ARVUTI KASUTAMINE LASTEAIA ÕPPEPROTSESSIS VÕRUMAA LASTEAEDADE NÄITEL

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kristi Jurask ARVUTI KASUTAMINE LASTEAIA ÕPPEPROTSESSIS VÕRUMAA LASTEAEDADE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: MA, Kaire Kollom Tallinn 2013

ANNOTATSIOON Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Osakond: Alushariduse ja täiendusõppe osakond Töö pealkiri: Arvuti kasutamine lasteaia õppeprotsessis Võrumaa lasteaedade näitel Kuu ja aasta: juuni 2013 Lehekülgede arv: 54 Referaat Arvuti on saanud laste igapäevaelu oluliseks osaks. Järjest vähem mängitakse mänguasjadega ja õues olemise aeg on lühenenud. Arvuti ja internet on saamas üheks abivahendiks lasteaedade õppeprotsessis. Laste arendamiseks on loodud spetsiaalseid arvutialaseid õppemänge, programme ja interneti keskkondi. Arvuti kasutamist on vaja suunata, sest arvuti mõju võib olla lapse arengule nii kasulik, kui ka kahjulik. Siin on täiskasvanutel, eelkõige lasteaiaõpetajatel, suunav ja õpetav roll. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada lasteaiaõpetajate arvamus arvuti kasutamise võimalustest lapse arengu ja lasteaia õppeprotsessi toetamisel. Uurimusküsimused: Milline on lasteaiaõpetaja valmisolek arvuti kasutamiseks õppetöös? Millised on lasteaiaõpetajate võimalused kasutada tegevuste läbiviimisel arvutit? Milliseid arvutiprogramme, interneti lehekülgi, arvutimänge kasutavad lasteaiaõpetajad tegevuste läbiviimisel lapse arengu toetamiseks? Kuidas hindavad lasteaiaõpetajad arvuti mõju lapse arengule? Uurimuse meetodiks oli lasteaiaõpetajate anketeerimine. Valimi moodustasid Võrumaa lasteaiaõpetajad. Töö autor tugineb oma töös K. Vinteri, K. Kollomi ja T. Kinki seisukohtadele. Kokku on töös kasutatud 31 kirjandusallikat, neist 5 on võõrkeelsed. Uurimusest selgus, et lasteaiaõpetajatel on olemas võimalused ja teadmised arvuti kasutamiseks õppetöös, kuid huvi arvutialaste koolituste vastu on väike. Arvuti mõju õppetegevuses hindavad nad lapse arengut soodustavaks ja vajalikuks. Mõju lapse füüsilisele arengule hindasid lasteaiaõpetajad negatiivseks ning vaimsele arengule positiivseks. Mõju sotsiaalsele arengule hinnati nii negatiivseks kui ka positiivseks. Lasteaiaõpetajad lõimivad oma tegevustesse arvutit keskmiselt üks kord nädalas. Sagedamini külastatakse erinevaid internetilehekülgi õppetegevuse toetamiseks. Uurimusest selgus, et õppeprogrammidest teavad lasteaiaõpetajad vähe ja üksikud kasutavad neid õppetegevustes. Rohkem kasutavad arvutit ja internetti liitrühma ning sõimerühma õpetajad. Arvuti ja interneti kasutamise võimalus rühmaruumis on olema peaaegu kõigil uurimuses osalenud lasteaiaõpetajatel. Kuid selle õppetöösse rakendamisel võib saada takistuseks riistvara tehniline vanus ja seisukord. Võtmesõnad: arvutiõpetus lasteaias, arvuti, õppeprotsess, infotehnoloogia. Keywords: computer teaching in kindergartens, teaching process, information technology Säilitamise koht: Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari raamatukogu Töö autor: Kristi Jurask allkiri Kaitsmisele lubatud: 22.05.2013 Juhendaja: Kaire Kollom allkiri:

ANNOTATION Tallinn University Pedagogical College Department of Pre-school Education and In-Service Pre-school Teacher Training Title The use of computers in the kindergarten learning process based on the example of Võru country kindergartens. Month and year June 2013 Number of pages 54 Summary Computers have become an important part of the children s everyday life. Increasingly, less time is spent playing with toys and outside in the yard. Computers and the Internet have become one of the tools in the kindergarten learning process. Special computer-based teaching games, programmes and Internet environments have been created to help children development. The use of computers has to be directed, because the impact of computers on a child s development can be both beneficial and damaging. Here, adults, especially kindergarten teachers, have a guiding and teaching role. The goal of the final paper is to ascertain the opinions of kindergarten teachers related to the opportunities for using computers for supporting children s development and the kindergarten teaching process. Research questions: How ready are kindergarten teachers to use computers in their teaching? What opportunities do kindergarten teachers have to carry out activities on the computer? Which computer programs, Internet websites, and computer games do kindergarten teachers use when carrying out activities to support the children s development? How to assess the impact of computers on the development of the children? The research method was to survey the kindergarten teachers. The sample was comprised of kindergarten teachers from Võru County. The author based her paper on the positions of K. Vinter, K. Kollom and T. Kink. In total 31 literary sources were used for the paper, of them five were in a foreign language. The research showed that kindergarten teachers have the opportunities and knowledge to use computers in the teaching, but there is little interest in computer-based schooling. They think that the impact of computers in the teaching process is beneficial and necessary. The teachers assess the impact of computers on the children s physical development to be negative, but positive for their metal development. The impact on social development was assessed to be both negative and positive. The kindergarten teachers integrated computers into their activities once a week on average. The teachers visit various Internet websites more frequently for supporting their teaching activities. From the research, it turned out that kindergarten teachers know little about teaching programs and only a few of them use them in their teaching activities. The teachers of combined groups and nursery groups make greater use is made of computers and the Internet. All the kindergarten teachers that participated in the survey have the possibility to use computers and the Internet in the classrooms. However, the implementation of them in teaching may be hindered by the technical age and condition of the hardware. Keywords: computer teaching in kindergartens, teaching process, information technology Võtmesõnad: arvutiõpetus lasteaias, arvuti, õppeprotsess, infotehnoloogia. Deposited: Library of Tallinn University Pedagogical College Author: Kristi Jurask signature: Accepted:22.05.2013 Mentor: Kaire Kollom signature:

SISUKORD SISSEJUHATUS... 5 1. ARVUTI LAPSE ARENGUT TOETAVA VAHENDINA EELKOOLIEAS. 8 1.1. Arvuti positiivsed mõjurid ja võimalused lapse arengule... 9 1.2. Arvuti negatiivsed mõjurid ja ohud lapse arengule... 12 2. ARVUTI KASUTAMISE VÕIMALUSED LASTEAIA ÕPPEPROTSESSIS.. 15 2.1. Arvuti lasteaiaõpetaja töövahendina... 16 2.2. Arvuti programmide ja interneti kasutamise võimalused õppetöös... 19 3. UURIMUSTÖÖ EESMÄRGID JA METOODIKA... 22 3.1. Uurimustöö eesmärk ja küsimused... 22 3.2. Uurimistöö valim, meetod... 22 4. UURIMISTULEMUSTE ANALÜÜS... 24 4.1. Arvuti kasutamine õppetöös... 24 4.2. Arvuti kasutamise võimalus lasteaia õppetöös... 28 4.3. Arvuti ja interneti kasutamine... 29 4.4. Arvuti mõju lapse arengule... 33 ARUTELU... 37 KOKKUVÕTE... 40 KASUTATUD KIRJANDUS... 42 LISAD... 45 4

