Selgitus või/ja väljavõte avalikustamisele saadetud tegevuskavast/eastr

1 Ettepanekud avalikustamiselt perioodil 25. augustist kuni 8. septembrini 2020 (sõnastus muutmata kujul) ning avalikelt aruteludel Võsul ja Haljalas 1 Vallakodanik: Karl Tamberg: Haljala alevikus on rahvast üle tuhande inimese ja iga päevaga kuulen tihemini, et ei ole kus lapsega või nii sama jalutada, igal pool on autod ja igasugune rasketehnika. Seega oleks vaja Haljalale anda omapärane ilus nägu. Elame juba palju aastaid uues sajandis ja ka omas riigis. Haljalas on maakonna uhkem kultuurimaja ja selle ümber veekogu ning selle taga mitu hektarit kohati läbipääsmatut padrikut!!!!!!! Siin võiks olla Haljala ilupark: oma purskkaevude, iluaia ja jalutus teedega. Siin võiks paikneda oma laululava ja kindlasti palju muid atraktsioone, isegi Diskolt võiks olla. Kõike selle saamiseks, oleks vaja koostada projekt ja korraldada projekti konkurss, ning kui ka tegemist eramaadega, annab ju kõiki kokku leppida. Haljala vallas on külasid ja alevikke palju ja kindlasti on igal pool ka oma padrikud. Haljala vallas võiks töötada ka aianduse spetsialist, kes annab nõu ja teadmisi kõigile, et iga küla ja alevik saaks omapärase ilusa ilme. Haljala rekreatsiooniala II etapp: iluaed, jalutusteed, tiigid.. 2 Tervisespordi veteran Karl Tamberg: Haljala valla rahvas on küll vananev, aga väga tegus ja tervisesporti armastav rahvas. Taas terviseradade arendamisest ja kergliiklusteedest. Suures Haljala vallas on piisavalt maad, et arendada välja korralik ja turvaline terviseradade võrgustik. Rakvere-Haljala ; Võsu-Käsmu, kergliiklusteed on teostunud, siit aga võiks edasi minna, Vergi suunal. Haljala ümbruses saaks arendada jooksu, ratta, (talvel suusa), jne radasid. Kergliiklusteed peaksid ühendama valla erinevaid külasid, kindlasti ka meie kuulsaid mõisasid, et oleks väga turvaline jalgrattaga, rullikutega ja jalgsi liigelda. Kergliiklusteed tagaksid parema ja turvalisema küladevahelise läbimise tervisespordi kaudu. Arengukavas kirjas Selgitus või/ja väljavõte avalikustamisele saadetud tegevuskavast/eastr kaasaegsed kergliiklusteed; Valla territooriumil asuvate õppe-, tervise-, matka-, suusa- ja jalgrattaradade arendaminehaldamine (korrastamine, majandamine). Aastaringselt kasutatavate terviseja matkaradade rajamine. Rannaäärsete matkateede väljaarendamine. VV seisukoht (30.09.2020) ja selgitus VT. LÜHENDID TABELI ALL AK TK 2022 Haljala rekreatsiooniala II etapp (iluaed, jalutusteed, tiigid) AKs on kajastatud kergliiklusteede ja terviseradade arendamine. Eeldatav maksumus 100 000

2 3 Madis Jäätma: Minu kommentaar: tahaksin kiita antud punkti ja tegevust! Sest hetkel sisuliselt puudub võimalus lihtsama paadiga kuskil niisama randuda ja ka vette lasta, kui ei ole soovi just 10 iga korda slipi kasutamise eest maksta. Kergpaatidele võiks olla ligipääs ja võimalus nn kalapaate vette lasta. Teine ettepanek oleks, et sadamaslipi kasutamine võiks elanikele ja suvilaomanikele olla kas tasuta või soodustingimustel (nt Võsu sadam- kas EL toetuse üks kriteeriume ei olnud et kohalikele peab jääma kasutusvõimalus?). Lautri-ja randumiskohtade kaardistamine ja taastamine. Uute randumiskohtade rajamine. Nn loodussadamate võrgustiku rajamise võimaluste uurimine kogu valla mererannikul koostöös RMK ja Keskkonnaametiga. ÜP kaardistab lautri-ja randumiskohad. Uute rajamine seotud omandiõigusega ja AK TKsse ei mitte lisada. Sadamaslipi väljaehitamine on pigem on sadamaoperaatori või maaomaniku otsustada. 4 Madis Jäätma: Kas Kalda tn kergliiklussilla ei võiks rekonstrueerida sõiduautodele kuni 3,5t läbitavaks? See ühendaks Kalda tn mõlemad pooled lõpuks üheks tänavaks ja liidaks rohkem ka sadamaala keskusega. 5 Madis Jäätma: Tänavavalgustuse võiks Kalda tn pikendada kuni Vergi teega liitumiseni ca 150m- sinna lõiku jääb 8 kinnistut ja uus arendusala, kus 3 uut suvilat aga kõik pime kahjuks. Avalikul arutelul küsiti, kuid kogukond ei avaldanud seisukohta. VV: hetkel ei toeta, vajalik oleks analüüs ja arvamused kohalikelt VV ettepanek: koostada 2020 valla tänavavalgustuse kava, kus seatud prioriteetsuse järjekord 2020 eelarvesse 6 M.Laigu: Viia kõik Valla Haridusasutused ühtse juhtimise alla aastaks 2030. 3.1 Haridus, kultuur ja sport - Strateegilised eesmärgid haridusvaldkonnas: 7 M.Laigu: Õpetajate asenduse/vahetuse korraldamine Valla koolide vahel. Haridus: Eesmärkide saavutamiseks elluviidavad tegevused: 8 M.Laigu: Kindlate suundade väljatöötamine huvihariduses, nende süvendatud õpe ja traditsioonide loomine (ei peaks lõpmatuseni erinevaid huvitegevusi arendama). Strateegilised eesmärgid huvihariduse, huvitegevuse ja noorsootöö valdkonnas: Eesmärkide saavutamiseks elluviidavad tegevused: Seotud ühinemislepinguga kuni oktoober 2021, seni ei muuda. Otsustavad asutuste juhid ja haridusjuht. Järjepidev tegevus ja ei kajastu otseselt AKs. VV: ei toeta. Huvihariduse ja huvitegevuse eesmärk on pigem mitmekesisus ja võimalikult palju erinevaid võimalusi pakkuda, laialdane kaasamine

