TEGIJA Registreeri Keila elanikuks! Igale uuele elanikule 100 maksuraha tagasi! Kampaania kestab 31. detsembrini, reeglid www.keila.ee KEILA NÄDALALEHT REEDE, 20.11.2020 nr 42 (610) Roland Tõnisson Mees nagu orkester. LK 2 uudised KEILA RAAMAT Tagasi lapsepõlvemaale Harjumaa Muuseum avas näituse harjumaalaste lemmikmänguasjadest. ANNE SINIVEER Meil kõigil on üks mänguasi, mis on teistest armsam. Lelu, millega on seotud palju ilusaid mälestusi ja helli tundeid. Näitusel Lelude külas saab tutvuda valikuga kohalike inimeste lemmikmänguasjadest ja lugeda nendega seotud meenutusi. Näituse kuraator on German Lebedev, ruumikujunduse autor Alden Jõgisuu. Teostasid German Lebedev, Valmar Dreger, Alden Jõgisuu ja Gea Mossin. Eelmisel nädalal kutsuti muuseumisse kõik need, kes olid näituse valmimisele kaasa aidanud. Tervitas direktori kohusetäitja Reet Pius. Seejärel andis tervislikel põhjustel puudunud German Lebedevi esinemissõnad edasi kolleeg Taavi Koppel: Kuigi teatud hooaegadel on lapsed Harjumaa muuseumis just kõige arvukamad külalised, on näitused tavaliselt täiskasvanutele. Seekord on teisiti. Ja näitus kujunes esialgselt kerge ja lihtsa ajutise väljapaneku asemel hoopis enamaks. Me ei tahtnud n-ö klassikalist vitriinidega näitust ning õnneks tuli appi Rahvusraamatukogu näitusemeister, sisearhitekt Alden Jõgisuu. Järgnes mitu nädalat ajupingutusi, ehitust tolmu ja müraga. Alden Jõgisuu töö meeldis väga. Need mängumajade imitatsioonid sobisid siia, eraldasid ja ühendasid. Nende vahele olidki paigutatud peategelased. Kõige enam oli mänguasju toonud Anne Kalda, mitmed tema vanaisa Johannes Listeri käsitööd, nagu vanker, millega sõidutati kodujänes Kitit, nukumööbel, aga ka loto, doomino, klaaskuulidega mäng, näituse vanim ese nukk Neti jpm. Kõige kaugemalt saabus Keilasse suur valge (nimeta) karu, mille tõi Anne Oruaas Kehrast oma naabriperest, kuid millega ta ka ise oli lapsena mänginud. Suuruse poolest ei anna alla ka Aare Lepiksaare 40-aastane Rõõmu kaubamajast pärit nn Mõõdujänes, FOTOD: HARJUMAA MUUSEUM millega poisist/noormehest igal aastal pilt tehti. Elevust tekitab Elina Zilmeri noogutav elevant, ostetud Rannu poest 1965. a. Ka muuseumi oma lelud on välja pandud: Norma juhitav mänguauto, 1930. aastatest nukk Minni, kunstnik Olev Soansile kuulunud tinasõdurid, korstna- pühkija a-st 1918 jpm. Oma armsaid lelusid raatsivad näidata veel Maret Lepiksaar, Rutt Jürisalu ja Janne Käsi. Aitäh kõigile! Avastamist on igatahes üksjagu. Kasvõi vana töötav (!) lauaarvuti ja teleka saated. Mänguasjad on vaatamiseks väljas, tasuvad uudistamist! Paberraamat jääb kestma Ülevaade esimesest raamatupäevast. UUDIS Film Amandus Adamsonist Kingitus kunstniku sünniaastapäevaks. LK 2 LK 3 17.11 07.12.2020 0 99 Sulatatud juust, erinevad maitsed Merevaik, 200 g, 4,95/kg 3 49 2 99 2 99 1 59 37% 4 99 30% 3 99 25% Metsamarja-vaarika jogurtijook, 12 x 100 g Actimel, 1,2 kg, 2,91/kg Majonees Original Hellmann s, 880 ml, 3,40/L 4 99 40% Jahvatatud kohv Krönung Jacobs, 500 g, 5,98/kg Toodetud Eestis. Pakkumised kehtivad, kuni kaupa jätkub. Piltidel on illustreeriv tähendus. Pakkumised kehtivad Selveris Partnerkaardiga ja Comarketis kõikidele klientidele.
2 Reede, 20.11.2020 Nr 42 (610) UUDIS Amandus Adamsoni sünniaastapäevaks valmis film 14. novembril vaadati Harju Maakonnaraamatukogus filmi ja tähistati sünnipäevi. TEGIJA Roland Tõnisson Laupäeval toimunud sündmuse Keila Raamat 2020 korraldas Keila Raamatuklubi, mille taga on tegelikult Roland Tõnisson pastor, kirjanik, diplomaat, laulja, ühiskonnaaktivist, trammihuviline. Siin antud leheruumist ei piisaks, kui tema CV ümber kirjutada. Ja kui iga CV rea taha veel taustu avada, oleks ka kogu Keila Lehe pinnast vähe. Kodu ja pere on Rolandil Keilas, ühes väikses metsaäärses majas. Keilas elab ta pidevalt paar viimast aastat, pärit on aga Tallinnast Lasnamäelt. Elu on Rolandit viinud ka Saaremaale ja Soome. Praegu on ta tegev Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Suure-Jaani Peeter-Pauli kiriku juures ja tegeleb kirjanduslike projektidega. Vaimuliku tööks on ta valmistunud EELK Usuteaduste Instituudis ja Minneapolise Luterliku Vabakiriku Teoloogilises Seminaris. Teadmistejanu oli nii suur, et kohe peale teoloogiaõpinguid õppis Roland veel Eesti Diplomaatide koolis ja Audentese kõrgkoolis rahvusvahelisi suhteid. Viimases oli diplomitöö intrigeerival Weimari vabariigi ja Nõukogude Liidu salasuhte teemal. Ajalugu, eriti sõja- ja muusikaajalugu peab ta oma hobideks siiani. Roland Tõnissoni bibliograafias on 14 raamatut romaanid, lühijuttude ja artiklite kogumikud, luulekogu, novellid peamiselt eesti ja soome keeles, vahele ka mõni venekeelne väljaanne. Arvamusavaldusi on avaldanud mitmed portaalid ja paberväljaanded. Et võimaldada ka väikest reklaami, siis kohe on ilmumas järjekordne romaan Uue Maailma hällilaul, mis kõneleb Tallinnas Suur-Ameerika tänaval asunud kortermaja elanike elust ja saatusest aastatel 1940-1945. Diplomaaditööd Roland pikalt ei teinud, tuli võimalus saada aimu munitsipaalametniku tööst. Pool aastat oli Roland Tõnisson Keila abilinnapea. See-eest on laulmine olnud Rolandi elus pidev saatja. Lapsepõlves laulis ta koolikoorides, noore mehena koguni paar aastat Estonia kooris, täismeheeas enda loodud folkmuusikakollektiivis Ballinderry Band, nüüd on lauluhääl kasuks vaimuliku töös. Aga trammid. Rolandi isa oli trammijuht. Ega Roland seda valjusti välja ei hõiska, kuid suhtlusvõrgustiku postitustest saab aimu, et Helsingis trammiga ringi sõites on tallegi see ala hinge pugenud. Trammijuhi ametit pidas Roland kokku pea üheksa aastat üsna pragmaatilisel põhjusel ka Soomes ei pruugi preestritöö üksi elatada, saati Eestis. Paari aasta jooksul pidas ta kõrvuti preestriametit Turu linnas ja Helsingis trammijuhi kutset. Näoraamatu pildialbumites on valdavalt endisi aegu kajastavate jäädvustuste kõrval mõnigi nostalgiahõnguline trammipilt. Ja 2016. aastal soomekeelsena ilmunud romaan Toisella linjalla ning paar aastat hiljem ka eestikeelsena ilmutatud tõlge Teisel liinil räägivad just sellest perioodist. Kuigi ajalooline romaan Ivan Julmast, Gosudar, on oma mahukuses muljetavaldavam ju on samavõrra ka ajaloohuvi suurem. Huvi ajaloo ja isikute vastu on lapsepõlves saanud ilmselt alguse sellesama Ivani elust nähtud kuulsa filmi ajel. Ühiskondlik tegevus ongi Rolandil kaldu kirjanduse ja sõjaajalooseltside poole. VALDUR VACHT VVACHT@KEILA.EE Nädal piltides KEILA LEHT Režissöör Ella Agranovskaja ja operaator Nikolai Šarubini dokumentaalfilm Amandus Adamson. Eluajad valmis sellel aastal ja on justkui kingituseks kunstnikule, kelle sünnist möödus 12. novembril 165 aastat. Film räägib eesti skulptori A. H. Adamsoni (1855 1929) saatusest ja näitab skulptori põhiteoseid Eestis, Peterburis ja Krimmis. Filmis räägivad Paldiskis asuva Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi töötajad suure skulptori elu ja loomingu ajaloost. Filmi muudavad nauditavaks suured panoraamvõtted. Film on tehtud südamega ja oma vahenditega. Filmi on juba näidatud Krimmi filmifestivalil, kus see sai sooja vas- 24. ja 25. novembril remonditakse Hiiu raudteeülesõitu. Elron annab teada, et seoses Hiiu ülesõidu remondiga on hilisõhtuste Pääsküla, Keila, Paldiski, ja Turba reiside sõiduplaanides mõningaid muudatusi. Osaliselt tuleb kasutada linnasisesel Pääsküla-Tallinna lõigul bussi. 