SISSEJUHATUS Arvuti on saanud laste üheks igapäevaelu osaks. Järjest vähem mängitakse mänguasjadega ja õues olemise aeg on lühenenud. Arvuti ja internet on saamas üheks abivahendiks lasteaedade õppetöös. Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju võib olla lapse arengule nii kasulik, kui kahjulik. Arvuti kasutamist on vaja suunata ja siinkohal on täiskasvanutel, eelkõige lasteaia õpetajatel, suunav ja õpetav roll. Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on laste tulevik, millega nad peavad edaspidi toime tulema. Küsimus on, kuidas nad seda kasutavad, sest tänaseks päevaks on arvuti arenenud õpikeskkonna lahutamatuks osaks. (Kink, 2008.) Tänased lapsed on esimene põlvkond, kes hakkavad arvutit kasutama väikesest peale. Igapäevane on pilt, kus nelja-viieaastane laps toksib ühe sõrmega arvutiklahve või vaatab pilte. (Vare, 2002.) Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ei ole mitte uus maailm, vaid see on laste tulevik (Kink, 2008). Seda kinnitavad ka uuringufirma Emor andmed. 2002. aastal kasutas internetti iga teine 6-14 aastane laps. 15-74 aastasest elanikkonnast kasutas 39% internetti (EMOR, 2002). 2009. aastal tehtud Emori uuringus selgus, et 6-74 aastastest inimestest kasutab internetti 74% (EMOR, 2010). 2011. aastal läbiviidud uuringust selgus, et leibkondade hulk, kes omab arvutit on tõusnud 69%-ni. 2009. aastaga võrreldes on kasv 4%. Internetiühendust omavaid leibkondi oli 2011. aastal Eestis 67% ja 2009. aastaga võrreldes on kasv olnud 6%. (EMOR, 2011.) Lasteaialapsed peavad kogema uusi teadmisi mitu korda ning erinevate võimalustega, et informatsioon meelde jääks. Infotehnoloogia kasutamine on üheks võimaluseks lastel uute teadmiste kinnistamisel. Mõned õpetajad usuvad, et lasteaias on liiga vara tutvustada lastele infotehnoloogiat. Näiteks J. Healy arvab, et liiga palju aega arvutis võib kahjustada lapse loovust ja motivatsiooni ning usub, et ükski laps ei vaja märkimisväärset aega arvutis olemiseks enne kümmet eluaastat. (Devenport, 2007.) Lapsed kasvavad üles väga erinevas sotsiaalses keskkonnas, mille oluliseks osaks on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Uurijate sõnul tuleks hakata lasteaedade tegevusi ja õppimisvõimalusi uue põlvkonna õppijate jaoks muutma, sest lapsed tunnevad uusi tehnoloogilisi vahendeid paremini kui eelnevad põlvkonnad. 5

Lapse igakülgsele arengule aitab kaasa teadlikkus meedia, sealhulgas arvuti ja interneti, võimalikest mõjudest ja toimetulekust nende võimalustega. (Vinter, 2011c.) Arvuti kasutamine koolieelse lasteasutuse õppeprotsessis on järjest levinum. Algselt kasutati lihtsalt õpetaja töö lihtsustamiseks. Nüüd räägitakse juba spetsiaalsetest lastele suunatud õppeotstarbelistest arvutitest ja arvutiprogrammidest. Tuginedes elementaarsetele informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskustele suudavad pedagoogid kujundada laste arengukeskkonda mitmekesisemaks ja rohkem individuaalseid lahendusi pakkuvaks. (Kink, 2008.) Arvuti on muutunud lapse igapäevaelu osaks nii kodus, kui ka lasteaias. Sellest lähtuvalt on oluline lahendada probleem, et välja selgitada, missugused on arvuti kasutamise võimalused lapse arengu toetamisel ja leida arvuti kasutamise võimalused õppeprotsessi toetamiseks lasteaias. Eelnevast lähtuvalt püstituvad järgmised uurimusküsimused: Milline on lasteaiaõpetaja valmisolek õppetöös arvuti kasutamiseks? Millised on lasteaiaõpetajate võimalused kasutada tegevuste läbiviimisel arvutit? Milliseid arvutiprogramme, interneti lehekülgi ja arvutimänge kasutavad lasteaiaõpetajad tegevuste läbiviimisel lapse arengu toetamiseks? Kuidas hindavad lasteaiaõpetajad arvuti mõju lapse arengule? Uurimusküsimustest püstitub lõputöö eesmärk: selgitada välja lasteaiaõpetajate arvamus arvuti kasutamise võimalustest lapse arengu ja lasteaia õppeprotsessi toetamisel. Eesmärgist tulenevad järgmised ülesanded: Kirjandusele toetudes selgitada välja arvuti kasutamise võimalused lapse arengu ja lasteaia õppeprotsessi toetamisel ning anda ülevaade õppetegevust toetevate internetilehekülgede ja arvutimängude võrgukeskkondadest Selgitada välja lasteaiaõpetajate valmisolek ja võimalused arvuti kasutamiseks õppetöös Anda ülevaade lasteaiaõpetajate arvamustest arvuti mõjust lapse arengule Uurimismeetodiks valiti anketeerimine, mis viidi läbi Võrumaa lasteaedade õpetajate seas. 6

Antud lõputöös on kasutatud erinevate autorite tervikteoseid ja artikleid ning interneti materjale. Töö autor tugineb oma töös K. Vinteri, K. Kollomi ja T. Kinki seisukohtadele. Kokku on töös kasutatud 31 kirjandusallikat, neist 5 on võõrkeelsed. Töö võtmesõnad on: arvutiõpetus lasteaias, arvuti, õppeprotsess, infotehnoloogia. Siinkohal tänab töö autor oma lõputöö juhendajat Kaire Kollomit, tänu kellele käesolev lõputöö võimalikuks sai. Samuti kõiki Võrumaa lasteaiaõpetajaid, kes antud lõputööle kaasa aitasid. 7

1. ARVUTI LAPSE ARENGUT TOETAVA VAHENDINA EELKOOLIEAS Tänapäeva maailm on üha enam seotud info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamisega ning lapsed tutvuvad sellega üha nooremas eas. Elektroonilisest mänguasjast on väike samm arvutini. Täiskasvanute roll on suunata lapsi arvutimaailmas nii, et see tuleks arengule kasuks, mitte kahjuks. Internetti sisenemine toimus veel hiljuti hilises teismeeas. Juba paar aastat on Eestis tavaline, et laps alustab interneti kasutamist vanuses 7-11 aastat. Märgata on selget suundumust, et internetti sisenemise vanus liigub hoopis lasteaeda. Interaktiivsed Skype ja MSN võimaldavad hakkama saada ka lapsel, kes ei ole veel õppinud lugema ega kirjutama. (Velde, 2010.) Arvutiga tutvumine peaks algama sel hetkel, kui lapsel tekib huvi. Soome Joensuu Ülikooli kasvatusteaduste doktor M. Siekkinen on arvamusel, et väikelast võib arvuti taha lubada kolme-nelja-aastaselt. Siis kui ta hakkab piltlikult mõtlema ja end väljendama. Arvuti ei ole tavaline mänguasi, see nõuab teatud eelteadmisi, kogemusi ja harjumusi. Laps peab oskama langetada otsuseid. Samuti tema käed ja silmad peavad tegutsema koordineeritult (viidanud Kink, 2008; Vare, 2002.) K. Vinter (2012) leiab, et arvuti kasutamisega tuleks algust teha alles neljandast eluaastast, sedagi piiratult ja läbimõeldult. Enne seda on arvuti lapse arenguks ebaoluline, sest väiksest saadik kiirelt vahelduvate piltidega ekraaniga silmitsi olevad lapsed on närvilisemad ja kannatavad tihti igavuse all. Teadlased viitavad ekraanide levikuga kaasnevast hüperaktiivsete ning tähelepanuhäiretega lastele. Arvuti taga toimetades ei saa tekkida õiget ettekujutust reaalsest ja füüsilisest maailmast. Kaalukaks argumendiks on ka see, kui maast-madalast vaid arvutiga seotud harjumusi kujundada, on neist tulevikus raske vabaneda. Siit kujunevad omakorda ohud tervisele. Tallinna Lauluväljakul 12. juunil 2009. aastal toimunud ideelaadal Elu koolis koos tiigriga viidi läbi alushariduse boksi külastajate seas küsitlus. Küsitletutest 27% leidis, et sobiv iga arvutimaailmaga tutvumiseks on 3-4 aastaselt ning 33% leidis, et 4-5 aastaselt. Alla 3-aastase lapse arvutikasutust pooldas üksnes 6%, samapalju 7 ja rohkem aastastelt. Küsitletutest 88% arvas, et arvuti kasutamine lasteaias on omal kohal ja pidas seda pigem vajalikuks või väga vajalikuks. 15% vastanutest leidis, et 8

