaegseid seadmeid ettevõttesiseseid soodustusi korraldame ühisüritusi ja peame Sind meeles tähtpäevadel Töökoht: Märjamaa alev Kaardid ennustavad. Tel 900 1727. Vaata, kes ennustajatest on hetkel liinil: ennustus.ee Korstnapühkimisteenus. Tel 5333 0556 korstnahooldus@mail.ee ÜÜRILE ANDA Anda üürile keskk 3-toal korter Märjamaa alevikus, 58,3 m 2. Otse omanikult. Tel 5341 9057 ost OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 5045 215, 5145 215, info@est-land.ee Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga) ja kasvavat metsa (raieõigust) Tel 528 4932 Riho Alavee info@timberston.ee Ootame Sinu CV-d, kui Sul on eelnev kogemus õmblejana, oled kohusetundlik ja täpne, hindad koostööd ning soovid koos meiega valmistada Eesti mugavaimaid ja kvaliteetseimaid lasterõivaid. Kontakt: elle.kantsik@ bredenkids.com Lossipargi Eakatekodu Koluveres pakub tööd Hooldajatele Kohene tööle asumise võimalus, töötasu alates 750 /kuus. Täpsem info telefonil: 5305 4639 või info@maarjamaakodud.ee TÖÖRIISTAÄRI Pärnu mnt 74 Tööriistad Kalastustarbed Riided Tarvikud Tel 515 0119 * Tööriistade ja kaubikute rent * Akende müük ja paigaldus, mõõtmine * Kasutatud kodumasinate müük. Järelmaksu võimalus * Kodumasinate remont ja paigaldus Facebook.com/kasutatud kodutehnika Pärnu mnt 68 Tel 5566 9903 Avatud E L ISSN 2613-3253 MÄRJAMAA NÄDALALEHT www.marjamaa.ee Trükiarv 1000 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 5306 5805 Toimetaja Reet Saar reet.saar@marjamaa.ee