Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Volikogu pidas istungi Vigala vallas. Lk 2 Ülevaade Cesvaine elust. Lk 4 ja 5 Loominguline keeleõpe on hea ühendaja. Lk 7 KALENDRILOOD: Jõeniidu OÜ. Lk 8 Nr 21 (1177) 25. mai 2016 Hind 0,35 eurot Puuetega inimeste ühing tähistas viiendat sünnipäeva 20. mail 2011 moodustati Märjamaa valla puuetega inimeste ühing. Täpselt samal kuupäeval läinud reedel tähistas ühing oma viiendat sünnipäeva. Märjamaa raamatukogus korraldatud tänupäeva viisid läbi juhatuse liikmed Marge Järvi ja Maret Kollin. Muusikaga kaunistasid koosvibimist noored muusikud Uku (süntesaator) ja Inga (vokaal) Raplast. Puuetega inimeste oma ühingu loomise mõtte andis Helju Unga. Asutamise juures oli 11 inimest. Algusest peale on ühingu peamine kokkusaamiskoht olnud Märjamaa sotsiaalkeskus. Selle juhataja Tiina Kokemägi tõi välja, et ilmselt oli ühingu loomiseks õige aeg ja koht ning juhatusse sattusid õiged inimesed, mistõttu tegevus on sujunud väga ladusalt. Lisaks oma kokkusaamistele on olnud kohtumisi teiste organisatsioonidega ja korraldatud ka väljasõite. Juhatuse liige Maret Kollin ütles, et tööplaanid on juba aasta lõpuni tehtud. Ühendus tänas oma koostööpartnereid ja tegusaid liikmeid tänukirja ja nägusa karbiga. Märjamaa vallavanem Villu Karu ütles oma tervituses, et meie edule orienteeritud ühiskonnas pole kõik kunagi võrdsed, aga viimasel kümnendil on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ühiskonna nõrgematele liikmetele. Ka Märjamaa vallavalitsus püüab jõudumööda aidata. Tore, et siinsed puuetega inimesed on ühinenud. Üheskoos on kergem institutsioonidega suhelda, ka üksteist toetada ja koos tekitada paremat elukeskkonda. Luban, et omavalitsus ei unusta teid, ütles Villu Karu. Reet Saar Pildil Märjamaa valla puuetega inimeste ühingu juhatuse liikmed Marge Järvi ja Maret Kollin. Foto: Reet Saar Märjamaa Vallavolikogu algatas maikuu istungil Märjamaa valla arengukava 2010-2025 ülevaatamise ja muutmise menetluse. Muudatusettepanekuid saab esitada 6. juunini 2016. a (kaasa arvatud) Märjamaa Vallavalitsusele e-postiga: marjamaa@marjamaa. ee või paberkandjal aadressile Tehnika 11 78304 Märjamaa alev. Märjamaa valla arengukava 2010-2025 kehtiv redaktsioon koos investeeringute kavaga ning vallavalituse poolt esitatud investeeringute kava muudatusettepanekud ja seletuskiri on kättesaadav http:// marjamaa.kovtp.ee/et/arengukavad.
2 Märjamaa Nädalaleht Märjamaa vallavolikogu pidas väljasõiduistungi Vigala vallas Vigala vallavolikogu teeb 26. mail otsuse Märjamaa valla liitumisettepaneku osas, aga vastastikused tutvumiskäigud on juba alanud. Eelmises lehes kirjutasime Märjamaal toimunud arutelust, kus Märjamaa ja Vigala esindus vastastikku küsisid-vastasid. Seekord sõitis Märjamaa vallavolikogu oma istungit pidama Kivi-Vigalasse. Kokku saadi sealses stiilselt renoveeritud küladekeskuses. Istung algas kahe päevakorravälise punktiga. Esmalt palus sõna Pille Meresmäe Raplamaa aasta ema nominent, kes oli esitatud Märjamaa valla poolt. Ta tänas südamest selle tunnustuse eest. Kolme lapse ema kinnitas, et nüüd, kui lapsed juba pisut suuremad, soovib ta rohkem panustada kogukonna tegemistesse. Järgmiseks sai sõna Vigala vallavanem Priit Kärsna, kes andis slaidikava abil ülevaate Vigala vallast. Kiiresti kinnitati katastriüksustele sihtotstarbed. Volikogu andis nõusoleku taotleda Laukna külas riigile kuuluv Kobruta tee kinnistu Märjamaa vallale ja seejärel tasuta võõrandada. See võimaldab noorel perel taotleda hajaasustuse programmist raha oma kodutee kordategemiseks. Protokollilise otsusena andis volikogu nõusoleku, et P V S Grupp OÜ saab omandada Ohukotsu külas Hiienurme kinnistu (registriosa nr 107637; katastritunnus 50401:005:0381, maatulundusmaa 100%, pindala 11,9 ha, s.h haritav maa 8,2 ha, looduslik rohumaa 0,6 ha, metsamaa 3,0 ha, õuemaa 0,1 ha). Kehtetuks tunnistati,,märjamaa valla ehitusmäärus (vastu võetud aastal 2003) ja Märjamaa valla teede kasutamise ja kaitse eeskiri (2001). Valla õigusakte tuli korrastada seoses sellega, et seadusandlus on vahepeal muutunud. Tavakodaniku jaoks sellest midagi ei muutu ja üksi toiming määruste puudumiste tõttu tegemata ei jää. Tulemas on kaasav eelarve Detsembrikuu istungil küsiti, kas ka Märjamaa vald ei võiks kasutada kaasavat eelarvet. Seekord tutvustas rahandusosakonna juhataja Lea Laurits kaasava eelarve menetlemise korra eelnõu. Eeskujuks on võetud kolme linna ja valla vastavad aktid. Vallavalitsus otsustas kasutada kaasavat eelarvet investeeringuteks, mitte ürituste korraldamiseks. Välja valitud objekt peab olema avalikus kasutuses ning sellest ei tohi tekkida järgnevate aastate eelarvetele ebamõistlikke kulusid, on eelnõus kirjas. Määruse eelnõus on kaasava eelarve menetluse avalikustamise, ettepanekute esmase analüüsi, ettepanekute sõelumise, rahvahääletuse ja enim hääli saanud ettepaneku realiseerimise kord. Kaasavat eelarvet tahetakse rakendada juba 2017. aasta eelarve koostamisel. Eelarvesse kavandatakse selleks 20 000 eurot, volikogu võib summat ka suurendada. See oli määruse I lugemine. Märjamaa muusika- ja kunstikooli lõputööde kaitsmine 26. mail kell 16 Märjamaa rahvamaja ly galeriis Inger-Berlissa Kaugemaa Karl Männik Alondra Saar Triinu Toomet Birgit Vahemets 25. mai 2016 Üks hääl jäi puudu Vallavalitsus küsis nõusolekut, et sõlmida leping Märjamaa gümnaasiumi spordihoone projekteerimiseks. Avatud menetlusega hankele esitati 7 pakkumust. Parima pakkumuse tegi OÜ Pikoprojekt (maksumus koos käibemaksuga 93 333,32 eurot). Märjamaa valla tänavuses eelarves on ette nähtud gümnaasiumi võimla projekteerimiseks 30 000 eurot. Puuduv summa on kavas katta laenu arvel. Argo Rau küsis, et kui lapsi jääb järjest vähemaks, kas on ikka mõttekas nii suure spordihoone ehitus, nagu praegu kavandatakse. Villu Karu soovitas vaadata laiemat pilti: alevis on 2 võimlat, mis ei vasta tänapäevastele nõuetele ja sellises mahus inimeste arv ei vähene, et poleks mõtet mitme mänguväljaku ja ööbimiskohtadega spordihoonet ehitada. Kui gümnaasiumiosa peakski kaduma, ka siis jääb kooli üle 400 õpilase, kellele on korralikke sportimistingimusi vaja. Hoone peaks andma keskusele lisaväärtust, kui tahame siia suuri, ka rahvusvahelisi võistlusi. Kui suur asi ette võtta, tuleks teha maksimaalselt hästi, mitte mõelda ainult kehalise kasvatuse tundidele, lisas Karu. Võimla vastu ei ole oma sõnul ka Rau, aga ehk on õigem uus tervisekeskus vallal oma raha eest ehitada, arvas ta. Uuriti, kas vald suudab võtta laenu võimla ehitamiseks (prognoositav maksumus on 3 miljonit eurot). L. Laurits vastas, et kui muid objekte ei tee, siis suudame. Lepingu sõlmimise nõusolekuks oli vaja koosseisu häälteenamust ehk 9 poolthäält. Seekord osales istungil 17-st saadikust 11, neist 8 olid otsuse poolt, 2 vastu ja 1 jäi erapooletuks. Gümnaasiumi direktor Andres Vallavalitsus kaalub võimalust kutsuda kokku volikogu erakorraline istung ja küsimust uuesti arutada. Eesmärk on spordihoone projekt tänavu valmis saada, et uuel aastal ehitama hakata. Suuremad investeeringud Märjamaa gümnaasiumi direktori ettepanek on sel aastal rekonstrueerida gümnaasiumi