3 9 M.Laigu: Valla spordi võiskondade väljasaatmine nii Maakondlikele kui ka Vabariiklikele võistlustele ja selle tegevuse igakülgne toetamine ning rahastamine. 10 M.Laigu: Kas tõesti võtab Vald endale eesmärgiks munitsipaal SPA rajada??? 11 M.Laigu: Lisada - Ohutu liikluse parandamine Valla asulates sees, koostöös MaanteeAmetiga. Strateegilised eesmärgid kultuuri-ja sporditöö valdkonnas: Eesmärkide saavutamiseks elluviidavad tegevused: 3.2 Tervishoiuteenused, sotsiaal ja turvalisus Eesmärkide saavutamiseks elluviidavad tegevused: Tervise/raviSPA rajamine Liiklusturvalisuse tõhustamine Anda vastav sisend valla Spordikeskuse tegevuskavasse. Järjepidev tegevus ja ei kajastu otseselt AKs. Tegemist ei ole valla poolt elluviidava tegevusega. Ei sisaldu valla tegevuskavas, vaid tegevusega valla arengustrateegias Lisatud STRteksti.. koostöös MNTa-ga Lisatud TK Liiklus-ja parkimiskorralduskava koostamine 2021 12 M.Laigu: Sellisel kujul pole seda kajastaud strateegilistes eesmaärkides. Äkki tuleks see sinna tõsta siis, kui üldse... Omavalitsuste ülene MUPO Volikogu komisjoni ettepanek, ei muuda 13 M.Laigu: Lisada Turvakaamerate paigutamine Valla asulatesse, kohtadesse, kus esineb sageli korrarikkumisi ja vandaalitsemisi. 14 M.Laigu: Lisada - Ja olemasolevate veevõtukohtade uuendamine ning (taas)kaardistamine/märgistamine. 15 M.Laigu: Lisada - ka siseveekogude korrastamine roostumise ja kinnikasvamise takistamiseks. 16 M.Laigu: Need on kuidagi väga konkreetsed ja valmis ettepanekud Arengukavasse. Kas pole? Kui muidu on ikka, et arendame-parendame siis antud teemad on ju puhtalt tegevuskavad ja vast eelarvestrateegia reale sobivamad. 3.3 Maakasutus, taristu ja keskkond Eesmärkide saavutamiseks elluviidavad tegevused: Tuletõrje veevõtukohtade rajamine (ÜP) Rannaalade korrastamine roostumise ja liivarandade rohtumise takistamiseks. 3.4 Ettevõtluskeskkond, turism, koostöö edendamine, külaliikumine ja kodanikuühiskond Eesmärkide saavutamiseks elluviidavad tegevused: Linnuvaatlustorni rajamine Vergi lahe äärde. Lisatud TK-sse: Turvakaamerate ja liiklustabloode paigaldamine Võsu ja Haljala asulate sissesõiduteedel 2021+ ÜP teema, kirjas ÜVK AK-s. STR: turvalisuse alla lisada: tiheasustusaladele hüdrantide paigaldamine, veevõtukohtade märgistamine STR: lisatud rannaalade ja avalike siseveekogude korrastamine. Tegemist ei ole lähema nelja aasta perspektiivis TK-s arvestatud tegevustega. 15000

4 17 M.Laigu: Kas peab ikka kordama, ja eriti just sadamate osas, ning mitu kord üle kirjutama??? Võiks ju Arengukavasse jääda vaid - Projektide (s.h rahvusvaheliste) algatamine ja/või projektides osalemine. Kotkalipu (või analoogi) nõuetele vastava avaliku ranna kaasajastamine ja varustamine tarviliku rannainventariga. Atraktiivsust tõstva ettevõtluse toetamine Võsu rannas. Tervise/raviSPA rajamine. See punkt juba kordub?!?! Võsu vabaõhulava rajamine. Projektide (s.h. rahvusvaheliste) algatamine ja/või projektides osalemine väikesadamate (Käsmu, Võsu, Vainupea, Karepa, Vergi, Eisma) arendamiseks ja rahvusvahelistesse kettidesseorganisatsioonidesse lülitamiseks.... Arendusprojektide koostamine ja aktiivne võimaluste otsimine nende elluviimiseks. Projektide (s.h rahvusvaheliste) algatamine ja/või projektides osalemine.... Aktiivne osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides (nt väikesadamad) 18 M.Laigu: Need punktid kopeerivad üksteist ja võiks kokku liita. Valda kajastava informatsiooni regulaarne ja efektiivne edastamine erinevate meediakanalite kaudu. Valda tutvustavate infomaterjalide (trükiste, audiovisuaalsete ja elektrooniliste materjalide, sotsiaalmeedia sisendi jne) koostamine ja levitamine. 19 M.Laigu: Need punktid kopeerivad üksteist ja võiks kokku liita. Vallas paiknevaid võimalusi kajastavate infostendide ja viitade paigaldamine TallinnNarva maantee äärde. Valda kajastavate infomaterjalide kättesaadavaks tegemine oluliste liiklustrasside ja liiklussõlmede juures paiknevates teenindusasutustes. 20 M.Laigu: Lisada Haljala a. tiikide puhastamine setetest Tegevuskava 2021-2024 Maakasutus, taristu ja keskkond: KKK ettepanek oli, et konkreetsed objektid välja tuua. VV: jätta punkti sõnastus muutmata. Koondatud Koondatud Lisatud TK 2021: Haljala tiikide põhjalik puhastamine setetest 35000