24. novembri õhtul tuleb viimasel kolmel Paldiskist ja ühel Turbast tuleval reisil kasutada bussi Pääsküla- tuvõtu osaliseks. Keilaski oli filmi vaatama tulnud arvukalt Amandus Adamsoni loomingu austajaid. Skulptor, kelle viljakamad aastad möödusid Peterburis ja Pariisis, on jätkuvalt kuulus Venemaal. Nii on ka arusaadav, et loodud filmi helilooja on Andrei Andersen Peterburist, teksti loevad Tatjana Kosmõnina, Aleksandr Iljin, Julia Kalenda. Revolutsiooni puhkedes oli Adamson sunnitud pealinnaelust loobuma ja kolima oma suvemajja Paldiskis. Paldiskis elades jätkas Adamson aktiivset loomingulist tegevust. Tema käe alt valmisid Vabadussõja monumendid Pärnus, Valgas, Suure-Jaanis, Viljandis, Kuressaares ja Tartus, Kreutzwaldi mälestusmärk Võrus ning Villem Reimani monument Tartus. Adamson suri oma Paldiski kodus südameataki tagajärjel 26. juunil 1929. Oma viimseks puhkepaigaks valis kunstnik Pärnu Alevi kalmistu. Ta on maetud tema loodud Vabadussõja mälestussamba tagaküljel oleva skulptuuri lähedale, mille modellid olid olnud talle kallid pereliikmed. 2005. a kinkis Amandus Adamsoni tütar Maria Maddalena Carlsson suveateljee maja Eesti riigile ning sellest sai Harjumaa Muuseumi filiaal Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum. Euroopa Liidu toel restaureeritud maja avati külastajatele 13. novembril 2010. Seega tähistati laupäeval koos kunstniku tähtpäevaga ka ateljeemuusemi kümnendat sünnipäeva. FOTO: TARMO RANDE UUDIS Hiiu raudteeülesõidu remont mõjutab sõiduplaani KEILA LEHT Tallinna lõigul. 25. novembri õhtul palutakse alates kella 22st Tallinna-Pääsküla lõigul rongile minnes olla tähelepanelik ja jälgida ooteplatvormidel olevaid infosilte, sest siis saab kasutada harjumuspärasest erinevat platvormi ehk üksnes linnasuunalist perrooni. Bussiga on sel päeval asendatud alates Pääskülast vaid kõige hilisem, Paldiskist kell 22.03 sõitu alustav reis. Praegune sõiduplaan kehtib 12. detsembrini 2020. Veel kirjutas Elron oma Facebooki küljel, et teisipäeval oli tähtis päev rongil nimega Kegel. Just 8 aastat tagasi 17. novembril jõudis see elektrirong esimesena Eestisse ja ristiti Keila ajaloolise nime järgi Kegeliks. Ühtlasi oli Kegel ka esimene, kes tegi 4. juulil 2013 avasõidu Tallinnast Keilasse. Rong väljus Balti jaamast kell 12.05 ja jõudis Keilasse 13.01. Sõidu esimese rongiga tegi kaasa ka Keila Leht ning kirjutas sellest: Keila vastuvõtt rabas rahvarohkusega. Puhkpill mürtsus ja rõõmu oli õhus. Rõõmustas ju kogu linn. Küll aeg möödub ruttu! Adamsoni ateljeemuuseumi juhataja Merle Tank ja projektijuht Nika Kalantar pälvisid Keila abilinnapea Maret Lepiksaare õnnitluse ja tunnustuse (pildil). FOTOD: VALDUR VACHT Kultuurikeskusse jõudis Arhitektuurimuuseumi rändnäitus Kes aias, kes aias. Moodsad lasteaiad. Näitusel tutvustatud paarkümmend hoonet annavad sissevaate ligikaudu sajandi jooksul ehitatud moodsatesse lasteaedadesse. Näitusel on ka tüüprojekte, mille järgi on ehitatud ka Keila Vikerkaare ja Sipsiku lasteaed. Miki lasteaia uut maja näituse loomise ajal veel polnud. 16. novembri hommikul olid kooli juures Keila Lions klubi helkuriprojekti vedajad, et koostöös Keila Kooli õpetajatega kontrollida, kas õpilased (ja ka õpetajad) helkurit kannavad. Kontrollimisel polnud oluline noomimine, vaid helkuri puudumisel ulatati Lions klubi logoga helkur ning anti soovitus selle õigeks kinnitamiseks. Peab tõdema, et helkur puudus rohkem kui pooltel koolijõudjatel. FOTOD: VALDUR VACHT, KEILA LIONS KLUBI JA AGU VEETAMM Sellel nädalal püstitati mitmel pool uued soojarekordid. Loodus on segaduses ja pungad põõsastel ning siin-seal õitsvad lilled on tavaline vaatepilt. Roosidki jätkavad õitsemist ja krõbedamat külma, mis õitsemise lõpetaks, pole veel olnud. Kui ilmaprognoosid paika peavad, siis pole võimatu, et tänavune advendilaat kultuurikeskuse ees peetakse keset õitsvaid lilli. KEILA NÄDALALEHT VÄLJAANDJA SA KEILA LEHT KESKVÄLJAK 11 TEL 658 8569 VASTUTAV VÄLJAANDJA: AGU VEETAMM KÜLJENDAJA: IMBI KROMANOV KORREKTOR: ANNE SINIVEER REKLAAMI- JA LEVIKORRALDAJA: EVELIN POVEL TRÜKK: PRINTALL KOJUKANNE: AS EXPRESS POST TEL 617 7717 UUDISED FACEBOOKIS: WWW.FACEBOOK.COM/KEILALINN
Reede, 20.11.2020 Nr 42 (610) 3 KEILA RAAMAT 2020 Paberraamat jääb ajas kestma Nõnda tõdesid kui ühest suust Keila raamatul üles astunud kirjanikud, nii mõnigi neist ka Keilaga seotud. EVELIN POVEL AGU VEETAMM Laupäeval, 14. novembril oli kultuurikeskusest saanud tõeline kirjandusmeka. Raamatutest lookas lauad sisenejaid vastu võtmas juba ukselt, lettide taga mitmed Eesti tunnustatud kirjanikud. Saal aga dekoreeritud kirjanduslikuks salongiks pehmete sohvadega vestlejaile ning kohvikulaudadega kuulajaile. Hämar küünlavalgus tekitas õdusa ja sooja tunde, kus unustada argimured ning süveneda kirjandusmaastikesse. Päeva kestel toimus kuus eriteemalist paneeli, mida modereerisid raamatupäeva korraldanud Roland Tõnisson ja Peep Raun. Peame teadma, mis on toimunud Nii vastas küsimusele miks me vajame sõdade lugu? Keilas elav arheoloog ja ajaloolane Mati Mandel, kes ühes sõjaajalooalaste raamatute autori ja kirjastaja Hanno Ojalo ning ajakirjaniku ja ajaloolase Merike Jürjoga osales sõjaajaloo ja ajalootead(v)use vestlusringis. Kuulajail oli paeluv jälgida ning kaasa mõelda küsimustele: Millised (arhiivi)leiud on enim üllatanud? Mis aitab pildi sisse minna? Milline on kõnelejate esimene mälestus tunnetusest, et enne meie põlvkondi on olnud teised ajad ning teistsugune ajalookäsitlus? Hanno Ojalo jagas, et talle on sügava mulje jätnud andmed Velikije Luki lahingust, kus Saksa garnisoni poolele üle läinud laskurkorpuse meestest moodustati väiksem väeüksus. Linna vallutamise järel sattusid need mehed venelaste kätte, paljud neist hukati või saadeti trahvipataljonidesse. Nende meeste saatuse uurimine on alles pooleli. Merike Jürjot on kirjutamisel inspireerinud arhiiviallikad, ajastusse aitab kehastuda aja- ja ilukirjandus. Üllatanud on enim naiskodukaitse 1930. aastate kaunilt vormistatud ning väga heas eesti keeles dokumendid. Vestlust juhtinud Roland Tõnisson ei saanud üle ega ümber küsimusest Kus on Lembitu pealuu? Mati Mandel ei osanud viimaste otsingute tulemusi küll veel anda, ent selgitas teema tagamaid. On teada, et 1970. aastatel Raamatupäeva avas vestlusring sõjaajaloost ja ajalootead(v)usest. Vasakult Hanno Ojalo, Merike Jürjo, Roland Tõnisson ja Mati Mandel rääkis vanematele arheoloogidele keegi Poola arheoloog, et Poola ühes muuseumis on pealuu, millel juures silt Rex Estonia (Eesti kuningas). Kuna Ordu keskus asus Poola aladel, siis pole välistatud, et Madisepäeva lahingus Lembitu maharaiutud pealuu viidigi Poola. Viimastel aastatel on arheoloogid võtnud poolakatega ühendust ning pealuud otsinud, ent seni pole seda leitud. Küll aga on leitud palju Poola aega kirjeldavaid dokumente 16. sajandist. Pole välistatud, et pealuu on kaduma läinud või hävinud, võimalik ka, et selle juurest on kadunud viitav silt. Kokkupuude raamatuga annab hea tunde Kogeme asju mitme meelega. Teksti