lasteaed võiks võimaldada arvutitegevust just koolieelikutele vanuses 6-7 aastat. (Semidor, 2009.) Erinevaid arvamusi on selles osas veelgi, kuid tegelikult on IKT kasutamine piisavalt individuaalne ja seostub lapse individuaalse, füüsilise ja intellektuaalse arenguga. Lapse seisukohalt on oluline juurdepääs eakohastele IKT vahenditele ja nende oskuslik kasutamine, mis loob eeldused edukaks toimetulekuks järgmises haridusastmes. (Kink, 2008.) Viimasel kümnendil on diskuteeritud selle üle, kas arvuteid kasutavad lapsed muutuvad passiivseks õppijaks, kas arvutid pärsivad laste loovust ja fantaasiat, isoleerivad lapsi kaaslastest, manipuleerivad nendega, jne. Tänu sellele on inimesed jagunenud kahte selgelt polariseeritud leeri skeptikud ja andunud pooldajad. Tõde on aga ilmselt kusagil vahepeal. (ibid., 7.) Arvutid ja internet on saamas lapse igapäevaelu osaks ja lapsed sisenevad arvutimaailma üha nooremalt. Kasvatusteadlased ei soovita alla kolme-nelja aastasi lapsi arvuti taha lubada, sest lapsel puudub veel õige ettekujutus reaalsest ja füüsilisest maailmast. 1.1. Arvuti positiivsed mõjurid ja võimalused lapse arengule Arvutimaailm ja sellega seonduv on kujunenud lapse üheks kasvukeskkonna komponendiks ning laste suhted selle maailmaga liiguvad selges kasvutrendis. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat saab kasutada laste füüsiliste ja psüühiliste protsesside arendamiseks: Laste sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamisel on arvutid ja tarkvara eelkõige suhte arendamise katalüsaator. Läbi omavaheliste vestluste areneb: suuline kõne, mõtete sõnastamise oskus, sõnavara, lapse enesekontseptsioon. Aitab kujundada meeskonnatööks vajalike oskusi läbi koostöös arendatud ideedega, kus abistatakse üksteist tegevustes; Keeleline areng. Lapse suulist ja kirjalikku kõneoskust aitavad kujundada kirjalikud ja helilised tekstid. Kuulamisoskuse arengule aitavad kaasa 9

audiokomponendid erinevates tarkvarades. Sõnavara arenguga saab seostada ka mänguliste tekstide koostamist ja trükkimist; Füüsiline heaolu ja motoorne areng. Valmisolek õpiprotsessiks on otseselt seotud lapse tervisega. Terviseprobleemidega lapsed ei ole fokuseeritud õpitegevusele. Nad ei osale aktiivselt ettevõtmistes ja on kriitilise hoiakuga õppeprotsessi suhtes. Tekstiprotsessorite kasutamise käigus areneb lapsel motoorika ja koordinatsioon; Tunnetustegevused ja teadmiste omandamine. Tehnoloogia pakub lapse arenguks ainulaadseid intellektuaalseid kogemusi ja tegevusi. Arvuti kaudu muutub füüsiline mõttemaailm kujunditerikkaks tegelikkuseks. Arvutit kasutanud lapsed suudavad klassifitseerida asju keerulisemalt ning mõelda loogilisemalt. Selle käigus kujunevad lapses välja enesejuhtimisalased kogemused; Õpioskused ja harjumused. Arvuti abil saab rajada teed õppimise juurde, lapsed õpivad mitmel erineval viisil. Eelsoodumustest ja õpistiilidest arusaamine aitab mõjutada lapse vastutust õpivõimaluste kasutamise juures. Keskendumine ja tähelepanu suunamine probleemile kitsendatud ekraaniaja piires õpetab lapsi kontsentreeruma olulisele. Arvuti võimaldab lapsel valida ise endale sobiliku tee õppimiseks. Tehnoloogia loob laiemad võimalused hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks. (Kink, 2008.) T. Kink on välja toonud valdkonniti arvuti positiivsed mõjud laste vaimsele ja füüsilisele arengule. Üldised arvuti eelised: Tutvustab hariduslikke oskusi; Õpetab ruumilisi ja loogilisi oskusi; Valmistab lapsi ette arvutite kasutamiseks tulevikus; Suurendab eneseväärikust ja enesekindlust; Tõstab probleemi lahendamise oskusi; Stimuleerib keele mõistmist; Parandab perspektiivset mälu ja manuaalset käteosavust (Edwarts, 2009). Mõlemad autorid on leidnud ühiseid positiivseid mõjutegureid lapse arengule. Näiteks: mõju lapse keelelisele arengule, probleemi lahendamise oskusele, mõju motoorikale. 10

Head Start programmi uuringud kinnitasid, et arvuti kasutamine eelkooliealiste laste seas täiustab nende valmisolekut kooli jaoks ja parandab akadeemilisi saavutusi. Head Start programmi uurimusse värvati 122 eelkooliealist last. Esimese katsegrupi lastele anti võimalus töötada arvutiga 15-20 minutit päevas. Nende enda valikul, arengutasemele sobiva ja hariva tarkvaraga. Samal ajal said lapsed teises jälgitavas grupis tavalise Head Start i õppekava. Kõik lapsed tegid uuringu alguses neli standardset testi. Kuus kuud hiljem hinnati nende kooliks valmisolekut, motoorikat, kõiki motoorilisi oskusi ja kognitiivseid saavutusi. Uuringust selgus, et lapsed, kes töötasid arvutiga, sooritasid paremini tegevusi kooliks valmisolekute ja kognitiivsete saavutuste alal kui ilma arvutiteta töötanud lapsed. Lapsed, kes tegid arvutiga tööd nii kodus kui lasteaias, esinesid paremini nendest lastest, kes töötasid arvutiga ainult lasteaias. (Heiting, 2011; Thompson, 2010.) Õpetajate lehe artiklis väidab lasteaiaõpetaja M. Liivas oma magistritööle toetudes, et suurem osa lapsi ei taha hommikust õhtuni arvuti taga olla. Ta toetub Ameerikas läbiviidud katsetele, mis on näidanud, et laste huvi on alguses küll suur, kuid peagi kaob. Ta leiab, et arvuti on probleem, mis reguleerib ennast ise. (viidanud Helme, 2010.) Lapse arengu ja infotehnoloogia vahel on kindlasti seos olemas ja selle mõju ei saa kahtluse alla panna. Oluline on kujundada lapse arenguks keskkond, mis võimaldab tehnoloogial kõige optimaalsemalt toimida. Kõike, mis puudutab infotehnoloogia ja lapse arengu suhteid, veel ei teata. Selge on vaid see, et silma, kõrva ning käe koostööl põhinev arvutikasutus annab reaalsusest kitsa aimduse. (Kink, 2008.) Oskuslik arvuti kasutamine vähendab negatiivseid mõjusid lapsele ning aitab valmistuda eelseisvaks kooliteeks. Oluline on meeles pidada, et alles areneva lapse arvutikasutamist tuleb ajaliselt piirata. (Trei, 2011.) Kasutades eakohaseid arvutitarkvarasid ja programme saab lasteaiaõpetaja luua lapsele soodsa arengukeskkonna, mis soodustab keele arengut, tunnete ja teadmiste omandamist, on abiks sotsiaalses ning emotsinaalses arengus eelkõige suhte arendamise katalüsaatoriks. 11

