1. Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid 3. Õppekava õpiväljundid osaoskuste kaupa: Koolituse lo puks on o ppija vo imeline: Kuulamine - saama aru pikematest suulistest tekstidest abstraktsel ja keerukal teemal ning loengutest erialalistel ja üldkultuurilistel teemadel isegi siis, kui need pole selgelt liigendatud; saama suurema vaevata aru teleprogrammidest, raadiosaadetest ja filmidest. Õppija suudab laias ulatuses mo ista idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse. Rääkimine - väljendama oma arvamust nii ühiskondlikel kui tööalastel eesmärkidel, kasutades keelt paindlikult, ladusalt ja grammatiliselt o igesti ning vestluses teemat arendama; kirjeldama keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjaliselt, välja tooma allteemad ja olulisemad punktid ning tegema kokkuvo tteid; oskab esineda ettekandega oma töövaldkonnaga seotud teemal. Lugemine - saama aru nii olustikulistest kui ilukirjanduslikest pikkadest ja keerulistest tekstidest; saama aru erialastest artiklitest ning pikematest juhenditest isegi siis, kui need ei puuduta vahetult o ppija eriala. Kirjutamine - väljendama end selges, grammatiliselt korrektses, hästi liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku po hjalikkusega; on vo imeline kirjutama kokkuvo tet statistiliste andmete po hjal ja pikemat arutlevat teksti, kohendades stiili lähtuvalt lugejast ja tekstiliigist. 4. Õpingute alustamise tingimused: soov o ppida; o ppija peab oskama eesti keelt B2-tasemel. Keeleoskust testib Algus OÜ kohapeal vo i elektroonselt; kursusele registreerumine, o ppemaksu tasumine. 5. Õppe kogumaht: 500 akad tundi, sh 250 kontakttundi ja 250 tundi iseseisvat o pet. (üks akadeemiline tund vastab 45 minutile) 6. Õppe sisu: Teema ja alateemad Auditoorsed ja iseseisvad ülesanded Akad tundide arv Eesti keele C1-taseme eksami no uded. Tasemetestid. Eesti keele tasemeeksami no uete, sooritamise tingimuste ja muude üksikasjadega tutvumine. Eksamiülesannetega tutvumine ja valikuline läbitegemine. Interneti keelehooldeallikatega tutvumine. 6 Iseseisev õppimine: tutvumine eesti keele C1 tasemeeksami no uete ja näidistestidega SA Innove koduleheküljel. Testülesannete lahendamine. Tutvumine keelehooldeallikatega internetis. 6 1/8
Hariduse valdkond. Eesti haridussüsteemi, üldhariduskoolide, ko rgkoolide, kutsehariduse aktuaalsete probleemide käsitlemine ja arutelu: Elukestev o pe. Töövaldkond. Innovaatiline ja traditsiooniline hariduses. Kutsehariduse populariseerimine. Huviharidus. Erivajadusega o pilased tavakoolis. Koolivägivalla vältimine. Ko ne ja ettekande esitamine. Statistiliste andmete kirjalik analüüs. Artikli, lugejakirja, konverentsi aruande kirjutamine, töökeskkonda sobiva kokkuvo tte kirjutamine. Iseseisev õppimine: meediatekstide ja populaarteaduslike tekstide lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel andmetel ja ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade po hjal ajakirjanduslikus Täienduskoolituse ja elukestva o ppega seotud küsimuste käsitlemine ja arutelu: Töölähetus kui enesetäiendamise vo imalus. Keeleo pe. Keeleo ppe strateegiad, kogemuste vahetamine. Hariduse omandamise alternatiivsed vo imalused. Iseseisev õppimine: meediatekstide ja populaarteaduslike tekstide lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel andmetel ja ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade po hjal ajakirjanduslikus Töövaldkonnaga seotud küsimuste käsitlemine ja arutelu: Töötaja o igused ja kohustused. Töökoha kaotus ja vahetamine. Töö otsimine ja tööjo u värbamine. Elukutsevalik ja karjääri planeerimine. Töötaja edutamine. Juhi omadused. Töödokumentatsioon. Iseseisev õppimine: tutvumine tööalaste seadustega, dokumentidega, meediatekstide ja populaarteaduslike tekstide lugemine ja kuulamine, loengute kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel andmetel ja ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade po hjal ajakirjanduslikus 2/8