kõrval on sama oluline roll ka kunstnikul. Aga kindlasti ka lõhn, kompimine, nägemine, arutles Heli Illipe-Sootak lastekirjanduse paneelis. Temaga koos osalesid vestlusringis keilalane Ketlin Priilinn ning Kristina Ruder. Kõik kolm nõustusid, et ehkki e-raamatud jõuavad rohkemate lugejateni, ei tohiks päris raamatutest loobuda. Sellesisulist tagasisidet on andnud autoritele ka lapsed ise. Heli Illipe-Sootak on kirjutanud üheksa lasteraamatut ja luuleraamatu täiskasvanutele ning on meelt, et iga uus raamat peaks täitma mõne tühimiku. Niisama pole mõtet kirjutada, tuleb teha midagi uutmoodi. Ketlin Priilinnale meeldib kirjutada erinevatele sihtrühmadele: lastele, noortele ja täiskasvanutele. Talle meeldivad tavalised inimesed ja olukorrad. Peagi on ilmavalgust nägemas Evelini sarja kolmas raamat. Kristina Ruder kirjutab nii täiskasvanutele kui lastele, kirjutamine on tema kirg ja elu. See on eneseareng, mis annab võimaluse elada mitmekesisemat elu. Kirjutamist ootab vahva lasteraamat lapse unenäost. Kõik algab sellest, et Sul on midagi öelda Kirjanik ja filmirežissöör Mart Kivastik tunnistas, et kirjutamine on tema jaoks saanud osaks päevast, aitab olla ja annab raami. Ta on katsetanud kirjutamist mitmes žanris, ent peab täiuslikuks vormiks novelli, mida on oluliselt keerulisem kirjutada kui romaani. Väike viga on parem kui ühetasane hea, kommenteeris Kivastik tekstide ülemäärast toimetamist, pannes südamele, et esialgne mõte peab igasse teksti alles jääma. Paneelis Kirjandus meestelt lastele ja dramaturgia osalema pidanud Heiki Vilep andis oma vastused edasi kirjalikult. Tema pole end kirjutama sundinud, vahepeal pidas isegi nelja-aastase pausi. Talle meeldib kirjutada lastele, sest nendelt saab ausa tagasiside, mis aitab asju selgeks mõelda. Eestlased kirjutasid end rahvaks Kirjanik Indrek Hargla ja kirjandusteadlane Maarja Vaino olid mõlemad sama meelt, et eesti kultuur suures osas toetub kirjasõnale. Maarja Vaino arvates peaks koolis rohkem kirjandust õpetama, harjutama õpilasi raamatuid lugema. Kes mõtleb selgelt, see ka kõneleb selgelt. Tegelikkuses kaotab järjest rohkem sõnu oma algse mõtte. Eriti poliitikuid ja ajakirjanikke kuulates tunnen, et neile oleks sõnad nagu ette antud. Liig palju on nürimeelset kantseliiti, üha rohkem on mula, kõlas kirjandusteadlane karmilt. Indrek Hargla nõustus kaas- vestlejaga. Kui ma kirjutan, siis ma ei mõtle, milliseks on meie keel muutunud, kui palju on juurde tulnud logisevaid mõtteid ja tühje sõnu. On sõnu, mis sobivad kirjandusse ja kannavad mõtteid, ja on sõnu, mis sinna ei sobi. Mul on kohati isegi häbi, lugedes oma esimesi raamatuid. Minagi kasutasin siis käibeväljendeid, mida kasutavad ajakirjanikud, tunnistas kirjanik. Seda, et keel muutub pidevalt, võib tajuda piiblitki lugedes, tõdes Hargla. Miks muidu peetakse vajalikuks piiblit iga 25 aasta järel uuesti tõlkida, lisas paneeli juhtinud Roland Tõnisson. Miks on Tammsaare Tões ja õiguses üheks peategelaseks piibel? küsiti saalist. Piibli olemasolu tolleaegses kontekstis ei saa alahinnata. Piibel õpetas eestlased lugema ja oli dokumendiks, millele toetuda ning millega minna oma õigust nõudma. Pidevast kohtuskäimisest kirjutas Tammsaaregi. Muide, Tammsaare õppis ülikoolis õigusteadust, nagu ka Jaan Kross ja Indrek Hargla, tõi Maarja Vaino huvitava paralleeli. Tammsaarest võinuks ta lõputult rääkida nagu ka üks aktiivne saalis viibija küsida. Aeg seadis paraku juttudele piirid, vestlusringi Kirjutatud ja loetud sõna. Inimene, kultuur, rahvas ja riik tarvis oli päevakavas antud 45 minutit. Mitte ainult Tammsaarest ja Melchiorist Kuigi aeg tiksus halastamatult, jõudis Maarja Vaino rääkida ka oma teisest lemmikteemast, Mati Undi muuseumist: Kuna Kirjandustänava festivalil ühe päeva avatud olnud Mati Undi pop-up muuseum osutus menukaks, otsustasime muuseumiideed laiendada. Juhuslikult selgus, et Koidula tänaval samas majas, samade akende all, kus Mati Unt omal ajal elas, olid esimesel korrusel üürida ruumid, otsustasime muuseumi sinna kolida. Üks eraisik tasus üüri, linn kommunaalmaksud, Tallinna Kirjanduskeskuse kanda jäid muud kulud. Tänaseks on Mati Undi ajutine muuseum tegutsenud juba aasta ja enam nagu ei sobigi seda kinni panna, väitis kirjanduskeskuse direktriss. Ka niimoodi võivad muuseumid sündida. Indrek Hargla (kodanikunimega Indrek Sootak) on suurema osa oma elust elanud Tartus, aga nüüd elab Tallinnas. Kuidas tartlane Tallinna talub? Tundub, et väga ei talugi. Tallinn on sihipäratu linn. Ma kirjutangi keskaegsest Tallinnast, kus oli rohkem süsteemsust. Tallinna vanalinn võiks olla koht, kuhu kõik tahaksid minna ja seal olla. Kahjuks ei ole ta seda, ütleb kirjanik välja valusa tõe. Veel tuleb teemaks Prantsuse Caunes Minervois linna aumedal, mis anti Harglale 2017. aastal. Mille eest? Indrek Hargla: Selles vaimustavas keskaegses linnakeses on sündinud Pontus De la Gardie, kellest ma olen kirjutanud. Sellest piisas, et mulle medal anda. Nii lihtne see ongi. Nimetatud medal ei tee mind paremaks, on lihtsalt üks huvitav fakt minu biograafias. Keila ja keilalased FOTO: TARMO RANDE Vestlejaid oli kaks Triinu Meres ja Tiina Laanem. Aega kahe peale jäi napilt 25 minutit. Keilast rääkida nad ei jõudnud ega mainida sedagi, mis ajast nad keilalased on. Triinu Merese luulekogu Lagunemine ilmus 2009. aastal ja pälvis rea positiivseid arvustusi. Teda peeti aasta üllatajaks. 2011. aastal võitis Meres ulmejuttude konkursi jutuga Joosta oma varju eest. Ulmeteema on jõudnud ka tema mitmetesse novellidesse. Ulmežanrisse liigitub ka tema romaan Lihtsad valikud, mis jagas Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2. kohta. Tiina Laanemi nimi jõudis kirjandusmaailma 2007. aastal, mil Eesti Romaaniühing kuulutas romaanivõistluse võitjaks tema käsikirja Väikesed vanamehed. Kolmandat romaani Pildilt kukkujad (2016) tunnustati A. H. Tammsaare nimelise preemiaga. Viimased kaks Laanemi teost on lasteraamatud Mina, Meg ja meie klass ning Kollase kassi komando. Viimase tegevus toimub lausa Keilas ja pole võimatu, et sellele tuleb ka järg. Keilalased olid ka järgmised esinejad Anu Saluäär ja Toomas Kall. Anu Saluäär näitas oma vanaisa, Keila legendaarse kirikuõpetaja Ado Köögardali päevaraamatu originaali, äsja trükist tulnud 1945. aasta päevaraamatut ja luges ette sealt katkendi, mis oli kirja pandud sõja lõppemise teate saamisel. Täpselt sama kuupäeva kohta luges katkendi Toomas Kall ühest teisest raamatust, mida ta tõlkis. Need olid filminäitleja Juri Nikulini mälestused. Mälestused olid erinevad, ehkki elati tol ajal ühes ja samas riigis, lisas Kall humoorikalt, aga talle omase tõsise näoga. Et keilalased said endast ja oma käsil olevatest töödest nii napilt rääkida, leppisime juba raamatupäeval kokku uute intervjuude osas Keila Lehe veergudel. Esimene raamatupäev toimus koroona leviku kiuste. Küllap see oli ka üks põhjus, miks publikut oli oodatust vähem. Kultuurikeskuse kiituseks peab ütlema, et kõigega oli arvestatud hubases saalis istuti hajutatult, raamatulettide vahel sai hoida distantsi, kes soovis, kandis maski. Ja mis peamine ventilatsioon saalis töötas laitmatult. Kohati oli tunne, et õues polegi õhk nii värske.