1.2. Arvuti negatiivsed mõjurid ja ohud lapse arengule Rohkem tähelepanu on pööratud arvuti negatiivsetele mõjudele, nii vaimsele kui ka füüsilisele. Arvuti negatiivseid mõjutusi aitab vähendada teadmine võimalikest ohtudest lapsele, siinkohal on suur roll täiskasvanul. Arvuti võimalikud ohud: Luu- ja lihaskonna kahjustused. Pikad tunnid klaviatuuriga ja samade käeliigutuste kordamine võib koormata laste käsi, randmeid, käsivarsi ja kaela. See omakorda võib kahjustada nende lihaste, luude, kõõluste ja närvide arenemist; Nägemisprobleemid. Sagedane arvuti kasutamine võib silmi väsitada ja ärritada, pannes lisapingeid laste silmadele ja visuaalsele nägemisele; Vähene füüsiline tegevus; Sotsiaalne isoleeritus. Arvutid võivad häirida laste ja täiskasvanute ühist ajakasutust; Muud pikaajalised ohud. Arvutite ülekasutamine lapseeas võib põhjustada ka vähest loovust, kärpida kujutlusvõimet, enesedistsipliini ja motivatsiooni, emotsionaalset eraldumist ühiskonnast, vaesunud keele ja kirjaoskust, vähest kontsentreerumist, tähelepanu puudust ja kokkupuudet online-vägivallaga, pornograafia ning teiste sobimatute materjalidega (Zamani, 2009.) Zamani arvuti võimalike ohtude loetelus on välja toodud negatiivse mõjuna ka eelmises punktis nimetatud positiivsed mõjud. Samasuguseid ohte on oma artiklis välja toonud K. Vinter (2010a). Arvuti kaudu avanevad lastel kergemalt ebasündsad või soovimatud kokkupuuted võõrastega. Edasi võib tekkida küberkiusamine ning suhtluse vähenemine pereliikmete ja eakaaslastega. Pikemalt selgitab K. Vinter (2011a) oma doktoritöö osauurimuse põhjal artiklis: Meedia ohud, hirmud ja teisi negatiivseid mõjusid. 2010. aasta sügisel läbi viidud kvalitatiivses uurimuses 5-7 aastaste lasteaialastega, keskenduti sellele, mida lapsed meedias vaatavad ja millised on nende meedialemmikud. Uuringust selgus, et lapsel on üsna keeruline teha vahet tõelisel ning fantaasiamaailmal tal puudub võrdlusmoment isikliku eluga. Just see teebki lapsed meedia sisu suhtes vastuvõtlikuks ning siin ongi vaja täiskasvanu tuge ja juhendamist. Laste meedialemmikud vajavad täiskasvanute tähelepanu ja 12

selgitusi. Tuleb aidata mõtestada lemmiktegelaste käitumist, siduda seda reaalse maailmaga ning sotsiaalselt sobiva käitumisega. (Vinter, 2011a.) Üha rohkem kasutatakse internetis lastele suunatud reklaame, mille hulgas on ka toidureklaamid. Tegevusele keskendunud lapsele mõjub reklaam kergemini. Seepärast nähakse osalist süüd ülekaaluliste laste arvu kasvutendentsil internetis üleval olevatel toidureklaamidel. Internetireklaamide positiivse ja negatiivse mõju hindamisel lastele teeb keeruliseks interneti kiire areng, vähene kontroll, informatsiooni küllus, uued ideed ja reklaamid. (Trei, 2011.) H. Aaremäe (2009) kirjutab oma artiklis reklaamist küllastunud lapsepõlvest, arvutis leiduva reklaami mõjust ja internetis peituvatest ohtudest. Ta toob välja laste ärakasutamise turule toojate poolt, kes uurivad laste huve, õhutades neid osalema online-võistlustes, jututubades pressides neist välja isiklikku informatsiooni ning eelistusi, et töötada välja paremini kohandatud ja personaalsemaid turundusstrateegiaid. Samuti märgib autor arvutimängude mõju eelkooliealisele lapsele, tuues näiteid oma kogemustest lasteaiaõpetajana. Ta on märganud arvutiga agressiivseid mänge mängivate laste igapäevastes mängudes kaaslaste suhtes agressiivsust. H. Aaremäe toob näiteid Soomes toimunud koolitulistamistest, kus tulistamised läbiviinud noored olevat uudistesaate andmel armastanud mängida veriseid arvutimänge. Autor leiab, et arvutimänge pikemat aega mängiv neljaaastane laps ei ole kontaktne on kuri ja lööb, kui paluda tal mäng lõpetada. Seda isegi ohutute mängude puhul nagu Jänku-Jussi omad. Põhjenduseks toob autor, et lapse närvisüsteemile on kurnav pikaajaline arvutimängude mängimine. Kinnituseks toob H. Aaremäe Oxfordi ülikooli teadlaste uuringu, kus uuriti 430 - kolmanda, neljanda ja viienda klassi õpilase käitumist. Uuringust selgus, et need lapsed, kes mängisid aktiivselt arvutimänge, sattusid tõenäolisemalt tülidesse ja kaklustesse kaasõpilaste ning pedagoogidega. Samuti näitas uuring, et need lapsed olid oma kõnes argessiivsemad ning vähem abivalmid oma kaaslaste suhtes. Tallinna Pedagoogilise Seminari alushariduse ja täiendusõppe osakonna algatusel ellukutsutud uurimusprojektis Meediakasvatus Eesti alushariduse institutsioonides (MEVA) vaadeldi võimalikke meediakasvatuse ja meedia mõjusid lastele. Uurimus viidi läbi Eesti lasteaiaõpetajate ja lastevanemate hulgas. MEVA uurimusest selgus lasteaiaõpetajate arvamus ja soovitused arvuti mõjust. Näiteks: negatiivne mõju laste füüsisele, vähesed sotsiaalsed oskused, eakohase teema kättesaadavuse raskused ja 13

ebasoovitud sõnavara õppimine. Õpetajad leiavad, et meedia mõju konkreetsele lapsele sõltub keskkonnast. Laste arvutikasutust kodus mõjutab teiste pereliikmete eeskuju. Uuringus eristus lapsevanemate puhul viis alakategooriat: isiklik eeskuju, suhtumine lapse arvutikasutusoskusesse, lapsega mittearvestamine ning arendustegevuse pakkumine arvutikasutusena, abitus reeglite kehtestamisel ning teadlikul suunamisel ja juhendamisel. Uurimusest selgus, et laste arvutikasutamise harjumusi ja huvi arvuti vastu mõjutavad eakaaslaste kogemused arvutiga. Näiteks liidrirollis oleva rühmakaaslase eeskuju. Õpetajad leiavad veel, et kodu ja lapsevanemad on meediakasvatajatena autoriteetsemad ning õpetajad tunnevad vanemate nõustamisvajadust, milleks on aga ebapiisavad teadmised selles valdkonnas. Veel leiti, et arvuti roll kodus on olla lapsehoidja ja arvuti kasutamise võimalus kui tasu ning tunnustus lapsele. (Vinter, 2011c.) Arvutil on nii positiivsed, kui ka negatiivsed mõjud. Üks on kindel, et neutraalseks ei jäta arvutimaailm kedagi. Mõju lapsele sõltub täiskasvanutest, nende teadmistest, oskustest ning tahtest. Teades arvutiga seotud mõjusid lapsele oskab õpetaja suunata ja juhendada last ning vähendada negatiivseid mõjusid. 14