5 ja iga-aastane hooldus niitmine. 2021-2023+ 21 M.Laigu: Huvitav oleks teada, kas mõni nimetatud tegevustest, peale Võsu rannataristu projekti elluviimine (parkla, mänguväljakud, wcd, pesemisvõimalused jm), ka teostatud on või teostub sellel aastal??? See aasta lõpp saab vist väga tegus olema. 22 E.Hint: Teen ettepaneku Altjale rajatav kergliiklustee (eraldi jalg- ja jalgrattatee) sellest leotelust välja arvata ja Altja küla piires eraldi kergliiklusteed mitte rajada. Kergliiklustee on küll n.ö tsivilisatsiooni sümbol hajaasustuses, igati praktiline ja elanikele abiks, toob visuaalselt võttes nö. Linnakeskkonna hüved ka maale hajaasustusse kuid Altjale kui ühele Lahemaa sümbolile see lihtsalt ei sobi mitte kuidagi. See kahjustab pöördumatult ajaloolise küla miljööväärtusliku ilmet ja asustusstruktuuri ning kahandab oluliselt selle ürgset ehedust kõigi sh nii sise kui välisturistide jaoks. Tee ehitamiseks on vajalik eramaade võõrandamine ja see tingib selle, et ajaloolistele taluhoonetele, mis niigi väga tee ääres paiknevad, liigub igasugune liiklus oluliselt lähemale. Arvestada tuleb ka sellega kuhu lükatakse lumi nii riigimaanteelt kui kergliiklusteelt -neid kohti lihtsalt ei ole. Uue tee ehitamise käigus võetakse maha hulgaliselt põlispuid ja kahjustatakse loomade-lindude elutingimusi kuna loodusmaastikke läbivad teed muutuvad loomadele raskemini ületatavateks. Iga-aastaseid jooksvaid tegevusi TK-s ei kajastata vaid lisatakse aastaeelarvesse. TEOSTATUD / TEOSTAMISEL 2020 Tabel täpsustatud Arengukavas lk 13 on toodud Kergliiklusteede rajamine - nimekiri: sh Altja Vergi Võsu Altja küla puhul ei ole planeeritud külasisest kergliiklusteed. 23 E.Hint: See ei ole kooskõlas säästliku arengu ideega- Haljala vald, eelkõige kuid mitte ainult Lahemaa ei ole massturismi arendamise koht, selle punkti palun välja võtta. Massturism toob kaasa suurenenud keskkonnasurve ning välistab peatselt keskkonnasõbraliku loodus ja pereturismi arenemise vallas. Teen ettepaneku massturismi soodustamine arengukavast välja arvata.?? 24 E.Hint: See on teema, mis vajab põhjalikumat käsitlemist ja elluviimist. Just kaugtöökeskustel saab olema lähemal kümnendil suur roll uute elanike ligimeelitamisel valda. Vananeva elanikkonnaga suurtest keskustest kaugemal olevas vallas, kus erinevad looduskaitselised ja teised piirangud, ei ole võimalik juurde luua suuremaid käitisi ega tootmisettevõtteid vaid just kiire internet, puhas elukeskond ja saaste puudus on need "magnetid", mis tõmbaksid uusi elanikke valda. See kaugtöökeskuste teema vajab arenguvakavas kindlasti põhjalikumat käsitlust koos konkreetse tegevuskavaga. Aregukava osas Strateegilised eesmärgid kultuuri-ja sporditöö valdkonnas: (lk) seisab Haljala vald kui üleriigiliste suurürituste toimumise koht. 3.4 Ettevõtluskeskkond, turism, koostöö edendamine, külaliikumine ja kodanikuühiskond seisab Eesmärkide saavutamiseks elluviidavad tegevused: all Kaugtöökeskuste loomine. AK käsitleb valda tervikuna. Suurüritusi on võimalik suunata ja viia neid läbi seal, kus võimalused ja tingimused loodud nt Haljala rahvamajas Strateegiadokumenti ei muuda, arvestada ettepanekutega 2021.algatatava AK protsessis.

6 25 E.Hint: Arengukavas puuduvad viited n.ö roheliseks muutumisele. Päikesepaneelide ja päikeseelektri kasutuselevõtt avalike rajatiste energiaga varustamiseks, samuti selle tegevuse toetamiseks erasektoris. Palun see teema eraldi arengukavasse lisada ja seal lahti kirjutada. 26 E.Hint: Arengukavas puuduvad meetmed massturismi ohjeldamiseks. Näiteks külastajate arvu monitoorimine ja vajadusel piiramine massturismi piiramiseks ja külastajate hajutamiseks (nt kui ma ikka mobiilse anonüümse positsioneerimise andmetel näen, et näiteks Palmse mõisas on 1000 inimest koos, siis saan valida kas lähen sinna just nüüd või lähen mõni teine kord). Inimesed nii Eestist kui välismaalt tulevad valda puhast loodust nautima ja eelkõige tuleks vältida massturismi sihtkohaks ehk nö. läbikäiguhooviks saamist 27 E.Hint: Valla keskus ehk vallamaja peaks olema võimalikult valla keskel, ma ei toeta vallamaja Haljalasse üle viimist. Käsmu ja Võsu kandi rahvale on see väga kauge ning soodustab maakonnakeskuse Rakvere domineerimist. Kui tingimata tahetakse Võsult ära kolida, siis tuleks kusagile uude kohta teha väga kaasaegne nullenergihoone uueks vallamajaks, nt Sagadisse, Vihulasse või Palmsesse kus niikuinii liigub juba külastajaid ja kuhu vallamaja rajamine soodustaks täiendava piirkondliku keskuse arengut lisaks Võsule ja Haljalale. 28 MTÜ Klots: Miks on tegevuskavas toodud Võsu kooli rekonstrueerimine ühe aasta võrra varasemaks(2021) võrreldes kehtiva tegevuskavaga (2022)? Sama küsimus ka Võsu lasteaia ehituse kohta. Eelmisel aastal arengukava avaliku arutelul kinnitati, et Võsu kooli ehitusega ei alustata enne kui Haljala kool on valmis. Kas see kehtib ka täna? 29 MTÜ Klots: Mida peetakse silmas Koostöökeskuse loomise all (Tegevuskava Huvihariduse, huvitegevuse ja noorsootöö edendamine)? Vajab analüüsi ja arutelu. Välja töötatud riiklik strateegiadokument, aluseks KOVidele edasiste saamude tegemiseks: https://www.mkm.ee/et/eesm argidtegevused/energeetika/eestiriiklik-energia-ja-kliimakavaaastani-2030 Äriprojekt, KOV ei tegele aga arvestada ettepanekuga 2021. algatatava AK protsessis. Valla keskuse asukoht seotud ühinemislepinguga. Tegevustega alustatud: DP 2020, projekteerimist alustatakse 2021. Tegevuskavas konkreetselt ettevalmistusfaas 2021, mitte ehitamine. Hariduse tugispetsialistid + sotsiaalvaldkonna tugiisikud ühtse juhtimise alla.