4 KEILA LINNAVALITSUSES Ehitus- ja kasutusload Linnavalitsus väljastas ehitusloa ärihoone ümberehitamiseks Haapsalu mnt 31a kinnistul. Hoone olemasolev maht säilib. Fassaadi ei muudeta, v.a rajatakse 2 lisaakent. Hoone tänava poolt parempoolse 1-korruselise tiibhoone osas ehitatakse ümber olemasolevad laoruumid. Ehitatakse välja Lääne-Harju valla sotsiaalosakonnale 4 bürooruumi ja inva-wc ning hambakliinikule 4 ravikabinetti, röntgeni-, vastuvõtu- ja personaliruumi ja inva-wc. Naaberkinnistu, Haapsalu mnt 33 poole 2 ehitatavat ja 3 olemasolevat akent tulevad jääklaasi või analoogse vaadet varjava lahendusega. Linnavalitsus väljastas kasutusloa Jõe tänav 30a üksikelamule. Linn määras projekteerimistingimused Linnavalitsus määras tingimused Pargi tn 19a kinnistule üksikelamu laienduse ehitusprojekti koostamiseks. Tingimuste taotleja soovib esimese korruse peale ehitada teise ehk katusekorruse. Katuseks on mõeldud kelpkatus koos katuseakende ja vintskappidega. Elamu taotletav suurim kõrgus on 9 m. Linnavalitsus määras tingimused Tööstuse tn 6 kinnistule laohoone ehitusprojekti koostamiseks. Taotleja soovib ehitada Keila Linnavalitsus algatas projekteerimistingimuste avatud menetluse Keilas Vasara tn 15 kinnistule korterelamu ehitusprojekti ning ümbritseva piirkonna heakorrastusprojekti koostamiseks. Linnavalitsuse kaalutlused projekteerimistingimuste määramiseks on esitatud projekteerimistingimuste eelnõus ja selle 40x70 m ehitisealuse pinnaga kuni 13,5 m kõrguse laohoone (PVC-kattega, terasprofiilidest karkassiga viilhalli, katusekaldega ~18 ). Taotletava laohoone väljaehitamisel on kinnistu täisehitus ligi 37%. Teine projekteeritav laohoone võib olla kuni 14 m kõrgune (arvestades olemasolevast maapinnast) ja ehitisealuse pinnaga kuni 2900 m 2. Katusetüüp viilkatus katusekaldega 10-30. Eelnõud linnavolikogu menetlusse Linnavalitsus saatis linnavolikogu menetlusse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra Keila linnas kehtestamise eelnõu. Kord sisaldab sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust, rahastamist ning taotlemise tingimusi ja korda. Linnavalitsus saatis linnavolikogu menetlusse eelnõu, millega tagataks projekti Tööle saamist toetavate hoolekandeteenuste arendamine Keila linnas omafinantseering 25% ulatuses projekti käibemaksuga maksumusest. Linnavolikogu menetlusse saadeti Keila linna eelarvestrateegia ja arengukava tegevuskava aastateks 2021-2024 vastuvõtmise eelnõu. Linnavolikogusse II lugemisele saadeti Keila linna 2020. aasta eelarve II lisaeelarve. KEILA LINNAVALITSUS TEATAB KORVPALL Linnavalitsus saatis linnavolikogu menetlusse Keila linna 2021. aasta koondeelarve ja Keila linna 2021. aasta eelarvest makstavate toetuste määrade eelnõu. Esitatud Keila linna 2021. aasta eelarve projektis on planeeritud tulusid 18,1 miljonit eurot, mis on 2,94 protsenti vähem kui 2020. aastal. Linnavolikogu menetlusse saadeti eelnõu, et tagada ASiga Keila Vesi Pargi tn 2 hoone kasutamiseks sõlmitud üürilepingus kokku lepitava üüritasu suurus pärast Pargi tn 2 hoone rekonstrueerimist selliselt, et üüritasu kataks aktsiaseltsi Keila Vesi poolt Pargi tn 2 hoone juurdeehituse püstitamiseks võetava laenukohustuse tasumise. Linnavalitsus küsib volikogult luba müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel Keila linnale kuuluv Jõe 64 asuv korteriomand, mille reaalosa on kahetoaline korter nr 5, üldpinnaga 40,1 m 2, ja määrata enampakkumise alghinnaks 34 000 eurot. Linnavalitsus saatis linnavolikogu menetlusse eelnõu, millega nõustumisel tagaks linnavolikogu Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamise kaasfinantseeringu Keila linna eelarvest 50 000 euro suuruses summas perioodil 01.01.2022. kuni 31.12.2028. seletuskirjas: https://www.keila.ee/projekteerimistingimuste-eelnoude-avalikustamine 20.-29.11.2020 saab linnavalitsuse üldmeilile: klv@keila.ee esitada eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Laekunud arvamuste põhjal otsustab linnavalitsus projekteerimistingimuste eelnõu Tartus jäi võidust veidi vajaka KARL KOPPELMAA KEILA KORVPALLIKOOL Keila Korvpallikooli esindusmeeskond pidas Saku I liiga raames maha tulise heitluse Eesti Maaülikool/ Skarconi vastu, kuid pidi võõrsil tunnistama vastase paremust, kaotades mängu 67:77 (15:21, 13:19, 21:17, 18:20). Küllaltki võrdse avaveerandi (21:15) võitnud tartlased pääsesid teisel perioodil juba 33:15 juhtima, kuid keilakad vähendasid poolajaks vahe 12 punkti peale (40:28). Kolmanda veerandaja 21:17 võit tõi Keila taas löögiulatusse (57:49) ning viimasel neljandikul jõuti korraks vaid punkti kaugusele (58:57), kuid siis võttis kodutiim siiski oma, võites mängu 77:67. Keila tabas paremini kahepunktiviskeid (50% - 41,7%), kuid jäi vastasele alla kaugvisetes (25,7% - 30,8%) ja ka vabaviskejoonelt (72,7% - 76,5%). Keila oli napilt üle resultatiivsetes söötudes (14:13) ja viskeblokeeringutes (5:4), kuid kaotas lauavõitluse 41:49 ja tegi vähem vaheltlõikeid (7:10). Pallikaotuseid kogunes Keilal 14, Maaülikoolil 13. Keila Korvpallikooli eest tõi Kristen Kasemets 19 punkti ja 6 lauapalli, Conrad Sengbusch lisas 16 punkti, 4 lauapalli ja 4 resultatiivset söötu ning Margus Pahvi saagiks jäi 12 punkti ja 4 lauapalli. Esiliiga paremuselt kolmas lauavõitleja Rauno Meerits krabas 13 lauapalli ja viskas 9 punkti. Eesti Maaülikool/Skarconi võidu peaarhitektid olid Jan Samuel Vogelainen ja Jaagup Russak. Kui esimese arvele kogunes üleplatsimehena 25 punkti ja 5 lauapalli, siis Russak sai kirja mitmekülgse statistikarea lisaks 20 punktile tõi 24-aastane mängujuht ka 4 lauapalli, 3 tulemuslikku söötu ja 4 vaheltlõiget. Nüüdseks, kui esiliiga põhihooajast on mängitud ligikaudu veerand, hoiab Keila Korvpallikool ühe võidu ja viie kaotusega tosina meeskonna konkurentsis kümnendat kohta. Olgu siinkohal meelde tuletatud, et kui kaheksa paremat pääsevad kohamängudele, siis 11. ja 12. kohale jäänud meeskonnad langevad aste madalamale, teise liigasse. Esiliiga liider on seni kõik KEILA Keila Linnavolikogu 37. istung toimub teisipäeval, 24. novembril 2020 kell 18.00 Keila Linnavalitsuse saalis. Päevakorras: 1. Linnapea aruanne 2. Info üldplaneeringu menetlusest 3. Kaasfinantseeringu tagamine 4. Keila linna arengukava aastateks 2013-2025 tegevuskava muudatuste ja eelarvestrateegia vastuvõtmine 5. Keila linna 2020. aasta eelarve II lisaeelarve 6. