Sauevallakas saab toetada Ajujahi tulevikku muutvaid ideid 4000 euroga

Kinnikasvanud Kernu paisjärv saab lõpuks puhastatud, mõisarahvas on rõõmus ja elevil lk 3 Perefirma Sami 30 aastat masinatööstuses - allhankest oma tuntud bränditoodeteni lk 6-7 MOMU Mootorispordi muuseum Turbas taas avatud lk 10 NR 9 (81) MAI 2021 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Sauevallakas saab toetada Ajujahi tulevikku muutvaid ideid 4000 euroga Mida siinkandis vajalikuks uueks teenuseks või tooteks peetakse? Kas rohkem tavalise inimese hüvedele suunatud ideid (keemiavaba hambapesutablett, eraõpetajate või elektriautode laadijate andmebaas) või pigem ettevõtteid toetavaid lahendusi (digitööriist agronoomidele või tootjatele ja ettevõtele)? ANNE-LY SUMRE annely.sumre@sauevald.ee Saue valla Facebooki lehel on käimas hääletus kuue parima äriidee vahel, suurima meeldimiste saagiga tiimile antakse Saue valla eripreemia 4000 eurot. Mentornaut Mentornaut on veebiplatvorm, mis aitab leida eraõpetaja kohalikust haridussüsteemist. Õpetaja on läbinud taustakontrolli ning hindamisprotsessi, et tagada usaldusväärsus ja õpetamiskvaliteet. Vajad õppimisel abikätt või tahad tulla Mentornauti õpetajaks? www.facebook.com/ mentornaut Münt Münt muudab hommikuse hambapesu kemikaalidevabaks ja keskkonnasõbralikuks. Igal aastal visatakse ära üle miljoni plastikust hambapastatuubi, Mündi hambapesutablette hoiustatakse aga ümbertöödeldavas klaaspurgis ning uued tabletid saadetakse biolagunevas paberkotis. Koostis on 100% naturaalne, et säästa lisaks loodusele ka tervist. www.facebook.com/munteesti Tamiatics Veebipõhine taimekasvatusplatvorm katmikalal tööstuslikult toodangut kasvatavatele agronoomidele. Koosneb tööriistadest, mille eesmärk on aidata masinõppega kujundada optimaalseid taimekasvatusstrateegiaid: kui palju taimi kasta, väetada, soojendada, jahutada, varjutada jne. Tulemuseks on optimaalne vee-, väetise-, kütte- ning tööjõukulu. tamiatics.com Lexi.Market Coca-Colat ostukorvi tõstes me ei tea, et selle jõudmiseks riiulile tuleb turustajal esitada jaeketile põhjalik tooteandmestik, mis koosneb pea 160 andmeväljast, mida tuleb täita iga kord, kui andmed muutuvad või sõlmitakse uus hinnakokkulepe. Tülikas tootevorm tuleb esitada ka siis, kui tootja soovib teha müügikampaaniat. Igal jaeketil on erinevad nõudmised tooteinfo edastamiseks. Lexi.Market tuleb tootjatele ja hulgimüüjatele appi, pakkudes pilvetarkvara, kuhu kantakse ühekorraga sisse kõik tooted ja detailsed andmed. Seejärel saab mõne minutiga koostada tootepakkumisi nii, et info edastatakse automaatselt. www.facebook.com/ BrightSparkSoftware RUEX RUEX arendab platvormi, mis viib elektriauto kasutajad kokku laadijatega. Elektriauto juht näeb platvormis lähedal olevaid laadijaid, nende hõivatust, broneerib aja, valib lühima teekonna, laadib, maksab ja saab arve. Laadija omanik saab anda oma laadija kasutamiseks ja teenida raha sel ajal, kui laadija seisab tühjalt. Elektriauto juhid saavad valida suurema hulga laadijate vahel ja eraisikud oma laadijaid tulusalt välja rentida. ruex.eu R.P.C. Materials Arendab uudset keskkonnasõbralikku materjali, mis on tehtud plasti- ja kaevandusjäätmetest, mida tavaliselt ei taaskasutata ning need ladustatakse täitena mägedesse. Mineraalset jäädet, mis kaevandustes tekib, saab aga kasutada toormaterjalina ehitusmaterjalide valmistamiseks, mis aitab muuta nende tootmist keskkonnasõbralikumaks. Eesmärk on selle materjali abil muuta ehitusmaterjalide tootmist keskkonnasõbralikumaks ja vähendada ka puidu ja uue plastiku kasutamist. www.rpcmaterial.com WWW.SAUEVALD.EE/ AJUJAHT Seeniorid fotosessioonile Eks need isolatsioonid ja piirangud ja karantiinid on meid kõiki kergelt juba hulluks ajanud. Vanemat generatsiooni ehk isegi kõige enam. Aga vaimse tervise vitamiinideks peetakse huumorit, tegutsemist, uusi emotsioone ja üllatusi. Küll on lahe teada, et seeniorid ise ka haaravad nendest õlekõrtest ja helistavad sõbrale, kui tsiteerida omaaegset telemängu. Nimelt võttis Laagri memmede klubi kohaliku piirkonna kultuurijuhi ette ja koos on sündimas üks kiiksuga projekt. Seeniorid kaamera ette kangelasteks kehastuma Kokkunõelumisel on idee, kus julgemad ja mängulisemad prouad-härrad saavad võimaluse osaleda fotosessioonil. On meigikunstnik ja stilist, proff fotograaf ja valguslambid. Nagu täitsa päris asi päris stuudios. Ja et asja veel humoorikamaks teha, toimub selle käigus ka totaalse muutumise Saue eri. Nimelt saab igaüks sel sessioonil uue rolli mõne tuntud tegelase või kangelase oma. Tahaksid Marilyn Monroe moodi valge seelikuga ilus olla? Või Vana Toomasena lippu hoida? Lydia Koidulana väärikat juuksepahmakat kanda? Kahtlemata toob projekt elevuse sellesse ühte päeva ja pikemakski ajaks, sest valminud fotodest tehakse äge näitus vanavanemate päeva tähistamiseks septembris. Lisaks muidugi kaadritagustest hetkedest meeleolukad videoklipid. Maikuus oodatakse modellidelt osalemissoove, juunis-juulis toimuvad ettevalmistused ja fotosessioonid. PROUAD-HÄRRAD 60+ Vardad käest ja ristsõnad nurka! TULE MODELLIKS MUUTUMISMÄNGULISELE FOTOSESSIOONILE! Luba ma ellu törts elevust! See on sajaga seda väärt. Mine tea, pärast leiab Õnne 13 režissöör Sulle väikse rolligi :) Uuri lisa ja anna endast teada kuni 25. maini Ingrid.novikova@sauekultuur.ee või telefonil 5346 5917 SAUE VALD hindab ettevõtlikku vaimu Hääletus toimub kahe nädala vältel 7.-21. maini facebook.com/sauevald. Enim "meeldimisi" saanud äriidee ongi 4000 euro suuruse Saue valla eripreemia omanik. Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti tuleviku heaks

2 Saue valla ametlikud teated PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVALIK MENETLUS Saue Vallavalitsus on koostanud eelnõu projekteerimistingimuste määramiseks Jõgisoo külas Vesiveski tee 16 (katastritunnus: 72703:002:0231; 6219m² elamumaa 100%) kinnistul kehtivas detailplaneeringus (kehtestatud Saue Vallavalitsuse 23. jaanuari 2007. aasta korraldusega nr 56) määratud katusekalde vähendamiseks 0 -ni. Arvamused esitada hiljemalt 22.05.2021 Saue Vallavalitsusse (Kütise tn 8, 76505, Saue linn; info@sauevald.ee). Eelnõud puudutavate küsimuste korral palun ühendust võtta vallaarhitekt Urmas Elmikuga telefonil 516 6441 ja e-posti aadressil urmas.elmik@sauevald.ee Saue Vallavalitsus on koostanud eelnõu projekteerimistingimuste määramiseks Alliku külas Viitametsa (katastritunnus: 72701:002:0868; 1,96ha maatulundusmaa 100%) kinnistul Viitametsa ja Metsa-Saueaugu kinnistute liitmiseks ja tekkivale kinnistule üksikelamu ja abihoonete rajamiseks. Ca ¾ kinnistust antakse tasuta üle vallale üldplaneeringu kohase parkmetsa koosseisu. Üldplaneeringu järgi paiknevad kinnistud tiheasustusalal ja rohevõrgustikus, mille juhtotstarve on haljasala ja parkmetsa maa. Arvamused esitada hiljemalt 22.05.2021 Saue Vallavalitsusse (Kütise tn 8, 76505, Saue linn; info@sauevald. ee). Eelnõud puudutavate küsimuste korral palun ühendust võtta vallaarhitekt Urmas Elmikuga telefonil 516 6441 ja e-posti aadressil urmas.elmik@sauevald.ee AVALIK VÄLJAPANEK Saue Vallavalitsus teatab, et on valminud eelnõu Saue valla ja Lääne-Harju valla ühine jäätmekava aastateks 2021-2026. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühises jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda kohaliku omavalitsuse üksuste territooriumitel, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning eesmärkide saavutamise meetmeid. Saue valla ja Lääne-Harju valla ühine jäätmekava aastateks 2021 2026 eelnõu avalik väljapanek toimub 26.05.2021-09.06.2021 Saue Vallavalitsuses, aadressil Kütise tn 8, Saue ja valla veebilehel www.sauevald.ee. Eelnõuga on võimalik tutvuda asutuse lahtioleku ajal kohapeal. Ettepanekuid ja vastuväiteid jäätmekava eelnõu kohta saab esitada kirjalikult Saue Vallavalitsuse postiaadressil või e-kirjaga aadressil info@sauevald.ee. Juhul kui jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku jooksul laekub ettepanekuid ja vastuväiteid, toimub eelnõu avaliku arutelu, mille toimumise ajast teavitab Saue Vallavalitsus täiendavalt. Ilmub kaks korda kuus ja toimetatakse tasuta kõikidesse postkastidesse üle valla. Lisaks on leht saadaval vallamajas, halduskeskustes ja kultuurimajades. Tiraaž 10 000. / Toimetus: Saue Vallavalitsus Tule tn 7, Saue linn 76505, Saue vald, Harjumaa / e-posti aadress: leht@sauevald.ee / Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja selguse huvides sisu lühendada. / Reklaam: reklaam@sauevald.ee. / Reklaami hinnakiri: www.sauevald. ee/vallaleht. / Trükk: Printall AS, Tala 4, Tallinn. / Kojukanne: Omniva. Visuaalina on rubriike ilmestamas kunstnik Andres Varustini joonistused Kaardi kujul võib info olla palju kõnekam kui tekst Avatud on Saue valla geoinfo värav, kus kaardipõhjadel on infot planeeringutest prügikonteineriteni, teedest töötute arvuni. Tegemist on elava organismiga, mis täieneb pea iga päev uute valdkondade või kaardikihtidega. ANNE-LY SUMRE annely.sumre@sauevald.ee Muidugi on info tekstiliselt ka olemas, aga ruumilise vaatena võib see isegi kergemini mõistetav olla. Võib lugeda läbi mitmeid dokumente, aga kui on vaja näiteks teada saada, milline on Kibuna külale kõige lähem lasteaed ja või kas ja kus Laagris on pakendikonteinerid või kes lükkab lund Ääsmäel, siis kaardi peale paigutatud info võib olla kõnekam. Maaomanikud ja potentsiaalsed arendajad saavad vaadata, millised maakasutuse prioriteedid või kitsendused määrab tema maale uus koostatav üldplaneering või millise reovee käitlussüsteemi saab ta majapidamisele rajada. Ruumiandmed annavad selgema pildi, mis kus paikneb, tulemuseks parem üldpilt, mille najal saab teha põhjalikumaid ja kaalutletumaid igapäevaseid ja ka suuri juhtimisotsuseid, selgitab valla andmeanalüütik-gis projektijuht Kuldar Pärn. Samuti on tema sõnul oluline kohaliku omavalitsuse põhiste geoinfosüsteemide arendamine, mille eeliseks on see, et näha on võimalik kõiki andmeid koos, mitte pendeldada erinevate riigiasutuste tehtud kaardirakendustes, mis on ühest poolt aeganõudev ja teisalt ei paku tervikpilti. Praegu on vallas ajalooliselt kasutuses ka teisi planeeringute geoinfosüsteeme, näiteks EVALD ja RPIS ning maanteeameti kaardirakendused, aga neid haldavad teised osapooled, selgitab Pärn. Ühel hetkel jõuavad mujal olevad andmed kõik ühtsesse Saue valla geoväravasse. GIS rakendustega on võimalik kogukonda ka kaasata erinevate ideekorjete või ka näiteks Anna teada funktsioonide kaudu. Juba praegu on vallakodanikul võimalus läbi jäätmekäitlusrakenduse teada anda, et pakendikonteiner on katki või ajab hoopis üle ääre, samuti saab Saue valla teede Uudista: gis.sauevald.ee ja transpordimaade kaardirakenduse kaudu teada anda teedele tekkinud rööbastest, löökaukudest ja lükkamata lumest, toob Pärn näiteid. Saue valla geoinfo värav pakub uudistajatele ka huvitavat statistikat valla rahvaarvu, töötuse, liiklussageduse ja liiklusõnnetuste kohta. Kindlasti ei ole Saue valla geoinfo värav valmis, sest andmeid, mida sinna kanda, on ju lõputult. Näiteks on kavas alustada vabaaja ja sporditeemaliste rubriikidega kus on välijõusaalid, kus kettagolfipargid, millistes külades on rahvamajad või kus koerte jalutusväljakud. Sauevallakas saab kampaania korras oma lemmiklooma tasuta kiibistada Saue vallavalitsus korraldab koostöös LoomaVetAbi OÜga ka sellel aastal lemmikloomade kiibistamise kampaania erinevates Saue valla piirkondades. Kampaania toimub juuni alguses. MARJU NORVIK heakorraspetsialist Vastavalt Saue valla lemmikloomade pidamise eeskirjale on loomaomanik kohustatud kassi või koera kiibistama. Kiip võimaldab omapäi jalutama pääsenud lemmiklooma kiiremini identifitseerida ja omanikuga kontakti saada. Loom ei pea veetma hoiupaigas stressirohket ja kulukat aega. Identifitseerimata loom on suur kuluallikas ka vallale. Oodatud on kõik terved loomad. Kindlasti tuleb arvestada, et kiibistamine toimub välitingimustes ja loom peab olema teistega sõbralikult järjekorras. Kaasas võiks olla ID-kaart, koertel suukorv (vajadusel saab seda ka laenata), kassid on soovitatav paigutada transpordipuuri. Kodu lähedal kiibistamine annab võimaluse tulla kohale ka loomaga, kes näiteks autosõitu ei talu. Kaasa võtta olemasolev vaktsineerimispass, vajadusel saab europassi või tunnistuse vormistada kohapeal, passi soetusmaksumus 15 eurot. KAMPAANIA TOIMUMISAJAD 5. juuni kell 10 Hüüru mõisa parkla Jõe tee 2 kell 13 Laagri Teemandi pargi parkla Veskitammi 1a 6. juuni kell 10 Ääsmäe Meie kaupluse parkla Kopli tee 1 kell 13 Saue linn, Tule 7 parkla 12. juuni kell 10 Turba raudteejaama parkla kell 13 Riisipere Metsa tn parkla Metsa tn 5 vastas kell 15 Laitse seltsimaja parkla Saue valla heakorraspetsialist tel 515 6878 Vajadusel on loomaarst kohapeal LoomaVetAbi OÜ kauem, mistõttu kellaajajad võivad pisut muutuda. 5198 8131 / loomavetabi@gmail.com Vaktsineerimise ja muude teenuste hinnakiri www.loomavetabi.ee