7 30 MTÜ Klots: alla Uus põik tänava pereväljaku rajamine, koostöös kohaliku kogukonnaga (MTÜ) 31 MTÜ Klots: Võsu mnt 4 hoone ümberehitamine munitsipaalmajaks, mille kortereid saaks pakkuda uutele õpetajatele ja perearstile, koostöös erasektoriga Lisada tegevuskava Parem elukeskkond, suurem kogukonnatunne ja aktiivsus Lisada tegevuskava Maakasutus, taristu ja keskkond alla STR dokumendis: Laste mänguväljakute rekonstrueerimine ja rajamine. TK-s ei planeeri lähema 4aasta jooksul. Liiga suur investeering, ei pea mõistlikuks, munitsipaalkorteri vajadus hetkel puudub. 32 MTÜ Klots: Haljala tiikide taastamise projekt Lisatud TK 2021: Haljala tiikide põhjalik puhastamine setetest Vt p 21 33 MTÜ Klots: Jätta arengukavast välja Käsmu-Võsu vahelise survetrassi rajamine ning leida olukorrale lokaalne lahendus Käsmus. Survetrassi investeeringu maksumus elaniku(käsmu) kohta märkimisväärne ning kasusaajate hulk väga väike arvestades, et Käsmu kant on valla 10-st kandist elanike arvu poolest 9-ndal kohal 153 inimesega. 34 MTÜ Klots: välisinvestorite leidmine Haljala aleviku piirkonda koostöös EAS-i välisinvesteeringute osakonnaga. Eesmärgiga tuua piirkonda välisinvestor, kes looks kõrge lisandväärtusega töökohti (IT sektor). Eesmärgi täitmiseks luua valda uus ametikoht ametnikule, kelle tööülesannete hulka kuuluks valla ettevõtluskeskkonna arendamine 35 MTÜ Klots: kõikide valla allasutusjuhtide töölepingute tähtajaliseks muutmine(näiteks 5a). Soodustamaks valdkondade arengut ning tõstes juhtimise kvaliteeti 36 Tanel Naan: Discgolfi harrastajana tunnen huvi, et miks meil Haljala vallas ei ole ühtegi discgolfi täis rada, kõrval valdades on vähemalt 2 või enam. Kas on tuleviku plaanides plaan rajada või, mis on põhjus mitte rajamiseks? 37 MTÜ Võhma Seltsimaja: Igas kandis vähemalt ühte suuremasse külla/asulasse pakiautomaatide paigaldamine 38 MTÜ Võhma Seltsimaja: Prügimajade rajamine (Võhma-Palmse kandis vähemalt Võsupere, Palmse, Võhma külades) Lisada arengukava 3.4 Ettevõtluskeskkond, turism, koostöö edendamine, külaliikumine ja kodanikuühiskond strateegiliste eesmärkide hulka Lisada Strateegilised eesmärgid kultuuri-ja sporditöö valdkonna tegevuste elluviimise alla ÜVKs kajastatud variandina. Survetrassi ehitamine koos veetrassiga maksumus ca 200000, biopuhasti ehitamine on kallim, lisaks vajalik soetada maa. Välisinvestorite vahendamine MAK-i teema, koostöös MAKiga. Seadusandluse piirangud tähtajaliste lepingute sõlmimiseks, KOV-il otsustuspädevus puudub. Planeeritud Tatruse tervisepargi osana 2021. Vallavalitsus võtab ühendust teenusepakkujatega. Jäätmekava avalikel aruteludel küsida sisendit/tagasisidet vajalikkuse kohta. VV ettepanek on prügimajade rajamise toetamiseks korra kehtestamine.

8 39 MTÜ Võhma Seltsimaja: mobiililevi parandamine. Eriti kriitiline on teenuse kättesaadavus kõrghooajal ehk suvel, kui piirkonnas on palju suveelanikke ja turiste. 40 MTÜ Võhma Seltsimaja: Internetiteenuse kättesaadavuse parandamine, nn viimane miil. 41 MTÜ Võhma Seltsimaja: Võhma seltsimaja tuleohutuse ekspertiisi teostamine 42 Võsu kandikogu: Võsu rannaala korrastamine roostumise ja liivaranna rohtumise takistamiseks aasta 2021. 43 Võsu kandikogu: Võsu prügimajanduse korrastamine, pakendikogumise jm konteinerite süsteemi täiustamine, nn prügimaja ehitamine aasta 2021 44 Võsu kandikogu: Võsu rannanõlvale varem kavandatud laululava asemele multifunktsionaalse kontsertpaiga rajamine aasta 2021+ 45 Võsu kandikogu: Võsu tänavate nimekirjas on meile teadaolevalt ka Suvila tänava valgustuse rajamine. Soovime kinnitust, et 2021.a. see ka kindlasti valgustatud saab. Arengukava tegevuskava osas on ettepanekud järgmised: Lisada kindlasti tegevuskavas prioriteet: Võsu kui atraktiivne puhke- ja turismikuurort Tegevuskava tabelis tänavavalgustuse uuendamine Teenuse kättesaadavuse tagamine ei ole KOV-i pädevuses. VV on pöördunud VIROLi poole analüüsi koostamiseks. Teenuse kättesaadavuse tagamine ei ole KOV-i pädevuses. VV on pöördunud VIROLi poole analüüsi koostamiseks. Valla eelarve, jooksev töö 2021 VV: lisada TK 2021 20000 Jäätmekava avalikel aruteludel küsida sisendit/tagasisidet vajalikkuse kohta. VV ettepanek on prügimajade rajamise toetamiseks korra kehtestamine. VV: STR dokumendis kirjas Võsu vabaõhulava rajamine VV ettepanek: koostada valla tänavavalgustuse kava, kus seatud prioriteetsuse järjekord vt p 5 46 Mario Luik, Vainupea: Küsimus 1: Miks on analüüsist ja tervikuna arengukavast taas välja jäetud suvitajad ning puhkajad, kellel on vallas kinnisvara või elavad kohapeal vanemad/vanavanemad? Tõdetakse, et valla elanike arv on aasta aastalt vähenenud ning see trend ka jätkub. Suvitajate ja tervikuna puhkajate osakaalu võib aga hinnata märkimisväärseks. Kui arengukava koostamisel on läbi viidud küsitlus, millele said kõik inimesed vastata, siis kindlasti peale püsielanike ka suvitajad ja puhkajad vastasid 1.2 Lähteolukorra analüüsi kokkuvõtte Lisada lähteolukorra analüüsi: Vallavalitsuse andmetel on 2020. aasta märtsi seisuga Haljala vallas umbes 3179 majapidamist, neist 691 suvilat/aiamaja, 1831 eramut ja 108 korter- ja ridaelamut. Muus osas ei muuda.