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord 7. Keila linna 2021. aasta eelarve (I lugemine) 8. Omafinantseeringu tagamine 9. Kooli ülesannete täitmiseks vajaliku hoone üüritasu suuruse määramine 10. Linnavara võõrandamine kirjalikul avalikul enampakkumisel avaliku arutelu korraldamise vajaduse ja aja. Avalikku arutelu ei toimu, kui projekteerimistingimuste eelnõu kohta ei esitata kuni 29. novembrini 2020 (kaasa arvatud) kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused võetakse projekteerimistingimustes arvesse. FOTO: TRIINE TAMM kuus mängu võitnud Kadrina Karud, kelle peatreener on värvikas Andres Sõber ja kelle mängumootorit veavad leegionärid Ameerika Ühendriikidest ja Leedust. Just Kadrinas sealsete Karude vastu mängis Keila Korvpallikool 19. novembril oma hooaja seitsmenda mängu. Selle tulemusest ja eelseisvast kodumängust lähemalt aga juba järgmises lehenumbris. VENEKEELNE VEERG Сегодня в номере Фильм к юбилею Амандуса Адамсона 14 ноября в библиотеке Харьюского уезда состоялся просмотр фильма Э. Аграновской и Н. Шарубина, посвященного художнику. Фильм рассказывает о судьбе эстонского скульптора и художника А. Х. Адамсона (1855 1929), знакомит с его главными произведениями, которые можно увидеть в Эстонии, Санкт- Петербурге и Крыму. О его творчестве в фильме рассказывают сотрудники ателье-музея А. Адамсона в Палдиски. Революционные события вынудили художника оставить Санкт- Петербург и вернуться на родину. Семья поселилась в Палдиски, А. Адамсон продолжал активно работать монументы, посвященные Освободительной войне, можно и сейчас видеть в Пярну, Валга, Сууре-Яани, Вильянди, Тарту и Курессааре, а также памятник Ф. Р. Крейцвальду в Выру и монумент В. Реймана в Тарту. Скульптор умер 26 июня 1929 года от инфаркта и похоронен на кладбище Алеви в Пярну. В 2005 году его дочь Мария Маддалена Карлссон подарила Эстонии ателье художника, и там в 2010 году открылся филиал музея Харьюского уезда, посвященный Амандусу Адамсону. Фильм стал подарком к 165-летию мастера и 10-летию работы музея (стр.2). В продажу поступил календарь «Кейла 2021» Новый календарь можно купить в Rõõmukaubamaja, магазинах Jaama и Keila. Также календарь продается в центре культуры. Посетители рождественской ярмарки, которая состоится 29 ноября, смогут приобрести календарь на ярмарке. Стоимость календаря 3 евро. Календарь составлен из фотографий, которые признаны лучшими в рамках конкурса «Фото-охота Кейла V». Конкурс традиционно проходит с октября каждого текущего года по октябрь будущего года. Каждый месяц жюри выбирает из поступивших на конкурс фотографий лучшее фото месяца, которое затем помещается в календарь. В этой фотоохоте приняло участие 66 человек, а самым успешным фотографом стал Олимар Хинн. Reede, 20.11.2020 Nr 42 (610) Ремонт на станции Хийу Эльрон сообщает, что в связи с ремонтными работами на станции Хийу будут изменения в расписании вечерних электричек в направлении Пяэскюла, Кейла, Палдиски и Турба. Планируется также частичное использование автобусов: 24 ноября три последние электрички на Палдиски и последняя электричка на Турба будут заменены автобусами на отрезке Пяэскюла-Таллинн. 25 ноября, начиная с 22.00, пассажирам следует обращать внимание на информационные указатели на перронах, поскольку использоваться будет только один из двух перронов. В этот день автобусом будет заменена только последняя электричка на Палдиски (22.03 из Таллинна). Нынешнее расписание действительно до 12 декабря 2020 (стр.2). О мероприятиях В связи с распространением коронавируса отменяются или переносятся следующие мероприятия: 28 ноября не состоится ярмарка, посвященная Андресову дню, на будущий год переносится шествие рождественских дедов, которое должно было пройти также 28 ноября. На конец января отложено мероприятие «След года 2020» (Aasta jälg 2020) (стр.7). Городское правительство извещает Городское правительство инициировало публичную процедуру условий проектирования для составления строительного проекта жилого дома по адресу Вазара 15 и проекта по благоустройству прилегающей к участку территории. Положения городского правительства, послужившие основанием для процедуры условий проектирования доступны в объяснительной записке по адресу https://www.keila.ee/ projekteerimistingimusteeelnoude-avalikustamine. Предложения и возражения можно направлять до 29 ноября 2020 г. на адрес э-почты горуправы: klv@ keila.ee. На основании поступивших писем горуправа примет решение относительно времени и места публичного обсуждения проекта. Если до указанного срока письменных возражений и предложений не поступит, то публичное обсуждение проводится не будет (стр.4). Новости городского правительства Городское правительство выдало разрешение на перестройку административного здания по адресу Хаапсалуское шоссе, 31 а. Согласно условиям строительных работ, фасад изменен не будет, добавится два дополнительных окна, а в правом одноэтажном крыле будут перестроены складские помещения. Вместе них построят офисные помещения для нужд Ляэне-Харьюского уезда. Также было выдано разрешение на строительство частного жилого дома по адресу ул. Йыэ, 30 а. Город установил условия для составления строительного проекта по расширению частного жилого дома по адресу ул. Парги, 19 а. В рамках установленных условий планируется построить второй этаж. Подробнее о прочих проектах на странице 4.