Foto: Erik Riikoja Maidla järve äärde treeningväljak, huvi on tundud ka wakepargi arendaja 3 Kinnikasvanud Kernu paisjärv saab lõpuks puhastatud Kernu mõisa juhataja Meelis Kolk: Aastaid on olnud ettekujutus valgetest paatidest, lastega peredest ja romantikutest järvel aerutamas ja õhtust päikeseloojangut nautimas. Näib, et nüüd saab see kujutelm mõne aasta jooksul teoks! See teeb suurt rõõmu! ANNE-LY SUMRE annely.sumre@sauevald.ee Kernu mõisa omanikud on hoone muutnud kenaks hotelliks, mille on üles leidnud nii välis- kui siseturistid. Romantilised numbritoad, uhked peosaalid, suurepärane kultuurisündmuste koht, ainult mõisaesine paisjärv on aasta-aastalt aina rohelisemaks läinud. Setteid ja veetaimestikku täis, samas kui veekiht ulatub napilt poole meetrini. Kui 2016. aastal sai veel SUP-lauaga hea tahtmise korral aerutada ja veemõnusid nautida, siis hiljem enam mitte. 2018. aasta suvel kuivas paisjärv suures osas põhjani ära, selgitab mõisa juhataja Meelis Kolk. Maalilisest paisjärvest polnud enam juttu. Ka suplemiseks on järv liiga madal. Kui ronid sisse, siis vajud vähemalt põlvedeni pehmesse mudasse ja kõva põhja pole tundagi. Mudapealne veekiht on aga võrdlemisi madal ja erinevaid veekasve täis, mistõttu sinna ujuma ei kipu ja ühelegi hotelli kliendile pole julgenud samuti soovitada, nendib Kolk. Juhataja usub, et paisjärve potentsiaal on puhastamise ja süvendamise järel väga suur. Toetus maakondlikust arengustrateegia meetmest Kuna paisjärv kuulub vallale, on kogu ühinemisjärgse perioodi ajal olnud laual selle puhastamise teema. See on üsna kulukas projekt ja seni ei ole leidunud meedet, millest lisafinantseeringuks raha taotleda, ütleb arendusprojektide juht Kati Oolo. Tänavu aprillis selgus, et üks rahastustaotlus on saanud siiski lõpuks positiivse eelotsuse maakondlikust arengustrateegia meetmest (MATA). Oolo sõnul on see olnud kaunis pikk teekond. Harju maakonna arengust- Ajalugu Kernu paisjärv on Saue vallas Kohatu külas Kernu mõisa vahetus läheduses. Enne Kernu mõisahoone ehitamist aastatel 1810-1813 oli juba olemas Kohatu mõisa veski. Tolles veskis puhastati ja värviti omal ajal villa. Veskikoha tarbeks Vasalemma jõe ülemjooksu paisutamise tulemusena tekkis Kernu paisjärv. On teada, et mingil perioodil töötas siin mõnda aega ka viinavabrik ja paisust tulevat vett ja veevoolu kasutati kartulite pesemiseks. Viinavabrikust jooksis läbi tunnel, mis täideti põllult toodud kartulitega ja lasti paisu veevoolul need enne viinaks tegemist ära pesta. Järve keskel asub ligi poole hektari suurune Kotzebue saar, kuhu on maetud mõned endiste mõisaomanike pereliikmed (järve kinnikasvamise tõttu on saar muutunud poolsaareks). Kõlanud on ka legend, et Kernu mõisa arhitektiks peetav Carl Ludvig Engel valis mõisa rajamiseks just selle koha, sest ta oli võlutud pildist, mis avanes paisjärve vastaskaldalt. Täna on liikvel veel mitmeid vanu postkaarte Kernu mõisast selle algupärases konditsioonis, kus ka vana viinavabrik peal ühes mõisa peegeldusega paisjärvel. 2021. AASTAL MATA MEETMEST TAOTLEMISÕIGUSE SAANUD HARJUMAA PROJEKTID: Loksa linn Tallinna Keskkonnaja Kommunaalamet Saue Vallavalitsus Tallinna Keskkonnaja Kommunaalamet Loksa gümnaasiumi renoveerimine rateegia tegevuskavasse saab vald esitada olulisi projekte, mis omakorda on aluseks maakondlikust arengustrateegia meetmest (MATA) toetuste taotlemisel. Kernu paisjärve korrastamise projekt kuulus tegelikult 2019. aasta sügisvooru reservi, aga kuna ühe põhinimekirja projekti elluviimine ebaõnnestus (ÜTK infotablood bussipeatustesse), siis Saue valla objekt saab uue võimaluse. Toetuse eelotsus on tehtud, nüüd on veel vaja esitada põhitaotlus ja teha seadusest tulenev keskkonnamõju hindamine. See võib võtta aega kuus kuud kuni aasta. Keskkonnaamet on hindamisega juba alustanud ja kui hästi läheb, siis võibolla õnnestub see suve jooksul ka lõpetada, seejärel saaksime puhastamisega alustada juba sellel aastal, on Oolo optimistlik. Projekti kogumaksumus on ligi 370 000 eurot, millest on toetus ligi 250 000, ülejäänu tuleb leida vallaeelarvest kas 2021. aasta lisaeelarvega või planeerida järgmise aasta eelarvesse. Puhtamaks, sügavamaks, põnevamaks Plaanis on paisjärv puhastada ja süvendada ning luua selle ümbrusesse puhkeala, mis väärindaks olemasolevat ajaloolist mõisakompleksi. Varasemalt tehtud uuringud näitavad, et eemaldatavate setete kogumaht võib ulatuda 130 000 kuupmeetrini. Setete ja lopsaka veetaimestiku eemaldamine aitab luua paisjärves ka kaladele paremad elutingimused. Projektiga on kavas luua ajaloolise väärtusega Kernu mõisapargi ette ka avalikult kasutatav puhkeala, vabaaja veetmise koht lähiümbruse ja naabervaldade elanikele. Viljandi mnt KLT II etapp Viljandi mnt Järvevana tee Kernu paisjärve puhastamine ja korrastamine Rannamõisa tee km 1,1 2,6 teelõigu ehitus 190 000 eurot 250 000 eurot 245 656 eurot 250 000 eurot Atraktsioonide ja haljastuse ideed on veel algusjärgus, aga mõte liigub veespordi suunas. Paadilaenutus, vesijalgrattad, ehk ka kiiged vee kohal, toob Oolo näiteid. Kaldale istumiskohti ja haljastust. Et järvest ka ujumiskoht saaks, seda Oolo madala veetaseme tõttu hästi ei usu, kuid möönab, et see suund on peast läbi käinud küll. Mõisarahvale tekitab juba ainuüksi paisjärve puhastamisprojekti algusfaas peale rasket koroona-aastat tubli annuse optimismi. Ollakse kindlad, et ka ümberkaudsete külade elanikud on uudise üle väga rõõmsad. Kernu paisjärve puhastamine tõstab siinse elukeskkonna väärtust ja piirkonna atraktiivsust turismisihtkohana, on juhataja kindel. Maidla järve äärde tuleb sel aastal kohaliku külaseltsi initsiatiivil ja valla rahastusel treeningväljak. Tellitud on treeningvahendid selja- ja kõhulihastele, tõstepalgid, lõuatõmbekangid. Saab peale mõnusat ümber järve jooksu teha natuke jõuharjutusi ja siis lõpetuseks näiteks üle järve ujuda, ütleb avaliku ruumi spetsialist Miia Kraun. Välijõuväljak tuleb liivarannapoolselt järvekaldalt vaadatuna teisele poole metsaserva, seadmete ostuks ja paigalduseks on arvestatud umbes 5000 eurot. Maidla paisjärve vastu on huvi tundud ka Wake Eesti, soovides sinna rajada wake-pargi, midagi sarnast, nagu Saue naabrite juures Sakus on. Oleme valmis tagama rannale valve ning korrashoiu, peale veelaua saaks pakkuda ka erinevate veespordivahendite, näiteks SUP-lauad, kajakid jms renti ning miks mitte luua ka lastele veepealne hüppelinnak, on kirjas nende ettepanekus. Maidla küla rahvas aga mõtet ei toeta. Külaseltsi hinnangul on idee pigem tekitanud negatiivset tagasisidet kui poolehoidu. Maidla järve puhul on juba tegemist piirkonna ühe populaarseima ujumiskohaga ja veepark tõstaks järve populaarsust veelgi. Sellega koos suureneksid parkimise, prügi, lärmi, liikluse ja inimeste ohutuse küsimused, leiab külaselts. Kuigi vallavalitsuse vaatest oleks selliste uute võimaluste arendamine piirkonnale pigem kasuks ja külaseltsi poolt viidatud probleemidele on tegelikult lahendused olemas, siis küla vastuseisust jõuga üle astuma ei hakata. SAUE VALDUR Meelelahutusala Riisipere tiigi ümber Vallamajas on laual ka teise rahva seas populaarse veesilma ümbruse särtsakamaks muutmise ideed. Riisipere tiigi ümber planeeritakse rannaala koos prügikastide, riietuskabini ja maabumissillaga. Mõttes on väiksemat sort laste mänguala ehitus, lisaks oleks vaja istumiskohti, oluline on ka valgustus. Sportlikumatele rannavõrkpalliplats, murul ehk ka sulgpall, petank. Kujutluspildis on Kadaka tee ääres parkla ja jalgrataste hoidmise koht. Avaliku ruumi spetsialisti Miia Krauni sõnul võiks ka poolsaarele huvitavamaid kasutusvõimalusi leida: liumägi, sild saarele, kiiged. Selline esialgne lähteülesanne on projekteerijale antud, ütleb Kraun. See kõik pole kindlasti ühe aasta plaan. Alustatakse elementaarsest: sel aastal on plaanis puhastada rannaala ja vajadusel liiva juurde tuua, ehk ehitatakse ka ujumissild ning jõuab ka parkla poolega tegeleda. 2021. aasta jooksul on eelarves selleks kõigeks planeeritud ligi 30 000 eurot. Eskiisprojekti ootame juuni alguseks, aga muus osas võtame projekteerimiseks aega ja korraldame eskiisi põhjal kindlasti ka arutelu kohalikega. Praegu ootame, millise eskiisiga projekteerija välja tuleb, selgitab Kraun. Eskiisprojekti koostaja on Lootusprojekt OÜ. Krauni sõnul võivad ka kohalikud talle oma ideid saata, aga selgitab samas, et kõik lennukad mõtteid ei pruugi realiseeruda. Lähteülesandena saame küll kõik ideed üle vaadata, aga eks ühel hetkel tuleb neid eelarvega kõrvutada ja siis tekib alles tegelik pilt, nendib spetsialist. SAUE VALDUR Foto: Anne-Ly Sumre Foto: Estrella Wakepark Facebook