2. ARVUTI KASUTAMISE VÕIMALUSED LASTEAIA ÕPPEPROTSESSIS Arvuti lõimimisel õppetööga on erinevad võimalused. Lasteaiaõpetaja saab ise kujundada arvutist virtuaalse õpikeskkonna toetudes enda teadmistele ja oskustele. Õpetaja tegevust toetavad erinevad arvutikeskkonnad. Arvutikasutamise harjumused kujunevad lapsel välja juba varases kasvueas. Suurt rolli omab selle kujundamisel täiskasvanute, nii lapsevanemate kui ka lasteaiaõpetajate tegevus. Arvuti kasutamisel õppetöös on pedagoogide seas tõsiseid kahtlejaid, kuid ka tulihingelisi pooldajaid. (Kink, 2008.) Euroopa üheksa riigi partnerlusprojekti Day Care Training (DCT) raames Eestis läbiviidud uuringust selgusid meie lasteaiaõpetajate hinnangud täienduskoolituse kvaliteedile. Uuuringu põhjal võib väita, et kõige vähem huvi pakkuvate koolituste seas olid ka koolitused laste meediateadlikkuse tõstmiseks. (Kollom, 2010.) Teades, et lapsed alustavad meedia kasutamist väga varakult ja kodune suunamine on tavaliselt tagasihoidlik, ei tohiks lasteaiast kujuneda nn meediavaba oaas. Tihti välistatakse lasteaiaõpetajate poolt arvutid ja televisioon, tuues põhjenduseks laste liigset arvutikasutamist kodus. (Vinter, 2010a.) Õpikeskkonna roll mängib olulist osa õppimisel ja õpetamisel. See peab looma võimalused õppimiseks, eneseväljendamiseks ning toetama õppija arengut. Varem väideti, et õpikeskkonna peamiseks kujundajaks ja vastutajaks on õpetaja. Nüüd on õpikeskkonna loomisesse kaasatud ka õppijaid lapsi. Nii saab luua õppijakeskset ning õppija huve arvestavat keskkonda, et viia läbi huvipakkuvaid tegevusi käepäraste vahenditega. Õpilaste kaasamine õpikeskkonna kujundamisse ei vähenda pedagoogi panust õpikeskkonna loomisel, vaid pigem võib lapse õpikeskkond siduda õpetaja keskkonna elementidega. (Väljataga jt, 2009.) Seoses infotehnoloogia arenguga saame rääkida mitmest erinevast õpikeskkonnast: füüsilisest - reaalses elus funktsioneerivast õpikeskkonnast (nt rühmaruum, saal), virtuaalsest õpikeskkonnast (nt arvutiprogrammid) ja hübriidsest ehk laiendatud õpikeskkonnast, kus põimitakse tegelikku ja virtuaalset reaalsust. Olenemata keskkonna omapärast on õpikeskkonna peamine ülesanne motiveerida õppijat, luua õpitegevuseks ning loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi, toetada seatud eesmärkide 15

realiseerimist. Edukaks õppimiseks on oluline õppijate ja õpikeskkonna tajumise võimalikult suur ühtivus. E-õppe ja õpetamise teostamiseks on loodud spetsiaalsed veebirakendused, mis võimaldavad läbi viia erinevaid õppetegevusi. Eesti ülikoolides ning koolides hakati õpiharidussüsteeme kasutama e-õppes kümmekond aastat tagasi. (Väljataga jt, 2009.) Infotehnoloogia roll koolieelses lasteasutuses pidevalt kasvab. Algselt oligi arvuti ülesandeks õpetaja töö kergendamine (teksti- ja andmetöötlus, mõned graafikaprogrammid, infootsingumootorid), tänaseks on olemas spetsiaalselt lastele suunatud õppeotstarbelised arvutid ja programmid. Nende kasutamist pärsib vähene ja vananenud riistvara lasteaedades. (Kink, 2008.) Arvuti ja internet on toeks lasteaiaõpetajale õpikeskkonna laiendamisel. Tihti osutuvad komistuskiviks õpetajate kogemused ja ebapiisavad teadmised arvutist kui virtuaalsest õpikeskkonnast. 2.1. Arvuti lasteaiaõpetaja töövahendina Üha kiiremini arenev arvutimaailm on saanud lasteaia igapäevatöö osaks. Arvutil on erinevaid võimalusi õppetöö rikastamiseks ja täiendamiseks, alates andmete töötlusest ja lõpetades erinevate mängudega, mis toetavad näiteks lugema-kirjutama õpetamist. Õpetamistraditsioonid on head ning vajalikud, kuid ei saa olla universaalsed ega ajas muutumatud. Riiklikud õppekavad ja strateegiad nõuavad IKT osatähtsuse suurendamist. See tähendab, et raamatute kõrval tuleb õpetamismeediumis ja õpikeskkonnas senisest enam näha ka tehnoloogilisi vahendeid. Eestis on mitmeid õpetajate IKT kasutamist toetavaid programme: Tiigrihüppe sihtasutus, e-õppe arenduskeskus jt. Tiigrihüppe sihtasutuse 2010. aasta kokkuvõttest selgub, et lasteaiaõpetajad on tiigrihüppe koolitustel osalenud ligemale kuus korda vähem, kui teised õpetajad. E-õppe arenduskeskuse andmetel paikneb suurem osa lasteaiaõpetajaid IT valdamise madalamatel astmetel. Eestis ja ka mujal maailmas on märgatud, et IKTvahendid on eelkooliasutustes täiendus olemasolevatele õppevahenditele, kuid kahjuks sageli ei jõua kasutusse õppetegevuses. Põhjuseks on tehnilise varustuse vähesus ja õpetajate IKT vähene kasutamisoskus. (Vinter, 2011b.) 16

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamisel on oluline õpetajate teadmised ja oskused. Selleks peavad alushariduse pedagoogi ettevalmistusega kõrgkoolis olema lõimitud elementaarsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused. (Kink, 2008.) Lasteaiaõpetajate eriala õppekavad on põhiainetega ülekoormatud ja ei võimalda põhjalikke IKT-teadmisi omandada. Ei ole mõistlik püüda kõikidest lasteaiaõpetajatest koolitada IKT-spetsialisti, kuid võimaliku lahendusena pakub K. Vinter (2011b) välja lasteaeda haridustehnoloogi. Haridustehnoloogi pädevusse kuuluks lasteaiatöö spetsiifika tundmine, samuti tagaks lasteaiaõpetajatele kiire ja adekvaatse teabe arvuti ning interneti kasutamise ja rakendamise kohta õppetöös. Lisaks aitaks vajadusel temaatilisi projekte koordineerida ja läbi viia. Konkreetsed ülesanded sõltuksid lasteaia soovidest ja võimalustest ning tema tööaeg ei peaks olema viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas. IKT rakendamisel on olulised õpetajate teadmised ja oskused: Tekstitöötlustarkvara ja tabelarvutus; Interaktiivsete esitlusprogrammide koostamine; Interneti ja elektronposti kasutamine; Pildi- ja kujundusprogrammide kasutamine; Arvutiga seotud tehniliste lahenduste (multimeediaprojektor, skänner, veebikaamera, puutetundlik tahvel, printer jt) kasutamise oskused; Audio-visuaalsete materjalide esitlustehnika kasutamine. (Kink, 2008.) Toetudes nimetatud oskustele, kujundavad õpetajad lapse arengukeskkonna mitmekesisemaks, mis võimaldab pedagoogidel rohkem individuaalseid lahendusi leida. Arvestada tuleb ITK valdkonna kiire arenguga. Õpetaja peab ise olema õppija rollis ja oma oskusi edasi arendama. Tehnoloogia on vahend, mis aitab kaasa õppe- ja kasvatustegevuste eesmärkide saavutamisele läbi erinevate arvutiprogrammide. Mitmetes erinevates riikides läbiviidud uuringud kinnitavad, et IKT valdkonna sidumisel õppetegevusega on eesmärk reaalne ja tulemuslik. IKT vahendite kasutamine nõuab pedagoogilt teiselaadsete õppemeetodite kasutamist, sest õppeprotsessis osaleb kolm osapoolt: õpetaja, laps ja arvuti või muu IKT valdkonna vahend. Näiteks konstruktivistlikud õpimudelid, mis loovad uudseid lahendusi töömeetoditesse ja võimaldavad pedagoogil läheneda loomingulisemalt õppeja kasvatustegevuse ülesannete saavutamisel. (ibid.,17.) 17