25. mai 2016 3 Märjamaa Nädalaleht hoone I korrusel poiste tualettruumid (eeldatav maksumus 12 500 ), soetada ja paigaldada aulasse helisüsteem (eeldatav maksumus 13 700 ) ning parandada aula akustilisi parameetreid, s.o paigaldada akustilised paneelid ja kangas (eeldatav maksumus 5000 ). Andres Jõessar avaldas imestust, kuidas sellised investeeringud ikka nii ootamatult tekivad, miks ei võiks neid palju aegsamini esitada, et jõuaks esmalt investeeringute kava muuta. Direktor Elmik vastas, et need tööd olid plaanis, kuid varem on muud asjad ees olnud. Volikogu andis nõusoleku hangete korraldamiseks ja lepingute sõlmimiseks. Eesmärk on loetletud tööd teha ära suvevaheajal, et uue õppeaasta alguseks ja kooli juubeliks sügisel oleks kõik korras. Kinnitati ka ettepanek soetada majandusosakonnale murutraktor koos lõikeorganiga, eeldatav maksumus 5850. Kasutusel olev 2004. a soetatud murutraktor on amortiseerunud, kuid seda saab veel kasutada tänavate pühkimiseks. Volikogu algatas maikuu istungil Märjamaa valla arengukava 2010 2025 ülevaatamise ja muutmise menetluse. Abivallavanem Triin Matsalu tutvustas investeeringute kava muutusi aastateks 2016-2020. Muudatusettepanekuid saab esitada 6. juunini 2016.a (kaasa arvatud) Vallavalitsuse ettepanek on jagada investeeringute kava kaheks osaks. I osa sisaldab kavandavaid lähiaastate investeeringuid, mille maksumused ja elluviimise aastad on teada. II osas on prioriteetsed objektid (ilma summadeta), mille realiseerimiseks on vajalik läbi viia täiendavad tegevused ja koostada kalkulatsioonid. Vastus Juuru vallavolikogule Juuru Vallavolikogu tegi 28. aprillil 2016 ettepaneku kõigile Rapla maakonna valdadele, Raplamaa Omavalitsuste Liidule ja Rapla Maavalitsusele alustada läbirääkimisi omavalitsusüksuse moodustamiseks kogu Rapla maakonna piires. Nad leiavad, et kõiki maakonna omavalitsusi koondav/ ühendav haldusüksus: 1) säilitab kõigi piirkondade paljude aastate jooksul väljakujunenud identiteedi, 2) ei lõhu ega pidurda valdkondade olemasolevat struktuuri ja arengut pöördumatult, 3) loob võrdsed eeldused ühinevate valdade jätkusuutlikuks arenguks, ei tekita killustatust ja konkurentsi, 4) säilitab maakondlikult omaks võetud traditsioonid ja rahvuskultuurile erakordselt vajaliku kohapärimuse püsimise, 5) tekitab olulise mastaabiefekti, et olla tugev partner nii Vabariigi Valitsusele kui teistele Eesti regioonidele. Villu Karu märkis, et Juuru volikogu ettepanek pole tõsiselt võetav varem olid nad suure omavalitsuse vastu, nüüd on toimunud imeline muutumine. Ta lisas, et praegu peavad vallad läbirääkimisi piirkondade kaupa. Juuru vallavolikogu ettepanekut ei toetanud ükski Märjamaa vallavolikogu liige. Infopunktid Volikogu otsustas aprillikuu istungil muuta määrust Märjamaa valla õpilastranspordi korraldamise kord. Alates 1. septembrist 2016 ei kompenseerita enam teiste omavalitsuse üldhariduskoolides õppivatele Märjamaa valla lastele sõidupileteid, kuid vallavalitsusel on võimalik juhtumipõhiselt teha põhjendatud erandeid. Infopunktis kõneleski vallavanem õpilastranspordi korraldamise korra muudatuste vastukajadest ning kinnitas, et Ohukotsu lastevanematel ei ole põhjust muretsemiseks Ohukotsu lapsed kuuluvad erandjuhu alla ning nende transporti Raplasse kompenseerib vald jätkuvalt. Taas olid jutuks valla teed, eriti seoses teeäärse võsa lõikamisega. Selgus, et suuresti on tekkinud probleemide põhjuseks kesine suhtlus küladega. Reet Saar Sipa külas PEREPÄEV 29. mail kell 12.00 16.00 Sipa mõisapargis Kell 12.30 Kontsert * Ponid (sõit 2 eurot) * Batuut * Meisterdamine * Näomaalingud *Orienteerumismäng Külla tulevad naiskodukaitsjad, politsei Avatud NoorteKohvik Üritust toetab Märjamaa Vallavalitsus
4 Märjamaa Nädalaleht 25. mai 2016 Kümme aastat Märjamaa ja Cesvaine omavalitsuse sõprussuhteid ja koostööd Tänavu septembri lõpus möödub kümme aastat Märjamaa ja Cesvaine omavalitsuse ametliku koostöölepingu sõlmimisest. Meie läti sõbrad tuletasid seda meile esimesena meelde küllakutsega Cesvaine valda, tähtpäeva pidulikule tähistamisele. Sõnal vald (läti k pagasts) on pärast 2009. aastal Lätis läbi viidud omavalitsusreformi Eestist erinev sisu. Nimelt on reformijärgselt läti omavalitsused novadsid, mis eesti keeles tähendab piirkonda või ajaloolises mõistes ka kihelkonda. Valla nimetusega sildid on Lätis kõik kenasti alles, ainult pagastsil puudub omavalitsuslik funktsioon. Eesti haldusreformi kontekstis vaadatuna päris kena lahendus, kuidas säilitada ühinevate valdade nimed. Väike novads Cesvaine Olenemata sellest, et Cesvaine kellegagi ei ühinenud, on nemadki nüüd novads. Rohkem kui neli korda Märjamaa vallast väiksemal territooriumil elab pea sama palju inimesi kui Märjamaa alevis umbes 2800. Looduslikult Lõuna-Eestit meenutavas Vidzeme piirkonnas asuv Cesvaine on tuntud oma 19. sajandi lõpust pärineva lossi poolest. See on omasuguste seas üks kaunimaid, mis kahjuks sai tugevalt kannatada 2002. aasta algul suures tulekahjus. Täielikult pole suudetud lossi taastada siiani. Lossi teisel korrusel on restaureerimistööd endiselt pooleli, külastajatele seal kunstinäitusi siiski juba korraldatakse. Ka on lossis end sisse seadnud Cesvaine muusika- ja kunstikool. Märjamaa ja Cesvaine huvikooli vahelisest läbikäimisest enam kui 15 aastat tagasi meie sõprussuhted alguse saidki. Kui Rapla maakonnal tekkisid kontaktid Madona rajooniga (Cesvaine kuulus enne reformi Madona rajooni), hakkasid ka mõlema maakonna omavalitsused omavahelisi suhteid looma. Nii oligi loogiline, et Märjamaa ja Cesvaine ametlikul tasandil teineteist leidsid. Meie vallavolikogu ja -valitsuse kaheksaliikmeline ühisdelegatsioon viibis Lätis 12. 