4 RIISIPERE POSTKONTOR 11.05.2021-15.05.2021 ajutiselt suletud, seoses töötaja puhkusega. Aiajäätmete koht pole metsa all Lähim postiasutus Keila postkontor Jaama tn 1, Keila linn, Harju maakond, 76605 E,T,K,N,R 10:00-18:00 L,P SULETUD Teenus kirjakandjaga tööle/koju On võimalik tellida teenuse osutamiseks kirjakandja tasuta koju või kontorisse kliendiinfo telefonilt 661 6616, E R kell 9 20 ja L-P 9-15. Kirjakandja osutab järgmisi teenuseid: kirisaadetise, postipaki, kullerpaki vastuvõtmine ja kättetoimetamine; rahakaartide kättetoimetamine; ajakirjade ja -lehtede tellimuste vormistamine; postimaksevahendite müük; maksete vahendus Postmarkide müügikohad Postmarkide lähimad müügikohad https://www.omniva.ee/era/ veel/edasimuujad Õpilaste teadustööde konkursilt eripreemia Riho Männikule Ruila põhikooli õpilane Riho Männik pälvis Eesti Teaduste Akadeemia eripreemia töö Hobiarheoloogilised leiud Ruila piirkonnast eest. Riho uurimistöö, mille juhendaja oli Ingrid Kütt, lähtub huvist oma kodukandi esiajaloo vastu ning soovist koostada selleteemaline näitus oma kooli muuseumis. Eesmärgi saavutamiseks kasutab autor oskuslikult ja tulemuslikult arheoloogiaalaseid teaduslikke uurimistöid, arhiiviallikaid ning intervjuusid nii kutselise arheoloogi kui ka hobidetektoristiga. Ühtlasi analüüsib ta avastatud leide ning valib neist näituse jaoks välja sobilikumad. Töö on väga heaks näiteks erinevate allikaliikide kasutamise kohta ühe konkreetse eesmärgi saavutamiseks, põhjendas žürii. SAUE VALDUR Viimasel ajal on kahjuks järjest enam silma hakanud haljastusjäätmed, mis on leidnud tee metsa alla ja hoonestamata kinnistutele. MARJU NORVIK heakorraspetsialist Kurb on vaadata metsa servadesse kuhjatud hunnikuid, kust võib leida koduaiast kokku kogutud puulehti, muruniidet, oksi, taimejäänuseid ja teisi aiajäätmeid. Võib ju tunduda imelik, miks ei või viia aiajäätmeid loodusesse, kus need peagi lagunevad. Metsa alla viidud aia- ja haljastusjäätmetega võivad loodusesse levida erinevad võõrliigid, nagu näiteks hispaania teeteod, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu ja vähendavad meie oma liikide elupaiku. Samuti pole ilus vaadata neid loodusesse kuhjatud hunnikud, mis ajapikku haisema ja mädanema hakkavad. Kodumajapidamises tekkinud biolagunevaid jäätmeid tohib kompostida nende tekkekohas, arvestades valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõudeid. Eeskirjas seisab, et aia- ja haljastusjäätmeid tohib kompostida lahtiselt aunas oma kinnistul. Biolagunevaid köögijäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud kinnises komposteris, kuhu ei pääse ligi loomad ega linnud. Kindlasti tuleb jälgida, et kompostimisnõud ja aunad paikneksid naaberkinnistust vähemalt kolme meetri kaugusel. Kinnistu omanikul on võimalus lisaks jäätmete kompostimisele enda kinnistul tekkinud aiajäätmeid ära anda ka korraldatud jäätmeveo osutajale. Samuti saavad Saue valla elanikud viia Pääsküla jäätmejaama 0,6 m 3 aia- ja haljastusjäätmeid tasuta. Võimalusi on loodud piisavalt Aia- ja haljastusjäätmed on nagu kõik teisedki jäätmed jääde, mille ladustamine selleks mitte ettenähtud kohta on keelatud ja jäätmeseaduse alusel karistatav rahatrahviga kuni 3200 eurot. Tühjalt seisnud poehoones Veskimöldres avab suve lõpus uksed Veski Market Foto: Marju Norvik Ääsmäe Põhikool ootab oma kooliperre MATEMAATIKAÕPETAJAT (1,0 kohta) lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendamiseks. LOODUSAINETE ÕPETAJAT (0,6 kohta) EESTI KEELE JA KIRJANDUSE ÕPETAJAT (1,0 kohta) KLASSIÕPETAJA (1,0 kohta) Koolis on kaasaegne õpikeskkond, vahvad kolleegid ja särasilmsed õpilased, sportlik vaim ning tugevad rahvatantsu traditsioonid. Nõuded kandidaadile: erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse (võivad olla omandamisel). Tööleasumise aeg on 23. august 2021. Palume avalduse, elulookirjelduse ja haridust tõendavate dokumentide koopiad saata 26. maiks aadressil riina.kink@aasmaekool.ee. Lisainfo telefonil 5362 5697 Veskimöldres on juba pikalt tühjana seisnud üks poehoone, nüüd on selge, et hoolimata varasemast informatsioonist, kus võimalike operaatoritena käisid läbi nii Rimi kui Coop, ei tule sinna ühtegi tuntud ketikauplust. ANNE-LY SUMRE annely.sumre@sauevald.ee Keskuses hakkab toidupoena tegutsema hoopis Veski Marketi nimeline kauplus. Lisaks avavad uksed ka apteek, ilusalong, lillepood ja veinikauplus. Käimas on kohviku- või restoranioperaatori valimine. Kuigi maja on valmis, võtab osade vajalike seadmete tarnimine veel aega. Veskimöldre inimeste jaoks lähim toidupood Veski Market saab valmis suve teises pooles, kinnitab Veski Marketi juht Anne-Ly Kandelin. Tema sõnul on soov luua hubane ja sõbralik laia toidu- ja esmatarbekaupade valikuga pood, mis vabastaks kohapealse elaniku ketitoidupoodide külastamise vajadusest. Kui mõne täna Tallinnas tegutseva poega üldse võrrelda, siis enim võib vast sarnaseid jooni leida Stockmanniga, aga me tahame tegelikult olla veel palju rohkem meie inimeste ja nende vajaduste nägu, kirjeldab Kandelin uue poe kontseptsiooni. Rõhk on juhataja hinnangul värskusel ja kvaliteedil, seda ennekõike juur- ja puuviljade ning liha ja kala, aga ka kulinaaria ja pagaritoodete valikul. Hea teada www.facebook.com/veskimarket Veski Marketis töötamise huvi puhul kirjutada personal@veskimarket.ee Veski Marketi aadress Instituudi tee 132, Alliku küla Kokku saab Veski Marketis olema pea 1000 m 2 müügipinda. Parkimiskohti on 120 autole ja loomulikult ka jalgratastele. Veski Marketisse tulevad nii nutikassad kui kaupade koju tellimise võimalus. Oleme asunud meeskonda värbama, kokku saab Veski Marketis tööd 24 inimest ja hea meelega näeme siin töötamas just ümbruskonna inimesi. Hankejuhi konkurss on alanud, õige pea asume valima töötajaid ka teistele ametikohtadele kuni oma kondiitrini välja, jagab juhataja eelinfot. Foto: Veski Market

Headel emadel on kodus kleepuvad põrandad, segamini köögid, aga õnnelikud lapsed* 5 Just oli emadepäev. Kui emade pildid tähtpäevade puhul lehte pannakse, siis reeglina ikka sätitud soengu ja muretu naeratusega, lapsed kõrval eeskujulikult puhaste küünealuste ja kukupai olemisega. Elu, teadagi, on tiba varjunditerohkem. Perefotograaf Elika Hunt** Tuula külast Saue vallas jagas hetki emade elust, mille tema on läbi kaamerasilma tabanud. Olen ise ema ja tajun erinevaid hetki ja tundeid, mida emaks olemine kingib. Mulle tundub, et see mõjutab ka minu valikuid, mida ja kuidas ma pildistan, mida näen läbi kaamerasilma. Ka teist ema pildistades eksisteerib justkui äratundmine, mõistmine, samastumine, tajun selle kõige juurde kuuluvaid pisikesi detaile, just neid, mida emana ikka kogeme: õnnetunnet, kurbust, armastust, pettumust, rõõmu, viha, soojust, hellust, nõrkust ja jõudu jne. Emades on nii palju vägevust, mida nad ise ehk iga päev ei teadvusta, sest on oma rutiinis sees. Vahel on komme eksida kurnatusse, mis tekib magamata öödest, ja märkame ainult täituvaid mustapesukorve, aga sinna vahele mahub tegelikult nii palju soojust, armastust ja hoolivust, mida oma lapsele jagada. Ka tugevust ja jõudu, et eluga mõnusalt edasi minna, võtta vastu uued naudingud ja väljakutsed. Kogu selle emaks olemise virvarris näen emasid oma kaamera ees väekate ja tugevate naistena, kes on alati piisavad, täiuslikud ja armastatud. Seda kõike proovin ka läbi pildikeele väljendada. Elika Hunt * internetis liikuv meem emaduse kohta ** www.elikahunt.com, www.facebook.com/elika.hunt.photography, www.instagram.com/peredokumentaal_elikahunt