Reede, 20.11.2020 Nr 42 (610) 5 HUVITAV Pärliliha parima kokkaja Austraalia muljed Keila noormehe Erki Hundi Austraalia muljete algus oli eelmises Keila Lehes. Palametsa pajatused KEILA LEHT Kõige põnevam on sõit tööle Farm, kus töötan, asub Broome st 35 km kaugusel, millest 20 km on offroad ehk ebatasane maastik. Meid viiakse tööle nelikveoliste masinatega. Kui astud autosse unise peaga, võid kindel olla, et uni kaob kohe, kui offroad teeosale jõuad. Tööpäevad ise on alati samad. Kuna pakume farmis gruppidele giidiga tuure, siis minu kohustus on esimesele kahele grupile valmistada väikest hommikueinet tee kõrvale pirukat ja puuvilju. Lõuna ajal tulevale grupile pakume erinevaid lõunavaagnaid (liha/mereannid/taimne toit). Kõik tuleb enne avamist köögis ette valmistada. Lisaks on veel väike menüü neile, kes on harjunud rohkem sööma ja soovivad midagi juurde tellida. Meil käib palju neidki, kes pole ennast tuurile broneerinud, vaid tulevad omal käel pärlifarmi külastama. Nemadki astuvad kohvikust läbi. Broome on populaarne turismilinn Broome on Lääne-Austraalia põhjaosas asuva Kimberly maakonna üks suuremaid linnu. Alalisi elanikke on siin 15 000, turismihooajal kasvab elanike arv neljakordseks. Isekeskis kutsun linna Austraalia Pärnuks. Turismihooaeg ehk kuivperiood kestab Broome is maist oktoobrini. Sel ajal on Austraalias talv ja ilm läheb külmemaks. Broome is tähendab külmem ilm seda, et temperatuur kukub alla 40 soojapügala, aga mitte madalamale kui +30. All lõunas on talvel sooja 18-25 kraadi, mis on austraallaste jaoks väga külm. Siis liiguvad kõik puhkuste ajal üles Broome i sooja ilma nautima. Austraallased on suur matkarahvas. Austraallastele meeldib kala püüda ja väga paljud elatuvad kalastamisest ning töötavad paatidel. Nii rikkalikust kalavalikust, mis püütakse siin ookeanist, võime Eestis ainult unistada. Vähe on inimesi, kellel pole kodus paati. Puhkused ja vaba aeg veedetakse merel. Rannad ja meri on siin tõesti ilusad, iga teine rand on helesinine laguun. Austraalias on tavaks koguneda randa päikeseloojangut vaatama, eraldi rannad Erki Broome i rannas on isegi neile, kes soovivad looduse ilu nautida autoaknast. 30 minutit enne loojangut tullakse randa, peetakse piknikku, kes žonglöörib või mängib pilli, kes teeb lihtsalt joogat. Rannad on alati paksult rahvast täis. Kuumusest ohtlikum on UV-kiirgus Õnneks sattusin Broome i kuival perioodil mil palavus pole kõige hullem. 34-39 C on tavaline päev, sellega harjub. Raskem on neil, kes alles tulevad Austraaliasse ja peavad selle kuumaga kohanema. Ma ise tulin lõunast, kus oli suvi ja temperatuur +38-44 C. Olin sellega endale juba mingi põhja alla saanud ja Broome is enam ei tundunudki nii palav. Raskem on muidugi vihmaperioodil, mil koos temperatuuriga tõuseb ka õhuniiskus. Siis on 40-kraadised päevad tapvad, hingates on selline tunne, nagu õhku ei jätkuks. Palavus ehk polegi kõige ohtlikum, pigem hoopis UV-kiirgus. Kui Eestis on parematel suvepäevadel UV-indeks maksimaalselt 4, siis Austraalias on 13-16 igapäevane. Kõige suurem on UV-kiirgus ajavahemikul 11.30-14.00. Peab jälgima, millal minna randa ja millal mitte. Ilma päikesekreemita käia ei soovitata ja isegi kreemiga peab jälgima, et kauaks päikese kätte ei jää põletused võivad kiiresti tulla, eriti tuulise ilmaga, kui palavust ei tunne. Nahavähki esineb Austraalias palju ja juba koolis õpetatakse, et rannas päevitamas käia ei tohi. Aga siseruumides on hoolitsetud selle eest, et temperatuur inimlik oleks puhurid, konditsioneerid ja muud õhujahutajad huugavad igal pool. Veel peab arvestama sellega, et Austraalia põhjaosa on tuntud kui soolavee krokodillide ala. Soolavee krokodillid on ühed agressiivsemad maailmas. Broome i rannas on valve, kes jälgib kõiki ja kõike ning enamasti krokodillid sinna ei tiku ja kui satuvadki, siis enamasti seepärast, et on ära eksinud. Igal pool mujal, kus valvet pole, ujuma minna ei tohi. Austraalias peab arvestama ka haidega. Isiklikult olen näinud ainult ühte haid ja tedagi kaugel ujumas. Inimesed enamasti nende söögiahelas pole ja see, et nad ründavad, peab olema suur ebaõnn. Sel juhul ajavad nad inimese lihtsalt mõne ookeaniloomaga segamini. Samuti kõige mürgisemad maod elavad Austraalias, aga ise pole ma 10 kuu jooksul veel ühtegi kohanud. Ämblikuid olen näinud, aga ohtu nad ei kujuta, kui just pimeda nurga alt neid ise FOTOD: ERAKOGU katsuma ei hakka. Üldiselt ei julge paljud sellepärast Austraaliasse tulla, kuna siin on nii palju mürgiseid elukaid. Tegelikkuses neid eriti ei kohta, eriti linnades olles. Soovitan kõikidele noortele, kes on seiklushimulised ja kellele meeldib lõputu suvi, vähemalt aastaks Austraaliasse tulla. Loomulikult saab seda teha alles siis, kui oleme saanud võitu CO- VID-19 viirusest. Toimetuselt: Erki Hunt läks Keilast Tallinna Teeninduskooli kokaks õppima kohe pärast põhikooli. Pärlifarmis olin ma täpselt kolm ja pool kuud. Sellest piisas, et taotleda veel aastaks Austraalia tööviisat. Kuna novembrist lõppes Broome is turismihooaeg ja algas vihmaperiood, sõitsin tagasi Lääne-Austraalia pealinna Perthi ja töötan taas restoranis Bib & Tucker ehk kohas, kus ma ligi aasta tagasi alustasin. Selleks et taotleda viisat ka kolmandaks aastaks, peab farmis töötama 6 lisakuud. Praeguse viisaga ei tohi ma ühes kohas üle 6 kuu töötada ehk see muudabki siin backbackeri elu ringirändavamaks. Hetkel plaanin Austraalias olla veel aasta ja siis Eestisse tagasi sõita, ütles Erki Keila Lehele. Broome i rannik linnulennult Kohvi ja kohvikute algusaegadest FOTO: ELIKO KÕIV Aasta pimedamaks ajaks panin kirja mõned pajatused kohvi ja kohvikute ajaloost. Meie vanavanemad hakkasid kohvi jooma nii 19. sajandi lõpul või hiljemgi. Mitte seda võõralt maalt kallitest ubadest valmistatut, vaid röstitud odrateradest ning siguritest käsiveskis jahvatatud segust tehtud jooki, millele lisati ohtralt piima. Ning imestati: mida küll mõisa- ja linnasaksad selles lääges vedelikus kiiduväärt leiavad? Kuum ja magus küll, aga Käesolev ja järgnev pajatus on aga pühendatud tõelise idamaise kohvi ja läändegi levinud kohvikute noorusaegadele. Oriendi ja Euroopa kultuuriloo ühele omapärasele peatükile, mille kommertsvariandi vilju meiegi meeleldi maitseme. Ning selle eest kohati ebaõiglaselt heldelt maksame. Eriti võrreldes sellega, mida tõmmunahalised tõelised kohvikasvatajad oma kurnava töö eest saavad. Nii botaanikud kui kultuuriloolased on ühel meelel, et kohvipõõsas (või hoopis kohvipuu?) algkoduks on Ida-Aafrika. Täpsemalt Etioopia, varem ka Abessiiniaks kutsustud. Kes aga kohvi kui ergutus- ja mõnujoogi valmistamise oskuse Kaffa kandis siit siis paljudes keeltes ka vedeliku nimi avastas, selles osas lähevad arvamised lahku. Tüvilegend jutustab kitsekarjusest Etioopia munkade väitel kristlane, islami mullade kinnitust mööda moslem kes kurtnud kohalikule vaimulikule, et kitsed ei laskvat tal enam öösel magada. Aina kepsutavad pimeduses ringi otsekui innaajal, kuigi see periood peaks neil ammu möödas olema. Hingehooldaja soovitanud jälgida, mida pudulojused peale tavatoidu päeval veel söövad. Nii saigi selgeks, et süüdi on Kaffa keskmäestikus kasvavate põõsaste punakad viljad. Viskas karjus kohvipõõsa oksa koos viljadega kustuva lõkke sütele, kui hakkas haistma mingit tundmatut, samas aga meeldivat aroomi. Rääkis sellest munkadele, kes leotasid pruunistunud seemneid kuumas vees. Ja said hästi tumeda mõru vedeliku, mis ergastas meeli ilma joovet tekitamata. Tõeline islami vein, mida Allah olgu ta nimi kiidetud! kinkis moslemitele alkoholist loobumise tasuks. Peagi hakati kohvipõõsast kasvatama teispool Punast merd. Jeemeni mägialadel, kus tingimused uue kultuurtaime tarvis olid igati head ja seemnesaagid suured. Imaamid õppisid ube röstima ning suurepärast jooki mošeedes pruukima. Ülejääki pakuti sõpradele - usuvendadele, kes viisid uudisasja Araabia kalifaadi teistesse kaugematesse piirkondadesse. Jook levis ka mittevaimulike seas ja peagi tekkisid cafe oriental id idamaised kohvipoed. Kui kalifaadid asendusid Osmani impeeriumiga, oli kohvitamine muutunud juba õige populaarseks. Orienti külastanud vähesed Euroopa rännumehed jutustasid sealsete linnade türgi kohvikutest lausa uskumatuid lugusid. Mitte mingid kõrtsid, vaid vaikse mediteerimise paigad, Üksnes mehed, kes istuvad omaette tundide kaupa vaikides, rüübates väikeste lonksudena tillukestest anumates ülikanget meeldivalõhnalist jooki. Mõned paarid ajavad omavahel juttu, filosofeerivad, heidavad täringuid või mängivad šahh-matti. Kiiret ei ole kellelgi. Tellimused alates ubade röstimisest kuni joogi serveerimiseni toimuvad samas kliendi nähes. Pulbrit pannakse ülalt ahenevasse metallkannu pea pool keedunõud ja lastakse pärast keemaajamist veel tükk aega haududa. Sest tõeline türgi kohv rohke suhkruga peab olem must nagu tõrv, kuum nagu põrgu ja magus nagu armastus. Lonks külma vett vahele, et suud loputada ning maitset värskendada. Ning meeleolumuusika sinna juurde. Üks laulja pluss kolm pillimeest esitasid mitte minuteid, pigem tunde eurooplase kõrvadele harjumatult veniv-magusat kurblik-igatseva intonatsiooniga lugu. Tõeline orient! Seda nii olme, aroomi kui helide osas.