15. maini, millest kaks päeva olid nn sõidupäevad. Kohapeal oli programm korraldatud nii, et ühe päeva olime Cesvaines ja teise päeva lähipiirkonnas Madona omavalitsuses huviväärsustega tutvumas. Majutati meie delegatsioon 18. sajandist pärit Graši mõisa härrastemajas, mis praegu töötab hotellina. Mõisa ümbruses tegutseb SOS-tüüpi lastekodu, mis rajatud prantsuse heategija eraalgatusena ja mille asunikud igal suvel ühe kuu Prantsusmaal veedavad. Paari lastekodu elanikuga kohtusime Cesvaine lasteaias. Märjamaa ja Cesvaine esindus kingitustega. Märjamaa vallavanem Villu Karu ja volikogu esimees Urmas Kristal, Cesvaine linnavolikogu esimees Vilnis Špats ja tegevdirektor Uģis Fjodorovs. Kontsert Cesvaine rahvamajas. Lasteaialaste ansambel esinemas pidulikul kontserdil. Lasteaiast ja koolist Lasteaedu on sealkandis üks ja kõik lapsed tuuakse keskusesse kokku. Aja jooksul on ka Lätis rahvast maal vähemaks jäänud ja nii töötab lasteaed praegu viierühmalisena. Oma suuruselt on see võrreldav meie valla suurima, Pillerpalli lasteaiaga Märjamaal. Õppe- ja kasvatustegevus on meiega sarnane, paremini on lasteaed varustatud tugispetsialistidega, seda ka Läti üldise tasemega võrreldes. Vajalikuks peetakse lasteaias ka inglise keelt õpetada. Tähelepanuväärne on Cesvaines veel see, et seal asub Läti ainuke peale taasiseseisvumist ehitatud keskkool. Kool rajati peale mõisa põlengut ja valmis aastal 2007. Oli au käia kooli avamisel 9 aastat tagasi ja võin kinnitada, et hoone on väga hästi korras hoitud. Nii nagu Märjamaa vald, kavandab sealne omavalitsus samuti praegu koolile võimla ehitust. Võrreldes Märjamaaga on koolis lapsi poole vähem (ca 270) ja koolimaja n-ö alakoormatud. Sattusime kooli nende viimasel koolikella päeval, mis meile tuntud tutipäevana. Lätis on see rohkem akadeemilisem ja keskendunud peaasjalikult õpetajate ja kaasõpilaste tänamisele. Kogu koolipere oli südamlikul aktusel aulas koos. Võrreldes Läti ja Eesti õpetajate palganumbreid, ei peaks meie õpetajad küll häbi tundma. Oleme selles osas lätlastest ikka palju paremas seisus. Cesvaine noortekeskus elab meie mõistes noortetoa mõõtu ruumides, kuigi ruumid ise on korralikult renoveeritud lossi endises majandushoones hobusetallis, naabriteks omavalitsuse sotsiaaltöötajad. Keskusest veidi eemal asuv kunagi 100 õpilasega Kraukli 9-ndate klasside hüvastijätt oma kooli ja kooliperega. Saali põrandale oli kujundatud võililleõitest atraktiivne kollane koolikell.
25. mai 2016 5 Märjamaa Nädalaleht Märjamaa vallavolikogu liikmed proovimas Brīnumzeme lasteaia jõusaali. Kalsnava arboreetumis näidatakse, kuidas pojengidel kõrvaldatakse osa õienuppe, et alles jäänud õied oleksid tugevamad ja ilusamad. Fotod: Tiina Gill kool tegutseb nüüd n-ö multifunktsionaalse külakeskusena, kus pesitsevad veel kohalik raamatukogu ja muuseum. Cesvaine vallamaja ise on tüüpiline kontorihoone, mis Märjamaa omast kahtlemata kaasaegsem. Omavalitsuse korraldusest Läti omavalitsus erineb oma korralduselt Eesti omast. Rahvas valib duuma (meie volikogu analoog), mis on Cesvaines 8-liikmeline. Seega väiksem kui Eestis lubatud volikogu miinimumsuurus sama suure omavalitsuse puhul meil on see 13 liiget. Duuma esimees täidab meie mõistes ühtaegu nii volikogu esimehe kui vallavanema kohustusi. Duuma täidab koos arvukate komisjonide ja komiteedega ka valitsuse rolli. Duuma esimees ei juhi administratsiooni (ametnikke), selleks on omaette juht. Rohkem on süsteem sarnane Rootsi kui Eesti omale. Ametnike ja töötajate üldarv on võrreldav Märjamaa valla omaga. Ettevõtlusest Ettevõtluse poolelt tutvustati meile Cesvaine piimatööstust ja kasvuturbatootmise ettevõtet. Esimene on tegelikult väiksemat sorti juustutehas, kus veel palju rasket käsitsitööd. Toorpiim kogutakse ümbruskonnast, nii väiksemate lehmapidajate käest kui ka suurtootjatelt. Lätis on veel säilinud 5 7 lehma pidajad ja on näha ka väikseid piimaautosid, mis meie teedelt juba ammu kadunud. Enamus toodangust müüakse Lätis, osa ka eksporditakse, muuhulgas näiteks Soome. Juust ise on meeldiva mahedapoolsema maitsega, poes tunneb selle ära kollast, punast või musta värvi kuubikutena. Lätis sisseoste tehes soovitan juustusõpradele! Hoopis suurema automatiseerituse ja kaasaegse sisustuse poolest hakkas silma kasvuturba pakkimise ettevõte Nordtorf, mis kuulub saksa omanikele. Vene turu suhtes kehtestatud embargo tõttu otsitakse toodangule uusi sihtkohti. Osa toodangut eksporditakse näiteks Araabiasse ja Aafrikasse. Teisel päeval sõidutati meid Cesvainest välja naabervalla Madona ettevõtteid külastama. Esimeseks sihtpunktiks oli Jankalni mahepõllumajanduse pereettevõtte. Põhiline oli seal kultuurmustika kasvatamine, aga kasvatati ka rabarberit, vähemal määral viljapuid ning muid kultuure. Toodanguks olid mahekeedised ja mahlad, marmelaadid, kuivatatud marjasegud jm. Peremehe sõnul lihtne ei ole: et ots-otsaga kokku tulla tuleb palju katsetada ja olla pindlik. Suurem osa töid proovitakse oma jõududega ära teha. Kalsnava arboreetum (sama mis dendraarium) on üks Läti riikliku metsandusettevõtte (meie RMK analoog) hallatavaid ettevõtteid. Kaasaegne uus külastajatehoone ja muljetavaldav 25 m kõrgune vaatetorn olid esimesed, mis siin silma hakkasid. Keset metsi peaaegu sajal hektaril laiuv arboreetum võttis meid vastu umbes 2500 erineva puu ja põõsa õiterohkustega. Huvitav oli vaadata meie tavalise kuuse väga paljusid erinevaid vorme. Palju koostööd tehakse Eestis Luua Metsanduskooliga. Väga uhked ollakse oma pojengide kollektsiooni üle, mille õige õitseaeg saabub jaanipäeva paiku. Siis oodatakse arboreetumisse suuremal hulgal külalisi nii Lätist kui kaugemaltki. Sellel laupäevasel päeval olime ainukesed külastajad. Madona külje all asuv Smecere spordi- ja vabaajakeskus on Läti kõige arvestatavam talispordikeskus Sigulda kõrval. Eesti analoogidest võiks seda võrrelda Jõulumäe tervisespordikeskusega. Suuremad plaanid seonduvad siin laskesuusastaadioniga, eesmärgiks hakata korraldama Euroopa karikavõistlusi. Koostöö jätkub Meie koostöölepingu pidulik tähistamine sai teoks reede, 13. mai õhtul Cesvaine kultuurimajas. Pidulikus õhustikus peeti asjakohased kõned ja nauditi Cesvaine tantsijate, muusikakooli õpilaste ja lasteaialaste ühist kontserti. Viimaste etteasted olid loomulikult kõige ehedamad ja tähelepanuväärselt heal tasemel. Läti tantsukultuur on ammu tuntud kõrgel tasemel, nii ka seekord. Mõlemad vallajuhid keskendusid oma kõnes senise koostöö tunnustamisele, mis peamiselt on olnud koolidevaheline ja kultuuri valdkonnas. Aga Cesvaines on käinud ka meie ettevõtjad ja osaletud on omavalitsuste ühisprojektides. Väljendati ühist tahet koostöö ja