6 Perefirma Sami 30 aastat masinatööstuses - allhankest oma tuntud bränditoodeteni Pereettevõtte, mis isalt pojale edasi antud ja järjepidevalt tegutsenud 30 aastat. Ärisuundi ja tooteid tunduvalt rohkem kui vaid Avant laadurite müük. Sauel on töökohti vähemalt sadakond, keevitajast tootearendajateni. ANNE-LY SUMRE annely.sumre@sauevald.ee Samiga käib kaasas kuvand, et müüakse rohelisi laadureid. Müüakse muidugi, aga tegelikult on see ettevõtte tegevusest ainult väike osa. On jah nii, et isegi töövestlusel inimesed ütlevad, et teil on ju need rohelised putukad, naerab firma juht ja suuromanik Gert Jugala. Mõnes mõttes on see loomulikki, sest tegemist on suure ekspordimahuga tootmisettevõttega, mille toodangust pea 95% läheb Eestist välja, seega on tuntuse tõstmisega tegeletud pigem välisturgudel. Samas nendib Jugala, et omakandi tegijaid võiks ikka tunda, sest muidu ostab naabruses olev ettevõtte omale lumetraktori hoopis Poolast ega teagi, et parema kraami ja etema teeninduse võib saada piltlikult öeldes kõrvaluksest. Mulle meeldib mõelda nii, et Sami toob välismaalt raha Eestisse ja maksab siin Saue inimestele palka, see viiakse omakorda näiteks Saue kauplustesse. Miks seda raha siis Poola või Hiina saata? kergitab Jugala imestades kulme. Äriedu tuli koos soomlaste Avantiga 1989. aastal loodi Gert Jugala isa Uuto Jugala poolt omaaegse Harju EPT Saue eksperimentaaltehase kõrvale väikeettevõte SAMI, mis aastal 1991 erastati ja kus Uuto Jugala juba nõukaaja lõpus proovis soomlastega koostööprojekte arendada. Tehti Tamperes tegutsenud põllutöömasinaid valmistanud ettevõttele Ylö Tehtaat OY allhanget ning ka ühiseid tooteid. Paraku sättis soome partner oma fookuse suurele nõukogudemaa turule ja kui liit lagunes, siis oli pankrott käes. Mingi osa õnnestus ettevõtte endisel inseneril siiski ellu äratada ja sellest kasvas välja kaubamärk Avant Tecno, mis on juhtiv väikelaadurite tootja üle maailma ja millel on müügiettevõtteid kogu maailmas. Kuna vanal Jugalal olid head suhted soomlastega juba loodud, jätkas erastamise käigus loodud Sami nendega koostööd nüüd juba uuel Eesti ajal. Avant laadur on üks nutikas masin, selle külge saab kinnitada erinevaid komponente ja nii saab üht laadurit kasutada nii muruniitmiseks kui kaevamiseks, nii võsa lõikamiseks kui puude tassimiseks. Neid Avant laadurite töövahendeid Sami toodabki, ühtekokku juba 30 aastat. Lisandus oma kaubamärk Kuigi algne äriedu tuli koostööst Avantiga, siis õige pea kujunes välja ka oma bränd. Flirdime kergelt metsanduses ja põllumajanduses kasutatavate traktorite ja laadurite lisadega, aga peamiselt oleme keskendunud teehooldusmasinatele: lumesahad, liivapuisturid, tänavapuhastusharjad. Nimekirjas on palju erinevaid SAMI kaubamärki kandvaid tooteid, ütleb Jugala. Ja lumesahk ei ole tänapäeval lihtsalt sahk, vaid on U-kujulisi ja V-kujulisi sahkasid ning diagonaalsahkasid, esi- ja tagasahkasid, liivapuistureid on lükatavaid, haakesolevaid ja järelveetavaid. Tänapäeval on tootearenduses ikka puhas teadus mängus, muheleb Jugala rahulolevalt ja toob võrdluseks autotööstuse, kus ju ka mudeleid iga paari aasta tagant täiustatakse ja uuendatakse. Nii on Samiski tööl kabinetitäis noori inseneriharidusega mehi, kes timmivad olemasolevaid tooteid üha efektiivsemaks, aga loovad ka täitsa uusi lahendusi. Nende meeste jooniste järgi valmivad tooted viies tehases, kolm neist on Saue linnas, üks Otepääl ja üks Valgas. Üks huvitav tähelepanek ka. Aastaid on lumesahkasid tehtud punaseid. Kui Sami läbis mõned aastad tagasi põhjaliku brändiuuenduse, otsustati ka toodete värvi muuta uuenduslikult roheliseks. Kliendid ei suutnud hämmeldust tagasi hoida, aga nüüd on juba nii mõnedki konkurendid samuti rohelise peale üle läinud. Trendiloojad. Perefirma esimese põlvkonna juht (Uuto Jugala) ehitas ja teise põlvkonna juht (Gert Jugala) arendab Punane lumesahk Sami algusaastate toodangust. ja tänasest päevast Masinakeskus on müügiettevõte Sami ärisuundadest kolmas on müük, loodud on eraldi üksus Sami Masinakeskus ja see müüb nii Avant laadureid kui nende lisasid, samuti Sami enda brändi tooteid. Tule tänaval on ka müügihall, kus enamus Avant laadurite mudelid on käega katsutavad ja sisse istutavad. Ja mudeleid on palju, kõige pisemate hinnad algavad umbes 10 000 eurost ja need on kergesti käsitletavad ka naistele. Jugala teab näidet, kus üks härra lasi oma tütrele sellise rohelise putuka otse sünnipäevapeo keskele transportida. Kui sul on ikka maamaja või väike talu, hobusetall või motell, siis selline masin kulub igal juhul majapidamises ära, leiab ettevõtte juht. Põnev tööandja Töötajaid on Samis üle Eesti pea 160, neist üle poole Sauel. Heameelega näeb Jugala oma töötajate seas just omakandi inimesi. Elu on tõestanud, et kui inimene käib Kaberneemest Sauele tööle, siis väga pikalt ta pidama ei jää, nendib Jugala. Kodulähedane töökoht on inimestele oluline. Kuigi osadel ametikohtadel on ka Samis kodukontor lubatud, siis keevitada näiteks kaugtöö korras siiski ei saa. Keevitamine ongi vast Samis üks lihtsama kategooria töid. Kuigi siingi on arenguruumi. Karjääri alguses võib olla keevitusaparaat pihus, mask ees ja sädemeid lendab, aga arenedes võib jõuda välja keevitusrobotini, kus inimese osaks jääb pigem operaatoritöö arvutil. Tootmise jätkuv automatiseerimine on tuleviku vaates vajalik. Need on nii kallid masinad, et nende pealt ei tohi koristaja tolmu ka pühkida, naerab juht. Samas on tootmises selliseidki töövaldkondi, kus saab läbi ka kohapealse väljaõppega ja erioskusi ei nõuta. Huvitaval kombel ei ole SAMI AS Peamine tegevusala: masinaehitus (teehooldus- ja metsandusmasinate tootmine ning müük) Eksport: 95% Töötajaid: kokku 165 (Saue 95, Valga 35, Otepää 35) Tootmispinda: ~ 20 000 m² (Saue ~12 000 m², Otepää ~ 4000 m², Valga ~ 4000 m²) Käive 2019: 18+ miljonit eurot Sami tootmishooned siiski täis õliste tunkedega mehi. Ruumid on töökoja kohta tavatult puhtad, sarnaselt snäkimasinale saab nupuvajutusega omale uued töökindad või kõrvatropid. Tootearendusosakonnas on esmapilgul toimumas nagu lõunane lõõgastus arvutimängudega. Istutakse kuvari ees ja liigutatakse ekraani peal detaile ühest kohast teise. Muidugi selgub, et nii lihtne see töö ei ole, kuigi spetsialistid nõustuvad, et nende ekraanipilt võib natuke teismeliste mängurite oma moodi välja näha küll. Ei tea, kas nii peakski edaspidi töökuulutustesse panema, et siin Samis saad päev otsa arvutimänge mängida? lõõbivad mehed. Mina pakun korralikku palka, selgeid eesmärke ja head töökeskkonda. Ja kui nutti on, võib keevitajast tootearendaja ka saada, vastab firma omanik küsimusele, millega ta töötajaid meelitab. 30 tegutsemisaastat täis 2021 on Samil juubeliaasta. Vanust on kolmkümmend, täpselt nii nagu Eestilgi. Alustati ühe tootmishoone ja seitsme inimesega, arvu- Fotod: Anne-Ly Sumre ja Sami arhiiv

Saue muusikakooli vastuvõtukatsed 7. ja 8. juunil Koostöös Saue gümnaasiumiga on sel aastal võimalus kõikidel 1. klassi astujatel, kes ka muusikakoolis õpinguid alustavad, õppida üldhariduskoolis ühes klassis. 7 Tänu sellele on võimalik alustada muusikakooli tundidega kohe peale koolitundide lõppu, lisaks asendatakse üks laulutund muusikakooli rühmatunniga, mis vähendab lapse koormust ühe tunni võrra nädalas. Kui lastel lõpevad tunnid üheaegselt, on lihtsam leida ka ühist orkestri -või kooritunni aega. Loodame, et paari aasta pärast on tunniplaanis samuti muusikalugu, mis suurendaks ajakokkuhoidu veelgi. Loomulikult ootame katsetele ka vanemate klasside õpilasi, neid aga kahjuks pole võimalik ühendada gümnaasiumi ühte klassi. Katsetele eelnevad konsultatsioonid (eelregistreerimisega) 31. mail ja 1. juunil kell 16-19. Enne konsultatsiooni palun tutvuge sisseastumisnõuetega www.sauemuusikakool.ee. RUTH PÄÄSUKE, juhiabi Kuigi ärisuundi ja tooteid tunduvalt rohkem, siis roheliste Avant laadurite müügiga seostatakse Samit vaat et kõige enam Kuuma või hõõguva tuha mahutisse panek on keelatud Ragn Sells palub meelde tuletada, et tuhk ning kergelt lenduvad jäätmed (nt tänava pühkmed) peavad enne mahutisse panekut olema eelnevalt pakendatud. teid ei olnud, töö käis perfokaartidega ja palgaraha toodi kilekottidega, ühel korral raamatupidajat isegi rööviti. Kõik on muutunud, tõesti kõik. Toodetest töökeskkonnani, tunnistab ettevõtte juht. Üks asi, mis kõik need aastad lisaks tootmisele on Samiga kaasas käinud, on erinevate spordialade ja sportlaste spondeerimine. Kohaliku orienteerumisklubi liikmete särkidelt võib leida Sami logo, toetatud on maadlusklubisid, auto- ja motosporti, võrkpalli, suusatamist jne. Eks sponsorluse valdkonna valik on segu turundusest ja ka isiklikest sümpaatiatest ja kui summad on sellised, et tükki küljest ei võta, siis miks mitte anda, selgitab Jugala, kes ise harrastab ringrajasõitu. Tähistamist praegune koroonaaeg muidugi ei soosi. Enamus koostööpartnereid on ju väljastpoolt Eestit ja reisimisega on praegu, nagu on. Plaanid olid muidugi suured, aga need on kõik ootel. Üks suurprojekt, millega Painutuspingi operaator Masinate koostaja Rohkem infot: personal@sami.ee või 51976863 Aadress: Tule 20, Saue linn 76505, Saue vald WWW.SAMI.EE Samis saab nii tööd nii keevitaja kui tootedisainer, kellele töökuvaris paistavad esmapilgul justnagu arvutimängud pooleli olevat Suurprojekt, millega juubeliaastal loodetakse algust teha, on Sami kontorimaja ning müügi- ja tootmisüksuste ümberehitus. Tule tänava äärsete kaarhallide asemele ehitatakse uued tootmishooned, ka praegune kontorimaja renoveeritakse ja müügihall kaasajastatakse AS SAMI ambitsioonikasse meeskonda on oodatud aga juubeliaastal loodetakse algust teha, on suuremat sorti ümberehitus Sami kontorimaja ning müügi- ja tootmisüksuste osas. Tule tänava äärsed kaarhallid võetakse maha ja ehitatakse asemele uued tootmishooned, ka praegune kontorimaja renoveeritakse ja müügihall kaasajastatakse. Tahame teha müügihallile teise korruse, kus on lastetuba ja arvutinurk ning kohvikuosa. Kui klient tuleb perega ja jääb kauemaks uudistama, saab lapsed suunata mängunurka ning pärast kohvi ja küpsise kõrval ostuostust vormistada, kirjeldab Jugala plaane. Ta usub, et kogu Tule tänav saab sellega kaasaegsema ja äritänava väärilise väljanägemise. Pereäri isalt pojale Gert Jugala on Samis juba päris noorena ninapidi sees olnud. Toona juhtis tema isa ettevõtet, ema Tiina oli raamatupidaja. Nüüd on järgmine generatsioon firma üle võtnud. Pea kümmekond aastat on noor Jugala ise juhirolli kandnud, isa taandus juba ammu ja lahkus siit ilmast paari aasta eest. Huvitav nüanss on, et selle Avanti omaniku poeg, kellega isa koostööd alustas, on täna minu hea sõber ja koostööpartner. Tunneme teineteist rohkem kui 30 aastat. Järjepidevus, nendib mees. Eks ta loodab, et ka tema oma poeg, kes lõpetas eelmisel kevadel Tartu ülikooli ja hetkel teenib aega Scoutspataljonis, ükskord firmasse tuleb ja tulevikus äri üle võtab. Samas teab ta ka musta huumoriga pikitud äritarkust, et esimene põlvkond loob, teine arendab ja kolmas laseb pankrotti. On ju teada neidki juhtumeid, kus müüakse oma ärid maha, sest järeltuleval põlvel ei ole huvi ega tahtmist sellega tegeleda. Minul endal läks küll ärisse sisenemine sujuvalt ja meeldis ka, ütleb Jugala. Mis Sa, Gert, arvad, mida isa ütleks, kui tänast Samit näeks? Ma arvan, et ta oleks uhke, kõlab vastus. Ka riknevaid ja halvasti lõhnavaid jäätmeid võib mahutisse panna ainult paber- või kilekottidesse pakitult ja selliselt, et need ei levitaks ebameeldivat lõhna ning ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahutit. Uues Saue Rimis on ka pakiautomaat Aprilli lõpus avatud uuest Rimi kauplusest leiab ka Smartposti pakiautomaadi aadressil Keskuse 11, Saue. Uus töötaja Riisipere kultuurimaja administraator Marion Guadalupe Maikuust liitus Riisipere kultuurimaja kollektiiviga administraator Marion Guadalupe. Marion on kolinud hiljuti välismaalt tagasi Eestisse, sealt on kaasa võetud ka huvitavad ideed, mida uute kolleegide ja kodukoha inimestega jagada. Marion on rõõmsameelne, sõbralik ja abivalmis noor inimene, kes eluaegse Riisipere elanikuna on väga rõõmus, et saab anda oma panuse kodukoha kultuuri edendamisse ja meeldejäävate elamuste pakkumisse.