Arvuti aitab õpetajal riiklikus õppekavas väljatoodud enesekohaste oskustega seotud eesmärke saavutada. Peamised eesmärgid on: Laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja elule; Laps õpib tundma oma meediakasvatuse vajadusi; Laps õpib austama teiste inimeste arvamust ja tõlgendusi; Laps õpib väljendama oma arvamust ja mõtteid; Laps õpib teistega koos töötama ja tegutsema. (Vinter,2010a.) Meediakasvatuse, mille üks osa on arvuti ja internet, eesmärk ja siht pikas perspektiivis on meediapädevus. Lasteaed saab meediakasvatuse kaudu suunata last eesmärgile lähemale. Lasteaia ülesandeks on arendada lapse ea- ja võimetekohaseid meediakasutamise oskusi, et meediat ohutult nautida ja ka ise luua. Soome kogemusele toetudes on soovitav meediakasvatust läbi viia eelkoolieelses lasteasutuses valdkonnas mina ja keskkond. (Vinter, 2010b.) Meedia, sealhulgas arvuti, pakub häid võimalusi valdkondade lõimimiseks. Keel ja kõne annab arvutis hea võimaluse tähtede õppimiseks ja kirjutamise harjutamiseks. K. Vinter (2010b) pakub välja mõned võimalused tegevuste lõimimiseks: arvutis sõnade ja lausete kirjutamine; trükitud sõna abil otsingumootorist pildi leidmine; tekstide võrdlemine ja sõnade otsimine. Matemaatika tegevuse sidumisel arvutiga saab erinevates arvutimängudes rühmitada, loendada, järjestada pilte ja võrrelda esemeid. Tegevusse saab siduda ka aja mõiste. Mina ja keskkonda saab samuti väga edukalt lõimida arvuti ja internetiga. Vaadeldes pilte, kuulates hääli, kinnistades õppekäiku tegevuses tehtud piltidega. Õpetaja peab teadma, kuidas infotehnoloogiaseade või -programm kõiki õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke aitab saavutada. Neis peituvad rikkalikud võimalused aktiivseks kaasamiseks õppeprotsessi (Vinter & Kollom, 2012). Traditsiooniline õpetamine ei kao eelkooliasutusest, sest laps peab lisaks nägemisele ka kompima, haistma ja maitsma. (Vinter, 2011b.) Arvuti on abivahend lasteaias õppetöö täiendamiseks ja kinnistamiseks, kuid ka vahend erinevate valdkondade lõimimiseks ja tegevuse vastu huvi äratamiseks. 18

2.2. Arvuti programmide ja interneti kasutamise võimalused õppetöös Arvuti on mitmekülgne abivahend lasteaia õppetöös: aitab ilmestada tegevusi pildimaterjaliga ja helide kuulamisega; omandatud teadmiste kinnistamiset; lihtsustab tegevusteks infot ning ideede otsimist. Arvuti on õpetajale abiks lastevanematega, lasteaia meeskonnaga ja teiste kolleegidega suhtlemisel. Õpitarkvara peaks eristama kahte oma olemuselt erinevate võimaluste pakette: tarkvara ning valmispakette ja -programme. Tarkvara võimaldab õpetajal loominguliselt luua lastele uusi õppevahendeid ja kasutada teiste poolt tehtut. Siia kuuluvad näiteks: Tekstitöötluse ja tabelarvutuse programmid (MSWord, MSExel); Vahendid õppematerjalide valmistamiseks (Hot Potatoes, Kidspiration, Inspiration); Presentatsioonide tegemise võimalused (MS PowerPoint); Joonistus-, graafika- ja pilditöötlusprogrammid (PaintBrush, Paintnet, kid Pix Studio Deluxe, SmartDraw); Interneti erinevad otsingumootorid (Google, Neti, Yahoo, IE); Audio-visuaalsete toodete esitamise programmid (erinevad mahamängijad, nt BS Player, Windows Media Player); Mitmesugused simulatsiooni- ja seiklusmängud (võimaldavad lastel rolliliste tegevuste ja kujundatud situatsioonide põhjal vastu võtta otsuseid, lahendada probleeme). (Kink, 2008.) Tarkvarapakett eeldab olulisemalt paremat programmide ning nende võimaluste valdamisoskust, kui teine valmistoodete kasutamise pakett. Lihtne viis infotehnoloogia kasutamiseks lasteaia õppeprotsessis on PowerPoint, kuhu on võimalik lisada pilte, sõnu, helisid ja liikumist. Jutustamist- ja eneseväljendusoskust saab arendada PowerPointis loodud pildiseeriaga. Arvutiprogrammid võimaldavad koos lastega luua pildiseeriaid, lisada sõnu ja lauseid. (Nugin, 2013.) Valmispaketid ja -programmid võimaldavad täielikult või osaliselt, väheste muutustega, õpetajal toetada laste õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamist eelkoolieas. Selles vallas 19

on loodud maailma erinevates piirkondades palju võrgukeskkondi ja katalooge, millest võib leida erinevaid valmiskujul töömaterjale. (Kink, 2008.) T. Kink (2008) toob välja interneti aadressi www.curriculumonline.gov.uk, kus on loetletud eraldi alushariduse õppekavaga seonduvad vahendid. Näiteks: www.lego.com. Õhtulehes ilmunud artiklis tutvustab Henrik lastele leheküljel olevaid mänge. Ta rõhutab mängude süstematiseeritust ja selgitab, et igal sarjal on oma mängude ja toodete keskkond. Arvutihuviline soovitab kolmeaastastele sõpradele Duplo kataloogis olevaid vahvaid mänge (Henrik...2008). Eestikeelsed võrgukeskkonnad on oma mahult väiksemad ja vähem võimalusi pakkuvad. Siiski on võimalik leida erinevaid arendavaid mänge ja õppe- ning kasvatustegevuse materjale erinevas vanuses eelkooliealistele lastele. (ibid., 20.) Lastele mõeldud interneti lehekülgi on palju. Neid uurides ja katsetades on võimalik leida lisa igapäevategevustele lasteaias. Peaaegu igal televisioonis jooksval animafilmil on oma kodulehekülg koos mängude ja värvimisvõimalusega. Alates Eesti oma Lottest ning lõpetades pritsimees Samueli, Tweeni põngerjate ja Teletubbie sidega. Erinevate loodushelidega saab õpetaja rikastada mina ja keskkonna tegevust, laadides alla helifaile leheküljelt http://www.loodusheli.ee/. Veebikaamera abil on võimalik jälgida erievate lindude ja loomade tegevust. YouTube ist leiab erinevaid videosid ja uusi teadusinfo filmiklippe. Näiteks on võimalik lastele tutvustada sügavas ookeanimaailmas olevat elu (Nugin, 2013). Lapsed saavad koos õpetajaga teha lihtsamaid filme ja animatsioone. Nende tegemiseks saab programmi alla laadida. Animatsioonide tegemine on hea võimalus arendada rühmatööks vajalikku koostööoskust. Lisaks on see pedagoogilises töös efektiivne õpetamisviis, mille kaudu saab kujundada meediateadlikkust ja arendada teiste õppekava valdkondade teadmisi ja oskusi. (Vinter & Kollom, 2012.) Internetist on võimalik õpetajal alla laadida erinevaid töölehti, pilte värvimiseks ja vahvaid ülesandeid tegevuste rikastamiseks http://www.edupics.com/. Abiks internetis ohutuks toimetamiseks on lehekülg: http://www.microsoft.com/eesti/haridus/veebivend/koomiksid/est/html/oppilaille.htm. Sellel leheküljel leiduv tugimaterjal on mõeldud eelkõige noortele, nende õpetajatele, vanematele ja hooldajatele. 20