Isikliku elu valdkond. Isikliku elu valdkonna probleemide käsitlemine ja arutelu: Eesti ühiskond, avaliku elu valdkond. Meedia. Sotsiaalmeedia. Virtuaalmaailm. Kultuurivaldkond. Perekond. Noor perekond, po lvkondade side. Aja planeerimine. Tööaeg ja vaba aeg. Iseseisev õppimine: päevakajaliste ja teemakohaste meediatekstide ja populaarteaduslike tekstide lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, po hjal ajakirjanduslikus Eesti ühiskonna ja avaliku elu valdkonna probleemide käsitlemine ja arutelu: Eesti po hiseadus. Kodanike o igused ja kohustused. Kodanikuühiskond. Eesti rahvastik. Rahvastiku vananemine. Eesti regioonid. Väikeasulate tulevik. Sooline vo rdo iguslikkus ja palgalo he. Sisse- ja väljaränne. Multikultuurne ühiskond. Heategevus. Iseseisev õppimine: päevakajaliste ja teemakohaste meediatekstide ning arvamusartiklite lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel andmetel ja ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade po hjal ajakirjanduslikus Meedia valdkonna probleemide käsitlemine ja arutelu: Meedia ühiskondliku arvamuse mo jutajana. So navabadus meedias. Netikommentaarid. Sotsiaalmeedia rollid. Blogi kui ajakirjandusžanr. Iseseisev õppimine: päevakajaliste ja teemakohaste meediatekstide, arvamusartiklite, blogide lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel andmetel ja ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade po hjal ajakirjanduslikus Kultuurivaldkonna küsimuste käsitlemine ja arutelu: Kultuuri ja majanduse seos. Kultuurihuvi saab alguse lapsepo lvest. E-raamatud ja trükitud raamatud. Raamatukogude tähtsus. Muuseumid tänapäeval, muuseumide tähtsus. Kultuuripärandi säilitamine. Film ja ekraniseering, muusika, teater, kunstinäitused. Osalemine kultuuriüritustel. 3/8
Teenindus- ja tarbimissfäär. Seadmed. Avalik ruum. Tervishoid, ravi. Iseseisev õppimine: kultuuriteemaliste meediatekstide, arvamusartiklite, blogide lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel andmetel ja ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade po hjal ajakirjanduslikus Filmide vaatamine, ilukirjanduslike tekstide lugemine. Teenindus- ja tarbimissfääri küsimuste käsitlemine ja arutelu: Tarbimisühiskonna probleemid. Eesti teeninduse kitsaskohad. Ostu-, müügi- ja garantiitingimused. Kinnisvara probleemid. Pangaasjad, laenud, krediidid. Seadmete kasutusjuhendid. Ohutus. Iseseisev õppimine: tutvumine teenindus- ja tarbimissfääri puudutava seadusandlusega. Tutvumine erinevate seadmete juhendite ja ohutusno uetega. Avaliku ruumiga seotud küsimuste käsitlemine ja arutelu: Kaasaegne linnaplaneering ja linnaplaneeringu mo ju inimesele. Lasteso bralik linnaruum. Oma arvamuse avaldamise vo imalused avalikus ruumis. Kodanikualgatus linnaruumis. Iseseisev õppimine: avaliku ruumi teemaliste meediatekstide lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel andmetel ja ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade po hjal ajakirjanduslikus Tervishoiu probleemide käsitlemine ja arutelu: Vaimne ja füüsiline tervis. Tasuta ja tasulised meditsiiniteenused. Ravimite müük kauplustes. Tervislike eluviiside kujundamine. Tervislik toitumine. Liikumine ja sport. Haigusseisundi kirjeldamine, ravi ja ravimite kohta info otsimine. Iseseisev õppimine: tervishoiu teemaliste meediatekstide lugemine ja kuulamine, üldkasutatavate meditsiiniliste soovituste lugemine internetist, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel andmetel ja ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade po hjal ajakirjanduslikus stiilis erinevate tekstide kirjutamine. 10 10 4/8
Õiguskaitse, turvalisus. Keskkond, loodus. Keskkonnakaitse. Turism. Reisimine. Liiklus, ühistransport. Majandus ja ettevo tlus. Õiguskaitse ja turvalisuse probleemide käsitlemine ja arutelu: Üksikisikute o igused, juriidilise abi otsimine. Probleemi selgitamine ja no u küsimine. Õigusaktide lugemine. Turvaline elukeskkond. Kuritegevuse ennetamine. Iseseisev õppimine: o igusaktide ja seaduste lugemine, lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, avalduse, kaebuse, taotluse ja muu avalikku selgitust no udva kirja kirjutamine. Keskkonna, looduse ja keskkonnakaitse probleemide käsitlemine ja arutelu: Keskkonnaohud. Kliima