6 Reede, 20.11.2020 Nr 42 (610) Kuhu minna HARJUMAA MUUSEUM LINNUSE 9 LELUDE KÜLA Näitus 29.10.2020 1.03.2021 KEILA KULTUURIKESKUS KESKVÄLJAK 12 ADVENDILAAT 29. november kell 11-16 TÄNA ÕHTUL Maestro Olav Ehala ja Nele-Liis Vaiksoo 2. detsember kell 19.30 Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus 16.11.2020 08.01.2021 HARJU MAAKONNA- RAAMATUKOGU EHITAJATE TEE 1 Sümbioos Köitekunstnik Kadi Kiipuse autoriköidete näitus 1. oktoober - 26. november RAAMATUKOGU GALERII: Urve Mikkeri Maalid 3. - 26. november MINU KOGU: Kaunid serviisid meie kodudest ORANŽ SEIN Triin Kuusler alias Trints maailma esimene äraarvamiskunstinäitus Vapist välja 2. - 28. november Keila lauluväljaku arhitektuurse idee konkursitööd KEILA MUUSIKAKOOL EHITAJATE TEE 1 KONTSERT Ludwig van Beethoven 250 20. november kell 18 KEILA SOTSIAALKESKUS PARGI 30-3 Näitus Väike VAHVA (vapustavalt armsad hoolsasti valmistatud asjad) Avatud E-R kell 10-14 4. detsembrini HIIREKESE PEREKESKUS HAAPSALU MNT 31 TASUTA MÄNGIMISE VÕIMALUS E, K, R 10-14 Koolieelikutele koos täiskasvanuga VAARIKAS VAHUKOOREGA OHTU TEE 5 LAUPÄEVAL LASTEGA TEHA VÕIB KÕIKE 21.11 kell 11 söödav siilike KEILA MIIKAELI KOGUDUS PALDISKI MNT 2 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA Pühapäeval kell 11 Palvus kirikus 27. november kell 20.30 KEILA BAPTISTI KOGUDUS HAAPSALU MNT 10 JUMALATEENISTUS Laste pühapäevakool Pühapäeval kell 11 KEILA ADVENTKOGUDUS PÕLLU 5 JUMALATEENISTUS Laupäeval kell 11 PIIBLITUND Laupäeval kell 12 SPORT Keila malehooaeg algab 21. novembril Keila Maleklubi alustab hooaega 21. novembril. ANTS PÕLDOJA Keila Lasteaed Vikerkaar ootab oma seltskonda ühte sõbralikku ja rõõmsameelset Kui sa omad vastavad kvalifikatsiooni, siis saada oma CV aadressile: vikerkaar@keilalasteaiad.ee Tööle asumise aeg, esimesel võimalusel. Rõõmsa kohtumiseni! Üritused, mis jäävad ära või lükkuvad edasi Harjumaa Muuseum annab teada, et kahjuks jääb ära 28. novembril toimuma pidanud andresepäeva laat. Harjumaa Muuseum on oma kaubaga esindatud kultuurikeskuses advendilaadal, mis toimub 29. novembril. Ära jääb ka 28. novembrile plaanitud jõuluvanade Keila külastus ja rongkäik. XX jõuluvanade ülemaaline konverents toimub aasta pärast. logopeedi (koormusega 1,0). Jaanuari lõppu on edasi lükatud noorte tunnustusüritus Aasta jälg 2020. Keila Lehes ei ilmu seekord ka traditsiooniline jõulukuu sündmuste kalender. TULEB, MIS TULEB! Hooaeg avatakse tavamale (mõtlemiseaeg 1,5 tundi) meistrivõistlustega. Uuel aastal peaks hoo sisse saama ka kiirmale meistrivõistlused, kuhu on planeeritud kaheksa etappi. Keila oli kunagi Harjumaal üks kesksemaid malekantse, mis maakonna võistlustel aina medaleid noppis, aga viimasel ajal on maletajate keskmine vanus üsna tugevalt suurenenud ja värsket verd oleks kindlasti vaja! Kuigi Keila on ka eelmisel kümnendil jõudnud medaliteni, on jäme ots pigem Viimsi ja Saku käes. Nii et kui leidub Keilas noorema põlvkonna malehuvilisi, siis on nad oodatud osa võtma turniiridest. Äsja lõppesid 2019/2020 hooaja tavamale meistrivõistlused, mis märtsis jäid pooleli koroonaviiruse piirangute tõttu. Põneval turniiril ei lõpetanud keegi täiseduga, kuid kaotusi suutis vältida vaid Keila Maleklubi juht ja linna maleelu tõeline hing Elmar Niinepuu, kes lõpetas 5 võidu ja kahe viigiga ja kogus 6 punkti 7st võimalikust. Heiki Sookruus ja Ants Põldoja jäid 5 punktiga jagama 2.-3. kohta, neist napilt jäi maha Heino Kiisk 4,5 punktiga. Põldoja võitis küll omavahelises partiis Sookruusi, aga kaotus Kiiskile võttis temalt võimaluse tulla puhtalt teiseks. Kiisk omakorda jäi aga alla viienda koha saanud Peeter Moringule ja seetõttu jäi ta napilt medalikohalt välja. Keila kiirmale meistrivõistlustel jäi kevadel ikka viiruse tõttu viimane etapp ära, kuid paremusjärjestus otsustati määrata 7 turniiri põhjal, millest 5 paremat läksid arvesse. Koit Rannas kogus sellisel viisil 26, Põldoja 25,5 ja Niinepuu 23 punkti. Kuna Keila meistrivõistluste etappidest võtab tavaliselt osa 6-10 maletajat, siis loodame, et koroonaviiruse sügisene uus puhang ei ole takistuseks, et tänavused turniirid, mis lõpevad 2021. aasta esimestel kuudel, saaksid normaalsel viisil peetud. Selle eest tuleb maleklubil kindlasti tänada Harju Elektrit ja Keila Linnavalitsust, kes on toetanud malemängu Keilas. Samuti on alati toetamist leidnud Keila kevadine maleturniir, millest on aastate jooksul osa võtnud paljud Eesti suurmeistrid ja teised tugevamad maletajad. Kahjuks jäi just see võistlus, mis tavaliselt toimub mai viimasel Kalendrit saab osta Rõõmu kaubamajast (saalist teiste kalendrite juurest ja infoletist), Jaama ja Keila kauplusest. Kalender on müügil ka kultuurikeskuses ja seda saab osta ka Keila Lehe toimetusest eelnevalt ette helistades. Kalendrit müüme ka advendilaadal. Hind on jätkuvalt 3 eurot. Seitsmendat aastat ilmuva populaarse kalendri piltide leidmiseks korraldas Keila Leht terve aasta kestnud konkursi V Keila Fotojaht. Kon- pühapäeval, tänavu koroonaviiruse tõttu ära. Kuid loodame, et järgmisel aastal saame traditsiooni jätkata. Lõpetuseks võiks lisada, et mitmed Keila maletajad on aasta jooksul aktiivselt kaasa löönud paljudel Eestis peetud turniiridel. Näiteks võeti osa eelmise aasta detsembris Tallinnas peetud Euroopa kiirmale meistrivõistlustest kui ka jaanuaris toimunud Paul Kerese mälestusturniirist. Kui alates juunist sai Eestis hakata taas maleturniire mängima, olid Keila maletajad kohal nii Pärnus, Viljandis, Suure-Jaanis ja Tartus toimunud turniiridel. Keila 2021. aasta meistrivõistlused tavamales algavad 21. novembril 2020 kell 11.00 Harju Elektri peamajas. Info tel 5347 8221. Keila kalender 2021 on müügil kurss kestis oktoobrist 2019 kuni selle aasta oktoobrini. Igal kuul saadetud piltidest valis žürii välja parima, mis on ära trükitud vastava kuu kalendaariumi juures. Kalendrist leiab kõikide konkursist osa võtnud pildistajate nimed. V Fotojahi konkursil osales 66 inimest ja fotosid saadeti kokku 363. Enim esikohti said Olimar Hinni fotod. Peavõiduks oli tal võimalus trükkida oma lemmikpilt suures formaadis alumiiniumile. Olimar Hinn valis selleks septembris Jõepargis tehtud pildi Suvine sügis. V Fotojaht on lõppenud, täname osavõtjaid, õnnitleme võitjaid ja soovime kalendrile koroonaajale vaatamata edukat müüki! A-Ülevaatus on Eesti suurim tehnoülevaatuse ettevõte. Eestis tegutseme alatest 2008. aastast. BRONEERI KOHE AEG www.autoülevaatus.ee TEHNOÜLEVAATUS üle Eesti! Võimalus broneerida aega Tule oma sõidukiga tehnoülevaatusele! KEILA KAVA Haapsalu mnt 57D, tel. 678 1540 / KEILA 2 Uus-Paldiski tee 3, tel. 53410770