sõprussuhete jätkamiseks. Kontserdile järgnenud pidulik bankett toimus lossis elava muusika saatel ja vabas vestluses. Kokkuvõtteks oli positiivsete muljetega visiit. Tundub, et Cesvaine omavalitsus elab ka peale haldusreformi kenasti edasi. Kuigi juhi Vilnis Spatsiga vesteldes tuli välja ka see, et suhteliselt väikese omavalitsusena tuntakse end praegu rohkem üksi kui varem. Suured ühinenud novadsid teevad omavahel rohkem koostööd, nende probleemid on ka osalt erinevad väikeste omast. Väikesed on jäänud üksteisest kaugemale ja ühine koostöö seetõttu nõrgemaks. Seda võiks meiegi kavandatava haldusreformi puhul kõrva taha panna. Silma hakkas suur kruusateede osakaal maapiirkondades. Mustkattega kõrvalteed on sealkandis ikka suhteliselt harv nähtus. Ka tundub eestlastel agar kodukaunistamine rohkem au sees olevat kui lätlastel. Need on valdkonnad, mis meile tunduvad ehk paremas seisus kui naabritel. Kuid see ei vähenda inimestevahelisi sooje tundeid ja lugupidamist teineteise vastu. Vallavanem Villu Karu
6 Märjamaa Nädalaleht Sünnipäeval Sitsiilias 19 Tiit Oidram 25. mai 2016 Algus 13.01.2016 Pulmad Maltal Maltalastele tuleb au anda. Veel on saarel inimesi (tõsi küll, nad on juba võrdlemisi eakad), kes arvavad, et noored peaksid elama põhimõtte järgi oleme vaesed, aga oleme ausad: mitte üks suudlus enne pulmi. Samas saadakse ka juba väga hästi aru, et kaks noort inimest võivad ju niisama ka koos elada, ei pea ilmtingimata abielluma. Aga pulmad on seal endiselt moes. Päris vanas Eestimaa pulmas oli nõnda, et põhiline pidu peeti peigmehe juures, aga üks osa peost peeti ka mõrsja kodus. Maltal toimub midagi sarnast. Enne pulmi on üks kindel õhtu, kui võetakse külalisi kingitustega vastu pruudi vanemate juures, teisel õhtul peigmehe vanemate juures. Lähedased sõbrad ja tuttavad lähevad kohale, pakutakse natukene süüa-juua, aga mitte midagi erilist. Kui pulma kutsutu ei taha ümbrikku näpu vahel pulma kaasa võtta, siis viib selle sinna. Enne pulmapidu on aga poissmeeste õhtu ja tüdrukute õhtu. Kuna kuulsin väikest ülevaadet naisterahvalt, siis sain veidikene aimu, mis tüdrukute õhtul võib toimuda. Ühele sellisele õhtule olid kokku kutsutud suguvõsa kõikide generatsioonide naised, kuna tulevane pruut oli juba võrdlemisi eakas 35-aastane. Selle loo puänt tuleneb tõsiasjast, et kõik pidid juba ette oma joogid, väikese näksi ja tordi kinni maksma. Kuulnud seda lugu, proovisin end asetada ühe naissugulase rolli. Niisiis, ma olen 65-aastane konservatiivne puritaanliku kasvatuse saanud daam. Ma astun uksest sisse ja mis ma näen: ühel seinal jooksevad riburada järjest erootilised pildid. Vuih, milline jõledus! Õnneks on ruumil veel kolm seina, nii et ma ei pea selle jõledustega täidetud seina poole vaatama. Uhh, kurk läks selle peale kuivaks! Aga näe, pakutaksegi kokteili. Appi! Kokteilikõrs on peenise kujuga! Pulmasõit. Foto internetist Mida ma nüüd küll teen? Üks minu eakaaslane pole seda tähele pannud ja maitseb nüüd mõnuga jooki. Juba need 20-aastased kiikavad tema poole ja sosistavad midagi vanast hobusest ja kaerte söömisest. No mida ma küll teen? Kui võtaks kõrre klaasist välja? Aga kuidas? Kas haaraks ta jõuliselt pihku või tõstaks õrnalt kahe sõrmega? Kumbki variant pole sobiv. Lükkaks kõrre kõrvale ja jooks otse pokaalist? Siis aga hakkaks see kõrs mul õrnalt põske paitama. Muidu poleks midagi, aga ma olen selle kõige eest ju maksnud. Pole midagi parata, tuleb see osa rahast ettearvamatutesse kuludesse kanda ja öelda kõva häälega, et mul on ravikuur ja seepärast on alkohol mulle vastunäidustatud. Lähen ja joon tavalist vett. Nii, jõuabki kätte aeg tordi lahti lõikamiseks. Neitsi Maarja! See tort on ju peenise kujuga. No on haiged jänesed! Trügin nüüd jõuliselt ettepoole, sest ega mul raha sidrunipuu otsas ei kasva ja raban endale nahaalselt suure tüki tordi keskosast. Pulmapeol selliseid asju ei juhtu. Võrreldes meie pulmapeoga, on Malta pulmapeo olemus täiesti teistsugune. See on enamasti püstijalavastuvõtt, ei mingit istumist. Loomulikult on toole jala puhkamiseks, sest sellisel vastuvõtul on ikkagi ka tants. Kui Eesti pulmas on enamasti eelistatud nn süldibänd, kes on võimeline mängima igasuguseid lugusid, siis Maltal on pulmabänd kutsutud vastavalt pruutpaari rahakotile. Vaesed tellivad süldibändi, rikkad bändi, kelle põhirepertuaariks on kaasaegne rokk. Nii hull muidugi asi ei ole, et pole võimalik meie moodi pulmi pidada. Neid kohti, kus istuda ja meie kombel sööki manustada, on Maltal küll. Malta keskel on koht, mida kutsutakse Malta Farmhouse Wedding and Reception (Malta pulma- ja vastuvõtutalu). See on koht, mis on täis möödunud aegade maatalu traditsioonide hõngu ja üldist sarmi. Koht on osa ühest kunagisest tallist. Oma viinamarjaväätidega kaetud basseiniäärsega, balustreeritud terrassi, omaaegsete taludetailide ja grillimispaigaga peaks see pulmapeo pidamiseks olema üks unustamatu koht. Pakett 50 inimesele,,vundamendist võmeteni maksab 6449 eurot. Seal sees on siis ka abielu registreerimine, registreerimistunnistus jne. Aga ärme viida aega pisidetailidega, räägime asjast: mida süüa pakutakse? Menüü on järgmine: 1. käik: savipotis küpsetatud uluki- ja sealiha, põldvutt ja kana malta kastmes, suhkurdatud köömned ja redisesalat šerrikastmes. 2. käik: safranirisotto aedhernestega ja soolatursapannkook trüfliõlis. 3. käik: kergelt kalestatud grouper i (üks kalaliik) filee, noor merikarp, suitsuvorstifondüü maisiga, magusa täidisega kartulid, grillitud köömned ja kala Pernod veinis. 4. käik: datli- ja apelsinitort, ricotta (Itaalia piimajuust) ja mandlimoussee, sorbett Prickly pirnidest. No küll on nämma! Vaat sellises pulmas ma alles vitsutaks! Lõhkemiseni! Aga, nagu ütles kunagi ühes estraadišketšis Eino Baskin: Mul ei ole kõhklusi. Mul on aeg-ajalt kerged kahtlused. Järsku juhtub minuga pärast neljandat käiku nagu muinasjutus, et,,sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saand midagi. Kui Maltal otsustab üks tulevane abielupaar end kirikus laulatada lasta, siis pole see loomulikult probleem. Probleem tekib siis, kui noorpaar on valiv ja kaalutlev kiriku suhtes. Kui ta lisaks on ka pikaldase toimega ja käib iga päev tutvumas ainul ühe kirikuga, siis lõpliku otsuse tegemiseks, kui just ei ole liigaasta, läheb täpselt terve aasta, sest Maltal ja Gozo saarel on ühtekokku 365 kabelit ja kirikut. Proovime endale ette kujutada Muhu ja Vormsi saarele 365 kirikut. Muidugi, nad vist on kuidagi võimalik ära mahutada, aga kuskohal pastorihärrad oma peredega elaksid? Üks näide ka ühe ema pragmaatilisest suhtumisest. Kui poeg tegi pulmad, fikseeris ema kõikide kingitud ümbrike sisu. Tegi nimekirja, kuhu iga nime taha kirjutas numbri, mis näitas ümbriku arvulist väärtust rahas. Selline teguviis tegi edaspidi poja elu väga lihtsaks, kui oli vaja kellegi pulma minna. Kui palju ümbriku sisse panna? Poeg läks ema juurde, ema võttis oma tähtsa paberi välja ja raha pandi ümbriku sisse põhimõtte järgi,,kuidas küla koerale, nõnda koer külale. Järgneb