9 47 Mario Luik, Vainupea: Ettepanek 1: Visioon ja eesmärgid võiksid sisaldada ka valla püsielanike kasvu sihti. Kui inimesi jääb kogu aeg vähemaks (st ka vähem VISIOON JA EESMÄRGID tulumaksu kassasse), milliste vahendite arvelt saab neile vähestele kõiki soovitud ja oodatud hüvesid pakkuda? Suurem eesmärk peaks olema uute püsielanike lisandumine suvitajate ja puhkajate arvelt. Teisalt tuleks piiritleda numbriline siht, kuhu tahetakse jõuda tagamaks valla edukas toimimine ja elanike igakülgne heaolu. Täiendavalt. Lugedes kogu arengukava dokumenti, siis ei tõuse sellest esile üht või kaht suurt mõtet, millises suunas vald tahab liikuda ja millised on kõige tugevamad väärtused, mille eest seistakse. Kriitilise tähtsusega on ehitustegevusega seonduv ning looduskaitse meri, metsad, jõed, loomad ja linnud jne. Arengukava dokument võiks selleks täiendavalt sisaldada SWOTanalüüsi Strateegiadokumenti ei muuda, arvestada ettepanekutega 2021+ algatatava AK protsessis. 48 Mario Luik, Vainupea: Ettepanek 2: Palume eesmärkide saavutamiseks elluviidavad tegevuste loetelus asendada Vainupea küla veehaarde rajamaine järgnevaga Vainupea küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning rajamine 49 Mario Luik, Vainupea: Küsimus 2: Millist lahendust peetakse silmas kergliiklusteede rajamisel (nt Vainupea Eisma)? 50 Mario Luik, Vainupea: Ettepanek 3: Millistesse piirkondadesse on ette nähtud perspektiivsed munitsipaalkorterite ehitustööd või nende soetamine (?) ning uute elamualade arendamine (ÜP) 51 Mario Luik, Vainupea: Ettepanek 3: Lisada eesmärkide saavutamiseks elluviidavate tegevuste alla: Parkimiskorralduse tõhustamine Vainupea külas ning küla läbival riigimaanteel ning külavaheteedel turvalise liiklemise tagamine (?) 3.3 Maakasutus, taristu ja keskkond VV: lisada ettepanek sõnastuse muutmiseks ÜVK AK-sse Konkreetset lahendust välja ei ole pakutud, sest tegemist eeldatava ja AK menetlemise käigus välja pakutud kergliiklusteede nimekirjaga. Praegu munitsipaalkorterite vajadus puudub Perspektiivsed elamualad märgitud ÜP-s Liiklus-ja parkimiskorralduskava TK 2021 52 Vainupea külas ajalooliste lautrikohtade taastamine ÜP + seotud omandiõigusega 53 Mario Luik, Vainupea: Ettepanek 4: Stabiilse internetiühenduse arendamise soodustamine, palume siinkohal arengukavas sõnastust täpsustada millal, kuidas jne. Tegemist on väga olulise teemaga püsielanike potentsiaalset lisandumist silmas pidades 3.4 Ettevõtluskeskkond, turism, koostöö edendamine, külaliikumine ja kodanikuühiskond Teenuse kättesaadavuse tagamine ei ole KOV-i pädevuses, pöördutud VIROLi poole analüüsi koostamiseks. 54 Mario Luik, Vainupea: Ettepanek 5: Lisada eesmärkide saavutamiseks elluviidavate tegevuste alla: Viidastamine ja ajaloo talletamine on STR dokumendis

10 Vainupea küla viidastamine Vainupea küla ajaloo talletamine 55 Vainupea küla vana rippsilla taastamine ja hooldatud ligipääsuteede rajamine 56 Mario Luik, Vainupea: Ettepanek 6: Arengukava dokumendis ei ole sõnagi mainitud tänastest kitsaskohtadest ja peamistest valla elanike muredest. Arusaadavalt on valitud nö positiivne ning lahendusi pakkuv sõnastus ja kogu arengukava võrreldes varasemaga üles ehitatud loetelude peale. Palume suuremad probleemid koos olemusega siiski sõnastada ja arengukavas presenteerida see loob tugevama konteksti nii visioonile, eesmärkidele kui ka planeeritud tegevustele 57 Mario Luik, Vainupea: Küsimus 4: Miks ei ole arengukava dokumendis sõnagi mainitud COVID-19 võimalike mõjude kohta valla arengule järgneva 10 aasta jooksul 58 Mario Luik, Vainupea: Valla arengukava dokument väärib kindlasti korrektsemat ja stiililt ühtsemat vormistamist. Lisaks. Kõigi arengukavas planeeritud tegevuste osas tuleks koostada tegevuskava, kus on aastate lõikes ära näidatud, millal ja kes vastutab nende elluviimise eest. 59 Mario Luik, Vainupea: Ettepanek 7: Kindlasti peaks analüüs arvestama COVID-19 mõjusid lähiaastatel toimuva suhtes. 60 Mario Luik, Vainupea: Ettepanek 8: Antud peatükis räägitakse valdkonna kitsaskohast Võsul oleva parkimisprobleemi näitel. Antud probleem on aga omane kõigile rannaküladele. Seega tuleks teemat põhjalikumalt kui vaid Võsu näitel käsitleda ja esile tõsta. 61 Mario Luik, Vainupea: Ettepanek 9: Kindlasti peaks Turismi teemas otsesemalt Vainupea külas olevat välja tooma. Vainupeal asub üle-eestiliselt tuntud Vainupea kabel, lisaks Vainupea kalmistu ja Kaarna kivi. Inimeste jaoks on tegemist ühe erilisema paigaga Põhjarannikul, kus toimetab tugev ja sõbralik kogukond. 62 Mario Luik, Vainupea: Valla arengukava lähteolukorra analüüsi dokument väärib kindlasti korrektsemat ja stiililt ühtsemat vormistamist. Käsmu kandi ettepanekud Haljala Valla arengukavale 2021 2030 sees, kogukonna teema, eraldi külasid objekte välja ei too. Rippsild omandi küsimus, vajalik taustauuring Strateegiadokumenti ei muuda, arvestada ettepanekutega 2021.algatatava AK protsessis. Riigitasandi teema Üldine kommentaar. Arvestatud Dokument: Haljala valla arengukava 2021-2030. Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid 4.3.2 Tervishoiuteenused, sotsiaal ja turvalisus Riigitasandi teema Täiendatud lähteolukorra analüüsi kõikide rannakülade parkimisteema osas Lisatud TK Liiklus-ja parkimiskorralduskava koostamine 2021. 4.3.4 Ettevõtlikkus ja järjepidevus Lähteolukorra analüüsi täiendatud. Arvestada uues AKs 2021+. Kandikogude kaasamine aitab iga kandi pärlid esile tuua. Üldine kommentaar Arvestatud