8 Vaatepunkti küsimus: kas näha meest, kes on 38 aastat vangis istunud või meest, kes on 19 aastat Jumalaga kooskõlas elanud Laitse kandis asuva Lootuse küla tegevuse fookus on tööl sõltlastega, aga aidatakse ka pikalt vangis olnud inimestel tagasi ühiskonda sulanduda. Aprillis tuli külaelanikuks mees, kes on viimased 38 aastat vangis olnud. ANNE-LY SUMRE annely.sumre@sauevald.ee Lootuse küla teeb koostööd justiitsministeeriumiga ja alates 2015. aastast pakutakse tugiteenust vanglast vabanejatele, et aidata kinnipeetul sotsialiseeruda ja ühiskonda naasta. 1983. aastal vangi läinud Oleg ei ole kaugeltki esimene omataoline. Sarnase taustaga mehi on Lootuse külas praegugi kümmekond. Sellist teenust osutavaid keskusi on veel teisigi, aga Lootuse küla juhi Raiman Kuke sõnul on nende tugevuseks just distsipliin. Äratus, söögiajad, palvused, öörahu - kõik käib kella peale. Distsipliin ongi turvalisus. Neil on siin kõik olemas, söök ja katus pea kohal, nad saavad hakata rahulikult ühiskonda sulanduma, uut sotsiaalset võrgustikku üles ehitama, selgitab Kukk. Tema sõnul langevadki vanglast vabanenud tihti selle võrku, et tahetakse kohe kiiresti vabaduses oma elu korda saada, aga kohe ei pruugi midagi juhtuda. Ja siis tuleb ükskõiksus ja pöördumine tuttavate võtete poole. Lootuse külas leiavad nad omale tegevuse kes töökojas, kes garaažis, kes vabatahtlikus päästekomandos. Läbi kohapealsete suhete tekib ka inimese enda minapildi muutus. Meil hommikuti kõik see kamp mehi kallistavad ja ütlevad, et armastavad üksteist, toob Kukk näite. Samas ei saa öelda, et kõik vanglast vabanenud ja Lootuse külast läbi käinud inimeste elud on edaspidi ainult edulood. On ka neid, kes langevad tagasi. Aga on ka suurepäraseid näiteid, kus leitakse omale töö, luuakse perekond. Oleg peab Lootuse külas elama vähemalt aasta ja kümme kuud. See oli tema ennetähtaegse vabastamise eeldus. Esimesed nädalad on kenasti sujunud. Vestlusele tuleb mees laia naeratusega, sõnadega ei koonerda, toob jutu näitlikustamiseks mitmeid mõtteteri ja metafoore. Vanglajutte räägib pigem naerdes ja Jumalast, kelle ta oma ellu on vastu võtnud ja kes mehe enda sõnul on tema elu päästnud, räägib ta veekalkvel silmadega. Ja toonitab kohe alguses, et täpselt kahe tunni pärast peab ta lahkuma, sest iga kahe tunni tagant peab minema jala ümber olevat elektroonilise valve seadet registreerima. Miks Sul kaks jalavõru on? Üks on tavaline, teine GPS-süsteemiga. Ega ma ei teagi, miks topelt. Võibolla sellepärast, et olen esimene eluaegne, kes sellega on välja saanud. Mul on kindel raadius, kus ma liikuda tohin ja kindlad kellaajad ka. Nii et see hoiab sind siin kohapeal? Ei, see küll ei hoia. Kui ma tahaksin ära põgeneda, siis ma võtaksin selle lihtsalt ära ja jätaksin siia. Ega see pole raske, siin on tööriistu küll. Kui ma oleksin tahtnud, oleksin juba kuskil välismaal redus. Miks Sa tahtsid just Lootuse külla tulla, aga mitte mõnda teise sarnasesse asutusse? Märt Vähi (Lootuse küla rajaja - toim) on põhjuseks. 2003. aastal tutvusin temaga Ämari vanglas. Sealne kaplan oli tema sõber. Ma tunnen Märti ja sellest mulle otsustamiseks piisas. Selle mehe kaudu räägib Jumala vaim ja kus on Jumala vaim, on vabadus. Miks Sa üldse vanglasse sattusid? Esimene kuritöö, mis ka ära tõestati, oli vargus. Selle võtan omaks. Sain 1983. aasta detsembris neli aastat. Samal ajal oli üleval veel süüdistusi, millele ei leitud tõendeid: vägistamine, tapmine, röövimine. Ma panen käe südamele, neid kuritegusid mina ei teinud. Ainus asi, mis mind sidus nendega, oli kuriteopaigast leitud verega sama veregrupp. Aga leidus tunnistaja minu endine naine. Ma ei süüdista teda, et ta valetunnistusi andis. See kõik on minu süü. Ta ju nägi, mis elu ma elasin. Eks ta kartis mind ka. Sain veel 15 aastat karistust lisaks. Mind mõisteti süüdi asja eest, mida ma ei teinud. Aga nagu prokurör ütles - keegi peab kinni minema. Mis Su peas noore mehena toimus? Peamiselt mõtlesin, kust juua saaks. Mitte et mul oleks olnud alkoholisõltuvus, aga mulle meeldis juua. Ja lüüa. Võisin peksta kõiki: noori ja vanu, pikki ja lühikesi. Naisi ka. Midagi pidi siis juba Su lapsepõlves valesti minema? Tavaline asi. Isa istus kogu aeg kinni, elasin kommunaalkorteris, kus kõik jõid. Lähed koju, kohe pakutakse. Sõbrad olid enamasti kuritegelikust maailmast. 8. klassi ikka lõpetasin ära, aga näiteks keemias ja bioloogias sain selle eest kolme kirja, et kirjeldasin, millega noahaava puhastada ja mida sellele peale valada. Aga ega seda kooli ei ole enam olemas ka, pandi kinni. Peaaegu kõik poisid olid pätid, tüdrukud rasedad. Õhtukoolis käisin koos sõbraga ka pool aastat, siis kukkus sõber kinni ja ma ka enam ei läinud. Ma nagu kuuleks su hääles mingit uhkusenooti, kui sa sellest ajast räägid? Ei-ei, see ei ole uhkus, see on mure. Mure, et elu on niimoodi raisatud. Eks ma proovin siin natuke lõbusamalt kirjeldada, sest kui ma räägiksin, kuidas tegelikult oli, tõuseksid Sul juuksed peas püsti. Mis Su elus siis üldse oli? Mu elu täitsid naised, alkohol ja agressiivsus selle kõikides vormides. Alkoholiga koos erinevad ained, rahustid. Aga naistele minusugused meeldisid. Sellised tugevad, kes suutsid kaitset pakkuda. Nõrgad mehed naistele ei meeldi. Lootuse küla rajaja Märt Vähiga (paremal) tutvus Oleg juba 2003. aastal Ämari vanglas ja suuresti tänu sellele kontaktile mees täna Lootuse külas ongi Armastus oli siis ka või? Armastus? Päris armastus oli mul 1. klassis. Naabritüdruk. Hing oli haige ja kõik muud üleelamised. Hiljem oli lihtsalt seks. Kuigi tol ajal ma pidasin seda armastuseks. Aga mis armastus see oli? Armastus on agape (kr k isetu ja vaimne armastus, toim), aga mul oli tol ajal ainult eros (kr k füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg, toim). Muidugi oleks olnud ka võimalus sellest elust loobuda, aga ma ise ei tahtnud. Ja mulle meeldis varastada. Mis see tähendab meeldis varastada? Adrenaliin, noh. Lähed, süda peksab, peas kohiseb. Peksmisega oli ju samamoodi - astud üksinda kolme mehe vastu, adrenaliin tõuseb. Eks ma kohe ise otsisin selliseid situatsioone, et oma viha maandada. Ja eks ma sain ise peksa ka. Ma teadsin, et varem või hiljem kukun kinni. Aga ma ei uskunud, et lõpuks eluaegse saan. Mis elu Sa vanglas elasid? Viis aastat olin Valgevenes kinnises osakonnas. Need olid tegelikult kogu vanglaaja kõige lihtsamad aastad. Istusime kongis ja rääkisime juttu. Kõik elulood räägiti ära, jagati oma kuritegusid. Ja jagati oskusi. Meil oli ühtne seltskond. Nagu vennad. Usaldus oli, peksmist ei olnud. Mis Sa arvad sellest väitest, et vanglas muututakse seaduskuulekaks? Selline ütlemine on, et vanglas varast ümber ei kasvata, vangis varas tõstab kvalifikatsiooni. Vangla on kool. Isegi ülikool. Esimestel aastatel oli vanglas minu peamine motivatsioon kättemaks endisele naisele. Tema ju mu saatis võõra kuriteo eest vangi. Alguses tahtsin ta tappa, siis piinata, jalad murda. Ta oli Su lapse ema. Seda on päris õudne kuulata Ma olen nõus, aga siis ma mõtlesin nii. Aga on üks tarkus: kättemaks on selline roog, mida tuleb süüa külmalt. Sain aja möödudes aru, et ainus asi, mida mu endine naine ihaldab, mis on tema kõige nõrgem koht, on raha. Hakkasin sepistama plaani, kuidas varastada miljoneid, et talle näidata, milline kuningas ma olen. 17 aastat planeerisin seda kättemaksu, see hoidis mind püsti. Kättemaks on tugev tunne. Nagu armastuski. Mida mul elus ei ole olnudki. Aga siis tuli Jeesus. Ja ma tahtsin tema moodi olla. Ja tuli ka armastus. Kuidas? Mind saadeti Patareist Ämarisse. Bussis oli minuga koos teine vang Miša. Selline haisev ja kasimata tüüp. Palvetasin seal esimest korda Jumala poole, et palun ära pane mind temaga samasse kambrisse. No see oli mingi nali siis, jah? Ei olnud nali. Mina olin tõsine. Aga Jumal küll naljatas minuga, sest panigi mind Mišaga ühte kongi. Miks sa arvad, et Jumal on selline tõsine sell? Ei ole, samamoodi nagu inimenegi võib Ta huumorimeelega olla. Ta teadis, kuidas mind kätte saada. Aga Miša oli usklik. Ta hakkas mulle rääkima asju. Jumal vabastas ta suitsetamisest. Minuga oli hiljem sama lugu. Ma mitte ei jätnud suitsetamist maha, vaid Jumal vabastas mind sellest. Mul endal tahtejõudu pole. Aga kuidas Jumal siis ikkagi jõudis Sinu juurde? Novot see Miša, ta oli selline pikkade sorgus hallikate juuste ja habemega. Ja ühel päeval vaatan teda ja näen Fotod: Raiman Kukk, Anne-ly Sumre

9 Suvised tennise LINNALAAGRID 6-10. aastastele Laagri Tennisekeskuses Iga nädal T-N kell 10:00-16:00 Tasu: 90 /vahetus või 40 /päev 1. vahetus: 03.08-05.08 2. vahetus: 10.08-12.08 3. vahetus: 17.08-19.08 4. vahetus: 24.08-26.08 Päevakava: 10:00 - tennis Linnalaagrit viivad läbi Laagri Tennisekooli treenerid 11:30 - paus 12:00 - üldfüüsiline Oleg on 24/7 elektroonilise järelvalve all, jalavõrusid on isegi topelt tal hoopis pruune juukseid ja valgust tema ümber, armastust silmades. Ma nägin tema hoolitsematuses ühtäkki Jeesust. Läksime magama. Peaaegu juba uinusin, kui kuulsin kuskil küsimust, et kes on Jeesus? Ja ma teadsin vastust - Jeesus on Issand. Siis hakkasin lugema Uut Testamenti. 25 korda lugesin läbi, tahtsin pähe õppida, aga eriti aru ei saanud. Ühel hetkel jõudis minuni, et Jeesus on mu kuningas. Taipasin - siis mina olen ju kuninga laps, et kuidas ma saan käituda nagu lurjus. Ja järsku hakkasin sellest, mis Piiblis kirjas, aru saama. See oli 2003. aastal. Andestasin kõikidele kohtunikule, advokaatidele, prokurörile. Lõpuks ka oma endisele naisele. Hakkasin tema eest palvetama, et ta jätaks joomise. Viis aastat palusin ja ta lõpetaski. Ja jumal teab, et ma ei ole süüdi selles kuriteos, mis mulle määrati. Ja Ta teab seda ka, et on palju kuritegusid, mida ma tegin, aga mis kohtusse ei jõudnud ja karistust ei määratud. Aga Ta on mulle selle andestanud. Aga vanglas tapsid ju ka inimese? Ühel mehel lõikasin kõri läbi, aga tema jäi ellu. Hiljem tegime omavahel rahu. Teise mehe tapmine minult telliti. Üks mees oli teisele võlgu 46 000 rubla ja 1991. aastal oli see suur raha, ta tuli ja tellis minu käest võlausaldaja tapmise. Vanglas on oma seadused. 13:15 - lõuna (soe toit) 14:00 - matk/orienteerumine/viktoriin/mängud 14:45 - tennis Registreerimine kuni vahetusele eelneva nädala reedel kell 15:00 eerika.bekker@laagritennis.ee Maalilaager täiskasvanutele 11.-13. juuni 2021 Kui keeldun, siis ta leiab teise. Rääkida ma sellest ei tohi. Võin anda teada sellele, keda tahetakse tappa, aga siis ma panen probleemi tema vastutusele. Või siis tapan ise. No aga keelduda oleks ju siis saanud? Tegelikult ei oleks. Sa ei saa aru. Vanglas on omad seadused. Ja mu karistus karmistus. Seda on natuke raske kuulata, et sa räägid mõrvast nii rahulikult. Palju aastaid on möödas. 30 aastat. Karistuse kandsin ära. Isegi prokurör ütles, et ma olen juba liiga kaua istunud. Jumal andestas mulle. Ja nüüd on siis... mis? Nüüd elan Jumala seaduste järgi. Anneta. Armasta. Palveta. Ohverda. Jeesus andis need mulle. Mis tunne oli vabanemise eelõhtul? Mingit tunnet ei olnud. Ei saanud tegelikult ju aru veel. Usuvennad olid koos tordiga vastas. Tunne tuli umbes nädala pärast. Sain aru, et mul on valik. Valik jääda Lootuse külla või lõigata jalavõru läbi ja põgeneda. Aga valik ongi vabadus. Vanglas ei saa valida. Sa oled nüüd 61-aastane, mis Sa elus veel teha tahad? Jumalat teenida. Inimesi teenida. Ema hauale minna. Lubad, et midagi halba Sa enam ei tee? Mina ei luba, Jeesus ei lase. Ta ei saa mul käest võtta ja takistada, aga Tema ütleb, et peatu Kirjutan iga päev palvevihikut ja iga päev olen tänulik selle koha eest siin. Siin on reeglid. Siin on sakramentaalsed toimingud. Siin on rahu. Kuidas inimesed peaksid Sinusse suhtuma? Kui inimesele öelda sada korda, et ta on loll, siis ta usub seda. Kui öelda sada korda, et ta on armastatud, siis ta usub seda. Sõltub, mis tähenduse inimene teisele annab. Keegi näeb minus meest, kes on 38 aastat kinni istunud kurjategija. Keegi teine näeb meest, kes on 19 aastat Jumalaga koos elanud. Leesikalda puhkemajas Juminda poolsaarel Lahemaal Korraldab Saue kultuurija huvikeskus Info ja registreerimine saue@sauekultuur.ee 9-13. august 2021 Vanamõisa vabaõhukeskuses Vanamõisa Vabaõhukeskuses NOODIPUU Laulu ja pillimängu LINNALAAGRID KITARRI, TRUMMI, MIKROFONI, RÜTMIKA, HELI- JA VIDEOSALVESTUSE TÖÖTOAD JUUNIS 14.06-17.06 HIND 80 AUGUSTIS 22.08-26.08 HIND 100 TOITLUSTUS HINNA SEES INFO JA REGISTREERIMINE: music.adams@gmail.com 566 319 16 Facebook.com/Noodipuuhuvikool Vahvad seiklused viiel päeval! SPORT SHOW LOOMAD SEIKLUS LOOVUS Registreerimine algab 1. juunist 2021 www.linnalaager.ee Korraldajad: MTÜ Pere Heaks ja MTÜ Vanamõisa Küla LINNALAAGER skuse teke r o o N e u Sa D RI G A A L UVE S w.arno.ee ww I ROOTS A V I P 1 R.06.202 UNSTILAAGE 14.-21 K 0 23 GER NALAA EL N I L 1 2 SAU.08.20 09.-13 LOOVUSTIIM SEIKLUSTIIM TÄNAVATANTSUTIIM TEADUSTIIM 17. MAIST ALGAB REGISTREERIMINE WWW.LINNALAAGER.EE 28. 06 2.0 7.2 021 FOTOTIIM ROBOOTIKATIIM 0 12.com il a@gma ivmonik 2 li : fo in Lisa 504338 LAAGRI KULTUURIKESKUS VESKITAMMI 8, LAAGRI, SAUE VALD