25. mai 2016 7 Märjamaa Nädalaleht Loominguline keeleõpe on hea ühendaja Eelmisel nädalal võõrustas Märjamaa gümnaasium külalisi Leedust ja Rootsist. Õpetaja Sirje Ehrenpreis on eestvedaja rahvusvahelises projektis Creative language learning ehk loominguline keeleõpe. Seda rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Nordplus programmist. Kaks aastat kestva projekti avakohtumine oli Märjamaal. Siinse gümnaasiumi koostööpartnerid on Rootsist Vara kommuuni Kvänumi koolist ja Leedust Radviliškise linnast. Kvänumi esinduses oli viis 7. 9. klassi õpilast, Leedust olid 9. klassi õpilased. Mõlemat esindust saatsid kaks õpetajat. Tihe päevakava Kokkusaamise päevad olid väga tihedalt tegevusi täis. Esmaspäeva hommikul tutvustasid pooled oma maa koolisüsteemi. Päeva põhiteema oli seotud toitudega. Nii koostati nimekiri sarnaste toitude nimetustest kolmes keeles. Selleks käidi poes ka kaupade silte uurimas. Kooli õppeköögis valmistati Eesti toite. Näiteks keedeti risottosarnast rooga orsottot, mis oli tehtud odrakruupidest. Hästi maitses kihiline kohupiim võis praetud leivapuruga. Mekiti kama. Teisipäev oli pühendatud lauludele ja tantsudele. Videod tutvustasid oma maa kuulsusi. Muusikatunnis lauldi laule, mis on tuntud kolmes keeles (nt Sepapoisid ), meie õpilased näitasid eesti rahvatantse ja koos tantsiti Kaera-Jaani. Pärastlõunal esitasid Darja ja Tiina rühm tantse, millega esinetakse maakonnapeol. Ühiselt õpiti kolme maa folkloorseid tantse, õpetajad Ave ja Eve mängisid lõõtspillilugusid. Õhtul käidi Märjamaa kirikus, kus selgitusi jagas õpetaja Illimar Toomet. Roniti ka torni ja käidi kiriku võlvide peal. Õhtul vaatasid noored uut eesti filmi Polaarpoiss. Kolmapäev oli käelise tegevuse päralt. Esmalt valmistati pehmeid helkureid, siis vooliti savi, muusikakooli rahvapilliõpetaja viis läbi kandlemängu töötoa ja õpetas mängima parmupilli, raamatukogus oli metallitöötuba. Ly galeriis joonistati huvitaval moel. Esmalt oli üks õpilane modell, keda tema vastas olev õpilane hakkas portreteerima, siis tegi õpetaja Anne plaksu ja liiguti üks koht edasi, nii joonistas terve grupp kõiki portreid. Seejärel valmisid grupitööna ühispildid, mille meeskonnad pandi kokku vastavalt noorte sünnipäevadele nelja aastaaja kaupa. Neljapäeval tegutseti Pärnu loodusmajas nutiseadmete abil ja käidi Pärnu rannas uuel loodusrajal. Reedel oldi Tallinna lauluväljakul, teletornis ja vanalinnas. Õpilased elasid kodudes, õpetajad ööbisid Luhtre turismitalus. Olen väga tänulik Getterli, Geidi, Kadi, Marie-Lee, Rolandi, Anni, Triinu ja Keiti vanematele, kes külalisi oma kodudes majutasid, ütles Sirje Ehrenpreis. Grupitööna valmis ühispilt. Foto: Reet Saar Räägivad õpetajad Õpilased saavad sellisest projektist palju kasu. Paljudele oli see esimene kord olla välismaal, mis oli mõnele esialgu paras katsumus. Ka ühine tegevus lähendab rahvaid. Minu huvi on, et õpilased saavad suhelda inglise keeles. Meie poolt osalesid õpilased, kes oma kodudes külalisi majutasid, peale selle oli vabatahtlikke, kes aitasid tegevusi läbi viia, rääkis õpetaja Ehrenpreis. Täname teid nii huvitava programmi ja sooja vastuvõtu eest! Arutasime, et eesti naistel on vägev vaim, sest siin osatakse teha nii toredaid asju (osutab pehmest materjalist helkurile toim). Olen leedu keele õpetaja ja käisin teie 5. klassi eesti keele tunnis. Oli huvitav näha, kuidas kolleeg töötab. Teil siin on väikesed klassid, meil on klassis 30 õpilast, rääkis Laima Verbickiene. Ta kolleeg, inglise keele õpetaja Audra Dailidoniene lisas, et tore oli kogeda, et siin kõik noored räägivad inglise keelt ja ka vanemad inimesed oskavad seda. Ta lisas, et nende tüdrukutele meeldis väga tantsimine, see muutnud nende grupi ühtsemaks. Teeme kodus kindlasti kama, ostsime juba kamajahu kaasa. Saime uusi ideid, mis ainetest vahva roog kokku segada, rääkis õpetaja Audra. Märjamaa on Vara sõpruspiirkond ja õpilased tahtsid meelsasti siia külla tulla. Kuna olen ise keeleõpetaja, oli huvitav õppida uusi sõnu eesti ja leedu keeles. Olen kogu programmiga väga rahul, õpilased samuti, ütles Rootsi õpetaja Evakaisa Arvidsson. Esimest korda olin Märjamaal juba 1995. aastal. Teie koolimaja oli siis väiksem, polnud paljusid õpikuid, kaardid olid veel nõukaaegsed, tegutses vana koolisöökla. Tänavatel sõitsid peamiselt Venemaal valmistatud autod. Nüüd on pilt hoopis teine. Ka paljud majad on remonditud ja värvitud. Kui esimest korda siia tulime, paluti meil kohvi kaasa tuua, sest see oli siin kallis, meenutas Arvidsson lähiminevikku. Märjamaa Vallavalitsus teatab Märjamaa Vallavalitsuse 18.05.2016 korraldusega nr 422 on kehtestatud Märjamaa vallas Orgita külas Bensiinijaama kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu koostaja on Arhitektibüroo Luhase & Tuhal OÜ. Detailplaneeringu eesmärk on määrata kinnistul ehitusõigus uuele bensiinijaama Teades, kui palju on Rootsi vastu võtnud pagulasi, puudutasime ka seda teemat. Õpetaja ei teadnud täpselt, kui palju on neid kogu Kvänumi koolis, aga ainuüksi 7. 9. klassis on 35 last Afganistanist ja Süüriast, enamik neist poisid. Algul õpivad pagulased eraldi klassis oma emakeeles, pluss lisaks rootsi keelt. Kui keel rohkem suus, lisanduvad kehaline kasvatus ja tööõpetus. Õpetaja sõnul on pagulased motiveeritud õppima ja integreeruma. Nad teavad, et edaspidises elus hakkama saamiseks on vaja osata rootsi keelt. Suurem osa neist lastest on tulnud riiki ilma vanemateta või neil pole enam vanemaid. Mõnikord on noorukid seetõttu nii kurvad, et ei suuda kooli tulla. Järgmine kohtumine tuleb sügisel Rootsis. Reet Saar hoonele ja tankimissaarte varjualusele. Planeeringuga lahendatakse parkimise ja liikluse korraldamine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, keskkonnakaitselised abinõud ning haljastuse ja heakorrapõhimõtted. Planeeritava ala suurus on 7802 m 2. Detailplaneering on kättesaadav Märjamaa valla koduleheküljel internetis - http://marjamaa.kovtp.ee/ detailplaneeringud.