11 63 Antud pöördumise eesmärk on oma ettepanekutega aidata valla arengukaval panna perspektiivi, kus on edukailt toimivaid näiteid kasutatud ka mujal. Arengukava üks peamisi eesmärke peaks olema suurendada valla elanike arvu ja seeläbi suurendada maksutulu ning elukvaliteeti. Märgite, et valla elanike arv on vähenenud ja vananeb ning seetõttu ootate selle trendi jätkumist ka edaspidi. Käsmu külas ei ole viimastel aastatel meile teadaolevalt elanikkond ei vähenenud ega vananenud seega soovime selle pöördumisega jagada oma kogemusi sellise positiivse trendi saavutamisel. Teeme ettepaneku seada eesmärgiks saada tasandusfondist abipalujast isemajandavaks vallaks. Käsmu, Võsu jt endise Vihula valla külad peaks ses osas näitama eeskuju. Vihula vald ei saanud riiklikku toetust vaid suutis end ise ära majandada, siinkohal ootame valla ettepanekuid, kuidas saame kehvemal järjel olevaid kogukondasid toetada ja järele aidata. Teeme ettepaneku fikseerida aasta, millal meist saab taas isemajandav vald. 64 Valdkonna kitsaskohaks on parkimisprobleem Võsul ja Käsmus. Suveperioodil on Võsul ja Käsmus palju puhkajaid. Lisaks erinevate ürituste külastajatele on palju rannalisi, kes püüavad leida autodele parkimiskohti. Käsmu kogukond on valmis parkimiskorralduse ise organiseerima. 65 Palume lisada strateegiliste eesmärkide hulka: Kiire interneti leviala laiendamine (kooliõpet ja kaugtööd võimaldav kvaliteet); 66 Püsielanike vajadusi arvestav parkimiskorraldus, koostöös kohalike kogukondadega; 67 Palume lisada eesmärkide saavutamiseks ellu viidavate tegevuste hulka: Käsmu küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise ning rajamise I etapp. Palume veevärgi rekonstrueerimise ja kanalisatsiooni rajamise I etapi sisu täpsustada ja planeerida ajakava. Vastasel juhul ei ole usutav valla lubadus 10 aasta jooksul jõutakse rajada, st kui 2024 ei ole projekteerimise lähteülesannet väljastatud, siis ei ole ka võimalik, et toru 2030 rajatud on Palume lisada tegevuskavasse koos tähtaegadega Teed, tänavad: Maakasutus, taristu ja keskkond Arvestada ettepanekuga AK 2021+ ettevalmistamisel Lisatud TK Liiklus-ja parkimiskorralduskava koostamine 2021. Teenuse kättesaadavuse tagamine ei ole KOV-i pädevuses, pöördutud VIROLi poole analüüsi koostamiseks Lisatud TK Liiklus-ja parkimiskorralduskava koostamine 2021. Edastame ettepanekuna ÜVK AK-sse. 5000 68 Käsmu bussijaama parkla katmine kõvakattega 2020 Jooksev eelarve 2020 VV tegeleb 69 Käsmu küla Neeme tee 86 parkla joonimine Jooksev eelarve, planeerida 2021

12 70 Käsmu küla liikluskorralduskava koostamine 2021 Lisatud TK Liiklus-ja parkimiskorralduskava koostamine 2021. 71 Neeme tee valla omandisse taotlemine 2021 Lahendatakse avalikku huvi omavate teede arutelu käigus. 72 Käsmu Põllu ja Laane tänava vahel ühenduse loomine Hundisoo tänava kaudu. THK 2021-täpsustada Põllu tn osas, omandi teemaga tegeleb KOV Teeme ettepaneku Põllu tänavaga seotu lahendada terviklikult ja eelpool toodud ühendusele lisaks: 73 Põllu tn ja Põllu põik eraomanikelt väljaost Ei ole kavas 74 Põllu tn katmine kõvakattega THK Põllu tn omandi teema 75 Põllu tn parkla korrastamine Lisatud TK Liiklus-ja parkimiskorralduskava koostamine 2021. 76 Põllu tn tänavavalgustuse projekteerimine ning rajamine Tänavavalgustuse kava 2021 ja Põllu tn omandi teema. 77 Vallas on Haljalas ja Võsul toimivad jäätmejaamad. Probleemiks on rannaalade ja Võsu aleviku ning Käsmu küla jäätme- ja pakendikäitluse korraldus. Teeme ettepaneku lisada tegevuskavasse Käsmus nõuetekohase jäätmekäitluse tekitamine: modernsed uputatavad prügisorteerimise konteinerid Põllu tn parklasse. 78 Käsmus on kogukond oma vahenditega leidnud võimalused kalmistu laiendamiseks, muu hulgas astub samme kolumbaariumi projekteerimiseks. Palume lisada tegevuskavasse ka Käsmu urnimüüri (kolumbaariumi) rajamise toetamine. 79 Kandivanemate kaasamine: Teeme järgnevad ettepanekud Analüüsi tegemine avalike teenuste delegeerimise võimaluste kohta kodanikeühendustele. Kohaliku elu korraldamise rolli täitvate kodanikeühenduste, kaardistamine ning nendega kogukonnateenuste osutamise võimaluste planeerimine. Aktiivsemate kogukondade toetamine, kes soovivad panustada ka omapoolse töö, raha, teadmiste jms. Lähema 4 aasta jooksul töötada välja valijaskonna määratlemine. Prügimajandus Kirikud, surnuaiad: Külaliikumine ja kodanikuühiskonna arendamine Jäätmekava avalikel aruteludel küsida sisendit/tagasisidet vajalikkuse kohta. VV ettepanek on prügimajade rajamise toetamiseks korra kehtestamine. Lisatud eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste alla. Kalmistu ei kuulu vallale, toetuse taotlemiseks erinevad meetmed, st TK-s ei sisaldu. Avalike teenuste delegeerimine: Analüüsi tegemine 2021+ AK koostamisel. Kogukondade toetamist reguleerib MTÜ-de toetamise kord.