Targalt internetis käitumist õpetavad lastele netilambad aadressil www.sheeplive.eu. Euroopas mitmeid auhindu võitnud animasarjas käsitletakse tõsiseid teemasid (nt küberkiusamine, seksuaalne ahistamine, rassism, diskrimineerimine) lastele arusaadavalt ja humoorikalt. Lambad ja teised tegelased annavad nõu, mida internetis avaldada ja mida enda teada jätta. (Netilambad, 2012.) Palju on arvutimänge, mis soodustavad lugema ja kirjutama õppimist. Leidub ka mänge, mis on abiks matemaatika tegevustes. Näiteks Sebran, mis on internetist täiesti tasuta allalaetav. Lugema ja kirjutama õpetamisel on lasteaiaõpetajatele ning lastevanematele abiks ka Virbits (Vahenurm, 2011). See programm sobib eelkooliealistele lastele, rikastades aabitsat mänguliste harjutuste ja interaktiivsete ülesannetega. Virbitsa abil saab tutvuda kujundi-, värvi-, loendamis- ja rühmitamisharjutustega, hääliku- ja täheharjutustega. Lisaks saab arendada tähelepanu, kuulamis- ja keskendumisoskust, õiget hääldust, sõnavara ja loogikat. Raamatusarjal Minu esimesed avastused looduses on kaasas interaktiivne arvutimäng. Selle õppeprogrammiga on lasteaiaõpetajal võimalus ilmestada mina ja keskkonna tegevusi. Õpetajad võivad CD-ROMi kasutada töös ühe või mitme rühmaga, sõltumata sellest kas rühmad on ühel tasemel. Nimetatud töövahend sobib suurepäraselt kasutamiseks täiendava õppematerjalina ja/või üleminekul lasteaiast kooli. Kui õpilane on hiire kasutamise selgeks saanud, võib ta CDROMiga iseseisvalt töötada, korraldades oma õpet ise. Ta võib edasi liikuda endale sobivas rütmis, kuulata mitu korda sõnumit, millest ta päris hästi aru ei saanud, jne. (Minu esimesed avastused looduses, 2006.) Ilmunud on 4-8 aastastele lastele uus töövihik: Mängi ja õpi internetis. Autorid soovitavad vanematel ja pedagoogidel kasutada töölehti arutelu algatamiseks infotehnoloogia kasutamise teemadel. (Pere, 2012.) Arvuti ja internet pakuvad palju võimalusi õpetajatele laste igapäevategevuste ilmestamiseks ja kinnistamiseks lisa 1 on välja toodud eestikeelsed veebileheküljed. Ainult oskuslik suunamine ja juhendamine toetab lapse arengut ja aitab kooliks ettevalmistuda. 21

3. UURIMUSTÖÖ EESMÄRGID JA METOODIKA Töös püüti välja selgitada lasteaiaõpetajate valmisolek ja võimalused arvuti kasutamiseks lasteaia õppeprotsessis. Samuti soovis autor välja selgitada, milliseid arvutiprogramme ja -mänge, interneti keskkondi kasutavad lasteaiaõpetajad lasteaias õppetegevuste läbiviimisel ning kuidas nad hindavad arvuti mõju lapse vaimsele, füüsilisele ning sotsiaalsele arengule. 3.1. Uurimustöö eesmärk ja küsimused Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada lasteaiaõpetajate arvamused arvuti kasutamise võimalustest lapse arengu ja lasteaia õppeprotsessi toetamisel. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püsitatud uurimisküsimused: Milline on lasteaiaõpetaja valmisolek arvuti kasutamiseks õppetöös? Millised on lasteaiaõpetajate võimalused arvuti kasutamiseks tegevuste läbiviimisel? Milliseid arvutiprogramme, interneti lehekülgi ja arvutimänge kasutavad lasteaiaõpetajad tegevuste läbiviimisel lapse arengu toetamiseks? Kuidas hindavad lasteaiaõpetajad arvuti mõju lapse arengule? 3.2. Uurimistöö valim, meetod Uurimistöös kasutati sihipärast valimit, mille moodustasid Võrumaa lasteaedade õpetajad, olenemata rühmas olevate laste vanusest. Uurimisandmete saamiseks koostati ankeetküsitlus, mis võimaldas kaasata uuringusse suurema hulga vastajaid, võrreldes kvalitatiivse uuringuga. Uurimuseandmete kogumise meetod lihtsustas üldistuste tegemist, lisaks saadud andmete seostamist haridustaseme, vanuse ja oskustega arvuti ning interneti valdkonnas. Ankeedi empaatiline piiratus vastaja suhtes vähendas võimalust põhjendada oma valikuid ning kirjutada vabale reale 22

respondendile sobivaid vastuseid. Ankeedi koostamisel toetus autor eelnevale teoreetilisele osale ja töö uurimisküsimustele (lisa 2). Anketeerimine toimus ajavahemikus veebruar-märts 2013. Uuring viidi läbi internetis, ankeete laekus 78. Ankeet koosnes 24 küsimusest, mis olid esitatud nii poolstruktueeritud kui ka vabade vastuste kujul. Ankeedi töökindluse väljaselgitamiseks viidi läbi pilootuuring, et kontrollida küsimustikku uuringu eel ja vähendada probleeme ning vigu reaalsel andmekogumisel. Uurimiseandmete analüüsimiseks kasutati kvantitatiivset andmeanalüüsi, kus selgitati välja lasteaia õpetajate arvamus ja võimalused arvuti kasutamise kohta õppeprotsessis. 23

4. UURIMISTULEMUSTE ANALÜÜS Koolieelsetes lasteasutustes on lasteaiaõpetajatel järjest rohkem võimalusi oma igapäevatöös kasutada arvutit ja internetti. Infotehnoloogia on muutunud üheks lasteaiaõpetaja töö osaks, mis aitab õppetegevusi rikastada. Uuringus osales 78 Võrumaa lasteaiaõpetajat. Ühe kolmandiku moodustasid 31-40 aastased lasteaiaõpetajad, teine kolmandik olid keskmise vanusega (41-50) küsitletud (joonis 1). 3% 15% 15% kuni 30 a 31-40 a 41-50 36% 31% 51-60 üle 61 a Joonis 1. Valimi ealine jagunemine Uuringus osalenud lasteaiaõpetajatest ligi kolmandik olid lasteaias töötanud kuni 5 aastat. 35% respondentidest olid töötanud 5-15 aastat ja ülejäänud üle 16 aasta. Erialast kõrgharidust omasid üle poolte küsitletutest ja pedagoogiline kesk-eri haridust oli 23% uuritavatest lasteaiaõpetajatest. 4.1. Arvuti kasutamine õppetöös Õpetamismeetodid ei saa olla universaalsed ja ajas muutumatud. Sellepärast nõuavad riiklikud arengukavad ja strateegiad IKT osatähtsuse suurendamist õppeprotsessis (Vinter, 2011b). Autor huvitus oma töös lasteaiaõpetajate valmisolekust arvuti kasutamiseks õppetöös. 24