soojenemine. Keskkonnakaitse. Eesti looduskeskkond. Laste ja noorte keskkonnaharidus. Iseseisev õppimine: keskkonna ja keskkonnakaitse teemaliste meediatekstide ja aimetekstide lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, po hjal ajakirjanduslikus Turismi ja reisimisega seotud probleemide käsitlemine ja arutelu: Sise- ja välisturism. Turismi osa riigi majanduses. Reisi planeerimine. Reisikindlustus. Ohutus reisil. Iseseisev õppimine: turismi ja reisimise teemaliste meediatekstide lugemine ja kuulamine, tutvumine reisibüroode pakkumistega, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, po hjal ajakirjanduslikus Liikluse ja ühistranspordi probleemide käsitlemine ja arutelu: Ühistranspordi probleemid kodukohas. Liiklusohutus. Liikluskultuuri parandamine. Lapsed liikluses. Iseseisev õppimine: liikluse ja transpordi teemaliste meediatekstide lugemine ja kuulamine, tutvumine o igusaktidega, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, po hjal ajakirjanduslikus Majanduse ja ettevo tluse probleemide käsitlemine ja arutelu: Eesti majanduse jätkusuutlikkus. Eestimaise kauba eelistamine, kohalike ettevo tjate toetamine. Väikeettevo tlus. Sotsiaalne ettevo tlus. 5/8
Eesti keele C1- taseme eksamiks ettevalmistumine. Kursuse kokkuvo te ja tagasiside. Iseseisev õppimine: majanduse ja ettevo tluse teemaliste meediatekstide lugemine ja kuulamine, tutvumine o igusaktidega, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, po hjal ajakirjanduslikus Kokkuvo te kursusest. Tagasiside saamine ja andmine. Edasiste o ppimissoovituste andmine. Iseseisev õppimine: C1- taseme eksami ülesannete lahendamine ja testide tegemine. KOKKU sh: kontakttunde: iseseisvat õpet: 8 8 500 250 250 7. Õppekeskkonna kirjeldus: Õpperuum: kontakttunnid toimuvad tervisekaitseno uetele vastavas, hästi valgustatud, hubases, piisava suurusega Alguskeskuse ruumis. Sisustus: igale osalejale on olemas personaalne töökoht, lauad ja toolid. Ruumis on vajalik esitlustehnika, tahvel ja markerid, internetiühendusega arvuti. Samuti on vo imalus kasutada so naraamatuid ja on olemas väike keeleo ppijale suunatud raamatukogu. 8. Õppematerjalide loend: Po hio pikud: Mare Kitsnik Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1, 13 Künnimees. Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp eesti keele o ppekomplekt Avatud uksed, Tallinn, 02. TEA Kirjastus. Õppematerjalina kasutatakse: Juhend iseseisvaks keeleo ppeks on valminud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Elukestev o pe programmi "Keeleo ppe arendamine 11-13" tegevuse Avaliku sektori töötajate keeleo pe raames ja leitav aadressil http://www.meis.ee/raamatukogu?book_id=293 A. Metsa, A. Jänese Sulle, o petaja! Eesti suhtluskeele o pik kesktasemele, Tallinn, 00. TEA Kirjastus. Mare Kitsnik Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1, 13 Künnimees. A.Valmis, L.Valmis. Lihtne eesti keele grammatika.tallinn, 01. TEA Kirjastus. A.Valmis, L.Valmis. Eesti keele harjutusvara koos vo tmega. Tallinn, 06. TEA Kirjastus. Hausenberg, A-R., Kikerpill, T., Ro igas, M., Türk, Ü. Keeleoskuse mo o tmine: käsiraamat. Euroopa keeleo ppe raamdokument: o ppimine, o petamine ja hindamine, http://www.hm.ee/index.php?044980 6/8
Lisaks koostab o petaja o ppijatele o ppematerjale. Korraldused ja juhendid, naljad, raadio vo i televisiooni teel levitatav vo i muu salvestatud suuline tekst, avalikud teated, ko ned, filmid, teatrietendused, hoiatused jm. Info taseme testi käsiraamatutest, mille leiab Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt aadressil http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid Osalejal on soovituslik kasutada o pingutel: sülearvutit/tahvelarvutit/nutitelefoni. 9. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid: Tunnistus väljastatakse isikule juhul, kui ta vo ttis o ppetööst osa vähemalt 70% kursuse mahust ja saavutas ko ik o ppekava lo petamiseks no utud o piväljundid. Selleks viib Algus OÜ läbi vahe- ja lo putesti (sh suuline vestlus), mis loetakse sooritatuks vähemalt 60% tulemusega. To end väljastatakse isikule juhul, kui ta ei ole saavutanud o ppekava lo petamiseks no utud o piväljundeid vo i osales o ppetöös vähem kui 70% mahust. To end väljastatakse isikule, kelle vahe- ja lo putesti (sh suuline vestlus) tulemused jäävad alla 60% ja/vo i isikule, kes testi ei sooritanud. 