10 Ellamaa Loodusseltsil on kuus murakat MOMU Mootorispordi muuseum on 5. maist taas avatud Seltsi poolt pakutavad loodushariduse programmid sai ekspertidelt kvaliteedimärgi külge. Ellamaa Loodusseltsi liikmete südameasjaks on aidata kaasa looduse ja keskkonna tundmaõppimisele. Toimetame Valgejärve matkarajal, kus käib igal aastal kümneid klasse õpilasi, kellele tutvustame erinevaid metsakooslusi ning looduses leiduvad seoseid. Siiani on meie kvaliteedimärgiks paljud püsiklientideks jäänud koolid, kellega kohtume õpperetkel kas kevadel või sügisel. Murakad on kvaliteedimärk Üle Eesti on 160 looduskeskust ja suur hulk loodushariduse pakkujaid. Selleks, et õpetajatel oleks lihtsam välja valida kvaliteetne õppeprogramm, on Eesti keskkonnahariduse eksperdid välja töötanud kvaliteedikriteeriumid. Kes nõutele vastab, saab ka kvaliteedimärgise ehk muraka. Murakas on Eesti looduses kasvav väga maitsev mari, mis on kui kõrge kvaliteediga keskkonnahariduse võrdkuju. Õpperetked metsa, mulla ja vee elust Oleme oma metsamatkad läbi mõelnud. Kasutame aktiivõppemeetodeid, sest õpilastele meeldib ise tegutseda, mitte ainult kuulata. Nii saavad nad näiteks mullapuuriga proove võtta või kahes järves veeelustikku uurida. Kahe aasta jooksul oleme ekspertidele esitanud kuus programmikirjeldust. Kokku saabus meie korvi ka kuus kvalteedimärgist ehk murakamarja. Muidugi ei ole õppekäigul läbitavad programmid kunagi lõpuni valmis, ikka on vaja teha arendusi ning neid muuta põnevamaks. RabaLabor Alates kevadest ootab sisu loomist Ellamaa rahvamajas õppeklass, kus koos loodusseltslastega kogutakse mõtteid huvitavateks tegevusteks. Kuna Ellamaa ja rahvamaja ajaloos on turba tootmine mänginud suurt rolli, siis tulevikus soovime pakkuda õppeprogramme just siinkandi looduspärandist rabast ja turbast. Ehk saab tulevikus RabaLaboris vastused küsimustele, miks on Ellamaa naaberküla nimeks Turba, millega köeti Ellamaa elektrijaama või kas turvas on taastuv maavara? Ellamaa Loodusselts ootab metsakäikudele kõiki, kellele teemad huvi pakuvad. Ja kes teab ehk kohtute seal ka päris murakaga! UURI LISA valgejarve.ee keskkonnaharidus.ee ELIKO KÕIV, MARJE SUHAROV MTÜ Ellamaa Loodusselts Muuseumid saavad mai algusest taas veidi kergemalt hingata 3. maist lubati ekspositsioonid avada. MOMU alustab sel aastal suvise graafikuga kuu aega varem alates 5. maist on muuseum avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12-18. ARNO SILLAT MOMU Mootorispordi Muuseumi kuraator Nüüd juba veidi üle aasta on koroonaviirus meie elu mõjutanud. Reaalsus on muutunud virtuaalseks, e-teenused õitsevad ja arenevad, kontaktne elu on olnud tugeva löögi all. Siiski ei tähenda see, et meil muuseumis ilma külastajateta niisama käed rüpes istutakse. Seoses Eesti auto-motospordi saabuva 100. aastapäevaga 28. augustil on MOMU kasutanud aega ekspositsioonide täiendamiseks ja arendamiseks. Seda nii maja sees kui ka õuealal. Muuseumi hoones said omale uued pinnad kardisport, kiirendusmasinad ja bagid. Kuigi esmapilgul tundub, et nende alade vahel side puudub, on tegelikult tihe link olemas kõik nimetatud autospordialad on algselt made in USA. Bagisspordis kõrged tiitlid Eesti mehele Bagidega (algselt buggy) hakati 1960ndate algupoolel sõitma USAs California liivaluidetel. Ameerika insener Bruce F. Meyers ehitas 1963-64 esimesed prototüübid, millele tekkis kiirelt nõudlus. Bagide seeriaviisiline tootmine tegi kerged ja odavad ning suhteliselt ohutud spordimasinad kiiresti populaarseks nii USAs kui ka mujal maailmas. Sõideti nendega praktiliselt igal pool, kus ei olnud teid, mitte ainult luidetel. Nõukogude Liit ei olnud erand kaitseministeeriumi organisatsioon ALMAVÜ nägi suurt potentsiaali noorte tehnikahuvi ja sõiduoskuse parandamisel. Nii ehitati terves liidus tuhandeid bagisid nii tööstuses kui ka klubides, töökollektiivides ja kodugaraažides. Bagispordis saavutati Eesti 100aastase autospordiajaloo kõige kõrgemad tiitlid enne Ott Tänakut ise ehitatud bagil tuli Karksi-Nuia autosportlane Jaanus Ligur 1990. ja 1991. aastal Euroopa karikavõitjaks. Väikeste bagide kõrval võisteldakse ka veoautol GAZ-51 baseeruvatel masinatel. Sellel spordialal on Eesti jäänud maailmas ainsaks kohaks, kus seda harrastatakse ja ka vabariigi meistri tiitlit välja antakse. Erinevate klasside ja tootjate bagid on ka MOMUs esindatud, teiste hulgas on siin aukohal Jaanus Ligurile tiitlid toonud masin. Kardisport on insipireeritud sõjaväe laskemoonakärudest Ka kardispordi juured on Ameerika Ühendriikides, 1950ndate keskpaigas. Erinevatel autospordialadel, sh Indycaris edu saavutanud võidusõitja Art Ingels ehitas maailma esimese kardi 1956. aastal. Väidetavalt inspireerisid teda USAAFi sõjalendurid, kes ehitasid laskemoonakärud ümber ja sõitsid nendega baasides oma lõbuks. Igal juhul oli Art Ingelsi leiutis loonud seni puudunud lüli, et kaasata lapsi autosporti juba suhteliselt noorelt. 1960ndate alguses jõudis kardisport ka Nõukogude Liitu üheks pioneeriks oli Eesti. Esimeste iseehitatud väikeste võidusõidumasinate järel hakkas karte 1960ndate algupoolel tootma seni vormelautode tootmisega au ja kuulsust kogunud Tallinna Autode Remondi Tehas nr 1. MOMU kartide väljapanek ulatub laia aastate vahemikku, 1962-2016. Siin on eksponeeritud eri ajajärkude ja tootjate masinaid, haruldasema osa moodustavad esimesed, mida MOMU näitab publikule esmakordselt. Kiirendussport on kõige vanem Last, but not least kiirendussport (tuntud kui Drag Racing). Kolmest siin tutvustatud spordialast on kiirendus tegelikult kõige vanem esimesed võistlused peeti USAs juba 1940ndate teisel poolel. Legend räägib, et igavlevad II maailmasõja veteranid hakkasid lennuväljadel meelelahutuseks n-ö mees mehe võistlusi pidama sellest sündis ala olemus ja sisu. Suurema hoo sai Drag Racing sisse 1970. aastatel. Nõukogude Liitu kiirendussport ei tulnud, ilmselt oli selleks erinevaid põhjusi. Iseseisvunud Eestile oli ala arendamises suureks abiks põhjanaaber, aga suurema hooga hakkas areng toimuma alles 2000ndate alguses. Eesti esimese spetsiaalselt kiirendusspordiks mõeldud masina ehitas raskemuusik Lauri Kuriks. Tema masin on ka MOMU uues väljapanekus. MOMU hoovialale rajatekse kuulsa Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja 1:75 mudel koos iluaiaga. Tehnikaga tutvumise vahelduseks on külastajatel peatselt võimalik jalutada mööda raja mudelit, kujutada vaimusilmas ette enam kui 300 km/h liikunud võistlusmasinaid, aga selle kõrval nautida ka hästi valitud taimedega iluaeda, mille koosluse on loonud Ustav Design. Laagri ilusalong tähistas 20. sünnipäeva Alevikus kesksel kohal jõeäärses majas on tegutsenud salong tõepoolest juba 20 aastat. ANNE-LY SUMRE annely.sumre@sauevald.ee See arusaamine tuli ilutegijatele endilegi natuke ootamatult, sest praegustest olijatest ei ole keegi päris esimesest päevast tööl olnud. Aga peaaegu juuksur Leal on tööstaaži samas salongis tervelt 19 aastat. Igatahes otsustati kevadel, et sel puhul võiks salongi värskendada, sest sisustus ja sisekujundus kippusid ka jääma kahe dekaadi taha. Nüüd on salong kergelt hallikas ja hõbedaläikeline, pehmete diivanite ja säravate kapinuppudega. Mõni kunde kohe ahhetavat, et tule nagu pealinna butiiki. Aga tööd on jätkunud läbi kahe aastakümne ja see on salongi omaniku Daire Raiki sõnul tänase päevani nii. Kliente ikka jagub, sest ümbruskonna elanike arvgi ju kasvab aasta-aastalt. Ja just koroonaaeg, mil inimesed enam niipalju linna poole tööle ei sõida, tahetakse oma iluprotseduuridki kodu lähedal teha. Pigem otsib Daire hoopis üht uut kolleegi juuksuriks, sest klientuuri ja nõudlust on. Salongi teenustepakett on klassikaline - lisaks naiste- ja meestejuuksurile tegutsevad ka kosmeetik ja küünetehnik. www.laagriilusalong.ee www.facebook.com/laagriilusalong Fotod: Laagri ilusalong