8 Märjamaa Nädalaleht 25. mai 2016 Jõeniidu dinosaurused ja lepatriinud möllavad aasta ringi KALENDRILOOD Märjamaa Valla Raamatukogu lahtiolekuajad 1. juunist 31. augustini E, K, R 11.00 18.00 T, N 11.00 19.00 L, P suletud Sipa haruraamatukogu lahtiolekuajad 1. juunist 31. augustini T, N, R 9.00 16.30 Märjamaa valla tänavuses kalendris saadab maikuud foto Jõeniidu osaühingu lasterõivastest, mida esitlevad Varbola lasteaia lapsed. Ulve Nurk õppis rõivaste konstrueerimist ja modelleerimist ja töötas pärast Tallinna Kergetööstustehnikumi lõpetamist Tallinnas suuremates ja väiksemates ettevõtetes. Viimati AS-is Baltika noorem-sisseostjana. Siis sündisid lapsed. Edasine on sarnane mõnegi teise ettevõtjaks saamise looga. Pealinnas oli tööd kõvasti, aga kui lapsed on tihti haiged ja ema seetõttu korralikult tööl käia ei saa, tegin endale töökoha kodus, rääkis Ulve, kuidas nelja aasta eest sai alguse Jõeniidu OÜ. Nimi sai valitud nende talukoha järgi. Kõhklusi tal ettevõtjana alustamisel ei olnud: Mul ei olnudki valikut, sest Tallinnas ma tööl käia enam ei tahtnud. Läksin töötukassasse, tegin läbi koolituse, koostasin äriplaani, sain starditoetust ja alustasin. Järgnevad kolm aastat tuli oma tegevuse kohta sinna aruandeid esitada. Nurk uuris rahastamise võimalusi ka EASist, aga sealt öeldi, et töötukassa aruandlus on lihtsam. Pealegi tuleb EASi puhul esmalt ise investeeringud teha ja rahastatakse tagantjärele siis tulnuks esialgu ka laenu võtta. Jõeniidu OÜ üldsuund lasteriiete valmistamine ökokangastest on algusest peale sama, aga tootmise ja turustamise pool on vahepeal palju muutunud. Muide, ökokangas valmistatakse Eestis, see on ainus Eestisse alles jäänud kangatööstus, lisab vestluskaaslane. Ostsin isegi teised õmblusmasinad kui algses äriplaanis kirjas. Tulid teised tooted. Kõiges tuleb olla väga paindlik. Arvasin, et teen endale ka lihtsa kodulehe ja e-poe, aga lihtsad variandid ei tööta. Need ei näita näiteks laoseisu. Kui selgus, et pangalingid on ka päris kallid, siis ma loobusin sellest. Hakkasin otsima oma toodete edasimüüjaid ja käin lisaks ise väga palju laatadel, kirjeldas Ulve Nurk väikeettevõtja elu. Oska müüa Jõeniidu OÜ valmistab ennekõike lasteriideid T-särgid, pusad, tuunikad, kleidid, valikus on ka seelikud, mütsid, kaelused, poekotid. Mõned tooted on täiskasvanutelegi. Rõõmsavärvilisi lasteriideid kaunistavad trükitud pildid. Erinevate looma-linnu-sitikapiltide kasutamiseks on Nurgal sõlmitud leping Aleksei Turovskiga, kelle joonistused need on. Uus kunstnik, kellega käib koostöö, on Kaia Gailit, kes on kaua botaanikaaias töötanud ja kes joonistab nüüd mudelitele taimede kavandeid. Näiteks kaunistab pusa õitsev sirelioks või kuusekäbi. Poiste lemmikvärviks pidi olema roheline, tüdrukud eelistavad roosat värvi rõivaid. Jõuame oma vestluses kogu aeg selleni, et vähe on oskusest häid asju valmistada, tuleb osata neid ka müüa. Koolis õppisin konstrueerimist ja pisut äri poolt, aga seda ei õpetatud müügi võtmes. Õpetati tootepõhiselt: kuidas toode välja mõelda ja üles joonistada, aga müügi osa oli null. Olen selle ise avastanud. Olen leidnud mõned oma toodangu edasimüüjad, kes kohe ostavad kauba välja, teatud tooteid saab osta ka Telliskivi loomelinnaku ökopoest Roheline Vihmavari, rääkis Ulve. Jõeniidu OÜ tooteid ilmestavad lastele meelepärased kaunistused. Foto: Tiina Gill Laadad Päris suure osa väikeettevõtja elust moodustab oma toodangu müümine laatadel. Laatadel käia on väga tore, eriti kui saad ostjatelt vahetut tagasisidet, leiab Ulve. Käin peamiselt ühepäevastel laatadel, siis jääb pere jaoks ka aega. Olen aru saanud, et ühepäevased laadad on müügi mõttes tulusamad: inimesed teavad, et oled seal mõned tunnid, tullakse ja ostetakse kaup ära. Koos Märjamaa kuduja Merle Mursaliga sõidetakse tihti koos välimüükidele. Laadarallist Ulve veel väsinud ei ole. Müüjana on ta kogenud, et eestlastel pole laatadel enamasti sularaha kaasas, seetõttu on makseterminal hädavajalik asi. Milline on hea laat? Ennekõike see, kus hästi ostetakse. Aga oluline on ka hea korraldus, meeleolu. Et muusika ei oleks liiga vali. Hea, kui käsitööala on eraldi, sest seal ma eristun oma kaubaga selgelt. Kui olen Merle Kudumite ja Vainupusle vahel, kes teeb puidust puslesid, siis seal ma paistan välja. Just käisin Tallinnas Vabaõhumuuseumi laadal. Seal on ilus juba kogu ümbritsev miljöö. Sellele laadale võetakse ainult käsitööd. Ilm oli ilus, korraldus hea, osteti kenasti vaat see oli hea laat, selgitas Ulve. Saarte laatadele sõidavad nad koos perega, see on n-ö kaks ühes võimalus teha tööd ja puhata perega. Just oli Kalamaja päevade laat, Pärnumaal tuleb juunis kogukonnafestival Meie Küla Pidu, juulis on Tallinna Merepäevad, loetles Ulve vaid mõnesid kohti, kuhu ta müüma läheb. Kuna praegu on merekultuuriaasta, siis käib naine meelsasti merega seotud üritustel. Uued mõtted ootavad oma aega Mõni sama ala inimene räägib, et see on mul elustiili ettevõte, aga ma saan aru, et tuleb ka müüa. Ei saa endale lõputult asju koju valmis teha. Lasteriiete valmistajate turul on konkurents tihe. Ulve mõtleb oma mudelid ise välja ja teeb praegu otsast lõpuni valmis. Ainult trükiteenuse ostab sisse, paljud ettevõtjad ostavad ka õmblusteenust. Plaanib temagi seda varianti lisaks kasutada. Kas teenistus on äraelamiseks piisav? Nii palju kindlasti ei teeni, kui Tallinnas tööl käies. Loodan sellele, et kui ka teine laps läheb sügisel kooli, siis päeva esimene pool on mul võimalik kodus täie jõuga töötada. Praegu kulub nii palju aega lastele ära. Ideed on olemas, kuidas ettevõtet edasi arendada, rääkis Ulve Nurk. Jõeniidu OÜ logo on nagu pealtvaates sitikas. See on tabav võrdlus: ka sitikas ajab end alati visalt jalgadele tagasi ja raskustele alla ei anna. Reet Saar