10. Koolitaja kompetentsi tagava kvalifikatsiooni või õpi- või to o kogemuse kirjeldus: Merle Koppel: lo petas 1998. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli erialal eesti keel kui vo o rkeele ja kultuuriloo o petaja. Täiskasvanutega on töötanud 26 aastat. Oma töös kasutab erinevaid aktiivo ppe meetodeid. Maret Annuk: lo petas 1975. aastal Tartu Ülikooli erialal eesti keele ja kirjanduse o petaja (MA), o petamiskogemus üle aasta. Täiskasvanute o petamiskogemus aastast 05. Kristina Skutšas: lo petas 16. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledži erialal humanitaarainete o petaja mitmekeelses koolis (MA). Täiskasvanute o petamiskogemus kolm aastat. Anne Meldre: lo petas 15. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledži erialal humanitaarainete o petaja mitmekeelses koolis (MA). Täiskasvanute o petamiskogemus kuus aastat. Christi Sepp: lo petas 1984. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli erialal eesti keele ja kirjanduse o petaja. Õpetab eesti keelt mitte-eestlastele 1981. aastast alates, sh täiskasvanute keelekursused. Õppetöös kasutab väga erinevaid meetodeid, millest üks olulisemaid on aktiivo ppe meetod. Julia Zahharova: lo petas 04. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledži eesti keele kui teise keele ja loodusainete o petaja eriala. Õpetajal on pikaajaline kogemus eesti keele kui teise keele o petajana (aastast 04), täiskasvanute o petamiskogemus kuus aastat. Reet Lümat: lo petas 06.aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledži (eesti keel teise keelena ja koduloo o petaja vene o ppekeelega koolis, diplomio ppekava). Täiskasvanute eesti keele koolituse kogemus üle 30 aasta. Signe Abel: lo petas 01. aastal Tartu Ülikooli erialal eesti keele kui vo o rkeele o petaja. Täiskasvanutega on töötanud üle 18 aasta. Oma töös kasutab aktiivselt erinevaid aktiivo ppe meetodeid. Maris Toomel: lo petas 02. aastal Tartu Ülikooli erialal eesti keele kui vo o rkeele o petaja. Õpetajal on pikaajaline kogemus eesti keele (aastast 04) kui teise keele o petajana. Õpetajal on eesti keele grupio ppe o petamise kogemus täiskasvanutele (aastast 08). 7/8
Kaire Viil: lo petas 08. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledži erialal humanitaarainete o petaja vene o ppekeelega po hikoolis. Täiskasvanutega on töötanud üle aasta. Oma töös kasutab erinevaid aktiivo ppe meetodeid. Regina Kaplina: lo petas 06. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledži (vene po hikooli humanitaarainete o petaja: suunamoodul eesti keel teise keelena gümnaasiumiastmes, MA). Viinud läbi mitmeid o ppeid täiskasvanutele, sh eesti keele kursused töötutele, eesti keel vo o rkeelena täiskasvanutele, eesti keele ja kultuurio pe eesti koolis o ppivate venekeelsete laste vanematele jm. Kersti Tsirp: lo petas 02. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledži eesti keele kui teise keele o petaja eriala. On o ppinud keelekümblusmetoodikat ja läbinud ka Hea Alguse po hise täiendo ppe, samuti on Tartu Ülikoolis täiendanud oma teadmisi alushariduse vallas. On Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu liige aastast 02. Viimase 5 aasta jooksul on tegelenud aktiivselt täiskasvanute koolitusega. Eesti keel on tema emakeel. Õpetamiskogemus üle aasta, sh viimase kahe aasta jooksul üle 700 ak/t grupio ppe vormis eesti keele o petamise kogemus. Martin Neltsas: lo petas 02. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledži (inglise ja eesti keele o petaja eriala). Töötab Tartu Ülikooli Narva Kolledžis eesti keele o ppejo una. Eesti keel on tema emakeel. Õpetamiskogemus üle aasta. Marita Paut: lo petas 02 Tallinna Pedagoogikaülikooli erialal eesti keel ja kirjandus vene koolis, o petamiskogemus üle aasta, sh viimase kahe aasta jooksul üle 500 ak/t grupio ppe vormis eesti keele o petamise kogemus. 8/8