Koroonakevade tutipidu arvutiekraanide taga Abituriendid: oma lennu tunnetus on pea täielikult kadunud 11 Saue Valdur palus Saue gümnaasiumi XXXIV lennu juhatajal Jelena Laanjärvel vaadata korraks tagasi nende noorte gümaasiumiaastatele ja viimasele koolipäevale. JELENA LAANJÄRV lennu juhataja Õpilasi Saue gümnaasiumi XXXIV lendu on jäänud 38-21 tüdrukut ja 17 noormeest. Viirus on meie klassielu räsinud juba eelmisest õppeaastast ja nii me naljatades omavahel tõdesimegi, et tegelikkuses olime ühtne lend vast ainult 1,5 aastat kolmest ettenähtud aastast. Meile jäi see veidi lühikeseks: palju mõtteid jäi realiseerimata, üritusi tegemata ja ekskursioonidel käimata. Väga kahju! Aga... me sulasime üles või kokku 10. klassi lõpuks, 11. klassis jõudsime arusaamisele, et oleme lahedad, toredad, hakkajad ja parajalt krutskeid täis, kuid kui vaja on midagi korraldada või teha, siis probleemi pole. Kõik vajalik sai tehtud nii, et kõik oli hästi ja osapooled alati rahul. Ääretult kahju, et need noored jäid ilma nii õpetajate päeva korraldamisest, kui ka meie kooli traditsioonilisest jõuluballist. Ja nüüd siis lõpukell, tutipidu... viimane koolipäev! Läbi arvutiekraani. Tahtsin seda teha võimalikult meeldejäävaks ja armsaks, ametlikuks hüvastijätuks lapsepõlvega. Nagu kord ette näeb, pidasin sissejuhatava kõne, kus püüdsin süstida positiivsust ja meenutasin häid tegemisi. Soovisin edu ning targutasin mõned elutarkused. Tund algas traditsioonilise mehaanilise koolikella helistamisega nii, nagu oleks see kõlanud kontaktõppe ajal nende aktusel. Meenutasime, naersime, sõime kooki, mida kõik lapsed pidid tundi võtma. Lastel olid lehvid, tutid ja lapsepõlvest armsaks saanud kaisuloomad, nukud, mänguasjad kaasa võetud. Õpilased olid ette valmistanud toreda üllatuse Kuldvillaku mängu. Küsimused olid õpetajate ütlemiste, ainete, klassikaaslaste ja eraldi lennu juhataja kohta. Oli põnev ja lõbus. Mina olin kokku pannud noori õpetanud õpetajate lapsepõlvepiltidest galerii ning õpilased pidid arvama, kes on pildil. See oli naljakas, sest ega nad oma õpetajaid hästi ära ei tundnud ning seda suurem oli üllatus ning rõõm. Lõpetuseks lasin Andrea Bocelli ja Zara esituses laulu Time to Say Goodbye. Helistasin taas koolikella... oli kulunud pea kaks tundi ja läbi ta saigi. Noored on teinud suurt ja rasket tööd, püüdnud kohaneda asotsiaalsuse ja õpiraskustega. Mis on olnud raske mulle? Olen olnud suures osas logistik: kirjutanud, küsinud, edastanud. Koolis oleks lihtsalt läinud kolleegi juurde ja küsinud, nüüd aga... viisin kokku õpilasi ja õpetajaid, et Viimane koolipäev sel aastal siis nõndamoodi mured ja probleemid saaksid lahenduse. Suur rõhk oli õpilastega suhtlemisel, et need, kellel selleks kalduvus, n-ö pildilt ei kaoks. Palju tuli anda psühholoogilist, sotsiaalset tuge. Helistada, küsida, toetada, aidata sõna ja teoga. Olla alati positiivne ja süstida lootust... anda nõu ja õpetada läbi ekraani. See oli ja on omamoodi raske, keeruline ja võõras. Kõik me õppisime sellest olukorrast palju. Kuid mulle tundub, et võõramaks me ei jäänud, pigem isegi vastupidi. Leidsime tuge ja jagasime mõtteid, rõõme ja arvamusi. Terve hulk noori on olnud aktiivsed, lisaks tavapärasele õppimisele tegelenud paljude muude lõpetamisega seotud küsimustega, näiteks oleme kokku pannud meie lennu lõpuraamatu, mis ootab trükkimist. See oli suur töö ja noored töötasid usinasti. Näen neid edaspidi ka eksamitel, kas olen siis ise komisjonis või kui ei, siis tulen ikka iga eksami alguseks kohale ja saadan nad eksamile. Kasvõi pilguga. Nad teavad, et olen nendega. Muretsen ja hoian pöialt. Selline nähtamatu moraalne tugi. Kooli lõpetamine tänases olukorras on kindlasti teistmoodi, kerge see pole. Õppida saab, digivõimalused on head, õpetajad suudavad hästi erinevaid võimalusi ära kasutada ja õppimise huvitavamaks teha. Aitäh neile selle eest! Siiski on motivatsiooni hoidmine vahel keeruline, lihtsalt siht kaob silme eest. Eks meid ikka püütakse lohutada, et tulevikus on hea rääkida, millises olukorras pidime gümnaasiumi lõpetama ja et see on erakordne kogemus. Võimalik, et nii ongi, aga praeguses hetkes olles ei ole ausalt öeldes kuigi põnev. Virtuaalne tutipidu oli väga hästi korraldatud, hindan väga lennukaaslaste ja klassijuhataja pingutusi teha sellest meeldejääv üritus, mida see ka kindlasti oli. Kuid siiski olgu matemaatika tund, tutipidu, ülikooli avatud uste päev või hoopis mõni muu üritus toimub kõik ikka läbi ühe ja sama ekraani. Positiivne selle veidra aja juures on see, et palju on olnud aega vestelda lähedastega ja loomulikult on jutuks tulnud ka kooli lõpetamine. Minu vanaemad on rääkinud värvikaid lugusid oma gümnaasiumiajast ja meenutavad seda kui ühte väga ägedat aega. Neid lugusid kuulates tekib küll mõte, et mille eest siis meid karistatakse, miks ei ole meie ära teeninud neid klassireise ja ühisüritusi. Usun, et just ühiste ürituste ja klassireiside ärajäämine ongi koroonaaja suurim kaotus noorele inimesele. Just need oleksid mälestused, mis jääksid. Aga peame leppima teistsuguste mälestustega ja mulle meeldib mõelda, et küllap pidi nii minema ja meie suurimad seiklused on veel lihtsalt ees. RENATA KIILBERG Veidike masendav on see kooli lõpetamine. Ei arvanud ju eluilmas, et nii läheb, et ei saagi viimasel aastal klassikaaslastega koosviibimisi korraldada ning lähedasemaks saada. Samas on lihtsam kodus koolitöödele keskenduda (mida on väga palju) ning eksamiteks valmistuda. Motivatsiooni selle kõige tegemiseks on muidugi väga keeruline leida. Oleme ilma jäänud kõikidest üritustest, mis viimase kooliaastaga kaasnevad, näiteks jõuluball, tutipäev, erinevad klassireisid. Ägedat pole selles kahjuks mitte midagi. Muidugi võib öelda, et ohutult kohtuda ju osade sõpradega saab, aga kohusetunne on meil kõigil suur, seega ei julge väljaski väiksema grupiga kokku saada. Meil ju ikkagi eksamite periood käsil, keegi ei taha nüüd haigeks jääda. Kõige suurem kaotus ongi see, et lennu tunnetus on kadunud pea täielikult. Need Zoomi koosviibimised pole ikka üldse need, mis klassiõhtud... Minu kui klassivanema vaatepunktist on väga raske ka Zoomi-õhtute tegemiseks motivatsiooni leida, sest kõike on ju lihtne edasi lükata. Praeguseks on toimunud vaid üks Zoomi-õhtu. Kõik viibib virtuaalsed koosolekud, koosviibimised, asjaajamised, sest ei näe ju asjade kiiret kulgu, inimesed ei vasta nii ruttu nagu siis, kui oleks koolis ja suhtlus oleks vahetu. Võiduna võib küll tuua välja selle, et rohkem on aega tegeleda oma asjadega ning kergem keskenduda eksamiteks kordamisele, kui lõpuks motivatsiooni üles leian. ANETTE KOTTISE PAKUME LAIAS VALIKUS AIAKAUPU JA AIATEHNIKAT Oleme avatud E-R 9.00-18.00 ja L 9.00-15.00 Asume Sauel Keskuse tänav 6 www.e-garden.ee Pühapäeviti kell 12.00 JUMALATEENISTUSED PÜHAPÄEVAKOOL LASTELE LAAGRI KULTUURIKESKUS, VESKITAMMI 8 16. MAI JUMALATEENISTUS JUTLUSTAB ANTI SIINMAA 23. MAI 1. NELIPÜHA JUMALATEENISTUS JUTLUSTAB PEETER TAMM OLED OODATUD! Lisainfo: www.laagrikogudus.ee

12 Uhiuus Veski Market ootab oma meeskonda Kotka Lasteaed, Eesti mandriosa rahvarohkeima valla uhiuus asutus, alustab tööd 1. septembril 2022 Alliku külas Laagri piirkonnas. Saue Vallavalitsus kutsub nii kohalikke kui ka kaugema kandi parimaid nais- ja meesjuhte leidma endas motivatsiooni, et võtta vastu just see väljakutse: luua päris algusest lastekeskne, nende arengut igakülgselt toetav ja asjatundlikkust väärtustav 8-rühmaline (6 tavarühma ja 2 väikerühma) lasteaed. KOTKA LASTEAIA DIREKTOR, SA OLED MEILE OODATUD! SA SAAD OLLA SÜDAMEGA ASJA JUURES. Praktiseerides kaasaegseid juhtimismeetodeid saad luua ühtse ja hooliva koostöökultuuri päris oma meeskonnas. Sa saad kujundada turvalise keskkonna, mis toetab laste loovust ja õppimist läbi mängu, arvestades sealjuures nende individuaalsust. Võimalus on kaasa rääkida veel ehitusjärgus oleva hoone lastesõbraliku ja õpetajate tööd toetava keskkonna kujundamises. ME HOIAME OMASID! Sulle on abiks Saue vallas hästi toimiv koostöövõrgustik teiste haridusasutuste ja ametiasutuse haridusspetsialistide näol. Meie vallas on kokku 7 kooli ja 10 lasteaeda. Sa saad valida arengut toetavaid ja motivatsiooni turgutavaid koolitusi ning arenguprogramme. Me tunnustame töövõite ja hoiame meeled ärksad ühisürituste näol. Hankejuhti Tead täpselt, et Sinu koduses külmkapis on toitu piisavalt ja millal tuleks kaupa juurde tellida. Sulle meeldib hoida riiulid korras ja jälgida toiduainete värskust. Lisaks oled kohusetundlik, abivalmis, oskad suhelda ka vene keeles ning Sul on eelnev kogemus jaekaubanduses. Kui tunned end ära, siis võid sobida meie uue Veski Marketi hankejuhiks. Soovid meeskonnaga liituda või töökoha kohta rohkemat infot, helista 504 0428 või kirjuta personal@veskimarket.ee Töökoht asub Instituudi tee 132, Veskimöldre Tere tulemast Veski Marketisse! www.veskimarket.ee ME USUME SINU EDUSSE! Olulisim on vastutus- ja missioonitunne, panustades nii elukeskkonda just läbi nende kõige pisemate toetamise ja arendamise. Lisaks erialasele kõrgharidusele aitavad Sind töös laiaulatuslikud teadmised haridusvaldkonnast ja kaasaegsetest õpikäsitlustest ning edasiviiv mõttelaad. Olles eestvedaja, on tarvilik oskus näha suurt pilti, aga seal kõrval märgata ka detaile. Teadmised eelarvelise asutuse majandamise alustest, analüüsi- ja planeerimisoskus on ühe hea juhi eeldused. Alustama ootame Sind 1. septembril 2021. a. Kotka lasteaed asub Alliku külas aadressil Kraavi tee 2. Konkursil osalemiseks palume esitada CV Online portaalis või e-posti aadressil personal@sauevald.ee hiljemalt 16. mail 2021. a CV ja oma kuni kahe A4 pikkune nägemus teemal Kotka Lasteaia tulevik. Eesti mandriosa rahvarohkeim vald sündis 24. oktoobril 2017. aastal Kernu valla, Nissi valla, Saue linna ja Saue valla ühinemisel. Enam kui 23 000 elanikuga Saue valda teenindab Saue Vallavalitsus 85 teenistuja ja 28 hallatava asutusega. Saue vallas hoitakse oma joont, maad ja inimesi Saue vallas on ilus elada, õppida ja töötada. Pakume TEHNOÜLE- VAATAJALE osalise koormusega tööd NÕUDMISED KANDIDAADILE: Omama tehnoülevaataja vastavat kvalifikatsiooni Kehtivat atesteerimistunnistust Ausus ja kohusetundlikkus Saue Auto AS: Tule 33, Saue Telefon +37259182220 tiina@saue-auto.ee Teie soovid, tehtud meie kätega! KÜSI PAKKUMIST! 5307 2076 info@viimistlusehitus.ee Hoonete renoveerimine, juurdeehitused. Pööningu-, katuse-, fassaadi-, vundamendi soojustamine ja renoveerimine. Ruila Põhikool vajab alates 2021/2022 õppeaastast seoses kooli laienemisega INGLISE KEELE ÕPETAJAT 1,0 ametikohta Kandidaatidelt ootame kvalifikatsioonile vastavat haridust, pühendumist ja head tahet. Pakume paindlikku töökorraldust, toetavat keskkonda, konkurentsivõimelist töötasu, terviseedendushüvitist, arenguvõimalust, huvitavat tööd, mille nimel oma energiat panustada, huve rakendada ja võimalusi ideid ellu viia. Vajadusel pakume ametikorterit ja kompenseerime sõidukulud. Avaldus, CV ja koopiad haridust tõendavatest dokumentidest esitada ruilakool@ruilakool.ee 31. maiks 2021 Info tel 5163534, direktor Tiia Rosenberg AS Alliku OS Piimatootmisega tegelev põllumajandusfirma Alliku külas pakub tööd TRAKTORISTILE. Rohkem infot: allikuos@gmail.com või 56633942 Aadress: Kurvi tee 410, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa Jõgisoo forellipüük pakub suvehooajaks tööd kalapüügi kohas. Väljaõpe kohapeal Töö sobib ka üliõpilasele Info 509 7333, 505 4350