25. mai 2016 9 Märjamaa Nädalaleht Teeäärsete alade hooldus ja teekraavidelt võsa likvideerimine Ragbikoondis oli edukas Eesti ragbikoondis võitis eelmisel nädalal kahes tasavägises mängus Montenegrot ja Slovakkiat. Võitudega kindlustati pääs euroopa madalamaist 3. divisjonist aste kõrgemale 2. divisjoni kus mängib ka näiteks Soome. Oma panuse Eesti meeskonna võitu andsid teiste hulgas meie Märjamaa Vikati ragbimängijad Andre Astre, Roland Kalso, Kaarel Kokemägi, Kimmo Kokemägi, Viljar Lumi ja Marvin Üürike. Palju õnne kõigile ja uusi võite! Villu Karu Märjamaa ujula lahtiolekuajad suveperioodil E N kl 15 21, soodusaeg kl 15 17 R kl 12 21, soodusaeg kl 12 17 L 12 18 P kl 12 21 Ujula on suletud 21.06 31.07 Teemaad (teepervi ja kraave) on vaja puhastada nii tee hoolde kui liiklusohutuse pärast. Eratee avaliku kasutamise lepingu järgi peab teeomanik hoidma võsast puhtad teeääred ja teeäärsed kraavid. Märjamaa vallas teetööde järelevalvet tegev Sulev Puumeister tõi välja hooldustööde õiguslikud alused. Neid on kohane meenutada seoses vallas tehtava teemaa hoolduse hankega aastateks 2016 2019. Kui eramaal kasvavad puud ulatuvad valla maale või teisele eramaale ja segavad seal tegevust, on maa omanik, kelle tegevust segatakse, õigustatud segavad oksad või puud eemaldama (kui omanik ei ole ise seda teinud). Nii sätestab asjaõigusseadus paragrahvides 149 151. Metsaseaduse kohaselt ei ole teemaal tee ekspluatatsiooniks vajalike puude, metsa, võsa jne likvideerimine raie. Teede ja trasside äärest ja kraavidest võib maha võtta kuni 8-sentimeetrise rinnadiameetriga puid. Maaparandusseaduse 49 kohaselt on maaparandussüsteemi hooldamine ka taimestiku ja voolutakistuste eemaldamine kraavi voolusängist. Tee kaitsevööndis ning tee ääres olevates kraavides võsa ja puidu eemaldamine kohaliku omavalitsuse tellimusel on õiguspärane tegevus. Sama kehtib ka eramaal olevate kraavide kohta, kuna kinnistu omanikud ei ole eemaldanud takistusi maaparandussüsteemist, tee MÄRJAMAA MUUSIKA- JA KUNSTIKOOLI LÕPUAKTUS 29. mail kell 14 Märjamaa rahvamajas Lõpetajad Anita Lipu, Anneli Riisalu Iren Reinmaa, Ronald-Reigor Lehtsaar, Elina Soosaar, Märjamaa Maxima kutsub tööle KASSAPIDAJA- MÜÜJA Ettevõtte pakub: - stabiilset palka, - paindlik töögraafik, - tasuta lõunasööke, - erinevaid motivatsioonipakette, - tööalaseid tasuta koolitusi. Võta meiega ühendust ja leiame sulle sobiva ametikoha! Helista 5556 6239, kaupluse juhataja tel: 5556 7654 või saada oma CV: personal@maxima.ee ekspluatatsiooniks vajalikult maa-alalt ning tee koosseisus olevatest veesüsteemidest, mille tulemusena avalikult kasutatavad või avalikult kasutatavad erateed on kahjustatud ning tee ekspluatatsioon ei ole nõuetekohaselt võimalik. Teemaa hooldustöödega on alustatud Varbola piirkonnas, edaspidi liigutakse Kasti-Haimre piirkonda. Töid teostab OÜ Šeiker Teed, lepingused esindajad on Vello Tamm (tel 5347 5279) ja Sulev Rumm (tel 5400 5452). Alltöövõttu teeb Metsaharvenduse OÜ (reg kood: 11272032). Kontaktisik on Janno Kivirähk (tel 5457 7730). Elanikkonnalt palutakse mõistvat suhtumist. Mikk-Albert Vesso Joel-Erik Voolaid, Inger-Berlissa Kaugemaa, Karl Männik, Alondra Saar, Triinu Toomet, Birgit Vahemets Märjamaa Valla Raamatukogus Kodulootoas 30. maini Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala näitus Ehted, sepised ja metallvormid traditsioonilised tehnoloogiad, väärikad materjalid Mahtra Talurahvamuuseumi näitus Hetked tööpostil 20.05 28.07 Näitus tutvustab fotode ja tekstide kaudu nõukogudeaegseid töid tollases Rapla rajoonis, millele on võrdluseks lisatud tänapäevased fotod. SIPA-LAUKNA LASTEAED Võtab tööle alates 1.08.2016 täiskoormusega LASTEAIAÕPETAJA ja ÕPETAJA ABI Kandideerimiseks esitada avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad hiljemalt 31. mai aadressil Sipa-Laukna Lasteaed, Sipa küla, Märjamaa vald, 78102 Raplamaa või e-posti aadressile sipa.lasteaed@ marjamaa.ee Täiendav info telefonil 5344 0799 või sipa.lasteaed@marjamaa.ee Märjamaa lasteaed Pillerpall kuulutab välja konkursi ÕPETAJA vaba ametikoha täitmiseks (1,0 kohta). Nõutav vastavus kvalifikatsiooninõuetele. Tööleasumine augustis 2016. Avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad palume saata hiljemalt 10. juuniks aadressil Pärna 1, Märjamaa 78302, Raplamaa või e-postiaadressil: lasteaed. pillerpall@marjamaa.ee Lisainformatsioon lasteaia telefonil 5199 0988 Teade Märjamaa valla puuetega inimestele Laupäeval, 11.06 toimub Tallinnas festival Puude taga on inimene. Väljasõit Märjamaa rahvamaja juurest kell 9.00. Osalustasu 5 eurot. Reedel, 17.06 sõidame Paide ajakeskusesse ja Kirna mõisa. Buss väljub kell 9.30. Osalustasu 2 eurot. Palun kõigil, kes soovivad osaleda, end kirja panna: Marge tel 514 7838.
10 Märjamaa Nädalaleht 25. mai 2016 K 25.05 kl 17.00; 21.00 GREEN ROOM USA thriller kriminaal-, õudusfilm 1.34 (K 14) K 25.05 kl 19.00 MEIE MOODI REETUR USA thriller 1.47 (K 12) N 26.05 kl 16.30 X MEHED: APOKALÜPSIS USA action, seiklusfantaasia 2.24 (MS 12) N 26.05 kl 19.00 SEE JUHTUS ARDENNIDES thriller, kriminull 1.33 (K 12) N 26.05 kl 21.00 GREEN ROOM R 27.05 kl 17.00; 19.00 ALICE PEEGLITAGUSEL MAAL 3D USA kogupere seiklusfantaa sia 1.30 (MS 6) R 27.05 kl 21.00 ENNE KUI ÄRKAN USA thriller, õudusfilm 1.37 (MS 12) P 29.05 kl 15.00; 17.00 ALICE PEEGLITAGUSEL MAAL 3D P 29.05 kl 19.00; 21.00 VÕRDSED USA romantiline ulmefilm 1.41 (K 12) T 31.05 kl 17.00 VÕRDSED USA romantiline ulmefilm 1.41 ( K 12 ) T 31.05 kl 19.00; 21.00 POLAARPOISS EESTI LUXFILM 1.37 noorte draama (K 12) K 1. 06 kl 11.00 18.30 LASTEKAITSEPÄEV 2016 FILMID TASUTA Lastekaitsepäeval, 1. juunil linastuvad tasuta filmid 11.30 PIPI PIKKSUKK ROOTSI kogupere joonisfilm 1.13 EESTI keeles 14.00 MINU ÕELAPSED ÜKSINDA KODUS SAKSAMAA koguperekomöödia 1.19 EESTI keeles 15.30 SMURFID 2 USA kogupere seiklusfilm 1.40 EESTI keeles 17.15 KONNANÄGU FREDDY NORRA kogupere joonisfilm 1.18 Müüme killustikku, liiva ja sõelutud mulda koos transpordiga. Tel 54 522 449 Väikebuss, mis sobib ka ratastoolides ja kanderaamil reisijate veoks. Telefon 5660 1548 Joutsen OÜ võtab tööle ÕMBLEJA Info 48 22 198 Olevi Puukool müüb roosiistikuid, suvelilli, begooniaid, amplitaimi, ampleid, viljapuid, marjapõõsaid, vaarikaistikuid potis ja maasikataimi R 27. mail kl 9-14 L 28. mail kl 8-15 P 29. mail kl 10-14 Märjamaal Pärnu mnt 74 parklas Info tel 5294998. Ütle naabrile ka! Otsin oma armsasse salongi tegusat JUUKSURIT! Kui sa soovid endale mõnusat ja hubast töökeskkonda, siis võta minuga ühendust! Asukoht: Sipa küla, Märjamaa vald Täpsem info : tel 56 450 554 Eneli või imeline.ou@gmail.com. KODUÄRI Pargi 8 T-R 10-18, L 10-15 * Kasutatud mööbel; nõud, jalatsid, riided, õmblustarbed, * Rõivaste parandustööd K 1.06 19.00 MEES NIMEGA OVE K 1.06 kl 21.15 MINA JA KAMINSKI Märjamaa Pärnu mnt 37, II korrus HINNAD Koolieelik 1.50 Õpilane, üliõpilane, pensionär 3 Täispilet 4 3D passiivprillid 1 * Maniküür * Pediküür * Näohooldus * Kehahooldus * Depilatsioon Juunikuus ilmub valla leht vaid kolm korda - 1., 8. ja 15. juunil. Siis teate teadete saatmisel sellega arvestada. Müügil kinkekaart! Broneerimine ja info: tel 5569 8911, inge.sostra@gmail.com www.ingeilutuba.ee