Uurimusest selgus, et tegevuste läbiviimisel kasutavad lasteaiaõpetajad üha rohkem arvutit ja internetti (joonis 2). Arvuti ja interneti kasutamist tegevustes peab oluliseks veerand lasteaiaõpetajatest. Viiendik valimist ei pea oluliseks ja üle poolte küsitletutest pidasid arvuti ja interneti kasutamist tähtsaks mõnikord. 3% vastanutest leidis, et arvuti ja interneti kasutamise vajalikkus oleneb eesmärkidest. 3% 25% jah 53% 19% ei mõnikord muu Joonis 2. Arvuti ja interneti olulisus tegevuste läbiviimisel Arvutil abil on võimalik õppetööd rikastada ja täiendada ning arvuti ja interneti kasutamist tegevustes peavad oluliseks enamus uuringus osalenud lasteaiaõpetajatest. Uurimusest selgus, et enim peavad arvuti kasutamist õppetöös oluliseks nooremad, kuni 40 aastased lasteaiaõpetajad ja erialast kõrgharidust omavad respondendid. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisel on olulised arvutialased teadmised ja oskused. Kõigil uurimuses osalenud lasteaiaõpetajatel olid olemas esmased teadmised ja kogemused arvuti ning interneti kasutamisest (joonis 3). 12% 10% 5 -väga hea 4 -hea 41% 37% 3 -keskmine 2 -nõrk Joonis 3. Teadmiste ja ettevalmistuse hinnang 25

Oma teadmisi ja ettevalmistust hindas 2/5 küsitletutest keskmiseks, üle kolmandiku vastanutest pidasid oma teadmisi heaks. Väga headeks hindas oma ettevalmistust kümnendik valimist, kuid 12% uurimuses osalenutest hindasid oma teadmisi nõrgaks. Oma teadmisi keskmisest kõrgemaks (4-5) olid hinnanutest 61% erialase kõrgharidusega lasteaiaõpetajad ja viiendik pedagoogilise kesk-eri haridusega küsitletutest. Saadud tulemuste põhjal võib järeldada, et lasteaiaõpetajate ettevalmistus arvuti kasutamiseks oma töös on olemas 4/5 ja paremini on ettevalmistatud kõrgharidusega küsitletud. Riiklikud õppekavad ja strateegiad pööravad suuremat tähelepanu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, seetõttu tuleks traditsiooniliste õpetamismeetodite kõrval rõhku panna ka tehnoloogilistele vahenditele. Eestis on loodud mitmeid õpetajatele suunatud IKT alaseid koolitusi (Vinter, 2011b). Sellest lähtuvalt huvitus autor, kas ja milliseid koolitusi on lasteiaõpetajad läbinud. Arvutialastel koolitustel ei ole osalenud 44% uuritavatest. Arvutialased teadmised on nad omandanud iseõppimise teel. Kuuendik valimist sai ettevalmistuse arvuti ja interneti kasutamiseks ülikoolist kohustusliku õppeainena. Viimastel aastatel on erinevaid koolitusi läbinud ligi 2/5 uurimuses osalenud lasteaiaõpetajatest. Loetelus toodi välja enim Tiigrihüpe Sihtasutuse läbiviidavad koolitused. Näiteks: Infotehnoloogia ja loovus lasteaias, Arvuti kasutamine algajale. Veel nimetati koolitusi: Aken maailma algõpetus, Algteadmised arvutist, Arvutikasutaja osaoskused (Eesti Infotehnoloogia Selts). 2/5 erialast kõrgharidust omavatest küsitletutest ei ole osalenud eraldi arvutialastel koolitustel, pedagoogilise kesk-eri haridusega 23% küsitletutest. Koolitustel ei ole osalenud 43% 31-40 aastastest lasteaiaõpetajatest ja 26% 41-50 aastastest küsitletutest. Võib väita, et üle poolte küsitletud lasteaiaõpetajatest on osalenud arvutialasetel koolitusel ja omavad ettevalmistust arvuti lõimimiseks õppeprotsessi. Uurimuses püüti väljaselgitada takistused, mis mõjutavad lasteaiaõpetaja valmisolekut arvuti kasutamiseks õppeprotsessis (tabel 1). Arvuti ja interneti kasutamise takistusena toovad lasteaiaõpetajad enim välja: vähest arvutikasutamise oskust; arvutite vähesust rühmas; internetiühenduse puudumist rühmaruumis; lastele mõelud õppeprogrammide 26

vähesust ja lapsevanemate vastuseisu. Lisaks eelnevale viiele põhjusele on lisa 3 välja toodud takistused arvuti ja interneti kasutamise kohta. Tabel 1. Viis olulisemat arvuti ja interneti kasutamise takistust õppetöös Arvuti ja interneti kasutamise takistused õppetöös Vastanud Vähene arvutikasutamise oskus 28 Lastele mõeldud õppeprogrammide vähesus 23 Lapsevanemate vastuseis 22 Arvuti puudumine rühmas 21 Internetiühenduse puudumine rühmas 19 Uurimusest selgus, et enim takistavad valmisolekut arvuti lõimimisel õppetöösse tehnilised põhjused: arvuti puudumine rühmatoas, arvutite vähesus lasteaias, internetiühenduse puudumine rühmatoas. Sellest võib järeldada, et arvuti kasutamise valmisolekut mõjutab arvuti ja interneti puudumine rühmatoas. Peaaegu pooled respondentidest leidsid, et arvuti ja interneti kasutamine lasteaias on vajalik (joonis 4). 5% vajalik 46% 49% pigem vajalik pigem ei ole vajalik Joonis 4. Arvuti kasutamise vajalikkus. 46% uuringus osalenutest arvasid, et pigem vajalik ja 5% pigem ei pea arvuti kasutamist lasteaias oluliseks. Uurimuses osalenud lasteaiaõpetajatest keegi ei arvanud, et arvuti ja interneti kasutamine lasteaias ei ole üldse vajalik. 27

Valmisolekut arvuti lõimimiseks õppetöös kinnitab responentide arvamus arvuti kasutamise vajalikkusest, mis on vajalik ja pigem vajalik 95% uurimuses osalenud lasteaiaõpetajate hinnangul. Uuringus osalenud lasteaiaõpetajad peavad oluliseks arvuti kasutamist lasteaias ja alla poolte on läbinud arvuti ja lasteaiaalased koolitused. Arvuti kasutamise vajalikkuses on veendunud peaaegu kõik küsitletud. Saadud andmete põhjal võib järeldada, et lasteaiaõpetajad peavad oluliseks arvuti kasutamist õppetöös. 4.2. Arvuti kasutamise võimalus lasteaia õppetöös Toetudes väitele, et lasteaedades on vähene ja vananenud IKT riistvara (Kink, 2008; Vinter, 2011b), huvitus autor oma töös lasteaiaõpetajate arvutikasutamise võimalustest õppetöös. Arvutit kasutamise kogemused ja võimalused õppeprotsessis on respondentidel erinevad. Uurimuses osalenud lasteaiaõpetajatest 23 on kasutanud arvutit õppetöös kuni kaks aastat, neist 15 olid töötanud lasteaias alla ühe aasta või 1-5 aastat (joonis 5). Respondentidest 32 on õppetöös kasutanud arvutit 2-4 aastat. 5-10 aastat ja rohkem, kui kümme aastat on oma töös arvuti abi rakendanud 14 lasteaiaõpetajat. 9 küsitletutest vastasid, et ei ole üldse või on väga vähe arvutit kasutanud. 20 15 10 5 0 9 14 15 17 13 1 9 alla 1 aasta 1-2 aastat 2-3 aastat 3-4 aastat 5-10 aastat rohkem kui 10 aastat muu Joonis 5. Arvuti kasutamine töös lastega Lasteaias on võimalus kasutada arvutit õppeprotsessis 4/5 vastanutel, kuuendikul on mõnikord ja 5% vastanutel ei ole võimalust arvutit kasutada. Arvuti kasutamise võimalus oma rühmas on olemas 9/10 valimist, ei ole ja mõnikord on alla kümnendikul (joonis 6). 2% vastasid, et arvuti on, aga internetiühendus puudub ning vajadusel on võimalik arvutit laenata. 28