KUULUTUSED TEENUS SAUE LOOMAKLIINIK. Avatud E-R 15.00-19.00. L, P suletud. Telefon 6003382, info@sauekliinik.ee. Vältimaks asjatut ootamist, palume kliiniku telefonil aeg ette registreerida! Koduvisiidid. Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude raiet ja puude hoolduslõikust. Teostame puude tervisliku seisundi hindamist. SOODSAD HINNAD. Telefon 5220321, www.arbormen.ee. Üldehitus, katuse-, fassaadi- ja viimistlustööd. Majade, kõrvalhoonete ehitamine täislahendustega. 53 529 476 mehitus@gmail.com Korstnapühkimisteenus. Tel. 53330556. Korstnahooldus.ee Korstnapühkija ja pottsepa teenused; ohtlike puude/okste langetamine; viljapuude lõikamine; lume koristamine; heki lõikus ja pügamine. Tel. +372 5348 7318, e-post igor@inkteenused.ee Fekaalivedu ja kogumiskaevude tühjendus! Helista ja küsi pakkumist tel 53 468 430. Kivikorstnate ehitamine 51 88889 Ehituspuusepp/üldehitaja pakub remondi ja ehituse imelisi lahendusi. Terassid, grillmajad, lehtlad või kogu elamise värskendamine nii seest kui väljast. Kurda muret tel 5594 9781, Andre. VANARAUA TASUTA ÄRAVEDU: plekk, torud, vinklid, postid, aiavõrk, pesumasinad, pliidid, vannid, tünnid, tööriistad, mootorid, akud, autoosad jne. Külmikud, telerid - äravedu al 10. Tel.55505017 Teostame muruniitmis-, trimmerdamis-, ja võsalõikamisteenust eraisikutele, KÜ-dele ja firmadele. Hinnad soodsad. Tel 53 33 55 44, fmhaldus@gmail. com Pakun muruniitmise ja trimmerdamise teenus koduaedades, ühistute ja äriühingute ümbruses. Helista ja küsi lisa 5399 3595 Pakume raamatupidamisteenust ettevõtetele ja korteriühistustele. Tel. 5183832 Kutsetunnistusega korstnapühkija. Töö puhas ja korralik, tehtud tööde kohta akt. Tel.: 56890125, e-post: kuldnoop@gmail.com nad soodsad. Küsi hinda? Tel. 5099598, pakhalupuu@gmail.com, www.pakhalupuu.ee Sõidukite kokkuost (auto, buss, veok, haagis, tehnika). Tel 55678016 Ostan kasutult seisma jäänud või kiirmüügihinnaga sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Koha peal kiire vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan seisevauto@gmail.com või 56188671 Järgi tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. Vaata lisaks www.seisevauto.ee Kuiv okaspuu al 55 /rm, kuiv kask al 62 /rm, kuiv haab al 50 /rm, toores kask al 52 / rm, toores lepp al 42 /rm, toores haab al 40 /rm. Pikkus 30, 40, 50 cm. Tel 516 4278 Ostan kokku autosid. Sobivad igas seisukorras. Autode arvelt kustutamine. Järgi tulemine puksiiriga. Telefon 53451955, e-mail autosober@gmail.com. Kuulutus ei aegu. Müüa kvaliteetset sõelutud mulda, hobusesõnnikut, turbamulda ja saepuru 0,8 m 3 suurustes bigbag kottides. Muld 50, turbamuld 40, hobusesõnnik 35, saepuru 25, männikoore multš 50-70 mm: 110 /1,8 m 3. Saue linnas transport tasuta, mujal kokkuleppel. Saab ka ise järgi tulla. Tel: 566 80 222 Ostan kasutuseta jäänud seisva sõiduki. Võib olla rikkega remonti vajav. Sõiduauto, kaubik või maastur. Võtan arvelt maha. Oodatud kõik pakkumised. Kiire tehing ja vormistamine. Tel 53654085, skampus@online.ee. KILLUSTIK, LIIV, HALJASTUSMULD, AIAMULD, FREESASFALT kohaleveoga. Hea läbivus ja manööverdusvõime. Tel. 5079362 KÜTTEPUUD. Müüa küttepuud pikkusega 30-60 cm. Toores segalehtpuu alates 43 /rm. Toores sanglepp alates 46 /rm. Toores kask alates 53 /rm. Kuiv segalehtpuu alates 55 /rm. 30 cm kuiv lehtpuu 40L võrgus 3 ja 50 cm kuiv ahjupuu 40L võrgus 3. Tel. 5042707 KINNISVARA OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 50 45 215, 51 45 215, info@est-land.ee Ostan garaazi. tauno.omanik@mail.ee. 3. juuli 2021 www.facebook.com/groups/laagrikohvikutepaev/ Anname rahasüsti esinejate jaoks 2 MEETRIT Tule ava maailma parim ühepäevakohvik. Või kata oma elutoas lõunasöögilaud kümnele. Või küpseta järgmise-hommiku-pannkooke. Sest kohvik on kohvik on kohvik aga võib olla ka vabalt valitud formaadis kõhutäitele ja meeleolule keskenduv häppening. Kuidas kujutlusvõime lubab. Korjame kokku peojärgse prügi Teeme reklaami maa all ja maa peal Meie aitame Sind taustal Paneme käima tuuribussi kõikidesse kohvikutesse Organiseerime välivetsud Pane end kirja 31. maini: laagri@sauekultuur.ee Korraldame vajalikud koolitused kohvikupidajatele Kutsume Su õhtul kontserdile ja tänuveinile Hoiame kätt (ja taset ja pinget ) 13 Lõikan hekki, trimmeriga pika rohu ja heina niitmine, saetööd aias. Tel.55547291 Tänavakivide paigaldus, aedade ehitus, haljastus, terrasside ehitus, lammutustööd. Tel.56047843 Tanellaidna@online.ee MÜÜK/OST Müüa lõhutud küttepuud kohaletoomisega lepp, sanglepp, kask, metsakuiv okaspuu, kuiv lepp. Hin- Võtan üürile elektriga garaaži Laagri alevikus või selle lähiümbruses. Mida rohkem pinda, seda parem. Tel. 56245822. TÖÖ Paekalda Puhkekeskus Rummul pakub tööd klienditeenindajale ja klienditeenindaja- müügiassistendile. Peamised ülesanded on: gruppide kohapealne teenindus, assistendil ka kõnedele-kirjadele vastamine, kliendisuhtlus. Lisaks pakkuda tööd puhastusteenindajatele (võimalik nii täis- kui osakoormus). Info: 5289472, paekalda@gmail.com Avaldame kaastunnet Eneli Pruulile kalli isa, RAIMU PRUULI surma puhul. kolleegid Saue Gümnaasiumist MUU Kutsume hispaania keele kursustele Sauel. Algajate grupp alustab juuni alguses ja tunnid hakkavad toimuma teisipäeviti 18:00-19:15 aadressil Pärnasalu 19 (ruum 203), või vajadusel zoom. com portaali vahendusel. Info ja registreerimine a.s.wesman@gmail.com või facebook.com/hispaaniakeelonline Mälestame kauaaegset töötajat, tublit loomakasvatajat AIVAR LIND` U Avaldame kaastunnet mastele ja lähedastele. Saidafarm OÜ Südamlik kaastunne PIRET KAHU LE ema ja isa kaotuse puhul. Kolleegid Tuleviku Lasteaiast.

14 Jah, me teeme! Kutsume oma mõttemeeskonda uusi ägedaid ja oma kogukonna arengus kaasa rääkida soovivaid inimesi. Meile on iga paik - linn ja küla tähtis. Oleme südamega panustanud valla juhtimisse läbi aastate. Värske mõttega läheme ka uutele valimistele vastu. facebook.com/koostoovl www.koostoo.ee info@koostoo.ee KAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727 24 h Vaata, kes ennustajatest on hetkel liinil: ennustus.ee SUVELILLED, AMPLID JA TAIMED kasvatamine ja müük E-L 9-20 P 9-15 Kuuse 9, Laagri Tel 56508860 OÜ SINITIIVIK GRUPP Teostame vaipade puhastust villa, sünteetiliste, kaltsu ja narmasvaipadele. Transport uksest ukseni tasuta! 55 917 562 TELLI KUTSETUNNISTUSEGA KORSTNAPÜHKIJA JUBA TÄNA! Juuni lõpuni soodushind eramaja pühkimine 50 eurot Helista 56004050 või kirjuta info@1korsten.ee WWW.1KORSTEN.EE Konteinerveokiga okste kokkuvedu Okste ja puidu vastuvõtt Männikul Karjääri teel Põldude, põlluservade ja kraavide puhastamine võsagiljotiiniga SLG Energy OÜ info@slgenergy.ee Tel +372 522 8844 www.slgenergy.ee Tallinna KremaToorium Pakume kõiki matuseteenuseid Haua-, urni- ja tuhastamismatused matuse vormistamise võimalus internetis korraldame matuseid üle eesti ööpäevaringne transport kaks kabelit www.krematoorium.ee telefon 623 8808 (24h) Pärnamäe tee 36 Tallinn +372 566 33 484 kadri@aknakate.ee Tekstiilkardinad Rulood Voldikkardinad Terrassimarkiisid

15 HEAD HINNAD MAIKUUS Saue Kaubakeskus Kpl. Turba Kpl. Nissi Kpl. Laitse Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub* Äädikamarinaadis šašlõkk 1kg Rakvere Suvitaja toorvorstid 400g Rannarootsi Viilutatud soolaforell 100g Wool Eestimaine Broileri filee Tallegg 1kg Alma täispiimajogurt 350g -muraka -põldmarja Eesti Pagar Kaneelisaiake 320g/4.66kg Vanilje Saiake 400g/3.72kg 5.30 3.99 /kg -25% 3.99-27% 2.90 7.25/kg Ja lisaks palju teisi häid pakkumisi kauplustes kohapeal! 3.39 1.99 ainult Saue Kaubakeskuses -41% 19.90/kg 5.99-22% 1.15-22% 1.95-25% 4.69/kg 0.90 2.57/kg 1.49 www.keilaty.ee Haapsalu mnt 57b, Keila ARMAS SAUE VALLA ELANIK! TULE JA LIITU MEIEGA! Koos saame oma valda arendada ja parendada! Kirjuta saue@reform.ee RIHO JOHANSON Saue abivallavanem ja Reformierakonna piirkonna juht

16 RÕÕMU KAUBAMAJA R mupäevad 7.- 23. mai. 2021 Zewa Nature lover tualettpaber 16 rulli Zewa Premium jumbo majapidamispaber Fairy Lemon nõudepesuvahend 2x900ml Fairy nõudepesukapslid Platinum All in 1 Lemon 125tk Old Spice whitewater pulk deodorant 2tk 6.45-35% 4.15 Gilette Series raseerimisgeel Pure Sensitive 2x200ml 4.25-39% 2.59 JOIK 4.19-36% 2.65 Tänavakriidid 15tk Karbis 28.90-51% 13.99 0.11/tk Sulgpalli komplekt 6.99-43% 3.99 Veekahur 54 cm 7.90-54% 3.59-15% 2.50-20% 1.99 7.95-18% 6.50 7.90-24% 5.99 Valla Lastevorst 600g Pelmeenid köögiviljade ja sealihaga Gyoza 600g külmutatud Mandariini nektar 1L Aura Täissuitsuvorst Ordu 250g Nõo LT Koera kuivtoit Chappi 9kg Looma ja linnulihaga 1.45-32% 0.99 1.65/kg Heeringafilee külmsuitsu Roosakas 240g Vici 4.80-38% 2.99 4.98/kg Külmsuitsu forell viil 500g Wool 1.40-44% 0.79 /L Mandel 1kg Näks Näks 3.60-45% 15.90-37% 1.99 7.96/kg 9.99 1.11/kg Panzani pasta 1,4 kg Bosto riis -Macaroni 8 x 125g -Coquillettes 1.89-47% 0.99 4.12/kg Kiirnuudlid veiselihamaitselised 90g Doshirak 15.90-49% 7.99 15.98/kg Pringels Tzatziki 200g 17.90-44% 9.99 /kg Extra virgin oliiviõli La Rocca 1L 3.99-40% 2.39 1.70/kg Piimašokolaad pähklitega 100g 2.99-37% 1.89 1.89/kg Lotte küpsisepallid 100g Maiasmokk 0.99-40% 0.59 6.59kg 2.99-50% 1.49 7.45/kg 9.99-47% 5.29/L 1.69-59% 0.69 6.90/kg 1.49-47% 0.79 7.90/kg ja lisaks palju teisi pakkumisi! www.keilaty.ee Haapsalu mnt 57b, Keila