25. mai 2016 11 Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA RAHVAMAJAS Ly galeriis N 26. mail kell 16 Kunstikooli lõputööde kaitsmine Ly galeriis P 29. mail kell 14 muusika-ja kunstikooli lõpuaktus K 1.juunil kell 13.00 LASTEPÄEV raamatukogu taga mänguväljakul Info ja broneerimine tel 5656 4614 või 482 0075 www.marjamaa rahvamaja.ee Hõbelusikapeo pilte saab tellida Märjamaa rahvamajast AS JATS Ehitusmaterjalide Kaupluses ESSVE kinnitusvahendid kuni jaanipäevani KAMPAANIAHINNAGA -15 % Ostjate vahel loositakse iga nädal välja üks ESSBOX Ja peaauhinnana MILWAUKEE AKUDRELLI- KOMPLEKT professionaalile TULE OSTMA! Eelmise nädala kohvri võitis Janar. * Tööriistade ja kaubikute rent * Akende müük ja paigaldus, mõõtmine * Kasutatud kodumasinate müük. Järelmaksu võimalus. www.dracula.ee Pärnu mnt.68 tel 5566 9903 Avatud E L Reedel, 27. mail kell 22 pubis Vana Bussikas TANTSUÕHTU ansambliga RAGNAR & CO BÄND Pilet 5 eurot Timberston Ehitus OÜ otsib oma meeskonda roomikekskavaatori ja kopp-laaduri operaatoreid. Vajalik eelnev töökogemus. CV saata info@ timberstonehitus.ee. Lisainfo tel: 56611206 Märjamaa rahvamajas ootavad neli pilli uusi huvilisi lapsi ja noori, kes tahavad lõõtsamängu õppida. Projekti Igal lapsel oma pill abiga saame loodetavasti varsti, aga kindlasti Eesti 100 aasta juubeliks need pillid mängima! Kõik väikesed huvilised, andke endast teada Märjamaa rahvamajja. Siiras kaastunne Tiinale ja Indrekule venna ja onu AADI VELKSI kaotuse puhul. Lapsepõlvesõber Arvo perega Me ei oska kunagi hinnata seda, mis meil on, enne, kui tuleb aeg hüvasti jätta.sel hetkel tajume nende asjade olulisust, mida varem pidasime enesestmõistetavateks. Südamlik kaastunne lähedastele ja sõpradele AADI VELKSI kaotuse puhul. Eedi ja Olev Kallist abikaasat, isa ja vanaisa RICHARD KOLLOMIT 7.12.1928-23.05.1996 mälestavad 20. surma-aastapäeval järeltulevad põlvkonnad Kõikjal jälgi Su töödest ja tegudest, mis loonud Sa aastate reas. Elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati koduste seas. ANTANAS GABRYS 23.10.1950 25.05.2011 5. surma-aastapäeval mälestavad lesk, tütred ja lapselapsed EELK Märjamaa Maarja kogudus Kolmapäev, 25. mai 17.00 Pihiaeg (kogudusemaja) 18.00 Missa (Maarja kirik) Neljapäev, 26. mai 7.30 Missa (Maarja kirik) Reede, 27. mai 7.30 Missa (Maarja kirik) Laupäev, 28. mai 11.00 Koguduse liikmete sünnipäev 60+ (kogudusemaja) Pühapäev, 29. mai 2. pühapäev pärast nelipüha 11.00 Missa (Maarja kirik) Esmaspäev, 30. mai 7.30 Missa (Maarja kirik) 18.00 Palvetund (kogudusemaja) Teisipäev, 31. mai 7.30 Missa (Maarja kirik) 15.00 Palvus (Kuuda hooldekodu) EEKBL Märjamaa vabakogudus Jumalateenistus pühapäeviti kell 15 Pargi tn 19 EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11. Kantselei avatud ja õpetaja kõnetunnid kantseleis kolmapäeviti kell 11 14. Telefon: 553 0045 Koduleht: eelk.ee/kullamaa/ EELK Vigala Maarja kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11 Avaldame sügavat kaastunnet Indrekule onu AADI VELKSI surma puhul. Pille, Andreas, Eleri, Lepo Südamlik kaastunne Tiinale venna ja Indrekule perega onu AADI VELKSI kaotuse puhul. Ülle ja Ivar
12 Õilme Viisut 87 27.05 Sulu küla Asta Jalakas 85 25.05 Valgu küla Värdi Malm 81 29.05 Aruküla Ants Palu 79 26.05 Märjamaa alev Reet Rohtla 78 23.05 Märjamaa alev Eino Kuldmaa 78 24.05 Varbola küla Hilja Plamus 78 29.05 Märjamaa alev Vello Burmeister 77 24.05 Kohtru küla Elgi Väljar 77 25.05 Märjamaa alev Laine Tramm 76 27.05 Märjamaa alev Heino Vikat 70 27.05 Märjamaa alev Marje Juhani 70 29.05 Märjamaa alev Harri Liidemaa 65 24.05 Loodna küla Eda Oja 65 25.05 Hiietse küla MÜÜK Märjamaa Nädalaleht Lõhutud küttepuud. Tel 509 2933 Lõhutud küttepuud. 5190 6548 Lõhutud küttepuud. Tel 5354 0422 Müüa sõnnikut. Tel 5190 6548 Müüa 50 cm okaspuu küttehalud Tel 515 9409 Müüa lõhutud küttepuid. Küsi hinda tel 510 5221 Küttepuud konteineris. 5645 0325 Küttepuud hea hinnaga, ahjupuu nädalaga kätte! Küsi hinda! Tel 600 5323,5192 2723 Hakkemeister Müüa kuivad lõhutud küttepuud, 50 cm pikad. Hind 28 ruum. Kohaletoimetamine lisatasu eest. Info tel 5556 1447 Müüa kinnistu 2 ha, elumaja, puur kaev, Märjamaalt 6 km. Tel 58417373 Müüa Kasti külas remonti vajav 4toal krt. H: 5490. 5622 5037 Müüa 2-toaline keskküttega korter Pärna tn, tel 5690 6123 Müüa remonti vajav maja Metsa tn, pargi ääres. Materjal olemas. Tel 5607 5877 Müüa 6kuune saksa lambakoera kutsikas ja eri liiki küülikuid. Ära anda kassid. Tel 5826 2455 TEENUSED Muruniitmisteenus Märjamaal ja ümbruses. 5911 2746 Ohtlike puude langetamine. Tel 5663 2968 Korstnate ehitus-parandustööd. Tel 554 8699 KAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727, hind 1,09 /min, vaata ka: ennustus.ee Kõik ehitustööd! Siseviimistlus ja välistööd, saunad, vannitoad, katused jne. Ka muu, mis ehitusse puutub, küll koos lahenduse leiame. Marko 5399 2362 Lame ja viilkatuste ehitus ja remont. Tel 515 9409 Veo- ja kolimisteenus (luuktõstukiga). Tel 5688 1227 Teostame fassaadi,- katuse-, betooni ja teisi üldehituslikke töid. Tel 5381 9121 OST OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 5045 215, 5145 215, info@est-land.ee ÜÜRILE VÕTTA Soovin üürida 2 3-toal korte rit Märjamaa alevis. Tel 5244 084 TÖÖ Pakun tööd inimestele, kellele meeldib väliüritustel toitu valmistada. Sobib nii naistele kui meestele. Tel 5301 5570 Jaan 25. mai 2016 MAASTIKUEHITUS Sillutiskivide paigaldus Aiad, piirded, väikevormid MAASTIKU HOOLDUS Murupindade niitmine, hooldus ja rajamine Puude, põõsaste lõikus Hekkide hooldus Kalmude kujundamine ja hooldus MINILAADURI TEENUS MINIEKSKAVAATORI TEENUS Usin OÜ Tel 554 7270 www.usin.eu Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga) ja kasvavat metsa (raieõigust) Tel 528 4932 Riho Alavee info@timberston.ee *Käsitöö, kingitused *Õmblus- ja käsitöötarvikud *Kangad *Tellimustööd *Riiete parandus OÜ Mau&Pojad teostab hoonete mõõdistamisi ja geodeetilisi töid. Tel: 5301 9216; e-mail: andres@mau.ee www.mau.ee T-R 10-17, lõuna 12-13 Pärnu mnt 67, II korrus Tel 523 4210 www.lapibutiik.ee * Üldehitus- ja remonditööd * lammutustööd * maalritööd * fassaaditööd * ventilatsioonitööd * teemantpuurimine ja -saagimine Info: (+372)56226716, info@asrex.ee, www.asrex.ee MÄRJAMAA NÄDALALEHT www.marjamaa.ee Trükiarv 925 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842 Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, reet.saar@marjamaa.ee