13 Kaaluda hääleõiguse andmist küla (alev) üldkoosolekuks ka kinnistuomanikele. Näide: Käsmu valis külavanema 2016 aastal põhimõttel: 1 kinnistu = 1 hääl, 1 sissekirjutatu = 1 hääl. Kui kinnistu omanik ja sissekirjutatu oli sama, siis tal oli ikka 1 hääl. Palume lähiajal töötada Haljala vallal koostöös kandivanematega välja ühtne valimissüsteem. Meie omalt poolt teeme ettepaneku kaasata hääleõiguslikena ka kinnistuomanikud. Milleks kaasata kinnistuomanikke : - kinnistu omanik on palju püsivam nähtus, kui sissekirjutatu; - kinnistu väärtus on seda suurem, mida arenenum on seda ümbritsev infrastruktuur, ühtsem seda ümbritsev kogukond; - kinnistu omanik, kel veel ei ole ehitist kinnistul, kuid planeerib seda saaks ka kogukonna elus kaasa rääkida, see toob initsiatiivi koha peale ka neil, kes ehk muidu külaeluga kursis pole. Juhul, kui riiklik seadusandlus meile selliseid võimalusi ei ava, siis teeme ettepaneku pöörduda regionaalministri poole vastava seadusandluse väljatöötamiseks. Haldusreformi üks eesmärke oli ju see, et anda enam initsiatiivi maakonnast valda ja vallast kogukondadele. See vähendaks oluliselt ka valla administratiiv koormust, aitaks protsesse kiirendada, sest eesmärk on ju kogukondliku initsiatiivi liikumine altpoolt üles, mitte vastupidi. 80 Siiri Püss: Ei ole dokumenti väga süüvinud, kuid esmapilgul ei jäänud silma. Kas Võsu aleviku keskosa ideekonkurss on kajastatud. See peaks kajastust leidma ka koostatavas ÜPs. Teema tõusis päevakorda, sest lugesin arhitektuurivõistluse protokolli ja eile arutasime Ivariga et Mere tn 37a maatükki võiks hakata riigilt endale küsima. Siis aga on vaja põhjendusi ja viiteid et see tükk on vajalik nt perspektiivseks pargiks. 81 Kuldar Adel: Nii nagu koosolekul Haljala rahvamajas sai räägitud, saadan mõned ettepanekud valla arengukavasse; lisatud manusena. Loodan, et neist on abi. Olen valmis neid ettepanekuid täiendavalt selgitama ja noorsootöö valdkonnas kaasa mõtlema edaspidigi. 1. Muuta sõnastus Strateegilised eesmärgid huvihariduse, huvitegevuse ja noorsootöö valdkonnas sõnastuseks Strateegilised eesmärgid noorsootöö, sh noorte huvihariduse ja huvitegevuse valdkonnas, sest huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö (Huvikooli seadus). Küla/kandi valijaskond määratletud statuudis, kui on soov seda muuta, siis teha vastav ettepanek korra muutmiseks. TK-sse Võsu aleviku keskosa ideekonkursi tulemuste elluviimine 2023+ Strateegiadokumenti ei muuda, arvestada ettepanekutega 2021. algatatava AK protsessis, kaasata huvitegevuse ja noorsootöö AK koostamisel.

14 2. Muuta sõnastus huviharidus on kvaliteetne ja mitmekesine ning kõigile soovijatele vanuses 4-19 kättesaadav sõnastuseks noorte huviharidus ja huvitegevus on kvaliteetne, kättesaadav ja mitmekesine kõigile soovijatele vanuses 4-19. Muudatus võimaldab käsitleda lisaks huviharidusele (huvikoolis õppekavapõhine) ühes ka huvitegevust (ei ole õppekavapõhine ega seega pakuta ainuüksi huvikoolide poolt vaid võib olla pakutud huvikoolis, üldhariduskooli juures vm teenusepakkuja poolt). 3. Muudatusest 2 tulenevalt eesmärkide saavutamiseks elluviidavate tegevustena sõnastada Huvitegevuse võimaluste kättesaadavaks tegemine lastele ja noortele vanuses 4-19 asemel Noorte huvihariduse ja huvitegevuse võimaluste kättesaadavaks tegemine lastele ja noortele vanuses 4-19. Hetkeolukorrast lähtudes ja arvestades, et ka juba tänaseks on loodud selle eesmärgi saavutamiseks osatine kompenseerimismeede (Huvihariduse ja huvitegevuse toetus), siis võiks selle tegevuse sõnastada ka hetkeolukorrale vastavaks nt järgmiselt: Noorte huvihariduse ja huvitegevuse võimaluste kättesaadavaks tegemiseks lastele ja noortele kompenseeritakse tegevuses osalemisega seotud kulud. 4. Muudatusest 2 tulenevalt ja arvestades, et elluviidavad tegevused (punktis 3 nimetatud tegevus kättesaadavuse tagamiseks ja hetkel olemasolev Haljala valla koolide, lasteaedade, kultuuri- ja spordiasutuste huvitegevuse mitmekesistamine ) aitavad saavutada mitmekesistamise ning kättesaadavaks tegemise eesmärke, kuid ei ole nimetatud tegevusi kvaliteedi tagamiseks, siis lisada eesmärkide saavutamiseks elluviidavate tegevustena hinnatakse süsteemselt noorsootöö kvaliteeti ja planeeritakse vajalikke arenguid ning muudatusi. Selle tegevuse lisamine võimaldab hinnata nii huvihariduse ja huvitegevuse kvaliteeti kui ka noorsootöö kvaliteeti tervikuna. Noorsootöö, sh noorte huvihariduse ja huvitegevuse kvaliteedi hindamisel on kohalikule omavalitsusele abiks noorsootöö kvaliteedi hindamise mudel, mis on hetkel kättesaadav siin: https://entk.ee/noorsootoo-korraldamine/noorsootoo-kvaliteediarendamine/noorsootoo-kvaliteedi-hindamismudel/. 5. Muuta elluviidava tegevuse suviste laste töö- ja puhkelaagrite korraldamine koostöös noortekeskustega sõnastus toetatakse laste ja noorte laagrite korraldamist ja osalemist. Laste ja noorte laagreid korraldavad tihtipeale erinevad teenusepakkujad (nt huvikoolid,