Reede, 20.11.2020 Nr 42 (610) 7 Dementsusega inimeste lähedaste tugigruppi sel aastal viirusohu tõttu ei toimu. Küll aga oleme valmis pakkuma individuaalset abi ja tuge kõigile, kes muredega üksi või abi vajavad. Helistage või kirjutage julgesti: Olga Oksner tel. 6791576 olga.oksner@keilasots.ee Riina Sippol tel. 6791571 riina@keilasots.ee Avaldame kaastunnet Enele, Eelikale ja Arlekile perekondadega armsa Leida Sagadi HAAPSALU MNT 57D KEILA KEILA EHITUSPOES E R 8 18 L 9 15 UUS! Pakume erinevaid tõstetöö teenuseid. Küsi lisa! Novembris -30% Brennenstuhl LED-prožektorid Küsi ka transporti! Põrandalaud 40x245 kuusk B- sort 4 EUR/jm ja AB-sort hinnaga 7,20 EUR/jm TEL 5348 7421, www.puidupood.ee surma puhul. Õie, Luule, Viive KEILA SOTSIAAL- KESKUS TEATAB 25. novembril kell 14 Kaisa Ling Thing loeng-kontsert Naised bluusis Afroameerika muusika areng eelmise sajandivahetuse USAs, rõhuga bluusil. Fookuses on bluusi ja kantri hübriidsed algused, spirituaalid ja suured ärkamised, telgišõud, linnabluus, naisbluus, vodevill, hokum-huumor, kommertsbluus, Harlemi renessanss, naisõiguslus ja mitmed muud vastuolud, mis bluusiskeenet toona ning veel tänapäevalgi vaevavad. Loengut illustreerivad laulud nii elavas esituses kui ka salvestustelt. Kontsert-loengule tulles palume KINDLASTI kanda maski! Lisainfo Tiiu Jalakas 524 7284 Kuulutused AED&KODU Müüa sõelutud muld, sõelmed, liiv, killustik, purubetoon ja muid puiste materjale. Kohalevedu 1-30 t. Telefon 504 6446. OST&MÜÜK Ostan Eesti- ja nõukogudeaegset vanavara: raamatud, nõud, märgid, fotod, postkaardid, kohvrid, mündid, vinüülplaadid jne. Tel 504 0999, 514 0618. Ostan kasutuseta jäänud seisva sõiduki (sõiduauto, maasturi või kaubiku). Võib olla remonti vajav. Kiire tehing ja vormistamine. Tel 5365 4085, skampus@online.ee. Ostan kasutult seisma jäänud või kiirmüügihinnaga sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Kohapeal kiire vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan seisevauto@gmail.com või 5618 8671. Järgi tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. Vaata lisaks www.seisevauto.ee. KÜTTEPUUD Müüa saetud, lõhutud küttepuud, toored ja kuivad - lepp, sanglepp, kask. Kaminapuud 40 l võrgus (lepp, kask). Tel 509 6735, halukuller.ee Müüme Eestis toodetud kvaliteetset puitbriketti (130 /960 kg) ja pelletit (190 /975 kg). Tasuta transport. Info: 5559 7572. Müüa toored küttepuud - lepp 42 /rm, sanglepp 45 / rm, saar 50 /rm, kask 55 / rm. Metsakuiv okaspuu 48 / rm. Kogus alates 7 rm, transport hinna sees. Tel: 5551 8498. Müüa lõhutud küttepuud kohaletoomisega: lepp, sanglepp, kask, metsakuiv okaspuu, kuiv lepp. Hinnad soodsad. Küsi hinda! Tel 509 9598, pakhalupuu@gmail. com, www.pakhalupuu.ee Kuiv okaspuu al 55 /rm, kask al 62 /rm, haab al 50 / rm, metsakuiv al 45 /rm; toores kask al 52 /rm, okaspuu al 44 /rm. Pikkus 30, 40, 50 cm. Tel 516 4278. REMONT&EHITUS Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel: 5352 9476, e-post: mehitus@gmail.com. MUU Korstnapühkimine (sh nõuetekohane akt), ummistuste likvideerimine, küttekollete (sh korstnad) ehitus ja remont. Teostan töid ka nädalavahetustel. Tel 5372 4993, e-post: korstnapyhkija1@gmail.com. IT-alased konsultatsioonid, arvutite parandus, Windows 7/10 taastamine. Koduvisiit. Riistvara utiliseerimine. Tel 5551 2500 Otsin matemaatikaõpetajat 7. klassi poisile. Tel: 506 0212. Matemaatika järeleaitamistunnid neile, kel on tekkinud erinevatel põhustel raskused matemaatikas. Küsi lisa tel 5695 3773. Kingitused ja suveniirid, laseriga lõikamine ja graveerimine. Tel 518 6074, Jüri. TÖÖ Pakume tööd koristajale tootmishoones. Tööaeg kuni 2 tundi õhtupoolikul. Asume Kumna külas, Bennett Grupp OÜ. Täpsem info +372 528 1437. KINNISVARA Müüa Keila kesklinnas maaaluse garaaži parkimiskoht. Hind 1500 EUR. Telefon 5220033.
8 Reede, 20.11.2020 Nr 42 (610) Palju õnne! Juubilarid Sündinud LINDA LEINSALU 89 (23.11) HELMI VAARMETS 89 (26.11) VLADIMIR POPOV 86 (22.11) SIRJE PEDAKMÄE 82 (21.11) TIIT BIRKAN 82 (23.11) MATI NUUTER 81 (25.11) DEREK DIENER 9.11 Õnnitleb Keila linna Pensionäride Ühendus JUUKSUR - GEELLAKKIMINE MANIKÜÜR - PEDIKÜÜR DEPILATSIOON Ilusalong Sanne avatud! Broneeri aeg: Juuksur IRINA 5850 3573 Jaama 3 (klaaskorpus), Juuksur JANNE 508 2165 Keila Küünetehnik KADRI 5303 0290 www.sanne.ee Avatud oleme kokkulepitud aegadel R mupäevad 6. - 22. november 2020 OSTA JA VÕIDA! Kõik üle 20 tehtud ostud osalevad loteriis Vaibad NÄDALALÕPU PAKKUMISED! 20. -22. november ICE MAN minikülmik 63L Elektriline kiirkeetja Sencor SPR4000BK Köögikombain Sencor STM7876GD Suuvesi Colgate Cool mint; Soft mint 1L FB / SANNE.ilusalong Mandel Näks Näks 1kg Maarahva sült 330g Rannarootsi pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub* Mandel piimašokolaadis 100g Millennium Hurmaa 1.29 /kg Kirss-ploomtomat 250g -20% 7.75 4.65 Ja lisaks palju teisi pakkumisi! -40% 17.90 9.99-44% /kg 1.99 1.39-30% 4.21/kg 2.29 1.49 www.keilaty.ee -35% 14.90/kg avatud 9-22 0.89 3.56 /kg Haapsalu mnt 57b, Keila