15 huvitegevuse pakkujad) ja neis osalemise toetamine on tänaseks valla poolt reguleeritud (huvilaagri toetus). Tegevus sellisena eeldab, et toetatakse ka neid laagreid, mis ei pruugi olla seotud perioodiliselt toimuva huvihariduse või tegevusega ja seega peaks vaatama, kas rakendussäte (VV korraldus 28.08.2019 nr 457) võimaldab toetamist. Kui ei võimalda, peaks rakendussättega võimaldama osalemise toetamist ka neis laagrites, mis ei ole seotud perioodilise huvihariduse ja tegevusega (nt kui noorel ei ole võimalik valla territooriumil ega ka mõistliku kaugusega lähipiirkonnas osaleda nt päästealases huviringis, siis oleks võimalik toetada selle noore osalemist antud teemalises laagris). Samuti peaks sellisel juhul looma toetusmehhanismi laagrite korraldajatele (nt kui mõni teenusepakkuja, nt huvikool, üldhariduskool, noortekeskus vm, soovib korraldada laagrit, siis oleks selle korraldamist võimalik toetada). 6. Muudatusest 5 tulenevalt sõnastada elluviidava tegevusena toetatakse noorte- ja õpilasmalevate korraldamist ja osalemist, sest laager toetab iseloomult pigem noorte aktiivset puhkust ja malev toetab iseloomult pigem noorte ja õpilaste mh tööhariduslikku kasvatust. 7. Punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuste (laager, malev) eesmärkidena sõnastada järgmised eesmärgid: - Arendatakse noorte tööalaseid oskusi ja teadmisi ning seeläbi tõstetakse noorte konkurentsivõimet - Arendatakse noortele võimalusi tervistavaks ja arendavaks tegevuseks noorteprogrammide ja projektide kaudu eelkõige noortelaagrites, kus lisaks eelnevale saadakse iseseisva elu-, suhtlemis- ja toimetulekukogemusi 8. Strateegilised eesmärgid kultuuri- ja sporditöö valdkonnas eesmärgi kultuuri- ja sporditegevus ning noorsootöö on mitmekesine, kvaliteetne ja kõigile soovijatele kättesaadav eemaldatakse noorsootöö, sest see on juba kaetud noorsootöö eesmärkide all. Uus sõnastus järgmine: kultuuri- ja sporditegevus on mitmekesine, kvaliteetne ja kõigile soovijatele kättesaadav 9. Strateegilised eesmärgid kultuuri- ja sporditöö valdkonnas eesmärk aktiivne noorte omaalgatus viiakse strateegiliste eesmärkide noorsootöös alla.

16 10. Punktis 9 toodud eesmärgi saavutamiseks elluviidavaks tegevuseks lisada nt Luuakse noorte omaalgatuse toetamise kontseptsioon ja asutakse toetama noorte omaalgatuslikke tegevusi 11. Kultuuri- ja sporditöö valdkonnas elluviidav tegevus Haljala valla noortevolikogu kaasamine viiakse noorsootöö elluviidavaks tegevuseks. Ühtlasi täiendatakse sõnastust, et võimalik oleks noorte osalust ja kaasatust otsustusprotsessidesse arendada ka lisaks organiseeritud osalusvormile (noortevolikogu) mitteorganiseeritult (nt noorte aktiivgrupid, aktiivsed noored). See arvestab tänapäevase osalusdemokraatia tavasid (ühekordsed juhuslikud osalused osalusdemokraatia protsessides) ning Haljala valla eripärasid (kaks suuremat keskust ja ülejäänud pigem hajali piirkonnad/kandid trend pigem kodulähedases otsustusprotsessis osalemine). Uus sõnastus oleks Haljala noortevolikogu kaasamine ja noorte osaluse toetamine otsustusprotsessides. 12. Punktis 11 nimetatud tegevuse eesmärgina lisatakse Arendatakse noorte kaasatust ja osalust otsustusprotsessides. 13. Tegevuskava 2021-2024 prioriteedi huvihariduse, huvitegevuse ja noorsootöö tegevused peavad lähtuma vastavalt arengukava strateegiliste eesmärkide saavutamiseks elluviidavatest tegevustest. Seal nimetatud tegevused hetkel ei lähtu strateegiliste eesmärkide saavutamiseks elluviidavatest tegevustest. Ettepanek seal olevad tegevused üle vaadata, kas nende tegemine tuleneb kaalutletult ikka strateegilistest eesmärkidest ja on loomult nende saavutamiseks vajalikud tegevused. Ettepanek lisada arengukava teksti osas olevad eesmärkide elluviimiseks tegevused tegevuskavasse ja seejärel vastavalt valla võimekusele need seal ajakavastada. 14. Kaaluda strateegiliste eesmärkidena ja vastavate tegevustena noorte ettevõtlikkuse, sh õpilasfirmade arendamist; tänava/mobiilse noorsootöö (eriti piirkondades/kantides) arendamist; õpingutes, tööturul ja täiendkoolitustes mitteosalevate noorte arendamist. 82 Monika Salu: Teen ühe ettepaneku arengukava täiendamiseks: arengukavas võiks ette näha valla suuremat panustamist ettevõtluse arendamisse on ju see ainus võimalus töökohtade tekkimiseks ja selle kaudu motivatsiooniks tulla piirkonda elama. Üks võimalus on näiteks ettevõtluskoordinaatori Strateegiadokumenti ei muuda, arvestada ettepanekutega 2021. algatatava AK protsessis, kaasata AK koostamisel.

17 tegevus aga ka vallapoolsete kaalutletud toetusmeetmete, näiteks soodustus vee hinnale vms, kaudu, mis pikas plaanis toob vallale suurema (maksu)tulu. 83 Turvakaamerate ja kiirustabloode paigaldamine Lisatud TKsse: Turvakaamerate ja liiklustabloode paigaldamine Võsu ja Haljala asulate sissesõiduteedel 2021+ 84 Võsu Külaplatsi rajamine (külakiik ja kõlakoda) Koostöös kandikoguga, asukoht arvestades Võsu rannaala arendust 85 Võsu kodulooraja projekti elluviimine Koostöös kandikoguga, terviklahendus Võsu ranna-ala projekti ja Võsu peatänava projekti lahendamisega 86 Haljala rahvamaja esise platsi asfalteerimine ja joonimine 2021. aasta eelarvesse ja THKsse 87 Haljala alevikus Maheda tänaval platsi asfalteerimine (Maheda tn 3 ja Võsu mnt 5 vahel LÜHENDID: AK arengukava TK tegevuskava KOV kohalik omavalitsus STRdok strateegiadokument ÜVK AK ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava VV vallavalitsus KKK kogukonnakomisjon VIROL Lääne-Viru omavalitsuste liit MAK Maakondlik arenduskeksus THK teehoiukava ÜP üldplaneering DP detailplaneering MNTA - Maanteeamet Võimalusel 2021 eelarvesse, koostöös kinnistu omanikega, lisada THK-sse